Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.7
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Fundamentalism (Okwesukulumya)
0
3138
56267
38341
2026-06-20T20:04:30Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56267
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{wikify|reason=Copywriting, links|date=February 2012}}
'''Fundamentalism(Okwesukulumya)''' kino ekibubme kyakijukizo era nga kyakikoomo omubumbi Jens Galschiot nga kyanyukuta ezikola ekigambo '''FUNDAMENTALISM''' . Buli nyukuta egyakolwa mu bitabo ekyediini, ngewaza obuwanvu mitta 2.5 ngazetorola okola enziga. kisubirwa okumalwa okolwa mumwaka 2013
==Okuzimba==
'''Fundamentalism(Okwesukulumya) ewarako obuwanvu 2.5 mitta '''kikoledwa mu bitabo era nga bili kyuuma ekyekikoomo. Ebitabo binno bye bikola enyukuta e 14 ezikola ekigambo'FUNDAMENTALISM'munziga enetorovu eweza obugagavu bwa mitta 7.
'''Ebitabo bigatidwa wamu buli kimu kukinakyo'''okola buli nyukuta,ebitabo byawudwamu kurani , Bayibuli,ne Toran.
Buli kitabo kikoledwa nga kisinzira kukitabo kyenyini ngabwekifanana,ngakikoledwa ngalo mu "wax".Ebitabo bino byankaniradala nga bili ebyedini bwebyenkana.Enyukuta 14 ezikola ekigambo kino ediini 3 buli emu egyakua nenyukuta 4 naye nganene.
'''Ebweru wenziga eno'''waliwo wawandikidwa ko bunyukuta entono.Bubugambo bunno obutono waliwo enyiliri ezisimbubwa mu buli kitabo enyukuta enene mu kitabo mwenva.ebigambo bino bili munimi zenyini ebitabo bino mwebyawandikibwa ebilala bili mu lungereza.Buli bigambo bino ebilaga Ebikolwa ebyokusonyiwagana, Okusonyiwa,Ameteeka agakwata ku bakyala,Okufayo kubateyamba,Omwenkanonkano Amagezi,Okwagaliza, Enzikiriza, Esubbi, Nokuyamba nebinga ebyo.
'''Munda wanziga eno''' nga wawandikidwayo enyirili ezisimbudwa mu buli kitabo kino zebikolwa ebitali bilungi.Enyirili zinno embi ezilagira abantu nga bakyala okugondera Bababwe wedde babayisa nga ebyokunsiko,Okutugumbulwa senga togondera diini,Obutakiriza kwogera kubyaskwagadanga,Okusirika mulukungana wadde byebogera bikunyigiriza,nokubika kumitwe wade omusana mungyi.
'''Enkola yonna enyukuta''' bulinyukuta eteredwa ku lupapula,era enyirili zili ezisimbulidwa mubitabo ebitukuvu,zilagwa era abalabi bazisoma mu nimi zabwe era bazisoma nga tebamaze kwetorola kibumbe kino.
'''Kuliko omulyango gumu gwoka''' woyita munyukuta eya (T)wagulu wayo waliwo ekigambo ekigamba nti nsanyuse okulaba.era bwomala oyingira mu nziga eno ngolimunda bwoba oyagala kufuluma era woyingirila wofulumila tewali kabonero kakulaga kufuluma.
'''Ebipimo byekibumbe:''' siyizi: H 250 cm,enziga 8 mitta.<ref>[http://www.aidoh.dk/new-struct/Happenings-and-Projects/2011/Fundamentalism/GB-Concept.htm the offcial website of Jens Galschiøt 25 Nov. 2011]</ref>
==Okworesa==
Okworesa ekibumbe kino kusubirwa okuba mu kunganyizo lye byoresebwa e '''Herning Museum of Contemporary Art spring''' bubiseera byakasana oba giyite "summer" mumwaka 2013.
==Obubonero==
Okusinzira ku Jens Galschiøt,ekibumbe kino kisomoza abantu bekubamu toki.
* Ebigambo ebili mubitabo ebitukuvu amakulu, nenzivunura yabyo nani abivunude.
* Ediini zonna zilina amateeka agakontana naye gakozesebwa kunyikiza bikolwa bbibi.
* Abantu abasinga basikirizibwa amateeka amalungi ,nenyirili enungi naye bakomekereza amabi gabakwatideyo.
* Bwomenya ameteeka teli kubo wofulumira munziga eno oba enkulungo eno, nga akokekabonero bukibumbe kino akalaga nga abesukulumya mubyediini bwepataputa amateeka,era kizibu okuva mu diini kuba bwoba ogivudemu oba omenye teeka lya Katonda.
Jens Galschiøt era ayongera nagamba nti "obubonero buno buyinza okutaputibwa mungeli ezenjawulo".<ref>http://www.osrtv.dk/ television program about the sculpture 19 marts 2011</ref><ref>http://www.aidoh.dk/new-struct/Happenings-and-Projects/2011/Fundamentalism/GB-Concept.pdf the official concept description</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ezenyongeza ==
* http://www.osrtv.dk/
* http://www.aidoh.dk/new-struct/Happenings-and-Projects/2010/Fundamentalism/Modelling.htm
==laba Nawano==
*[[Jens Galschiot]]
*[[Pillar of shame( Empagi yo Buswavu)]]
*[[survival of the Fattest(okunyigiriza Kwa Nagwano)]]
*[[my inner beast ( Omutima Gwe Fubitizi)]]
*[[Fundamentalism(Okwesukulumya)]]
[[Category:Danish sculpture]]
3yzm20ode3kujw0iudk9jfn127vo6r2
Gallery Galschiøt
0
3189
56304
26831
2026-06-20T21:51:17Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56304
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gallery Galshiøt''' Ekifo kino kya omubumbi we webibumbe ayitibwa Jens Galschiøt|Jens Galschiøt ekifo kino kisangibwa mu mambuka gekibuga ekiyibwa Odense era kyenkana obunene bwa 10,000 m2.
kigule kubuli mugenyi abaze okukyala nokulambula emirimu gye okuva essaawa 9-17pm munaku ezokola era kiba kigale kunaku zasabiti,okuyigira kwabwerele.ekifo kino kyabulwamu erinnya lyo mubumbi ono.
''The working Artwork workshop'' Wano oyinza okulaba nga Galschiøt nabakozibe nga babumba ebibumbe mubuli size,mukifo kino waliwo ebibumbe ebiwede ne bitanagwa kubumbwa ne bifananyi ebilala bingi.Era bwoba ofunye omukisa nosanga ngababumba oyinza bulungi okugoberela engeli ebibumbe bino gyebibumbwa okuva mu wax okutuka lwebigwa nga bibumbidwa mu kikoomo oba mu siliva.
''The exhibition hall/ the gallery'' Wano wafunira omukisa okulaba buli kibumbe Galschiøt kyeyali abumbye nebifananyi ebisige ebya basigi abenjawulo. Waliwo ekifo omusobola okutula abantu abawereladala nga 300 era wano batesezawo, wayinza okutekebwawo omukolo gwona kagube gwabayimbi.Walowo edduuka awatundibwa ebibumbe, ebyomubulago, ebyokumattu , obukoomo era ngabino byonna bikorebwa omubumbi ono.
''Bronze foundry''bwoba ofunye omukisa oyinza okulaba ngabasanusa siliva oba ekikomo okuva mubipimo ebitono okutuka kilo nga 400 okubikolamu ebibumbe, ekifo kino kyekimu kubitono enyo mu Denmark awayigilizibwa abasanusi be bikomo.
''The Sculpture Park''Ekibangilize kino mwosanga ebibumbe ebine ebitasobola kugya munda mukizimbe era oyinza okugya notulamu nge bwolaba kubibumbe bino ekifo kino kisangibwa kundagirilo eno:Gallery Galschiøt Banevænget 22, 5270 Odense N, esiimu (+0045 6618 4058.) www.aidoh.dk.
Galschiøt ebibumbe bye bisangibwa mu biffo bingi ebyenjawulo munsi yonna.Mubino mwemuli ebibumbe ebiwela ton 22 bya "My Inner Beast" ebili mubulaya wonna, "Illegal Art", “Pillar of Shame” mu Hong Kong, Mexico and Brazil. “Hunger March” (2002), “In God's Name” (2006), “The Color Orange” (2008), “Fundamentalism” 2011/12.era ebibumbe ebilala oyinza okubisanga kumyoleso egyenjawulo.
==Ebyafayo==
Mu 1960 ekizimbe kino nga kolero lya motoka eryayitibwa nga "Næsby car body factory"era kyamala emyaka mingi ddala nga yemu ku galagi ya motoka obunene ku kizinga Fyn.Mu mwaka 1990 ekibula nsimbi bweyagwawo mu bulaya galagi eno egalawo kuba tebayina sente era ekifo kino nekisigala nga kikalu oba kiyite kifulukwa okumala emyaka 5 ngatewali kikolebwawo.
Mu 1994 Omubumbi webubumbe Jens Galschiøt nakigula era natandika okukikyusa nakikolamu ekifo yosobola okusanga Ebyobuwangwa,Ebifananyi, Ebyempuliziganya,Esomero Lyebifananyi ebisige nokubumba ebibumbe mu bikomo,Compuni ya TV, awalukibwa ebyemikono nge biselo ,Ekibangirize omutekwa ebibumbe ebinene ennyo omutuntu mwasobola okutula ngawumudeko.
== Egwanika lye Bifananyi ==
<center><gallery>
Image: Sculpture_of_Hans_Christian_Andersen_with_Jens_Galschi%C3%B8t_And_Kurt_Hansen.JPG
image:Sculptures_of_homless_peoples_in_the_europaparlament..jpg
</gallery></center>
== Ebyokulabirako ==
{{Reflist}}
== Ezenyongeza ==
* [http://www.aidoh.dk/ aidoh.dk]
<!--- Categories --->
[[Category:Articles created via the Article Wizard]]
2vife683847fvn39gb02w8ivu0jg898
Gabunga
0
3547
56291
26723
2026-06-20T21:47:21Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56291
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Gabunga y'e Mutaka w'akasolya ow'[[Emmamba ey'e Buwaya]]. Aliko ye Mutaka Mubiru Nziikwa.
iwei8luue766jwkncfb9fio7phr0qs6
Flippy
0
4463
56136
18426
2026-06-20T18:45:32Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56136
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flippy''' lwe e okuba mu naye nga [[Happy Tree Friends]].
e8mkaer714s21tqfccb4gn9i1wjp5e6
Fort Portal
0
5463
56178
43739
2026-06-20T19:27:44Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56178
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fort Portal''', ekibuga mu [[Kabarole (disitulikit)|Kabarole]] mu [[Yuganda]].
* Abantu: 54.275 (2014)
{{stub}}
[[Category:Fort Portal| ]]
[[Category:Yuganda]]
1r4ccd2ntuapdm9zp6w3myfy9b9crt7
Galilaya
0
5466
56300
19743
2026-06-20T21:49:52Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56300
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Galilaya''' ('''Galiraya'''), ekibuga mu [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] mu [[Yuganda]].
{{stub}}
[[Category:Yuganda]]
s4wl4m4d2m9a0bhovtmpltevgjicpty
Gabon
0
5671
56287
20435
2026-06-20T21:46:04Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56287
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gabon''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Libreville]].
* Awamu: 267.667 km²
* Abantu: 1.475.000 (2014)
* Ekibangirizi n'abantu: 5.5/km²
{{Amawanga g'Afirika}}
{{stub}}
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
m40fo5rpdnpwokei1rjoces3l2fdkt8
Gambia
0
5672
56311
20189
2026-06-20T21:53:13Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56311
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gambia''', ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Banjul]].
* Awamu: 10.689 km²
* Abantu: 1.882.450 (2013)
* Ekibangirizi n'abantu: 176.1/km²
{{Amawanga g'Afirika}}
{{stub}}
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
0xmolxty7exmt0ybtuoca3q71z1xa4l
Florence Kasumba
0
5820
56141
23557
2026-06-20T18:49:35Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56141
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Kasumba''' (* [[26 Gwakkumi]] [[1976]], [[Kampala]]) kiri munnakatemba omukazi<!--female actor-->, [[Yuganda]] ne [[Girimane]].
{{stub}}
[[Category:Bannakatemba]]
101005pdcwhianycmsa864ta9eyxe6s
Gaetano Kagwa
0
5821
56294
21556
2026-06-20T21:48:16Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56294
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gaetano Kagwa''' (* [[22 Gwamukaaga]] [[1972]], [[Kampala]]) kiri munnakatemba omusajja<!--male actor-->, [[Yuganda]].
{{stub}}
[[Category:Bannakatemba]]
5yk7qk45ctkf40atka3hdf3edmga2ad
Force
0
5840
56169
34495
2026-06-20T19:24:54Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56169
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Force examples.svg|thumb|Forces can be described as a push or pull on an object]]
"Empalirizo" ky'ekigambo ky'Oluganda ekivvuunula "force" eky'Olungereza.Empalirizo kyatondekebwawo omunoonyerezi ku nzimba y'emiramwa gya sayansi mu Luganda ono nga Ofiisa wa Poliisi ya Uganda Muwanga Charles.
Empalirizo (forces) ziva ku kusika(pull), okusindika(push) oba okunyooreza(twist).N'olwekyo empalirizo kyekuusiza ku kusika, okusindika oba okunyooleza. Empalirizo ze ziviirako "okuva"(motion) okwa buli kika, ne bwe kuba kujugumira, kuseetuka yadde omugendo.Empalirizo ze ziviirako ebidduka okuva mu kifo era n'ensolo okutambula oba ekinyonyi okubuuka ziba mpalirizo.Empalirizo n'olwekyo zetaaga amasoboza(energy).
Mu essomabuzimbe(physics) , empalirizo zirina akakwate n'emiramwa nga "okuva"(motion), amasoboza(energy) n'amaanyi(power).
Mu butuufu empalirizo z'obutonde(forces of nature) n'ezitali za butonde za njawulo.Empalirizo zirimu:
(i) Empalirizo z'essikirizo(gravitational forces)
(ii) Empalirizo z'ensikirizo(forces of attraction).Muno mulimu empalirizo za magineeti(magnetic forces) n'essikirizo(gravity)
(iii) Ekikuubagano(Friction)
(iv)Ekikkatiro(compression)
(v)Ekinyigirizo(Stress)
(vi)Kawereege(Tension)
(vii)Mu essomabibuuka(aeronautics) , waliwo empalirizo ezibeera ku bibuuka nga:
(a) Ensukuma = empalirizo esukuma (the force of thrust).Ensukuma ebaamu "emsukuma eya waggulu(upthrust) n'ensukuma eya wansi (down thrust).Ensukuma era oyinza okujiyita
"amasukuma"=amasoboza agasukuma(energy of thrust).
(b)Ensitula=Empalirizo esitula(the force of lift).Eno era oyinza okugiyita "amasitula"=amasoboza agasitula (energy of lift)
(c) Obuzito(weight) oba essikirizo(gravity).Empalirizo y'essikirizo esika edda wansi ku ttaka
(d)Ekiwalabanyo (drag).Eno mpalirizo egezaako okugugubira omugendo oba ensukuma (thrust)
a1zt4ff14vbv0gu39oqc4wyoii5yptc
56170
56169
2026-06-20T19:25:24Z
Nambogo Catharine
6408
56170
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
"Empalirizo" ky'ekigambo ky'Oluganda ekivvuunula "force" eky'Olungereza.Empalirizo kyatondekebwawo omunoonyerezi ku nzimba y'emiramwa gya sayansi mu Luganda ono nga Ofiisa wa Poliisi ya Uganda Muwanga Charles.
Empalirizo (forces) ziva ku kusika(pull), okusindika(push) oba okunyooreza(twist).N'olwekyo empalirizo kyekuusiza ku kusika, okusindika oba okunyooleza. Empalirizo ze ziviirako "okuva"(motion) okwa buli kika, ne bwe kuba kujugumira, kuseetuka yadde omugendo.Empalirizo ze ziviirako ebidduka okuva mu kifo era n'ensolo okutambula oba ekinyonyi okubuuka ziba mpalirizo.Empalirizo n'olwekyo zetaaga amasoboza(energy).
Mu essomabuzimbe(physics) , empalirizo zirina akakwate n'emiramwa nga "okuva"(motion), amasoboza(energy) n'amaanyi(power).
Mu butuufu empalirizo z'obutonde(forces of nature) n'ezitali za butonde za njawulo.Empalirizo zirimu:
(i) Empalirizo z'essikirizo(gravitational forces)
(ii) Empalirizo z'ensikirizo(forces of attraction).Muno mulimu empalirizo za magineeti(magnetic forces) n'essikirizo(gravity)
(iii) Ekikuubagano(Friction)
(iv)Ekikkatiro(compression)
(v)Ekinyigirizo(Stress)
(vi)Kawereege(Tension)
(vii)Mu essomabibuuka(aeronautics) , waliwo empalirizo ezibeera ku bibuuka nga:
(a) Ensukuma = empalirizo esukuma (the force of thrust).Ensukuma ebaamu "emsukuma eya waggulu(upthrust) n'ensukuma eya wansi (down thrust).Ensukuma era oyinza okujiyita
"amasukuma"=amasoboza agasukuma(energy of thrust).
(b)Ensitula=Empalirizo esitula(the force of lift).Eno era oyinza okugiyita "amasitula"=amasoboza agasitula (energy of lift)
(c) Obuzito(weight) oba essikirizo(gravity).Empalirizo y'essikirizo esika edda wansi ku ttaka
(d)Ekiwalabanyo (drag).Eno mpalirizo egezaako okugugubira omugendo oba ensukuma (thrust)
muxduioekwia2t69zu7jseek72f0yih
Fololiini
0
6275
56168
33722
2026-06-20T19:24:18Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56168
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Fluorine-182.svg|thumb|'''Fluorine''']]
Gakuweebwa Charles Muwanga !! Fuloliini (Fluorine):
• akabonero: F
• namba y'akaziba : 9
• kiva mu kya lulattini fluo (okukulukuta )
jbq2a151ay0ixhklm9mlkdtda44rwsz
Ekitengejjo
0
6325
56154
34090
2026-06-20T19:19:27Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56154
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Pedagang Pasar Terapung.jpg|thumb|ekitengejjo]]
'''Ekitengejjo''' (English: flotation). Omulamwa gwa Sayansi ogw'ekitengejjo guva ku kikolwa kya kutengejja (to float).
Etteeka ly’ekitengejjo ligamba nti “enzitoya eri mu kutengejja eba eseetudde obuzito bwayo obw’ekitengejjeso kw’etengejjeza.
''"A floating body displaces its own weight of the fluid in which it floats"''.
Kino kitegeeza nti ng’ekintu kibbikiddwa oba nga ky’ebbise mu kitengejjeso (fluid), ensukumawaggulu (upthrust) ku kintu eba yenkana n’obuzito bw’ekitengejjeso ekiseetuddwa.
Etteeka lya Kitengejjo lyesigamye ku “Omugereeso gwa Akimedizi” (Archimedes' Principle).
Singa oddira ekipapajjo ky’omuti ekikalu n’okikanyuga mu mazzi, kikka wansi okutuuka nga kiseetudde [[amazzi]] agenkanankana n’obuzito bwakyo.Kino bwe kimala okubeerawo, ekipapajjo kino kisigala kitengejja ku mazzi gano. Omugereeso gwa Akimedizi n’etteeka ly’ekitengejjo binnyonnyola sayansi ow’enjawulo buli muntu gw’alaba ng’agenda mu maaso mu bulamu obwa bulijjo.
Omusumali gwa kkalwe (iron nail) gubbira (gukka) mu mazzi so ng’ate emmeeri eya kkalwe ne sitiiru etengejja. Kino kiva ku fakikya nti emmeeri erimu omuwulenge (omuwaatwa) ogujjula empewo etazitowa nnyo, ekifuula obukwafuwavu bwayo okuba wansi w’obukwafuwavu bw’amazzi.
Emmeeri ekka mu mazzi okutuuka ku buwanvu nga obuzito bw’amazzi g’eseetudde bwenkanankana n’obuzito bwayo. Olw’okuba obukwafuwavu bw’amazzi ga ssemayanja businga ku bw’amazzi ag’emigga, emmeeri ekka kitono mu mazzi ga semayanja. Eno y’ensonga lwaki emmeeri eddako waggulu katono ng’eyingidde amazzi ga semayanja okuva mu mazzi g’omugga.
Era olw’okuba obukwafuwavu bw’amazzi ga semayanja buli waggulu kiba kyangu okuwugira mu mazzi ga semayanja okusinga okuwugira mu g’ennyanja n’emigga agalina obukwafuwavu obuli wansiko.
Okusinziira ku tteeka lino ery’ekitengejjo, “empalirizo ensukumira waggulu” ([[Entengejjeso (Buoyancy)|buoyancy]]) ereetera ekintu okusigala waggulu ku mazzi, eba erina okuteeka empalirizo ku buzito bw’ekintu, ekitegeeza nti byombi birina ekipimo ky’empalirizo kye kimu.
Kino kitegeeza nti ekintu ekyebbise ekitundu mu mazzi, kitengejja mu kitengejjeso nga empalirizo esukumira waggulu ekiriko yenkanankana n’obuzito bw’ekintu.
Mu butuufu ekintu kyonna okusobola okutengejja mu kitengejjeso, obukwafu bwakyo buteekwa okuba nga butono okusinga obw’ekitengejjeso(fluid). Eky’okulabirako, olubaawo oba omuzira ogw’enkalubo (solid ice) byombi birina obukwafuwavu bwa wansi okusinga amazzi. Ekibajjo kya kkalwe eky’enkalubo kikka mu mazzi kubanga obukwafuwavu bwa kkalwe buli waggulu okusinga obw’amazzi. Kyokka ekikulungo ekya kkalwe ekirina ekisenge ekitono nga munda kirimu volima y’empewo emala ewagamiddemu kitengejja ku mazzi. Kino kiva ku kuba nti empewo ewagamiddemu essizza ekigero ky’obukwafuwavu eky’ekikulungo (sphere) kino eky’olubaati olwa kkalwe.
Ate era ekintu ekimu kiyinza okukka mu kakulukusi emu ate ne kigaana mu kakulukusi endala. Eky’okulabirako ekibajjio ky’enkalubo ekya kkalwe kikka mu mazzi naye mu makyule kiba kitengejja ekitundu. Kino kiba kitegeeza nti makyule alina obukwafuwavu bunene okusinga amazzi.
{{Charles Muwanga}}
4cxhouhr2epmlyrmlgqcl7l5l5agmp5
Ekimuli
0
6363
56155
33841
2026-06-20T19:19:53Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56155
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Charles Muwanga}}
[[File:Blume mit Schmetterling und Biene 1uf.JPG|thumb]]
"Ekimuli" (Flower)
Ekimuli mwe muva ensigo z’ebimera. Birina ebitundu eby’enjawulo. Ekitundu ekikazi kye kiyitibwa "nakimuli (pistil), ekiggwayo nti “nakazaala w’ekimuli”. Nakimuli kitera kusangibwa mu makkati ga kimuli era kikolebwa ebitundu bisatu omuli: Mutegabuwakiso (stigma), siteero (style) ne walugi oba mukuumansigo(ovary). Mutegabuwakiso ke katundu akakwatira waggulu wa nakimuli. “Kakwataganye” ne siteero eringa olupiira. Siteero yetuuka ku walugi omubeera obutaffaali bw’amagi g’ekikazi agayitibwa mufuukansigo(ovules).
Ebitundu ebisajja biyitibwa "sekimuli" (stamens), era bitera okuba nga byebulungudde nakimuli. Obusajja bw’ekimuli buliko ebitundu bibiri: sekizaalirizi n’obuwaniriro. Sekizaalizi kye kireeta obuwakisa (pollen) nga bw’ebutaffali bw’ kizadde obuzaala ate obuwaniriro bwe buwanirira sekizaalizi okumukuumira waggulu. Mu kiseera eky’okuwakisa (fertilization), obuwakisa (pollen) bugwa ku sigema, olwo siteero eringa olupiira oludda wansi n’eyingira mu walugi (ovary). Obutaffaali bw’ekitundu ekisajja, obuwakisa bukka wansi mu siteero olwo ne bukwatagana ne walugi (ovules) okugiwakisa. Mukuumansigo ewakisiddwa y’efuuka ensigo ate mufuukansigo (ovules) n’efuuka ekibala.
[[File:Bloem van een Camellia × williamsii 'Roger Hall'. 20-04-2021 (actm.) 01.jpg|thumb|Ekimuli]]
Ekitundu ekiyitibwa musikiriza (Petals) nakyo kirina omugaso gw’obutonde bw’ekimuli. Obulungi bwakyo buyamba okusikiriza ebiwuka ebitambuza obuwakiso (pollen) okuva ku kizadde (ekisajja), gamba nga enjuki, ebiwojjolo n’ebinyila. Ate mwetikka (sepals) mu ntobo kye kitundu ekiyamba okuwanirira ekimuli.
Ekibala ye walugi eba eyengedde omubeera ensigo. Okuwakisa nga kuwedde, walugi ezimbulukuka olwo n’efuuka ngonderevu oba nkalubo okukuuma ensigo eziba ziri mu kukula. Ebintu bingi bye tulowooza nti nva ndiirwa mu butuufu biba bibala; eky’okulabilako ennyaanya, kyukamba, ebijanjaalo, ensunjju, entula, ne kawo.
Buli kibala kiba kimera kitono oba embuliyo (embryo) ekirimu ebikoola, enduli n’emirandila nga birinze ebyetaagisa okumeruka n’okukula. Ebimera byeyambisa nsigo zaabyo okuva mu kifo ekimu okudda mu kirala okuyita mu mbuyaga (mpewo), amazzi oba ebisolo ebiba binoonya omubisi mu kimuli.
[[Category:Essomabimera]]
b2r6z97kgltyo12vdnz06m9pjd7nyq6
Florence Akiiki Asiimwe
0
7851
56138
48095
2026-06-20T18:46:14Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56138
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Florence Akiiki Asiimwe (eyazallibwa mu mwaka gwa 1980) mubaka omukyala omulonde akiikirira ddisitulikiti ya Masindi mu lukiiko lw'eggwanga (Uganda) olw'ekkuminoolulumu. Muyigisa ku ssettendekero ate era munnabyabufuzi wansi w'ekibiina ekirimu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |url=https://ulii.org/ug/judgment/hc-criminal-division-uganda/2002/11 |title=Archive copy |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210422223325/https://ulii.org/ug/judgment/hc-criminal-division-uganda/2002/11 |url-status=dead }}</ref>.
== Okusoma kwe n'ebimukwatako ==
Asiimwe Florence Akiiki yazaalibwa ku kyalo ekimanyiddwa nga Namasenene village mu ddisitulikiti ya Luweero. Alina PhD mu Sociology gye yafunira ku [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]], Master of Arts in Development Studies gye yafunira ku [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikipedia:New_user_landing_page&page=Institute+of+Social+Studies+from+The+Hague%2C+Netherlands Institute of Social Studies mu Hague, Netherlands] ate era ng'alina obukugu mu kuteekerateekera ebibuga, okukomya obutabanguko n'okuzimba enkolaganamu bantu..Muyigisa mu Department of Sociology (Makerere University), muyigisa ow'akaseera obuseera ku University of Western Cape ate era nga munoonyereza ku Kyoto University<ref name=":0">https://gh-f.org/</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chuss.mak.ac.ug/directory/staff/akiiki-asiimwe-florence |access-date=2021-03-28 |archive-date=2022-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220702114246/https://chuss.mak.ac.ug/directory/staff/akiiki-asiimwe-florence |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.semanticscholar.org/author/Florence-Akiiki-Asiimwe/79652956</ref>.
== Ebyobufuzi n'emirimu gy'akoze ==
Yakulirako Rotary Club of Makerere Rainbow, aweereza nga mminisita w'embeera z'abantu mu bwakabaka bwa Bunyoro Kitara ate era ng'aweerezzaako nga munnakakiiko akaddukanya essomero lya Mary Reparatrix Secondly School ne Bombo Secondary School.
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
lh82jnhf1x2yaygbrlqzmnideo6z94x
Francis K. Butagira
0
7932
56187
48183
2026-06-20T19:33:24Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56187
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis K. Butagira''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumi n'ogumu 1942) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Judge|mulamuzi]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Diplomat|omuteesa]] eyawummula, ye [[:en:Chairperson|Ssentebe]] w'ekitongole kya [[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|Uganda Registration Services Bureau]] (URSB), ekitongole kya Gavumenti ya Uganda ekivunanyizibwa ku kuwandiisa abantu. Yalondebwa ku kifo kino mu Gwekkumi 2015. Mu kaseera keekamu aweereza kkampuni ya bannamateeka mu Kampala nga [[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|Managing Partner]] owa ''Butagira and Company Advocates''.<ref name="1R">[[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Registration_Services_Bureauhttps://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Registration_Services_Bureau]]</ref>
Nga ebyo tebinnabaawo, yaweerezaako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] era nga Sipiika wa Paalamenti ya Uganda okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. Era aweerezzaako nga Ambasada wa Uganda mu mawanga okuli [[:en:Ethiopia|Ethiopia]], [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Germany|Germany]],<ref name="2R">https://www.culturaldiplomacy.org/academy/index.php?he-canon-francis-butagira</ref> [[:en:Austria|Austria]] ne mu [[:en:Holy_See|Vatican]]. Era yaweerezaako nga omulkiise wa Paalamenti ya Uganda mu kibiina ky'amawanga amagate ekya [[:en:United_Nations|United Nations]].<ref name="1R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFUganda_Registration_Services_Bureau2019">[[Uganda Registration Services Bureau]] (2019). [https://web.archive.org/web/20210511124218/https://ursb.go.ug/francis-butagira-profile/ "Ambassador Francis K.Butagira: Chairman Board of Directors, URSB"]. Kampala: [[Uganda Registration Services Bureau]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 March</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Obuvo n'obuyigirize ==
Butagira yazaalibwa nga 22 Ogwekkumi n'ogumu 1942, mu[[:en:Bugamba|Bugamba]], [[:en:Mbarara_district|Mbarara District]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasomera ku ssomero lya [[:en:Ntare_School|Ntare School]] mu [[:en:Mbarara|Mbarara]], gye yafunira Satifikeeti eyenkanankana ne [[:en:High_school_diploma|High School Diploma]]. Oluvanyuma yasomera mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|University of Dar es Salaam]] ey'e Tanzania ne ku [[:en:Harvard_Law_School|Harvard Law School]]. Alina Diguli mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] n'eya [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]]. Mmemba wa Uganda Bar era munnamateeka mu kkooti ensukkulumu eya [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Supreme Court of Uganda]].<ref name="1R"/><ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations_Information_Service_Vienna</ref><ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1229644/butagira-uganda-eur-election-security-council</ref>
== Ebyemirimu ==
=== Ng'omuweereza w'abantu ===
Yali Mmemba mu kakiiko k'eggwanga akeebuzibwako aka ''National Consultative Council okuva mu'' 1979 okutuuka mu 1980 era omulamuzi wa kkooti enkulu wakati wa 1974 ne 1979. Mu 1974, yali mulamuzi omukulu mu kkooti y'e [[:en:Mbarara|Mbarara]], ne mu Kkooti ya [[:en:Buganda|Buganda]] Road Law Courts mu 1973. Yakulirako ekitongole ky'ebya mateeka ku ttendekero ly'ebya mateeka erya Law Development Centre mu 1969 ne mu 1970, Yasomesaako ebya mateeka ku ssomero ly'ebya mateeka erya ''Nsamizi Law School'' mu 1968 era naweereza nga munnamateeka wa Gavumenti owa Minisitule y'ebyamateeka mu 1967.<ref name="1R"/><ref name="3R"/>
=== Nga munnabyabufuzi ===
Nga tannalondebwa ku bw'okuteeseza eGgwanga, yaliko Ssentebe wa kakiiko k'ebya mateeka neby'obutebenkevu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|National Assembly of Uganda]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1996. Butagira yali Sipiika wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] wakati wa Ogwekkumi n'ebiri 1980 ne 1985. Yaliko Pulezidenti w'olukiiko olwa wamu olwa [[:en:European_Economic_Community|European Economic Community]] ne [[:en:Organisation_of_African,_Caribbean_and_Pacific_States|African, Caribbean and Pacific Group of States]] (EEC/ACP).
=== Emirimu gy'obuteesa ===
Butagira yafuuka omukiise w'ekkalakalira mu kibiina kya mawanga amagatte mu Gwomusanvu 2003 oluvanyuma lw'okuweereza okuva mu 2000 nga omutabaganya mu njogerezeganya z'okuleetawo obutebenkevu mu Sudan eyamanyikibwa nga [[:en:Sudan|Sudanese]] peace talks ezavujirirwa ekitongole kya [[:en:Intergovernmental_Authority_on_Development|Intergovernmental Authority on Development]] (IGAD). Mu 1999, yakulembera ekibiina kyabakugu abakulembera enteekateeka z'okuteekawo omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]]. Yaweerezaako mu Nairobi nga Kaminsona wa Uganda omukulu era omukiise ow'ekkalakalira eri [[:en:United_Nations_Environment_Programme|Pulogulaamu y'obutonde bwensi ey'ekibiina kya mawanga amagatte]] ekya United Nations Environment Programme (UNEP) era ne mu Pulogulaamu ya [[:en:United_Nations_Human_Settlements_Programme|United Nations Human Settlements Programme]] (UN-HABITAT). Mu 1998, yali Ambaasada wa Uganda mu [[:en:Ethiopia|Ethiopia]] era omukiise omw'enkalakkalira mu kibiina kya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organization of African Unity]] (OAU) mu [[:en:Addis_Ababa|uhz]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Politics_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
c6sgn8xxcwqva2cf3x92qqpozjmob3o
Francis Zaake
0
7933
56197
48184
2026-06-20T19:37:23Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56197
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Zaake''' musuubuzi era omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Municipaali y'e [[:en:Mityana|Mityana]], nga yasooka olulondebwa mu kifo kino nga yeesimbyewo ku bwannamunigina mu era n'alondebwa mu 2016 kyokka oluvannyuma ne yeegatta ku kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] mu kulonda okwakaggwa okw'omwezi Ogwoluberyrberye 2021. Yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga ez'omunda bwe yali mu Paalamenti ey'e 10 nga kati Kaminsona mu Paalamenti ey'e 11.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=378 |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-05-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501121733/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=378 |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Zaake yazaalibwa nga 12 Ogwoluberyeberye, 1991 ku kyalo [[:en:Butebi,_Uganda|Butebi]], mu Disistulikiti y'e [[Mityana (disitulikit)|Mityana]]. Mutabani wa Emmanuel Ssembuusi Butebi ne nnyina Teddy Naluyima. Ye mwana waabwe asooka mu ffamire ey'abaana 12 omuli abawala munaana n'abalenzi bana.<ref name="2R">https://observer.ug/lifestyle/56635-in-s-2-mp-francis-zaake-s-savings-account-had-shs-105m
</ref>
== Okusoma kwe ==
Zaake emisomo yagitandikira mu Fairway Primary School, erisangibwa e Mityana, gye yafunira satifikeeti ya P7 eya Primary Leaving Examinations (PLE) Certificate mu 2006. Oluvannyuma yasomera mu Mityana Modern Secondary School, n'atuula ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] mu 2010. mu 2012, yatuula ebigezo bya S6 n'afuna ebbaluwa ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] mu ssomero lya ''Merryland High School'', [[Entebbe]]. Yeegatta ku [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]]
gye yatikkirwa [[:en:Bachelor's_degree|Diguli]] mu ssomo lya [[:en:Supply-chain_management|procurement and logistics management]].<ref name="1R">{{Cite web}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Bwe yali ku Ndejje University, mu Disitulikiti y'e [[Luweero (disitulikit)|Luweero]], yalondebwa okubeera omuyizi akulira ababayizi mu mwaka gw'ebyensoma ogwa 2015/2016, mu mwaka gwe ogwasembayo ku Yunivasite eyo.<ref name="1R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://web.archive.org/web/20210501121733/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=378 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaake Francis"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 February</span> 2019</span>.</cite></ref><ref name="3R">https://campusbee.ug/news/bitterness-rage-ndejje-university-former-guild-president-beaten-pulp-parliament/</ref> Y'omu ku bakulembeze b'ekisinde kya [[:en:People_power|People Power]] ekulemberwa mubaka munne mu Paalamenti [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]].<ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
Mu nnaku ezaakulembera okuddamu okulonda okw'akalulu k'omubaka mu Paalamenti owa Munisipaali y'e [[Arua]], okwaliwo mu Gwomunaana nga 15, 2018, Francis Zaake yakubibwa era n'akosebwa nnyo bwe yalumbibwa abaserikale ba poliisi ya Uganda ne bannamagye. Obujjanjabi yabufuna mu ggwanga lya [[:en:India|India]], okujjanjabwa obuvune bwe yafuna mu kanyoolagano ako.<ref name="5R">https://observer.ug/news/headlines/58987-i-remember-the-faces-of-my-tormentors-zaake-recounts-torture-ordeal</ref>
Mu Kasambattuko akaali mu Arua mu Gwomunaana nga 13, 2018, abantu 34 be baakwatibwa ne basibwa era ddereeva wa Kyagulanyi, Kyagulanyi, Yasin Kawuma yakubwa amasasi agaamuttirawo.<ref name="6R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news/headlines/58421-bobi-wine-driver-mugerwa-shot-dead.html |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804195536/https://observer.ug/news/headlines/58421-bobi-wine-driver-mugerwa-shot-dead.html |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwomwenda, 2018, Zaake yavunaanibwa [[:en:Treason|emisango gy'okulya mu nsi ye olukwe]] bwe yali akyali ku ndiri olw'ebisago ebyamutuusibwako.<ref name="7R">{{Cite web |url=http://www.africanews.com/2018/09/03/ugandans-crusade-for-tortured-mp-zaake-to-be-allowed-to-travel// |title=Archive copy |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804210206/https://www.africanews.com/2018/09/03/ugandans-crusade-for-tortured-mp-zaake-to-be-allowed-to-travel// |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokuna, 2020, poliisi yakwata era n'eggalira Zaake olw'okugabira abalonzi be emmere mu muggalo gwa Covid19. Poliisi oluvannuma yannyonnyola nti Zaake yali tagoberedde mateeka na biragiro by'okutangira okusaasaana kwa [[:en:COVID-19|COVID-19]] ebyateekebwawo akakiiko akaali kalwanyisa ekirwadde ekyo nga kakulirwa eyali Ssaabaminisita [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]].<ref name="9R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/virus-lockdown-mp-zaake-arrested-for-distributing-relief-food-1886052</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijuliziddwamu okuva wabweru ==
* [https://web.archive.org/web/20210501121733/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=378 Paalamenti ya Uganda: Zaake Francis]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0voa0htvcmvw062xlxh6s514q3coxsr
Frank Tumwebaze
0
7938
56210
48188
2026-06-20T19:41:50Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56210
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Kagyigyi Tumwebaze''' munnayuganda, musomesa ate nga munnabyabufuzi. Ye [[Minisita w'eby'okulima, okulunda n'okuvuba]] okuva nga 8 ogwomukaaga 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref>
Yaliko minisita wa [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Gender, Labour and Social Development]], mu [[Kakiiko ka Uganda]]. Yalondebwa ku kifo kino nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2019.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet</ref>
Ekyo nga tekinnabaawo, yali minisita w'eby'empuliziganya okuva nga 6 ogwomukaaga 2016 okutuusa nga 13 ogwekkumi n'ebiri 2019.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref>Yaliko [[Minisita w'omukulembeze]] ne Minisita wa [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]] wakati wa 2012 ne 2016. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kibaale County mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti]] nga ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref>
== Okusoma kwe ==
Tumwebaze yazaalibwa Matayo Kagyigyi ne Beatrice Kagyigyi mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti]] nga 1 ogwekkumi n'ebiri 1975. Mwana wa kutaano mu famire y'abaana omusanvu.
Yasomera [[Jinja college]] gye yamalira ekyomukaaga. Yafuna [[Ddiguli mu musomesa bwa ssaayansi]] mu 1999 okuva mu [[Mbarara University of Science and Technology]]. Yafuna ne [[Masters mu International and Diplomatic Studies]], ne [[Masters mu Public Health]] gye yafuna mu 2005 ne mu 2019 e [[Makerere University]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |access-date=2021-09-01 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901125657/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |url-status=dead }}</ref> Mu gwoluberyeberye 2019, yafuna [[Masters mu Public Health]] e [[Makerere University|Makerere University.]]<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1492629/minister-tumwebaze-graduates-masters-degree-makerere</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu 2000 okutuuka mu 2001, yakola nga [[Ofiisa w'ebyamaguzi]] mu [[Kitongole kya ky'eby'emisolo mu Uganda]] ekya [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]]. Mu 2001, yalondebwa nga omumyuka wa RDC era yatwalibwa mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga Disitulikiti]] mu kifo ekyo okutuuka mu 2003. Bwe yava eyo yatwalibwa mu Maka g'obukulembeze, gye yakola nga Omuyambi ow'enjawulo ow'omukulembeze mu kunoonyereza n'empuliziganya okuva mu 2003 okutuuka mu 2005. Mu 2006, yayingira eby'obufuzi nga yeesimbawo ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti we Kibale County mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti.]] Yalondebwa ku tikiti ya NRM. Mu 2011, yaddamu n'alondebwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa abakulembeze nga 12 ogwomunaana 2015, yalondebwa nga [[Minisita w'obwa pulezidenti]].<ref>https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html</ref><ref>https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/full-uganda-cabinet-list-as-of-15th-august-2012/10151137578009078</ref> Yadda mu kifo kya Kabakumba Masiko, eyava mu gavumenti nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2011 nga kigambibwa nti yali akozesa bubi woofiisi, obubbi, okufiiriza gavumenti ensimbi n'okweddiza ensimbi za gavumenti mu bukyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200207082156/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200207082156/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20120109061110/http://www.newvision.co.ug/news/314859-Kabakumba-Masiko-resigns.html</ref>Mu gwomukaaga 2016, yafuulibwa minisita wa ICT. <ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>Mu kukyusa obukulembeze nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2019, Tumwebaze yafuulibwa minisita wa Gender, Labour and Social Development nga yadda mu kifo kya [[Janat Mukwaya]], eyaggyibwako.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Nga 28 ogwokutaano 2021 yafuulibwa mmemba w'akakiiko akalonzi aka paalamenti ak'ekkumi n'ogumu era akakiiko kano akakulemberwa Sipiika wa paalamenti ke kakkiriza n'okwanjula ba mmemba abalondebwa Pulezidenti.<ref>https://www.independent.co.ug/minister-tumwebaze-on-nrms-appointments-committee-list/</ref>
== Ebimukwatako ==
Tumwebaze mufumbo era taata wa baana bataano. Akkiririza mu ddiini ya [[Anglican]]. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |access-date=2021-09-01 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901125657/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gya paalamenti ==
Wammanga bwe buvunaanyizibwa obulala bw'alina mu paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref>
* [[Ssentebe]] w'akakiiko ka Finance, Planning and Economic Development
* Mmemba mu lukiiko lwa Rules, Discipline and Privileges
== Laba na bino ==
* [[Disitulikiti za Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Link endala ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20210809212430/http://www.kamwenge.go.ug/ Kamwenge District Internet Portal]
{{DEFAULTSORT:Tumwebaze, Frank}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
dafjspnq99y69nms24ohm5fzcpmilwz
Rebecca Kadaga
0
7941
56269
54352
2026-06-20T20:25:50Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza omutwe #WikiGap2026inUganda
56269
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Obumannyirivu bwe mu by'emirimu ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
Nga 15 Ogwoluberyeberye 2026, Kadaga yaddamu okulondebwa ng'omubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>Kirya, Donald (15 January 2026). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 "Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly"]. ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
bnwck528ml3n1zai6jpxkm45djdb23r
56270
56269
2026-06-20T20:26:15Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza omutwe #WikiGap2026inUganda
56270
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), nga munnamateeka [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] ate era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
Nga 15 Ogwoluberyeberye 2026, Kadaga yaddamu okulondebwa ng'omubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>Kirya, Donald (15 January 2026). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 "Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly"]. ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
dm9zqvo7bp9yphchs4g170rnairct2y
56271
56270
2026-06-20T20:28:32Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56271
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), [[Munnayuganda]], munnamateeka era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
Nga 15 Ogwoluberyeberye 2026, Kadaga yaddamu okulondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>Kirya, Donald (15 January 2026). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 "Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly"]. ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Ya<ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> wa ekirowoozo kye oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvuirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'social media' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti baagabana obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeer nsiimbi zakuyamba mukulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
p3y7vakmborytvr5ympdf9euxzstzxr
56272
56271
2026-06-20T20:33:17Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56272
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), [[Munnayuganda]], munnamateeka era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
Nga 15 Ogwoluberyeberye 2026, Kadaga yaddamu okulondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>Kirya, Donald (15 January 2026). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 "Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly"]. ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Yawa endowooza ye <ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvujirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'emigatta bantu' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti begabanya obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeera nsiimbi zakuyamba mu kulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
8x73xc04v5m2z6wqwd3s20sq7f6ube7
56273
56272
2026-06-20T20:33:42Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza omutwe #WikiGap2026inUganda
56273
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), [[Munnayuganda]], munnamateeka era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
Nga 15 Ogwoluberyeberye 2026, Kadaga yaddamu okulondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>Kirya, Donald (15 January 2026). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 "Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly"]. ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Yawa endowooza ye <ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvujirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'emigatta bantu' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti begabanya obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeera nsiimbi zakuyamba mu kulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
== Laba ne bino ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Rebecca Kadaga yazaalibwa nga 24 omwezi og'wokuttaano mu mwaka gwa 1956 mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli mu buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu ttendekero [[:en:Namasagali_College|lya Namasagali College]] okusoma siniya. Yasoma amateeka mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] ’nafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws ( LLB)]] , mu mwaka gwa 1978. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center mu Kampala]] mu mwaka gwa 1979. Mu mwaka gwa 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipuloma mu mateeka g’abakyala]] okuva mu [[:en:University_of_Zimbabwe|yunivasite y’e Zimbabwe]]. Mu mwaka gwa 2003, yafuna diguli ya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]](MA), ng’akuguse mu mateeka g’abakyala, era nga nayo yava mu [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite y’e Zimbabwe]].<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Alitwala Rebecca Kadaga |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli |access-date=6 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2019, [[:en:Nkumba_University|Nkumba Yunivasite]], yunivasite ey’obwannannyini mu [[:en:Uganda|Uganda,]] yawa Kadaga diguli ey’ekitiibwa [[:en:Doctor_of_Laws|eya Doctor of Laws]].<ref>{{Cite web |last=Muganga |first=Eve |last2=Kyeyune |first2=Moses |date=26 October 2019 |title=Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html |access-date=26 October 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
h962mq3e894vpym0fvrux1ool4ek5et
56274
56273
2026-06-20T20:35:12Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56274
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Kadaga''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano mu 1956), [[Munnayuganda]], munnamateeka era munnabyabufuzi nga ye Mumyuka Asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era nga Minisita w'ensonga z'omukago gw'Obuvanjuba Bw'afirika mu Kabineeti ya Uganda mu Palamenti eyekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Yawerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nya 19 Ogwokutaano mu 2011, okutuusa 21 Ogwokutaano mu 2021.<ref>{{cite web|url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/|title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers|work=https://w.wiki/LCc6|date=9 June 2021|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda}}</ref>
Ye mukyala eyasooka okulondebwa ng'omumyuka wa Sipiika, oluvannyuma n'abeera Sipiika mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda. Yeyaddira [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]] mu bigere, eyawereza nga Sipiika okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.<ref>{{cite web|title=Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics |url=http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ |access-date=6 December 2014 |last=Wambi|date=24 May 2011|first=Michael|publisher=[[Inter Press Service]]}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|title=Kadaga is first female Speaker|work=[[New Vision (olupapula lw'amawulire)]]|date=19 May 2011|first1=Joyce|last1=Namutebi|first2=Henry|last2=Mukasa|first3=Milton|last3=Olupot|access-date=16 July 2021|location=Kampala, Uganda|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206|archive-date=11 December 2014|format=Archived from the original on 11 December 2014}}</ref>
Essaawa eno ye mubaka wa Palamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kitundu ky'e Busoga, mwabadde okuviira ddala mu 1989.<ref>Wambi, Michael (24 May 2011). [http://www.ipsnews.net/2011/05/politics-first-woman-speaker-of-parliament-changing-politics/ "Politics: First Woman Speaker of Parliament Changing Politics"]. Inter Press Service. Retrieved 6 December 2014.</ref><ref>Namutebi, Joyce; Mukasa, Henry; Olupot, Milton (19 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211080732/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755206 "Kadaga is first female Speaker]". [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Archived from the original (Archived from the original on 11 December 2014) on 11 December 2014. Retrieved 16 July 2021.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ye Kamuli]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 24 Ogwokutaano mu 1956. Rebecca Kadaga yasomera ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] eby'enjigiriza bye ebya siniya, nga bweyamaliriza, n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] gyeyatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu Mateeka]] mu 1978. Yeeyongerayo n'afuna [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka]] okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] erisinganibwa mu [[Kampala]] mu 1979. Mu 2000, yafuna [[:en:Women's_rights|Dipulooma u By'amateeka G'abakyala]] okuva ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]]. Mu 2003, yafuna [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] ng'esira yasinga kuliteeka ku By'amateeka g'abakyala, nga nayo yagigya ku [[:en:University_of_Zimbabwe|Yunivasite ye Zimbabwe]].<ref>[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=16.000000&const=Woman+Representative&dist_id=20.000000&distname=Kamuli "Profile of Alitwala Rebecca Kadaga]". [[Parliament of Uganda|Parliament of Uganda.]] 2011. Retrieved 6 December 2014.</ref> Mu 2019, [[:en:Nkumba_University|Yunivasite ye Nkumba]], nga eno yunivasite ya bwanannyini mu Uganda, eyawa Kadaga ekitiibwa kya diguli y'okubeera nga yali [[:en:Doctor_of_Laws|akuguze mu By'amateeka]].<ref>Muganga, Eve; Kyeyune, Moses (26 October 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Nkumba-University-awards-Kadaga-Honorary-Doctorate-Laws/688334-5325766-3vppii/index.html "Nkumba University Awards Kadaga With Honorary Doctorate of Laws]". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 26 October 2019.</ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1984 ne 1988, yali yeenyigira mu by'amateeka wabula okwabwanannyini. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti ya Kamuli]], mu Konsitituweensi y'abakyala. Yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Mbarara_University|Yunivasite y'e Mbarara]] wakati wa 1993 okutuusa mu 1996. Mu kaseera ka 1996 yaweereza nga [[:en:Secretary_General|omuwandiisi]] w'akakiiko akagatta abakyala okuva mu Paalamenti z'omubuvanjuba bwa Afirika.
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Rebecca Kadaga yeeyali Minisita wa [[:en:Uganda|Uganda]] Omubeezi ow'enkwatagana y'ebitundu bya Afrika ne mu Middle East. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999,yeeyali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'empuliziganya n'eby'entambula y'ennyonyi, nga okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti. Yalondebwa nga omumyuka w'omwogezi wa Paalamenti mu 2001, ekifo kyeyalimu okutuuka nga 19 Ogwokutaano mu 2011, bweyalondebwa ku ky'omwogezi wa Paalamenti.<ref>Naturinda, Sheila (16 May 2011). [https://web.archive.org/web/20180411111511/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1163216/-/c1iteyz/-/index.html "Speaker Ssekandi Quits for Kadaga".] ''Daily Monitor (Kampala)''. Archived from the original on 11 April 2018. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Okugoberera [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwo Gwokubiri mu 2016]], Kadaga yaddamu n'alondebwa nga [[:en:Speaker_of_Parliament|omwogezi wa Paalamenti]] nga tavuganyiziddwa era nga buli omu akkiriziganya naye nga 19 Ogwokutaano mu 2016.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed "Kadaga Speaker, Oulanyah Deputy"], ''New Vision'', 19 May 2016.</ref>
Mu Gwekumineebiri nga 20, 2017 Kadaga yali mubuyinza mu Paalamenti ya Uganda bweyali akola enkyuka kyuka mu semateeka, n'ebirina okugobererwa eri ababaka abaagala okwesimbawo ku bwa pulezidenti, nga balina okubeera nga tebasusa myaka 75 egy'obukulu. enkyuka kyuka eno yawa Museveni eddembe ly'okwesimbawo ku bwa Pulezidenti bwa [[:en:Uganda|Uganda]] ebisanja ebirala mukaaga ng'ali mu ofiisi.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kadaga-oulanyah-row-leaves-house-in-limbo-1664894 "Kadaga, Oulanyah row leaves House in limbo"]. Daily Monitor. 3 September 2016. Retrieved 22 February 2026.</ref>
Nga 14 Ogwoluberyeberye 2021, Kadaga yaddamu n'alondebwa ku ky'omubaka wa Paalamenti omukyala Okukiikirira Disitulikiti y'e Kamuli. Wabula, ng'esira yasinga kuliteeka ku kakuyege w'okusigaza ekifo kye nga Omwogezi wa Paalamenti ku kisanja eky'okusatu. Kadaga yawangulwa mu kalulu k'okubeeta omwogezi wa eri eyali omumyuka we Jacob Oulanyah oluvannyuma lw'okubeera nga ekibiina kye ekya National Resistance Movement (NRM) kyali kimugyemu obwesige .<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-hits-and-misses-of-10th-parliament-1680338 "The hits and misses of 10th Parliament]". Daily Monitor. 3 December 2016. Retrieved 23 February 2026.</ref>
Nga 15 Ogwoluberyeberye 2026, Kadaga yaddamu okulondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli.<ref>Kirya, Donald (15 January 2026). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 "Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly"]. ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
[[File:Kadaga Rebecca 2.jpg|left|thumb|Kadaga]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Nga ogyeeko okubeera omwogezi wa Paalamenti ya Uganda, yatuula nga ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa Paalamenti]] okwali:
* Akakiiko akakola entegeka z'ababaka okubeerako ne gwebasisinkana –Akakiiko akalabalaba entegeka za babaka ba Kabineeti zonna ewa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti,]] nga kasobola okuzikiriza oba okuzigaana: Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko ka Paalamenti akakola ebiragiro – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
* Akakiiko akavunaanyizibwa mu Bizineensi – Omwogezi wa Paalamenti y'akubiriza akakiiko kano
== Obukuubagano ==
Kadaga yalayira okuyisa [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|eteeka eriwakanya okulya ebisiyaga mu Uganda]] nga ayita mu Paalamenti mu Gwekumineebiri mu 2012. Eteeka lino ebiseera ebisinga baali baalikazaako eky'eteeka ly'okutta omuli w'ebisiyaga, nga kino kyali kisuubirwa okubeera nga omuli w'ebisiyaga bwali bukuweesa ekibonerezo kya kufa, oba okuteeka mu komera obulamu bwo bwonna naye oluvannyuma ekibonerezo ky'okufa nekigibwa muteeka lino. Yali agamba nti kyali kyakufuuka teeka okuva nti banayuganda abasinga baali bakikola.<ref>[https://www.independent.co.ug/kadaga-vote-me-i-helped-push-age-limit-debate/ "KADAGA: Vote me, I helped push 'Age Limit' debate]". ''The Independent Uganda''. 12 August 2020. Retrieved 5 January 2026.</ref>
Mu Gwekumineebiri mu 2012, Kadaga yali Rooma okwogerako mu lukungaana oluyitibwa the Seventh Session of the Consultative Assembly of Parliamentarians for the International Criminal Court and the Rule of Law.<ref>Tumusiime, David Jack. "[https://nilepost.co.ug/news/106022/jacob-oulanyah-is-new-speaker-kadaga-comes-second Jacob Oulanyah is new speaker, Kadaga comes second"]. ''Nilepost News''. Retrieved 5 January 2026.</ref><ref>Kirya, Donald (15 January 2026). "[https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/uganda-votes-kadaga-optimistic-nrm-will-win-o-NV_226302_042026 Ugandaelections2026: Uganda votes: Kadaga optimistic NRM will win overwhelmingly]". ''New Vision''. Retrieved 13 April 2026.</ref>
Olugambo lwasaasaana nga Kadaga bweyali afunye emikisa okuva ewa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu kusaba okwali e Vatican.<ref>Muhumuza, Rodney (12 November 2012). "[http://www.huffingtonpost.com/2012/11/12/uganda-anti-gay-bill-2012-pass_n_2116584.html Uganda's Anti-Gay Bill To Pass This Year: Official"]. ''The Huffington Post''. Retrieved 13 November 2012.</ref> Nga amawulire gamazze okufuluma, omwogezi w'e Vatican Father Federico Lombardi yafulumya ekiwandiiko ekyali kigamba nti: “ enkolagana n'abakungu tezaali zabulijo, era tewaali mikisa gy'aweebwa. Ekibiina kya Babaka okuva e Uganda baabuuza Paapa, nga omuntu omulala yenna eyali asisinkanye Paapa weyandibadde, nga kano tekaali kabonero kanjawulo ak'okukiriza ebikolwa by'ebikolwa bya Kadaga oba okusaba kwe.”<ref>[http://www.pgaction.org/activity/2012/cap-icc-vii.html "Consultative Assembly of Parliamentarians for The ICC And The Rule of Law – 7th Session]". Parliamentarians for Global Action. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref>
Mu Gwokusatu mu 2020, mu kaseera k'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga yawandiika ku mukutu gwe ogwa <nowiki>''tweeter'' nti fuuyira, nga kino kyekitirawo akawuka akaleeta obulwadde bwa Corona, nga lino lyali lizuliddwa ng'</nowiki>era ligenda kuba likolebwa mu Uganda.<ref>[https://web.archive.org/web/20150924072139/http://www.pgaction.org/pdf/2012-12-07-Programa-PGA-CAP-ICC%20Rome-FINAL.pdf "7th Consultative Assembly of Parliamentarians for The International Criminal Court (ICC) And The Rule of Law & World Parliamentary Conference On Human Rights 34th Annual Forum of PGA, 10 & 11 December 2012: Programme"] (PDF). Parliamentarians for Global Action (PGA). 7 December 2012. Archived from the original (PDF) on 24 September 2015. Retrieved 6 December 2014.</ref> Yawa endowooza ye <ref>[http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/147-speaker-kadaga-receives-blessings-from-the-pope-at-vatican-mass "Speaker Kadaga Receives Blessings From The Pope At Vatican Mass]". Parliament of Uganda. December 2012. Retrieved 6 December 2014.</ref> oluvannyuma ekyategerekekwa nti okulongoosa okutono kwali kusobola okujanjaba COVID-19, nga yafuna okuvujirirwa okwamaanyi okuva emikutu kya 'emigatta bantu' mu Uganda, wamu n'ebitongole eby'ekikugu mu kisaawe ky'eby'obulamu nga ekya Uganda Medical Association,<ref>Speciale, Alessandro (15 December 2012). [http://vaticaninsider.lastampa.it/en/the-vatican/detail/articolo/benedetto-xvi-benedict-xvi-benedicto-xvi-omosessualita-homosexuality-homosexualidad-20674/ "Why Does Benedict XVI Receive Anti-Gay Politicians In Audience?".] Vatican Insider. Retrieved 6 December 2014.</ref> n'ekya Pharmaceutical Society of Uganda. Bano yabaddamu nga agamba nga webaali tebalina bwongo.<ref>Ampurire, Paul (16 March 2020). [https://www.softpower.ug/uganda-partnering-with-a-u-s-inventor-to-produce-disinfectant-that-kills-coronavirus-kadaga/ "Uganda Partnering With A U.S. Inventor To Produce Disinfectant That Kills Coronavirus – Kadaga]". ''SoftPower News''. Retrieved 16 March 2020.</ref>
Mu Gwokuna mu 2020, mu biseera by'omugalo olwa [[:en:COVID-19_pandemic|COVID-19]], Kadaga ne babaka bane aba Paalamenti begabanya obuwuumbi 10 eza ssente za Uganda nga zino zaalina kubeera nsiimbi zakuyamba mu kulwanyisa okusaasaana kw'ekirwadde kino, wamu n'okutaataganya kebwaleeta mu by'enfuna wamu n'embeera y'abantu.<ref>[https://www.softpower.ug/medical-doctors-body-scientist-endorsed-by-kadaga-for-covid-19-cure-is-a-quack/ "Medical Doctors' Body: Scientist Endorsed By Kadaga for COVID-19 Cure is a Quack"]. ''Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News''. 17 March 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref>
*
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abaali aboogezi ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20180322030956/http://rebeccakadaga.hon.ug/ Emikutu kya yintaneenti eky'obuntu]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Emukutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneenti]
* [https://web.archive.org/web/20181231224254/https://www.gaystarnews.com/article/uganda-officially-pass-%E2%80%98kill-gays%E2%80%99-bill121112/ Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
96hf01bcwym5gtvixpjbcddu52th45r
Franc Kamugyisha
0
8131
56182
46759
2026-06-20T19:30:32Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56182
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franc Kamugyisha''' (yazaalibwa nga 19 Ogwokusatu 1992) [[:en:Uganda|munnayuganda]] ow'abantu omwagazi w'obutonde n'[[:en:Climate_change|enkyukakyuka mu by'obutonde]] era [[:en:Activism|omulwanirizi]] w'abwo.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ubc.go.ug/2022/03/17/ugandan-innovator-franc-kamugyisha-scoops-commonwealth-young-person-of-the-year-award/ |access-date=2022-05-25 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518035607/https://ubc.go.ug/2022/03/17/ugandan-innovator-franc-kamugyisha-scoops-commonwealth-young-person-of-the-year-award/ |url-status=dead }}</ref> Ye mutandisi era omukulu w'ekibiina kya EcoPlastile, kampuni esangibwa e [[:en:Namanve|Namanve]] ewa omugaso ku kasasiro, okuzimba n'enkulakula eri ebisoomooza mu nkwasaganya ya kasasiro.<ref name=":2">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20220628090608/https://climatelaunchpad.org/finalists/ecoplastile-uganda/</ref><ref name=":3">{{Cite web |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/blog/2021/innovation-challenges-surfacing-sustainable-grassroots-solutions.html |title=Archive copy |access-date=2022-05-25 |archive-date=2021-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211202134214/https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/blog/2021/innovation-challenges-surfacing-sustainable-grassroots-solutions.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Franc yazaalibwa era yakulira mu kibuga ky'e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] mu Bukiikakkono bwa Uganda eri omwami munnabizinensi era omulimi Ephraim Byamugyisha era ne nnyina Paskazia Tushabomwe. Yasomera ku Nyabweya Primary School, mu Disitulikiti y'e Kabarole nga tannegatta ku Pere Ache SS mu Fort Portal, Fort Portal SS ne Kagongo SS mu Ibanda ku misomo gye egya ssekendule. Bweyava eyo, yegatta mu bupatiri ku kigo kya Montfort Missionaries wabula yavaayo oluvanyuma lw'omwezi okukolera ku Yunivasite ya [[:en:Ibanda_University|Ibanda University]].
== Emirimu ==
Franc yatandika okukola nga ali mu vaaka ya siniya ey'omukaaga. Yatwalibwa okusomesa essomo ly'okubala ne Fizikisi ku ssomero lya Pere Ache SS. Oluvanyuma lw'olusoma olwasooka, yasabibwa okukulembera essomero lya ssekendule n'ebasomesa abalala 15 mu Kyenjojo ku myaka 19.
Naye Kamugyisha omulimu yaguvaako okwegatta ku Yunivasite ya Ibanda nga maneja wa pulojekiti z'okuzimba. Yakuzibwa okuddukanya ekisulu ky'abayizi mu kiseera ky'ekimu nga bw'asoma essomo lya bachelors of business administration in accounting. Oluvanyuma lw'omwaka, bamulinyisa nafuuka okuuma eby'obuggaga bya Yunivasite era nga ye kalabaalaba wa Pulojekiti z'okuzimba. Era yafuna Satifikeeti mu kuzimba eya National Certificate in Building and Construction n'aba UBTEB era natikkirwa ne Satifikeeti ez'obukugu mu kukwasaganya emirimu gya Gavumenti, bizinensi entono n'okuzikulakulanya okuva mu ssomero lya London School of International Business Studies.
Mu 2017, Kamugyisha yalondebwa nga Maneja omujjuvu ow'obyokuzimba era mu 2019 yafuuka Dayilekita mu by'okuzimba, ekifo kyayalekulira. Akyali muyambi wa lekikyala mu Yunivasite y'e Ibanda.<ref name=":0"/><ref>https://kikubolane.com/2022/03/17/ugandan-innovator-franc-kamugyisha-wins-2022-commonwealth-youth-award/</ref><ref>https://thetowerpost.com/tag/franc-kamugyisha/</ref><ref>https://www.oneyoungworld.com/news-item/weekly-roundup-ambassador-driving-relief-efforts-kiribati-more</ref><ref name=":1">https://seed.uno/enterprise-profiles/ecoplastile-waste2build-ltd</ref>
== Okulondebwa kwe n'engule<ref name=":1"/> ==
* EcoPlastile yalondebwa ku kya [https://fundinnovation.dev/en/ Green Innovation Fund], ekya tegekebwa [https://www.gou.go.ug/ministry/ministry-gender-labour-and-social-development Minisitule y'ekikula ky'abantu n'enkulakulana mu Uganda].
* Yali emu kkumi ezatuuka ku kamalirizo mu kyali kituumiddwa [https://www.opportunitiesforafricans.com/earthtech-challenge-2020/ Earth Tech challenge] 2020 okuva mu ttiimu ezisoba mu 850 okwetoloola ensi yonna, era ow'okusatu mu Ggwanga lya Australia.
* Omuwanguzi w'engule ya TEF Entrepreneur Awards eyategekebwa [[:en:The_Tony_Elumelu_Foundation|Tony Elumelu Foundation]] mu Ggwokusatu 2019.<ref>https://www.tonyelumelufoundation.org/news/meet-the-selected-tony-elumelu-entrepreneurs-for-2019</ref>
* Omuwanguzi w'engule ya [https://seed.uno/enterprise-profiles/ecoplastile-waste2build-ltd Carbon SEED Awards]; enkola ey'amawanga amagatte eya [[:en:United_Nations_Environment_Programme|United Nations Environment Program]] ne UNDP, Ogwomwenda 2019, Munich Germany.<ref name=":1"/><ref name=":3"/>
* Yaweebwa engule ya [https://web.archive.org/web/20220523013232/https://asa.engagement-global.de/autumn-school-for-sustainable-entrepreneurship.html autumn school for sustainable entrepreneurship fellowship] eyategekebwa aba Engagement Global mu Ggwekkuminogumu 2019, Accra, [[:en:Ghana|Ghana]].
* Awarded the [https://www.yalieastafrica.org/ YALI EA] Fellowship November, 2019 and emerged with the most climate mitigation and adaption solution, Nairobi Kenya.
* Omuwanguzi w'empaka za [https://climatelaunchpad.org/ Climate Launchpad] ez'ategekebwa aba KIC mu Uganda ne [https://www.energyincubator.org/ Renewable Energy Business Incubator (REBI)], ne mu mpaka za Africa Regional Finals mu Nairobi Kenya, Ogwekkuminogumu 10, 2019.
* Yalondebwa mu mpaka z'akamalirizo ez'obutonde bw'ensi, mu Amsterdam ekya Netherlands, Ogwekkuminogumu 15, 2019.[https://web.archive.org/web/20220628090608/https://climatelaunchpad.org/finalists/ecoplastile-uganda/]
* Yakirizibwa ng'omutandisi wa bizinesi omunyinyitivu ebyategekebwa aba ALTIS, Essomero ery'ebya Bizinensi, ne Yunivasite ya Sacred Heart University eya Milan ne Uganda Martyrs University mu 2018.
* Omuwanguzi wa AfriTech, UK-Africa Virtual Accelerator 2019 mu Bizinensi za African mu Gwekkuminebiri 2019.
* EcoPlastile yalondebwa aba UNDP Africa Regional Youth Seminar olw'obukugu mu bukulembeze mu kyaasa ekya 21, eby'enkulakulana, n'emirimu egyenjawulo mu kugaziya eby'enfuna n'ekulakulana mu by'obugagga eby'omuttaka mu Kampala, Ogwekkuminebiri 2019.[https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/blog/2021/innovation-challenges-surfacing-sustainable-grassroots-solutions.html]<ref name=":3" />
* Yalondebwa aba UNDP Accelerator Lab wansi w'ekibiina kya “Solutions for Rapid Deforestation and Degradation mu Uganda”, Ogwekkuminebiri 2019.[http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.3985827]
* Yalondebwa okwetaba mu mpaka za XPOSURE Startup Track mu Istanbul Turkey, 2020.
* EcoPlastile yawangula ekya Young Sustainable Impact (YSI) program19, Solutions for COVID-19 mu Norway olw'obukookolo obwakolebwa.[https://opportunitydesk.org/2021/08/17/young-sustainable-impact-momentum-program-2021/]
* Yawangula ekya common wealth Young person ow'omwaka gwa 2022[https://web.archive.org/web/20220518035607/https://ubc.go.ug/2022/03/17/ugandan-innovator-franc-kamugyisha-scoops-commonwealth-young-person-of-the-year-award/]
== Eby'obulamu bwe ==
Franc abeera Ntinda- Najeera mu Kampala, Uganda era asinga kunyumirwa okuwuga, okutambula n'emizannyo gw'omweso.
== Ebijuliziddwamu ebye bweru ==
* [https://web.archive.org/web/20220516121935/https://ecoplastile.com/team/ Franc Kamugyisha]
== Ebijuliziddwa ==
tcms665deu0l4qtdju8sq3wdd6grkf8
Florence Nakiwala Kiyingi
0
8179
56144
42303
2026-06-20T18:53:06Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56144
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Florence Nakiwala Kiyingi oba Florence Nakiwala. mukyala munnabbizinensi era munnabyabufuzi. Minisita omubeezi ow'abavubuka era n'ensonga z'abaana mukaseera kano ku kabbinenti ya Uganda.''' Yalondebwa ku kifo kino nga 6 ,ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Era ye mumyuka owokusatu ow'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda,omukyala asoose okutwala ekifo kino mu Uganda. Nate era akola nga ssentebe w'ekibiina ekigatta abavuba mu mawanga akagaliko amatwale ga Bungereza eyalondebwa mu kifo ekyo mu 2017.
== OBUVO N'OKUSOMA ==
Florence Nakiwala yazaalibwa mu 1972,e Kimanya, Masaka disitulikiti,ew'omugenzi Charles Ssonko ne Perepetwa Najjuma,ng'omwana owomunaana mu baganda be 12.Taata yali omwami w'essaza ly'e Buddu mu kiseera ekyo.Yasomera ku Kimanya Primary School nga tanaweebwa kifo ku Trinity College Nabbingo gye yamalira O-Level ne A-Level,yalondebwa eky'obwapulifeekiti bw'obuyonjo ku ssomero.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi</ref>
Yasomera ku Ssetendekero e Makerere, n'afuna ddiguli mu by'obusubuzi.Nga gy'ali yalondebwa ku kakiiko ka Nkoba za Mbogo , ekibiina kya bayizi abaganda ku Ssetendekero e Makerere. Era yawerezako nga omukulembeze wa bayizi be ssomo ly'ebyobusubuuzi. Mu mwaka gwe ogusooka e Makerere,yasisinkana era oluvanyuma n'agwa mu mukwano n'omwami we,Deogratius Kiyingi, [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] wa konsitituwense y'e [[:en:Bukomansimbi_District|Bukomansimbi eyobukiika ddyo mu Paalamenti]] eye 10 (2016-2021).<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi</ref>
== Emirimu ne bizinensi ==
Ng'omuvubuka,akyali mu ssomero wakati ,yagenda e London n'alaba engeri eby'obulamu ebirungi gyebitambulamu.Kino kyatondawo obwagazi obungi gyali okubeera ne ddwaliiro edungi ng'akuze.Ng'amaze okutikirwa e Makerere yatandikawo Lisa Medical Centre,eriyina amatabi amangi n'amalwaliiro g'ekiseera ekimpi mu Uganda n'ettabi mu Nairobi,Kenya.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |access-date=2022-09-24 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503082916/https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu mu gavumenti ya Buganda ==
Yawereza nga Minisita w'ensonga z'abavubuka mu [[:en:Kingdom_of_Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] mu bbanga lya myaka etaano.Awo nawereza nga Minisita we by'obulambuzi mu Bwakabaka,ekifo kye yatwala ppaka ogwomukaaga 2016.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi</ref>
== Career in national politics ==
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016, Florence Nakwala yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira disitulikiti ya Kampala mu paalamenti ey'ekkumi (2016 - 2021). Yavuganyiza ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]]. Yawangulwa omubaka eyali mu Nabilah Naggayi Sempala eyali mu kifo ekyo ng'ono yali wa kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |access-date=2022-09-24 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503082916/https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |url-status=dead }}</ref> Mu ngeri eyeewuunyisa, nga 6 Ogwomukaaga 2016, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yawa Nakiwala obwa minisita w'ensonga z'abavubuka n'abaana.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/DP-back-Nakiwala-Museveni/688334-3236542-nwp5gdz/index.html</ref>
== Obuntu bwe ==
Florence Nakiwala Kiyingi abadde mu bufumbo ne Dogratius Kiyingi okuva mu 1998. Era bakatoliki. Awamu, balina abaana bataano, abalenzi basatu n'abawala babiri.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi</ref> Okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga ssentebe wa ttiimu ya Express FC, ng'esamba mu [[:en:Uganda_Super_League|liigi ya Uganda eya babinywera]].<ref>https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Nakiwala-wishes-Eagles-can-fly-again/689854-3322104-703q3j/index.html</ref>
== Era laba ==
* Kabineti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
== Early life and education ==
Florence Nakiwala yazaalibwa mu mwaka gwa 1972, e Kimanya mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka,]] mu bazadde be Charles Ssonko ne Perepetwa Najjuma, ng’omwana ow’omunaana mu baana 12. Kitaawe yali mukulu w'essaza elyayiitibwanga Buddu mu kiseera ekyo. Yasomera mu Kimanya Pulayimale nga tannayingizibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] okusoma [[:en:O‑Level|O-Level ne A-Level]] Bwe yali e Nabbingo, yalondebwa okuba omuduumizi w'obuyonjo ku ssomero lino. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Lutwama |first=Samuel |date=11 February 2014 |title=Family must take first place — Kiyingi |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi |access-date=4 November 2016}}</ref>
Yasomera mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] n’atikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Commerce|ya Bachelor of Commerce]] . Alina diguli y’obusawo mu by’obukulembeze okuva mu yunivasite ya CommonWealth. Ng’ali eyo, yalondebwa ku kakiiko akafuzi aka ''Nkoba Za Mbogo'', ekibiina ky’abayizi ba [[:en:Buganda|Baganda]] ku yunivasite y’e Makerere. Era yaweereza ng’omukulembeze w’abayizi b’ebyobusuubuzi mu kkoosi ye. Mu mwaka gwe ogwasooka e Makerere, yasisinkana era okukkakkana ng’ayagala bba, Deogratius Kiyingi, [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti mu Bukomansimbi South Constituency]] mu Palamenti ey’ekkumi (2016 - 2021). <ref name="Profile">{{Cite web |last=Lutwama |first=Samuel |date=11 February 2014 |title=Family must take first place — Kiyingi |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi |access-date=4 November 2016}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
5osrgt118zo0bft0a522wb4zjad6le1
Fortunate Nantongo
0
8191
56180
40629
2026-06-20T19:28:41Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56180
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fortunate Nantongo''' yazaalibwa mu 1996 nga [[:en:Lawyer|munamateeka]], [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunayuganda]] era atuula ku [[:en:Legislator|kakiiko akakola amateeka]]. Y'akiikirira abantu ba [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti ya Kyotera]] nga Omubaka omukyala owa Paalamenti, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yawangula eky'omubaka ng'ali ku tikiti Democratic Party (DP).<ref name=":0"/><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/dp-pleased-with-performance-in-parliamentary-elections/</ref><ref name=":2">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nantongo-fortunate-rose-10472/</ref><ref>https://chimpreports.com/dp-celebrates-getting-9-mps-in-last-weeks-polls/</ref> Ye Minisita Ow'ekisikirize avunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulanya y'ebitundu ku ludda oluvuganya gavumenti.<ref>https://www.independent.co.ug/shadow-cabinet-niwagaba-nyeko-and-bwanika-picked/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/parliament-confirms-shadow-cabinet/</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/07/14/parliament-approves-shadow-cabinet/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Nantongo yatandika okusoma pulayimale ku Bright grammar primary school erisinganibwa e [[:en:Masaka|Masaka]], oluvannyuma n'agenda ku Mt. St Mary's college Namagunga gyeyatuulira S4, gyeyava okugenda ku St. Mary's Kitende gyeyamalira S6.<ref name=":0" /><ref>http://stmaryskitende.com/2021/01/18/big-wins-for-kitende-in-2021-elections/</ref>
Oluvannyuma yeeyongerayo okusoma Diguli mu By'amateeka okuva [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] gyeyatikirwa mu 2018 kweyayongereza ne Dipulooma mu by'okwenyigira mu ateeka okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|law development center]] in 2019.<ref name=":0"/>
Maama wa Nantongo Robinah Nakasirye Ssentongo, eyasooka okubeeta Omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Kyotera bweyafa nga tewali akisuubira mu masekati g'okukuba kakuyege mu Gwekumineebiri nga 18 2020, olwa COVID-19, Nantongo yalondebwa aba DP okumudira mu bigere.<ref name=":0">https://observer.ug/news/headlines/69238-in-just-10-days-kyotera-s-rose-nantongo-buried-her-mother-father-and-aunt</ref><ref>https://www.independent.co.ug/kyotera-nrm-cadres-support-dps-nantongo-for-district-woman-mp/</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://witness.co.ug/how-fortune-nantongo-got-the-dp-flag-for-kyotera/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924142704/https://witness.co.ug/how-fortune-nantongo-got-the-dp-flag-for-kyotera/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/abogobereze-b-eby-obufuzi-balabudde-ebibiina-ku-okusikiza-bannabyafuzi-3235948 |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924135700/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/abogobereze-b-eby-obufuzi-balabudde-ebibiina-ku-okusikiza-bannabyafuzi-3235948 |url-status=dead }}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://redpaperdaily.com/daughter-to-replace-mother-in-kyotera |access-date=2022-09-24 |archive-date=2020-12-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201220074639/http://redpaperdaily.com/daughter-to-replace-mother-in-kyotera |url-status=dead }}</ref>
Nantongo, nga ye mwana ow'okubiri okuzaalibwa maama we ne taata we, yafiirwa maama we, kitaawe ne ssenga we mu kabanga ka naku 10.<ref name=":4"/> Kino kyawaliriza abalonzi okumukwatibwa ekisa era nebamulonda okugenda mu Paalamenti.<ref name=":0"/><ref name=":5">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-ssentongo-laid-to-rest-as-dp-fronts-daughter-to-take-up-mantle-3234822</ref>
== Emirimu gye ==
Mu kaseera maama we weyafiira, Nantongo yeeyali amuyambako ku by'obufuzi. Yeeyali adukanya n'eby'ensiimbi za maama we, nga yamukolera okunoonyereza ku by'emirimu gya Paalamenti n'okudukanya pulojekiti mu konsitituweensi ku lulwe. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2022)">citation needed</span></nowiki>'']</sup>
Yalondebwa nga eyali agenda okwesimbawo ku lwa DP enaku bbiri oluvannyuma lwa maama we okuzikibwa, olw'okuba kakuyege w'okunoonya akalulu ka bonna aka 2021 yali asigazaayo obutaweza na mwezi okugwaako.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref name=":3"/><ref name=":5"/> Mu kulonda, yafuna obululu 49,019, nga eyali asinga okumuvuganya Rachel Nakitende eyali owa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] yafuna obululu 26,137.<ref name=":2"/><ref>https://www.independent.co.ug/kyotera-nrm-cadres-support-dps-nantongo-for-district-woman-mp/</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=1ELWRS13S4c</ref>
Nantongo yawerezaako ku kakiiko akadukanya eby'amateeka n'ensonga za Paalamenti<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-legal-and-parliamentary-affairs/</ref> wamu n'akavunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/gender-committee-pledges-to-work-with-the-forum-on-push-for-social-protection-system/ |access-date=2024-03-31 |archive-date=2023-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230509231333/https://upfsp.org/gender-committee-pledges-to-work-with-the-forum-on-push-for-social-protection-system/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
9vcxizdp7t6i5qqj0syxfwebsksn2ko
Florence Kabugho
0
8196
56140
43509
2026-06-20T18:49:10Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56140
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Kabugho''' munabyabufuzi Omunayuganda era eyaliko munamawulire ku mukutu gwa leediyo, eyalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyekumineemu mu kulonda kwa bonna okwa 2021, nga omukyala eyali agenda okukiikirira [[:en:Kasese_District|Disitulikiti y'e Kasese]].<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kabugho-florence-10374/</ref><ref>https://chimpreports.com/parliament-256-mps-have-so-far-taken-oath-for-new-term/</ref><ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/pictorial-mps-take-oath-as-joy-vigour-open-eleventh-parliament/108243/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-29 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209194512/https://redpepper.co.ug/pictorial-mps-take-oath-as-joy-vigour-open-eleventh-parliament/108243/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi, Florence yali munamawulire wa leediyo. Yalekulira omulimu gwe ku ogw'okukola ku mukutu gwa [[:en:Radio_Uganda|Radio Uganda]] okugenda okukola ku Messiah FM esinganibwa mu bitundu bya in the Rwenzori sub-region.Yakolera Omusinga [[:en:Charles_Mumbere|Charles Mumbere]] owa [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]], mu bifo ebiwerako nga kuno kwaliko nga okubeera omumyuka w'omwogezi wa omumyuka wa Rwenzururu, Minisita w'ekikula ky'abantu n'entambula y'amateeka. Olubiri bwerwalumbibwa Omumbere n'akwatibwa mu 2016, Kabugho katono afiibwe obulamu bwe .<ref>{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/hot-battle-for-kasese-woman-mp-seat-heats-up/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924143104/https://www.secondopinion.co.ug/hot-battle-for-kasese-woman-mp-seat-heats-up/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwomusanvu mu 2010 [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]] yalangirira nga bweyali agenda okuwumula okuva mu by'obufuzi oluvannyuma lw'emyaka 15 ng'akola nga Omubaka wa Paalamenti owa Disitulikiti y'e Kasese. Florence Kabugho yali omu kubana abaalina okudira Kiiza mu bigere mu kusunsula kwa FDC.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kiiza-quits-elective-politics-after-15-years-as-kasese-woman-mp-1899868</ref> Yafuna okukakasibwa kwa FDC mu Gwomunaana mu 2020, n'afuna obululu 259 mu kamyuufu ka bweyali awangula Catherine Muhindo eyalina obululu 111, Ruth Kabguho yafuna 54 ate Annet Night ng'alina 39.<ref>https://www.independent.co.ug/busongora-south-mp-defeated-in-fdc-primaries/</ref>
Mu Gwokuminoogumu mu 2020, Kabugho yali omu ku ba FDC abaali beesimbyewo, poliisi beyalemesa okutongoza byeyaali bagenda okukolera abantu nga bano baali ku kisaawe kye gombolola lya Karambi.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/police-blocks-fdc-mass-campaign-launch-in-kasese</ref> Yagamba esira yali agenda kusinga kuliteeka ku byanjigiriza nadala abawala wamu n'eby'obulamu ebitandikibwako.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/female-candidates-in-kasese-promise-to-improve-education-and-maternal-health-</ref> Oluvannyuma lwa [[Kizza Besigye]] okusalawo nga bweyali tagenda kwesimbawo ku bwa Pulezidenti mu kulonda ka 202, Kabugho yatebereza nti FDC yali yakusigala ng'erina obuwagizi bwayo mu Kasese.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/kasese-fdc-candidates-still-hope-for-victory-even-without-loved-besigye-</ref>
Florence yalondebwa ku ky'obwa Paalamenti mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa boona mu 2021,]] nga omukyala eyali agenda okukiikirira [[:en:Kasese_District|Disitulikiti ye Kasese]]. FDC yafiirwa ebifo bisatu mu Kasese nga bino byatwalibwa [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ebibiina ebivuganya gavumenti ebirala byegata okulaba nga biwangula ebifo bya LC ssaako n'ebyama meeya.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/opposition-team-up-in-kasese-ahead-of-lc-v-mayoral-elections</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
j6xt2zw20t63xq8s3zkiu7txzrh4iky
Flavia Nabagabe Kalule
0
8204
56128
41143
2026-06-20T18:42:30Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56128
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Nabagabe Kalule''' yazalibwa mu Gwokuna nga 22 mu 1985, nga musomesa [[:en:Uganda|Omunayuganda]], akiika mu Inter-parliamentary Unino, era mukyala alwanirira eddembe ly'abantu ng'ate mubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Kassanda mu [[:en:Member_of_parliament|Paalamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] eyekumineemu.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/nabagabe-from-teacher-to-mp-3451718</ref><ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/articledetails/90047</ref><ref name=":4">https://liberal-international.org/news-articles/ugandan-mp-flavia-kalule-nabagabe-calls-on-international-community-to-speak-out-in-li-webinar/</ref> Ye ssentebe w'abakyala abeegatira mu kibiina kya National Unity Platform(NUP) ng'era bagimannyi nga People Power.<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://yali.state.gov/shes-fighting-for-women-to-build-a-better-uganda/</ref><ref name=":2" /><ref name=":5">https://www.newvision.co.ug/articledetails/107951</ref><ref name=":4" />
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Flavia yazaalibwa omugenzi Florence Nalwanga Kalule, eyali ayamba nga ku gavumenti y'ebitundu okukola entegeka mu Disitulikiti okwali eye Mubende, Kabarole ne Nakasongola mu Gwokuna nga 22 mu 1985, n'omugenzi Dr. Lawrence Sserugo Kalule.<ref name=":0" />
Flavia yaaliriza emisomo gya pulayimale ku St.Theresa’s Namagunga Primary Boarding School mu 1998. Emisomo gye egya S4 ne S6 gyomabi yagituulira ku Our Lady of Good Counsel Gayaza mu 2004. Oluvannyuma yeegata ku Yunivasite y'e Makerere gyeyafunira Diguli mu by'enjigiriza mu 2008.<ref name=":0" /> Mu 2013, Flavia yeeyongerayo okusoma diguli ey'okubiri mu by'enjigiriza mu kulwanirira eddembe ly'abantu ku Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |url=https://yecuganda.org/flavia-kalule |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928090345/https://yecuganda.org/flavia-kalule |url-status=dead }}</ref>
Mu 2016, Flavia yagenda neyeetaba mu pulogulaamu y'okutendekebwa abakulembezze eyali e Kenya wansi w'ekibiina kya Young African Leaders Initiative (YALI) East African programme.<ref name=":0" /> Mu 2017, Flavia yeetaba mu Mandela Washington Fellowship eyali mu abakulmebezze abato, pulogulaamu eyali eya gavumenti ya Amerika gyeyetabira, nga eno yeetaba mu pulogulaamu y'obukulembezze, okuzuula ebiruma abantu wamu n'okudukanya wamu n'okudukanya embeera z'abantu.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
=== Obusomesa ===
Flavia yasomesaako ku Our Lady of Good Counsel e Gayaza. Oluvannyuma neyeegata ku Namilyango College gyeyasomeseza okuva mu 2008 okutuuka mu 2012.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
=== Emirimu gy'okulwanirira enkyuka kyuka ===
Mu 2012, Flavia yeegata ku Forum for Women in Democracy (FOWODE) ng'omuyiga, wabula oluvannyuma baamukuza nebamuteeka mu kifo ky'okubeera avunaanyizibwa ku bya pulogulaamu.<ref name=":0" />
=== Emirimu gye mu byobufuzi ===
Mu 2016, Flavia yeesimbawo, wabula n'awangulwa ku ky'omubaka wa Paalamenti eyali agenda okukiikirira Disitulikiti y'e Mubende.<ref name=":0" /> Mu 2021, Flavia yeesimbawo n'awangula ekifo ky'omubaka omukyala eyali akiikirira Disitulikiti y'e Kassanda mu Paalameenti wansi wa National Unity Platform (NUP).<ref name=":0" /> Flavia yalondebwa nga ssentebe w'abakyala mu NUP, akakiiko akakwasaganya obukulembezze bw'abakyala wamu n'okulwanyisa okukabasanya abakyala mu kibiina kya NUP mwenyini .<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":4" />
== Laba nebino ==
# [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
# [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth S Nankabirwa]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
# [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
qffbmi10t08dyfddanc8iwxiwvtmgaf
Fred Rwigyema
0
8269
56239
30276
2026-06-20T19:54:41Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56239
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Pages using infobox officeholder with unknown parameters|Number of ChildrenFred Rwigyema]]
'''Fred Gisa Rwigyema''' ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rwigema'''; yazaalibwa '''Emmanuel Gisa'''; nga 10 Ogwokuna mu 1957, n'afa nga 2 Ogwekumi mu 1990 yali munabyabufuzi omunyarwanda nga yali munamagye. Yeeyatandikawo ekibiina kya [[:en:Rwandan_Patriotic_Front|Rwandan Patriotic Front]] (RPF), ekibinja ekyali eky'eby'obufuzi n'amaggye ekyatandikibwawo bazzukulu baabanyarwanda [[:en:Tutsi|abatuusi]] abaali mu buwanganguse abaakakibwa okuva mu nsi yabwe oluvannyuma l[[:en:History_of_Rwanda#Strife_and_lead_up_to_independence|w'aba Hutu okugyako gavumenti eyali mubuyinza nga bakozesa maani mu 1959.]]
== Ebyaafaayo bye n'engeri gyeya okumannyikwa mu Uganda ==
Rwigema yazaalinwa mu [[:en:Gitarama|Gitarama,]] mu bukiika kkono bwa Rwanda. Ng'atwalibwa okubeeta ng'asibuka mu ggwanga ly'aba Tuusi, mu 1960, ye ne famire ye badukira mu [[:en:Uganda|Uganda]] nebatebenkera mu nkambi y'abanoonyi boobubuddamu mu esinganibwa mu Nshungerezi, mu Ankole foluvannyuma lw'entalo z'okugyako gavumenti eyali mu buyinza e Rwanda mu 1959 n'okugibwako kweyali [[:en:Kigeli_V_of_Rwanda|Kabaka eyali ayitibwa Kigeli V]].<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1412032/gen-fred-rwigyemas-untold-story</ref>
Oluvannyuma lw'okumaliriza okusoma siniyamu 1976, yagenda e Tanzania neyeegata ku kibinja ky'abayekera ekya [[:en:Front_for_National_Salvation|Front for National Salvation]] (FRONASA), ekyali kikulirwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] muganda wamukwano gwe [[:en:Salim_Saleh|Salim Saleh]]. Kyali mu kaseera ako bweyatandika okweyita Fred Rwigema. Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yagenda e [[:en:Mozambique|Mozambique]] aneyeegata ku kibinja ky'abayeekera ekya [[:en:FRELIMO|FRELIMO]] abaali balwanirira okufuna obwetwaze bwa Mozambique okuva mu bafuzi b'amatwale aba Portugal.
Mu 1979, yeegata ku kibinja kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] (UNLA), nga kino kyakwataganira wamu [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|n'amaggye ga Tanzania]] okuwamba [[:en:Kampala|Kampala]] mu 1979 Ogwokuna nebasindika [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu buwangaguse .<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507824/history-rpa-invades-rwanda</ref>
Oluvannyuma yeegata ku kibiinja ky'amaggye ga Museveni ekya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), ekyalwana olutalo lw'abayeekera olwali luyitibwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Ugandan Bush War]] nga battunka ne gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote.]] Kyali wano Rwigyema bweyasooka okulwana ng'ali wamu n'abaali abakulembezze ba RPF nga pulezidenti wa Rwanda ow'ebiseera ebijja mu maaso [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame,]] [[:en:James_Kabarebe|James Kabarebe]], [[:en:Patrick_Karegeya|Patrick Karegeya]] ne [[:en:Kayumba_Nyamwasa|Kayumba Nyamwasa]].<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref>
Oluvanyuma lw'ekibiinja kya NRA o[[:en:Battle_of_Kampala|kuwamba obuyinza bw'eggwanga mu 1986]], Rwigema yafuuka omumyuuka wa Minista w'eby'okwerinda. Yali asinga kubeera mu kulwana ntalo mu bukiika ddyo bwa Uganda mu [[:en:War_in_Uganda_(1986–1994)|biseera by'emirimu]] gya gavumenti empya egy'okusigulula abaali basigadde nga bagoberera aboobuyinza obwali bugiddwako wamu n'ebibiinja by'abayeekera.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref>
== Obukulembezze ==
Fred Rwigema yali omu ku bantu 27 abasooka abaalina eby'okulwanyisa abaakulemberwa pulezidenti wa Uganda Yoweri Museveni, abaagenda munsiko mu 1981 okutandika olutalo lw'abayeekera nga bawakanya okulonda kwa pulezidenti wa Uganda mu 1980, nga muno ekibiina kya Apollo Milton Obote ekya Uganda People's Congress eky'eby'obufuzi baali bakirumiriza okuba nga kyenyigira mu bubbi okusobola okufuna obuwanguzi eri ekibiina kya Democratic Party, ekyali kikulemberwa omugenzi Paul Kawanga Ssemwogerere n'ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, ekyali kikulemberwa Yoweri Museveni nga kati ye pulezidenti wa Uganda.
Mu 1985, Fred Rwigyema yali afuuse omu kubakulembezze b<nowiki>'amaggye abaali bamannyikiddwa era abaamannyi nga n'ekibiinja kya National Resistance Army (NRA) oluavnnyuma lw'okuwangula gavumenti eyali ey'amaggye mu lutalo lw'omunda nga battunka n'obukulembezze bwa Milton Obote, Fred Rwigyema y'ali omu ku bakulembezze baabayeekera abasatu abaalinyisibwa amadaala nebabafuula ba genero mu NRA. Yafuulibwa ''Major General'' ng'ali wamu ne muganda wa Yoweri Museveni Salim Saleh Akandwanaho wamu ne Elly Tumwine. Yoweri Museveni baamufuula ''Lieutenant General.''</nowiki>
Fred Rwigema yali mukulembezze w<nowiki>'amaggye eyasikiriza ng'abalala, era nga yali ayagalwa abajaasi bonna n'abasirikale abaali bakolera wansi we. Yasinga kufuna okumannyikwa munumba zebaakola nga nga bagenda mu bayeekera nadala mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'eno amaggye agaawangulwa ekibiinja kya ''National Resistance Army'' gyebaali beekweese. Fred Rwigyema yayimirira nga agambibwa okubeera nga teyeenyigira nga mu misango gyantalo mu kaseera kekamu wezaali zigenda mu maaso, bweyali akulembeddemu emirimu mu bukiika ddyo ne bubukiika ddyo bwabuvanjuba bwa Uganda. Kino kyamuweesa erinya lya “Mungu wa vita”, nga lino liri mu lulimi luswaayiri nga kiba kitegeeza ''katonda w'</nowiki>entalo”.
Yaweebwa eky<nowiki>'okubeera omumyuka wa Minisita ow'eby'okwerinda, oluvannyuma lw'okuwambibwa lw'ekibiinja kya ''National Resistance Movement'' okuwamba obuyinza, wabula nga kino tekyamugya ku byakukulembera mirimu gy'</nowiki>amaggye mu bukiika ddyo bwa Uganda.
Yali ayagala nnyo omupiira, ng'era yali muwagizi wa kiraabu ya Uganda ey'omupiira eyitibwa Soccer Club Villa (S.C Villa). Yatera ng'okugenda ku kisaawe ky'e Nakivubo okulaba emipiira gya kiraabu eno ng'eri mu kusamba, buli bweyabeera nga mu Kampala.
== Okulumba Rwanda n'enfa ye ==
Nga 1 Ogwekumi mu 1990, Rwigyema yakulembera akabiinja k'amaggye akaalimu abajaasi 10,000 akaali keekutudde ku NRA okugenda okulumba obukiika ddyo bwa Rwanda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> Ekyafuuka RPF kyalonda enaku z'omwezi zino kuba zaali ziriraanye olunaku Uganda weyafunira obwetwaazze nga 9 Ogwomwenda.<ref name=":0" /> Kino kyakola ng'omukisa eri Rwigyema, ng'olulumba luno baali bakugamba lwali lwawukana ku lw'ekibiina kya NRA nga lwakutwalibwa ng'olukungaana lw'amaggye.<ref name=":0" />
Ku lunaku olw'okubiri [[:en:Rwandan_Civil_War|olw'ensitaano]] eno, Rwigyema yakubwa esasi ku mutwe era n'afiira mu busozi bwa Nyabwenshogozi<ref>https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Was-Rwigyema-assassinated-/688342-2470530-j6ff8qz/index.html</ref> Okufa kwe kwakumibwa ng'ekyaama okumala omwezi nga beewala okutatagaanya mpisa nantambula z'amirimu.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20120307130518/http://www.gov.rw/liberation15/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=37&Itemid=55</ref> Waliwo obutakaanya kungeri Rwigyema gyeyafaamu; kuba agaali gava mu gavumenti ya Kagame mu butongole gaali gagamba nti Rwigyema yatibwa esasi eryali liwabye.<ref name=":1" /><ref>https://web.archive.org/web/20120307130518/http://www.gov.rw/liberation15/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=37&Itemid=55</ref> Munabyafaayo [[:en:Gérard_Prunier|Gérard Prunier]] agamba nti yali afuuse obujulizi obwali tebuganibwa, nga muno mwalimu nekagyojigyoji w'ebibuuzo okuva w'eyalaba n'amaaso gge kukutibwa kuno nti Rwigyema yatibwa omu kubaali abaduumizi b'amaggye [[:en:Peter_Bayingana|Peter Bayingana,]] oluvannyua lw'okuyomba ku bukodyo obwali bukozesebwa, n'alumiriza abasomi bbe olw'okukiriza ebyo ebyali bifumbiddwa ab'ekibiina kya RPF byebaamubuulira.<ref>[[Template:Sfn]]</ref>
Rwigyema atwalibwa okubeera omu ku bazira b'ensi ya Rwanda. Omubiri bwe gwazikibwa mu liimbo y'abazira e [[:en:Kigali|Kigali.]]
== Ebiwandiike ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu ==
*
*
*
== Ewalala w'oyinza okubiggya ==
* [http://www.newtimes.co.rw/index.php?option=com_content&task=view&id=3292&Itemid=1 Profile at ''The New Times (Rwanda)'']
545m94nt2h7l5aw4exo13jglllxmoeb
Frank Mbalire
0
8280
56203
48800
2026-06-20T19:39:30Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56203
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bayimbi]]
'''Frank Mbalire''' muyimbi era mukubi wa nnanga mu ggwanga lya Uganda. Yali omu ku bammemba ba Afrigo Band.
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Mbalire yazaalibwa Joseph Yawe ne Dorotia Nambi e Natete mu kibuga Kampala.
== Okuyimba ==
Mbalire yeegatta ku Afrigo Band ku nkomerero y'emyaka gy'ensanvu (70s) ng'omukubi w'ennanga naye oluvannyuma n'agenda mu "Thames band", gye yayiiyizaoluyimba lwa "Bamuleete" ne "Sirikusuula". Yasenguka n'agendako e Buswedi okumala akaseera n'oluvannyuma n'adda mu Afrigo band. Mu mwaka gwa 2009, Mbalire yava mu Afrigo band n'atandikawo ekibiina kya "Misty Jazz band", ekirimu ne Moses Matovu era nga Kampala Casino ge baali bafudde amaka gaabwe. Yali mmemba mu kibiina kya "Blazing beats" ne [[:en:Philly_Lutaaya|Philly Lutaaya]] awamu ne Fred Kigozi.
Oluyimba lwe oluyitibwa "Ndikwambalanga Ekkooti" lwalondebwa ekitongole kya Bukedde ng'olumu ku nnyimba ezikyasinze okuba ez'omuwendo mu Uganda mu myaka amakumi ataano egiyise.
== Ennyimba ze ==
=== Ze yakuba yekka ===
* Bamuleete
* Akanakakawalya
* Ndikwambalanga Ekkooti
* Sirikusuula
=== Entambi ===
* EAfrican songs, 1989
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
r5x93fxgbh0xexls6ct09lj38euq8ez
GNL Zamba
0
8358
56285
48811
2026-06-20T21:45:17Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56285
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description is different from Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
'''GNL Zamba''', yazaalibwa nga ye '''Ernest Nsimbi''', (29 ogusooka 1986) munnayuganda omuyimbi wa [[:en:Hip_hop|hip hop]] amanyiddwa nnyo olw'okuleeta omuziki gwa Rap ne Lugaflow ku leediyo entongole n'emikutu emirala mu Uganda. <ref>https://www.reverbnation.com/gnlzamba/bio</ref>
Erinnya lye erya siteegi, GNL, liggwaayo nti "Greatness with No Limits". <ref name=":0">https://www.independent.co.ug/the-spear-tells-the-story-of-chaos-and-peace-love-and-activism-past-and-present/
</ref> Ye mutandisi era akulira kkampuni ya Hip hop eyetongodde eya Baboon Forest Entertainment, <ref name=":2">{{Cite web |url=https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |url-status=dead }}</ref> ekuza ebitone ebipya mu Kampala, Uganda. Era munnakatemba, omukozi wa firimu, era omubaka wa Uganda mu bintu eby'enjawulo . <ref>{{Cite web |url=https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
GNL yazaalibwa nga 29 ogusooka 1986 mu [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Mukono.] Kitaawe yali mukugu mu by’amasannyalaze ate nnyina yali akolera mu Uganda Transport Company. Oluvannyuma famire eno yasengukira e [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Kawempe], mu [https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ Kampala] <ref name=":2"/> oluvannyuma lw'olutalo [https://web.archive.org/web/20230209083723/https://hardrockmedia.org/2022/01/7-things-you-didnt-know-about-gnl-zamba/ lw'omunda mu Uganda] . <ref name=":3">{{Cite web |url=https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083718/https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |url-status=dead }}</ref> mu ssomero lye erya siniya, yali ssentebe wa kiraabu y’ebiwandiiko by’abato, mmemba wa ttiimu eyali ekubaganya ebirowoozo era nga ye muwandiisi omukulu owa ''Kiira Mirror'' <ref name=":3" /> ''.''
Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli esooka mu by’okuddukanya obutonde bw’ensi. <ref name=":3"/>
== Emirimu gye ==
=== 2005 - 2010 ===
Mu 2005, GNL yatandika olugendo lwe mu by'amasanyu mu Uganda <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23980:gnl-proves-hip-hop-still-needs-his-healing&catid=73:highlights&Itemid=70 |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209054219/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=23980:gnl-proves-hip-hop-still-needs-his-healing&catid=73:highlights&Itemid=70 |url-status=dead }}</ref> bwe yali mu kibiina kya Hip Hop Canvas nga kino kyali pulojekiti eyategekebwa Shadrak Kuteesa owa Platinum Entertainment, <ref name=":3"/> nga egenderera okuwa abavubuka amaanyi okweyoleka. <ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/leading-ugandan-hip-hop-artists-inspire-youth-two-week-workshop</ref> Mu pulojekiti eno ye ng’ali wamu n’abayimbi abalala baakwata oluyimba olwawangula engule, Maama Afrika. <ref name=":3" />
Mu 2007, mwe yasooka okulabikirako ku lutimbe mu Uganda n'oluyimba, ''Soda Jinjale'' <ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/ugandan-producers-killing-gnls-inspiration-147770</ref> ''.''
Mu February 2009, yayimba mu kibiina kya WAPI [https://www.newvision.co.ug/category/news/ugandan-producers-killing-gnls-inspiration-147770 British Council] Initiative ate ku nkomerero y’omwezi ogwo mu ''Sauti Za Busara'' e [[:en:Zanzibar|Zanzibar]] . Mu April, yayimba mu kivvulu ky’ennyimba ekya ''Selam International Music Festival'' mu [[:en:Ethiopia|Ethiopia]] . Mu June, GNL yayimba mu ''Kwita Izina'' Gorilla Naming Ceremony e [[:en:Rwanda|Rwanda]] <ref name=":3"/> ate mu August, yayimba ekivvulu kye ekyasooka ng’afulumya olutambi lwe, ''Koyi Koyi,'' nga olutambi luno lwalimu ennyimba munaana nnamba nga yaziyimba yekka <ref name=":3" /> ezaatenderezebwa olw’okusaawo omukutu wakati w’amaloboozi ag’ennono n’ag’omulembe. <ref>{{Cite web |url=https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |title=Archive copy |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209083718/https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba |url-status=dead }}</ref> Mu September, GNL yayimba mu ''bivvulu e Dubai'' mu [[:en:United_Arab_Emirates|United Arab Emirates]] ate mu gw'ekkumi, yayimba mu [[:en:Stratford,_London|Stratford]] Rex, East London mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref name=":3" />
Mu September wa 2010, yayimba mu kivvulu kya ‘We Love Africa Music Festival’ e [https://web.archive.org/web/20230209083718/https://ugamusic.ug/bio/GNL-Zamba Denmark] .
=== 2011 - 2020 ===
Mu November 2011, GNL yaddayo mu United Arab Emirates mu bivvulu by’e Dubai <ref name=":3"/> era nayimba mu ttaabamiruka wa UNAA ow’omulundi ogwa 23. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209084846/http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ |url-status=dead }}</ref>
Mu September wa 2012, yayimba mu kivvulu kya ''Selam African Music Festival'' e [https://web.archive.org/web/20230209084846/http://www.ugandandiasporanews.com/ugandan-diaspora/unaa-convention-2011/ Sweden] ne mu ''GNL Zamba Live'' mu [[:en:Norway|Norway]] .
Mu April 2014, GNL yalina ebivvulu bya bantu ab'obuvunaanyizibwa abakulu mu Durban, Port Elizabeth ne Cape Town mu [[South Africa]] . <ref name=":3"/>
Olwo GNL n’asengukira mu [[Amerika]] <ref>https://mdundo.com/news/22088</ref>
Mu April 2016, GNL yafuna omulimu gwe ogwasooka ogw'okuzannya katemba ng'ali wamu ne Darren Lee Campbell <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1422175</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20170227/14318/gnl-zambafrom-music-to-poetry.html</ref>
GNL yafuuka omu ku bakozi ba leediyo abakola ku leediyo ya Coke Studio Radio Hour, nga eno yali pulogulaamu eyali ekitundu ku Coke Studio Africa mu gw'omunaana 2017. <ref>https://newslexpoint.com/gnl-coke-studio/</ref>
Mu gw'omukaaga 2019, emirimu gye gyalondebwa mu mpaka za Independent Music Awards ez’omulundi ogwa 17 mu [https://newslexpoint.com/gnl-coke-studio/ kibuga New York] . Zino zaali Album ezisooka ezisinga ( ''Nsimbi'' ), Oluyimba lw’ensi yonna olusinga obulungi ( ''Leo Ni Leo'' ), Vidiyo y’omuziki esinga okunyumya ( ''Dunia Ni Matenbezi'' ) n’ekigambo ekisinga okwogera ( ''[[:en:Acholi_people|Acholi]] Boy'' ). <ref>https://observer.ug/lifestyle/61050-gnl-zamba-making-waves-in-usa</ref> ''Leo Ni Leo'' ye yawangula oluyimba lwa Best World Beat. <ref>https://observer.ug/lifestyle/61050-gnl-zamba-making-waves-in-usa</ref>
Mu gw'okubiri 2020, yawa omusomo ku byafaayo bya Hip Hop eri abayizi b’okuyimba mu [https://observer.ug/lifestyle/61050-gnl-zamba-making-waves-in-usa yunivasite y’e Kyambogo] . <ref>https://campusbee.ug/news/rapper-gnl-zamba-lecturing-at-kyambogo-university/</ref> Mu gw'omusanvu gw'omwaka gwe gumu, GNL ng'ayita mu kkampuni ye ekola ennyimba, Baboon Forest Entertainment, yategeka empaka ze yatuuma "Dear Hip Hop" ng'ekigendererwa kyayo kyali kya kuzzaamu abavubuka amaanyi nga bayita mu buyiiya. Eyawangula ye Ivan Kaweesa. <ref>https://chimpreports.com/ivan-kaweesa-emerges-winner-of-gnl-dear-hip-hop-challenge/</ref>
=== 2021 - kati ===
Mu gw'okubiri 2021, GNL yakomawo mu Uganda okuva mu USA <ref>https://www.pmldaily.com/features/2021/03/gnls-return-only-makes-hiphop-stronger-navio.html</ref> era mu December, yayimba mu Tusker Malt Conversessions ez’omulundi ogw’okusatu ku yintaneeti. <ref>https://www.pmldaily.com/features/2021/03/gnls-return-only-makes-hiphop-stronger-navio.html</ref>
== Omusono gw'okuyimba ==
GNL ayimba ebigambo nga biri mu Luganda ne mu Lungereza . Ayimba akozesa omusono gw'okulukuta ebigambo oguyitibwa [https://www.pmldaily.com/features/2021/03/gnls-return-only-makes-hiphop-stronger-navio.html Lugaflow].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/people/6/Gnl-zamba |access-date=2022-11-28 |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816184332/http://www.hipipo.com/people/6/GNL-ZAMBA |url-status=dead }}</ref><ref name=":0"/> Lugaflow kuba kukulukuta bigambo mu [https://www.independent.co.ug/the-spear-tells-the-story-of-chaos-and-peace-love-and-activism-past-and-present/ Luganda],nga luno lulimi olusinga okweyambisibwa mu massekkati ga Uganda . Okuva mu 2000 ng'aggwaako , Lugaflow yasikiriza omugigi omuggya ogw'abayimbi abakulukuta ebigambo okusoola okutondawo enyimba ezikwata abantu omubabiro nga bayimbira mu lulimi lwabwe olunnansi .
Omusono gwe ogw’okuyimba gwakwatibwako abatonntomi [[:en:Gil_Scott-Heron|Gil Scott-Heron]] ne Mbuli, abayimbi b’ennyimba aba Afrocentric nga [[:en:Eddy_Grant|Eddy Grant]] ne [[:en:Fela_Kuti|Fela Kuti]] n’abayimbi aba hiphop abaamanyi nga [[:en:Jay-Z|Jay-Z]], [[:en:Nas|Nas]] ne [[:en:Ice_Cube|Ice Cube]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kipepeoagency.com/gnlzamba |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118103656/https://kipepeoagency.com/gnlzamba |url-status=dead }}</ref>
== Kampeyini z’embeera z’abantu ==
GNL yeetabye mu kampeyini ya Friend A Gorilla, eyavujjirirwa [https://web.archive.org/web/20231118103656/https://kipepeoagency.com/gnlzamba Oxfam] ku kusomesa abantu ku butonde bw’ensi n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by’omu nsiko ekya [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|Uganda Wildlife Authority]] . <ref>https://www.facebook.com/YouthHiphopUganda/posts/927914583940387:0</ref> Oluyimba lwe "Story ya Luka" lwalondeddwa [https://www.facebook.com/YouthHiphopUganda/posts/927914583940387:0 minisitule y'ebyobulamu mu Uganda] okubeera omutwe gw'okusomesa abavubuka abalina akawuka ka mukenenya mu mwaka gwa 2010. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/662285-kisenyi-dances-to-safer-sex-20-000-condoms-given-out.html</ref>
Enkolagana ye okukola vidiyo ne "True Manhood" ne Young Empowered And Healthy (YEAH) <ref>http://www.newvision.co.ug/news/662285-kisenyi-dances-to-safer-sex-20-000-condoms-given-out.html</ref> Uganda yakubiriza abavubuka ba Uganda okukozesa obupiira , era lwawangula engule ya People's Choice Digital Media Award mu lukungaana lw'ensi yonna olw'ebyenjigiriza mu by'amasanyu mu 2011. [https://web.archive.org/web/20160305022416/http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html |access-date=2022-11-28 |archive-date=2016-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305022416/http://yeah.cdfuug.co.ug/true-manhood-hiv-campaign/yeah-launches-true-manhood-campaign.html |url-status=dead }}</ref>
Mu myaka esatu, GNL yakola ne [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teenies]] okulambula amasomero ga Uganda, okubuulirira abavubuka, okukubiriza obumu mu bantu n’okusigala mu masomero. <ref>http://www.buzzgroupafrica.com/</ref>
Okuva mu mwaka gwa 2013, GNL ekwataganye ne Reach A Hand Foundation Uganda okwetaba mu kampeyini ez’enjawulo ez’okusomesa abavubuka. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/659751-calls-for-youth-friendly-services-in-health-facilities.html</ref>
Mu 2014, ekitongole kya Twaweza Initiative kyawa GNL ekirabo olw'engeri oluyimba lwe "We Cry" gye lwakwata ku bantu, olwogera ku butabanguko ku nguudo n'okwegatta . [https://web.archive.org/web/20221128205430/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128205430/https://observer.ug/lifestyle/entertainment/29946--twaweza-recognises-artistes-with-real-talent |url-status=dead }}</ref> Ayitiddwa okusomesa ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] 's College of Humanities ku biwandiiko by'omu kamwa n'eby'obuwangwa. <ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/38/691862</ref>
Mu gw'omukaaga 2020, GNL ng’ali wamu ne mukyala we Miriam Tamar, beegatta ku [http://www.newvision.co.ug/D/9/38/691862 kwekalakaasa kwa George Floyd] mu USA. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ekyooto.co.uk/2020/06/05/ugandan-rapper-gnl-zamba-joins-the-us-george-floyd-protesters/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209065721/https://ekyooto.co.uk/2020/06/05/ugandan-rapper-gnl-zamba-joins-the-us-george-floyd-protesters/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bubwe ==
Okuyita mu buwanguzi bw’okuyimba, GNL yasobola okuggulawo ebbaala y’ebyemizannyo era yagula ettaka okwetoloola Uganda. [http://www.newvision.co.ug/D/9/40/763774]<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/40/763774</ref>
GNL Zamba yawasa mukyala we, nga 29 April 2018 mu Cielo Farms Vineyard, [[:en:Malibu,_California|Malibu, California]] . <ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118103654/https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |url-status=dead }}</ref> Nga bali wamu ne mukyala we nga naye muyimbi, baakola ekibiina ky’abayimbi ekyatuumiddwa Nsimbi. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118103654/https://www.routineblast.com/gnl-zamba-wife-tamar-shows-off-multi-billion-investment-photos/ |url-status=dead }}</ref>
Mu 2020, Zamba ne mukyala we baasalawo okuddayo mu Uganda basenge omwo. <ref name=":1"/> alina omwana eyaakazaalibwa
== Engule n’okulondebwa ==
{| class="wikitable sortable plainrowheaders" style="width: 100%;"
! scope="col" |Award/organization
! scope="col" |Year
! scope="col" |Nominee/work
! scope="col" |Category
! scope="col" |Result
! class="unsortable" scope="col" |{{Abbr|Ref.|Reference(s)}}
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2005
|
|Best Hip Hop Single
|{{won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2009
|GNL Zamba
|Best Male Artist
|{{nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2009
|
|Best Single
|{{nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Press Association Awards
|2009
|GNL Zamba
|Artist of the year
|{{won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2009
|
|Best Hip hop single
|{{won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Kisima Awards, Kenya
|2010
|GNL Zamba
|Best Hip Hop Artist
|{{nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Kisima Awards, Kenya
|2010
|
|Best single
|{{nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2010
|
|Song of the year
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2010
|
|Best single
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2010
|
|Best Group
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2010
|GNL Zamba
|Best male artist
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2010
|GNL Zamba
|Artist of the year
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2010
|GNL Zamba
|Best hood rapper
|{{won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2010
|
|Best Hip Hop single
|{{won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2011
|GNL Zamba
|Artist of the year
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2011
|GNL Zamba
|Best male artist
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2011
|
|Best single
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Pearl of Africa Music Awards
|2011
|
|Best Hip Hop single
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |International Education Conference
|2011
|GNL Zamba
|People's choice digital media
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2011
|Baboon Forest
|Hottest group
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Kandanke Awards
|2012
|GNL Zamba
|Artist of the year
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2012
|
|Best Hip Hop single
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2012
|GNL Zamba
|Best male artist
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Kandanke Awards
|2013
|
|Best Hip Hop single
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Kandanke Awards
|2013
|GNL Zamba
|Best male artist
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Kandanke Awards
|2013
|GNL Zamba
|Artist of the year
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Kadanke Awards
|2013
|
|Best Hip Hop single
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Kadanke Awards
|2013
|
|Best group
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Club Music Video Awards
|2013
|
|Best male video of the year
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Club Music Video Awards
|2013
|
|Video of the year
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Uganda Buzz Music Awards
|2013
|
|Best group
|{{won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Rising Star Awards
|2014
|GNL Zamba
|Best Hip Hop artist
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Hipipo Awards
|2014
|GNL Zamba
|Best Hip Hop artist
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Zina Awards
|2014
|
|Best Hip Hop single
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Twaweza
|2014
|GNL Zmba
|Best Social Impact Through The Arts Award
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |256 Hip-Hop Awards
|2019
|
|African rapper of the year
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Independent Music Awards
|2019
|''Nsimbi''
|Best Debut Album
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Independent Music Awards
|2019
|''Leo Ni Leo''
|Best World Beat Song
|{{Won}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Independent Music Awards
|2019
|''Dunia Ni Matembezi''
|Best Narrative Music Video
|{{Nominated}}
| align="center" |
|-
! scope="row" |Independent Music Awards
|2019
|''Acholi Boy''
|Best Spoken Word
|{{Nominated}}
| align="center" |
|}
== Discography ==
* ''Koyi Koyi'' (Ebisoko by'Obulamu), 2009
* ''Okwogera Olulimi Oluganda'', 2011 <ref name=":0" />
* ''Omukolo gw'okuzzaawo eddiini / Uganda Yaffe'', 2013 <ref name=":0" />
* ''Nze Zamba / Ceazar'', 2014 <ref name=":0" />
* ''Okuloota mu Langi'' (mu kufulumizibwa 2016) <ref name=":0" />
* Effumu (2020) <ref name=":0" />
== Ebiwandiiko ==
{{notelist|30em}}
* GNL Zamba on Facebook
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bayimbi]]
gxygdujg0mbtthtnc52psoidnr8hdr1
Fort Lugard, Kampala
0
8422
56177
33724
2026-06-20T19:27:19Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56177
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Fort Lugard</big>''' kigo era kkaddiyizo lya bintu eriri mu kibuga [[Kampala|Kampala Uganda]] era kye kifo ekyasoomu Abafuzi b'amatwale mwe baasinziiranga okukulembera ettwale lya Uganda. Ekifo kino oluvannyuma kyatwalibwa Obwakabaka bwa Buganda kyokka Pulezidenti Amin bwe yajja yezza ettaka kwe kiri era n'aligabira aba Uganda Muslim Supreme Council .<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/3077-buganda-sued-for-grabbing-fort-lugard- |access-date=2022-12-06 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928012411/https://www.observer.ug/news-headlines/3077-buganda-sued-for-grabbing-fort-lugard- |url-status=dead }}</ref>
== We kisangibwa ==
Ekigo kino kisangibwa ku luguudo lwa Kampalamukadde (Old Kampala Road ku lusozi Kampalamukadde nga kitunudde mu ssomero lya Old Kampala Primary School era nga kiriraanye omuzikiti gwa [https://web.archive.org/web/20220928012411/https://www.observer.ug/news-headlines/3077-buganda-sued-for-grabbing-fort-lugard- Uganda national Mosque]. Ennamba ekizimbe kino kwe kitundde ziri 0.3170472364181185N, 32.56789748465698E(Latitude:0.3170472364181185, Longitude: 32.56789748465698).<ref>https://www.google.com/maps/place/Fort+Lugard/@0.3162104,32.5679404,15z/data=!4m14!1m7!3m6!1s0x177dbc9d63af8fa1:0x2db76232a866eaca!2sFort+Lugard!8m2!3d0.3162104!4d32.5679404!16s/g/1tp6lw48!3m5!1s0x177dbc9d63af8fa1:0x2db76232a866eaca!8m2!3d0.3162104!4d32.5679404!16s/g/1tp6lw48</ref>
== Ebyafaayoo byakyo ==
Mu 1908, [[:en:Museum|ekkaddiyizo]] eryasooka kigambibwa nti lwe lyaggulwawo mu kigo kino ekya Fort Lugard. Oluvannyuma ekkaddiyizo lino lyasengulwa okuva ku Fort Lugard ne lizzibwa e Makerere mu 1942.<ref name=":0"/> Ekifo kya Fort Lugard kyazimbibwa Sir Frederick Lugard eyasooka okubeera omukulu wa Gavumenti ya Bungereza enkuumi mu Uganda nga yakizimba mu 1890. Lugard yali mujaasi wa Bungereza, Omulambuzi eyabuna Africa, era omufuzi w'amatwale. Okuva mu Gwekkumineebiri nga 26, 1890 okutuusa mu Gwokutaano 1892, Lugard yasindikibwa kkampuni ya Imperial British East African Company(IBECO) okujja e Uganda okubeera munnamagye akulembera Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://bhtb.or.ug/attraction/2/5 |access-date=2022-12-06 |archive-date=2023-02-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230201062936/http://bhtb.or.ug/attraction/2/5 |url-status=dead }}</ref> Ku kizimbe kye kimu Lugard kwe yawanikira bendera ya Bungereza eya [[:en:Union_Jack|Union Jack]], ng'akabonero okulaga nti Uganda yali efuuliddwa [[:en:British_protectorate|ettwale erikuumibwa Bungereza]]. Era okumala emyaka egiwera, ekigo kino kye kyali ekizimbe kya Gaviumenti ya Bungerza mu enkuumi mu Uganda.
Kyasooka kuba ku bugazi bwa yiika 12 oluvannyuma ezaafunzibwa ne zifuuka 10. Ekifo kino kyamenyebwako ettundutundu lyakyo mu kuzimba omuzikiti omukulu ogwa Uganda National mosque wansi wa Uganda Muslim Supreme Council ku ttaka eryabaweebwa Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]].<ref name=":0" />
== Laba na bino ==
Uganda Museum
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa okuva ebweru wa Wikipediya ==
* [https://tubayo.com/experience/61160510348b176749d0a309 Fort Lugard]
6vpmlk0lw4y1rdot3cq4qwseb2ve0qz
Flex D'Paper
0
8431
56135
48820
2026-06-20T18:45:08Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56135
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description is different from Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Pages using infobox musical artist with associated acts]]
'''Alex Julius Kwesigabo''' (yazaalibwa 19 Ogusooka 1990), amanyiddwa ennyo nga '''Flex D'Paper''', [[:en:Rapper|muyimbi]] era muwandiisi wa nnyimba [[:en:Ugandan|mu Uganda]] eyazaalibwa era y'akulira mu [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>http://uganda.spla.pro/en/file.person.kwesigabo-alex-flex-dpaper.43311.html</ref> Ng’atandika okuyimba, Flex D’Paper yali mu kibiina kya rap bweyali mu siniya, Ekya '''Rapaholix''', kye yatandika ne mikwano gye, Dasper Cosine oluvannyuma ne yeegatta ku Apass ng’omukago, bano abasatu gwe baafulumya naye akatambi akatabuliddwa, ''The Eviction Weetegereze'' <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.myziki.com/flex-dpaper |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304102701/https://www.myziki.com/flex-dpaper |url-status=dead }}</ref> nga muno mwalimu ennyimba ezaali zisinga ku chart nga "Burning", "Party Life" ne "Follow Me" (ne [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]] ) ezaasinga mu kubala enyimba ezisinga mu Uganda nga NTV ne Sanyu FM. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=XkU6vjrELsI</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=3S53B0ZK32Q</ref> Flex D'Paper yali mu kibiina kya UG Cypher ekya 2014 omuli abayimbi abasinga obulungi mu Uganda: Navio, [[:en:Keko_(Guyanese_rapper)|Keko]], Big Tril, Don MC, AirporTaxi rappers (Tucker ne LLyboc) St. Nelly Sade, [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]], DJ Global, JB, The Mith, Ruyonga, ne Atlas. <ref>https://web.archive.org/web/20150402093234/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=652538&CatID=384</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hipipo.com/music/news/2317/Ug-Cypher-Released |access-date=2022-12-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924030328/http://www.hipipo.com/music/news/2317/Ug-Cypher-Released |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n’okusoma ==
Flex D'Paper yazaalibwa nga 19 Ogusooka 1990 mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Ava mu maka ag'abaana munaana. Pulayimale yagisomera mu Greenhill Academy ate siniya yagisomera mu Seeta High School mu ddaala erya bulijjo ne St. Mary’s Kitende mu ddaala lya Advanced. Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] okufuna diguli mu by’amawulire. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mak.ac.ug/documents/2010UndergradPrvAdm/CIT2010.pdf |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304105731/http://mak.ac.ug/documents/2010UndergradPrvAdm/CIT2010.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu ==
=== 2012–2016: ''Eviction Notice Mixtape'' n’enyimba endala ===
Mu mboozi ey’akafubo ne Hot 100.9 fm mu Uganda, Flex D’Paper yannyonnyola engeri gye yafunamu erinnya lye okuva mu kukyukakyuka olw’emisono gy’omuziki egy’enjawulo gy’asobola okuwandiika nga kw’otadde n’okuwandiikira abayimbi abalala, so nga Paper ava mu kumukubiriza okufuna ssente, n’okukyusa embeera ye n’agifuula ennungi. Mu mboozi yakafubo y'emu, gy'agamba nti, okwegomba kwe kw'ava ku Jay Z, BIG, Nas n'abalala. <ref name="youtube.com">https://www.youtube.com/watch?v=ccy-RoAGSsw</ref> Nga bali wamu n'ekibiina kino, baayimba ku mikolo mingi egy'amasomero ga Siniya oluvannyuma ne bagenda mu maaso n'okufulumya olutambi olw'awamu mu 2013, ng'ennyimba ze yekka zezasinga okukuba mu Uganda nga "Shutting Down Towns" nga Martha Smallz eyakolebwa Aethan, pulodyusa wa hip hop ow'oku ntikko mu Uganda. <ref>https://web.archive.org/web/20150924105118/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/ugandas-hottest-young-music-producers.html</ref> ne "Follow Me" nga mulimu [[:en:Allan_Toniks|Allan Toniks]] . <ref>https://www.youtube.com/watch?v=3S53B0ZK32Q&index=3&list=PLd_Bb_Ds5Ps5C21G9RILnFeH3ArHHVJ8b</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=XkU6vjrELsI&index=4&list=PLd_Bb_Ds5Ps5C21G9RILnFeH3ArHHVJ8b</ref> Mu 2013, Flex D'Paper yagenda mu maaso n'okukola omuziki gwa solo, era n'agugoberera n'oluyimba "More" lwe yayimba ne '''Kemishan''' . Akakolebwa Baru. <ref>https://showyou.com/v/y-KCkb3zRdCPo/studio-session-the-making-of-more-by-flex-dpaper</ref> Yafulumya oluyimba lumu lwokka ng’amaliriza emirimu ku lutambi lwe olutannafulumizibwa, ''The Kampala Boy'' .
Mu 2014, yafulumya oluyimba "Leader" ne Sheila Wya <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/audio-visual/the-track-leader-flex-dpaper-ft-shiela-waya.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160805120847/http://www.sqoop.co.ug/audio-visual/the-track-leader-flex-dpaper-ft-shiela-waya.html |url-status=dead }}</ref> olwasooka okufulumizibwa ku nyimba amakumi biri ezisinze mu pulogulaamu ya Bryan Mckenzie, ku Radiocity. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=P-febpaGPuY</ref> omuntu amanyiddwa ennyo ku leediyo ne TV mu Uganda. <ref>http://bigeye.ug/radio-citys-rudeboykella-mckenzie-makes-it-to-the-top-ten-african-on-air-personalities-list/</ref> Era yakubwa era n'efulumira ku pulogulaamu ya Mister Deejay eya SNMS, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://misterdeejay.ug/new-music-from-martha-smallz-spirit-soul-code-aethan-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160503114455/http://misterdeejay.ug/new-music-from-martha-smallz-spirit-soul-code-aethan-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> omulala amanyiddwa ennyo ng'omuweereza w'okuleediyo mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://misterdeejay.ug/im-number-3/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304080322/http://misterdeejay.ug/im-number-3/ |url-status=dead }}</ref> Flex D'Paper yafulumya vidiyo eno eri "Leader" mu 2015, oluyimba olwagenda mu maaso okutuuka mu bipande by'enyimba ezisinze mu Uganda ne East Africa wamu. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicnation5.com/blog/ugandan-hiphop-act-flex-dpaper-ft-sheila-leader-video/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-09-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170912055428/http://www.musicnation5.com/blog/ugandan-hiphop-act-flex-dpaper-ft-sheila-leader-video/ |url-status=dead }}</ref> <ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-drops-leader-video/</ref>
Mu 2015, Flex D'Paper yayitibwa [[:en:United_States_Embassy|ekitebe kya Amerika]] mu Kampala, Uganda okuyimbira wamu n'ekibiina kya Next Level mu [[:en:Kampala|Kampala]], Kaweefube w'ekitongole kya US State Dept & UNC Music Department okusindika abayimbi okwetoloola ensi yonna okukozesa hip-hop nga ekintu eky'okukozesa mu by'obuwangwa & okugonjoola enkaayana. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=VCt-cn17RAc</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20151130043118/http://www.okayafrica.com/news/suzi-analogue-kampala-uganda-on-the-beat-part-1/</ref> Abadde agabana siteegi era ayimba wamu n'abayimbi nga [[:en:Navio_(rapper)|Navio]], Maro, Megaloh, Ghanaian Stallion [[:en:GNL_Zamba|GNL Zamba]], Allan Toniks, [[:en:Keko_(Guyanese_rapper)|Keko]], [[:en:Chameleone|Chameleone]] Bebe Cool, Octopizzo okuva e Kenya <ref name="urbanhype.net">https://web.archive.org/web/20160329184559/http://urbanhype.net/weloveyouganda-festival-in-photos/</ref> <ref>https://www.facebook.com/bjoernholzweg/posts/533565270145297</ref> Radio & Weasel n'abalala era yagguddewo okuyimba mu nsi yonna, [[:en:Ne-Yo|Ne-Yo]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ne-Yo</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/21788-girls-night-out-at-toniks-show |access-date=2022-12-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111310/http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/21788-girls-night-out-at-toniks-show |url-status=dead }}</ref> Mu 2015, Flex D'Paper yali nate mu ba rappers/ emcees ab'oku ntikko okufulumira ku rap cypher entongole eya Uganda (Ug Cypher 2) eyalimu Navio, the mith, [[:en:Ruyonga|Ruyonga]], ne [[:en:St._Nelly-Sade|St. Nelly- . Sade]] n’ebalala. <ref>https://bigeye.ug/talent-africa-releases-ug-cypher-2-video-watch-it-here/</ref> <ref>http://ugandanews.co.ug/entertainment/talent-africa-releases-ug-cypher-2-video-watch-it-here</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kampalasun.co.ug/top-rappers-impress-on-ug-cypher-2/#.Vfp2WCCqqko |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160816204036/http://kampalasun.co.ug/top-rappers-impress-on-ug-cypher-2/#.Vfp2WCCqqko |url-status=dead }}</ref> Mu 2016, Flex D'Paper yafulumya oluyimba lwe yaddamu olwa Uganda ku luyimba lw'e Kenya olumanyiddwa ennyo ''Ting Badi Malo'', olwasooka okuyimbibwa '''Khaligraph Jones''' <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1439091/rapper-flex-paper-releases-video-kenyan-kaligraph</ref> n'oluvannyuma Day Ones, nga lulimu Navio ne Martha Smallz. Oluyimba luno lwatuuka ku nnamba emu ku leediyo ez'amaanyi mu Uganda, nga Sanyu Fm <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427238/flex-paper-releases-personal-song-date</ref> <ref>https://www.facebook.com/flexdpaper/photos/a.298852440313533.1073741828.298301760368601/491660684366040/?type=3&theater</ref> ne Radiocity's Top Twenty Countdown. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://snmslive.com/flex-dpaper-day-ones-recap-snms-no-271/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/http://snmslive.com/flex-dpaper-day-ones-recap-snms-no-271/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.facebook.com/radiocity.ug/photos/a.194349753919239.41764.191506874203527/1191540447533493/?type=3&theater</ref> n'oluvannyuma n'awandiikibwa mu nnyimba za Hip Hop ezisinga okuva mu Uganda eza 2016, eza Tribe. Ug. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetribeug.com/ug-hip-hop-hottest-songs-2016/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402073504/https://www.thetribeug.com/ug-hip-hop-hottest-songs-2016/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwekkumi 2016, Flex D’Paper oluvannyuma lw’okufulumya CD ey'awamu, ng’elimu abayimbi ab’enjawulo aba freestyles ne singles yasitula okugenda okulambula mu bibuga bye Bulaaya ng’ayimba mu bivvulu ne kiraabu okutandika ne Stuttgart, Frankfurt ne Berlin mu Girimaani n’oluvannyuma Brussels.
[[:en:MTV_Base|MTV Base]] mu Gwekkuminogumu 2016, yalonda Flex mu ba MC abasinga okuva mu Uganda ku lukalala lwa Base Top MCs Uganda 2016. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mtvbase.com/news/have-your-say-are-these-ugandas-hottestmcs/1gy3ze |access-date=2022-12-07 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402081427/http://www.mtvbase.com/news/have-your-say-are-these-ugandas-hottestmcs/1gy3ze |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.enewsug.com/mtvbase-names-ugandas-finest-10-rappers-see-list/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-09-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170916010817/http://enewsug.com/mtvbase-names-ugandas-finest-10-rappers-see-list/ |url-status=dead }}</ref>
=== 2017: ''Obutambi obutatundibwa n'enyimba endala'' ===
Mu 2017, yagenda mu maaso n'afulumya olutambi olulwe yekka [[:en:Not_For_Sale_(mixtape)|Not For Sale (mixtape)]] mu Gwomukaaga, eyalimu oluyimba olwasinga ku chart olwa ''Yenze Aliko'' olwakolebwa '''Mio Made''' . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://notjustok.com/eastafrica/2017/07/03/download-not-for-sale-mixtape-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-07-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729002543/http://notjustok.com/eastafrica/2017/07/03/download-not-for-sale-mixtape-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetribeug.com/download-not-sale-mixtape-flex-dpaper/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-07-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729012820/http://www.thetribeug.com/download-not-sale-mixtape-flex-dpaper/ |url-status=dead }}</ref> Mu mixtape eno mulimu ne '''Never Give Up''' eyakolagana eyakwatibwa n’omuyimbi wa Girimaani, Mako Loco. <ref>http://www.sqoop.co.ug/201705/audio-visual/the-track-never-give-up-flex-dpaper-ft-mako-loco.html</ref>
'''Day Ones''' nga mulimu Navio ne Martha Smallz, single okuva ku mixtape yasunsulwamu okuwangula engule za '''The Buzz Teeniez Awards''' olw’oluyimba lwa Hip Hop olw’omwaka. Oluvannyuma remix y’oluyimba luno yafulumiziddwa nga mulimu Mako Loco ne P Bane bombi ba rapper okuva e Germany.
Nga 16 Ogwekkumi 2017, akabaga k’okufulumya Mixtape kaali ku '''Uganda Germany Cultural Centre''' omukutu gwe yakozesa okwanjula abayimbi abalala ab’enjawulo okwolesa nabo. <ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-set-album-release-party/</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://urbanhype.net/flex-dpaper-host-fans-mixtape-listeners-party/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-10-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171024210719/http://urbanhype.net/flex-dpaper-host-fans-mixtape-listeners-party/ |url-status=dead }}</ref>
Mu mpaka za '''Ug Hip Hop Awards 2017''', mixtape eno yawangula engule ya '''''Mixtape Of The Year''''' <ref name="thetribeug.com">https://web.archive.org/web/20190301141514/https://www.thetribeug.com/full-list-ug-hip-hop-winners-2017/</ref> <ref>https://www.nuveylive.org/2017-ug-hip-hop-awards-winners-full-list/</ref> <ref>http://www.theugandatoday.com/gossip/2017/12/mtn-promises-bigger-ug-hiphop-awards-next-year-here-is-list-of-2017-winners/</ref>
=== 2019 ===
'''Yenze Aliko, single ya Flex yawangula engule y'oluyimba lw'omwaka mu mpaka za MTN UG Hip Hop awards''' Nga 8 Ogwokubiri 2019 mu mpaka za MTN Ug HipHop ezitegekebwa buli mwaka, oluyimba lwa Flex D'Paper olwa Yenze Aliko lwalangirirwa nga oluyimba lw'omwaka. <ref name="softpower.ug">https://www.softpower.ug/mtn-hip-hop-awards-mun-g-fefe-bussi-navio-get-accolades/</ref> <ref name="thetribeug_2019">https://web.archive.org/web/20190301135926/https://www.thetribeug.com/exclusive-full-list-mtn-ug-hip-hop-award-winners-2019/</ref> Engule zino zivujirirwa [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]] kampuni y'amasimu esinga mu [[:en:Uganda|Uganda]] .
Mu 2020, y'atongoza ekivvulu kya "Eno Hip Hop", omukolo ogwategekebwa okubaawo buli mwaka nga gujaguza Hip Hop. Ekivvulu kino ky'alimu abayimbi okuva mu Uganda, Kenya ne DRC kyaliwo mu Gwekkuminebiri ng’ekivvulu ky'ali kya nnaku bbiri. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.theclancompany.com/interview-flex-d-paper-founder-of-eno-hip-hop-festival-tells-us-what-to-expect/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212707/https://www.theclancompany.com/interview-flex-d-paper-founder-of-eno-hip-hop-festival-tells-us-what-to-expect/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nispage.com/eno-hiphop-festival-set-for-this-weekend-see-artist-line-up/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214203/https://nispage.com/eno-hiphop-festival-set-for-this-weekend-see-artist-line-up/ |url-status=dead }}</ref>
=== 2021 - kati ===
Flex yafulumya olutambi lwe olwasooka, '''Kampala Boy''' nga 10 DOgwekkuminebiri 2021. Olutambi luno lw'asooka ku nnamba 4 ku lunaku lwalwo olusoose ku lukalala lwa Apple iTunes charts All genres category mu Uganda, nga n’ennyimba z’abayimbi endala eziri mu Top 100. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/flex-d-papers-kampala-boy-makes-history/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208035805/https://www.kampalasun.co.ug/flex-d-papers-kampala-boy-makes-history/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://mbu.ug/2021/12/12/kampala-boy-flex-dpaper-releases-14-track-maiden-album/</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugnews24.info/bobiwine-news/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album-kampala-sun/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211223131241/https://ugnews24.info/bobiwine-news/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album-kampala-sun/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/26/flex-dpaper-announces-release-date-for-kampala-boy-album/</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pulse.ug/entertainment/he-is-a-ugandan-rapper-and-hip-hop-award-winner/gbzwm81 |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212700/https://www.pulse.ug/entertainment/he-is-a-ugandan-rapper-and-hip-hop-award-winner/gbzwm81 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-wait-is-finally-over-as-rapper-flex-dpaper-reveals-release-date-for-debut-album/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005033115/https://chano8.com/the-wait-is-finally-over-as-rapper-flex-dpaper-reveals-release-date-for-debut-album/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.rxradio.ug/post/flex-d-paper-i-m-set-to-release-a-new-album-in-december</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/109361123</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/10/11/flex-dpaper-drops-kampala-boy-album/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.matookerepublic.com/2021/10/11/flex-dpaper-drops-kampala-boy-album/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://ugnews24.info/kampala-sports-news/flex-dpaper-in-new-album-dubbed-kampala-boy/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212702/https://ugnews24.info/kampala-sports-news/flex-dpaper-in-new-album-dubbed-kampala-boy/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://lifestyleuganda.com/flex-dpaper-to-release-kampala-boy-album/</ref> <ref>https://www.nuveylive.org/flexdpaper-the-kampala-boy/?v=1db208cbcff2</ref>
== Mu kisaawe ky'okuyimba ==
=== Ennyimba ze yekka ===
{| class="wikitable"
|Day Ones
|2016
|(y'aluyimba ne Navio ne Martha Smallz) nga lw'afulumizibwa The Aethan
|-
|Yenze Aliko
|2017
|Lwafulumizibwa Mio Made
|-
|Level Up
|2019
|Lwafulumizibwa Mio Made <ref>https://www.thetribeug.com/flex-dpaper-level-up/</ref><ref>https://www.nuveylive.org/new-music-level-up-flex-dpaper-prod-mio-made/</ref>
|-
|Mbikwasagwe
|2020
|Lwafulumizibwa Aethan Music
|}
=== Obutambi bwe ===
[[:en:Not_For_Sale_(mixtape)|Not for Sale mixtape by Flex D'Paper]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1461064/rapper-flex-paper-sale</ref>
=== Alubaamu zeyakola ===
'''[[:en:Kampala_Boy|Kampala Boy]]'''
== Engule n’okusunsulwa ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Omukolo gw'okutikkirwa
!Ekirabo
!Emirimu
|-
|<div style="text-align:center;">2016</div>
|UG Hip Hop Awards
|Best Inspirational Song <ref>http://bigeye.ug/flex-dpaper-excited-uganda-hip-hop-awards/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://urbanhype.net/full-list-uganda-hip-hop-awards-2016-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201027172909/https://urbanhype.net/full-list-uganda-hip-hop-awards-2016-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://ugchristiannews.com/ug-hiphop-awards-2016-ruyonga-dj-twonjex-earn-top-nominee-spots/</ref>
|Victory Song ft. Ruyonga and Levixone
|-
|<div style="text-align:center;">2017</div>
|[[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]]
|Oluyimba lwa Hip Hop olw'omwaka <ref>http://bigeye.ug/full-list-2017-buzz-teeniez-awards-nominees-unveiled/</ref><ref>http://thetowerpost.com/2017/04/28/buzz-teeniez-awards-2017-full-list-of-nominees/</ref><ref>https://watchdog.co.ug/full-list-of-nominees-for-buzz-teeniez-awards-2017/</ref>
|Day Ones ft. Navio and Martha Smallz
|-
|<div style="text-align:center;">2017</div>
|UG Hip Hop Awards
|Olutambi lw'omwaka <ref name="bigeye.ug">http://bigeye.ug/ug-hip-hop-awards-2017-heres-the-full-list-of-nominees/</ref><ref>http://thetowerpost.com/2017/12/16/ug-hip-hop-awards-2017-full-list-of-winners/</ref>
|NOT FOR SALE
|-
|<div style="text-align:center;">2017</div>
|UG Hip Hop Awards
|Sweet 16 (Verse of the Year) <ref name="bigeye.ug" />
|6AM In Nairobi freestyle
|-
|<div style="text-align:center;">2019</div>
|MTN UG Hip Hop Awards
|Oluyimba lw'omwaka <ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/full-list-of-mtn-hip-hop-awards-2019/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207214203/https://ejazzug.com/full-list-of-mtn-hip-hop-awards-2019/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/MTNUG/posts/2226548654038036</ref>
|Yenze Aliko
|-
|<div style="text-align:center;">2019</div>
|HiPipo Music Awards
|Oluyimba lwa Rap olw'omwaka <ref>https://chimpreports.com/hipipo-music-awards-releases-full-list-of-nominees/</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-voting-opens-hipipo-music-awards-2019</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://telesqop.co.ug/entertainment/hipipo-music-awards-2019-nominees-announced/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212711/https://telesqop.co.ug/entertainment/hipipo-music-awards-2019-nominees-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190302024616/https://lifestyleug.com/full-list-of-2019-hipipo-music-awards-nominees/</ref>
|Yenze Aliko
|-
|<div style="text-align:center;">2020</div>
|MTN UG Hip Hop Awards
|Vidiyo y'omwaka <ref>https://pulse.mtn.co.ug/mtn-hip-hop-awards-nominees-announced</ref><ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-nominees</ref><ref>http://www.thelead.ug/events/eventDetails/?eventID=NDk1&type=event#.XlvTBZMzbUo</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2020/02/29/navio-big-tril-recho-rey-top-mtn-hip-hop-awards/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200421042155/https://edge.ug/2020/02/29/navio-big-tril-recho-rey-top-mtn-hip-hop-awards/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.fusemag.co.za/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-the-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301154923/http://www.fusemag.co.za/mtn-ug-hip-hop-awards-2020-all-the-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://notjustok.com/eastafrica/2020/01/13/here-are-the-mtn-ug-hip-hop-awards-2020-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-03-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301153419/https://notjustok.com/eastafrica/2020/01/13/here-are-the-mtn-ug-hip-hop-awards-2020-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://urbanhype.net/mtn-ug-hip-hop-awards-nominees/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2020-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020030054/https://urbanhype.net/mtn-ug-hip-hop-awards-nominees/ |url-status=dead }}</ref>
|Level Up
|-
|<div style="text-align:center;">2020</div>
|Hipipo Music Awards
|Oluyimba lwa Hip Hop olw'omwaka <ref>https://flashugnews.com/full-list-eddy-kenzo-leads-nominations-at-2020-hipipo-music-awards/</ref><ref>https://flashugnews.com/full-list-eddy-kenzo-leads-nominations-at-2020-hipipo-music-awards/</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/see-full-list-9th-hipipo-music-awards-2020-nominations-announced/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216144441/https://lifestyleug.com/see-full-list-9th-hipipo-music-awards-2020-nominations-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210711004522/https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2021-07-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210711004522/https://www.ugandanbuzz.com/entertainment/awards/hipipo-2020-awards.html |url-status=dead }}</ref>
|Level Up
|-
|<div style="text-align:center;">2021</div>
|MTN UG HIP HOP AWARDS
|Oluyimba lw'omwaka oluzaamu abantu amaanyi <ref>https://bigeye.ug/mtn-ug-hip-hop-awards-to-happen-virtually-this-may/</ref><ref>https://bigeye.ug/mtn-ug-hip-hop-awards-to-happen-virtually-this-may/</ref><ref>https://campusbee.ug/news/youthful-mtn-ug-hip-hop-awards-to-return-in-may/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202104/four-one-one/ug-hip-hop-awards-set-to-return-in-may.html</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202104/four-one-one/ug-hip-hop-awards-set-to-return-in-may.html</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202104/four-one-one/ug-hip-hop-awards-set-to-return-in-may.html</ref><ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/5829/MTN-UG-Hip-Hop-Awards-Return-for-2021-Edition-How-to-Take-Part |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212659/https://blizz.co.ug/5829/MTN-UG-Hip-Hop-Awards-Return-for-2021-Edition-How-to-Take-Part |url-status=dead }}</ref>
|Mbikwasagwe feat. Shena Skies
|-
|<div style="text-align:center;">2021</div>
|Janzi Awards
|Omuyimbi atawunyikamu ow'omwaka owa Hip Hop <ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/janzi-awards-2021-uganda-all-nominees</ref><ref>http://nilepost.co.ug/2021/11/29/full-list-nominations-for-the-maiden-janzi-awards-announced/</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/full-list-janzi-awards-nominees-announced/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212703/https://pearltimes.co.ug/full-list-janzi-awards-nominees-announced/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212701/https://www.ugandaonline.net/281120210183_nominations_for_the_inaugural_janzi_awards_announced |url-status=dead }}</ref>
|Mbikwasagwe feat. Shena Skies
|-
|<div style="text-align:center;">2022</div>
|Galaxy Zzina Awards
|Omuyimbi w'omwaka owa Hip Hop asinze <ref>https://campusbee.ug/entertainment/full-list-zzina-awards-2022-nominees-unveiled/</ref><ref>https://campusbee.ug/entertainment/full-list-zzina-awards-2022-nominees-unveiled/</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221207212704/https://lifestyleug.com/zzina-awards-2022-nominees/ |url-status=dead }}</ref>
|Mbikwasagwe feat. Shena Skies
|}
== Kampuni y'engoye eya Rapaholix ==
Mu 2012, Flex D’Paper yakola layini ye ey’engoye, ''The Rapholix Wear.'' <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/hustler-ronald-aguta.html |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170305003101/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/hustler-ronald-aguta.html |url-status=dead }}</ref> Ekika kino kifunye ettutumu okumala ekiseera naddala mu bavubuka n’abantu ab’enjawulo abamanyifu. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.fashionrepublique.net/article/how-much-do-you-know-about-rapaholix-wear-founder-flex-dpaper-speaks |access-date=2022-12-07 |archive-date=2017-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170305002118/http://www.fashionrepublique.net/article/how-much-do-you-know-about-rapaholix-wear-founder-flex-dpaper-speaks |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.flexdpaper.com/ |access-date=2022-12-07 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303134723/http://www.flexdpaper.com/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180722190232/https://www.thetribeug.com/cover-story-flex-dpaper-the-hustler/#comment-52391</ref>
== Endorsements ne Kampeyini ==
'''Kaweefube w'okulwanyisa kookolo (1MC)'''
Mu 2015, Flex D’Paper ng’ali wamu n’abayimbi abalala, Keko, Daisy Ejang, Nava Grey, omukozi wa firimu Pablo n’abalala beegatta ku kibiina kya One Million Campaign Against Cancer, kampeyini ya Uganda Child Cancer Foundation egenderera okuwagira abaana n’abavubuka abatawaanyizibwa kookolo mu... Uganda.
'''Ambition Mission'''
Mu 2015, Flex D’Paper naye yali mu bayimbi abato n’abantu abamanyiddwa ennyo abaakiikirira ekibiina kya Ambition Mission. Abamu ku bayimbi kuliko [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]], [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]], Mun G n’abalala. Ekibiina kino ekitali kya gavumenti kyali emabega wa kampeyini nga "I Am Ambition Mission, Sili Taaba", kampeyini ezilwanyisa taaba.
* '''Viva con Agua de Sankt Pauli'''
Mu Gwokusatu 2016, Flex D’Paper yali emu ku bayimbi mu Uganda abeegatta ku [[:en:Viva_con_Agua_de_Sankt_Pauli|Viva con Agua de Sankt Pauli]] ekibiina ekigatta abazirakisa ekisangibwa mu St. Pauli/ [[:en:Hamburg|Hamburg]] nga kikola kampeyini z’amazzi amayonjo, obuyonjo n’okwelongoosa (WASH).
Ekibiina kino kyategeka ekivvulu abayimbi okuli Flex D’Paper mwe baayimbira wamu n’abayimbi abamu ab’ensi yonna nga Octopizzo okuva e Kenya, Ghanaian Stallion, Lady Slyke, Sylvester & Abramz n’abalala.
Mu 2017, mu bikujjuko [[:en:World_Water_Day|by’olunaku lw’amazzi mu nsi yonna]] ebyategekebwa e [[:en:Moroto_District|Moroto]] Uganda, yayimba wamu n’aba ambasada abalala keko, The Mith ne Maro. Oluvannyuma yayimba ku '''kivvulu kya We Love Youganda''' ekyategekebwa nga 2 Ogwekkuminebiri ekyategekebwa ofiisi ya [[:en:Viva_con_Agua_de_Sankt_Pauli|Viva con Agua de Sankt Pauli]] Kampala ng’ali wamu n’abayimbi ab’enjawulo nga Maro, Navio, Muthoni okuva e Rwanda n’abalala okuli '''Chef Boss''' okuva e Germany.
Mu 2018, y’omu ku baali ku '''mitwe gy’ekivvulu kya WE LOVE YOUGANDA 2019''' ekyategekebwa ku kibangirizi nga 17 Ogwekkuminogumu 2018. Mu pulogulaamu eno mwalimu ebivvulu okuva mu bayimbi ba Uganda wamu n'omuyimbi wa Girimaani ow'oku ntikko [[:en:Samy_Deluxe|Samy Deluxe]] .
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* Omukutu gwa website omutongole
*
{{authority control}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bayimbi]]
ecslnd61o6in4jnql52x1y7mxstiooo
Fresh Kid
0
8434
56252
45735
2026-06-20T20:00:02Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56252
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fresh Kid Uganda''' (amannya ge amatuufu ye; Patrick Sennyonjo) Munnayuganda alina ekitone mu kuyimba ennyimba za Raapu.<ref name="bbc">https://www.bbc.com/news/world-africa-47718761</ref>
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description matches Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
== Eby'okuyimba kwe ==
Maneja Francis agamba nti yeyavumbula Fresh Kid okuva mu kyalo gyeyamusanga nga ageegenya enyimba ezimu, n'amuleeta mu kibuga okuyimusa ekitone kye eky'okuyimba n'okweyongerayo mu misomo gye. Maneja Francis nga Maneja ye yali asasula ebisale by'essomero bya Fresh Kid okutuusa lwe yafuna basale okuva ewa Rajiv Ruparelia okusomera ku Kampala Parents School<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501172/fresh-kid-fresh-start</ref><ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Ugandan-rapper-Fresh-Kid-strikes-chord-songs-about-poverty/434746-5447814-yrht2jz/index.html</ref> l, Maneja Francis yakola endagaano ne Fresh Kid wansi w'ekibiina lya De Texas Entertainment.<ref name="pmldaily">https://www.pmldaily.com/features/celebrity/2019/03/video-govt-wants-fresh-kid-to-stop-performing.html</ref> Bazadde ba Fresh Kid balemererwa okuwatagana ne Maneja Francis olw'ebyali bigambibwa nti yalemererwa okutuukiriza obuvunanyizibwa bwe obw'ali mu Kontulakiti ekyaviirako Fresh Kid okulekulira De Texas Entertainment n'ada mu MC Events.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/11/fresh-kid-opens-up-on-former-manager-he-gave-up-on-me-video/</ref><ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/fresh-daddy-parades-fake-family-members-to-pin-manager-francis-fresh-mummy-knows-nothing-shocking-details-emerge/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2023-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230323195642/https://ejazzug.com/fresh-daddy-parades-fake-family-members-to-pin-manager-francis-fresh-mummy-knows-nothing-shocking-details-emerge/ |url-status=dead }}</ref>
== Ennyimba ze ==
* Victim<ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/audio-fresh-kid-drops-new-song-tip-tap-after-birthday-download-it-here/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208010129/https://ejazzug.com/audio-fresh-kid-drops-new-song-tip-tap-after-birthday-download-it-here/ |url-status=dead }}</ref>
* Good Citizen
* Kyogereko
* Tip Tap<ref>{{Cite web |url=https://ejazzug.com/audio-fresh-kid-drops-new-song-tip-tap-after-birthday-download-it-here/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-07 |archive-date=2022-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208010129/https://ejazzug.com/audio-fresh-kid-drops-new-song-tip-tap-after-birthday-download-it-here/ |url-status=dead }}</ref>
* Sibilimu
* Bambi
* Bamuzeeyi Mukulu
* Banteeka
== Ebitakwatagana ==
[[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'abavubuka n'ensonga z'abaana]] owa [[:en:Ugandan|Uganda]] [[:en:Florence_Nakiwala_Kiyingi|Florence Nakiwala Kiyingi]] yalabula Fresh Kid obutaddamu kuyimba mu budde bw'okusoma okusinzira ku teeka lya Uganda elifuga abakozi erya ‘’tewali mutu yenna ali wansi w'emyaka 18 atekeddwa okukola<ref>https://regionweek.com/get-to-know-fresh-kid-a-7-year-rapper-warned-to-stop-performing-or-face-prison-in-uganda/</ref>’’.
[[File:Fresh Kid and Nakiwala Florence Kiyingi.jpg|left|thumb|Minisita Nakiwala ne Fresh Kid]]
Mu Ssemateeka wa Uganda akawayiiro namba 59 clause 56 line 8 kakugira abaana abali wansi w'emyaka 18 obutakozesebwa n'ebigendererwa eby'okubafunamu ensimbi.<ref name="pmldaily" />
Nakiwala yagamba nti Fresh Kid yali w'akutwalibwa mu [[:en:Juvenile_prison|kkomera ly'abaana]] singa yannyomoola eteeka lino.<ref name="bbc"/>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_Ugandan_musicians|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20200218174924/https://ugamusic.biz/artists/fresh-kid-ug Ebikwata ku Fresh Kid UG]
* [https://profileability.com/fresh-kid/ Fresh Kid on Profile Ability]
* [https://www.howwebiz.ug/FreshKidUG Fresh Kid UG at Howwebiz]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
qtxp23jhx5xjl9xdn12dh09f8s0eqig
Gabriel K
0
8437
56289
31748
2026-06-20T21:46:42Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56289
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description is different from Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
'''Gabriel Kakuru''', amanyikiddwa olw'obukugu bwe nga '''Gabriel K''', Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba za [[:en:Rhythm_and_blues|R&B]]/[[:en:Soul_music|Soul]] muwandiisi w'anyimba era omusuubuzi. Alubaamu ye eyasooka eya ''Done Waiting'' yafulumizibwa mu Gw'okutaano 2019 ne alubaama ye ey'okubiri eya ''Love Ocean'' y'afulumizibwa mu Gwokubiri 2020.<ref>https://bigeye.ug/meet-gabriel-k-the-singing-ceo-with-a-soothing-voice-of-healing/</ref><ref>https://informationug.com/gabriel-k/</ref>
== Emirimu gye ==
Gabriel K yegatta ku kisaawe ky'okuyimba nga omuwanisi w'entimbe eri abayimbi abalala myaka gya 2000. Oluvannyuma y'asooka n'awummuza eby'okuyimba neyegatta ku Ladiyo ne Ttivvi gyeyakolera ng'omuwereza ku Monitor FM (kati emmanyikiddwa nga KFM) era omuwereza w'oku Ttivvi eyavaawo eya WBS ne CCTV. Yawummula obuweereza ku Ttivvi ne ladiyo n'asalawo okuteeka sente mu kukuba obulango ku bipande bwaguuga mu ttundutundu lya [[:en:East_Africa|East African region]]. Yaddayo mu kuyimba ne alubaamu ye eyasooka eya ''Done Waiting'' mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.sqoop.co.ug/202006/four-one-one/gabriel-k-is-done-waiting.html |access-date=2022-12-08 |archive-date=2020-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201205182046/https://www.sqoop.co.ug/202006/four-one-one/gabriel-k-is-done-waiting.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1502944/singer-gabriel-kakuru-chats-love-business-family-career</ref>
Alubaamu ye ey'okubiri eyatuumibwa ''Love Ocean'' yafulumizibwa mu Gwokubiri 2020.<ref>https://blizz.co.ug/2385/Gabriel-K-Releases-2nd-Music-Album-Called-Love-Ocean-with-17-Tracks</ref> Ekivvulu kye eky'olutabaalo ekyali kitegekeddwa mu Gwokusatu n'Ogwokuna okutuumbula alubaamu ze zombi kyasazibwamu olw'omuggalo ogw'ava ku kirwadde ki lumiima mawuggwe ekya [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|COVID-19 pandemic]]. Oluvanyuma yakola ekivulu ekyaali ku kitimbagano eky'atuumibwa We Just Want Love concert era n'ayimba ennyimba ze zonna ezaali ku alubaamu ze zombi.<ref>https://www.thecitizen.co.tz/news/Ugandan-singer-Gabriel-K-releases-another-album/1840340-5482194-c9lbgtz/index.html</ref><ref>https://mbu.ug/2020/06/20/gabriel-k-set-for-maiden-online-concert/</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2020/06/20/soul-and-rb-singer-gabriel-k-to-stage-we-just-want-love-online-concert/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/20200621_gabriel_gk_delivers_on_his_very_first_concert_that_was_online |access-date=2022-12-08 |archive-date=2022-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220626180244/https://www.ugandaonline.net/20200621_gabriel_gk_delivers_on_his_very_first_concert_that_was_online |url-status=dead }}</ref>
Gabriel K yazuulwa aba Aflik TV eya mu sayininga mu kifo kye ky'eyasooka okuzannya mu filimu z'ebinayijeriya (Nollywood).<ref>https://www.vanguardngr.com/2020/05/superstar-gabriel-k-rises-from-uganda-to-nollywood-industry/</ref><ref>https://www.pmnewsnigeria.com/2020/05/17/ugandan-star-sets-to-make-nollywood-debut/</ref><ref>https://www.thedailyparrot.com/single_post.php?post-slug=singer-gabriel-k-decides-to-take-shot-at-movie-acting-talent-in-nigeria-</ref>
== Ennyimba ze y'ayimba ==
{{Discography list|Type=Studio<!-- "Studio/EP/Live/Compilation/...", see codes below -->|Name=Done Waiting<!-- "Name" or "Name" (album or EP/single) -->|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=7 May 2019<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=Digital, CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=Indie<!-- "Name" or "[[Name Records|Name]]", comma if many -->|Writer=<!-- "Songwriter name" or "[[Songwriter name]]" -->|Writers=Michael Fingaz, Gabriel K, [[Esther Nabaasa]], [[Ray Signature]],<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Michael Fingaz, Yese Oman Rafiki, Daddy Andre, Sir Dan Magic, DKing, TheWeezy Jonathan, Reymacc Okot and Lledra Illedra <!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=Done Waiting, We Just Wanna Love, What is love, Number "Emu", Gimme the Love, Special Woman, Ndikunoonya. You Know, Kuuma love, Wine Glass, Done waiting (Reggae), Nguwulira, Ndi Wuuwe, Abeela Omu, If I Cant Live With You "Na Ndoto"<!-- " "One", "Two", "Three" ", etc. -->|Bonus tracks=<!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Done Waiting<!-- " "Single", "Other Single" ", etc. -->}}{{Discography list|Type=Studio<!-- "Studio/EP/Live/Compilation/...", see codes below -->|Name=Love Ocean<!-- "Name" or "Name" (album or EP/single) -->|Other info=<!-- added between parentheses after Name (album or EP) -->|from Album=<!-- ONLY FOR EP/SINGLE: added after Name -->|Released=20 February 2020<!-- "1992" or "11 February 1992 -->|Format=Digital/Streaming, CD<!-- "LP/CD/..." -->|Label=Indie<!-- "Name" or "[[Name Records|Name]]", comma if many -->|Writer=<!-- "Songwriter name" or "[[Songwriter name]]" -->|Writers=Michael Fingaz, Gabriel K, [[Esther Nabaasa]],<!-- Use if there are multiple writers, comma if many -->|Producer=Michael Fingaz<!-- "Producer name" or "[[Producer name]]", comma if many -->|Director=Aaronaire (Twanywede)<!-- "Director name" or "[[Director name]]" for music videos -->|Chart position=<!-- "No. 1 U.S." or "No. 12 UK" or such -->|Sales=<!-- "3 million sold as of 2005" or such -->|Certification=<!-- "Gold" or such -->|Tracks=Never Let You Go, It's Okay, We Just Want Love, Not Ready for Goodbye, Same Again, Dance with Me, See You Dancing, Love Ocean, Let Your Body Communicate, Twanywede, Special Woman, Never Let You Go (Reggae Version), Onsaana, Mirundi Mingi, Don't Misjudge Me, Sweet Loving, Yakale, Easy to Love<!-- " "One", "Two", "Three" ", etc. -->|Bonus tracks=Never Let You Go (Reggae Version) <!-- "Four" (Japan edition) -->|Singles=Never Let You Go, Twanywede<ref>{{cite news |title=Gabriel K goes Reggae on ‘Twanywede’ VIDEO ALERT |url=https://mbu.ug/2019/10/03/gabriel-k-goes-reggae-on-twanywede-video-alert/ |accessdate=10 September 2020 |agency=Mbu}}</ref> <!-- " "Single", "Other Single" ", etc. -->}}
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
pdpg92ua95x2v2sx2yg097yyt8ny9fv
Frank Kalanda
0
8510
56202
27420
2026-06-20T19:39:13Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56202
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Kalanda''' munnayuganda omuzannyi w'omupiira gw'ebigere.
== Obulandira obulala ==
* Frank Kalanda ku Soccerway
i79xksjd24i2rrdrco6d4tal6pgp2rq
Essaza lye Floyd, Georgia
0
8612
56156
27622
2026-06-20T19:20:18Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56156
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Floyd County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
b2r1n9w5ua770dctfyoy8qs5blyzc63
56157
56156
2026-06-20T19:21:07Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Floyd County, Georgia]] to [[Essaza lye Floyd, Georgia]]: Translated title
56156
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Floyd County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
b2r1n9w5ua770dctfyoy8qs5blyzc63
Essaza lye Franklin, Georgia
0
8652
56211
27684
2026-06-20T19:42:24Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56211
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
ohq9v65tdh63yvlgk148cpfk6d8q0zt
56212
56211
2026-06-20T19:42:49Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Georgia]] to [[Essaza lye Franklin, Georgia]]: Translated title
56211
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
ohq9v65tdh63yvlgk148cpfk6d8q0zt
Essaza lye Forsyth, Georgia
0
8653
56171
27685
2026-06-20T19:25:49Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56171
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Forsyth County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
kll3lmib97tkv3g21pn675t9x0uj8u1
56172
56171
2026-06-20T19:26:11Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Forsyth County, Georgia]] to [[Essaza lye Forsyth, Georgia]]: Translated title
56171
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Forsyth County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
kll3lmib97tkv3g21pn675t9x0uj8u1
Essaza lye Fulton, Georgia
0
8756
56258
27788
2026-06-20T20:02:09Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56258
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fulton County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
[[Category:Add maps later]]
iwmc8zup0xnzblbx55o3xmha5l8po79
56259
56258
2026-06-20T20:02:32Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fulton County, Georgia]] to [[Essaza lye Fulton, Georgia]]: Translated title
56258
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fulton County, Georgia''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Georgia]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Georgia}}
[[Category:Amagombolola g’e Georgia]]
[[Category:Georgia, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Georgia]]
[[Category:Georgia]]
[[Category:Add maps later]]
iwmc8zup0xnzblbx55o3xmha5l8po79
Essaza lye Floyd, Texas
0
8804
56162
27839
2026-06-20T19:22:40Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Floyd County, Texas]] to [[Essaza lye Floyd, Texas]]: Translated title
27839
wikitext
text/x-wiki
[[File:Texas in United States.svg|thumb|197x197px|Texas munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Floyd County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
pkxfbp6zjapen604939arffivvszym7
56164
56162
2026-06-20T19:23:05Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56164
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Floyd County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
c2rhq7zgmxlm19h8wegno3vhix9v3hs
Essaza lye Gaines,Texas
0
8817
56296
27852
2026-06-20T21:48:51Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56296
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gaines County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
iwsoy0rhevhrywx9r1vtryargsf1uh4
56297
56296
2026-06-20T21:49:15Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Gaines County,Texas]] to [[Essaza lye Gaines,Texas]]: Translated title
56296
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gaines County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
iwsoy0rhevhrywx9r1vtryargsf1uh4
Essaza lye Frio,Texas
0
8822
56254
27857
2026-06-20T20:01:11Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56254
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frio County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
s351f8jtirpvjvmdm2s1558t6dds1fp
56255
56254
2026-06-20T20:01:31Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Frio County,Texas]] to [[Essaza lye Frio,Texas]]: Translated title
56254
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frio County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
s351f8jtirpvjvmdm2s1558t6dds1fp
Essaza lye Franklin, Texas
0
8823
56223
27858
2026-06-20T19:45:28Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56223
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
jjukefon2ffoqpqw4uybpej1436zvir
56224
56223
2026-06-20T19:46:30Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Texas]] to [[Essaza lye Franklin, Texas]]: Translated title
56223
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
jjukefon2ffoqpqw4uybpej1436zvir
Essaza lye Fisher, Texas
0
8828
56123
27863
2026-06-20T18:40:56Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56123
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fisher County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
e1tdq3hpevcncjs3yjevqolhbe1zu6e
56124
56123
2026-06-20T18:41:21Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fisher County, Texas]] to [[Essaza lye Fisher, Texas]]: Translated title
56123
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fisher County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
e1tdq3hpevcncjs3yjevqolhbe1zu6e
Essaza lye Foard, Texas
0
8847
56165
27882
2026-06-20T19:23:35Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56165
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Foard County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
n078rlq739pmsy75c2kbo452b458187
56166
56165
2026-06-20T19:23:57Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Foard County, Texas]] to [[Essaza lye Foard, Texas]]: Translated title
56165
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Foard County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
n078rlq739pmsy75c2kbo452b458187
Essaza lye Fort Bend, Texas
0
8851
56174
27886
2026-06-20T19:26:29Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56174
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fort Bend County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
2cdr9fehfyw7zy65whjov3lhy2yrjij
56175
56174
2026-06-20T19:26:53Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fort Bend County, Texas]] to [[Essaza lye Fort Bend, Texas]]: Translated title
56174
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fort Bend County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
2cdr9fehfyw7zy65whjov3lhy2yrjij
Essaza lye Galveston,Texas
0
8874
56308
27909
2026-06-20T21:52:39Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56308
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Galveston County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
tran0xh79o21bx5rpyy4q2evtsflfwg
56309
56308
2026-06-20T21:52:57Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Galveston County,Texas]] to [[Essaza lye Galveston,Texas]]: Translated title
56308
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Galveston County,Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
tran0xh79o21bx5rpyy4q2evtsflfwg
Essaza lye Freestone, Texas
0
8877
56249
27912
2026-06-20T19:58:58Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56249
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Freestone County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
0ema4ic34jixmtvqapek8hl1p3ib4is
56250
56249
2026-06-20T19:59:39Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Freestone County, Texas]] to [[Essaza lye Freestone, Texas]]: Translated title
56249
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Freestone County, Texas''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Texas]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Texas}}
[[Category:Amagombolola g’e Texas]]
[[Category:Texas, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Texas]]
[[Category:Texas]]
[[Category:Add maps later]]
0ema4ic34jixmtvqapek8hl1p3ib4is
Fleming County, Kentucky
0
9250
56134
28652
2026-06-20T18:44:46Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56134
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fleming County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
fhm13erg8mliwxijvchtggoj57npjzf
Essaza lye Floyd, Kentucky
0
9264
56159
28667
2026-06-20T19:21:55Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56159
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Floyd County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
9m4y6bgs8swie4exknddtiptoyx1ron
56160
56159
2026-06-20T19:22:13Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Floyd County, Kentucky]] to [[Essaza lye Floyd, Kentucky]]: Translated title
56159
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Floyd County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
9m4y6bgs8swie4exknddtiptoyx1ron
Essaza lye Franklin, Kentucky
0
9265
56214
28668
2026-06-20T19:43:08Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56214
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
07cjyqlejlgebho9yh82pp59g1eous6
56215
56214
2026-06-20T19:43:26Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Kentucky]] to [[Essaza lye Franklin, Kentucky]]: Translated title
56214
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
07cjyqlejlgebho9yh82pp59g1eous6
Essaza lye Fulton, Kentucky
0
9266
56261
28669
2026-06-20T20:02:57Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56261
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fulton County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
paatnxfaiiwetocgw4n08ntlfk52h67
56262
56261
2026-06-20T20:03:20Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fulton County, Kentucky]] to [[Essaza lye Fulton, Kentucky]]: Translated title
56261
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fulton County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
paatnxfaiiwetocgw4n08ntlfk52h67
Essaza lye Garrard, Kentucky
0
9277
56315
28680
2026-06-20T22:18:52Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56315
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Garrard County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
155hqgziejz0f3nps9rzavm9ngulr68
56316
56315
2026-06-20T22:19:14Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Garrard County, Kentucky]] to [[Essaza lye Garrard, Kentucky]]: Translated title
56315
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Garrard County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
155hqgziejz0f3nps9rzavm9ngulr68
Essaza lye Gallatin, Kentucky
0
9295
56301
28698
2026-06-20T21:50:23Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56301
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gallatin County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
hjo2ha7xizjahw6t8luu3tvfnmg8ctp
56302
56301
2026-06-20T21:50:41Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Gallatin County, Kentucky]] to [[Essaza lye Gallatin, Kentucky]]: Translated title
56301
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gallatin County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
hjo2ha7xizjahw6t8luu3tvfnmg8ctp
Essaza lye Franklin, Missouri
0
9388
56217
28791
2026-06-20T19:43:45Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56217
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Missouri}}
[[Category:Amagombolola g’e Missouri]]
[[Category:Missouri, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]]
[[Category:Missouri]]
[[Category:Add maps later]]
i6dvkum1z7a4z1hx3yp0kyiumo6bcrx
56218
56217
2026-06-20T19:44:01Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Missouri]] to [[Essaza lye Franklin, Missouri]]: Translated title
56217
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Missouri''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Missouri]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Missouri}}
[[Category:Amagombolola g’e Missouri]]
[[Category:Missouri, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri]]
[[Category:Missouri]]
[[Category:Add maps later]]
i6dvkum1z7a4z1hx3yp0kyiumo6bcrx
Essaza lye Gallia, Ohio
0
9500
56305
28902
2026-06-20T21:52:03Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56305
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gallia County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
4zx5w33o3agnwze048rxgdawem9j0u8
56306
56305
2026-06-20T21:52:21Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Gallia County, Ohio]] to [[Essaza lye Gallia, Ohio]]: Translated title
56305
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gallia County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
4zx5w33o3agnwze048rxgdawem9j0u8
Essaza lye Fulton, Ohio
0
9501
56264
28903
2026-06-20T20:03:42Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56264
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fulton County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
tex8qbutcrntgyjbi9acm640473qucx
56265
56264
2026-06-20T20:04:09Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fulton County, Ohio]] to [[Essaza lye Fulton, Ohio]]: Translated title
56264
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fulton County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
tex8qbutcrntgyjbi9acm640473qucx
Essaza lye Franklin, Ohio
0
9517
56220
28918
2026-06-20T19:44:20Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56220
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
lsowv7tg2r1ausjb2uqkqqymgjzv5vf
56221
56220
2026-06-20T19:44:52Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Ohio]] to [[Essaza lye Franklin, Ohio]]: Translated title
56220
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin County, Ohio''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Ohio]] mu nsi ya [[United States of America]].
{{Amagombolola g’e Ohio}}
[[Category:Amagombolola g’e Ohio]]
[[Category:Ohio, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Ohio]]
[[Category:Ohio]]
[[Category:Add maps later]]
lsowv7tg2r1ausjb2uqkqqymgjzv5vf
Florence Namayanja
0
9614
56145
30733
2026-06-20T18:53:25Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56145
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Florence Namayanja''' (yazaalibwa nga 04 Ogwekkumi, 1960) mukyala Munnayuganda munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala akiikirira [[:en:Bukoto|Bukoto]] y'omu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka.]] Yali muwagizi wa kibiina kya Democratic Party wabula kati yeeyunga ku kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]].<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Mu Paaliyamenti ey'ekkumi n'emu, yeesimbawo okuvuganya nga omukulembeze wa LC 5 owa [[:en:Masaka_City|Masaka City]] wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] newankubadde akalulu kaamumegga. Ye yawangula entebe y'obwa Mayor bwa [[:en:Masaka_City|Masaka city]] oluvannyuma lw'okumegga banne be yavuganya nabo omusanvu omwali n'omusuubuzi omugagga, Lwasa Emmanuel n'obululu 28,824.
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Namayanja yazaalibwa omugenzi John Kisomose Mukasa n'omukyala Pirajiya Namatove era mwana wa kutaano mu maka ag'abaaana omunaana. Certificate ya Siniya eyookuna yagifunira ku ssomero lya Masaka S.S.S mu 1978 era oluvannyuma yeeyunga ku bibiina eby'emisana n'ekiro eby'abakulu eby'e Makerere okufuna Certificate ya Siniya eyoomukaaga era yagifuna mu 2003. Yafuna Certificate mu kulungamya abakozi ba gavumenti mu 2004 ne Certificate mu bukulembeze n'obuddukanya mu 2005 okuva mu Uganda Management Institute.<ref name=":0" /> Mu 2007, yeegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] okufuna degree ye esooka mu Industrial and Organisational Psychology<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |access-date=2023-03-11 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153308/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |url-status=dead }}</ref> mu mwaka gwe gumu, (2007) yaweebwa certificate mu Building Communities of Character okuva mu Character Training Institute, Oklahoma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |access-date=2023-03-11 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153308/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'akoze ==
Yaliko omukulu ku National Water and Sew.Corp (1981-1994). Oluvannyuma yaweebwa omulimu ng'omu ku b'akakiiko ku Ssomero Ly'abasawo e Mulago (2008-2009) n'e ku kakiiko ka Kyambogo University (2006-2011).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |access-date=2023-03-11 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153308/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |url-status=dead }}</ref>Mu mwaka gwe gumu (2006-2011), yaweereza nga mmemba ku kakiiko ka [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water & Sewerage Corporation.]] okwongerezaako ku ebyo, yali Kkansala wa LC5 (2001-2006) era yaweerezaako nga omumyuka wa Mayor w'ekibuga Kampala (2006-2011).<ref name=":0" />
== Obuweereza bwe mu by'obufuzi ==
Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Member_of_parliament|mukiise mu Paaliyamenti]] y'e Uganda ey'omwenda n'ey'ekkumi yafuna obuweereza obulala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paaliyamenti y'e Uganda]] ku kakiiko ka Natural Resources, ne ku kakiiko ka Commissions, State Authorities & State Enterprises.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe obw'ekyama ==
Yayawukana n'omwagalwa we. Ayagala okunoonyereza ebintu ebipya, n'okukola emikwano emipya. Munnalotale (Rotary)era mukulembeze w'abakyala ba DP (Head of DP Women League).
== Obutakkaanya ==
Florence Namayanja ne Dr Abed Bwanika, bammemba b'ekibiina ki National Unity Platform - baakwatibwa mu bwegugungo obwaddirira okukwatibwa kwa Robert Kyagulanyi Ssentamu eyakwatira ekibiina ekyo kaada y'obwa Pulezidenti. Bakwatibwa wamu ne Evan Kanyike eyakiikirira ekibiina kya NUP mu kuvuganya ku ky'obubaka bwa Paalamenti obwa Bukoto y'omu buvanjuba okwo kw'ossa ne Juliet Kakande Nakabuye ey'esimbawo okukiikirira abakyala e Masaka ne kaada y'ekibiina ekyo ne bavunaanibwa okukukuma mu bantu omuliro awamu n'okusaasaanya ebirwadde ebikambwe, wansi w'akawaayiro 171 ak'etteeka lya Penal Code Act.<ref name=":1" /> oluvannyuma baateebwa ku kakalu.
== Laba era ==
* Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti y'e Uganda ey'ekkumi
* Alintuma Nsambu
* [[Masaka (disitulikit)|Masaka District]]
* Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti y'e Uganda ey'omwenda
* Paaliyamenti ya Uganda
* Omubaka wa Paalamenti
* [[National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwamu ==
3yhahvil2t2qhld1jlei92a9kvtgw4r
Flora Natumanya
0
9722
56137
34252
2026-06-20T18:45:53Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56137
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flora Natumanya''' munnabyabufuzi munnayuganda, omubaka wa palamenti akiikirira abakyala mu [[:en:Kikuube_District|Disitulikiti y'e Kikuube]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu . Mmemba mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name=":1" /> <ref name=":0" />
== Emirimu gy’eby'obufuzi ==
Natumanya yawangula Tophas Kahwa mu kamyuufu aka NRM n'abeera ku tiketi ya NRM mu kulonda kw'eggwanga okwa 2021, okulonda kwe yawangula okufuuka omubaka w'abakyala mu [[:en:Kikuube_District|Disitulikiti y'e Kikuube]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu . Atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku butonde bw'ensi n'ebyobugagga eby'omu ttaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu . Natumanya yabuuza ku kiki ekinakolebwa gavumenti okukendeeza ku musenyu ogukozesebwa mu ntuula z’akakiiko akavunaanyizibwa ku butonde bw’ensi n’eby'obugagga eby’omu ttaka.
== Emirimu emirala ==
Natumanya yawaddeyo mmotoka za saluuni ttaano eri abantu okukola nga kabangali z’abasawo mu Disitulikiti y’e Kikuube. Ono era ategeezezza abantu b’omu Disitulikiti y’e Kikuube nti emmotoka zino wakuzisaamu amafuta era y'omu agenda okusasula baddereeva baazo.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
7dmnyw14dh1a18jwfnfm2owh2gcw0tg
Florence Nambozo Wamala
0
9737
56146
34642
2026-06-20T18:53:46Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56146
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Nambozo Wamala''' (born 14 February 1975) [[:en:Uganda|munayuganda]] nga munabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Palamenti]]. Yalondebwa [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka Omukyala]] akiikirira distulikiti eye [[:en:Sironko_District|Sironko]] mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda okwawamu okwa Uganda mu 2016]] era n'addamu n'alondebwa ku kifo ky'ekimu mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwawamu mu 2021]].
== Okusoma ==
Yamaliriza [[:en:Primary_school|pulayimale]] mu 1989 mu Nkoyoyo Boarding Primary School, Matale, Mu 1992,Florence yamaliriza emisomo gye egya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) egya siniya eya wansi ku Nabumali High School .
Yamaliriza siniya ey’oku ntikko emanyiddwa nga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certification of Education]] (UACE) mu 2008 ku ssomero lya Makerere Day and Evening Adult School mu [[Kampala]] . Mu 2012 yatikkirwa [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu [[:en:Education|by’enjigiriza]] mu [[:en:Kyambogo_University|yunivasite y’e Kyambogo]] .
== Omulimu ==
Ye Ssentebe wa [[Sironko Development Network]], ekifo ky’abaddemu okuva mu 2014. Yasomesa mu [[:en:Aga_Khan_Education_Services|Aga Khan Education Services]] mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 2002 okutuuka mu 2011 era n’afuuka [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa palamenti]] mu kulonda kwa bonna okwa 2016, ekifo kye yaddamu okufuna ng’ayita mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2021]] .
== Laba ne ==
* [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sironko]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
bheh581g1rtzz15kqzh97wtb4c0ceya
Florence Alice Lubega
0
9738
56139
43855
2026-06-20T18:46:39Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56139
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Alice Lubega''' (5 Omwezi ogwekkuminoogumu 1917 – 28 Omwezi ogwekkumi 2021) yali munnayuganda munnabyabufuzi era omukazi munnayuganda eyasooka okwegatta ku [[Parliament of Uganda|paalamenti mu Uganda eyeetongodde]] mu Mwezi ogwokutaanao 1962. Yali omu ku babaka ba Uganda abakyala abaasooka, okuba ba mmemba b'[[olukiiko lw'eggwanga]] ([[:en:Uganda_Legislative_Council|Legislative Council]] -LEGCO) mu 1957. Era yali mubaka wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] eyasooka, era nga [[minisita omubeezi]] ow’enkulaakulana y'ebitundu n'abantu ababiwangaaliramu n'abakozi mu 1966.
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Florence Lubega yeeyali muwala wa [[Buganda|Katikkiro wa Buganda]] Samuel Wamala ne Erina Nantongo. <ref>{{Cite web |title=Uganda's first female legislator recounts life in corridors of |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Uganda-s-first-female-legislator-corridors-of-power/689844-3809020-106tn0cz/index.html |access-date=20 March 2019 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Yasomesebwa ku ssomero lya siniya ery'abawala bokka erya [[Gayaza]] Girls' School bweyali tannaba kwegatta ku [[ttendekero ly'abasomesa ery'e Bulob]]<nowiki/>a Buloba Teachers' College . Oluvannyuma ye mukyala eyasooka okuweebwa ekifo mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] bweyali tanneegatta ku [[yunivasite y'e Oxford]]. Bwe yamaliriza emisomo gye egya yunivasite mu 1946, yadda e Uganda okusomesa [[Lungereza|Olungereza]] ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=10 October 2018 |title=Uganda's first female legislator speaks out - |url=http://dispatch.ug/2018/10/10/ugandas-first-female-legislator-speaks/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717113134/http://dispatch.ug/2018/10/10/ugandas-first-female-legislator-speaks/ |archive-date=17 July 2019 |access-date=20 March 2019 |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Florence Lubega yali yafumbirwa Saulo Lubega omusomesa ku ssomero lya siniya erya [[Mityana]] secondary school <ref>{{Cite web |title=Parliament mourns passing of Uganda's first female MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118527 |access-date=2022-03-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> era eyali minisita w’ebyensimbi owa gavumenti ya Buganda <ref>{{Cite web |title=Lubega's love for the girl child |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309842/lubegas-love-girl-child |access-date=20 March 2019 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Florence Lubega yawangaala okusinga abaana be era yalina bannyina bana; omugenzi Israel Magembe Wamala [( omuyimbi ow'e Nakasajja e Kyaggwe) , Wamala Steven Ssempasa, abeera mu Bungereza, Paul Musoke Wamala, eyali omuddukanya eby’obulambuzi nga kati abeera [[Luzira]] ,ekitundu ekiriraanye Kampala n’omugenzi Wamala Herbert Dagirira.
Yafa nga 28 Omwezi ogw'ekkumi 2021, ng'ebula wiiki emu okutuuka ku mazaalibwa ge ag’emyaka 104.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Uganda's first female legislator recounts life in corridors of |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Uganda-s-first-female-legislator-corridors-of-power/689844-3809020-106tn0cz/index.html |access-date=20 March 2019 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=10 October 2018 |title=Uganda's first female legislator speaks out - |url=http://dispatch.ug/2018/10/10/ugandas-first-female-legislator-speaks/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717113134/http://dispatch.ug/2018/10/10/ugandas-first-female-legislator-speaks/ |archive-date=17 July 2019 |access-date=20 March 2019 |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Parliament mourns passing of Uganda's first female MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118527 |access-date=2022-03-06 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Lubega's love for the girl child |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309842/lubegas-love-girl-child |access-date=20 March 2019 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Lubega's love for the girl child |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309842/lubegas-love-girl-child |access-date=20 March 2019 |website=www.newvision.co.ug}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.sunrise.ug/news/201709/ugandas-1st-woman-mp-clocks-100.html Omubaka wa Uganda omukyala asoose ku ssaawa 100]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/will-new-women-leaders-carry-on-the-legacy--3273858 Abakulembeze abakyala abapya banaagenda mu maaso n’omusika guno?]
hzofab0qjft8gd3rwl4txkq6o44hen6
Florence Nsubuga
0
9754
56151
31088
2026-06-20T18:55:47Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56151
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Florence Nakimbugwe Nsubuga''' (Florence Nakimbugwe), naye nga amaniyikiddwa nga '''Florence Nsubuga''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Businesswoman|mukyala munnabizinesi]] ne [[:en:Corporate_executive|addukanya ekitongole]], nga okuva mu 2012, aweereza nga [[:en:Chief_operating_officer|Omukulu akulembera]] (COO) Kkampuni esinga okubunya amasannyalaze mu Uganda eya [[:en:Umeme|Umeme Limited]].<ref name="One">http://www.monitor.co.ug/Business/Commodities/-/688610/1325502/-/dgl2u5/-/</ref> ng'alina [[:en:Stock|emigabo]] mu [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] ne [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|Nairobi Stock Exchange]].<ref>http://www.businessdailyafrica.com/Umeme-lists-at-NSE/539552-1643322-uaa1lc/index.html</ref> Okutandiika n'oGwokusatu 2015, era aweereza nga mmemba ku [[:en:Board_of_directors|Kakiiko k'aba Dayilekita]] ba Umeme.<ref name="About">http://umeme.co.ug/wp-content/uploads/2017/05/UMEME-Annual-Report-2016_mini.pdf</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu ky'omumasekkati]] ga Uganda, mu mwaka oguteeberezebwa okuba 1973. Yasomera mu masomero ag'abulijo mu Pulayimale ne Ssekendule. Yafuna Diguli mu esooka mu by'obusuubuzi eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] (BCom) degree, nga yakuguka mu bya [[:en:Marketing|Kitunzi]], okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1996. Yeyongerayo nafuna Diguli ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] (MA) degree, in [[:en:Economics|Economic policy planning]], nga nayo yagifuna Makerere. Mu Gwekkuminogumu 2017, yali asoma Diguli ey'okubiri mu kukwasaganya Bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] (MBA) okuva mu [[:en:University_of_Edinburgh|University of Edinburgh]], ey'omu [[:en:Scotland|Scotland]]. Era ayise mu kutendekebwa okw'ekikugu okuva mu ssomera lya [[:en:Harvard_Business_School|Harvard Business School]].<ref name="About"/><ref name="Bio">https://www.linkedin.com/in/florence-nsubuga-5a116173/</ref>
== Emirimu gye ==
Emirimu gye yagitandiika mu 1996, mu kitongole ekibunya amasanyalaze mu Uganda eya [[:en:Uganda_Electricity_Distribution_Company_Limited|Uganda Electricity Distribution Company Limited]] (UEDCL), ng'atendekebwa. Umeme bweyeddiza obuvunanyizibwa obw'okubunya amasanyalaze okuva ku UEDCL, yagenda mu Umeme.<ref name="Hist">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.esi-africa.com/women-in-energy-phenomenal-leadership-empowers-ugandas-umeme/ |access-date=2023-03-23 |archive-date=2017-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171117094740/https://www.esi-africa.com/women-in-energy-phenomenal-leadership-empowers-ugandas-umeme/ |url-status=dead }}</ref> Emyaka gyonna yali alinyisibwa amadaala okutuusa lw'eyalondebwa mu kifo ky'akulira Kkampunii eyo (COO) mu 2012. Mu lugendo lwe okutuuka ku ntikko, yali aweereza mu buvunanyizibwa obw'enjawulo omuli (a) akwasaganya okutuusa emirimu (b) Maneja w'ekitundu ky'o[[:en:Kampala|Buvanjuba bwa Kampala]] ne (c) Maneja akwasaganya ensonga z'okuvaako kw'amasanyalaze. Mu busobozi bwe nga COO wa Umeme, alondoola abakozi abasoba mu 600 butereevu n'abalala 1,000 batatuukirira butereevupeople indirectly.<ref name="Bio" /><ref name="Hist" />
== Obuvunanyizibwa obulala ==
Mukyala mufumbo era alina abaana ab'obuwala babiri, Sanyu ne Suubi. IMu 2015, yawangula eky'omukyala ow'enkizo mu by'amasanyalaze - Awaadi ya 2015 African Utility Week Award.<ref name="Bio" /><ref name="Win">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332572/influential-ugandan-ceos-scoop-awards</ref>
== Laba na Bino ==
* [[:en:Agnes_Konde|Agnes Konde]]
* [[:en:Jolly_Kaguhangire|Jolly Kaguhangire]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references group="" responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwa eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://theinvestigatornews.com/2017/05/power-thieves-fined-shs100m-new-imposed-penalties-umeme-loses-shs70-billion-annually/ Ababbi b'amasanyalaze baali bakuwa engasi ya Miliyooni 100 okusinzira ku ssente ezisoba mu Biliyooni 70 Umeme z'efiirwa buli mwaka] Nga 12 Ogwokutaano 2017.
q7vlb74pvo4dfvbbcbgi6h0svub0mr1
Florence Muranga
0
10178
56143
36848
2026-06-20T18:52:47Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56143
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Isabirye Muranga''' [[:en:Biochemist|munnasayansi]] [[:en:Food_scientist|w'ebirungo by'emmere]], [[:en:Corporate_executive|omukungu w'ekitongole]], era [[:en:Executive_director|avunaanyizibwa kuntambula y'emirimu egya buli lunak]]<nowiki/>u mu kitongole ekya Presidential Initiative on Banana Industrial Development (PIBID), pulojekiti ya pulezidenti eyatandikibwawo okutumbula eby'ettunzi bya matooke aga Uganda nga bayitira mu kunoonyereza n'amakolero.
== Ebyafaayo n'ebyenjigiriza ==
Yazaalibwa mu [[:en:Mayuge_District|disitulikiti y'e Mayuge]] mu 1952, era yagenda mu ssomero lya "Kabuli Primary School" nga gyeyatandikira okusoma pulayimale. Mu ssomero lye erya siniya, yagenda mu ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], essomero ly'abawala ery'ekitiibwa erisangibwa mu [[Gayaza]], [[:en:Wakiso_District|Wakiso District]].
Mu 1975 yamaliriza emisomo gye mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite ya Makerere]], yunivasite y'eggwanga esinga obunene era ey'edda mu Uganda, n'afuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] ne [[:en:Education|Dipulooma mu byenjigiriza]], gye yafuna mu 1975. Mu 1990, yaweebwa [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] in [[:en:Food_Science|Food Science]] okuva mu [[:en:University_of_Reading|University of Reading]] mu Bungereza. Oluvannyuma mu mwaka gwa 2000, yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu [[:en:Biochemistry|Biochemistry]], okuva mu Makerere University.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Nga tannawummula, Florence Isabirye Muranga yali Kakensa w'eby'endya ne Biochemistry mu Department of Food Technology and Nutrition ku Makerere University. Ayagala nnyo omutindo gw'emmere ogw'omu bibala by'omubisi, naddala ekika ekiyitibwa ''[[Matoke|matooke]]''. Yafulumya ebiwandiiko bingi ebikwata ku kunoonyereza kwe ku nsonga eno.
== Okunoonyereza ku banana ==
Mu 2005 Profesa Muranga yasisinkana pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]], era pulezidenti yakwatibwako nnyo n'okunoonyereza kwa Kakensa. Oluvannyuma lw'emyaka ebiri, pulezidenti yatandikawo ekitongole kya Presidential Initiative on Banana Industrial Development (PIBID) era n'alonda Muranaga nga Senkulu wakyo. Pulogulaamu eno y'emu ku nteekateeka z'okwongera omutindo ku mmere, nga kino kivaamu ebintu eby'enjawulo ebikolebwa mu matooke omuli (a) biscuits (cookies) (b) tooke powder for porridge (c) tooke flour for matooke meal and bread-making (d) matooke chips for snack (e) matooke flakes for cereal and (f) matooke starch and others.
PIBID yassaawo faamu y'amatooke ku ttaka lya yiika 24 (e hekita 10) n'ekkolero ly'omulembe ery'okukoleramu amatooke mu kibuga Bushenyi, mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti]] y'e [[Bushenyi]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|kitundu ky'ebugwanjuba]] bwa Uganda.
== Amaka ==
Florence Muranga yafumbirwa Manuel Muranga mu 1978 era bombi balina abaana babiri.
== Ebirala bye balowoozaako ==
Mu Noovemba 2016, pulezidenti wa Uganda yalonda akakiiko akanoonyereza ku nsonga z'omu Yunivasite ya Makerere era n'alonda Profesa Florence Muranga ng'omu ku bantu omwenda. Mu 2006, ekibiina kya Management Forum of the British Council, ekisangibwa mu London, United Kingdom, kyalaga nti Profesa Muranga y'omu ku "bakyala abakulu mu 2006". Ng'ali awaka, yawangula ekirabo kya Presidential Scientific Innovation Excellence Award mu 2005/06 Presidential Science Awards olw'omulimu gwe ogw'okusiima ebibala bya matooke.<ref name="Ban" /> Okuva mu mwaka gwa 2000, Florence Muranga abadde akola ng'omuyambi w'omukulembeze w'ekkanisa ya Saint Francis Chapel, ekkanisa ya Anglican enkulu mu Makerere University campus mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene.<ref name="Ban" />
== Laba era ==
* [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]
* [[:en:Agriculture_in_Uganda|Agriculture in Uganda]]
* [[:en:Economy_of_Uganda|Economy of Uganda]]
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20190828091329/http://www.tookeonline.com/about-us/ Wrbsite of Presidential Initiative on Banana Industrial Development (PIBID)]
* [https://web.archive.org/web/20171109134441/http://businessguideafrica.com/presidential-initiative-on-banana-industrial-development-pibid-at-risk-of-having-no-funds-over-its-legality/ Pulezidenti Initiative on Banana Industrial Development (PIBID) at Risk of Having no Funds over its Legality]
6sdlrl0p4cwf98u05npvx01huaopq45
Flavia Namakula
0
10182
56129
31618
2026-06-20T18:42:50Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56129
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Namakula'''<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230406175656/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36330-babe-of-the-week-namakula-the-soldier-and-queen-of-golf</ref><ref>{{Cite web}}https://www.golfrsa.com/ugandan-sergeant-soldiers-on-in-sanlam-sa-womens-stroke-play/</ref> yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 10, mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 1985,<ref>{{Cite web}}http://www.sunshinetour.info/profiles/profile.php?player=NAM001</ref>emikutu emirala giraga nti yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 17, mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 1986<ref>{{Cite web}}http://www.sunshinetour.info/profiles/profile.php?player=NAM001</ref>, nga munayuganda eyeenyigira mu muzannyo gwa goofu, ng'asinga kumannyikwa okubeera omuzannyi omuto okuwangula empaka z'abakazi ez'enaku zino eza goofu.<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/689842-1051376-m8ojvaz/index.html</ref> Ye munayuganda omuzannyi wa goofu eyali awangudde empaka z'akakyala ezaali eza buli omu mu ggwanga lya Kenya.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230406175655/https://observer.ug/news-headlines/1408-im-bored-of-winning-all-the-time</ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1186167/namakula-stuns-ladies-nairobi-golf</ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1222824/uspa-gala-2008</ref> Yatandika okuzannya goofu ow'ensiimbi mu mwaka gwa 2016<ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1462352/namakula-challenge-sh145m-pros</ref> nga mu kutuuka mu mwaka gwa 2019, yali aziwangudde emirundi etaano ow'empaka z'abakyala ezeetabibwamu buli omu mu Ugada.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230408113842/https://media.zaabuconsult.com/?p=3923</ref>
== Ebimukwatako n'eby'enjigiriza ==
Namakula yazaalibwa mu [[:en:Lubaga_Hospital|ddwaliro ly'e Rubaga]]<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/Sports/Golf/Namakula-starts-long-route-to-Pro-Ranks/690278-3018152-2x3rriz/index.html</ref> nga maama we ye Judith Kamale eyali omusawo oba naansi.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230406175656/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36330-babe-of-the-week-namakula-the-soldier-and-queen-of-golf</ref> Yasomera ku Saint Balikuddembe, Mitala Maria ne Bulo Parents Secondary School mu [[:en:Butambala_District|disitulikiti y'e Butambala]]<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230406175656/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36330-babe-of-the-week-namakula-the-soldier-and-queen-of-golf</ref> wamu ne Gombe Senior Secondary School.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230406175655/https://observer.ug/news-headlines/1408-im-bored-of-winning-all-the-time</ref> Mu mwaka gwa 2006, yagenda okusoma diguli mu [[:en:Information_technology|bikwatagana mu by'empuliziganya ne tekinologiya]], ku setendekero lya [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].
== Eby'emizannyo, n'ebimukwatako mu muzannyo gwa goofu ==
Eyamuyigiriza eyasooka yali Deo Akope. Ensangi zino yeetaba mu mpaka za <nowiki>''Sunshine Ladies Tour''</nowiki>.
== Obulamu bwe ==
Namakula alina omwana omu omuwala.<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/689842-1051376-m8ojvaz/index.html</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230406175656/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/36330-babe-of-the-week-namakula-the-soldier-and-queen-of-golf</ref>
== By'awangudde mu bulamu bwe ==
{| class="sortable wikitable"
!Omwaka
!Empaka
!Mu buwanvu ki
!Yakwata kyakubiri
|-
| align="center" |2006
|[[Rwanda Open]]
|1 stroke
|
|-
| align="center" |2008
|[[Kenya Ladies Open]]
|
|
|-
| align="center" |2010
|[[Uganda Ladies Open]]
|1 stroke
|
|-
| align="center" |2011
|Uganda Ladies Open
|5 strokes
|[[Madina Iddi]]
|-
| align="center" |2014
|Uganda Ladies Open
|12 strokes
|[[Angel Eaton]], [[Madina Iddi]], [[Irene Nakalembe]], [[Eva Magala]]
|-
| align="center" |2015
|Uganda Ladies Open
|4 strokes
|[[Eva Magala]], [[Irene Nakalembe]], [[Loice Chingono]], [[Tina Nawa]]
|-
| align="center" |2016
|Uganda Ladies Open
|4 strokes
|[[Eva Magala]], [[Irene Nakalembe]], [[Loice Chingono]], [[Tina Nawa]]
|}
jeg8tyyw31dkxg9x3rhiounbmvb9m1w
Flavia Oketcho
0
10183
56131
30035
2026-06-20T18:43:26Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56131
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Oketcho''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 16, mu mwezi ogw'omusanvu, mu mwaka gwa 1986, nga munayuganda omukazi azannya [[:en:Basketball|basketball]], [[:en:Uganda_women's_national_basketball_team|ku ttiimu ya Uganda ey'eggwanga]].<ref>{{Cite web}}http://www.fiba.basketball/womensafrobasket/2017/player/Flavia-Oketcho</ref>
== Ebimukwatako n'eby'enjigiriza ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu by'omu masekati]] ga [[:en:Uganda|Uganda]] ng'enaku z'omwezi 16, mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 1986 ng'era eyo gyeyakulira.
Mu mwaka gwa 1992, Oketcho yeegata kusomero lya Nakasero Primary School, naye oluvannyuma yakyusa n'agenda ku Kitante Primary School, gyeyasomera okuva mu mwaka gwa1993 okutuusa mu 1998.<ref name="auto">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/Sports/Basketball/690268-1210092-eo7rry/index.html</ref>
Mu mwaka gwa 1999 okutuusa mu gwa 2002, yasomera ku [[:en:Kitante_Hill_Secondary_School|Kitante Hill Secondary School]] gyeyatuulira S.4. Mu mwaka gwa 2001, ng'ali ku Kitante Hill, yazannya omupiira gwe ogwali gusooka mu liigi, ng'ali ne kiraabu ya Lady Bucks. Mu mwaka gwa 2003 okutuuka mu gwa 2004, yeegata ku somero lya [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]] gyeyasomera S5, naye oluvannyuma yeegata ku Najja High School ng'eno gyeyatuulira ebibuuzo bya S.6.<ref name="auto" />
Oketcho yasomera kutendekero lya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] mu mwaka gwa 2007 , gyeyatikirwa diguli mu by'amawulire. Mu mwaka gwa 2008, yayambako ttiimu ya UCU eya basketball, eyitibwa Lady Cannons, okuwangula liigi era naaweebwa ekirabo [[:en:Most_valuable_player|ky'omuzannyi eyasinga okugasa ttiimu ye]] .
== Emirimu gye ne by'awangudde ==
Yazannya omuzannya gwe ogwali gusooka ogwa liigi mu mwaka gwa 2001 ng'ali ne kiraabu ya Lady Bucks. Mu mwaka gwa 2004, yalondebwa ku ky'omuzannyi eyali asinze okugasa ttiimu ye mu mpaka ezeetabwamu kiraabu okuva mu buvanjuba bwa Afrika,<ref name="auto" /> gyeyayamba okuwangula ebikopo bya liigi emirundi ebbiri.
Mu mwaka gwa 2005, yakiikirira Uganda mu mpaka z'amawanga ga Afrika agasinganibwa mu Zone V.
dzqflw8100lve4bruy9sfb0uqn7rh3l
Florence Mawejje
0
10188
56142
30040
2026-06-20T18:50:45Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56142
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Florence Namatta Mawejje''' ng'atera kukozesa lya '''Florence Namatta''', naye nga batera kumuyita '''Florence Mawejje''' munayuganda, nga mukyala [[:en:Businesswoman|munabyabizineensi]], [[:en:Human_resource|yakuguka mu by'embeera z'abakozi]], ssaako [[:en:Corporate_executive|n'okubeera ku kakiiko k'ekikungu]], nga y'avunaanyzibwa ku by'entambula y'emirimu ku lw'abakozi ba [[:en:Centenary_Bank|Centenary Rural Development Bank]], baanka ekola mu [[:en:Commercial_bank|by'embalirira by'ensimbi]] esinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="Prof">{{Cite web}}http://umeme.co.ug/wp-content/uploads/2017/05/UMEME-Annual-Report-2016_mini.pdf</ref><ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1410999/centenary-bank-staff-sh4m</ref>
== Eby'enjigiriza ==
Mawejje alina diguli ey'okubiri mu bya saayaansi, nga diguli eno eri mu ku byakulakulanya mbeera z'abakozi, gyeyafuna okuva kutendekero lya [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y'e Manchester]] mu [[:en:United_Kingdom|ggwanga ya Bungereza]]. Oluvannyuma mu mwaka gwa 2004, yafuna [[:en:MBA|diguli ey'ekikungu ey'okubiri mu kudukanya bizineensi]], gyeyafunira eyamuweebwa awamu okuva [[:en:ESAMI|kutendekero ly'omubuvanjuba ne mu bukiika kkono bwa Afrika]], [[:en:ESAMI|erivunaanyizibwa ku by'enzirukanya bya bizineensi]], mu [[:en:Maastricht_School_of_Management|buvanjuba bwa Afrika ne musomero eriyigiriza engeri gyebadukanyamu bizineensi erya Maastricht]] mu ggwanga lya [[:en:Netherlands|Budaaki]].
== Emirimu gye ==
Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 1998, yakola ng'avunaanyizbwa ku by'embeera y'abakozi mu [[:en:Care_International|kitongole kivunaanyizibwa ku by'embeera z'abanoonyi boobudamu wamu n'abagwiira abaagala obutuuze ekya Care International]] mu Uganda, nga kisinganibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekisinga obunene mu ggwanga. Yaweebwa omulimu aba kampuni y'amassimu eya [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]] mu mwezi gwa August, mu mwaka gwa 1998 ng'akola ng'avunaanyizibwa ku by'embeera z'abakozi n'engeri gyebatambuzaamu emirimu mu, gyeyakolera emyaka 11 egyaddako. Mu mwezi ogw'okutaano, mu mwaka gwa 2009, [[:en:Unilever|Kampuni ekola sabuuni w'obuwunga n'ebintu bya pulasitiika eya Unilever ]]<nowiki/>yamuwa omulimu ng'eyali avunaanyizibwa ku by'embeera z'abakozi ow'ekitundu ky'omubuvanjuba ne mu bukiika kkono bwa Afrika, nga y'avunaanyizibwa ku by'abakozi ba kampuni mu mawanga 7 okuva ku semazinga wa Afrika.<ref name="One">{{Cite web}}https://www.reuters.com/finance/stocks/company-officers/UMME.NR</ref> Yawerezaayo okumala emyaka 2 okutuusa mu mwezi ogw'omusanvu, mu mwaka gwa 2011. Mu mwezi ogusooka, mu mwaka gwa 2012, [[:en:Centenary_Bank|baanka ya Centenary]] yamuwa omulimu ogw'okubeera eyali akulira eby'embeera y'abakozi, ekiso kyeyawerezaako okumala emyaka 6 okutuusa mu mwezi ogw'ekuminoogumu, mu mwaka gwa 2017.<ref name="Bio">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFMawejje2017">Mawejje, Florence (17 November 2017). [https://www.linkedin.com/in/florence-mawejje-2849b021/ "Florence Mawejje, Non Executive Director at Umeme Limited"]. [[LinkedIn]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 November</span> 2017</span>.</cite></ref>
== Ebirala by'akola ==
Mawejje atuula ku bukiiko obw'enjawulo mu kampuni za gavumenti eziwereza abantu, wamu n'ez'obwa nnanyini mu Uganda. Kuno kuliko;
(a) Silver Spoon Limited, abadukanya esomero erirabirira abaana abantu nga bali kumusni gwansi yonna, nasale n'amasomero agatandikibwakomu Kampala, gy'abadde ku kakiiko okuviira ddala mu mwaka gwa 1996<ref name="Bio" />
(b) [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|Ekitongole ekiterera ssente z'abakozi ekya NSSF Uganda]] nga kizibawa nga bawumudde, ng'eno [[:en:Board_of_Trustees|ali ku kakiiko k'abantu abalondewa okudukanya ebintu oba emirimu]] okuva mu mwaka gwa 2015<ref name="One" />
(c) [[:en:Uganda_Clays_Limited|Kampuni ya Uganda Clays Limited ng'eno ekola bizimbisibwa]], ng'emigabo gyayo egiteeka mu [[:en:Uganda_Securities_Exchange|bavunaanyizibwa ku by'okuwanyisa mu by'amaguzi]]. Abadde ku kakiiko kano okuviira ddala mu mwaka gwa 2015<ref name="One" />. nga kuno kwekuli
(d) Ekitongole ekinene mu Uganda [[:en:Umeme|ekivunaanyizibwa ku by'ensaasaaanya y'amasanyalaze]], ng'emigabo gyayo giri mu bavunaanyizibwa ku by'okuwanyisa mu by'amaguzi wano mu Ugansa wamu [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|ne mu y'e Nairobi]]. Awereza ng'omu kubatali ku kakiiko k'abakungu mu kampuni eno okuva mu mwezi ogw'okuna, mu mwaka gwa 2016.<ref name="Bio" /><ref>{{Cite web}}http://www.umeme.co.ug/board-of-directors/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Florence_Nsubuga|Florence Nsubuga]]
* [[:en:Proscovia_Nabbanja|Proscovia Nabbanja]]
* [[:en:Donna_Kusemererwa|Donna Kusemererwa]]
h7p9vbitb4xp1fwte48a4fgyl8doch9
Florence Nebanda
0
10189
56148
40135
2026-06-20T18:54:25Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56148
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Andiru Nebanda''', gwebasinga okumannya nga '''Florence Nebanda''', munabyabufuzi Omunayuganda ng'ate munamateeka ali kukakiiko akakola amateeka.<ref>https://web.archive.org/web/20130318221801/http://www.newvision.co.ug/news/639000-nebanda-s-sister-changes-name.html</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://tndnewsug.com/2020/08/13/meet-florence-nebanda-butaleja-woman-giving-mp-milly-mugeni-sleepless-nights/ |access-date=2023-04-07 |archive-date=2022-01-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220129011818/https://tndnewsug.com/2020/08/13/meet-florence-nebanda-butaleja-woman-giving-mp-milly-mugeni-sleepless-nights/ |url-status=dead }}</ref> Ye Mubaka Omukyala owa Paalamenti akiikirira [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti ya Butaleka]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwokubiri gwa 2013,<ref name="Win">{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/florence-nebanda-wins-butaleja-seat-by-a-landslide/ |title=Archive copy |access-date=2023-04-07 |archive-date=2022-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019144152/https://redpepper.co.ug/florence-nebanda-wins-butaleja-seat-by-a-landslide/ |url-status=dead }}</ref> ng'adira mutoowe mu bigere [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinad Nebanda]], eyafa ng'ali mu ofiisi eno mu Gwekumineebiri mu 2012.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Lawyers-ask-President-to-respect-MPs-on-Nebanda/-/688334/1652720/-/92lfdgz/-/index.html</ref><ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/political-dynasty-in-the-making-as-nebanda-wins-butaleja-primary/4885/ |title=Archive copy |access-date=2023-04-07 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209134617/https://redpepper.co.ug/political-dynasty-in-the-making-as-nebanda-wins-butaleja-primary/4885/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, baddamu nebamu londa mukifo kyekimu.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nebanda-andiru-florence-10209/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Y'asooka mu famire y'abaana omunaana, nga omulenzi ali omu n'abawala musanvu nga baamuzaalira [[:en:Entebbe|Entebbe]] nga 9 Ogwekumi mu 1986 nga kitaawe ye omugenzi'''Peter Waiga''' ne maama we '''Alice Namulwa'''. Yagenda ku masomero gamu Uganda okutuusa bweyamaliriza S6 ku Katikamu SDA Secondary School e Wobulenzi mu disitulikiti ye Luwero mu 2013.<ref name=":0" /> Yasenga ng'agenda mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] okwenyongerayo n'emisomo gye. Yakomawo mu Uganda oluvannyuma lwa muganda we [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] okuva mu Gwekumineebiri mu 2012.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Kigambibwa alina [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu kudukanya n'Okumannya embeera z'Abvakozi]] gyeyafuna okuva ku University of East London mu 2008 wamu ne [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'Okubiri mu kumannya n'okudukanya embeera z'abakozi munsi yonna]], okuva ku University of Bedfordshire mu ggwanga lya Bungereza.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/23732-newly-elected-nebanda-speaks-on-sisters-death |access-date=2023-04-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111423/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/23732-newly-elected-nebanda-speaks-on-sisters-death |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nga 14 Ogwekumineebiri mu 2012, [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]], eyali [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde akiikirira konsitituweensi ya Butaleja yafa mungeri ya kibwatukira,ekyaletera ekifo kino okubeera nga kyali tekirina muntu akidukanya. Mu kulonda okwali okw'ekitundu ekimu okujuza ekifo kino ekitaalimu mubaka, mukulu we Florence Andiru Nebanda yawangula ng'agidde ku tikiti y'ekibiina kye by'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yalina okuwereza ekisanja ekyali kisigaddeyo okutuusa akalulu ka bonna akaalina okubeerawo mu Gwokusatu gwa 2016.<ref name="Win" /> Yaliko ne kukakiiko akavunaanyizibwa kunsonga za Pulezidenti wamu n'embalirira.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe ==
Nebanda ayagala nnyo okubaka nga byebimu ku by'asinga okwenyigiramu, kuba y'oku kubaali ku ttiimu ya Paalamenti eyeetaba mu mpaka z'okubaka mu Paalamenti eyomwenda. Atera okusoma obutabo wamu ne bayibuli.<ref name=":0" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti ya Butaleja]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamentii]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyomwenda]]
* [[:en:Index_of_Uganda-related_articles|Olukalala olukwata ku biwandiiko eby'ekuusa ku Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.newvision.co.ug/news/664771-mp-nebanda-speaks-out-on-kyankwazi-fight-with-a-colleague.html Omubaka Nebanda avuddeyo n'ayogera ku butakaanya bweyalimu e Kyankwazi n'omu kubane]
* [http://www.abc.net.au/news/2015-03-25/uganda-paid-us-pr-firm-27to-clean-up-image27-after-anti-gay-b/6345764 Uganda yasasula ekibiina ky'abanamateeka okulongoosa ekifannanyi kyayo, oluvannyuma lw'eteeka erivumirira obuli bwebisiyaga.]
gfwqe6eiwt5nwueg8yhw52a5eynckta
Flavia Rwabuhoro Kabahenda
0
10466
56132
34692
2026-06-20T18:43:46Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56132
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Rwabuhoro Kabahenda''' Munabyabufuzi Omunayuganda, Omukyala Omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye [[:en:Kyegegwa_District|Kyegegwa]] mu Paalamenti ya Uganda eye Kumineemu, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://visiblepolls.org/ug/apr-2017-aruu-north-mp-by-election/candidates/kabahenda-flavia-rwabuhoro-10464/</ref> Ye ssentebe w'akakiiko aka Paalamenti akavunaanyzibwa ku kukula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu. Yawerezaako mu Paalamenti ya Uganda eye kumi nga omubaka omukyala eyali akiikirira Disitulikiti ye Kyengewa. Flavia yeeyali ssentebe eyatandikawo wamu n'okukwanaganya ku akakiiko ka Uganda Parliamentary Forum on Social Protection mu 2014.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/upfsps-advocacy-advisor-to-chair-gender-committee-of-parliament/ |access-date=2024-03-26 |archive-date=2021-07-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210712100643/https://upfsp.org/upfsps-advocacy-advisor-to-chair-gender-committee-of-parliament/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto1">https://www.developmentpathways.co.uk/news/ugandan-mps-winning-argument-to-make-senior-citizens-grant-national-event-hears/</ref> Flavia Rwabuhoro Kabahenda yali musaale mu kuwagira enkola y'okukendeeza obwaavu mu Uganda.<ref name="auto1" />
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 20 Ogwomukaaga mu 1995, Flavia Rwabuhoro Kabahenda alina Dipulooma mu Bizineensi okuva ku Yunivasite ye Makerere University Business School wamu ne Dipulooma mu By'obusomesa nadala sekondale okuva ku Yunivasite y'e Kyambogo. Alina ne Diguli mu By'okudukanya Bizineensi okuva ku Yunivasite ya Mountains of the Moon esinganibwa e Fort Portal.<ref name="auto">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=13576:new-faces-in-kyegegwa-and-kyenjojo-politics |access-date=2024-03-26 |archive-date=2024-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240326120323/https://www.observer.ug/component/content/article?id=13576:new-faces-in-kyegegwa-and-kyenjojo-politics |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye mu By'obufuzi ==
Flavia Rwabuhoro Kabahenda yeeyali omu ku bakyala abaasooka okubeera ba kansala nga akiikirira e gombolola lye Kyegegwa mu Kyenjojo, nga kati Disitulikiti mpya, okuva wakati wa 2002 okutuuka mu 2006. Wakati wa 1995 okutuuka mu 2001, yeeyali omuwandiisi w'abakyala ng'akiikirira esaza lya Kyaka ku kakiiko akadukanya Disituliti ye Kabarole. Awerezaako nga Omukyala omubaka wa Paalamenti owa [[:en:Kyegegwa_District|Kyegegwa]] mu Paalamenti eyo mwenda, ng'era akyawereza mu Paalamenti eye kumineemu eya [[:en:Uganda|Uganda eggwanga ery'efuga]].<ref name="auto" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=623&const=Woman+Representative&dist_id=109&distname=Kyegegwa
94lwekrlzsnekprrisr1id70a1cf382
Gabie Ntaate
0
10506
56286
41147
2026-06-20T21:45:38Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56286
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gabriella Bridget Ntaate''' professionally known as Gabie Ntaate is a Ugandan gospel artist born 14 April 1992.<ref name=":1">{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2023-07-28 |title=Levixone, Gabie Ntaate Fly Ugandan Flag High At Sauti Awards |url=http://mbu.ug/2023/07/28/levixone-gabie-ntaate-fly-ugandan-flag-high-at-sauti-awards/ |access-date=2024-01-04 |website=MBU }}</ref> She has won several international and local awards.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2023-07-28 |title=Levixone, Gabie Ntaate Fly Ugandan Flag High At Sauti Awards |url=https://mbu.ug/2023/07/28/levixone-gabie-ntaate-fly-ugandan-flag-high-at-sauti-awards/ |access-date=2025-05-08 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Early life and education ==
Ntaate was born from Namirembe hospital in Kampala, Uganda.<ref>{{Cite web |date=2022-05-15 |title=Gabbie Ntate Biography, Her Music Profile, Age, Education, Husband, Real Name, Net Worth|url=https://www.ugmuziki.com/artists/gabbie-ntate |access-date=2024-01-04 |website=Ugmuziki }}</ref> She started her elementary studies at the age of six and completed her studies at Makerere university.<ref>{{Cite web |title=Ntaate Biography, Profile, Facts, Life Story, About Ntaate |url=https://pearltunes.com/Ntaate/biography |access-date=2025-05-08 |website=PearlTunes |language=en}}</ref>
== Career ==
Gabie Ntaate was an actress in the television series Second Chance in 2014.<ref>{{Cite web |last=Annan |first=Sampson |date=2022-06-23 |title=10 Things You Didn't Know About Ugandan Gospel Recording Artist, Gabie Ntaate |url=https://www.gospelempiregh.com/lifestyle/10-things-you-didnt-know-about-ugandan-gospel-recording-artist-gabie-ntaate/ |access-date=2024-01-04 |website=GospelEmpireGh }}</ref> Ntaate started her music career as a cover artist in 2016 under a band called Mute band and other live bands for a duration of approximately two years prior to the release of her debut single, titled "Wano," in the year 2018. Ntaate joined sparked Spark TV in 2018 where she was a television presenter <ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2018-10-02 |title=Spark TV unveils new team for its reloaded Live Wire show as “cross-overs” escalate |url=https://pmldaily.com/features/celebrity/2018/10/spark-tv-unveils-new-team-for-its-reloaded-live-wire-show-as-cross-overs-escalate.html |access-date=2025-05-08 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> then she quit in 2021 to focus on her music career.<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2023-05-08 |title=Gabie Ntaate does not completely rule out a return to TV |url=https://mbu.ug/2023/05/08/gabie-ntaate-does-not-completely-rule-out-a-return-to-tv/ |access-date=2025-05-08 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Discography ==
Some of her songs.<ref>{{Cite web |title=Download: Gabie Ntaate Songs Mp3 Download |url=http://www.djerycom.ug//artist?id=628&a=gabie-ntaate |access-date=2024-01-04 |website=DjErycom.com}}</ref>
== Awards and nominations ==
* Sauti Awards<ref>{{Cite web |last=admin |date=2023-07-28 |title=Levixone, Gabie Ntaate Win Big At The Sauti Awards USA |url=https://ugkafunda.com/levixone-gabie-ntaate-win-big-at-the-sauti-awards-usa/ |access-date=2024-01-04 |website=UG Kafunda |language=en-US |archive-date=2024-01-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240104083202/https://ugkafunda.com/levixone-gabie-ntaate-win-big-at-the-sauti-awards-usa/ |url-status=dead }}</ref>
* Royal Gospel Music Awards Zouk Song of the Year at , Brag About God.<ref name=":1" />
{| class="wikitable"
|+Awards and nominations of Gabie Ntaate
!Year
!Awards
!Category
!Result
|-
|2022
|Royal gospel music awards
|
* Female artist of the year
* Zouk song of the year (Brag about God)
* Song of the year (Brag about God)
|Won<ref>{{Cite web |title=Gabie Ntaate, Coopy Bly voted best musicians at Royal Gospel Music Awards |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_179818 |access-date=2024-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sseruyigo |first=Aaron |date=2023-01-30 |title=Royal Gospel Music Awards: the full list of winners |url=https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-the-full-list-of-winners/ |access-date=2024-02-03 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US |archive-date=2023-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231116074129/https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-the-full-list-of-winners/ |url-status=dead }}</ref>
|-
|2023
|Vine gospel awards
|Female artist of the year<ref>{{Cite web |last=Sseruyigo |first=Aaron |date=2022-03-31 |title=Vine Awards 2022: Voting open in eleven categories |url=https://www.ugchristiannews.com/vine-awards-2022-voting-open-in-eleven-categories/ |access-date=2024-02-03 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US |archive-date=2023-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231116074127/https://www.ugchristiannews.com/vine-awards-2022-voting-open-in-eleven-categories/ |url-status=dead }}</ref>
|Won
|-
|2023
|Sauti Awards
|African female artist of the year
|Won<ref>{{Cite web |date=2023-07-28 |title=Gabie Ntaate wins best female artist at Sauti Awards USA Archives |url=https://ugkafunda.com/tag/gabie-ntaate-wins-best-female-artist-at-sauti-awards-usa/ |access-date=2024-02-03 |website=UG Kafunda |language=en-US |archive-date=2023-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231117142611/https://ugkafunda.com/tag/gabie-ntaate-wins-best-female-artist-at-sauti-awards-usa/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=admin |date=2023-07-28 |title=Levixone, Gabie Ntaate Win Big At The Sauti Awards USA |url=https://ugkafunda.com/levixone-gabie-ntaate-win-big-at-the-sauti-awards-usa/ |access-date=2024-02-03 |website=UG Kafunda |language=en-US |archive-date=2024-01-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240104083227/https://ugkafunda.com/levixone-gabie-ntaate-win-big-at-the-sauti-awards-usa/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2023-07-28 |title=Levixone, Gabie Ntaate Fly Ugandan Flag High At Sauti Awards |url=http://mbu.ug/2023/07/28/levixone-gabie-ntaate-fly-ugandan-flag-high-at-sauti-awards/ |access-date=2024-02-03 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
|-
|2024
|Royal gospel music awards
|
* Song of the year (Binene)
* Female artist of the year
* Artist of the year
|Won<ref>{{Cite web |last=Sseruyigo |first=Aaron |date=2024-01-20 |title=Royal Gospel Music Awards 2024: See the full list of nominees |url=https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-2024-see-the-full-list-of-nominees/ |access-date=2024-02-03 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US |archive-date=2024-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203063605/https://www.ugchristiannews.com/royal-gospel-music-awards-2024-see-the-full-list-of-nominees/ |url-status=dead }}</ref>
|}
== References ==
{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Ntaate, Gabie}}
[[Category:Living people]]
[[Category:1992 births]]
[[Category:Gospel singers]]
[[Category:21st-century Ugandan women singers]]
[[Category:Gospel musicians]]
[[Category:Ugandan gospel musicians]]
[[Category:Ugandan musicians]]
[[Category:Makerere University alumni]]
rdaga32b5kj26gyqyb7ikd9t117ioi8
Freda Mubanda Kasse
0
10556
56241
36682
2026-06-20T19:55:18Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56241
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Freda Mubanda Kasse Nanziri''' era ng'amanyikiddwa nga '''Mama Masaka,''' '''Girl Mubanda''' ''('''yazalibwa''': 30 Ogwomunaana 1943 - '''Yafa''': 15 Ogwekkuminebiri 2020)''
Yali Munnayuganda omubazi wa Mateeka.<ref name=":8">https://dailyexpress.co.ug/2020/12/16/masaka-district-nrm-woman-mp-candidate-dies-of-covid-19/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1535379/hon-freda-mubanda-dead</ref> Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuusa 2016 nga yali ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]]<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-masaka-woman-mp-mubanda-dies-at-77-3231986</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.dispatch.ug/2020/12/17/masaka-nrm-woman-mp-candidate-dies-in-kenya-of-suspected-covid-19/ |access-date=2024-04-06 |archive-date=2024-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240417160728/https://www.dispatch.ug/2020/12/17/masaka-nrm-woman-mp-candidate-dies-in-kenya-of-suspected-covid-19/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/masaka-woman-mp-survives-boat-accident-1626600</ref><ref name=":5">https://observer.ug/news/headlines/67782-masaka-nrm-flag-bearer-dies-in-kenya-of-suspected-covid-19</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1317647/</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Freda yazaalibwa nga 30 Ogwomunaana 1943 eri Yokana Kase ne Manjeri Mukebiita mu Bukoba ekisangibwa mu Bukiikakkono bwa Tanzania. Yali mwana w'akubiri mu baaba kkumi.<ref name=":2">https://www.gatheringus.com/memorial/freda-nanziri-kase-mubanda/6102?c=973</ref>
Freda yafa nga 15 Ogwekkuminebiri 2020 ku myaka 76 nga yafiira mu Ddwaliiro lya [[:en:Aga_Khan_University_Hospital,_Nairobi|Aga Khan hospital]] mu Nairobi, Kenya olw'okufuna obuzibu mu kussa.<ref name=":6">https://www.kenyans.co.ke/news/60364-former-uganda-mp-dies-nairobi</ref><ref name=":7">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-candidate-for-masaka-woman-mp-seat-dies-in-nairobi-3230820</ref>
Freda pulayimale ye yagisomera ku Kabwoko Girls School. Neyegatta ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ne [[:en:Makerere_University|Makerere University]] yafuna Diguli mu by'obufuzi n'ebyafaayo eya degree in political science and history okuva mu 1959 okutuusa mu 1964.<ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/72-year-old-elected-nrm-flag-bearer-1630864</ref> Mu 2004, yaddamu natikkirwa ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]] ne Dipuloma.<ref name=":3" />
Okuva 1964 okutuuka 1999, Freda yaweerezaako ne Ministule ya Uganda ekwasaganya ensonga z'ebweru saako n'ekitongole ky'amawanga amagatte okuva mu 1971 ne 1999.
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Mu 2011, Freda yafuuka omubaka omukyala akiikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda nga oluvanyuma lw'okuwangula Sauda Namaggwa.<ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/masaka-woman-mp-rejects-election-results-1641396</ref>
Mu Gwekkumi 2015, Freda yasimatuka akabenje k'elyato akaali ku Nyanja Nnalubaale bweyali agenda ku mwalo gwe Gwamba mu kakuyege we ow'akalulu k'ekibiina kya NRM akaali kanyinyitira nga 16 Ogwekkumi 2015.
Nga 16 Ogwekkumi 2015, Freda yalondebwa ng'omubaka omukyala an'akiikirira Disitulikiti y'e Masaka ku bbendera y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya NRM.
Yesimbawo mu kifo kye kimu mu kalulu ka 2016 naye n'awangulwa [[Mary Babirye Kabanda]] ow'ekibiina kya DP mu kulonda kweyafunamu obululu 34,119 okusinzira ku eyali avuganya naye nga ye yafuna obululu 51,938.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-upholds-dp-s-kabanda-election-1693450</ref>
Nga tannaba kufa mu 2020, Freda yaweereza nga Sentebe wa Liigi y'abakyala ba NRM mu Disitulikiti y'e Masaka.
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Mary_Babirye_Kabanda|Mary Babirye Kabanda]]
== Ebijulizddwamu ==
<references />
8nmdx5cdryjqa117m4lb64hg0jhfg19
Florence Nkurukenda
0
10573
56150
35594
2026-06-20T18:55:29Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56150
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Nkurukenda''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1941) [[Yuganda|Munnayuganda]] omuyigiriza era yaliko mmemba wa Paalamenti. Yaweereza nga omubaka omukyala owa [[Masindi (disitulikit)|Disitulikitti ye Masindi]] ku kakiiko ka National Resistance (1989 - 1996) mu biseera ebyo bwe yalondebwa okuba omumyuuka wa Minisita wa Labour (1988) ne Local Government (1989 - 1991). Era ye yali omumyuuka wa ssentebe wa Uganda Interim [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Electoral Commission]] (1996) nakola mu kifi ky'ekimu Commission bwe yakakasibwa mu mwaka gwa 1997.
== Ebimukwatako n'emisomo ==
Nkurukenda yazaalibwa [[:en:Kabale|Kabale]], Uganda.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> Alina diguli ya Bachelor of Arts in Fine Art, nga kwogaase ne Dipulooma mu by'Enjigiriza.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
=== Eby'obufuzi ===
Nkurukenda yesimbawo mu kulonda kwa [[:en:1989_Ugandan_general_election|1989 Ugandan general elections]] okufuuka omukyala akiikirira [[Masindi (disitulikit)|Disitulikitti ye Masindi]] mu eyali National Resistance Council.<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&cl=CL1.11&d=HASH01498f0cfd994ddfe10f20e4.15&x=1</ref> Wakati wa 1989 ne 1991, yaweereza nga omumyuuka wa Minisita wa [[:en:Local_government|Local Government]] wamu ne [[:en:Stephen_Chebrot|Stephen Chebrot]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://umispace.umi.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12305/869/Hansards%20%20THIRD%20MEETING-%20FOURTH%20SESSION%20WEDNESDAY%2020%20MARCH%201991%20NATIONAL%20ASSEMBLY%2020%20FEBRUARY%20TO%2021%20MARCH%201991%2020-02-21-03-1991.pdf?sequence=1&isAllowed=y |access-date=2024-04-09 |archive-date=2023-12-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231215080218/http://umispace.umi.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12305/869/Hansards%20%20THIRD%20MEETING-%20FOURTH%20SESSION%20WEDNESDAY%2020%20MARCH%201991%20NATIONAL%20ASSEMBLY%2020%20FEBRUARY%20TO%2021%20MARCH%201991%2020-02-21-03-1991.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=dead }}</ref> Emabega ko yakola ng'Omumyuuka wa Minisita wa Labour (1988).<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-0l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-00&a=d&cl=CL1.11&d=HASHd523166d749aac96e1efaa.11</ref>
=== Eby'obufuzi nga biwedde ===
Wamu ne [[Syda Bbumba]] ne Florence Ssekagya, Nkurukenda yali omu ku bakyaala abassattu abaali ku Uganda's interim Electoral Commission eyattegeka akalulu ka besimbawo ku bwa Pulezidenti aka [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|1996 Ugandan Presidential]] n'aka [[:en:1996_Ugandan_parliamentary_election|Parliamentary Elections]].<ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1046951</ref><ref>https://www.worldcat.org/oclc/35586919</ref> Mu Gwekumi 1996 Electoral Commission bwe yakakasibwa, yalondebbwa okuweereza ng'Omumyuuka wa Ssentebe wa [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Uganda's Electoral Commission]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/the-four-men-who-have-handled-polls-since-1996-3399024</ref> Yamyuuka Aziz Kasujja naye wamu ne ba commissioner abalala battaano ne ba wumula nga 31 Ogwomusanvu 2002 "ku mateeka ga Gavumentti"<ref name=":1" />
Oluvanyuma yaweebwa omulimu okusomesa abakungu b'ebyokulona abe Nigerian wansi wa [[:en:International_Foundation_for_Electoral_Systems|International Foundation for Election Systems]]<ref name=":1"/>
== Laba ne ==
* [[:en:Masindi_District|Masindi District]]
* [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Electoral Commission Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
pmrjzcmz049lakdqfjhw5vtm9gfb67p
Florence Ndagire,
0
10719
56147
32569
2026-06-20T18:54:04Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56147
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Ndagire''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] ow'ebyobufuzi, akola nga omunoonyereza mu mateeka era munnamateeka w'eddembe ly'abantu ku [[:en:United_Nations|United Nations]] (UN) esangibwa mu [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva, Switzerland]]. Ndagire, [[:en:Visual_impairment|omuzibe]], aweereza nga ssentebe w'ekibiina kya UN Women Regional Group, eky'[[:en:Eastern_Africa|Omubuvanjuba]] ne mu [[:en:Southern_Africa|Maselengeta ga Afirika]], omuli amawanga kkumi n'abbiri.<ref name="One">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/A-blind-lawyer-defending-human-rights/689842-4045190-12pq9ve/index.html</ref> Ye muzibe asooka, omusajja oba omukazi okufuna ebisaanyizo era okufuna licensure nga munnamateeka mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20190126060944/http://the-v.net/home/newslanding/news/did-you-know-florence-ndagire-is-the-first-visually-impaired-lawyer-in-uganda</ref>
== Obuto n'emisomo ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nkokonjeru|Nkokonjeru]], [[:en:Buikwe_District|Distulikitti y'e Buikwe]] mu 1984, eri Joyce Nabinaka ne Francis Kayizi. Yazaalibwa nga taneetuuka ku myeezi mukaaga era n'akuumibwa mu incubator ku ddwaaliro. Bazadde be bwe baamutwaala ewakka okuva mu ddwaaliro, bakizuula nga omwaana waabwe yali muzibe w'amaaso.<ref name="Two">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Florence-Ndagire--the-blind-lawyer/691232-1515138-9i4ceqz/index.html</ref> Yasomera ku somero lya Bishop Wills Primary School mu [[:en:Iganga_District|Disitulikitti ya Iganga]]. Nga amaliriza mu somero lya Siniya, yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University|Yunivasitte ya Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], okusoma amateeka. Nga ali e Makerere, yalondebwa nga Guild Representative Council (GRC) okukiikirira abayizi mu Faculty y'ebyamateeka. Bwe yamaliriza okufuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diguli y'ebyamateeka]], okuva mu Makerere, yafuna [./Diploma_in_Legal_Practicehttps://en.wikipedia.org/wiki/Diploma_in_Legal_Practice Dipulooma mu Legal Practice] okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] (LDC), nayo esangibwa mu Kampala.<ref name="One" /><ref name="Two" /> Oluvanyuma yfuna [[:en:Master_of_Laws|Master mu Mateeka]] okuva mu [./University_of_Leedshttps://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Leeds Yunivasitte ya Leeds] mu United Kingdom.<ref name="One" /> Mu interview mu 2012, Ndagire yasiima omugenzi [[:en:Francis_Ayume|Francis Ayume]] (1940 okutuusa 2004), okumukubiriza okusoma amateeka. Yali awuliriza Ayume ku laadiyo ne television, bwe yali akula, era Ayume nga akyaali mulamu.<ref name="Two" />
== Emirimu ==
Okugoberera amatikila ge okuva mu Law Development Centre, n'okuyigizibwa kwe mu Uganda Bar mu 2009, yasooka okukola nga Legal Assistant ku law firm ya ''Mukisa & Mukisa Company Advocates'', gyeyakolera okuva mu Gwomusanvu 2009 okutuusa mu Gwomusanvu 2009. Oluvanyuma yaweebwa omulimu mu kitongole kya Uganda Society for Disabled Children, ekitongole [[:en:Non-profit|ekitakolera magoba]], nakolera eyo nga Policy Lobbying and Advocacy Officer okuva mu Gwekkumi 2009 okutuusa mu Gwekkumi October 2011. Oluvanyuma okuva mu Gwokussattu 2012 okutuusa mu Gwomusanvu 2013, yaweebwa omulimu nga Fundraising & Advocacy Officer mu kitongole kya Uganda National Association of the Blind.<ref name="Bio">https://www.linkedin.com/in/florence-ndagire-4619ba47/</ref>
Mu Gwomunaana 2013 okutuusa mu Gwekkuminoogumu 2014 yakola nga Human Rights and Fundraising Officer mu kitongole [[:en:Non-profit|ekitakolera magoba]] ekya [https://web.archive.org/web/20171113002953/https://www.lightfortheworld.nl/welcome/ Light of the World] Ekyatelekebwa nga 13 Ogwekkuminoogumu 2017 ku Wayback Machine, esangibwa mu [[:en:Netherlands|Netherlands]], ne wofiisi mu Uganda. oluvanyuma yakolera [https://www.add.org.uk/ ADD International], ekitongole ekitakolera magobaa ekisangibwa mu [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]]. Yakolera ku wooffiisi yabwe eye Kampala, nga senior program officer okuva mu Gwokubbiri 2015 okutuusa mu Gwekkumi 2016.<ref name="Bio" />
Okutandika mu Gwekkumi 2016, akolera [[:en:United_Nations|United Nations]] (UN), nga UN Special Rapporteur ku Ddembe ly'Abaliko obulemu Disability Rights, ekisangibwa mu [[:en:Geneva|Geneva]], [[:en:Switzerland|Switzerland]]. Alipoota ze z'ekenenyezebwa Human Rights Council.<ref name="Bio" />
Okuva nga 1 Ogwokuna 2018 yegatta ku World Blind Union nga omuwi w'amagezi ku Nkola z'ekitongole ku [[:en:Human_Rights|Ddembe ly'abantu]].<ref>https://web.archive.org/web/20190127035143/http://www.worldblindunion.org/English/news/Pages/WBU-appoints-new-human-rights-policy-advisor.aspx</ref>
== Ebirala ==
Florence Ndagire mufumbo eri John Mary Nsimbi, munnayuganda, era wamu bazadde b'omulenzi omu n'abawala babbiri. Nsimbi akolera mu Uganda, atte ekifo Ndagire kyakoleramu kiri mu Switzerland. Atera okulinya enyonyi nagenda okukebera ku mukyaala we.<ref name="Bio" />
== Laba na bino ==
* [[:en:Anna_Ebaju_Adeke|Anna Ebaju Adeke]]
* [[:en:Rachel_Mayanja|Rachel Mayanja]]
* [[:en:UN_Special_Rapporteur|UN Special Rapporteur]]
* [[:en:First_women_lawyers_around_the_world|Abakyaala abasooka okufuuka bannamateeka okwetoolola ensi yonna]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [http://beijing20.unwomen.org/en/news-and-events/stories/2014/12/woa-uganda-florence-ndagire Okulwaanirira justice, for all - Uganda's Florencce Ndagire]
p32bu076f9onf5eoiws7c7yq9pvg7d5
Crispus Kiyonga
0
10822
56275
54880
2026-06-20T20:40:46Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56275
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu Uganda. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu ChinaOno okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/dr-kiyonga-installed-makerere-university-chancellor</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-ivory-tower-reopens-with-new-features-and-technology-4783330</ref><ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita Atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Kiyonga era yali mubaka w'abantu mu paalimenti ya Uganda akiikirira Bukonjo ey'obugwanjuba mu bitundu bye [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
*
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
ikbwh3von6r03ohu1goc2i4o0bfvarr
56276
56275
2026-06-20T20:43:06Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ebijuliziddwa #WikiGap2026inUganda
56276
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/dr-kiyonga-installed-makerere-university-chancellor</ref>Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-ivory-tower-reopens-with-new-features-and-technology-4783330</ref><ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita Atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Kiyonga era yali mubaka w'abantu mu paalimenti ya Uganda akiikirira Bukonjo ey'obugwanjuba mu bitundu bye [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
*
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
biawagyqwvtdnh4lovd4j94k7yjd83m
56277
56276
2026-06-20T20:44:22Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56277
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/dr-kiyonga-installed-makerere-university-chancellor</ref> Yaweerezaako nga Minisita w'ebyokwerinda mu kabineeti ya Uganda okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-s-ivory-tower-reopens-with-new-features-and-technology-4783330</ref><ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita Atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Kiyonga era yali mubaka w'abantu mu paalimenti ya Uganda akiikirira Bukonjo ey'obugwanjuba mu bitundu bye [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
*
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
2yi8plcbvn7uc0n8ninflty0ci9gv5t
56278
56277
2026-06-20T20:56:00Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56278
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Yaweerezaako nga Minisita w'ebyokwerinda mu kabineeti ya Uganda okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita owagunonaguli mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri 2009,27 Ogwokutaano 2011 ne nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo kye ku kabineeti. Mu 2016 yawangulwa mu kifo kye eky'omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bukonjo ey'obugwanjuba mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kasese]] mu Paalamenti ya Uganda. Mu kulonda kwa 2016 yaddamu nawangula ekifo kye eky'omubaka akiikirira Bukonzo ey'Obuggwanjuba mu Paalamenti ey'ekkuminebbiri nga kino ky'amusobozesa okulondebwa nate nga omumyuka ow'okubiri owa Ssabaminisita era ng'omumyuka w'omukulembeze w'emirimu gya gavumenti mu Paalamenti. okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
*
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
gr7ybnba5wmljmv9ii952cxikpw4hpr
56279
56278
2026-06-20T20:57:19Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza omutwe #WikiGap2026inUganda
56279
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Yaweerezaako nga Minisita w'ebyokwerinda mu kabineeti ya Uganda okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita owagunonaguli mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri 2009,27 Ogwokutaano 2011 ne nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo kye ku kabineeti. Mu 2016 yawangulwa mu kifo kye eky'omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bukonjo ey'obugwanjuba mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kasese]] mu Paalamenti ya Uganda. Mu kulonda kwa 2016 yaddamu nawangula ekifo kye eky'omubaka akiikirira Bukonzo ey'Obuggwanjuba mu Paalamenti ey'ekkuminebbiri nga kino ky'amusobozesa okulondebwa nate nga omumyuka ow'okubiri owa Ssabaminisita era ng'omumyuka w'omukulembeze w'emirimu gya gavumenti mu Paalamenti. okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
*
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
h5xb06h79r4bcn4f5rsdejpzpwcbv9b
56280
56279
2026-06-20T20:57:48Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza omutwe #WikiGap2026inUganda
56280
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Yaweerezaako nga Minisita w'ebyokwerinda mu kabineeti ya Uganda okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita owagunonaguli mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri 2009,27 Ogwokutaano 2011 ne nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo kye ku kabineeti. Mu 2016 yawangulwa mu kifo kye eky'omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bukonjo ey'obugwanjuba mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kasese]] mu Paalamenti ya Uganda. Mu kulonda kwa 2016 yaddamu nawangula ekifo kye eky'omubaka akiikirira Bukonzo ey'Obuggwanjuba mu Paalamenti ey'ekkuminebbiri nga kino ky'amusobozesa okulondebwa nate nga omumyuka ow'okubiri owa Ssabaminisita era ng'omumyuka w'omukulembeze w'emirimu gya gavumenti mu Paalamenti. okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
*
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
kcdsqmumrspgt40tja0e9cz2chpuw9f
56281
56280
2026-06-20T20:58:39Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56281
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Yaweerezaako nga Minisita w'ebyokwerinda mu kabineeti ya Uganda okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita owagunonaguli mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri 2009,27 Ogwokutaano 2011 ne nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo kye ku kabineeti. Mu 2016 yawangulwa mu kifo kye eky'omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bukonjo ey'obugwanjuba mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kasese]] mu Paalamenti ya Uganda. Mu kulonda kwa 2016 yaddamu nawangula ekifo kye eky'omubaka akiikirira Bukonzo ey'Obuggwanjuba mu Paalamenti ey'ekkuminebbiri nga kino ky'amusobozesa okulondebwa nate nga omumyuka ow'okubiri owa Ssabaminisita era ng'omumyuka w'omukulembeze w'emirimu gya gavumenti mu Paalamenti. okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
== Laba ne bino ==
*
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
92c3lyrt7l8vlx2g2t00m57g3lb71ap
56282
56281
2026-06-20T20:59:01Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56282
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Yaweerezaako nga Minisita w'ebyokwerinda mu kabineeti ya Uganda okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita owagunonaguli mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri 2009,27 Ogwokutaano 2011 ne nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo kye ku kabineeti. Mu 2016 yawangulwa mu kifo kye eky'omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bukonjo ey'obugwanjuba mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kasese]] mu Paalamenti ya Uganda. Mu kulonda kwa 2016 yaddamu nawangula ekifo kye eky'omubaka akiikirira Bukonzo ey'Obuggwanjuba mu Paalamenti ey'ekkuminebbiri nga kino ky'amusobozesa okulondebwa nate nga omumyuka ow'okubiri owa Ssabaminisita era ng'omumyuka w'omukulembeze w'emirimu gya gavumenti mu Paalamenti. okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
== Laba ne bino ==
*Kabineeti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
o55eyk0lwq4y4fg589gnsurtxam1f87
56283
56282
2026-06-20T20:59:38Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika #WikiGap2026inUganda
56283
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Yaweerezaako nga Minisita w'ebyokwerinda mu kabineeti ya Uganda okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita owagunonaguli mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri 2009,27 Ogwokutaano 2011 ne nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo kye ku kabineeti. Mu 2016 yawangulwa mu kifo kye eky'omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bukonjo ey'obugwanjuba mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kasese]] mu Paalamenti ya Uganda. Mu kulonda kwa 2016 yaddamu nawangula ekifo kye eky'omubaka akiikirira Bukonzo ey'Obuggwanjuba mu Paalamenti ey'ekkuminebbiri nga kino ky'amusobozesa okulondebwa nate nga omumyuka ow'okubiri owa Ssabaminisita era ng'omumyuka w'omukulembeze w'emirimu gya gavumenti mu Paalamenti. okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
== Laba ne bino ==
*Kabineeti ya Uganda
*Paalamenti ya Uganda
*Disitulikiti y'e Kasese
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
8bq75on7wj8cdxear9wkkcoubz9mx38
Flavia Anglin Senoga
0
10864
56126
41142
2026-06-20T18:41:40Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56126
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Anglin Senoga''' era nga amanyiddwa nga '''Flavia Senoga Anglin''' Munnamateeka omunnayuganda era omulamuzi ku kkooti enkulu mu Uganda . Yalondebwa mu kkooti eyo pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Museveni,]] nga 14 ogwokussatu 2011. <ref name="1R">http://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1124478-format-xhtml-h43s04/index.html</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yatikkirwa mu ttendekero ly'amatekka ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University,]] yuniva site ya gavumenti esinga obunene era esinga obukadde mu Uganda, n’afuna diguli mu mateeka, circa 1973. Omwaka ogwaddako, yaweebwa Dipuloma mu by’amateeka okuva mu kitongole kya Law Development Center, mu Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda.
== Emirimu ==
Nga tannalinnya ku ntebe, Mukyala Senoga ye yali Omuwandiisi omukulu mu kkooti enkulu mu Uganda, omukyala eyasooka okuweereza mu kifo ekyo. <ref name="2R">http://www.haguetalks.com/speaker/flavia/</ref> Yali atandise nga omulamuzi weddala erissoka, nga ekyo tekinnatuuka. <ref name="2R" />
Ku kkooti enkulu, yasindikibwa mu divizoni ez’enjawulo okutuusa lwe yalondebwa ng’omumyuka w’akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango. <ref name="3R">http://www.judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html</ref> Nga tebannaba kugabanya misango, omulamuzi Senoga yaweereza mu kitongole kya Executions and Bailiffs Division mu kkooti enkulu, ng’omumyuka w’akulira ekitongole ekyo. <ref name="4R">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Judge-blasts-politicians-on-court-orders/688334-3229650-g6xk3bz/index.html |access-date=2024-09-03 |archive-date=2018-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180804014156/http://www.monitor.co.ug/News/National/Judge-blasts-politicians-on-court-orders/688334-3229650-g6xk3bz/index.html |url-status=dead }}</ref> Yakyusibwa n’atwalibwa mu kitongole ekivunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu gwomunaana 2017. <ref name="5R">http://www.monitor.co.ug/News/National/10-High-Court-Judges-transferred/688334-3960418-9773x1/index.html</ref>
Mu misango gy’akubirizza, mulimu ''State vs Muhammad Ssebuufu naabala'', era eyitibwa "Pine Murder Case", omutunzi w'emmotoka n'abalala mwe bavunaanibwa okuwamba kasitoma ne bamukuba okutuusa lw'afa, olw'okulemererwa okusasula ebbanja lya bukadde bwa Uganda 9 (US$2,500). <ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1470498/pine-murder-flops</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Omulamuzi Flavia Anglin Senoga mmemba ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole ekitali kya magoba ekya '''Agency for Accelerated Regional Development''' ( '''AFARD''' ), ekigenderera okutumbula embeera z'obulamu bw'abantu b'omu bbendobendo erya West Nile . <ref name="7R">{{Cite web |url=https://afard.net/about-afard |title=Archive copy |access-date=2024-09-03 |archive-date=2024-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240903212426/https://afard.net/about-afard |url-status=dead }}</ref>
== Laba nabino ==
* Monica Mugenyi
* [[Jane Kiggundu]]
* [[Lydia Mugambe]]
* Minisitule y’ebyamateeka ne ssemateeka (Uganda)
== Ebijuliziddwa ==
0gpxfpn8b940ryxpjcv6s6mxpcbs9ue
Fred Masagazi
0
10880
56232
41146
2026-06-20T19:51:32Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56232
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Masagazi''' (1937–2009) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] omuyimbi wa "[[Afrojazz]]".<ref name="ne-wvis-ion">http://www.newvision.co.ug/D/8/13/673527</ref><ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/200903040700.html</ref> Ye Munnayuganda omuyimbi eyasooka okuba n'oluyimba olwazanyibwa ku [[:en:BBC|BBC]], n'oluyimba lwe "Kolazizo", mu mwaka 1963.<ref name="mon-itor">http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/830748/-/wgmv54/-/index.html</ref>
== Okuyimba ==
Masagazi yatandika okuyimba mu 1955 nga omuyimbi mu kibiina Kyabakongo, "Tinapa", mweyayimbira Olukongo n'oluganda.<ref name="mo-n-itor">{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/812316/-/item/1/-/sowitg/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2024-09-04 |archive-date=2017-11-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171111041710/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/-/812796/812316/-/item/1/-/sowitg/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Oluyimba lwe erwasooka lwali "Atanawa Musolo", lweyafulumya nga [[Yuganda|Uganda]] tennafuna bwetwaze mu 1961. Oluvannyuma yafulumya "Osaana Okole" mu 1962 ne "Lucy Tuula" mu 1963. Masagazi yali muyiiya w'ennyimba omukugu eyayimba okumala emyaka 50. Yali omu ku bayimbi ba Kadongo Kamu abatono abaali basobola okuyimba, okukuba gitta, n'okuzannyikiriza nga ayimba ku siteeji.<ref name="n-ewvisio-n">http://www.newvision.co.ug/D/9/507/673593</ref> Yataandikawo ekibiina kye eky'okuyimba, ki "UK Jazz Band" mu 1963.<ref name="hip-ipo">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.hipipo.com/news/1893/The-Finest-50-Musicians-And-Music-Groups-Since-Independence |access-date=2024-09-04 |archive-date=2015-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203055455/http://mobile.hipipo.com/news/1893/The-Finest-50-Musicians-And-Music-Groups-Since-Independence |url-status=dead }}</ref> Ekibiina kye bwe kyasasika, yawalirizibwa okuyimba n'ebibiina eby'enjawulo nga "King Jazz Band", "Kampala City 6 Band" ne "BKG Band".<ref name="mo-n-itor" /> Oluyimba lwe "Atanawa Musolo" lwabalibwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' nga olumu ku "Nnyimba 50 ezitaggwako era ezikomyawo ebijjukizo" mu kimu ku bitundu bya lwo eby'ogera ku meefuga ga Uganda ag'omulundi ogwa 50.<ref name="http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-50--The-50-timeless-songs-that-bring-back-memories/-/1370466/1522580/-/qo738sz/-/index.html">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-50--The-50-timeless-songs-that-bring-back-memories/-/1370466/1522580/-/qo738sz/-/index.htmlmonitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Uganda-50--The-50-timeless-songs-that-bring-back-memories/-/1370466/1522580/-/qo738sz/-/index.html</ref><ref name="ugandaradionetwork">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=20866</ref>
== Ennyimba ze ==
=== Ennyimba ze ===
* Atannawa musolo
* Noonya Lukia
* Osaana Okole
* Lucy Tuula
* Alululu
* Ndiwuwo
* Kyali Kyetagesa
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala gy'osobola okubigya ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/631741-the-father-of-uganda-s-music-recording-industry.html "The father of Uganda’s music recording industry"]
* [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Lure-of-quick-money-keeps-music-quality-poor---Wasula/-/691232/1432684/-/yys6d4/-/index.html "Lure of quick money keeps music quality poor - Wasula"]
* [https://web.archive.org/web/20160303215518/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/MuniiniMulera/-/878676/1215136/-/6yctu4z/-/index.html "Who will ensure our cultural identity?"]
* [http://www.newvision.co.ug/news/636209-we-celebrate-uganda-s-music-legends.html "We celebrate Uganda’s music legends"]
* [http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=1323%3Awhen-makeba-mtukudzi-visited-&Itemid=96 "When Makeba, Mtukudzi visited "]
{{Authority control}}
9ii467bo4opfjdfidrtqsemrxdjnl8i
Flavia Byekwaso
0
10951
56127
37436
2026-06-20T18:42:09Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56127
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[:en:Brigadier|Brigadier]] '''Flavia Byekwaso''', [[:en:Military_officer|mujaasi mu maje]] [[Yuganda|ga Uganda]]. Ono yaliko omubaka [[:en:Parliament_of_Uganda|mu palamenti]] ya Uganda eyekkumi(2016-2021) ng’akiikirira ejje lya Uganda erya [[:en:Uganda_People's_Defence_Forces|Uganda People’s Defence Forces]] (UPDF). <ref name="1R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=5</ref> Nga 1 Ogwomunaana 2020, Byekwaso yalondebwa okuba Omwogezi w’eggye lya UPDF, era nga yasikira Brigadier Richard Karemire, eyakyusibwa n’atwalibwa ku kitebe ky’omukago gwamawanga agali mu buvunjuba bwa [[Afirika]] ekiyitibwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] ng’omukugu ku nsonga z'ebyokwerinda. <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Brig-Gen-Flavia-Byekwaso-replaces-Karemire-Defence-spokesperson/688334-5602424-10rv36q/index.html</ref> Ku ntandikwa y'omwaka 2022 Byekwaso yajjibwa ku kifo ky'omwogezi wa UPDF era n’asindikibwa okwongera okutendekebwa mu ttendekero lya Uganda National Defence College. <ref name="FurtheR">https://chimpreports.com/lt-col-kakurungu-replaces-gen-flavia-byekwaso-as-updf-spokesperson/</ref>
Oluvannyuma lw'okutendekebwa mu Gwokutaano 2023 yalondebwa okuba akulira abakozi mu kitongole kya Uganda Rapid Deployment Capability Center (URDCC), ekisangibwa mu nkambi yamaje eyitibwa Gaddafi Barracks, e [[Jinja]], Uganda.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Byekwaso yazalibwa nga 29 Ogwekkuminebiri 1971. Yasomera mu ''St. Mathias Kalemba Senior Secondary School'', e [[:en:Nazigo|Nazigo]], mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]], mu misomo gye egya siniya.
Diguli ye eyasooka, [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]], yajisomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere yunivasite]], natikirwa mu 1996. Oluvannyuma mu 2012, yafuna diguli eyokubiri eya '''Master of Public Administration''' nga nayo yajisomera mu yunivasite y’e Makerere.
Byekwaso y'omu ku bayizi / bannamaje abasooka okusomera mu ttendekero lya [[:en:National_Defence_College,_Uganda|Uganda National Defence College]], mu mwaka 2022 n’atikkirwa mu 2023. <ref name="OpenR">http://nilepost.co.ug/2021/12/14/ugandan-army-starts-own-national-defence-college/</ref>
== Emirimu ==
Okusinziira ku bimukwatako ebiri ku mutimbagano gwa palamenti ya Uganda, Flavia Byekwaso yayingira amagye ga Uganda mu 2000, n’atandika nga [[:en:Protocol_Officer|protocol officer]] . oluvannyuma yaweereza nga [[:en:Military_assistant|''military assistant'']], yavunaanyizibwako ku nzirukanya y'emirimu kwossa n'okuvunaanyizibwa ku ntambuza y'ebikozesebwa ([[:en:Logistics|logistics officer]]) . Wakati 2014 ne 2016 yeyali akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku kutambuza ebintu mu ggye lya Uganda People’s Defence Forces.
Mu 2016, wano yali ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]], yalondebwa okubeera omu ku ku banamaje ekkumi abaakiikirira amagye ga UPDF mu Palamenti ya Uganda (2016–2021). <ref name="3R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-new-Army-MPs/688334-3104616-f96q10z/index.html</ref> Mu mwaka gwa 2019, bannamaje abasoba mu 2,000 mu ggye lya UPDF bakuzibwa era bwatyo Byekwaso nakuzibwa okutuuka ku ddaala erya [[:en:Brigadier_general|brigadier general]] . Kino kyamufuula omukyala owookubiri mu bakyala abasinga okubeera ku maddaala agawaggulu mu maje ga UPDF, era nga eyali amusinga ye [[:en:Lieutenant_general|Lieutenant General]] [[Proscovia Nalweyiso]]. <ref name="4R">https://chimpreports.com/muhoozi-kainerugaba-promoted-to-lieutenant-general/</ref> <ref name="5R">https://www.independent.co.ug/koreta-mugume-now-generals-muhoozi-lt-gen/</ref> Okusinziira ku lupapula lwamawulire olwa [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] , Byekwaso era yaweerezako e [[Sudan]] mu kikwekeeto ekyokutebenkeza ekitundu ekye Darfur entekateeka eno yakulemberwa ekibiina kyamawanga amagatte wamu n'omukago ogutaba amawanga ku lukalu lwa [[Afirika]] eyatuumibwa [[:en:United_Nations–African_Union_Mission_in_Darfur|United Nations–African Union Mission in Darfur]]. <ref name="3R" />
== Obulamu obwabulijjo ==
Brigadier Flavia Byekwaso mufumbo.
== Obuweereza mu byemizannyo ==
Flavia Byekwaso era amannyiddwa ne mu kisaawe ky'omupira ogwokubaka era nga yalondebwa okubeera omumyuka wa pulezidenti w'omuzannyo guno mu Uganda mu mwaka 2021.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eagle.co.ug/2021/06/07/brig-flavia-byekwaso-elected-vice-president-of-uganda-netball-federation/ |access-date=2024-09-10 |archive-date=2024-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240910142949/https://eagle.co.ug/2021/06/07/brig-flavia-byekwaso-elected-vice-president-of-uganda-netball-federation/ |url-status=dead }}</ref>Ono era yakolako nga akulira ekibiina ekitwalo omuzannyo guno mu Uganda.<ref>https://www.pulsesports.ug/other-sports/story/more-trouble-as-museveni-suspends-netball-president-sarah-kityo-indefinitely-2023101014421838967</ref><ref>https://www.independent.co.ug/trouble-brews-at-netball-federation-as-minister-orders-babirye-out-of-office/</ref><ref>https://kawowo.com/2023/05/07/all-is-well-at-uganda-netball-federation-assures-acting-president-brig-byekwaso/</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
eidbmfe0j9l1zb4co1hwuuqa6lek3yp
GM Sugar Uganda Limited
0
11042
56284
36142
2026-06-20T21:44:40Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56284
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''GM Sugar Uganda Limited''' era nga '''GM Sugar Limited''' oba '''GM Sugar''' ekola ssukaali mu [[Yuganda|Uganda]] .
== Ekifo wesangibwa ==
Ekitebe kya kkampuni eno n’ekkolero lino biri mu kibuga [[Njeru]] mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]], ku luguudo lwa [[Kampala–Jinja Highway]], kiro mita 13.5 (8 mi), mu maserengeta g’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati mu [[Jinja]], ekibuga ekinene ekisinga okumpi. Kino kiweza 69 kilometres (43 mi) ebuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Uganda. Endagiriro y'ekitebe kya kkampuni eno ziri 0°24'43.0"mu mambuka, 33°08'10.0"mu buvanjuba (bukiika ddyo:0.411939;bukiika kkono:33.136106). <ref>https://www.google.com/maps/place/0%C2%B024'43.0%22N+33%C2%B008'10.0%22E/@0.4119444,33.1339227,450m/data=!3m2!1e3!4b1!4m2!3m1!1s0x0:0x0</ref>
== Okulambika ==
GM Sugar Uganda Limited yatandikibwawo mu 2006. Kkampuni eno mmemba mu kibiina kya Millers Association of Sugarcane, ekibiina ky’amakolero abakola ssukaali mu Uganda.
== Laba ne ==
* Olukalala lw'abakola ssukaali mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
e2d1qezh4ae0htpnymdxn2ggyi8bb17
Wikipedia talk:Administrators
5
11095
56112
56063
2026-06-20T14:24:33Z
ESTHER NAKITENDE
9175
/* Request for Adminship on Luganda Wikipedia */ Ekyokuddamu
56112
wikitext
text/x-wiki
== Request for Luganda wikipedia administrator ==
Hello, I'm Ssegawa a native luganda speaker and member of wikimedia community user group Uganda. I am professional librarian that is passionate about free and quality information and I have been editing wikipedia both English and Luganda and I am one of the leading contributors. I therefore seek rights as an administrator lg.wikipedia.org to be able to ensure quality of the content on the luganda wikipedia and solve some gramatical errors evident on the interface. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 14:28, 4 Gwakkuminebiri 2024 (UTC)
== Request for Adminship on Luganda Wikipedia ==
<small>Dear Wikimedians,</small>
<small>My name is Ssemanda Willy (User: Ssemmanda will). I am the former Project Lead of Luganda Wikipedia (2022–2025) and currently serve as Community Manager of the Wikimedia Community User Group Uganda. I respectfully submit my request for Adminship on our Luganda Wikipedia.</small>
<small>My motivation for seeking adminship is to: Maintain and improve the quality of Luganda Wikipedia articles, support the community by handling administrative tasks such as page protection, deletion, and combating vandalism, encourage new contributors by providing guidance and ensuring a safe, welcoming environment and strengthen Luganda Wikipedia as part of our broader mission to preserve and promote Ugandan languages online.</small>
<small>I believe my experience in leadership, advocacy, editing, and training equips me to serve effectively as an administrator. I am committed to transparency, collaboration, and supporting the growth of Luganda Wikipedia.</small>
<small>Thank you for considering my request. I welcome your feedback and look forward to continuing to work together to build a strong Luganda Wikipedia.</small>
<small>Sincerely,</small>
<small>User:</small>@<small>Ssemmanda will - [[Special:Contributions/Ssemmanda will|1,130]] Global edit count.</small>
@ [[User:Geossegawa|Geossegawa]], @[[User:Jose77|Jose77]], @[[User:Ssenkungu ivan|Ssenkungu ivan]], @[[User:Nambogo Catharine|Nambogo Catharine]], @[[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]], @[[User:Ice201|Ice201]], @[[User:MichealKal|MichealKal]], @[[User:Owobusingye|Owobusingye]], @[[User:Erinamukuta|Erinamukuta]], @[[User:B722N|B722N]], @[[User:Kyakwera|Kyakwera]], [[User:Tumbuka Arch@|Tumbuka Arch]] [[User:Kateregga1|Kateregga1]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 09:40, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second your request, @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]], I strongly believe that Luganda Wikipedia needs a local-language administrator who has a deep understanding of the language in both its spoken and written forms. [[User:B722N|B722N]] ([[User talk:B722N|talk]]) 10:56, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you @[[User:B722N|B722N]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 12:09, 18 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::I second Mr. Ssemmanda Wilson [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i wholeheartedly support Sir Will. [[User:Rtr PK|Rtr PK]] ([[User talk:Rtr PK|talk]]) 19:12, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. His leadership and linguistic background in Luganda are essential to be admin of the language to manage the Wikipedia at large [[User:Owobusingye|Owobusingye]] ([[User talk:Owobusingye|talk]]) 13:49, 23 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Thank you Mr @[[User:Owobusingye|Owobusingye]] [[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] ([[User talk:Ssemmanda will|talk]]) 11:26, 24 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
::Mr. Ssemmanda Will is even a teacher of the language so we are saafe in his hands as the editors of the language [[User:NKINZIK MARIE|NKINZIK MARIE]] ([[User talk:NKINZIK MARIE|talk]]) 16:37, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I fully support @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]]. It’s important for Luganda Wikipedia to have an administrator who truly understands the language both in its spoken and written forms to effectively guide and manage this Language Wikipedia and Willy was a Luganda project lead for several years. [[User:MichealKal|MichealKal]] ([[User talk:MichealKal|talk]]) 06:33, 31 Gwakusatu(Mugulansigo) 2026 (UTC)
:I second @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] request. He is one of the leading luganda wikipedia contributors and a good mentor to all contributors. Having him as an admin gives us the chance to improve the wikipedia more. [[User:Geossegawa|Geossegawa]] ([[User talk:Geossegawa|talk]]) 16:53, 2 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC)
:This was long overdue, I am in great support of this request. Localisation of content is quite cricial and having @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] as an administrator will go a long way in helping us improve our content. [[User:Brenda Namulinda|Brenda Namulinda]] ([[User talk:Brenda Namulinda|talk]]) 11:31, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:His dedication and enthusiasm towards the Luganda Wikipedia is exceptional. He is the perfect fit for an admin and I second his request @[[User:Ssemmanda will|Ssemmanda will]] [[User:Nabukeera Dorothy|Nabukeera Dorothy]] ([[User talk:Nabukeera Dorothy|talk]]) 11:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I highly endorse Ssemanda Will. He has good leadership and a linguistic background in Luganda language. Being an admin of this language will further the growth luganda Wikipedia at large [[User:Kinenkey|Kinenkey]] ([[User talk:Kinenkey|talk]]) 12:33, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
::i support Mr Ssemanda Will for luganda Wikipedia because i know he can promote our language through his leadership [[User:24RAY|24RAY]] ([[User talk:24RAY|talk]]) 12:40, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I strongly support the admin request by '''Wilson Ssemanda,''' for adminship on the Luganda Wikipedia.
:Wilson’s current leadership role as the community manager of Uganda’s Usergroup makes him an ideal candidate. His knowledge of Luganda is much needed to support the growth of Luganda on Wikipedia. I trust Wilson to use admin tools responsibly and in the best interest of the Luganda Wikipedia community. [[User:Sisterian|Sisterian]] ([[User talk:Sisterian|talk]]) 13:06, 19 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:I support you will [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 14:24, 20 Gwamukaaga(Ssebaaseka) 2026 (UTC)
:: Will's quest for Adminship rights on Luganda Wikipedia is a move I wholeheartedly support due to his commitment to improving, maintaining and promoting the growth of open knowledge through the Luganda Wikipedia project. He understands the language, this gives him a chance to ensure the authenticity and integrity of all activities done on the project.[[User: Charles Kalanzi|Charles Kalanzi]]
hzr5n52lzkipfzi4q6xznrseee0ic7t
Frances Akello
0
11153
56183
37037
2026-06-20T19:31:21Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56183
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Frances Akello (yazaalibwa mu 1936) mu nna yuganda omulimi, omusomesa era yali munnabyabufuzi. Yaweereza ku lukiiko lw'ababaka ba Uganda nga mmemba w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okuva mu 1959 okutuuka mu 1961, yomu ku bakyala aba firika abasooka okuweereza ku lukiiko.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/One-of-Uganda-s-pioneer-female-legislators/691232-2025658-l4nvjnz/index.html</ref><ref>http://www.nzdl.org/gsdlmod?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&cl=CL1.11&d=HASH01498f0cfd994ddfe10f20e4.15&x=1</ref>
Yasomera ku Magoro Primary School, Toroma Primary School ne Ngora Convent School. Yattikibwa obusomesa e Namagunga mu Disitulikiti y'emukono mu 1958 era n'afuna dipulomoma okuva ku Makerere University mu 1966. Yasoma okusomesa olungereza ng'ayambibwako sikaala mu [[:en:University_of_Leeds|University of Leeds]].<ref name=":0" />
Akello yali musomesa mu ttendekero ly'abasomesa erya St Mary's Teachers Training College bweyasunsulwamu n'alondebwa mu lukiiko lw'ababaka ba palamenti mu 1958. Yakolako ng'omukiise ku kakiiko ka Bandera, ng'avunaanyizibwa ku kutegeka bandera y'eggwanga ku bwetwaze bwalyo. Yasalawo obutavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga olusooka kubanga yandibadde avuganya omubuulizi we [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]].<ref name=":0" />
== Ebiwandiiko Ebikozeseddwa ==
3av5q0pz48qrc15lk8fcfxeu8kwelhi
Florence Nkalubo
0
11171
56149
47997
2026-06-20T18:55:08Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56149
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Nkalubo''' amanyiddwa nga owek. Florence Bagunya Nkalubo munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era omuwolereza w’ebyemizannyo . Amanyiddwa nnyo mu Yuganda olw’okufuba okulembera abakyala n'abavubuka mu by'emizannyo.
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Maama w’abaana basatu. <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-07|title=Football is in her veins|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/football-is-in-her-veins-1487604|access-date=2025-04-18|website=Monitor|language=en}}</ref> Arthur Bagunywa Nkalubo Kateregga yali taata wa Florence era yaliko minisita w'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] . <ref name=":1">{{Cite web|title=Ex-Buganda minister dies aged 91|url=https://www.newvision.co.ug/news/1500084/-buganda-minister-dies-aged-91|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> Taata ono yafira mu ddwaliro lya platinum ku myaka 91 okusinziira ku bafamire ye. <ref name=":1" />
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Yawereza mu Bwakabaka bwa Buganda emyaka 10 nga Minisita w’abavubuka n’emirimu. <ref name=":2">{{Cite web|title=Owek. Florence Bagunywa Nkalubo :: Kampala University|url=https://ku.ac.ug/leadership-page.php?i=7&a=council-members-owek-florence-bagunywa-nkalubo-member-gender|access-date=2025-04-18|website=ku.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Buganda Kingdom Official Decries Bad Conditions For Jailed Riot Suspects :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/buganda-kingdom-official-decries-bad-conditions-for-jailed-riot-suspects?districtId=506|access-date=2025-04-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=1 November 2007|title=Uganda: Teach Luganda in Schools - Mengo|url=https://allafrica.com/stories/200710311115.html|url-status=live|access-date=18 April 2025|work=AllAfrica}}</ref> Era ye nnantameggwa w’omupiira gw'abakazi ogw'ebigere mu Yuganda ekisikiriza abawala bangi okutwala emizannyo ng’omulimu. <ref name=":2" /> <ref name=":3">{{Cite web|title=Florence Bagunywa Nkalubo deliberates|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-96th-fufa-ordinary-assembly-hosted-by-kampala-region/florence-bagunywa-nkalubo-deliberates/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> Yawereza ng'omumyuka w'omukulembeze wa [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Association]]<nowiki/>s (FUFA) era yakiikirira abakyala okumala ekiseera ng’omu ku babaka ababiri bakyala.<ref name=":2" /> <ref name=":3" /> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|title=Florence Bagunwa Nkalubo|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-95th-fufa-ordinary-assembly-multi-purpose-hall-adjumani/florence-bagunwa-nkalubo/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Isabirye|first=David|date=2021-05-08|title=Kabugo, Kiwanuka voted as Uganda Youth Football Delegates {{!}} FUFA Elections 2021|url=https://kawowo.com/2021/05/08/kabugo-kiwanuka-voted-as-uganda-youth-football-delegates-fufa-elections-2021/|access-date=2025-04-18|website=Kawowo Sports|language=en-US}}</ref> Yegatta ku FUFA ng’omuwanika. <ref name=":0" /> Ng’omubaka wa FUFA, yaleeta pulogulaamu nnyingi ezawagirwa FIFA ng’omupiira gw’amasomero nga Kampala District Girls’ Primary School football era amasomero 60 gegatandikawo omupiira gw'abawala ogw'ebigere negugaziwa oluvanyuma. <ref name=":0" /> Yetaba mu muby'emizanyo ng’okubuuka waggulu, ttena y’oku mmeeza, ttena y’omuddo, ne hockery ng'akyali muwala muto. <ref name=":0" /> Ng'ali mu Nkozi Teachers’ College, yabanguka mu discus, short put n’okudduka emisinde emiwanvu.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bingi. <ref name=":0" /> Mu 1997 e Lubaga North, Nkalubo yavuganya nga kansala omukyala nga LC zaakajja n’awangula era ekiseera kye yamala mubuweereza yatandikawo empaka za Nkalubo End of Year Cup.<ref name=":0" /> Era yaweereza ng'omukulembeze wa UWFA. <ref name=":0" /> Yali ayagala okuvuganya ng'omubaka wa Palamenti e Lubaga North ng'ayita mu kibiina kya Democratic Party. <ref name=":4">{{Cite web|title=IN BRIEF|url=https://www.newvision.co.ug/news/1155915/brief|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=26 January 2006|title=Uganda: Lubaga Candidate Pledges to Address Teachers' Pay|url=https://allafrica.com/stories/200601250965.html|url-status=live}}</ref> Yali muwandiisi mu by'enjigiriza mu kibuga kya Lubaga North.<ref name=":4" /> Yawerezako nga Kampala International University Council. <ref>{{Cite web|title=University Council :: Kampala University|url=https://www.ku.ac.ug/university-council.php|access-date=2025-04-18|website=www.ku.ac.ug|archive-date=2024-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20241005021712/https://ku.ac.ug/university-council.php|url-status=dead}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]]
* Cotilda Nakate Kikomeko
* Omugagga Nankindu Kavuma
* Ekibiina ekigatta omupiira mu nsi yonna
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
dfluj0ksp847rtwgl90kg2589br5iyg
Gaetano Batanyenda
0
11215
56293
37786
2026-06-20T21:47:57Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56293
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[:en:Rev._Fr.|Rev. Fr.]] '''Gaetano Batanyenda''' (yazaalibwa nga 30 Ogwomukaaga 1944 e [[Kanungu]], [[Yuganda|Uganda]]) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omukulembeze w'eddiini era omu ku baweereza abaludde mu buweereza bwe kkanisa mu Ssaza lye Kabale. Kati awereza ku kigo ky'abakatuliki ekye Kitanga omwaka gwe ogwa 25. Batanyenda yakulira akakiiko akataba bannaddiini e Kigezi<ref>http://www.chimpreports.com/fr-gaetano-congratulates-besigye-upon-winning-thursday-election/</ref> era y'akulira n'abawereza ku kigo ky'e Kitanga ne mu Ssaza ly'e Kabale.
Batanyenda ali ne muby'obufuzi, gyeyawerereza ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Constituent Assembly]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ugandan_Constituent_Assembly_election,_1994</ref> mu myaka 1994−95. Mu 2011, yafulumya ekiwandiiko ng'asaba omukulembeze w'eggwanga [[Yoweri Museveni]] alekulire obukulembeze.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=16015:open-letter-kabales-fr-gaetano-hits-back-at-museveni |access-date=2025-06-28 |archive-date=2016-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160416100958/http://www.observer.ug/component/content/article?id=16015:open-letter-kabales-fr-gaetano-hits-back-at-museveni |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abava e Kanungu Disitulikiti]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 19944]]
gy34jl7w29jsoym1psysx87a51apprc
Ganzi Mugula
0
11277
56314
43972
2026-06-20T21:54:09Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56314
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ganzi Mugula''' (yazaalibwa 24 Ogw'omusanvu 1979) [[:en:Swimmer|muwuzi]] wa mpaka okuva mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Ganzi Mugula |url=http://www.london2012.com/athlete/mugula-ganzi-1032921/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120730151839/http://www.london2012.com/athlete/mugula-ganzi-1032921/ |archive-date=30 July 2012 |access-date=27 July 2012 |publisher=London2012.com}}</ref> Awugidde Uganda ku:
* Emizannyo gya Olympics: [[:en:Uganda_at_the_2012_Summer_Olympics|2012]]
* Empaka z’ensi yonna: 2003, 2009,2011
* Emizannyo gya Commonwealth: [[:en:Uganda_at_the_2010_Commonwealth_Games|2010]]
* Ensi z’emisomo emimpi: 2012
Mu Olympics eza 2012, yakola nga [[:en:List_of_flag_bearers_for_Uganda_at_the_Olympics|akwaatidde Uganda bendera]].
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
c8d16smqsa1v783m4j3jozks95ma7rv
Fred Mukisa
0
11291
56233
38307
2026-06-20T19:52:25Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56233
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Douglas Mwanja Mukisa''' (4 Ogwokuna 1949 – 29 Ogwekkuminebiri 2019 <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Former-fisheries-minister-Fred-Mukisa-succumbs-cancer-70/688334-5401250-ptdc2v/index.html</ref> ) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yaweerezako nga [[:en:Fisheries|Minisita omubeezi ow'ebyobuvubi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]], okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa okuva mu kabineeti n'asikizibwa [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref> Era yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng'omubaka eyalondebwa, ng'akiikirira "eSsaza ly'eBukooli ey'omumasekkati", [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa Hajji Siraji Lyavala mu kalulu k'ani anakwata bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), nga naye yawangulwa [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]] owa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], mu kulonda kwa bonna. Mu Gwokusatu 2015, Siraji Lyavala yalondebwa okuba [[:en:Chairman|Ssentebe]] (LC-5) wa [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/NRM-wins-Bugiri-by-elections/-/688334/2660156/-/11w6cms/-/index.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y’e Bugiri]] nga 4 Ogwokuna 1949. Yalina diguli mu by'enfuna eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts in Economics]], ng’ayakuguka mu by’enfuna by’ebyalo, eyamuweebwa okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:University|yunivasite]] esinga obukadde mu Uganda nga yatandikibwawo mu 1922. Yalina ne [[:en:Education|Dipuloma mu by’enjigiriza]] okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Masters_in_Education|Masters mu Education Planning & Management]] nayo yagifunira Makerere.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Fred Mukisa yatandika nga musomesa mu ssomo ly'[[:en:Economics|eby'enfuna]] n'[[:en:Accounting|okubala ebitabo]], mu ssomero lya siniya e [[:en:Kenya|Kenya]], okuva mu 1976 okutuuka mu 1978. Yakomawo mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’akola nga [[:en:Accountant|omubalirizi w'ebitabo ku misolo egiwoozebwa]], mu kkampuni ya [[:en:Madhvani_Group|Kakira Sugar Works]], e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], okuva mu 1979 okutuuka mu 1981. Oluvannyuma yadda e [[:en:Kenya|Kenya]] n’akola nga [[:en:Headmaster|omukulu w'essomero]] lya Ekwanda High School, okuva mu 1981 okutuuka 1985. Mu kiseera ekyo, okuva mu 1976 okutuuka mu 1984, yaweereza ng'[[:en:Academic_examiner|omubuuzi w'ebigezo]] mu lukiiko lw’ebigezo olwa East African Examination Council (EAEC).
Oluvanyuma lw’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okuwamba obuyinza mu 1986, Fred Mukisa yakomawo mu Uganda n’akola ng'omukubiriza w'ebyobufuzi, mu kibiina kya NRM mu [[:en:Busoga|kitundu ky’e Busoga]], okuva mu 1986 okutuuka mu 1987. Mu 1987, yalondebwa okuba omukiise wa Pulezidenti (RDC) ow'[[:en:Eastern_Region,_Uganda|Ebuvanjuba bwa Uganda]], nga yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 1991. Oluvanyuma yakyusibwa n'atwalibwa ku kitebe kya NRM ekikulu mu [[:en:Kampala|Kampala]], gye yakolera ng’omumyuka wa dayirekita, [[:en:National_Resistance_Movement|NRM Secretariat]], okuva mu 1994 okutuusa mu 1998.
Mu 1998, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyobuvubi, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001. Era yaweereza nga mmemba w’akakiiko k’ebyettaka mu Uganda okuva mu 2003 okutuuka mu 2006. <ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Mu 2006, yaddamu okulondebwa kubwa Minisita omubeezi ow’ebyobuvubi, ekifo kye yaweererezaamu wakati wa 1998 ne 2001. Mu bbanga nga lya myezi mukaaga okuva mu Gwekkuminogumu 2010 okutuuka mu Gwokutaano 2011, yafiirwa ebifo bye byombi eky'omubaka mu Paalamenti mu kalulu k'ekibiina n’ekifo kye mu kabineeti mu nkyukakyuka ezaliwo mu kabineti.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Fred Mukisa yali mufumbo. Yali mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Mu bintu bye yali asinga okwagala mwalimu [[:en:Reading_(process)|okusoma]], [[:en:Traveling|okutambula]] [[:en:Farming|n’okulima]]
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
8evwtk8916oei87duu2vchk73cpylwv
Fred Omach
0
11294
56237
38750
2026-06-20T19:54:06Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56237
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Mandir Jachan Omach''' amanyikiddwa ennyo nga '''Fred Omach''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Banker|akola mu bbanka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Mu kiseera kino ye ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kitongole kya [[:en:Pride_Bank_Limited|Pride Bank Limited]], ekitongole ky’ebyensimbi ekya Tier II ekya Uganda. <ref name="OffR">https://sunrise.ug/finance-and-banking/202504/pride-microfinance-officially-transitions-to-pride-bank-limited-ushering-in-a-new-era-of-financial-inclusion-in-uganda.html</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 14 Ogwokusatu 2017 okutuuka mu 2024, yali ssentebe w’ekitongole ekyali kivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|Uganda National Roads Authority]], <ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1448506/minister-omach-unra-board-boss</ref>
Yaweerezaako nga [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow’ebyensimbi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo kino mu 2006. <ref name="2R">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> <ref name="3R">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://tororodistrict.blogspot.com/2006/10/ugandas-cabinet-chart-2006-2011.html |access-date=2025-07-28 |archive-date=2023-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231126142127/https://tororodistrict.blogspot.com/2006/10/ugandas-cabinet-chart-2006-2011.html |url-status=dead }}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eya 16 Ogwokubiri 2009, <ref name="4R">https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> n’eya 27 Ogwokutaano 2011, <ref name="5R">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye mu kabineti.
Era yaweereza nga omubaka mu Paalamenti (MP), akiikirira "Jonam County", [[Nebbi (disitulikit)|Nebbi District]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016.
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y’e Nebbi]] nga 16 Ogwokuna 1953. Fred Omach yasomera ku [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius College Nyapea]], mu [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]], mu misomo gye egya O-Levo. Oluvannyuma yeegatta ku '''Lango College''' mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] okusoma A-Levo, nga yagimaliriza mu 1973. Yayingira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu [[:en:East_Africa|East Africa]] mu 1974, n’atikkirwa mu 1977 ne diguli mu by'enfuna eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] in [[:en:Economics|economics]] n’okukwasaganya [[:en:Social_Administration|embeera z’abantu]] . <ref name="6R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFDenzel_Shantel2015">Denzel Shantel (26 April 2015). [https://www.showbizuganda.com/meet-fred-omach-the-pillar-of-nebbi-district-2/ "Meet Fred Omach, The Pillar Of Nebbi District"]. Kampala: Showbiz Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Emulimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere, yapangisibwa nga [[:en:Human_resources|omukungu w'abakozi]],(HR) aba [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti]], mu 1978. Mu 1979 yeegatta ku bbanka y'ebyobusuubuzi eya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] (UCB) nga kati etakyaliwo, [[:en:Commercial_bank|bbanka y’ebyobusuubuzi]] eyali esinga obunene mu kiseera ekyo. Yasituka ng’ayita mu madaala okutuusa lwe yatuuka ku ddaala lya [[:en:General_Manager|Maneja ow'okuntikko]], owa UCB. <ref name="6R"/>
Yawummula emirimu gya bbanka n'ayingira eby'obufuzi eby'okulonda mu 2001. Omwaka ogwo, Omach yavuganya bulungi ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti eky "Essaza ly'e Jonam"mu [[:en:Nebbi_District|Distulikiti y'e Nebbi]] . Okuva ku olwo yaddamu okulondebwa obutasalako, okutuusa lwe yawangulwa mu 2016. <ref name="7R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/42721-big-names-fall-in-nrm-opposition |access-date=2025-07-29 |archive-date=2019-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190325153622/https://www.observer.ug/news-headlines/42721-big-names-fall-in-nrm-opposition |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu 2017, yalondebwa okuba ssentebe w’olukiiko olufuzi olw’abantu omusanvu mu kitongole ky'ebyenguudo ekya UNRA mu Uganda. Ekisanja kye kyatambula okutuusa mu Gwokusatu 2020. <ref name="8R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Ex-minister-Omach-head-UNRA-board/688334-3850210-9no0cx/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Fred Omach mufumbo. Ayagala nnyo [[:en:Bible_study_(Christian)|okuyiga Baibuli]], [[:en:Golf|okuzannya golf]] [[:en:Reading_(process)|n'okusoma]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
m32hxcnibe9qgil2iuvtww23hst30cd
Gagawala Wambuzi
0
11298
56295
38338
2026-06-20T21:48:33Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56295
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nelson Gagawala Wambuzi''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi. Yali [[:en:Trade|Minisita omubeezi ow'ebyobusuubuzi n'ebintu eby'edda]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]], okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Wambuzi</ref> Mu nkyukakyuka ezaliwo mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa okuva mu kabineti n'asikizibwa [[:en:David_Wakinona|David Wakinona]] . <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>
Era yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] (MP) omulonde ng'akiikirira "Essaza ly'e Bulamogi", mu [[:en:Kaliro_District|Disitulikiti y'e Kaliro]], okumala emyaka kkumi n'etaano (15) egy'omuddiring'anwa, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011. Mu 2011, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti eri '''Kenneth Lubogo''', munnabyabufuzi atalina kibiina nga kati ye mubaka akiikirira kitundu kino. <ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/12/747104/Wambuzi</ref> Mu bbanga lya wiiki nga kkumi (10), Gagawala Wambuzi yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti nga 18 Ogwokusatu 2011 n’ekifo kye eky’obwaminisita nga 27 Ogwokutaano 2011.
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Wambuzi Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Wambuzi Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Wambuzi, Gagawala}}
brx2ery29j3z19hj7h3ffgmrz9ljy5y
Fred Wabwire-Mangen
0
11384
56240
47108
2026-06-20T19:54:59Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56240
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Wabwire-Mangen''' [[:en:Uganda|musawo]] [[:en:Physician|Munnayuganda]], [[:en:Public_health|omukugu mu by'obulamu]] era [[:en:Medical_researcher|munoonyereza w'ebyobulamu]] . Mu kiseera kino ye [[:en:Professor|Pulofeesa]] w'[[:en:Epidemiology|eby'obulwadde]] era [[:en:Epidemiology|akulira ekitongole kya Epidemiology & Biostatistics]] mu [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] . Wabwire-Mangen era akola nga Ssentebe w'akakiiko ka [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]] era ye yatandikawo ekibiina kya Accordia Global Health Foundation ekya Academic Alliance <ref>https://web.archive.org/web/20141226184404/http://www.accordiafoundation.org/what-we-do/infectious-diseases-institute-uganda/ugandan-academic-alliance/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] . Yasomera mu Nakasero Primary School era yatuula ebigezo bye ebya siniya ey'okuna mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] . Professor Wabwire-Mangen yafuna diguli ye esooka mu busawo eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] ( [[:en:MBChB|MBChB]] ) okuva mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] . Era alina dipuloma mu bujanjabi bw'endwadde ezileetebwa olw'obutiti n'obuyonjo eya [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Diploma in Tropical Medicine and Hygiene]] ( [[:en:DTM&H|DTM&H]] ) okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] . Diguli mu by'obulamu eby'olukale eza [[:en:Master_of_Public_Health|Master of Public Health]] ( [[:en:Master_of_Public_Health|MPH]] ) ne [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), zombi yazifuna okuva mu [[:en:Bloomberg_School_of_Public_Health|Bloomberg School of Public Health]] mu [[:en:Johns_Hopkins_University|Johns Hopkins University]] e [[:en:Baltimore|Baltimore]], [[:en:Maryland|Maryland]]<nowiki/>mu Amerika. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.aaionline.org/alum/dr-fred-wabwire-mangen/ |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822005304/http://www.aaionline.org/alum/dr-fred-wabwire-mangen/ |url-status=dead }}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu gye ==
Dr. Wabwire-Manghen abadde [[:en:Researcher|munoonyereza]], [[:en:Academician|musomesa]] era [[:en:Lecturer|lekikyala]] mu bbanguliro ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] okumala ekiseera ekiwerako mu bulamu bwe obw’ekikugu. Afulumizza emiko mu bitabo by’obusawo n’ebitabo ebirala ebikwata ku bavubuka ebifulumizibwa. Y'akulira okunoonyereza ku [[:en:Epidemiology|kawuka]] [[:en:HIV|akaleeta]] [[:en:AIDS|siriimu]] mu [[:en:Sub-Saharan_Africa|sub-Sahara Africa]] . Era ye [[:en:Chairperson|ssentebe]] [[:en:Population_Council|w'olukiiko lw'eggwanga oluvunaanyizibwa ku bungi bw'abantu]] . Era yaliko omukulu w’ebbanguliro ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University school of Public Health]] <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.usamrukenya-deid.org/prof-fred-wabwire |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-04-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160419004739/http://usamrukenya-deid.org/prof-fred-wabwire |url-status=dead }}</ref> Pulofeesa Fred Wabwire-Mangen mmemba w’ettendekero lya Uganda National Academy of Sciences. <ref>https://web.archive.org/web/20150302002902/http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php</ref>
Ebimu ku by'eyanoonyereza eby'afulumizibwa mulimu bino wammanga; ''Malaria in Uganda: Challenges to control on the long road to elimination: I. Epidemiology and current control efforts''. <ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3156969</ref> ''Male circumcision for HIV prevention in men in Rakai, Uganda: a randomised trial''. Okunoonyereza kuno kwalaga ntu okukomolebwa kw'abasajja kukendeeza emikisa gy'okukwatibwa akawuka ka siriimu mu basajja singa babeera b'egendereza. Okukomolebwa kitwalibwa okubeera emu ku ngeri y'okwewalamu okusiigibwa akawuka ka siriimu mu basajja.<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673607603134</ref> ''Viral load and heterosexual transmission of human immunodeficiency virus type 1''. Okunoonyereza kwa kakasa nti omuwendo gw'obuwuka mu musaayi gw'omuntu ky'ekiviirako okusaasaanya obulwadde mu bantu ab'ekikula ekiral era okusiiga kutono nnyo mu bantu abalina omuwendo gw'akawuka akali wansi wa 1500 HIV-1 RNA per milliliter.<ref>https://doi.org/10.1056%2FNEJM200003303421303</ref> ''Rates of HIV-1 transmission per coital Act, by stage of HIV-1 infection, in Rakai, Uganda''.<ref>https://doi.org/10.1086%2F429411</ref> ''Probability of HIV-1 transmission per coital act in monogamous, heterosexual, HIV-1-discordant couples in Rakai, Uganda''. Okunoonyereza kuno kwalaga nti obungi bw'akawuka mu musaayi n'amabwa g'omu bitundu by'ekyama by'esinga okuviirako okusaasaanya akawuka ka siriimu mu Bannayuganda.<ref>https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(00)04331-2/fulltext</ref> ''Control of sexually transmitted diseases for AIDS prevention in Uganda: a randomised community trial''. Okunoonyereza kw'azuula nti tewali bulabe buleetebwa ndwadde z'akikaba z'etaba mu kusaasanya akawuka ka mukenenya.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2898%2906439-3</ref> ''Current status and future prospects of epidemiology and public health training and research in the WHO African region''. Okunoonyereza kwalaga nti waliwo obwetaavu mu kutendeka abantu ku kawuka kano era n'okwongera amaanyi mu kunoonyereza n'ebisoomooza obujjanjabi bwa wamu okwetoloola ensi yonna.<ref>https://academic.oup.com/ije/article/41/6/1829/748411</ref> Obulwade bwa siriimu bugirako okukyankalana mu busimu obukuuma ebitundu by'ekyama eby'abakyala.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2897%2901063-5</ref> Obulabe obweyongedde mu bakyala b'embuto okufuna akawuka ka siriimu mu Rakai, Uganda: Okunoonyereza ku biseera eby'omumaaso.<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0140673605674818</ref> Okunoonyereza okwesigamiziddwa ku kuzaala mu bakyala abalina akawuka ka siriimu mu Uganda.<ref>https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2897%2909381-1</ref> Ebiva mu kukomolebwa kw'abasajja ku bubonero bw'ebitundu by'ekyama eby'abakyala n'okukwatibwa kw'obulwadde bw'ekyama mu kugezesa okwakolebwa mu Rakai, Uganda.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2727852</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|MUCHS]]
* [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|MUSPH]]
* [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|MUSM]]
* [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Ekizimbe ky’eddwaliro ly'e Mulago]]
* [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20090325002500/http://musph.org/muiph_profile.html Essomero ly'ebyobulamu mu yunivasite y'e Makerere Homepage]
* [https://web.archive.org/web/20170716130352/http://www.accordiafoundation.org/ Ekitongole ky’ebyobulamu ekya Accordia Global Health Foundation Omukutu gwa Accordia Global Health Foundation]
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Wabwire-Mangen, Fred}}
kkzpv2etvyde158ms80y9fchky4oos9
Francis Okello
0
11395
56192
39225
2026-06-20T19:35:01Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56192
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Okello''' major Genero mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] .
== AMISOM ==
Major General Francis Okello yali muduumizi wa AMISOM owookubiri okuva nga 3 Ogwokusatu 2008 okutuuka ku nkomerero y’okulambula kwe mu 2009, oluvannyuma n’adda ku kitebe ky’amagye e [[Bombo, Yuganda|Bombo]], [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{cite news|url=http://www.amisom.somaligov.net/AMISOM%20Commander.html|title=AMISOM Commander|work=Somaligov.net|access-date=March 26, 2011|archive-date=September 3, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110903230458/http://www.amisom.somaligov.net/AMISOM%20Commander.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|title=New AMISOM commander for Somalia: Maj. Gen. Nathan Mugisha|work=newvision.com|date=July 7, 2009}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{s-start}}
{{s-mil}}
{{succession box||before=General [[Levi Karuhanga]]|title=Commander of [[AMISOM]]|years=3 March 2008 - 7 July 2009|after=Major General [[Nathan Mugisha]]}}
{{s-end}}
5m45g96stgvrcmjt8b9dgdunbsr90mk
Francis Chemonges
0
11405
56186
41988
2026-06-20T19:32:30Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56186
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[:en:Brigadier|Brigadier]] '''Francis Chemonges''', [[:en:Military_officer|munamagye mu]] [[Yuganda|Uganda]] . Mu kiseera kino ye [[:en:Commandant|muduumizi]] w’essomero erya [[:en:Kalama_Armoured_Warfare_Training_School|Kalama Armoured Warfare Training School]] (KAWATS), erisangibwa e [[Kabamba]], [[Mubende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mubende]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati ga Uganda]] . Amangu ddala nga tannalondebwa ku kifo ky’alimu kati, mu Ogw'okutaano 2013, yaweerezaako ng’akulira ebikwekweto mu ''Armoured Brigade'', esangibwa e [[Masaka]], [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], Central Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Region,_Uganda</ref> Mu 2010, ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]], Francis Chemonges yali muduumizi w'ekibinja [[:en:Battlegroup_(army)|ky'olutalo]] mu [[:en:AMISOM|AMISOM]], ekisangibwa mu [[:en:Mogadishu|Mogadishu]], [[Somalia]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Mogadishu</ref>
== Laba ne ==
* [[Katumba Wamala]]
* [[:en:David_Muhoozi|David Muhoozi]]
* [[Eggye lya Uganda People's Defense Force]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=26738:army-promotions-museveni-sued&Itemid=96 Okukuzibwa mu magye: Museveni Awawaabira]
gl99a05il1xsg0uac9jyw593jdh5b7y
Frederick Kitaka
0
11419
56246
39975
2026-06-20T19:57:16Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56246
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Mutebi Kitaka''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Physicist|omukugu mu bya physics]], [[:en:Mathematician|okubala]], mubalirizi w'ebitabo, [[:en:Entrepreneur|musuubuzi]], era [[:en:Industrialist|munnamakolero]] . Ye [[:en:Executive_director|dayirekita omukulu]] ow'ebyensimbi mu kkampuni ya [[:en:Quality_Chemical_Industries_Limited|Quality Chemical Industries Limited]] (QCIL) eya Uganda. QCIL ye kampuni yokka ekola eddagala mu [[:en:Sub-Saharan|Sub-Saharan]] erina layisinsi okukola eddagala eriweweeza ku siriimu. Era alina emigabo mu kkampuni eno era atuula ku [[:en:Board_of_directors|lukiiko lwayo olufuzi]] . <ref name="Profile">https://en.wikipedia.org/wiki/Aspen_Institute</ref>
Obukugu bwe mu kutegeka n’okuddukanya eby’ensimbi, enkola y’ebyenfuna, okuddukanya ssente z’okusiga ensimbi, n’okufuga ebitongole bumutadde mu kifo ng'asinga mu mirimu gye. Okwewaayo kwa Mutebi Kitaka okutumbula embeera z’abantu ng’ayita mu kaweefube w’abazirakisa kyongera okulaga engeri gy’akwatamu ekitundu kye n’okusingawo. <ref name="3R">{{Cite web |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/uganda-exports-70-tonnes-of-arvs-to-namibia--1348884 |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2024-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240522143455/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/uganda-exports-70-tonnes-of-arvs-to-namibia--1348884 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Uganda mu Gwomunaana 1962. Mutabani w’omugenzi [[:en:Francis_Kitaka|Fancis Xavier Kitaka]] (1 Ogusooka 1935 - 12 Ogwomwenda 2020), Munnayuganda eyasooka okukkirizibwa ng'[[:en:Biochemist|omukugu mu kitongole kya ssaayansi ekikwata ku nkola z'obutonde eziri mu bitonde ebiramu]] era omu ku bana abaatandikawo kkampuni ya [[:en:Quality_Chemical_Industries_Limited|Quality Chemical Industries Limited]] (QCIL). <ref name="LineR">Eriasa Mukiibi Sserunjogi (7 February 2017).</ref>
Mutebi Kitaka yasomera mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]], essomero lya siniya erisomesa abalenzi bokka erisangibwa mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu kya Buganda]] ekya [[:en:Uganda|Uganda]] . Oluvannyuma yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene n’obukadde mu Uganda, gye yasomera [[:en:Mathematics|okubala]] ne [[:en:Physics|eby'obuzimbe]], n’atikkirwa diguli mu sayansi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] . Oluvannyuma yasomera mu [[:en:University_of_Buckingham|yunivasite y’e Buckingham]] mu Bungereza, n’afuna diguli ya BSc mu by’okubala ebitabo n’ebyensimbi.
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1997, Mutebi Kitaka yakola ng’[[:en:Financial_controller|avunaanyizibwa ku by’ensimbi]] mu kkampuni ya Coopers Uganda Limited oluvannyuma eyakyusa erinnya n’efuuka MTK Holdings Limited. Mu 1997, Mutebi Kitaka yali omu ku batandikawo kkampuni ya Quality Chemicals Limited, gye yakolera ng’akulira eby'ensimbi. Kkampuni eno yakuguka mu kusaasaanya eddagala erikozesebwa mu bantu, ebisolo n’eby’obulimi, era nga ye ntandikwa y’omulimu gwe ogw’ettutumu mu mulimu gw’okukola eddagala.
Mu 2005, yasitula olugendo lwe olw’okutandikawo emirimu ng’omu ku baatandikawo Cipla Quality Chemical Industries Limited, ekkolero elikola eddagala erimanyiddwa olw’okukola eddagala ly'obujjanjabi obw’omutindo ogwa waggulu ogw'ekitongole ky'ebyobulamu ekya WHO nga liweweeza ku bulwadde bwa siriimu, omusujja, n’obulwadde bw’ekibumba. Wansi w’obukulembeze bwe, kkampuni eno yatuuka ku ddaala ery’amaanyi n’efuna IPO mu 2018, ekyagirinyisa okutuuka okuzitowa doola 255.
=== Ebizimbe n’emirimu emirala gy'akola ===
Ng’oggyeeko eby’eddagala, Mutebi Kitaka aleesewo enkulaakulana ey’amaanyi ng'ayita mu kukulaakulanya ettaka n’amayumba okwetoloola okwetoloola Obuvanjuba bwa Afirika. Era akola omulimu munene nnyo mu bukiiko obw’enjawulo, ng’ayamba mu kukulaakulanya ebyenfuna n’okutumbula eby’obusuubuzi mu buvanjuba bwa Afrika. Akola nga Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa kkampuni ya Namulondo Investments Limited, ekitongole kya bamusigansimbi mu Bwakabaka bwa Buganda, era alina obwammemba ku lukiiko olufuzi mu Legacy Capital and Biashara Capital, n’ebirala bingi.
=== Emirimu gye egy'okugaba obuyambi ===
Kaweefube wa Kitaka ow’obuzirakisa yeeyolekera mu kwetaba ennyo mu nteekateeka ya African Leadership Initiative eya Aspen Global Leadership Network, egenderera okukola ku kusoomoozebwa kw’abantu ng’ayita mu bukulembeze bw’abasuubuzi.
== Laba ne ==
* [[:en:Cipla|Cipla]]
* [[:en:Emmanuel_Katongole_(businessman)|Emmanuel Katongole (omusuubuzi)]]
* [[:en:Francis_Kitaka|Francis Kitaka]]
* [[:en:George_Baguma|George Baguma]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.qcil.com/ Kkampuni ya Quality Chemical Industries Limited]
emduccoy6ytd3enpg63t7oi7mmgblk1
Frank Nabwiso
0
11455
56206
39161
2026-06-20T19:40:41Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56206
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Nabwiso''' (1 January 1940 – 14 December 2024) yali musomesa era munnabyabufuzi Munnayuganda eyaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Member of Parliament]], nga akiikirira ''Kagoma County Constituency'' mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Mu 2006 yayimirira okuddamu okulondebwa kyokka n’atafuna buwanguzi. Mu 2021, Nabwiso yavuganya ku kifo kya Meeya [[Jinja|w’ekibuga Jinja]] gye yawangulwa ''Peter Kasolo Okotcha'' ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Mu kulonda kwonna okusatu, yayimiridde ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi eky’oludda oluvuganya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]] .
== Obulamu obwasooka n’okusoma ==
Nabwiso yazaalibwa nga 1940, mu [[:en:Busoga_sub-region|bitundu ebye Busoga]] , mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] ya Uganda. Yasomera mu ''St James Senior Secondary School'' . Yayongerayo mu Kamuli Junior Secondary School oluvannyuma n'agenda [[:en:Busoga_College_Mwiri|mu Busoga College Mwiri]].<ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Busoga_College_Mwiri</ref>
Yatikkirwa n’ebbaluwa ''y’obusomesa mu kibiina eky’okusatu'' okuva mu National Teachers College Kyambogo (kati [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]]). Oluvannyuma yakyusibwa n’agenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]]<nowiki/>mu [[:en:History|byafaayo]] [[:en:Political_Science|n'eby'obufuzi]] mu 1967.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Mu 1968, yagenda e Bungereza ku sikaala okusoma [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:African_studies|by’enkulaakulana ya Afrika]] mu [[:en:University_of_Sussex|Yunivasite y’e Sussex]]. Ng’ali eyo, yasisinkana abayizi aba fririka abalala okuli [[:en:Thabo_Mbeki|Thabo Mbeki]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa South Afrika, [[:en:Mokgweetsi_Masisi|Mokgweetsi Masisi]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa Botswana ne [[:en:George_Saitoti|George Saitoti]], oluvannyuma eyaweereza ng’omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya. Yaweebwa [[:en:Doctorate_degree|diguli ey'okusatu Philosophy]] mu by'enjigiriza by'abantu abakulu n'enkulaakulana y'ebyalo okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin|Yunivasite y'e Wisconsin]] mu 1976.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu nga tanayingira byabufuzi ==
Yasomesa mu ''Kaliro Junior Secondary School'', e [[Kaliro]] ne ku ''Bishop Willis Teachers Training College'' e [[Iganga]], nga tannayingira [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ng'omukozi w'amawulire mu lulimi Olulusoga mu 1962. Mu 1969, yafuuka omusomesa omutuuze mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] 's Center for Continuing Education, for Busoga and East Mengo sub-regions, n'adda mu bigere bya [[Apolo Nsibambi|Apollo Nsibambi]] . Ng’oggyeeko ekyo, Nabwiso yasomesa abaserikale b’amagye eby’enkulaakulana mu bbaalakisi ya Gadhafi e Jinja mu Uganda okuva mu 1969 okutuuka mu 1970.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Okuva mu 1976 okutuuka mu 1981 yakola nga Regional International Officer for [[:en:Planned_Parenthood_Federation|Planned Parenthood Federation]], esangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. <ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu gy’eby'obufuzi ==
Mu 1984 yeegatta ku NRM n’afuuka omuwandiisi w’ekiwayi kyabwe eky’ebweru. Omwaka ogwaddako yaliko omuwandiisi w'enteeseganya z'emirembe wakati wa NRM eyakulemberwa [[Yoweri Museveni]] ne gavumenti ya Uganda eyakulemberwa [[:en:Tito_Okello_Lutwa|Tito Okello Lutwa]] . Mu 1987, yalondebwa okuba executive director wa ''Uganda Export Promotion Council'', n’aweerezayo emyaka etaano. Oluvannyuma yaweereza nga Dayirekita ''w’ekitongole ekikola ku by’amawulire ku mukenenya'' okumala emyaka esatu. Mu 2001, Nabwiso yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Kagoma, n’aweereza ekisanja kimu. Mu 2008 yalondebwa okuba omuwandiisi w’enkolagana ''wakati w’ebibiina'', omukago gw’ebibiina by’obufuzi ebikulu omuli UPC, FDC, DP, CP, ne JEEMA.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako eby'omunda n'okufakwe ==
Wiiki eziwera ezasembayo mu bulamu bwa Nabwiso yazimala mu [[:en:Church_of_Uganda|ddwaaliro lya Mukono Church of Uganda Hospital]] e [[Mukono Town|Mukono]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bbendobendo ly'amasekkati]] ga Uganda. Gyeayafiira nga 14 Ogw'ekkuminebiri 2024, ku myaka 84.<ref name="DthR">https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Region,_Uganda</ref> Yaziikibwa ku kyalo Mutai, mu [[:en:Buwenge|ggombolola eye Buwenge Rural]], [[:en:Jinja_District|disitulikiti eyeJinja]], nga 21 Ogw'ekkuminebiri.<ref name="RetR">https://en.wikipedia.org/wiki/Jinja_District</ref>
== Laba ne ==
* [[John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1242132/uncle-stood-father-eur-shoes Kitange omuto Yayimirira Mu Ngatto za Taata]
0nv2dxozww5spp38n3jowjjgff6dpwj
56207
56206
2026-06-20T19:40:54Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Frank Nabwiso, omusajja omulala]] to [[Frank Nabwiso]]: Misspelled title
56206
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Nabwiso''' (1 January 1940 – 14 December 2024) yali musomesa era munnabyabufuzi Munnayuganda eyaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Member of Parliament]], nga akiikirira ''Kagoma County Constituency'' mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Mu 2006 yayimirira okuddamu okulondebwa kyokka n’atafuna buwanguzi. Mu 2021, Nabwiso yavuganya ku kifo kya Meeya [[Jinja|w’ekibuga Jinja]] gye yawangulwa ''Peter Kasolo Okotcha'' ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Mu kulonda kwonna okusatu, yayimiridde ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi eky’oludda oluvuganya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]] .
== Obulamu obwasooka n’okusoma ==
Nabwiso yazaalibwa nga 1940, mu [[:en:Busoga_sub-region|bitundu ebye Busoga]] , mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] ya Uganda. Yasomera mu ''St James Senior Secondary School'' . Yayongerayo mu Kamuli Junior Secondary School oluvannyuma n'agenda [[:en:Busoga_College_Mwiri|mu Busoga College Mwiri]].<ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Busoga_College_Mwiri</ref>
Yatikkirwa n’ebbaluwa ''y’obusomesa mu kibiina eky’okusatu'' okuva mu National Teachers College Kyambogo (kati [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]]). Oluvannyuma yakyusibwa n’agenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]]<nowiki/>mu [[:en:History|byafaayo]] [[:en:Political_Science|n'eby'obufuzi]] mu 1967.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Mu 1968, yagenda e Bungereza ku sikaala okusoma [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:African_studies|by’enkulaakulana ya Afrika]] mu [[:en:University_of_Sussex|Yunivasite y’e Sussex]]. Ng’ali eyo, yasisinkana abayizi aba fririka abalala okuli [[:en:Thabo_Mbeki|Thabo Mbeki]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa South Afrika, [[:en:Mokgweetsi_Masisi|Mokgweetsi Masisi]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa Botswana ne [[:en:George_Saitoti|George Saitoti]], oluvannyuma eyaweereza ng’omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya. Yaweebwa [[:en:Doctorate_degree|diguli ey'okusatu Philosophy]] mu by'enjigiriza by'abantu abakulu n'enkulaakulana y'ebyalo okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin|Yunivasite y'e Wisconsin]] mu 1976.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu nga tanayingira byabufuzi ==
Yasomesa mu ''Kaliro Junior Secondary School'', e [[Kaliro]] ne ku ''Bishop Willis Teachers Training College'' e [[Iganga]], nga tannayingira [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ng'omukozi w'amawulire mu lulimi Olulusoga mu 1962. Mu 1969, yafuuka omusomesa omutuuze mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] 's Center for Continuing Education, for Busoga and East Mengo sub-regions, n'adda mu bigere bya [[Apolo Nsibambi|Apollo Nsibambi]] . Ng’oggyeeko ekyo, Nabwiso yasomesa abaserikale b’amagye eby’enkulaakulana mu bbaalakisi ya Gadhafi e Jinja mu Uganda okuva mu 1969 okutuuka mu 1970.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Okuva mu 1976 okutuuka mu 1981 yakola nga Regional International Officer for [[:en:Planned_Parenthood_Federation|Planned Parenthood Federation]], esangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. <ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu gy’eby'obufuzi ==
Mu 1984 yeegatta ku NRM n’afuuka omuwandiisi w’ekiwayi kyabwe eky’ebweru. Omwaka ogwaddako yaliko omuwandiisi w'enteeseganya z'emirembe wakati wa NRM eyakulemberwa [[Yoweri Museveni]] ne gavumenti ya Uganda eyakulemberwa [[:en:Tito_Okello_Lutwa|Tito Okello Lutwa]] . Mu 1987, yalondebwa okuba executive director wa ''Uganda Export Promotion Council'', n’aweerezayo emyaka etaano. Oluvannyuma yaweereza nga Dayirekita ''w’ekitongole ekikola ku by’amawulire ku mukenenya'' okumala emyaka esatu. Mu 2001, Nabwiso yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Kagoma, n’aweereza ekisanja kimu. Mu 2008 yalondebwa okuba omuwandiisi w’enkolagana ''wakati w’ebibiina'', omukago gw’ebibiina by’obufuzi ebikulu omuli UPC, FDC, DP, CP, ne JEEMA.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako eby'omunda n'okufakwe ==
Wiiki eziwera ezasembayo mu bulamu bwa Nabwiso yazimala mu [[:en:Church_of_Uganda|ddwaaliro lya Mukono Church of Uganda Hospital]] e [[Mukono Town|Mukono]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bbendobendo ly'amasekkati]] ga Uganda. Gyeayafiira nga 14 Ogw'ekkuminebiri 2024, ku myaka 84.<ref name="DthR">https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Region,_Uganda</ref> Yaziikibwa ku kyalo Mutai, mu [[:en:Buwenge|ggombolola eye Buwenge Rural]], [[:en:Jinja_District|disitulikiti eyeJinja]], nga 21 Ogw'ekkuminebiri.<ref name="RetR">https://en.wikipedia.org/wiki/Jinja_District</ref>
== Laba ne ==
* [[John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1242132/uncle-stood-father-eur-shoes Kitange omuto Yayimirira Mu Ngatto za Taata]
0nv2dxozww5spp38n3jowjjgff6dpwj
Francis Miiro
0
11494
56189
40992
2026-06-20T19:34:02Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56189
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis A. Miiro''', (2 Omwezi ogwomunaana 1934 – 30 Omwezi gwokusatu 2008), yali musawo eyeebuuzibwako mu bujanjabi bw'abakyala abali embuto n’endwadde z'abakyala ez'ekyama mu [[Yuganda|Uganda]], eyaweerezako ng'omukenkufu mu [[bujanjabi bw'abakyala abali embuto n’endwadde z'abakyala ez'ekyama]] mu [[Bbanguliro ly'abasawo ery yunivasite ya Makerere|bbanguliro ly'abasawo erya yunivasite ya Makerere]] ng'era mu kiseera kye kimu akola ng'eyeebuuzibwako omukulu ku bujanjabi bw'abakyala abali embuto n’endwadde z'abakyala ez'ekyama ku [[ddwaliro ly'egwanga ekkulu ery'e Mulago]] eddwaaliro erisomerwamu abayizi b'ebbanguliro ly'abasawo. <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda Funeral Services |date=13 July 2023 |title=Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008 |url=http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 |access-date=13 July 2023 |website=Legacy.com}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Francis Kagolo |date=31 March 2018 |title=HIV Drugs Researcher Miiro, Dead |url=https://www.newvision.co.ug/news/1193238/hiv-drug-8200-researcher-mmiro-dead |access-date=13 July 2023 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'obuyigirizebwe ==
Miiro yazaalibwa mu [[ttundutundu lya Buganda]] ekya Uganda, nga 2 Omwezi ogwomunaana 1934. Yakuzibwa [[ng'omukatuliki]] Bazadde be baali omugenzi Maria Nakiwala Nakayima n’omugenzi Petero Nsubuga. <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda Funeral Services |date=13 July 2023 |title=Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008 |url=http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 |access-date=13 July 2023 |website=Legacy.com}}</ref>
Yasomera mu ''Kiziba Primary School'' mu misomo gye egy'omutendera ogusooka. Oluvannyuma yatwalibwa ku ''ssomero lya St. Peter’s Boys School, Nsambya'' gye yamalira emisomo gye egya wansi (middle school). Yadda [[Namilyango College]] gye yamalira siniya eyokuna ne siniya ey'omukaaga . <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda Funeral Services |date=13 July 2023 |title=Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008 |url=http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 |access-date=13 July 2023 |website=Legacy.com}}</ref>
Mu 1963,yatikkirwa okuva mu [[yunivasite ya Mumbai]] (mu kiseera ekyo eyali [[yunivasite ya Bombay]] ), gye yali asomedde [[obusawo bw'abantu]] ku sikaala. Yafuna ddiguli esooka eya [[Bachelor of Medicine and Bachelor of surgery]] (MBChB) okuva eyo. Oluvannyuma yakola emisomo egiddirira mu [[Yunivasite ya Queen's Belfast]] , mu [[Belfast]], [[Northern Ireland]] , gye yafunira ekitiibwa kya [[Member of the Royal College of Obstetricians and Gynaecologists]] (MRCOG) mu 1968. Mu 1975, [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] yamuwa ddiguli eyokusatu eya [[Doctor of Philosophy]] (PhD). <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda Funeral Services |date=13 July 2023 |title=Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008 |url=http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 |access-date=13 July 2023 |website=Legacy.com}}</ref>
== Emirimu gye ==
Yaweebwa omulimu ng’omusomesa mu by'obujanjabi bw'abakyala abali embuto n'endwadde z'abakyala ez'ekyama ku yunivasite ya Makerere mu bbanguliro ly'abasawo mu 1968. Yalinnya amadaala n’afuuka pulofeesa mu kitongole ekisomesa ku bujanjabi bw'abakyala ab'embuto n'endwadde z'abakyala ez'ekyama mu bbanguliro ly’abasawo era eyeebuzibwako omukulu ku bujanjabi bw'abakyala ab'embuto n'endwadde z'abakyala ez'ekyama mu ddwaaliro ly’ebbanguliro ly'abasawo. <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda Funeral Services |date=13 July 2023 |title=Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008 |url=http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 |access-date=13 July 2023 |website=Legacy.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUganda_Funeral_Services2023">Uganda Funeral Services (13 July 2023). [http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 "Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008"]. ''Legacy.com''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 July</span> 2023</span>.</cite></ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Francis Kagolo |date=31 March 2018 |title=HIV Drugs Researcher Miiro, Dead |url=https://www.newvision.co.ug/news/1193238/hiv-drug-8200-researcher-mmiro-dead |access-date=13 July 2023 |website=[[New Vision]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFrancis_Kagolo2018">Francis Kagolo (31 March 2018). [https://www.newvision.co.ug/news/1193238/hiv-drug-8200-researcher-mmiro-dead "HIV Drugs Researcher Miiro, Dead"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 July</span> 2023</span>.</cite></ref>
Mu myaka gya 1990 ne ku ntandika y’emyaka gya 2000, yeeyakulemberamu okunoonyereza mu kugezesebwa kw'amalwaliro nga Yunivasite y’e Makerere yali kifo ekisomerwamu. Okunoonyereza kuno kwalaga nti eddagala lya [[Nevirapine]] likola bulungi mu kuziyiza okusiiga kw'akawuka ka sirrimu okuva mu maama okudda ku mwana eyakazaalibwa . <ref name="2R">{{Cite web |last=Francis Kagolo |date=31 March 2018 |title=HIV Drugs Researcher Miiro, Dead |url=https://www.newvision.co.ug/news/1193238/hiv-drug-8200-researcher-mmiro-dead |access-date=13 July 2023 |website=[[New Vision]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFrancis_Kagolo2018">Francis Kagolo (31 March 2018). [https://www.newvision.co.ug/news/1193238/hiv-drug-8200-researcher-mmiro-dead "HIV Drugs Researcher Miiro, Dead"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 July</span> 2023</span>.</cite></ref> Miiro ne banne baasobola okulaga okukendeera kwa bitundu 50 ku buli 100 mu kusiigibwa nga bazaala eri abaana abazaalibwa bamaama abalina akawuka ka siriimu mu bbanga lya mwaka gumu okuva maama wafunira olubuto okutuusa lwazaala , nga ba maama baweebwa ddoozi emu eya Nevirapine mu kiseera ky'okuzaazla. <ref name="3R">{{Cite web |last=Charles Wendo |date=2000 |title=Govt to continue AIDS drug supply |url=https://www.newvision.co.ug/news/1059649/govt-continue-aids-drug-supply |access-date=13 July 2023 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulwadde n’okufa ==
Yafa nga 30 Omwezi ogwokusatu 2008 mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaliro lyeggwanga ekkulu e Mulago]] ,nga yafa kirwadde kya [[Kkookol w'akalulwe|kkookolo w'akalulwe]] ku myaka 73. Yalina omukyala n’abaana abakulu kkumi n’omu n’abazzukulu munaana. <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda Funeral Services |date=13 July 2023 |title=Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008 |url=http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 |access-date=13 July 2023 |website=Legacy.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUganda_Funeral_Services2023">Uganda Funeral Services (13 July 2023). [http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 "Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008"]. ''Legacy.com''. Kampala, Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 July</span> 2023</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[Sebastian Kyalwazi]]
* [[Amabanguliro g'obusawo]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Uganda Funeral Services |date=13 July 2023 |title=Memorial Website for Professor Francis A. Miiro, August 02, 1934 - March 28, 2008 |url=http://memorialwebsites.legacy.com/francismiiro/Subpage.aspx?mod=1 |access-date=13 July 2023 |work=Legacy.com |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |author=Francis Kagolo |date=31 March 2018 |title=HIV Drugs Researcher Miiro, Dead |url=https://www.newvision.co.ug/news/1193238/hiv-drug-8200-researcher-mmiro-dead |access-date=13 July 2023 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |author=Charles Wendo |date=2000 |title=Govt to continue AIDS drug supply |url=https://www.newvision.co.ug/news/1059649/govt-continue-aids-drug-supply |access-date=13 July 2023 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.researchgate.net/scientific-contributions/F-Mmiro-39640209/ Ebitabo bya Sayansi ku Resecrchgate]
7jyw4d9me2dqo6mz8ht8o6vvnr34j2f
Frank Mugisha
0
11550
56204
44352
2026-06-20T19:39:51Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56204
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Mugisha''' (yazaalibwa 17 Ogwomukaaga 1979) <ref>{{Cite web |url=https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha |title=Archive copy |access-date=2025-08-14 |archive-date=2023-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230418132524/https://www.eriegaynews.com/news/article.php?recordid=201510frankmugisha |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.nrk.no/urix/fikk-rafto-prisen-sondag-kveld-1.7865149</ref> Munnayuganda munnamateeka omulwanirizi w'abasiyazi oba [[:en:LGBT|LGBT]] era ye ssenkulu w'ekitongole kya [[:en:Sexual_Minorities_Uganda|Sexual Minorities Uganda]] (SMUG). Awangudde awaadi ya [[:en:Robert_F._Kennedy_Human_Rights_Award|Robert F. Kennedy Human Rights Award]] ne [[:en:Thorolf_Rafto_Memorial_Prize|Thorolf Rafto Memorial Prize]] 2011 olw'okulwanirira eddembe ly'obuntu. Mugisha y'omu ku basinga okulwanirira [[:en:LGBT_rights_in_Uganda|eddembe ly'aba LGBT mu Uganda]] .
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Mugisha yazaalibwa ku njegooyego ya [[:en:Kampala|Kampala]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Yakuzibwa mu maka g’Abakatuliki amakakali naye yavaayo eri muganda we ku myaka 14. <ref>https://www.nytimes.com/2011/12/23/opinion/gay-and-vilified-in-uganda.html?_r=2</ref> Wadde ng’okuvaayo kwe kwamwawukanya n’abamu ku ba famire ye,naye waliwo mikwano gye abalala n’ab’omu maka ge abamu abagenze mu maaso n’okumuwagira. <ref>http://www.metroweekly.com/feature/?ak=6796</ref>
Ng’akyali mu yunivasite mu 2004, yatandikawo ekibiina kya Icebreakers Uganda ekyatondebwawo ng’omukutu gw’okuwagira n'okkuyamba Bannayuganda ba LGBT abali abali mu nteekateeka y’okuvaayo eri ab’enganda n’emikwano. <ref>https://web.archive.org/web/20130605071516/http://rfkcenter.org/ugandan-lgbti-rights-activist-frank-mugisha-to-receive-2011-robert-f-kennedy-human-rights-award</ref> Mugisha kati ye ssenkulu wa SMUG, ekibiina ekinene ekirimu ebibinja kkuminamunaana, omuli ne Icebreakers Uganda. <ref>{{Cite web |url=http://www.sexualminoritiesuganda.com/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-14 |archive-date=2024-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240717080739/https://sexualminoritiesuganda.com/ |url-status=dead }}</ref>
Mugisha aweereddwa ekitiibwa Saabawandiisi w'Ekitongole Ky'amawanga Amagatte bwe yateekebwa ku lukalala olumu mu Magaziini ya [[:en:The_Advocate_(magazine)|Advocate]], mu [[:en:The_Independent|The Independent]], yaweebwa ekitiibwa ku [[:en:Black_Entertainment_Television|Black Entertainment Television]] - BET era erinnya lya Mugisha lyateekebwa ku #POWER10: aku lukalala lw'abantu abaddugavu abasinza okukwata ku bantu mu nsonga za LGBTQ mu 2014.<ref>https://web.archive.org/web/20150106212915/http://www.scamtoradar.com/2014/12/10-most-influential-black-lgbtq-in-2014.html</ref>
Mugisha yali mukwano ogw'okulusegere ogwa mulwanirizi munne era omutandisi wa SMUG, [[:en:David_Kato|David Kato]], eyattibwa mu Gwolubereberye 2011 oluvannyuma lw'okukuba ekiwandiiko ekiyitibwa [[:en:Rolling_Stone_(Uganda)|Rolling Stone]] mu mbuga z'amateeka, olw'okufulumya amannya g'abantu ba LGBT 100 mu Uganda ng'akisindiikiriza "okubawanika ku kalabba".<ref>http://www.humanrightsfirst.org/2011/01/04/court-affirms-rights-of-ugandan-gays/</ref> Mugisha y'omu ku balamuzi okuva mu SMUG abakiikirirwa [[:en:Center_for_Constitutional_Rights|Center for Constitutional Rights]] nga bakozesa [[:en:Alien_Tort_Statute|Alien Tort Statute]] okukuba omubuulizi w'enjiri ow'omu Amerika [[:en:Scott_Lively|Scott Lively]] mu mbuga z'amateeka [[:en:Crimes_against_humanity|olw'emisango gye yazza ku buntu]] nga boogera ku mulimu gwe yakola ku tteeka lya Uganda eriwakanya ebisiyaga erya [[:en:The_Anti-Homosexuality_Act,_2014|Anti-Homosexuality Bill]],<ref name="Guardian">https://www.theguardian.com/commentisfree/2014/mar/20/gay-ugandan-law-tyrannise-life-anti-homosexuality-act</ref> omulimu ogwayogerwako ng'okussa amaanyi mu okuyigganyizibwa kw'abasajja n'abakazi abalya ebisiyaga<ref>https://www.nytimes.com/2012/03/15/us/ugandan-gay-rights-group-sues-scott-lively-an-american-evangelist.html</ref> era nga "ekikolwa.......okugezaako ennyo okulumya n'okumma abantu abalala eddembe lyabwe nga okunnyonnyola obulungi ensonga eno baakiyita kuyigganya".<ref>http://feministing.com/2012/03/15/ugandan-lgbtq-org-sues-u-s-evangelist-for-inciting-persecution/</ref><ref>http://www.abajournal.com/news/article/suit_alleges_evangelist_violated_international_law_by_waging_an_anti-gay_ca/</ref> Mu Gwomunaana 2013, Omulamuzi wa [[:en:U.S._District_Court|Kkooti ya Disitulikiti ya U.S.]] [[:en:Michael_A._Ponsor|Michael A. Ponsor]] yasalawo nti abalamuzi baali ku musingi omunywevu okusinziira ku mateeka g'ensi yonna n'ag'ekitundu mu kugaana okusoomoozebwa kw'obuyinza ku musango; era yasalawo nti okuwoza okw'olubereberye okw'enneeyisa ya Lively tekwali kwa mu budde.<ref>http://www.masslive.com/news/index.ssf/2013/08/crimes_against_humanity_lawsui.html</ref>
Ng'awandiika mu ''[[:en:The_Guardian|lupapula lwa The Guardian]]'' mu 2014, Mugisha yagamba nti obukyayi bw'ebisiyaga n'obukyayi obuli emabega w'etteeka erirwanyisa ebisiyaga byava mu mawanga g'amawanga g'obugwanjuba: "Ndi musajja muganzi. Nange ndi Munnayuganda. Tewali kintu ekitali kya Afirika ku nze. Uganda gye nnazaalibwa, gye nakulira era gye mpita amaka gange. Era nsi mwe nfuuse ekitono okusinga omumenyi w'amateeka atategeerekese olw'abo be njagala." Njagala Bannayuganda bannange bakitegeere nti ebisiyaga si bya mawanga g'obugwanjuba era mikwano gyaffe mu nsi ezaakulaakulana bakimanye nti omuze oguliwo kati ogw'okukyawa ebisiyaga bwe guli." <ref name="Guardian" />
== Okusiimibwa kwe ==
Mugisha yaweebwa [[:en:Robert_F._Kennedy_Human_Rights_Award|awaadi ya Robert F. Kennedy Human Rights Award]] mu 2011 ne [[:en:Thorolf_Rafto_Memorial_Prize|Rafto Prize]] <ref>https://web.archive.org/web/20141008233851/http://rafto.no/page/820/The_Rafto_Prize</ref> eya 2011 olw’omulimu gwe yakola ogw’okugoberera eddembe ly’aba LGBT mu Uganda. <ref>http://rfkcenter.org/frank-mugisha-uganda</ref> <ref>http://www.rafto.no/?page=55&news=233</ref> Era yafuna diguli y'obusawo ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:Ghent_University|Yunivasite y'e Ghent]] . <ref>https://web.archive.org/web/20130806081918/http://www.ugent.be/nl/actueel/nieuws/persberichten/eredoctor-intitutioneel-2013-mugisha.htm</ref> Mugisha yali yasunsulwamu okuwangula [[:en:Nobel_Peace_Prize|ekirabo kya Nobel eky'emirembe]] mu 2014 . <ref>{{Cite web |url=https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |title=Archive copy |access-date=2025-08-18 |archive-date=2017-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170516141357/https://www.ugent.be/nl/univgent/collecties/archief/geschiedenis/overzichten/eredoctoren.htm |url-status=dead }}</ref> Mu 2017, Mugisha yateekebwa ku lukalala lwa ''[[:en:Fortune_Magazine|Fortune Magazine]]'' olw'abakulembeze abasinga obukulu mu nsi yonna. <ref>https://web.archive.org/web/20170325023940/http://fortune.com/worlds-greatest-leaders/frank-mugisha-44/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]]
* [[:en:Pepe_Julian_Onziema|Omuyimbi Pepe Julian Onziema]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] Archived
{{Robert F. Kennedy Human Rights Award laureates}}
== External links ==
* [https://web.archive.org/web/20160121080350/https://sexualminoritiesuganda.com/ Omukutu omutongole ogwa SMUG] kyaterekebwa
2b0bjij3ltoj30ih3nnzorvl4ydb1pz
Frederick Ngobi Gume
0
11612
56247
42551
2026-06-20T19:57:35Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56247
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Ngobi Gume''', [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] mu [[Yuganda|Uganda]] . Ye [[:en:Cooperative|Minisita omubeezi ow'ebibiina by'obwegassi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Mu kiseera kye kimu yakola ng’omubaka omulonde akiikirira Essaza ly'e Bulamogi ey'Obukiikakkonobwobuggwanjuba mu Disitulikiti y'e Kaliro mu Paalamenti ey’ekkumi (2016 - 2021). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Mu 2021 yalondebwa ku kifo kye kimu. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/gume-fredrick-ngobi-7443/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/08b4c874-3452-47f9-b9a8-336ee5a831b9/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
2y4kuc5qf8bcc8uu3eo5q05zshpsktg
Francis Mwijukye
0
11622
56191
44608
2026-06-20T19:34:38Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56191
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Mwijukye Francis''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era omubaka akiikirira Essaza ly'e Buhweju mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Find an MP {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/find-an-mp |access-date=2021-11-29 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=FDC's Mwijukye faces tough battle to retain Buhweju seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-mwijukye-faces-tough-battle-to-retain-buhweju-seat-3256048 |access-date=2021-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mwijukye yali munna [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC) era yeesimbawo emirundi esatu oluvanyuma nnaawangula ekisanja kye ekyasooka mu 2017. Yalondebwa okuweereza nga kaminsona wa Paalamenti mu 2019.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Mwijukye yasomera ku Bwoga primary school, St. Mukasa seminary primary School, ne St Joseph vocational School ku mutendera ogwa siniya ([[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education)]] ne haaya ([[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]]) oluvannyuma yeegatta ku [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University]](MUST) gye yasomera eby'enkulaakulana. <ref>{{Cite web |date=2017-01-29 |title=MP Mwijukye Finally Graduates as Minister Warns |url=https://chimpreports.com/mp-mwijukye-finally-graduates-as-minister-warns/ |access-date=2021-12-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mwijukye ajjukirwa nnyo bweyategeeza baminisita abavunaanyizibwa ku butebenkevu okulekulira oluvannyuma lw'abazigu obatta abakyala abaasoba mu makumi abiri mu Disitulikiti y’e Wakiso. <ref>{{Cite web |title=Mwijukye attacks minister over witchcraft alleged women murders report – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2017/09/07/mwijukye-attacks-security-minister-over-witchcraft-alleged-women-murders-report/ |access-date=2021-12-05 |language=en-US |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205192520/https://theinsider.ug/index.php/2017/09/07/mwijukye-attacks-security-minister-over-witchcraft-alleged-women-murders-report/ |url-status=dead }}</ref>
Mu 2016, yeegatta ku Paalamenti oluvannyuma lw’okumegga [[:en:Ephraim_Biraaro|Ephraim Biraaro]] eyali mu ntebe mu kiseera ekyo .
Mu 2021, yawakanya ekisuubizo kya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okusasula abasomesa basaayansi obukadde buna ate abasomesa amasomo amalala emitwalo nsanvu. <ref>{{Cite web |last=admini |title=It's Total Madness Paying Biology Teacher shs.4m, Then 700k to History Teacher yet They Teach same students – MP Mwijukye – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2021/10/20/its-total-madness-paying-biology-teacher-shs-4m-then-700k-to-history-teacher-yet-they-teach-same-students-mp-mwijukye/ |access-date=2021-12-05 |language=en-US |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205090035/https://theinsider.ug/index.php/2021/10/20/its-total-madness-paying-biology-teacher-shs-4m-then-700k-to-history-teacher-yet-they-teach-same-students-mp-mwijukye/ |url-status=dead }}</ref>
Mwijukye yasimattuka obutwa obwali bumuteereddwa mu mmere mu kiseera nga anoonya akalulu mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>{{Cite web |date=2020-10-05 |title=MP Francis Mwijukye in hospital after being poisoned |url=https://www.matookerepublic.com/2020/10/05/mp-francis-mwijukye-in-hospital-after-being-poisoned/ |access-date=2021-12-05 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205094548/https://www.matookerepublic.com/2020/10/05/mp-francis-mwijukye-in-hospital-after-being-poisoned/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
6u7kqpqtnh0xtjakroj2z3bvytqyp37
Fort Portal College of Health Sciences
0
11719
56179
44922
2026-06-20T19:28:13Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56179
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fort Portal College of Health Sciences (FPCOHES)''' ttendekero lya gavumenti mu [[:en:Uganda|Uganda]], eryakkirizibwa okusomesa [[:en:Health_sciences|eby’obulamu]] ku ddaala lya dipuloma okuva mu mwaka gwa 2022. <ref name=":1">https://www.education.go.ug/wp-content/uploads/2022/11/HEALTH-TRAINING-INSTITUTIONS.docx-EDITED.pdf</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.studenthub.ug/news/574/government-allied-health-training-institutions-in-uganda |title=Archive copy |access-date=2025-08-30 |archive-date=2025-10-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251009074833/https://studenthub.ug/news/574/government-allied-health-training-institutions-in-uganda |url-status=dead }}</ref> <ref>https://ayoma.co.ug/listing/fort-portal-college-of-health-sciences-fpcohes/</ref>
== Ekifo w'esangibwa ==
Ettendekero lino lisangibwa ku kibanja namba 9, oluguudo lwa Mugurusi, Buhinga mu [[:en:Fort_Portal|kibuga ky'e Fort Portal]]<nowiki/>mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bitundu by’oBuggwanjuba]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], kiromita nga 296 (mayiro 183) mu Buggwanjuba bw'ekibuga ekikulu [[:en:Kampala|Kampala]]. Lisangibwa okumpi n’essomero lya Buhinga Primary School n'eddwaliro lya [[:en:Fort_Portal_Hospital|Fort Portal Hospital]], era erimanyiddwa nga ekkulu eya Fort Portal Regional Referral Hospital.
== Ebyafaayo ku Ttendekero lino ==
Oluvannyuma lw'okutandiikibwa mu 1965, FPCOHES yatandika obuweereza nga liyitibwa '''Fort Portal School of Medical Assistants''', nga mu kusooka lyali lisangibwa mu Lubiri lw'Omukama e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . Mu 1969, lyasengukira okumpi [[:en:Fort_Portal_Hospital|n’eddwaliro lya Fort Portal]] . Oluvannyuma lw’okwekenneenya [[:en:Curriculum|ebisomesebwa]] mu 1984, yakyusibwa erinnya n’etuumibwa '''Fort Portal School of Clinical Officers''' . Oluvannyuma lyakyusa erinnya nga kati ly'ettendekero lya [[:en:Health_sciences|ssaayansi w'ebyobulamu]] . <ref name=":0">{{Cite web |url=https://fortportalcohes.ac.ug/courses.php |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2025-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250228152215/https://fortportalcohes.ac.ug/courses.php |url-status=dead }}</ref>
== Enteekateeka z’ebyenjigiriza ==
FPCOHES egaba pulogulaamu ez’enjawulo eza satifikeeti ne dipuloma ezitegekeddwa okuwa abayizi obukugu mu bikolwa n'ebiwandiike mu ssaayansi w’ebyobulamu: <ref name=":0"/>
* Satifikeeti mu [[:en:Medical_record|biwandiiko by’abasawo]] n’egeri y'okukozesaamu tekinologiya okwasaganya ensonga z'eby'obulamu ([[:en:Health_informatics|Health Informatics]])
* Satifikeeti mu [[:en:Pharmacy|by’eddagala]] (CPH) .
* Satifikeeti ey'[[:en:Theatre_technique|obukugu mu kulongoosa]] (CTA) .
* Dipuloma mu [[:en:Medicine|by’obujjanjabi]] n’[[:en:Community_health|obujjanjabi obw'ekitundu]] (DCM)
* Dipulooma mu [[:en:Pharmacy|by’eddagala]] (DPH) .
* Dipuloma eya waggulu mu [[:en:Anesthesia|by’okusanyalaza]] (DAN) .
* Dipuloma eya waggulu mu [[:en:Health|Health]] [[:en:Leadership|Leadership]] ne [[:en:Management|Management]] (DLM)
Ekitongole kino kigatta okuyiga mu by’ensoma n’okutendekebwa mu bikolwa, nga kikozesa enkolagana n’abakola ku by’obulamu.
== Enfuga n’obukulembeze ==
Ettendekero lino lifugibwa olukiiko olulimu abakiise okuva mu by’obulamu n’ebyenjigiriza, nga bwe kirambikiddwa mu tteeka erifuga yunivasite n’amatendekero amalala. Ttiimu y'abaddukanya ettendekero lino evunaanyizibwa ku kulaba ng’enkola zaayo ziteekebwa mu nkola saako n'okuddukanya emirimu gyayo mu bulungi. <ref>https://www.ugandalaws.com/statutes/principle-legislation/universities-and-other-tertiary-institutions-act-2001</ref>
== Abayizi abaaliwo ==
FPCOHES ekuuma enkolagana n’abayizi abaaliwo abakoze eby'amaanyi mu by’obulamu. Abamu ku bayizi abaaliwo kuliko:
* Richard Byaruhanga Sserioza - Omusomesa <ref>https://www.bsu.ac.ug/profile/byaruhanga-sserioza-richard/</ref>
* Dr. Ponsiano Kabagyenga Nuwagaba - Omusomesa <ref>https://allafrica.com/stories/202307170601.html</ref>
* Dr. Iddi Matovu - Omukugu ey'ebuuzibwako ku by'obulamu mu bantu <ref>https://www.newvision.co.ug/category/people/matovu-to-use-his-phd-to-fight-hiv-and-tb-NV_198126</ref>
== Laba ne ==
* Ebitongole ebimanyiddwa NCHE <ref>https://unche.or.ug/institution/</ref>
* Amasomero agakkirizibwa – okutendekebwa mu by’obulamu okukwatagana <ref>https://uaheb.go.ug/accredited-schools/</ref>
* [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y’ebyenjigiriza n’emizannyo]]
* [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’ebyobulamu]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
liksbwziu0hcyoomkg5xygizzufdnxb
Fresh Kid Uganda
0
11860
56253
45736
2026-06-20T20:00:41Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56253
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{merge|Fresh Kid}}
'''Patrick Sennyonjo''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomusanvu 2012), amanyiddwa nga '''Fresh Kid UG''', muyimbi era omuyimbi wa rap owa Uganda. Amanyiddwa ng'omuyimbi asinga obuto mu Uganda.<ref>{{cite news|title=Fresh Kid, a rapping legend before age of eight|url=https://www.theherald.co.za/lifestyle/leisure/2020-02-06-fresh-kid-a-rapping-legend-before-age-of-eight/|work=The Herald|date=6 February 2020|access-date=6 August 2025}}</ref>
== Omulimu gwe ogw'okuyimba ==
Maneja we Francis agamba nti yazuula Fresh Kid mu kyalo ky'e Uganda ng'akoppa ennyimba za [[Fik Fameica]]. Yamuleeta e [[Kampala]], n'amusasulila ebisale by'essomero ng'amuyamba okutandika omulimu gw'omuyimbi wa rap. Fresh Kid oluvanyuma yafuna bursary okuva eri [[Rajiv Ruparelia]] okusoma mu Kampala Parents School.<ref>{{Cite web |title=Fresh Kid gets fresh start |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501172/fresh-kid-fresh-start |access-date=2020-02-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Uganda's 'Fresh Kid' strikes chord with songs about poverty |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Ugandan-rapper-Fresh-Kid-strikes-chord-songs-about-poverty/434746-5447814-yrht2jz/index.html |access-date=2020-02-18 |website=The East African |language=en}}</ref> Mu 2019, Francis yassa omukono ku Fresh Kid wansi wa De Texas Entertainment.<ref name="pmldaily">{{Cite web |date=2019-03-27 |title=VIDEO: Govt wants Fresh Kid to stop performing |url=https://www.pmldaily.com/features/celebrity/2019/03/video-govt-wants-fresh-kid-to-stop-performing.html |access-date=2020-02-18 |website=PML Daily}}</ref> Bazadde ba Fresh Kid baayawukana ne Francis olw'okulemererwa okussa ekitiibwa mu mirimu gyabwe, era Fresh Kid yava mu De Texas n'akola ne MC Events.<ref>{{Cite web |last=Kirabo |first=Jonah |date=2019-12-11 |title=Fresh Kid opens up on former manager; He gave up on me (VIDEO) |url=https://nilepost.co.ug/2019/12/11/fresh-kid-opens-up-on-former-manager-he-gave-up-on-me-video/ |access-date=2020-02-18 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-12-03 |title=Fresh Daddy Parades 'Fake' Family Members To Pin Manager Francis. Fresh Mummy Knows Nothing - Shocking Details Emerge! |url=https://ejazzug.com/fresh-daddy-parades-fake-family-members-to-pin-manager-francis-fresh-mummy-knows-nothing-shocking-details-emerge/ |access-date=2020-08-05 |website=E-Jazz UG |language=en-GB |archive-date=2023-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230323195642/https://ejazzug.com/fresh-daddy-parades-fake-family-members-to-pin-manager-francis-fresh-mummy-knows-nothing-shocking-details-emerge/ |url-status=dead }}</ref>
Mu mwaka gwe gumu, [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minista w'eggwanga ku nsonga z'abavubuka n'abaana]] [[Florence Nakiwala Kiyingi]] yalabula Fresh Kid ku byokuyimba mu budde bw'essomero kubanga okusinziira ku tteeka lya Uganda, "tewali muntu yenna ali wansi w'emyaka 18 asaanidde kukola".<ref>{{cite news|title=Fresh Kid, a rapping legend before age of eight|url=https://www.theherald.co.za/lifestyle/leisure/2020-02-06-fresh-kid-a-rapping-legend-before-age-of-eight/|work=The Herald|date=6 February 2020|access-date=6 August 2025}}</ref> Ssemateeka wa Uganda Ekitundu 59 ekitundu 56 mu layini 8 kigaana abaana abato abali wansi w'emyaka 18 okukozesebwa okufuna ensimbi.<ref name="pmldaily"/> Nakiwala yagamba nti Fresh Kid wa kutwalibwa mu [[:en:Juvenile_prison|kkomera ly'abaana abato]] singa tagondera tteeka lino.<ref name="bbc3">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-47718761|title=Youth minister tells child rapper to hang up his mic|date=2019-03-27|work=BBC News|access-date=2020-02-18|language=en-GB}}</ref>
== Laba n' ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
== Ebiwandiiko ebijulizidwa ==
<references />
== Enkolagana ez'ebweru ==
* Fresh Kid UG Biography Archived 2020-02-18 at the
5ct5lsa0hpuiwts22qf6w8srdhqpwyy
Fred Nalugoda
0
11871
56235
42137
2026-06-20T19:53:20Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56235
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Nalugoda''' munoonyereza ku by’obulamu eby'awamu / eby'olukale asoma ku kawuka [[Akalwaza siriimu / mukenenya|akaleeta oba akalwaza siriimu / mukenenya]] mu byalo bya Uganda okumala emyaka egisukka mu makumi abiri (20 years), okusinga ng’ayita mu kulondoola ,okutunula enkaliriza n'okwekeneenya era n’okugenda ye kennyini butereevu atuuke wansi mu bitundu ebikoseddwa n'abantu abakoseddwa(Fieldwork) . <ref name=":0">{{Cite web |title=Fred Nalugoda: Preventing HIV in Uganda - Fogarty International Center @ NIH |url=https://www.fic.nih.gov:443/News/GlobalHealthMatters/july-august-2012/Pages/hiv-aids-fred-nalugoda-uganda.aspx |access-date=2020-06-01 |website=Fogarty International Center}}</ref> Mu kiseera kino akola nga omukulu wa pulogulaamu ow'ekitebe ekinoonyereza mu Kalisizo mu Uganda ng’ekitundu ku mirimu gye gy'atwala mu maaso ku pulogulaamu ya Rakai eya ssaayansi w'ebyobulamu (RHSP). <ref name=":1">{{Cite web |last=ORCID |title=Fred Nalugoda (0000-0001-6119-9293) |url=http://orcid.org/0000-0001-6119-9293 |access-date=2020-06-12}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Nalugoda alina ddiguli esooka mu by’ebibalo, era oluvannyuma y’agenda mu maaso okufuna ddiguli eyookubiri mu ssaayansi w'ebyobulamu okuva mu [[bbanguliro lya John Hopkins Bloomberg School of Public Health]] wansi wa pulogulaamu ya Fogarty AIDS International Training and Research Program. <ref name=":0"/> Aweerezza ng'akulira eby'ensimbi eziweebwayo abantu kinoomu , ebitongole, gavumenti, n'ebitongole ebigabi by'obuyambi, ssaayansi n’okutendeka ku RHSP bweyali adda ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma ddiguli eyokusatu (PhD) mu by'obulau eby'awamu/ eby'olukale. <ref>{{Cite web |title=Leadership {{!}} About RHSP - Board & Senior Management |url=https://www.rhsp.org/about-us/leadership |access-date=2020-06-01 |archive-date=2019-10-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191023085857/https://www.rhsp.org/about-us/leadership |url-status=dead }}</ref> Mu 2015, yatikkirwa okuva ku yunivasite y’e Makerere, mu bbanguliro ly'obufirosoofa (School of Philosophy), ng’asomye eby'obulamu eby'awamu / eby'olukale(Public health) ,okuteeka obukodyo bw'ebibalo mu kunoonyereza kw'ekinassaayansi mu bisaawe ebikwata ku by'obulamu omuli obujanjabi (Medicine), eby'obulamu ebyawamu / eby'olukale (Public health) ebiramu (Biology) n'okukola ebikozesebwa ebipya okusoma ebintu bino (Biostatistics) n'ebiviraako,okubalukawo n'ensaasaana y'ebyobulamu n'endwadde mu kitundu ekimu ( Epidemiology) <ref>{{Cite web |title=Makerere University final graduation list 2015 |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1319087/makerere-university-final-graduation-list-2015 |access-date=2020-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Pulogulaamu y'e Rakai eya ssaayansi w'ebyobulamu ==
Pulogulamu y'e Rakai eya saayansi w'ebyobulamu ekiikirira ekibinja kya bannassaayansi, abanoonyeereza n'abasawo abajanjabi abakola emisomo egiwera nga bwebagoberera entambula n'enkyukakyuka mu nkwatibwa / mu nsiigibwa yakawuka akaleeta siriimu / mukenenya mu kunoonyereza okunene okw’ekibinja ekiggule okuva mu byalo nga 50 mu [[disitulikiti ya Uganda ey'e Rakai]] .<ref>{{Cite journal |last=Matovu |first=Joseph K. B. |last2=Kigozi |first2=Godfrey |last3=Nalugoda |first3=Fred |last4=Wabwire-Mangen |first4=Fred |last5=Gray |first5=Ronald H. |date=2002 |title=The Rakai Project counselling programme experience |journal=Tropical Medicine & International Health |language=en |volume=7 |issue=12 |pages=1064–1067 |doi=10.1046/j.1365-3156.2002.00964.x |issn=1365-3156 |pmid=12460398 |s2cid=23157269}}</ref> Okunoonyereza kw'ekitindu ky'e Rakai okw'ekibinja kukola nga kumu kwokka ku migaso gya pulogulamu , era okunoonyereza okuwerako mu bifo ebizingiddwako kuggye abantu abakwenyigiddemu okuva mu bantu abawangalira mu kitundu kino.<ref>{{Cite web |title=Rakai Community Cohort Study - RCCS |url=https://www.rhsp.org/research/rccs/rccs-overview |access-date=2020-06-28 |website=www.rhsp.org |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206164034/https://www.rhsp.org/research/rccs/rccs-overview |url-status=dead }}</ref> Okunoonyereza okw'ekibinja kukolebwa abantu lukumi mu bibiri (12,00 individuals). Pulogulaamu n'era ewa abagyenyigiramu obujanjabi era n'okubudaabudibwa ku by'okwekebeza ku kawuka akalwaza sirimu / mukenenya nokujanjaba endwaddwe endala ezisiigibwa okuyita mu kwegatta mu by'omukwano.<ref>{{Cite web |last=schroeder |first=christopher |last2=Health |first2=JH Bloomberg School of Public |title=Current Research |url=https://www.jhsph.edu/research/centers-and-institutes/rakai-health-sciences-program/research_services/current_research.html |access-date=2020-06-28 |website=Johns Hopkins Bloomberg School of Public Health |language=en |archive-date=2020-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200629225052/https://www.jhsph.edu/research/centers-and-institutes/rakai-health-sciences-program/research_services/current_research.html |url-status=dead }}</ref> Fred Nalugoda aweerezza mu buvunanyizibwa bungi mu pulogulaamu, okukola okunonyereza ng'akka wansi mu bitundu ne mu bantu abakoseddwa, okutendeka bannassaayansi abalala, n'okulondoola ebifuniddwa / ebizuuliddwa okuva mu okutunulira enkaliriza n'okwekeneenya. Mu kisera kino akyali mukozi ne RHSP era bingi ku biwandiiko kye ebikubiddwa mu byapa bivudde bu bantu abenyigira mu kunonyereza okw'ekibinja.<ref name=":1"/>
== Byasinga okwettanira /okwagala okunoonyerezaako ==
Fred Nalugoda, mu kunoonyereza kw'ekitundu ky'e Rakai okwekibinja ,yali kitundu ku kunoonyereza okwatandikirwako okubuuliriza ebiva mu kukomolebwa kw'abasajja ku nsaasana y'akawuka ka / obulwadde bwa siriimu. <ref>{{Cite journal |last=Gray |first=Ronald H. |last2=Kigozi |first2=Godfrey |last3=Serwadda |first3=David |last4=Makumbi |first4=Frederick |last5=Watya |first5=Stephen |last6=Nalugoda |first6=Fred |last7=Kiwanuka |first7=Noah |last8=Moulton |first8=Lawrence H. |last9=Chaudhary |first9=Mohammad A. |last10=Chen |first10=Michael Z. |last11=Sewankambo |first11=Nelson K. |last12=Wabwire-Mangen |first12=Fred |last13=Bacon |first13=Melanie C. |last14=Williams |first14=Carolyn F. M. |last15=Opendi |first15=Pius |date=2007-02-24 |title=Male circumcision for HIV prevention in men in Rakai, Uganda: a randomised trial |journal=Lancet |volume=369 |issue=9562 |pages=657–666 |doi=10.1016/S0140-6736(07)60313-4 |issn=1474-547X |pmid=17321311 |s2cid=15958720}}</ref> Ebiwandiiko ebirala ebyakubibwa ku byapa byetooloolera ku bungi bw'abalwadde, abakwatiddwa obulwadde omuli enneeyisa mu kunoonya obujanjabi <ref>{{Cite journal |last=Paxton |first=Lynn |last2=Kiwanuka |first2=Noah |last3=Nalugoda |first3=Fredrick |last4=Gray |first4=R |last5=Wawer |first5=M |date=1999-01-01 |title=Community based study of treatment seeking among subjects with symptoms of sexually transmitted disease in rural Uganda |journal=BMJ (Clinical Research Ed.) |volume=317 |issue=7173 |pages=1630–1 |doi=10.1136/bmj.317.7173.1630 |pmc=28741 |pmid=9848902 |doi-access=free}}</ref> okubuna kw'eddagala erigema n’okwagala okwetaba / okwenyigira mu kugezesa, <ref>{{Cite journal |last=Kiwanuka |first=Noah |last2=Robb |first2=Merlin |last3=Kigozi |first3=Godfrey |last4=Birx |first4=Deborah |last5=Philips |first5=James |last6=Wabwire-Mangen |first6=Fred |last7=Wawer |first7=Maria J. |last8=Nalugoda |first8=Fred |last9=Sewankambo |first9=Nelson K. |last10=Serwadda |first10=David |last11=Gray |first11=Ronald H. |date=2004-06-01 |title=Knowledge About Vaccines and Willingness to Participate in Preventive HIV Vaccine Trials: A Population-Based Study, Rakai, Uganda |journal=Journal of Acquired Immune Deficiency Syndromes |volume=36 |issue=2 |pages=721–725 |doi=10.1097/00126334-200406010-00009 |issn=1525-4135 |pmid=15167291 |s2cid=23033034 |doi-access=free}}</ref> n’ebiva mu kubudaabuda ku muwendo gw’abantu abafuna ebiva mu kukeberebwa akawuka ka siriimu. <ref>{{Cite journal |last=Matovu |first=Joseph |last2=Kigozi |first2=Godfrey |last3=Nalugoda |first3=Fredrick |last4=Wabwire-Mangen |first4=Fred |last5=Gray |first5=Ronald |date=2003-01-01 |title=The Rakai Project counseling programme experience |journal=Tropical Medicine & International Health |volume=7 |issue=12 |pages=1064–7 |doi=10.1046/j.1365-3156.2002.00964.x |pmid=12460398 |s2cid=23157269}}</ref> Nalugoda ye kennyini akakasa nti obuvo bwe n’okwagala mu kwe ku kuteeka obukodyo bw'ebibalo mu kunoonyereza kw'ekinassaayansi mu bisaawe ebikwata ku by'obulamu omuli obujanjabi (Medicine), eby'obulamu ebyawamu / eby'olukale (Public health) ebiramu (Biology) n'okukola ebikozesebwa ebipya okusoma ebintu bino (Biostatistics) bimusobozeseza okuddukanya n’okufulumya mu kyapa ebikwata ku disitulikiti y’e Rakai. Ng'annyonnyola obuwanguzi e Rakai yagamba nti, "Kati obujjanjabi n'okuziyiza akawuka ka siriimu buli wonna era okwegaana si nsonga nnene kati..". <ref name=":0"/> Gye buvuddeko, Nalugoda ne RHSP banoonyereza ku nsonga endala ez’embeera z’abantu ezikwatagana ennyo n'akawuka ka siriimu, gamba nga obutabanguko mu baagalana <ref>{{Cite journal |last=Wagman |first=Jennifer A. |last2=Gray |first2=Ronald H. |last3=Campbell |first3=Jacquelyn C. |last4=Thoma |first4=Marie |last5=Ndyanabo |first5=Anthony |last6=Ssekasanvu |first6=Joseph |last7=Nalugoda |first7=Fred |last8=Kagaayi |first8=Joseph |last9=Nakigozi |first9=Gertrude |last10=Serwadda |first10=David |last11=Brahmbhatt |first11=Heena |date=2015-01-01 |title=Effectiveness of an integrated intimate partner violence and HIV prevention intervention in Rakai, Uganda: analysis of an intervention in an existing cluster randomised cohort |url= |journal=The Lancet Global Health |volume=3 |issue=1 |pages=–23–e33 |doi=10.1016/S2214-109X(14)70344-4 |issn=2214-109X |pmc=4370228 |pmid=25539966 |doi-access=free}}</ref> n’epulogulaamu z’okutumbula ekikula ky’abantu. <ref>{{Cite journal |last=Mullinax |first=Margo |last2=Higgins |first2=Jenny |last3=Wagman |first3=Jennifer |last4=Nakyanjo |first4=Neema |last5=Kigozi |first5=Godfrey |last6=Serwadda |first6=David |last7=Wawer |first7=Maria |last8=Gray |first8=Ronald |last9=Nalugoda |first9=Fred |date=2013-04-01 |title=Community understandings of and responses to gender equality and empowerment in Rakai, Uganda |journal=Global Public Health |volume=8 |issue=4 |pages=465–478 |doi=10.1080/17441692.2013.768686 |issn=1744-1692 |pmid=23463914 |s2cid=205911343}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Fred Nalugoda: Preventing HIV in Uganda - Fogarty International Center @ NIH |url=https://www.fic.nih.gov:443/News/GlobalHealthMatters/july-august-2012/Pages/hiv-aids-fred-nalugoda-uganda.aspx |access-date=2020-06-01 |work=Fogarty International Center}}
# {{Cite web |last=ORCID |title=Fred Nalugoda (0000-0001-6119-9293) |url=http://orcid.org/0000-0001-6119-9293 |access-date=2020-06-12}}
# {{Cite web |title=Leadership {{!}} About RHSP - Board & Senior Management |url=https://www.rhsp.org/about-us/leadership |access-date=2020-06-01 |archive-date=2019-10-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191023085857/https://www.rhsp.org/about-us/leadership |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Makerere University final graduation list 2015 |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1319087/makerere-university-final-graduation-list-2015 |access-date=2020-06-01 |work=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite journal |last1=Matovu |first1=Joseph K. B. |last2=Kigozi |first2=Godfrey |last3=Nalugoda |first3=Fred |last4=Wabwire-Mangen |first4=Fred |last5=Gray |first5=Ronald H. |date=2002 |title=The Rakai Project counselling programme experience |journal=Tropical Medicine & International Health |language=en |volume=7 |issue=12 |pages=1064–1067 |doi=10.1046/j.1365-3156.2002.00964.x |issn=1365-3156 |pmid=12460398 |s2cid=23157269}}
# {{Cite web |title=Rakai Community Cohort Study - RCCS |url=https://www.rhsp.org/research/rccs/rccs-overview |access-date=2020-06-28 |website=www.rhsp.org |archive-date=2022-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206164034/https://www.rhsp.org/research/rccs/rccs-overview |url-status=dead }}
# {{Cite web |last1=schroeder |first1=christopher |last2=Health |first2=JH Bloomberg School of Public |title=Current Research |url=https://www.jhsph.edu/research/centers-and-institutes/rakai-health-sciences-program/research_services/current_research.html |access-date=2020-06-28 |website=Johns Hopkins Bloomberg School of Public Health |language=en |archive-date=2020-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200629225052/https://www.jhsph.edu/research/centers-and-institutes/rakai-health-sciences-program/research_services/current_research.html |url-status=dead }}
# {{Cite journal |last1=Gray |first1=Ronald H. |last2=Kigozi |first2=Godfrey |last3=Serwadda |first3=David |last4=Makumbi |first4=Frederick |last5=Watya |first5=Stephen |last6=Nalugoda |first6=Fred |last7=Kiwanuka |first7=Noah |last8=Moulton |first8=Lawrence H. |last9=Chaudhary |first9=Mohammad A. |last10=Chen |first10=Michael Z. |last11=Sewankambo |first11=Nelson K. |last12=Wabwire-Mangen |first12=Fred |last13=Bacon |first13=Melanie C. |last14=Williams |first14=Carolyn F. M. |last15=Opendi |first15=Pius |date=2007-02-24 |title=Male circumcision for HIV prevention in men in Rakai, Uganda: a randomised trial |journal=Lancet |volume=369 |issue=9562 |pages=657–666 |doi=10.1016/S0140-6736(07)60313-4 |issn=1474-547X |pmid=17321311 |s2cid=15958720 |last16=Reynolds |first16=Steven J. |last17=Laeyendecker |first17=Oliver |last18=Quinn |first18=Thomas C. |last19=Wawer |first19=Maria J.}}
# {{Cite journal |last1=Paxton |first1=Lynn |last2=Kiwanuka |first2=Noah |last3=Nalugoda |first3=Fredrick |last4=Gray |first4=R |last5=Wawer |first5=M |date=1999-01-01 |title=Community based study of treatment seeking among subjects with symptoms of sexually transmitted disease in rural Uganda |journal=BMJ (Clinical Research Ed.) |volume=317 |issue=7173 |pages=1630–1 |doi=10.1136/bmj.317.7173.1630 |pmc=28741 |pmid=9848902 |doi-access=free}}
# {{Cite journal |last1=Kiwanuka |first1=Noah |last2=Robb |first2=Merlin |last3=Kigozi |first3=Godfrey |last4=Birx |first4=Deborah |last5=Philips |first5=James |last6=Wabwire-Mangen |first6=Fred |last7=Wawer |first7=Maria J. |last8=Nalugoda |first8=Fred |last9=Sewankambo |first9=Nelson K. |last10=Serwadda |first10=David |last11=Gray |first11=Ronald H. |date=2004-06-01 |title=Knowledge About Vaccines and Willingness to Participate in Preventive HIV Vaccine Trials: A Population-Based Study, Rakai, Uganda |journal=Journal of Acquired Immune Deficiency Syndromes |volume=36 |issue=2 |pages=721–725 |doi=10.1097/00126334-200406010-00009 |issn=1525-4135 |pmid=15167291 |s2cid=23033034 |doi-access=free}}
# {{Cite journal |last1=Matovu |first1=Joseph |last2=Kigozi |first2=Godfrey |last3=Nalugoda |first3=Fredrick |last4=Wabwire-Mangen |first4=Fred |last5=Gray |first5=Ronald |date=2003-01-01 |title=The Rakai Project counseling programme experience |journal=Tropical Medicine & International Health |volume=7 |issue=12 |pages=1064–7 |doi=10.1046/j.1365-3156.2002.00964.x |pmid=12460398 |s2cid=23157269}}
# {{Cite journal |last1=Matovu |first1=Joseph |last2=Kigozi |first2=Godfrey |last3=Nalugoda |first3=Fredrick |last4=Wabwire-Mangen |first4=Fred |last5=Gray |first5=Ronald |date=2003-01-01 |title=The Rakai Project counseling programme experience |journal=Tropical Medicine & International Health |volume=7 |issue=12 |pages=1064–7 |doi=10.1046/j.1365-3156.2002.00964.x |pmid=12460398 |s2cid=23157269}}
# {{Cite journal |last1=Mullinax |first1=Margo |last2=Higgins |first2=Jenny |last3=Wagman |first3=Jennifer |last4=Nakyanjo |first4=Neema |last5=Kigozi |first5=Godfrey |last6=Serwadda |first6=David |last7=Wawer |first7=Maria |last8=Gray |first8=Ronald |last9=Nalugoda |first9=Fred |date=2013-04-01 |title=Community understandings of and responses to gender equality and empowerment in Rakai, Uganda |journal=Global Public Health |volume=8 |issue=4 |pages=465–478 |doi=10.1080/17441692.2013.768686 |issn=1744-1692 |pmid=23463914 |s2cid=205911343}}
{{Reflist}}
1p9llr1f4aps4u9mcuzkqr6mpxfyfhp
Francis Kitaka
0
11880
56188
41667
2026-06-20T19:33:45Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56188
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Xavier Kitaka''' (1 Ogwolubereberye 1935 – 12 Ogwomwenda, 2020). Yali Munnayuganda nga [[:en:Biochemist|biochemist]], [[:en:Veterinarian|musawo w'abisolo]], [[:en:Entrepreneur|mutandisi w'amirimu]] era [[:en:Industrialist|omukugu mu by'amakolero]] . Ono ye yali [[:en:Chairman|ssentebe w’ekitongole]] kya [[:en:Cipla_Quality_Chemical_Industries_Limited|Cipla Quality Chemical Industries Limited]] (CIPLAQCIL), ekisangibwa e [[:en:Luzira|Luzira]], ekitundu ekiri ku njegooyego za [[:en:Kampala|Kampala]], nga ky'e[[:en:Capital_city|kibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene. CIPLAQCIL ye kampuni yokka mu [[:en:Sub-Saharan_Africa|Ekitundu kya Africa ekiri wansi w'eddungu Sahara]], ekkirizibwa okukola eddagala eriweweeza ku siriimu eriwa obujjanjabi obw’emirundi esatu. <ref name="1R">https://www.ceo.co.ug/francis-x-kitaka-the-unsung-hero-of-ugandas-health-and-agricultural-sectors/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu 1935, mu maka ag'abaana omukaaga, nga bazadde be ye '''Celestino Mayambala Musoke''' ne '''Monica Musoke''' . Francis Kitaka yasomerako mu ''Rubaga Primary School'', okuva mu 1944 okutuuka mu 1948 Kitaka yaweebwa ekifo mu seminaaliyo y'abato eya ''Bukalasa Minor Seminary'', kyokka n’agobwa mu 1950, lwa kwambala ssapatu n'agenda mu Kereziya. Omwaka ogwaddako ogwa 1951, yaweebwa ekifo mu ''Rubaga Boys' Secondary School'', gye yatuulira ebigezo bye ebya ''middle'' school mu 1952. Yaweebwa ekifo mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] mu 1952 oluvannyuma navaayo mu 1954 oluvannyuma lw'okumaliriza Siniya Eyookuna eyitibwa ([[:en:GCE_Ordinary_Level|Cambridge Ordinary School Certificate Examinations]]). Mu 1955, yaweebwa ekifo mu kitongole kya Sayansi oba Faculty of Science mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma essomo erimpimpi ery'amala emyaka ebiri. Kino kyali kyenkana n’okusoma Siniya Eyookutaano n'eyoomukaaga. Mu 1957, Kitaka yayingira ekitongole ky’obusawo bw’ebisolo, okusoma [[:en:Veterinary_Medicine|Diploma mu by’obusawo bw’ebisolo]], gye yafuna mu 1958. Mu 1961, yafuna sikaala okuva mu [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] okusoma [[:en:Biochemistry|Biochemistry]] mu [[:en:University_of_Aberdeen|University of Aberdeen]] mu [[:en:Scotland|Scotland]] . Oluvannyuma lw’okutikkirwa, Kitaka yafuuka Biochemist Omufirika eyasooka mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Africa]] . <ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/news/1216319/kitaka-brain-africa-eur-arvs-factory</ref>
== Ebyafaayo by'okukola kwe ==
Mu 1961, bwe yali tannaba kugenda [[:en:Scotland|Scotland]] okweyongerayo mu kusoma, yali akolera mu kitongole kya Animal Health Research Centre e [[:en:Entebbe|Entebbe]]. Bwe yali mu Scotland, yali akolera mu [[:en:Rowett_Research_Institute|Rowett Research Institute]] mu Aberdeen okumala emyaka munaana bwe yali tannaba kudda Uganda mu 1968. Bwe yakomawo, yakolera mu ''Ekitongole kya Tick Control'' Department mu minisitule y'ebyobulimi, ng'[[:en:Entomologist|omukugu mu by'ebiwuka]]. Mu 1972, Francis Kitaka yeegatta ku [[:en:GlaxoSmithKline|Wellcome Uganda Limited]], ng'omukulu w'abakitunzi.<ref name="1R" /><ref name="2R" />
Mu 1989, Kitaka ne banne babiri okuli Edward Martin ne Randall Tierney baagula ''kkampuni ya Wellcome East Africa Limited'' ne bagituuma ''Cooper Uganda Limited'' . Mu 1994, baagula ekizimbe kino nga kirimu ofiisi zaabwe ne bakikyusa erinnya ne bakifuula ''MTK Holdings Limited'', nga bakiikirira ennukuta ezisooka ku linnya ly'ekika erya buli omu ku bo. <ref name="1R" /> <ref name="2R" />
Mu 1997, nga ali ne bamusigansimbi abalala basatu; [[:en:George_Baguma|George Baguma]], [[:en:Frederick_Kitaka|Frederick Kitaka]] ne [[:en:Emmanuel_Katongole_(businessman)|Emmanuel Katongole]], ekibinja kya bamusigansimbi mukaaga kyatondawo kkampuni ya [[:en:Quality_Chemicals_Limited|Quality Chemicals Limited]] (QCL), nga ekigendererwa kyayo ekyasooka kwali kusuubula ddagala erikola mu ngeri ennyingi, ery’ebisolo n’ery’abantu mu ggwanga okuva ebweru. Mu 2003, bannannyini migabo mu QCL baategeera nga bayita mu kaminsona wa Buyindi mu Uganda, nti [[:en:Cipla|Cipla]], kkampuni y’eddagala [[:en:India|mu Buyindi]] yali enoonya kkampuni y’eddagala ey’amaanyi egenda okukolagana nayo mu Uganda. Baalinnya ennyonyi ne bagenda e Buyindi ne bassa omukono ku ndagaano z’okukolagana n’okutunda. Eyo ye yali entandikwa y’okusuubula mu Uganda okuva ebweru eddagala erikolebwa aba Cipla. <ref name="1R" /> <ref name="2R" />
Baamatiza Cipla okuzimba ekkolero eryali ery'okukola [[:en:Anti_retroviral_drug|eddagala lya Siriimu]] mu Uganda. QCL yagula ettaka mu 2004 era nga 3 Ogwomwenda 2005, [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] n’akola omukolo gw’okuggulawo ekifo. Ekkolero lino lyatandika okukola mu 2007. Ekyuma ekikola eddagala kyali kya kkampuni empya eyali eyitibwa [[:en:Quality_Chemical_Industries_Limited|Quality Chemical Industries Limited]], nga Cipla ne Quality Chemicals Limited baalinamu emigabo egyenkanankana. Ekyuma ekyo kyali kiddukanyizibwa kkampuni ya QCL. Francis Xavier Kitaka yali [[:en:Chairman|ssentebe]] w'[[:en:Board_of_directors|olukiiko oluddukanya]] QCIL okuva mu 2007 okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2013. <ref name="1R"/> <ref name="2R"/>
Mu 2013, [[:en:Cipla|Cipla]] yafuna emigabo egisinga obungi mu QCIL, era n’akyusa erinnya lya kkampuni eno n’efuuka [[:en:CIPLAQCIL|CIPLAQCIL]]. Mu kiseera ekyo Obwa ssentebe bw'akyuka ne buweebwa [[:en:Emmanuel_Katongole_(businessman)|Emmanuel Katongole]]. Francis X Kitaka yasigala ng’alina emigabo mu bizinensi eno. <ref name="3R">https://web.archive.org/web/20150402132145/http://www.ciplaqcil.co.ug/about-us/board-of-directors/</ref>
== Obulwadde n’okufa kwe ==
Francis X Kitaka yafa nga 12 Ogwomwenda, 2020. Mu kiseera we yafiira, MTK Holdings Limited, gye yalina ne banne, yalina emigabo oba nnannyini, bizinensi eziwerako omuli: 1. [[:en:Quality_Chemicals_Limited|Quality Chemicals Limited]] 2. Mosquito Net Village Limited, ekola [[:en:Mosquito_net|obutimba bw’ensiri]] 3. Tinosoft Limited, nga eno bizinensi ya [[:en:Information_and_communications_technology|ICT]] nga nayo eteeka ssente mu [[:en:Commercial_real_estate|by’ettaka n'amayumba]] ebivaamu ssente. <ref name="4R">https://www.pmldaily.com/news/2020/09/breaking-mtk-holdings-boss-dead.html</ref>
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20230622173303/http://www.qcil.co.ug/ Omukutu gwa QCIL]
ppwal3eowi2yf1bbf99blrd22zzcj4z
Fred Mwesigye
0
11924
56234
42136
2026-06-20T19:52:48Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56234
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[:en:Colonel|Colonel]] (eyawummula) '''Fred Mwesigye''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], Ambasada, omuserikale w’amagye eyawummula era munnabyabufuzi. Akola nga [[:en:High_Commissioner|Ambasada]] wa Uganda mu Tanzania, okutandika mu Gwekkuminebiri 2021, nga yadda mu bigere bya [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]] . <ref name="1R">https://nilepost.co.ug/2021/12/12/president-museveni-shuffles-ambassadors-replaces-career-diplomats-usas-mull-katende-tanzanias-kabonero/</ref>
Emabegako yaliko omubaka omulonde mu Paalamenti akiikirira Es''saza ly’e Nyabushozi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi (2016 - 2021), ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref name="2R">https://www.independent.co.ug/parliament-vets-newly-appointed-ambassadors/</ref>
Ekyo nga tekinnatuuka, yali muserikale aweereza mu ggye lya [[:en:Uganda_Peoples_Defence_Forces|Uganda Peoples Defence Forces]] (UPDF) ne mu ggye ery'asookawo erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) . Yali mmemba ku balwanyi 41 abaasooka nga balina emmundu 27 abaatandikawo ekibondo ky'abayeekera ba NRA mu Gwokubiri 1981 ne bakola [[:en:Uganda_Bush_War|olutalo lwa Uganda olw'omusiko]] (1981 - 1986). <ref name="3R">https://www.independent.co.ug/the-forgotten-original-nra-27/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu Ssaza lye Nyabushozi mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y’e Kiruhura]] nga 9 Ogwomwenda 1956. Yasomera ku Kazo Primary School nga tannakyusibwa kutwalibwa ku Makobore High School, mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]] okusoma siniya. Alina diguli mu kuddukanya bizinensi eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] ne diguli ey'okubiri mu kukuuma emirembe n'obutabanguko eye [[:en:Master_of_Arts|Master of Peace and Conflict Studies]], nga zombi zamuweebwa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu n'obunene mu Uganda.<ref>http://dspace.mak.ac.ug/bitstream/handle/10570/1331/mwesigye-fred-arts-masters.pdf?sequence=1&isAllowed=y</ref>
== Emirimu gye ==
Yali mmemba ku [[:en:Combatant|balwanyi]] 41 abaali n’emmundu 27 abaatandikawo NRA mu Gwokubiri 1981. Yalinnya mangu mu ddaala era n’alondebwa okuba Omuduumizi w’ekibinja ky’abalwanyi ekya NRA ekyayitibwa ''Nkrumah'', nga kiteeberezebwa okuba n'abalwanyi abali wakati wa 40 ne 50. Yali omu ku baduumizi ba NRA 20 ab’oku ntikko mu kiseera NRA we yawambira Kampala mu 1986. Emyaka egyiyise, aweerezza mu maggye mu biti eby’enjawulo, omuli nga Maneja omukulu owa ''Luweero Industries'', kkampuni ekolera wansi wa [[:en:National_Enterprise_Corporation|National Enterprise Corporation]] (NEC) n’okubeera [[:en:Managing_directo|Managing director]] wa NEC, ekitongole kya UPDF eky’ebyobusuubuzi. <ref name="3R"/>
Mu 2010, yawummula eggye lya UPDF ku ddaala lya colonel. Yeegatta ku byobufuzi bya Uganda era n'alondebwa okubeera [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] (MP) ow'Essaza ly'e Nyabushozi mu Disitulikiti y'e Kiruhura, ku tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya NRM. Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2021. <ref name="3R"/>
== Emirimu gy'obwa Ambasada ==
Mu Gwokubiri 2022, yasunsulwa ab'akakiiko ka Paalamenti akakwatibwako era n’akkirizibwa okubeera Ambasada wa Uganda mu Tanzania, <ref name="4R">https://chimpreports.com/col-fred-mwesigye-speaks-out-on-ambassadorial-appointment/</ref> ng’akkirizibwa mu kiseera kye kimu okukolera mu mawanga nga [[:en:Mozambique|Mozambique]], [[:en:Comoros|Comoros]], [[:en:Madagascar|Madagascar]], [[:en:Mauritius|Mauritius]], [[:en:Zambia|Zambia]] ne [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref name="5R">https://nilepost.co.ug/2023/11/22/col-mwesigye-presents-credentials-to-malawi-president-chakwera/</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Yali omu ku bammemba ba Paalamenti abazzaayo obukadde 20 abwa silingi za Uganda obwali obwa [[:en:Coronavirus_disease_2019|Covid-19]] ku akawunti y'akakiiko ka Paalamenti mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]] . <ref name="6R">https://chimpreports.com/nyabushozi-mp-col-fred-mwesigye-returns-covid-19-money-says-parliament-smuggled-in-10bn/</ref> Lumu yagamba nti pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] bw’anaava ku bwa pulezidenti, ekkomo ku bisanja lijja kuzzibwawo. <ref name="7R">{{Cite web |url=https://www.observer.ug/news/headlines/17001-museveni-will-seek-5th-term-col-fred-mwesigye |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2022-12-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221224004615/https://www.observer.ug/news/headlines/17001-museveni-will-seek-5th-term-col-fred-mwesigye |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [[Fred Mwesigye|Amawulire Agakwata Ku Kakiiko Ka Uganda Akakulu Mu Tanzania]]
* [https://www.newvision.co.ug/news/1296550/col-mwesigye-stand-nyabushozi-oulanya-seeks-return-parliament/ Colonel Fred Mwesigye agenda kuvuganya ku kisanja ekirala mu 2011] .
o7q1qj8vu3ao14c8f0vmlgzsdgxiir5
Frank Muramuzi
0
11990
56205
44609
2026-06-20T19:40:11Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56205
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Muramuzi''' yali omukungu akulira abakugu mu [[National Association of Professional Environmentalists|by’obutonde bw’ensi ekya National Association of Professional Environmentalists]], ekitongole kya [[Yuganda|Uganda]] ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi.<ref>{{Cite web |date=2024-06-26 |title=National Association of Professional Environmentalists - NAPE |url=https://nape.or.ug/ |access-date=2024-06-26 |website=National Association of Professional Environmentalists (NAPE) |language=en-US |archive-date=2025-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250925162429/https://www.nape.or.ug/ |url-status=dead }}</ref> Yafa nga 11 ogwo munnanna 2025 n'aziikibwa ku bigya bya bajjajjaabe e Mbarara.<ref>{{Cite news}}{{cite news|last1=Kimathi|first1=Dedan|title=Professional environmentalists' chief Frank Muramuzi dies|url=https://www.newvision.co.ug/category/people/professional-environmentalists-chief-frank-mu-NV_216241|publisher=New Vision|date=11 August 2025}}</ref>
== Okubunyisa amawulire ==
Muramuzi abadde ayogerera nnyo ku nsonga ezikwata ku [[:en:Environmental_resource_management|nkola entuufu ey'okutwamu obutonde bw’ensi]], nga mu 2021 bwe yabuuza ekitongole ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi mu ggwanga ekya National Environment Management Authority in Uganda ( [https://www.nema.go.ug/new_site/ NEMA] ) ku bw’enteekateeka zaabwe ez’okuddukanya [[:en:Electronic_waste|kasasiro ku yintaneeti]] mu ggwanga.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-06 |title=NEMA to set up national e-waste collection, disposal centre |url=https://www.independent.co.ug/nema-to-set-up-national-e-waste-collection-disposal-centre-%ef%bb%bf/ |access-date=2024-06-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Muramuzi era abadde awagira [[:en:Environmental_protection|enzirukanya ennungi ey’entobazzi]] mu Uganda. Mu 2023 yasaba [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]] okuggyawo layisinsi z’ebitongole ebyali bikolera mu ntobazzi mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-06-02 |title=Govt blamed for failing to protect environment |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-blamed-for-failing-to-protect-environment-4256174 |access-date=2024-06-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
o54gno5nlkfoavecxs61z2gjv91kpra
Fred Bunjo
0
12011
56227
42096
2026-06-20T19:49:58Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56227
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Bunjo''' (yazaalibwa 14 Ogwokusatu 1965) [[:en:Olympic_weightlifting|Munnayuganda Musituzi wa buzito]]. Yavuganya mu [[:en:Weightlifting_at_the_1984_Summer_Olympics_–_Men's_75_kg|mpaka z'abasajja abatazitowa nnyo ez'okusitula obuzito]] mu [[:en:1984_Summer_Olympics|mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1984]] . <ref name="SportsRef">https://web.archive.org/web/20200418075139/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/bu/fred-bunjo-1.html</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
tm04mzldzsn521cybevz60c7nxwi8pb
Galdino Moro Okello
0
12021
56299
42203
2026-06-20T21:49:33Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56299
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Galdino Moro Okello''' (yazaalibwa 1940) [[munnayuganda]] omulamuzi . Mulamuzi wa [[kkooti ya Uganda ensukkulumu]] . <ref>{{Cite web |title=Justices of the Supreme Court of Uganda |url=http://www.judicature.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=13 |access-date=25 January 2010 |publisher=Judiciary of the Republic of Uganda |archive-date=20 July 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110720085242/http://www.judicature.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=13 |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{cite web |title=Justices of the Supreme Court of Uganda |url=http://www.judicature.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=13 |access-date=25 January 2010 |publisher=Judiciary of the Republic of Uganda |archive-date=20 July 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110720085242/http://www.judicature.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=109&Itemid=13 |url-status=dead }}
51gfs3smkp9sdtt2aj7vw3l4i4kejmg
Fred Kajoba
0
12046
56231
51322
2026-06-20T19:51:15Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56231
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Kisitu Kajoba''' (1969 – 13 Ogwokutaano, 2024) yali muzannyi wa mupiira era omutendesi wa Uganda, amanyiddwa nnyo olw’ebintu bye yakola mu mupiira gwa Uganda mu kisaawe n’ebweru w’ekisaawe. Yafiira ku myaka 54 e [[:en:Tanzania|Tanzania]] olw’omutima okulemererwa. <ref name=":0">https://www.observer.ug/index.php/lifestyle/81382-fred-kajoba-the-player-coach-many-admired</ref> <ref>https://dev.soltilobrightstars.co.ug/about-us/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://sportsnation.co.ug/2024/05/13/fred-kajoba-passes-away/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-27 |archive-date=2024-05-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240529053651/https://sportsnation.co.ug/2024/05/13/fred-kajoba-passes-away/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuvo bwe n'emirimu gye ==
Fred Kajoba yatandika okuzannya omupiira mu 1986 mu Pepsi FC, mu kiseera ekyo yeeyali ku mutendera ogwokubiri mu Uganda. Ekitone kye ng’omukwasi wa ggoolo kyamanyibwa mangu, era n’afuna ettutumu mu mpaka z'e Bika Bya Baganda mu 1987, ng’azannyira mu [[:en:Clan|kika]] ky'eFumbe. Mu 1988, Coffee FC yamugula ku siringi za Uganda akakadde 1 eza likodi mu kiseera ekyo. <ref>https://observer.ug/index.php/sports/82173-remembering-fred-mugisha-master-of-defence-and-attack</ref>
== Omulimu gwe ogw’okuzannya ==
Omulimu gwa Kajoba mu Coffee FC, gwamuyamba okuva ku mukwasi wa ggoolo eyalondebwa mu kifo ekyokuna n’afuuka kapiteeni wa ttiimu mu 1990. Yayamba nnyo Coffee FC ngeri kumpi okutuuka ku buwanguzi mu liigi ya Uganda ne Uganda Cup ku ntandikwa y’emyaka gya 1990. Kajoba yasooka mu ttiimu ya Uganda eya Cranes mu 1991 era yeeyali mu ttiimu eyawangula [[:en:CECAFA_Cup|ekikopo kya Cecafa]] mu 1992. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/sports/football-fraternity-mourns-fred-kajobas-death-NV_187921</ref>
Mu makkati g’emyaka gya 1990, Kajoba yakyuka n’azannya ng’omuteebi olw’ebbula ly’abateebi mu Coffee FC. Oluvannyuma, yazannyira mu [[:en:Oman|Oman]] mu kiraabu ya [[:en:Majees_SC|Majjees FC]] nga tannadda mu Uganda yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Simba_FC|Simba FC]], gye yasigala azannyira nga omukwasi wa ggoolo n’omuteebi. <ref>https://nbssport.co.ug/2024/05/20/former-uganda-cranes-goalkeeper-and-coach-fred-kajoba-laid-to-rest/</ref>
== Omulimu gwe ogw’obutendesi ==
Oluvannyuma lw’okuwummula ng’omuzannyi, Kajoba yakola omulimu gw’obutendesi, n’afuna layisinsi ya UEFA B e Bungereza. Yakomawo mu Uganda ne yeegatta ku ntebe y'abateeseza [[:en:Simba_FC|Simba FC]], okukkakkana ng’afuuse omutendesi omukulu. Kajoba era yaweereza ng'omutendesi w'abakuumi ba ggoolo mu Uganda Cranes, n'ayambako mu kuyitamu okugenda mu mpaka z'ekikopo kya Afrika mu 2017 ne 2019. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/former-uganda-cranes-goalkeeper-coach-kajoba-dead--4621874</ref> <ref>https://chimpreports.com/tag/coach-fred-kajoba/</ref>
Kajoba mu butendesi bwalimu okuzannya mu [[:en:Vipers_SC|Vipers SC]], Solitilo Bright Stars, ne Ihefu FC eya Tanzania. <ref>https://www.pulsesports.ug/football/story/kajoba-joins-basena-in-tanzania-2023101620373826086</ref> <ref>https://chimpreports.com/tag/fred-kajoba/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/20240515/former-uganda-cranes-goalkeeping-coach-fred-kajobas-body-arrives-today-to-be-buried-on-sunday/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-27 |archive-date=2025-02-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250211020039/https://www.matookerepublic.com/20240515/former-uganda-cranes-goalkeeping-coach-fred-kajobas-body-arrives-today-to-be-buried-on-sunday/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20170915/26572/aupl-bright-stars-head-coach-fred-kajoba-handed-4-match-touchline-ban-over-misconduct.html</ref> Yali amanyiddwa nnyo okulungamya abakuumi ba ggoolo aba Uganda abawerako ab’oku ntikko, okuli [[:en:Denis_Onyango|Denis Onyango]], [[:en:Robert_Odongkara|Robert Odongkara]], ne [[:en:Jamal_Salim|Jamal Salim]] Magoola. <ref>https://kawowo.com/2024/05/14/fred-kisitu-kajoba-a-tribute-to-my-number-one/</ref> <ref name=":0" />
== Obulamu bwe obw’obuntu ==
Ebweru w’omupiira, Kajoba yali mulimi omulungi era nga Mukatoliki, n’afuna erinnya lya “Maama Maria.” Yali amanyiddwako eky'okuba n'empisa n'eky'okuba omukozi ennyo ku mirimu gye. <ref name=":0" />
== Okufa kwe ==
Kajoba yafa nga 13 Ogwokutaano 2024, e Tanzania. Yaziikibwa nga 19 Ogwokutaano 2024, mu maka ge amakulu mu ssaza lya Malangala mu Uganda. <ref>https://www.observer.ug/index.php/sports/81339-football-community-pays-tribute-to-goalkeeping-coach-fred-kajoba</ref> <ref>https://upl.co.ug/fred-kajoba-uganda-cranes-coffee-and-simba-legend-dies-aged-55/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/former-cranes-goalkeeping-coach-kajoba-is-dead.html |title=Archive copy |access-date=2025-09-27 |archive-date=2024-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240528224933/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/former-cranes-goalkeeping-coach-kajoba-is-dead.html |url-status=dead }}</ref> <ref>https://eagle.co.ug/2024/05/14/fufa-mourns-the-sudden-death-of-coach-fred-kajoba/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/-football-fraternity-mourn-passing-of-coach-kajoba--4623148 |title=Archive copy |access-date=2025-09-27 |archive-date=2024-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518173227/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/-football-fraternity-mourn-passing-of-coach-kajoba--4623148 |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
dhand9hiulk12uo1ibrleimg3wo8mps
Gabriel Ajedra Aridru
0
12147
56288
42556
2026-06-20T21:46:24Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56288
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gabriel Gadison Ajedra Aridru''' Munnayuganda, [[:en:Civil_engineer|yinginiya w'ebyokuzimba]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] .Yali [[:en:Finance_Minister|Minisita omubeezi ow'ebyensimbi owa guno na guli]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 3 Ogwokutaano 2021. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannatuuka kwekyo, okuva nga 12 Ogwomunaana 2012, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yaweerezaako nga minisita w’ebyensimbi ow'okusiga ensimbi. <ref name="Appoint">http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html</ref> Mu nkyukakyuka za kabineeti eza 24 Ogwokutaano 2013, <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Gen--Katumba-Wamala-to-head-the-Uganda-army/-/688334/1861660/-/tmwm0bz/-/index.html</ref> ne mu kabineeti ya nga 1 Ogwokusatu 2015, <ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> yasigaza ekifo kye mu kabineeti. Era yaweereza ng'omubaka wa paalamenti omulonde owa [[:en:Arua|Munisipaali y'e Arua]] mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti y'e Arua]] , okutuusa mu Mwezi Gwokutaano 2021. <ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua</ref>
== Obuto bwe n’emisomo gye ==
Aridru yazaalibwa mu [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y'e Arua]] nga 30 Ogwomunaana 1962. Yasomera ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], n'atikkirwa mu 1989 ne ddiguli esooka [[:en:Civil_engineering|mu bwayinginiya bw'okuzimba]]. Yeeyongerayo n'emisomo gye mu [[:en:Canada|Canada]], n’afuna [[:en:Master_of_Science|ddiguli eyookubiri]] mu bwa yinginiya bw'okuzimba okuva mu [[:en:University_of_New_Brunswick|yunivasite y'e New Brunswick]] mu 1992. Mu 1997, yaweebwa [[:en:Doctor_of_Philosophy|ddiguli eyokusatu]] mu bwayinginiya bw'okuzimba. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua |access-date=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua "Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’emisomo gye mu Canada, yalondebwa okuba Omusomesa mu bwayinginiya bw'okuzimba mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y'e Botswana]]. Oluvannyuma yaweereza ng’omusomesa mu bwayinginiiya bw’okuzimba ku yunivasite ya Development University of Bahamas. Oluvanyuma yakomawo e Uganda n'akola nga yinginiya mu [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|kitongole ky'eggwanga eky'amazzi ne kazambi]] . Okumala ekiseera, yaweereza ng’omukwanaganya wa pulojekiti omukulu era omuwabuzi ku bizimbibwa owa [[:en:Government_of_Botswana|gavumenti ya Botswana]] . <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua |access-date=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua "Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu 2011, yavuganya bulungi ku kifo kya paalamenti ekya Munisipaali y'Arua, ku tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Mu Mwezi Gwomunaana 2012, yalondebwa kubwa Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, avunaanyizibwa ku by’okusiga ensimbi. <ref name="Appoint">{{Cite web |date=15 August 2012 |title=President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html |access-date=13 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html "President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala. 15 August 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’okusiga ensimbi. <ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Ebirala eby'okulowoozaako ==
Dr. Aridru emabegako yali yawasa Josephine Aridru okuva e Arua. omugoberezi w’enzikiriza y’ekikulisitaayo / ekipolotesitante. Kati mufumbo eri Elizabeth Kamuhanda ow’e Kabale.
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=1 August 2021 |work=[[Daily Monitor]] |place=Kampala}}
# {{cite web |date=15 August 2012 |title=President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html |accessdate=13 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Tugume |first=John |date=24 May 2013 |title=General Katumba Wamala To Head the Uganda Army |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Gen--Katumba-Wamala-to-head-the-Uganda-army/-/688334/1861660/-/tmwm0bz/-/index.html |accessdate=13 March 2015 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=13 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |date=2011 |title=Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua |accessdate=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=19 June 2016 |publisher=Scribd.com}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita ba kabineti mu bujjuvu May 2011]
4drsq7gt20art7yuca4f6jn48gviyq9
Gad Gasatura
0
12149
56292
42530
2026-06-20T21:47:36Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56292
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gad Gasatura''' munnayuganda omuvuzi w'ennyonyi za kkampuni ya Uganda ey'entambula y'ennyonyi eyaweerezaako nga [[ssentebe]] wa [[kkampuni ya Uganda ey'eggwanga ey'ennyony]]<nowiki/>i, [[kkampuni ya Uganda esaabaza ekutte bendera y'eggwanga]], mu 2018 ne 2019. <ref name="1R">{{Cite web |last=The Indian Ocean Newsletter |date=13 July 2018 |title=Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines |url=https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra |access-date=24 April 2019 |website=AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter}}</ref> Okuva mu mwezi ogwokubiri 2023, ye ssentebe w’ekitongole ky'[[Ennyonyi za Uganda ezisaabaza emigugu emigugu|ennyonyi za Uganda ezisaabaza emigugu]] ekitongole kya gavumenti era nga kiddukanyizibwa [[minisitule ya Uganda ey'ebyokwerinda]]. <ref name="ChaiR">{{Cite web |last=Prossy Nandudu |date=2 February 2023 |title=New Air Cargo Board Asked To Revive Corporation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/new-air-cargo-board-asked-to-revive-corporati-NV_152988 |access-date=12 June 2024 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Gasatura yazaalibwa mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]], mu [[ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda. Yasomera mu [[King's College, Budo|Kings College Budo]] ku misomo gye egya siniya, ku ntandikwa y’emyaka gya 1970. <ref name="2R">{{Cite web |last=Makeri |first=Emmanuel |date=12 September 2010 |title=A man for all seasons |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-1007744-pvy5gz/index.html |access-date=24 April 2019}}</ref> Muvuzi wa nnyonyi omutendeke alina ebisaanyizo. N'era alina [[ddiguli eyokubiri]] mu by'[[okuddukanya entambula]] okuva mu [[yunivasite ya City University eya London]]. <ref name="1R">{{Cite web |last=The Indian Ocean Newsletter |date=13 July 2018 |title=Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines |url=https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra |access-date=24 April 2019 |website=AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=256BN |date=2 May 2018 |title=Gad Gasatura Tapped for Uganda Airlines Chief As Carrier Pays for Aircraft |url=https://www.256businessnews.com/gad-gasatura-tapped-for-uganda-airlines-chief-as-carrier-pays-for-aircraft/ |access-date=24 April 2019 |website=256businessnews.com (256BN)}}</ref>
== Emirimu gye ==
Gasatura yali mmemba w'olukiiko lw'eggwanga olwakola ssemateeka wa 1995. Ajjukirwa olw'okutiisatiisa okwekutula ku Uganda singa Abanyarwanda tebakkirizibwa nga eggwanga lya Uganda. Oluvannyuma , yaweereza ng'omumyuka w'omukulembeze wa police mu [[kitongole kya poliisi ya Uganda.]] N'era aweerezzaako nga omuvuzi w'ennyonyi ow'ekitongole ekikulisitaayo ekibuusa obunyoyi obutono mu nsozi, ebibira, entobazi n'amalungu nga kitwala obuyambi bw'obujanjabi, n'obwebigwa tebiraze ki [[Mission Aviation Fellowship]]
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Gad Gasatura aweerezzaako ku lukiiko olufuzi ku bbanka ya Barclays, Bbanka enkulu eya Uganda , Bbanka ya Diamond Trust (Uganda) ne ku [[kitongole kya Uganda ekiddukanya entambula z'ennyonyi]]. <ref name="1R">{{Cite web |last=The Indian Ocean Newsletter |date=13 July 2018 |title=Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines |url=https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra |access-date=24 April 2019 |website=AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFThe_Indian_Ocean_Newsletter2018">The Indian Ocean Newsletter (13 July 2018). [https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra "Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines"]. ''AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter''. Paris, France<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 April</span> 2019</span>.</cite></ref>
Mu 2005, Captain Gasatura yalondebwa ng’akulira ekibinja y'ababuuliriza ku kabenje k’ennyonyi [[Antonov An-12]] eyawandiisibwa mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] nga 9Q-CIH, eyagwa, amangu ddala nga yaakasimbula okuva ku [[kisaawe ky'ennyonyi eky'Entebe]], ku Lwomukaaga nga 8 Omwezi ogusooka 2005 n’etta abakozi bonna omukaaga. <ref name="4R">{{Cite web |last=Nyanzi |first=Peter |date=18 January 2005 |title=Uganda: Gasatura Heads Airbase Probe Team |url=https://allafrica.com/stories/200501180828.html |access-date=24 April 2019}}</ref> Ekyaleeta akabenje kano kyazuulibwa nti "kulemererwa kwa yingini n'okutikka ennyo". <ref name="5R">{{Cite web |last=Aviation Safety Network |date=8 January 2005 |title=Accident Database for Antonov An-12 (9Q-CIH) Operated by Services Air On 8 January 2005 |url=https://aviation-safety.net/database/record.php?id=20050108-0 |access-date=24 April 2019 |publisher=Aviation Safety Network}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Eby'entambula mu Uganda]]
* O[[lukalala lw'ebisaawe by'ennyonyi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
# {{cite web |author=The Indian Ocean Newsletter |date=13 July 2018 |title=Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines |url=https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra |access-date=24 April 2019 |work=AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter |issue=1478 |location=Paris, France}}
# {{cite web |author=Prossy Nandudu |date=2 February 2023 |title=New Air Cargo Board Asked To Revive Corporation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/new-air-cargo-board-asked-to-revive-corporati-NV_152988 |access-date=12 June 2024 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |last=Makeri |first=Emmanuel |date=12 September 2010 |title=A man for all seasons |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-1007744-pvy5gz/index.html |access-date=24 April 2019 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=256BN |date=2 May 2018 |title=Gad Gasatura Tapped for Uganda Airlines Chief As Carrier Pays for Aircraft |url=https://www.256businessnews.com/gad-gasatura-tapped-for-uganda-airlines-chief-as-carrier-pays-for-aircraft/ |access-date=24 April 2019 |work=256businessnews.com (256BN) |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |last=Nyanzi |first=Peter |date=18 January 2005 |title=Uganda: Gasatura Heads Airbase Probe Team |url=https://allafrica.com/stories/200501180828.html |access-date=24 April 2019 |newspaper=[[Daily Monitor]] via [[AllAfrica.com]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Aviation Safety Network |date=8 January 2005 |title=Accident Database for Antonov An-12 (9Q-CIH) Operated by Services Air On 8 January 2005 |url=https://aviation-safety.net/database/record.php?id=20050108-0 |access-date=24 April 2019 |publisher=Aviation Safety Network}}
== Ebijuliziddwa waberu wa wikipedia ==
* [http://www.ugandairlines.com/ Omukutu gwa Uganda Airlines]
* [https://uganda-aircargo.com/ Omukutu gwa Uganda Air Cargo Corporation]
k4wiv35ul9q157o1d52szk04jz604wt
Freedom and Unity Front
0
12152
56248
44187
2026-06-20T19:58:00Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56248
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Freedom and Unity Front''' [[:en:Political_party|kibiina kya byabufuzi]] mu [[Yuganda|Uganda]] ekikulemberwa eyali General [[David Sejusa]] . Kizze kiwakanya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] nga kimulumiriza okubeera omuli w'enguzi n'okubeera nga [[:en:Nepotism|buli kimu asika azze wuwe, mungeri y'okukwasa buli kimu ab'enganda zze]]. Mu butongole kikulirwa [[:en:Amii_Omara-Otunnu|Amii Omara-Otunnu.]]
== Ebikikwatako ==
Gavumenti ya Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]], ebadde mu buyinza okuva mu 1986, mu kusooka yali yawera [[:en:Political_parties|ebibiina by’obufuzi]] ebirala, <ref>{{Cite web |last= |date= |title=Uganda |url=http://www.freedomhouse.org/report/freedom-world/2013/uganda |access-date=2014-01-26 |website=Freedom in the World 2013 |publisher=Freedom House}}</ref> kyokka mu [[:en:Ugandan_multi-party_referendum,_2005|kalulu akaaliwo mu 2005 k'okusalawo ku kibiina ekimu,]] ebibiina ebivuganya gavumenti byaddamu okuteekebwa mu mateeka. <ref>{{Cite web |date=2005-08-01 |title=Referendum ends 20-year ban on political parties |url=http://www.irinnews.org/report/55652/uganda-referendum-ends-20-year-ban-on-political-parties |access-date=2014-01-26 |publisher=Irinnews.org}}</ref>
Mu Gwokutaano mu 2013, David Sejusa eyali mu bifo ebikulu mu gavumenti y’eggwanga era eyali omulwanyi mu buyeekera obwaleeta Museveni mu buyinza oluvannyuma lw’okugobwa kwa [[Milton Obote]], yayawukana n’enkola y'emirimu mu ganda era n'ayabulira eggwanga n’agenda e [[:en:England|Bungereza]]. Sejusa yakola okulumiriza nti mutabani wa Museveni, Muhoozi Kainerugaba, yali ateekebwa teekebwa okufuulibwa mungeri enyangu ng'adira kitaawe mu bigere nga pulezidenti, munkola eringa [[:en:Monarchy|ng'ey'obwakaba]]. <ref>{{Cite web |date=18 June 2013 |title=Uganda's David Sejusa: 'Oppose Museveni's monarchy' |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-22957712 |publisher=BBC News}}</ref> Kainerugaba yeegaana byebaali balumirira, ate kitaawe talina byeyayogera byonna mu lujjudde ku nteekateeka ze ez’omu maaso. <ref name="aljaz">{{Cite web |date=2013-12-14 |title=Dissident Ugandan general launches new party |url=http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/12/dissident-ugandan-general-launches-new-party-20131214173437430904.html |access-date=2013-12-16 |publisher=Al Jazeera English}}</ref>
Mu Gwekuminoogumu 2013, bwe yali abeera mu buwanganguse e [[:en:England|Bungereza,]] Sejusa yaggyibwa mu kifo kye ng’omubaka wa paalamenti ya Uganda olw’okumala ebanga eddene nga taliiwo. <ref>{{Cite web |date=20 November 2013 |title=General Sejusa Loses Parliament Seat |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=58302 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Mu mwezi gwe gumu, Sejusa n’abalala baalangirira okutondebwaawo kw'ekibiina kya Freedom and Unity Front ng’ekibiina ky’eby'obufuzi ekipya mu Uganda. <ref name="voanews1">{{Cite web |last=James Butty |date=2013-11-20 |title=Ugandan President Accused of Subverting East African Community |url=https://www.voanews.com/a/sejusa-says-museveni-subverting-east-african-community/1793733.html |access-date=2013-12-16 |publisher=Voice of America}}</ref> Ekibiina ekipya kyagatta Free Uganda (FU), Citizens in the Defense of the Constitution (CDC) n'ebitongole ebiralal. Ekiwandiiko kya Uhuru eky'Ogwekumimu 2013, ekyatekebwaako omukono Omuwandiise w'Eby'amawulire w'e kibiina Vincent Magombe, kinnyonnyola ekigendererwa kya FUF. <ref name="black">{{Cite web |date=2013-10-08 |title=Uganda's Uhuru Declaration: Freedom and Unity Front |url=http://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/ugandas-uhuru-declaration-freedom-and-unity-front.html#sthash.JKCU9lfX.dpuf |access-date=2014-01-08 |publisher=Black Star News |archive-date=2014-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140108112151/http://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/ugandas-uhuru-declaration-freedom-and-unity-front.html#sthash.JKCU9lfX.dpuf |url-status=dead }}</ref>
Wiiki eyaddirira eyali General [[David Sejusa]] okuva ku mubaka wa Paalamenti akiikirira amagye, yategeezezza nti "tewali muntu yenna alina kulowooza nti Museveni agenda kuggyibwawo mubuyinza nga bayita mu kulonda." Yategeeza Bannayuganda "okuzimba obusobozi obulala" nga balonda omukulembeze omulala. <ref>{{Cite web |date=2013-11-22 |title=Renegade Ugandan general declares war on Museveni |url=http://www.sudantribune.com/spip.php?article48897 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140120054255/http://sudantribune.com/spip.php?article48897 |archive-date=20 January 2014 |access-date=2013-12-16 |publisher=Sudan Tribune}}</ref> Era yalumirizza Museveni okumenyawo omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] ng’asuula abakulembeze ba Burundi ne Tanzania ebali ng’atabayita mu nkuŋŋaana z’ekibiina. Sejusa yalumirizza Museveni obutakoma ku kutandika [[:en:M23_rebellion_(2012–2013)|bujeemu bwa M23]] ng'afuula abayeekera bannamagye omuli n'okuwaayo obuyambi bw'ensimbi, wabula okweyisa nga [[:en:Chameleon|kanawolovu]] mu bwetaavu bw'okwagala okuleeta emirembe." <ref name="voanews1"/> <ref name="aljaz"/> Sejusa yakungaana Bannayuganda <nowiki>''</nowiki>okutandika enkola empya ey'okuwonyaamu eggwanga<nowiki>''</nowiki> era eby'obufuzi bw'okulonda wansi wa Museveni byaali tebiyinza kuleetawo nkyuuka nkyuuka ng'era okuyita mu butabanguko tebuyinza kutandikibwaawo, wabula nga buyinza okukozesebwa <nowiki>''</nowiki> ng'engeri y'okwerinda<nowiki>''</nowiki> Mu kitundu eky'okubiri ekya 2013, Museveni yafulumya okusoomooza eri Sejusa okuleeta enkyukakyuka mu gavumenti, kyokka era n’agattako nti tagenda kugumiikiriza ffujjo ng’engeri y’okutuuka ku nsonga z'okukomekereza ebyo. Mu ngeri y'emu, Sejusa yayanukudde ebibuuzo oba anaakozesa amaanyi okuleeta enkyukakyuka n'agamba nti: "Si kinene nnyo nti twagala okukikola. Naye singa agenda mu maaso n'okusumulula entiisa ku bantu eyaffe ejja kuba ya ngeri ya kwerwanako." <ref name="aljaz" />
Sejusa yanenyezza Museveni n'asaba wabeewo "enkola empya ey'okuwonya eggwanga" era nti ekibiina kyali mu kaweefube wakukola ekyo, mungeri y'okusaawo enfuga ya ssemateeka gye yasaanyaawo." Wabula yeegaana okubeera nga yali yeegwanyiza obwapulezidenti ku lulwe, ng'agamba " kwaali kumala budde" okwesimbawo ng'avuganya Museveni mu nsengeka z'enkola eriwo kati. <ref name="aljaz"/> Mu ngeri y'ekwatagana, eyali yeesimbyeewoko ku bwapulezidenti emirundi esatu Colonel [[Kizza Besigye]] naye yagamba nti "oba tuli bumu oba nedda, toyinza kugya Museveni mubuyinza ng'oyita mu kulonda kuba Museveni y'ategeka ababikwanaganya n'ababidukanya," olw'embeera yaayo ey'okubeera nga gavumenti edukanyizibwa magye. Mungeri eno yateesa [[:en:Civil_disobedience|obujeemu butandikibweewo mu bantu]] buyinza okubeera obulungi mu kuleeta [[:en:Regime_change|enkyukakyuka mu gavumenti.]] <ref>{{Cite web |date=2014-01-09 |title=Opposition: yes we can't beat Museveni |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=29555&Itemid=116 |access-date=2014-01-26 |publisher=Observer.ug}}</ref>
== Ensonga ==
Okusinziira ku kibiina kino, ensonga enkulu ziri: okukola ku bye kiraba nti ng'ensonga ekendeeza mu " [[:en:Human_rights|eddembe ly'obuntu]] ," naddala okweyongera mu by'okutemula n'okutta banamateeka; ekigambibwa nti " [[:en:Justice|bannamateeka]] abalondebwaamu " ku ludda lwa gavumenti; obutaba na byambalirira, buvunaanyizibwa,n’obuli bw’enguzi obuyitiridde; n’okukendeera kw’ebitongole ebigata abantu aboogera enimi ezifaanagana nga balina neneeyisa mu myaka egyayita. <ref>{{Cite web |date=14 November 2013 |title=Freedom and Unity Front 'Situation Analysis Report' No2 |url=http://panafricanvisions.com/2013/freedom-unity-front-situation-analysis-report-no2/ |access-date=2014-01-08 |publisher=Pan African Visions}}</ref> Nga 14 Ogwekumineebiri, ekibiina kyatongoza byekyaali kigenda okukolera abantu nga bino byebyaali bisooka. <ref>{{Cite web |date=2013-12-14 |title=Uganda: Manifesto Of The Freedom And Unity Front |url=http://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/uganda-manifesto-of-the-freedom-and-unity-front.html |access-date=2014-01-08 |publisher=Black Star News |archive-date=2014-01-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140108112000/http://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/uganda-manifesto-of-the-freedom-and-unity-front.html |url-status=dead }}</ref>
== Obukulembeze ==
Ssentebe w'ekibiina kino ye [[:en:Amii_Omara-Otunnu|Amii Omara-Otunnu]]. <ref>{{Cite web |date= |title=Uganda has become a dictatorship under Museveni's Rule |url=http://fuf-uganda.org/portfolio/formation/ |access-date=2014-01-08 |publisher=Fuf-uganda.org |archive-date=2013-12-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131220204125/http://fuf-uganda.org/portfolio/formation/ |url-status=dead }}</ref> Eyali General David Sejusa naye mukulembeze wa kibiina. <ref name="aljaz"/> Omuwandiisi w’Eby'amawulire ye Vincent Magombe. <ref name="black"/>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
0awvbvbdu7aqxmye4oncubznu9plwho
Fred Bwino Kyakulaga
0
12172
56228
42625
2026-06-20T19:50:15Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56228
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fredrick Bwino Kyakulaga''' yazaalibwa mu Gwomukaaga nga 22, 1964 Munnayuganda [[Munnassomabusirikitu(Microbiologist)|omukugu mu by'obutonde obutonotono]] era [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] akola nga Minisita Omubeezi Ow'eby'obulimi, Amakolero Ebisolo, n'Obuvubi, ekifo kye yakwata mu Gwomukaaga mu 2021. Era ye [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Kigulu North mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Iganga]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |date=2022-12-23 |title=Govt to plant 100,000 hectares of oil palm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-plant-100-000-hectares-of-oil-palm-4064502 |access-date=2023-02-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=11 October 2022 |title=Gov't sets interventions to end food insecurity |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/144864 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Fred Bwino Kyakulaga Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/fred-bwino-kyakulaga/ |access-date=2023-02-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Senyonyi |first=Taddewo William |date=2021-08-06 |title=Agriculture State Minister Applauds UCDA For Developments In Sub-sector » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/agriculture-state-minister-applauds-ucda-for-developments-in-sub-sector/ |access-date=2023-02-04 |website=Business Focus |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Akankwatsa |first=Tonny |date=2022-09-17 |title=Uganda's Anti Tick Vaccine Ready for Field Trials |url=https://thetowerpost.com/2022/09/17/ugandas-anti-tick-vaccine-ready-for-field-trials/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Samuel |date=13 October 2021 |title=Reenergized MAAIF seeks media alliances to transform agriculture |url=https://www.observer.ug/businessnews/71508-reenergized-maaif-seeks-media-alliances-to-transform-agriculture |access-date=2023-02-04 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-19 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=2023-02-04 |website=Daily Express News |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bwe n’obuyigirize ==
Fred Bwino Kyakulaga yazaalibwa mu Gwamukaaga nga 22, 1964 e Kigulu mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] .
Fred alina diguli ey'okusatu mu [[:en:Public_administration|by’Okudukanya Emirimu gya Gavumenti]] okuva mu [[Uganda Management Institute]], MA mu by’okugula n'okutambuza eby'amaguzi okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] era mu kiseera kino akola Diguli ye ey'Okusatu mu Kunoonyereza ku by’Obulimi mu by’Obutonde bw’Ebimera.
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_government_ministries_of_Uganda|Olukalala lwa Minisitule za Gavumenti mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eye 11]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eye 10]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Emikutu emirala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.agriculture.go.ug/minister-of-state-for-agriculture/ Omukutu gwa Minisitule y’eby'obulimi, Amakolero g’ebisolo n’obuvubi]
* [https://www.fao.org/fileadmin/templates/cfs/Events/ExpoDubai/Bio/Hon._Bwino_Fred_Kyakulaga_Bio.pdf Omukutu gwa FAO]
1ngy7drnuhioppi3kjcjwreqy2k5gni
GBK Dairy Products Limited
0
12178
56268
42651
2026-06-20T20:05:16Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56268
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''GBK Dairy Products Limited''' etera okuyitibwa '''GBK Dairy''' kkampuni [[:en:Dairy|ekola amata]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1125828/gbk-denies-financial-crisis</ref>
== Ekifo w'esangibwa ==
Ofiisi enkulu n’ekkolero lya GBK Dairy Products Limited bisangibwa ku 70–80 [[:en:Mbarara–Ntungamo–Kabale–Katuna_Road|Mbarara–Kabale Road]], mu [[:en:Central_business_district|makkati g'ekibuga]] ekya [[:en:Mbarara|Mbarara]], <ref name="XXR2">https://www.yellow.ug/company/30253/gbk-dairy-products-u-ltd</ref> ekibuga ekisinga obunene era ekisingamu abantu abangi mu [[:en:Ankole_sub-region|kitundu kya Ankole]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikaddyo]] bwa Uganda. Kino kiweza 270 kilometres (168 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene. <ref name="2R">https://www.google.com/maps/dir/Kampala/Mbarara/@-0.1256914,30.4965062,8z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc0f9d74b39b:0x4538903dd96b6fec!2m2!1d32.5825197!2d0.3475964!1m5!1m1!1s0x19d91bb20d9cd3e3:0x883a0deaec00c519!2m2!1d30.6545022!2d-0.6071596!3e0</ref> Ensengeka z'ettaka eza ofiisi enkulu eya kkampuni eno ze zino:0°36'25.0"S, 30°39'42.0"E (Latitude:-0.606944; Longitude:30.661667). <ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/0%C2%B036'25.0%22S+30%C2%B039'42.0%22E/@-0.6073215,30.6622711,139m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d-0.6069444!4d30.6616667</ref>
== Okutwalira awamu ==
GBK Dairy yaggulwawo mu 1996, ng’esobola okufulumya liita 2,000 olunaku. We bwatuukira mu Gwokutaano gwa 2015, obusobozi bw’ekkolero lino lyali lifulumya liita 100,000 buli lunaku, wadde ng’emirundi mingi ekkolero lino lyali likozesebwa bulungi, nga lifulumya liita 20,000 ku 30,000 zokka buli lunaku, okusinga olw’akatale akatono. Ebintu bya kkampuni eno bitundibwa mu ggwanga munda mu Uganda ne mu mawanga ag’omuliraano agali mu mukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] . <ref name="1R" />
== Obwannannyini bwayo ==
GBK Dairy mmemba era nga ye kkampuni entono eri wansi w'ennene eya '''GBK Group''' of companies, nga muno mulimu ekkolero erirongoosa amata, ekyuma ekirongoosa amazzi ekikola amazzi ag’okunywa mu bucupa, n’ekyuma ekisogola omubisi ekikola omubisi ogw’obutonde ogw’okunywa. Ekkolero lino likola ebintu bino wammanga n’ebirala: [[:en:Milk|amata amabisi agafumbiddwako akatono]], [[:en:Ultra-high-temperature_processing|amata ga UHT]], [[:en:Yoghurt|yogati]] n'o[[:en:Ghee|muzigo]] . <ref name="4R">https://web.archive.org/web/20200125194144/http://www.foodbusinessafrica.com/2015/02/23/dairy-industry-in-uganda/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_milk_processing_companies_in_Uganda|Olukalala lw'amakampuni agakola amata mu Uganda]]
* [[:en:Dairy_industry_in_Uganda|Amakolero g'amata mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160322070315/http://ea-agribusiness.co.ug/opportunities-and-challenges-in-ugandas-dairy-industry/ Emikisa n'okusoomoozebwa mu mulimu gw'amata mu Uganda]
* [https://witnessradio.org/uganda-diary-companies-profiled-in-global-market-research-watch-out-for-your-land/ Okukola Amata mu Buvanjuba bwa Afrika: Alipoota ya 2018]
qr13fnv53c39ua59n4fnq7splk95hrf
Francis Takirwa
0
12208
56196
43144
2026-06-20T19:37:03Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56196
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[:en:Brigadier_General|Brigadier General]] '''Francis Takirwa''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omuserikale wa magye era nga yatandika emirimu gye mu bujjuvu mu Gwekkumineebiri 2019, ng’aduumira ekibinja eky'eggye lya [[:en:Uganda_People's_Defence_Forces|Uganda People’s Defence Forces]], erisangibwa mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda. <ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Takirwa-UPDF-2nd-Division-command--DR-Congo-ADF-/688334-5376022-dkhle5/index.html</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y’e Mbarara]] nga 7 Ogwekkuminoogumu 1965. Yasomerako mu ssomero lya Mbarara Junior School mu pulayimale. Oluvannyuma yasomerako ku [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] nga eno gye yamaliririza Siniya eyookuna. Yeegatta ku magye ga Uganda nga wayiseewo ekiseera kitono. <ref name="2R">https://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Uganda</ref>
Mu 1994, yasoma essomo lya Junior Command and Staff Course mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Junior_Staff_College|Uganda Junior Staff College]], e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] . Oluvannyuma naagenda mu maaso n’agenda mu musomo gw’abaduumizi ba kkampuni mu [[:en:Tanzania_Military_Academy|ttendekero ly’amagye erya Tanzania]] e [[:en:Monduli|Monduli]], mu 1998. Oluvannyuma mu 2006, yagenda mu kusoma essomo ly'obuduumizi b’amagye mu [[:en:PLA_National_Defence_University|Nanjig Army Command College]], e [[:en:Nanjing|Nanjing]], China. Mu 2009, yafuna Dipuloma mu African Strategic Studies okuva mu [[:en:Nasser_Military_Academy|Nasser Higher Military Academy]], e [[:en:Giza|Giza]], Misiri. Oluvannyuma yagenda okusoma essomo lya Executive National Security Program mu ttendekero ly’ebyokwerinda erya South Africa. <ref name="2R" />
== Omulimu gwe ==
Okuweereza kwe mu magye ga Uganda kwatandika mu 1989. Aweererezza mu mirimu egy’enjawulo egy’obukulembeze mu magye, omuli n’okulwana mu lutalo lw'e [[:en:Somalia|Somalia]], ng’omu ku kibinja ky’amagye ga UPDF mu [[:en:AMISOM|AMISOM]], okuva mu 2011 okutuuka mu 2012. <ref name="2R" /> Amangu ddala nga tannatuuka mu kifo ky’alimu kati, Takirwa yali akulira Eby'enjigiriza, Emizannyo n’Obuwangwa mu UPDF. Ng’omuduumizi w’ekibinja kya UPDF eky’okubiri, nga yasikira Brigadier [[:en:Kayanja_Muhanga|Kayanja Muhanga]] eyagenda okweyongerayo mu misomo gye mu ttendekero lya South African National Defence College. <ref name="1R" />
== Ebirala ebikulu ==
Brigadier Francis Takirwa era yaliko omukiise w’amagye mu Paalamenti ey’ekkumi 2016 - 2021. <ref name="1R" /> <ref name="2R" /> Mu 2022, yalondebwa ng’akola ng’omumyuka w’omuduumizi w'amagye g’oku ttaka. Era yaliko akulira eby'enjigiriza, emizannyo, n’ebyobuwangwa mu magye ga Uganda. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-reshuffles-updf-commanders-4047280</ref> <ref>https://www.updf.go.ug/welfare/major-general-francis-takirwa-urges-troops-to-maintain-new-housing-units/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
q8lpz52xvhxof42gvdfororthsyndei
Francis Omaswa
0
12245
56195
43067
2026-06-20T19:36:46Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56195
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Gervase Omaswa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusawo w'emitima n'emisuwa, musomesa era mukugu mu[[:en:Academic_administration|nzirukanya y'emirimu]] . <ref>{{Cite web |last=MLO |date=2009 |title=Brief Professional & Academic Profile of Professor Francis Omaswa |url=http://www.ministerial-leadership.org/author/dr-francis-omaswa |access-date=21 February 2015 |publisher=Ministerial-leadership.org (MLO)}}</ref> Yatuuzibwa ku bwa [[:en:Chancellor_(education)|ssenkulu]] wa [[:en:Soroti_University|Soroti University]], emu ku [[:en:Public_university|yunivasite za gavumenti]] omwenda mu Uganda mu Gwomunaana 2022. <ref name="SrtR">https://softpower.ug/prof-omaswa-installed-as-first-soroti-university-chancellor/</ref> Omaswa yaliko ssenkulu wa [[Busitema University]] emu ku yunivasite za gavumenti ya Uganda wakati wa 2009 okutuuka 2017.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-3</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150222031721/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/683376</ref>
== Ensibuko n'obuyigirize ==
Omaswa yazaalibwa mu kyalo Mukura mu Disitulikiti y'e [[Kumi (disitulikit)|Kumi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda, awo nga mu 1943. Bazadde be baali Yafesi Ijookit ne Matilda Acom. Yasomera ku ssomero lya Mukura Primary School okuva mu P1 okutuuka mu P4, gyeyava okugenda ku Koloin Primary School okuva mu P5 okutuuka mu P6. Oluvannyuma lw'okuyita ebigezo bye ebimalako omutendera ogwa pulayimale, yagenda ku ssomero lya Holy Angels Junior Secondary School mu Disitulikiti y'e [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] okusoma Junior One ne Junior Two. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]], gye yasomera siniya ne haaya ku mutendera gwa O-Level ne A-Level.
Mu 1964, yaweebwa ekifo ku ttendekero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] era n'attikirwa mu 1969 ne Diguli mu busawo obulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery.]] Mu 1974, yafuna Diguli eyookubiri mu busawo okuva ku yunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].
Oluvannyuma yalondebwa okubeera omu ku bammemba b'ekibiina ki [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Surgeons_of_Edinburgh|Royal College of Surgeons of Edinburgh]] kwossa ne [[:en:College_of_Surgeons_of_East,_Central_and_Southern_Africa|College of Surgeons of East, Central and Southern Africa]] era nga mu kibiina kino y'omu ku batandisi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-Details-5</ref> Omaswa mufumbo era mukyala we ye Dr. Catherine Nyapidi Omaswa era nga naye musawo eyasomera ku yunivasite e Makerere.
== Ebijuliziddwa ==
t602opndcyej71x3xx0ykdyso4kqkph
Fox Odoi-Oywelowo
0
12260
56181
43051
2026-06-20T19:29:17Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56181
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fox Odoi-Oywelowo''' Munnayuganda omuwolereza era mubaka mu Paalamenti. Odoi-Oywelowo yaliko omuwabuzi omukulu mu by'amateeka eri pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] .
Nga 14 Ogusooka 2021, Fox Odoi-Oywelowo yalondebwa nga mmemba wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkumin'emu ng'akiikirira ekitundu ky'eBuggwanjuba bwa Budama mu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu Gwomukaaga, yakwata obukulembeze bw’akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Paalamenti ya Uganda. Omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu, awera okuvunaana buli kitongole ekityoboola eddembe ly’obuntu. <ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/09/former-museveni-legal-counsel-fox-odoi-wins-west-budama-north-east-nrm-flag.html</ref> Mu 2023, ye mubaka yekka eyakuba akalulu nga awakanya [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|ebbago erirwanyisa ebisiyaga]] .
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Fox Odoi-Oywelowo yazaalibwa nga 23 Ogwekkuminebiri 1968 mu Budama ey'Obuggwanjuba mu Buvanjuba bwa Uganda. Yasomera ku Manjasi High School nga tannaba kwegatta ku St Peter's College, Tororo, gye yamalira siniya. Oluvannyuma Fox Odoi-Oywelowo yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gye yafunira diguli mu mateeka (LLB Hons), n’atikkirwa mu 1992. Wakati wa 1992 ne 1993, yasoma dipulooma mu by’amateeka, n’atikkirwa mu 1993. Mu 2018, yafuna diguli eyookubiri mu mateeka, International Business Law, okuva mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] .
== Omulimu gw’amateeka ==
Fox Odoi-Oywelowo yatandika nga omuyambi w'omulamuzi JP Berko (Ghanaian Expatriate Judge) ku bitongole bya gavumenti ebigenderera okuyambako ku mawanga agakyakulakulana nga tannaweereza nga omuyambi mu by’amateeka mu kkampuni ya bannamateeka ey’obwannannyini mu [[:en:Kampala|Kampala]] .
Yeegatta ku kitongole ky’ebyamateeka ekya State House mu 1995 n’afuuka akulira ekitongole kino mu 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Fox Odoi-Oywelowo yali mu Ttiimu eyanoonyereza ku buyinza bwa [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda Peoples’ Defence Forces]] (UPDF). Ttiimu eno yazuula abajaasi abataaliyo "emizimu" naye nga baali basasulibwa ku lukalala lw’omusaala gw’amagye ga UPDF. Mu 1999, yakulembera ekibinja ky’ababalirizi b’ebitabo eky’enjawulo ekya State House okuyingira mu kitongole ky’omusolo ekya Uganda Revenue Authority (URA), okunoonyereza ku kwewala omusolo. Okubala ebitabo kuno kwaviirako okussaawo enkola ezigendereddwamu okutangira abantu abasuulawo eby'amaguzi byabwe. Okubala ebitabo era kwaleese okuddukanya obulungi kabangali z’ebyamaguzi ebiyita mu bifo ebirala n’okuddamu okukakasa n’okuwandiika ebiwandiiko ebifulumizibwa ebweru w’eggwanga.
Fox Odoi-Oywelowo naye mukozi wa mateeka ga ssemateeka mu bujjuvu era yawaaba empaaba za ssemateeka eziwerako ezitereezezza enkola y’amateeka mu Uganda. A ''Locus Classicus'' eya Fox Odoi-Oywelowo ne James Akampumuza V Ssaabawolereza wa Gavumenti esomesebwa mu masomero gonna ag’amateeka mu Uganda.
Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuuka mu 2010, Odoi-Oywelowo ye yali akulira abawaabi ba gavumenti mu kitongole ky’amagye ga Uganda People’s Defence Forces unit, abakuumi ba Pulezidenti aba Presidential Protection Unit (PPU) oluvannyuma ekyakyuka ne kifuuka ekibinja ky’abakuumi ba Pulezidenti (PGB) nga mu kiseera kino kye kiyitibwa Special Forces Command (SFC).
Bwe yali mu State House, era yalondeddwa okubeera mmemba w’akakiiko akagaziyiziddwa akanoonyereza ku bivuddeko okulwanagana wakati w’eggye lya Uganda Peoples’ Defence Forces (UPDF) n’eggye lya Rwanda Patriotic Front (RPF) e [[:en:Six-Day_War_(2000)|Kisangani]] . <ref>https://www.nytimes.com/2000/06/11/world/the-forces-of-rwanda-and-uganda-fight-in-congo.html</ref>
Mu 2010, Odoi-Oywelowo yeegatta ku Directorate of Civil Litigation mu Minisitule ya Uganda ey’ebyamateeka n'ensonga za Ssemateeka, ng’akola nga munnamateeka wa Gavumenti.
Akyagenda mu maaso n’okukola eby’amateeka ng’omuwolereza wa Kkooti z’Ekitongole ekiramuzi nga yeewandiisa mu 1998.
== Emirimu gy'obwa Mmemba wa Paalamenti ==
Mu 2011, Fox Odoi-Oywelowo yalondebwa nga mmemba wa Paalamenti ya Uganda ey’omwenda, ng’akiikirira ekitundu kya Budama ey'Obuggwanjuba mu Bukiikakkono. Bwe yali mu Paalamenti, yaliko ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa. Era yaliko omukiise ku kakiiko k’ebyamateeka n'ensonga za Paalamenti n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira. Fox Odoi-Oywelowo nga 14 Ogusooka 2021, yaddamu okulondebwa mu Paalamenti ya Uganda okukiikirira ekitundu ky'Obuggwanjuba bwa Budama mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, n’awangula ekifo nga mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM). <ref>https://www.independent.co.ug/fox-odoi-jumps-into-race-to-become-deputy-speaker/</ref> Ye mubaka mu Paalamenti eyasooka okukiikirira Konsityuwensi eyali yakutulwa okuva ku Konsityuwensi y'e Budama ey'Obuggwanjuba mu Bukiikakkono mu 2020.
Mu kiseera kye ekya 2011–2016, Fox Odoi-Oywelowo y’omu ku bavujjirizi abaawakanya etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga mu Paalamenti ne mu kkooti ya Ssemateeka. <ref>http://www.ipsnews.net/2014/03/ugandas-campaigners-convinced-success-legal-challenge-anti-gay-law/</ref> N’ekyavaamu, kkooti ya Ssemateeka yalangirira nti etteeka erirwanyisa abagaala ebisiyaga terisaana mu ssemateeka. Ng’omubaka mu Paalamenti, Fox Odoi-Oywelowo yawagira okuggyawo ekibonerezo ky’okufa era n’asaba olukusa okuva mu Paalamenti wamu n’abalala okuleeta ebbago ly’etteeka ly’omukiise ow’obwannannyini olw’ekigendererwa kino. Era yasaba okukkirizibwa okuggyamu embuto mu mateeka n’okussaawo obulwaliro obuggyamu embuto mu ngeri etali ya bulabe ng’engeri yokka ey’omugaso ey’okutaasa obulamu bw’enkumi n’enkumi za bamaama abafa olw'enkola z’okuggyamu embuto ezitali nnungi. <ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/legalize-abortion-mp-fox-odoi-1592256</ref>
Mu 2023, Odoi-Oywelowo ye mubaka yekka eyakuba akalulu nga awakanya [[:en:Anti-Homosexuality_Bill,_2023|ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga, 2023]] . Yasekererwa bannamateeka banne ne bamulumiriza okufuna ssente okutumbula bye balaba nga "obugwenyufu bw'amawanga g'obugwanjuba". <ref>https://www.nytimes.com/2023/04/20/world/africa/uganda-anti-gay-bill-lgbtq.html</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Fox Odoi-Oywelowo mufumbo era alina abaana bana. Wa nzikiriza ya Kikatoliki.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Odoi-Oywelowo, Fox}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
bcmd0lzabcxlg8gipvtyycl32w85xb9
Frederick Drandua
0
12278
56243
43134
2026-06-20T19:56:05Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56243
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Drandua,''' yazaalibwa nga 12 Ogwomunaana mu 1943,n'afa nga 1 Ogwomwenda mu 2016, nga yali Faaza [[:en:Roman_Catholic|w'Abakatuliki Omunnayuganda]], eyaweereza ng'Omulabirizi [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Arua|w'Essaza ly'e Arua]], mu Uganda, okuva nga 27 Ogwokutaano mu 1986 okutuusa nga 19 Ogwomunaana mu 2009. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=11 February 2019 |title=Bishop Frederick Drandua (Deceased): Bishop Emeritus of Arua, Uganda |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bdrandua.html |access-date=19 August 2019 |publisher=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}</ref>
== Obuvo n’obusaserdooti ==
Drandua yazaalibwa mu Uleppi, mu emannyikiddwa nga [[:en:Ma'di-okollo_District|Disitulikiti y’e Ma’di-okollo]] kati, mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya West Nile]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bitundu by'omu Bukiikakkono]] bwa Uganda, nga 12 Ogwomunaana mu 1943. Yatuuzibwa ku bwafaaza nga 9 Ogwomunaana mu 1970. Yaweereza nga Faaza w’essaza ly’Abakatuliki mu Arua okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 1986. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=11 February 2019 |title=Bishop Frederick Drandua (Deceased): Bishop Emeritus of Arua, Uganda |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bdrandua.html |access-date=19 August 2019 |publisher=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDavid_M._Cheney2019">David M. Cheney (11 February 2019). [http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bdrandua.html "Bishop Frederick Drandua (Deceased): Bishop Emeritus of Arua, Uganda"]. Kansas City: [[Catholic-Hierarchy.org]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 August</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Ng'omulabirizi ==
[[:en:Pope_John_Paul_II|Paapa John Paul II]] yamulonda ng'omulabirizi nga 27 Ogwokutano mu 1986 era n’atukuzibwa ng’Omulabirizi w’e Arua nga 15 Ogwomunaana mu 1986, nga kino kyakolebwa Kalidinaali [[Emmanuel Nsubuga|Emmanuel Kiwanuka Nsubuga]] †, Ssaabalabirizi wa Kampala, ng’ayambibwaako [./Emmanuel_Wamalahttps://en.wikipedia.org/wiki/Emmanuel_Wamala Emmanuel Wamala], Omulabirizi w’e Kiyinda-Mityana n’Omulabirizi [[:en:Cesare_Asili|Cesare Asili]] †, Omulabirizi w’e Lira, Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=11 February 2019 |title=Bishop Frederick Drandua (Deceased): Bishop Emeritus of Arua, Uganda |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bdrandua.html |access-date=19 August 2019 |publisher=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDavid_M._Cheney2019">David M. Cheney (11 February 2019). [http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bdrandua.html "Bishop Frederick Drandua (Deceased): Bishop Emeritus of Arua, Uganda"]. Kansas City: [[Catholic-Hierarchy.org]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 August</span> 2019</span>.</cite></ref>
Omulabirizi Frederick Drandua yalekulira eby'okubeera Omulabirizi mu Arua nga 19 Ogwomunaana mu 2009, <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=11 February 2019 |title=Bishop Frederick Drandua (Deceased): Bishop Emeritus of Arua, Uganda |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bdrandua.html |access-date=19 August 2019 |publisher=[[Catholic-Hierarchy.org]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDavid_M._Cheney2019">David M. Cheney (11 February 2019). [http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bdrandua.html "Bishop Frederick Drandua (Deceased): Bishop Emeritus of Arua, Uganda"]. Kansas City: [[Catholic-Hierarchy.org]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 August</span> 2019</span>.</cite></ref> ng'eby'obulamu bwe by'ali mu mbeera mbi. <ref name="2R">{{Cite web |last=Juliet Lukwago |date=1 September 2016 |title=Bishop Fredrick Drandua of Arua Dies |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434241/bishop-fredrick-drandua-dead |access-date=19 August 2019 |place=Kampala}}</ref> Yafa nga 1 Ogwomwenda mu 2016, mu [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|ddwaliro lya St. Francis Hospital Nsambya]], e [[:en:Nsambya|Nsambya]], Kampala, Uganda, ng'alina emyaka 73. <ref name="1R" /> <ref name="2R" /> <ref name="3R">{{Cite web |last=David Rupiny |first=and Robert Ariaka |date=1 September 2016 |title=Bishop Frederick Drandua Dead |url=https://ugandaradionetwork.com/story/bishop-emeritus-drandua-of-arua-diocese-dead |access-date=19 August 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Catholic_Church_in_Uganda|Eklezia Katolika mu Uganda]]
* [[:en:Uganda_Martyrs|Abajulizi ba Uganda]]
== Ekimeeza ekiraga abaamudira mu bigere ==
{{s-start}}
{{succession box|before=[[Angelo Tarantino]] (1959 - 1984)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Arua|Arua]]|years='''1986 - 2009'''|after=[[Sabino Ocan Odoki]] (2010 - present)}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.gcatholic.org/dioceses/diocese/arua0.htm Obulabirizi bw'e Arua mu Uganda]
* [https://www.monitor.co.ug/News/National/Pope-mourns-Bishop-Drandua/688334-3368432-ryyvxqz/index.html Paapa Akungubagidde Omulabirizi Drandua]
1yyiml6tfc0a2hnhzflrwpilugtvjvj
Ganda Lal
0
12357
56313
43477
2026-06-20T21:53:51Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56313
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ganda Lal''' (olunaku lwe yazaalibwa terumanyiddwa) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyali omuzannyi wa Criket ow'omutindo ogusooka .
Yazannyira Uganda cricket okuva mu 1955 okutuuka mu 1964. Yazannyako omupiira gumu [[:en:First-class_cricket|ogw'omutindo ogusooka]] mu [[:en:East_Africa_cricket_team|East Africa]] ne kiraabu ya [[:en:Marylebone_Cricket_Club|Marylebone eya Cricket]] (MCC) eyali erambula mu Gwekkuminoogumu 1963. Mu mupiira guno, ng’azannya nnamba 11,era teyafulumako nga tateebye wadde. Mu luzannya olw'okubiri, teyaliiwo olw'okuba noobuvune era teyazannya. Mu nzannya za MCC yaggulawo okukuba akapiira kyokka n’ateeba goolo mukaaga zokka, naye n’akubwa emipiira 23 era naalemwa okuteeba ku mutindo gwa 3.83. <ref>https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/26/26461.html</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
4105uygzqcdtt9t04130vm53zpj6sfq
Francis Mwebesa
0
12360
56190
48018
2026-06-20T19:34:18Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56190
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis (Frank) Mwebesa''' Munnayuganda Munnabyabufuzi akola nga [[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obwegassi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref>https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3qpt50u9qou65uvp00adsu2tkt6ffzn
Frederick Kayanja
0
12383
56245
43634
2026-06-20T19:57:00Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56245
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Ian Bantubano Kayanja''' (yazaalibwa 4 Ogwomunaana 1938) Munnayuganda [[:en:Veterinarian|omusawo w'ebisolo]], [[:en:Academic_staff|munnabyanjigiriza]], era [[:en:Academic_administrator|omuddukanya w'eby'ensoma]]. Abadde [[:en:Chancellor_(education)|chancellor]] wa [[:en:Gulu_University|Gulu University]], ettendekero lya gavumenti erya waggulu, okuva mu Gwekkumi 2014, ng’adda mu bigere bya [[:en:Martin_Aliker|Martin Aliker]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Frederick+Kayanja#:~:text=View-,Red%20Pepper%20Reporter%20(27%20October%202014).,-Issues</ref> Yaliko [[:en:Vice_chancellor|omumyuka wa chancellor]] wa [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Mbarara University of Science and Technology]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Frederick+Kayanja#:~:text=View-,Cecilia%20Okoth%20(28%20November%202013).,-Issues</ref> Ekifo ekyo yakituulamu mu 1989, ate naakivaamu mu Gwekkumi 2014. <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Frederick+Kayanja#:~:text=View-,Amos%20Barya%20(20%20October%202014).,-Issues</ref> Bwe yali tannatuukayo eyo, yaweerezaako ng'omumyuka w'omumyuka wa Chancellor owa [[:en:Makerere_University|yunivasite ya Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Frederick+Kayanja#:~:text=View-,Webadmin%20(3%20October%202019).,-Issues</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kayanja alina diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]], eyamuweebwa [[:en:University_of_London|University of London]] mu 1963. Diguli eyookubiri eya Master of Science, yagifuna mu 1965, ne diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]], gye yafuna mu 1967, nga zombi zaamuweebwa yunivasite yeemu. Mu 1969, yagenda mu maaso n’okufuna [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] okuva mu [[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa, Kenya]], eyafuuka [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. <ref>https://aasciences.africa/fellows-all?region=All&discipline=All&year=All&gender=All&name-starts-with=&type=All&page=11</ref>
== Ebyafaayo by’emirimu gye ==
Mu myaka gya 1960, Kayanja yakola nga Assistant Lecturer mu University of London, okuva mu 1965 okutuuka mu 1966. Oluvannyuma yaweereza ng’omusomesa mu yunivasite y’emu okuva mu 1966 okutuuka mu 1968. Oluvannyuma yakola nga omusomesa mu University of Nairobi, mu [[:en:Kenya|Kenya]], okuva mu 1968 okutuuka mu 1970, bwe yakuzibwa n’afuuka Senior Lecturer, n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 1970 okutuuka mu 1972. Mu 1972, yakuzibwa n’afuulibwa Associate Professor era n’aweererezayo okutuuka mu 1973. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2019)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Mu 1974 Kayanja yapangisibwa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] nga Pulofeesa, n’aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 1982. Era yaweerezaako nga Fellow and Visiting Professor mu [[:en:Wolfson_College,_Cambridge|Wolfson College]] eya [[:en:University_Cambridge|University Cambridge]] mu Bungereza okuva mu 1982 okutuuka mu 1984. <ref>http://erepository.uonbi.ac.ke/</ref>
Kayanja akoleddeko mu matendekero agawerako munda n’ebweru wa Uganda; omuli: (a) Omusomesa mu [[:en:University_of_London|Yunivasite y’e London]] mu Bungereza (b) Omusomesa omuyambi mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] (c) Pulofeesa era omukulu mu Yunivasite y’e Makerere (d) Ssentebe w’ekitongole kya Uganda National Agricultural Research Organization (e) Ssentebe w’olukiiko lwa [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] . <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1103364/uphold-quality-universities-told</ref>
== Obuvunaanyizibwa bwe obulala ==
Ye muwandiisi omukulu mu lupapula lwa ''African Journal of Ecology'' . Era munnattendekero lya African Academy of Sciences n’ettendekero lya Uganda National Academy of Sciences. <ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Frederick+Kayanja#:~:text=View-,UNAS,-. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Frederick+Kayanja#:~:text=View-,UNAS,-.]</ref> Kaawonawo w'endwadde [[:en:Ebola|Ebola hemorrhagic fever]] . <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Frederick+Kayanja#:~:text=View-,Athumani%2C%20Halima%20(7%20October%202011).,-Provide%20feedback</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Olukiiko lwa Uganda National Council for higher Education]]
== Ebijuliziddwa ==
2y5au1brwkgl2v26af76eg9goe537f1
Flavia Nassuna Matovu
0
12400
56130
45590
2026-06-20T18:43:09Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56130
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Nassuna Matovu''' (yazaalibwa 18 Ogwokusatu 1969) [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] Mulamuzi nga mu kiseera kino akolera mu kitongole ky'e'by'ettaka mu [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Mugabe |first=Sharp |date=2022-08-16 |title=#UGCitizenUpdate: Deployment & Transfer of Judges of the High Court |url=https://www.gcic.go.ug/deployment-transfer-of-judges-of-the-high-court/ |access-date=2025-04-20 |website=GCIC Uganda |language=en-US |archive-date=2022-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220816101419/https://www.gcic.go.ug/deployment-transfer-of-judges-of-the-high-court/ |url-status=dead }}</ref>
Yalondebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu kifo kino mu Gwokutaano 2022 oluvannyuma lw'okuteesa okuva mu kakiiko akavunaanyizibwa ku kitongole [[:en:Judiciary|ekiramuzi]] <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-16-judges-of-high-court-3827942</ref> <ref>https://www.judiciary.go.ug/data/incourt/16/The%20Honorable%20Judges%20of%20The%20High%20Court.html</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/respect-rights-of-ugandans-museveni-tells-new-judges-3912094</ref>
== Ensibuko n’ebyenjigiriza ==
Flavia mufumbo alina abaana bana. <ref name=":0"/> Buno bwebuyigirize bwe wammanga
{| class="wikitable"
|+Ebyenjigiriza ebya siniya
! Essomero
! Ebbaluwa
|-
| Essomero lya Gayaza High School
| UCE
|-
| Essomero lya St. Joseph's Secondary School, Naggalama
| UACE
|}
{| class="wikitable"
|+Ebyenjigiriza eby’amatendekero aga waggulu
! Ekitongole
! Ekirabo
! Omwaka
|-
| [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]]
| Diguli mu mateeka (LL.B) .
| 1991–1994
|-
| [[Law Development Centre|Ekifo ekikulaakulanya amateeka]]
| Diguli eyookubiri mu by’amateeka
|
|-
| Uganda Christian University,Mukono
| Master mu by’obusuubuzi n'okuddukanya emirimu (MBA) .
| 2016–2018
|}
== Omulimu ==
Wammanga wano weewali ebikwata ku mulimu gwa Flavia ogw’ekiramuzi.
{| class="wikitable"
|+Eby’amateeka n’Ebyobulamuzi
! Omwaka
! Ekifo kikuumibwa
! Ekifo/Ebigambo
|-
| 1995 – 1999 mu mwaka gwa 1999
| Omuyambi w’eby'amateeka
| Yakolako ne Ms. Kityo & Co. Advocates ate oluvannyuma ne Ms. Kiyingi & Co. Advocates
|-
| 1999 – 2008. Emyaka gyabwe
| Omulamuzi w’eddaala erisooka
| Yaweereza e Nakawa, [[Mpigi]], ne [[Masaka]]
|-
| 2008 – 2015 mu mwaka gwa 2015
| Omulamuzi omukulu
| yaweerezebwa [[Entebbe]], [[Mpigi]], Luwero, ne Nakawa
|-
| 2015 – 2020 mu mwaka gwa 2020
| Omumyuka w’omuwandiisi w’ebitabo
| Yaweereza mu kitongole kya Execution & Bailiffs Division n'oluvannyuma mu kitongole ekirondoola kooti <ref>{{Cite web |title=Judge Nassuna Hands Over Inspectorate Chambers |url=https://judiciary.go.ug/data/news/1165/Judge%20Nassuna%20Hands%20Over%20Inspectorate%20Chambers.html |access-date=2025-04-20 |website=judiciary.go.ug}}</ref>
|-
| 2020
| Omuwandiisi w’ebitabo
| Yakuzibwa n'afuuka Registrar omujjuvu mu kitongole ekiramuzi <ref>{{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-11-26 |title=Flavia Nassuuna Appointed Judiciary Registrar |url=https://chimpreports.com/flavia-nassuuna-appointed-judiciary-registrar/ |access-date=2025-04-20 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
|-
| May 2022 – Mu kiseera kino
| yakola nga'Omulamuzi, wa Kkooti Enkulu mu Uganda
| Yakola ng'Omulamuzi wa Kkooti Enkulu mu Uganda <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=25 May 2022 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/museveni-appoints-16-new-judges-of-the-high-c-134789 |access-date=2025-04-20 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=President Museveni Appoints 16 Acting High Court Judges |url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/president-museveni-appoints-16-acting-high-court-judges- |access-date=2025-04-20 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2022-05-25 |title=FULL LIST: Museveni Appoints 16 High Court Judges in Acting Capacity |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/05/25/full-list-museveni-appoints-16-high-court-judges/ |access-date=2025-04-20 |website=Daily Express |language=en-US}}</ref>
|}
== Emisango ==
Mu musango gwa Namitala yeeyaali addukanya omusango gwa Estate ya Nantongo ng'attunka ne Bakyengo n'abalala basatu mu 2022. Flavia yayimirira mu nkaayana ezikwata ku [[:en:Estate_Administration|nzirukanya y’ebizimbe]] n’obwannannyini [[:en:Land_ownership|ku ttaka]] . Yakulembera omusango ogwali gukwata ku ndagaano y’okutunda ettaka mu musango gwa Ndawula ng'awoza ne Nakalanzi n'omulala mu 2023. <ref>https://ulii.org/</ref> Ono era abadde akola ku [[:en:Land|misango emirala egy’ettaka]] ng'ogwa Renatta Namudulo ne [[:en:Uganda_Electricity_Transmission_Company_Limited|Uganda Electricity Transmission Company Limited]] ne National Housing and Construction Company Limited ne [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], egyawandiikibwa mu nkalala z’ensonga z’ekitongole ky’ettaka. <ref>{{Cite web |title=Judiciary: The Republic of Uganda |url=https://judiciary.go.ug |access-date=2025-04-20 |website=judiciary.go.ug}}</ref>
== Era laba ==
* [[:en:Alfonse_Owiny-Dollo|Alfonse Owiny-Dollo, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
ljpe1vvyqfxtw2tr8hz9m3p38q2n0ew
Fred Charles Oweyegha- Afunaduula
0
12442
56229
44003
2026-06-20T19:50:35Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56229
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Oweyegha-Afunaduula''' '''Fred''' '''Charles''' (yazaalibwa mu 1949), era amanyiddwa nga '''FC Oweyegha-Afunaduula''', pulofeesa omunnayuganda eyawummula , [[:en:Envhttps://en.wikipedia.org/wiki/Environmentalistironmentalist|mukugu mu by'obutonde]], [[:en:Academician|musomi]], muwandiisi, munoonyereza, mulimi, era mukugu mu kuvumirira embeera z'abantu. <ref name=":9">{{Cite web |date=2021-10-10 |title=The plight of a Makerere University pensioner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/the-plight-of-a-makerere-university-pensioner-3578814 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Is the AU relevant with increasing crises in Africa? |url=https://www.newvision.co.ug/news/1013062/au-relevant-increasing-crises-africa |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=Works Of Professor Oweyegha Afunaduula's Intellectualism Overtime – Uganda Today |url=https://ugandatoday.co.ug/works-of-professor-oweyegha-afunaduulas-intellectualism-overtime/ |access-date=2024-12-16 |website=ugandatoday.co.ug}}</ref> Ali omu ku baatandikawo ekitongole ekikola ku ndowooza enzibu n’okwekenneenya enkola endala (CCTAA). <ref name=":13">{{Cite web |title=Ugandans are so psychologically beaten that they believe China assembles plastic rice and eggs – Tell |url=https://tell.co.ke/ugandans-are-so-psychologically-beaten-that-they-believe-china-assembles-plastic-rice-and-eggs/ |access-date=2025-01-02 |language=en-US}}</ref>
Oweyegha-Afunaduula yaliko omukulu w’ekitongole ky’ebyamawulire ekya Crane Media Institute. <ref name=":9">{{Cite web |date=2021-10-10 |title=The plight of a Makerere University pensioner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/the-plight-of-a-makerere-university-pensioner-3578814 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Abadde Ssentebe w’Okwogera kwa Nile Basin, <ref name=":7">{{Cite web |title=What shall the Nile agreement offer to people of the region? |url=https://www.newvision.co.ug/news/1290620/nile-agreement-offer-people-region |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> yali mukulembeze w’ekibiina ekigatta abakozi mu yunivasite e Makerere (MUASA) okuva mu 1997 okutuuka mu 2002, <ref name=":1">{{Cite web |title=MUASA Poll |url=https://www.newvision.co.ug/news/1057104/muasa-poll |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> muwandiisi w’ekibiina ekigatta abakugu mu by’obutonde bw’ensi mu ggwanga (NAPE), <ref name=":2">{{Cite web |title=Clean environment must be our priority |url=https://www.newvision.co.ug/news/1285352/clean-environment-priority |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> era mukungu omukulu ow’okunoonyereza ku by’obuvubi mu kitongole ekinoonyereza ku by’obuvubi mu nnyanja mu buvanjuba bwa Afirika (EAMFRO). <ref name=":4">{{Cite web |title=Works Of Professor Oweyegha Afunaduula's Intellectualism Overtime – Uganda Today |url=https://ugandatoday.co.ug/works-of-professor-oweyegha-afunaduulas-intellectualism-overtime/ |access-date=2024-12-16 |website=ugandatoday.co.ug}}</ref> Era yaliko omuwandiisi wa gavumenti mu lukungaana lwa Yunivasite e Makerere. <ref name=":12">{{Cite web |last=Musaasizi |first=Brian |date=2021-11-01 |title=Excitement as Leadership Code Tribunal's Asuman Kiyingi Presents Holy Qur'an, Ahmad's book to Prof. Oweyegha-Afunaduula |url=https://redpepper.co.ug/excitement-as-leadership-code-tribunals-asuman-kiyingi-presents-holy-quran-ahmads-book-to-prof-oweyegha-afunaduula/112955/ |access-date=2024-12-21 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Oweyegha-Afunaduula yazaalibwa Nawaka, mu [[Luuka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luuka]] mu bazadde Stephania Kyabwe ne Charles Afunaduula Ovuma, nga ye yali omwogezi w'oLukiiko lw'eBusoga eyasooka mu 1965 ku mulembe gwa Sir William Wilberforce Kadhumbula Gabula Nadiope II. <ref name=":12">{{Cite web |last=Musaasizi |first=Brian |date=2021-11-01 |title=Excitement as Leadership Code Tribunal's Asuman Kiyingi Presents Holy Qur'an, Ahmad's book to Prof. Oweyegha-Afunaduula |url=https://redpepper.co.ug/excitement-as-leadership-code-tribunals-asuman-kiyingi-presents-holy-quran-ahmads-book-to-prof-oweyegha-afunaduula/112955/ |access-date=2024-12-21 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Mirembe |first=Lydia |date=2022-03-28 |title=Achieving satisfaction in retirement |url=https://urbra.go.ug/2022/03/28/achieving-satisfaction-in-retirement/ |access-date=2024-12-16 |website=Uganda Retirement Benefits Regulatory Authority}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=15 January 2023 |title=I don't know what we would have become without Ndiwalana |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/i-dont-know-what-we-would-have-become-without-NV_151663 |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-09-09 |title=Fr Grimes: Architect of holistic education who was ahead of govt |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fr-grimes-architect-of-holistic-education-who-was-ahead-of-govt-4754648 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Thy kingdom come: Revisiting political, cultural contests at the heart and soul of Busoga 'Kyabazingaship' in Uganda – Tell |url=https://tell.co.ke/thy-kingdom-come-revisiting-political-cultural-contests-at-the-heart-and-soul-of-busoga-kyabazingaship-in-uganda/ |access-date=2024-12-21 |language=en-US}}</ref>
Mu 1963, Oweyegha-Afunaduula yasomera ku pulayimale y'e Ikumbya mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] n’oluvannyuma ku pulayimale y'e Mwiri . <ref name=":12">{{Cite web |last=Musaasizi |first=Brian |date=2021-11-01 |title=Excitement as Leadership Code Tribunal's Asuman Kiyingi Presents Holy Qur'an, Ahmad's book to Prof. Oweyegha-Afunaduula |url=https://redpepper.co.ug/excitement-as-leadership-code-tribunals-asuman-kiyingi-presents-holy-quran-ahmads-book-to-prof-oweyegha-afunaduula/112955/ |access-date=2024-12-21 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref> Okuva mu 1966 okutuuka mu 1971, siniya yagisomera (O-level ne A-level) mu [[:en:Busoga_College|Busoga College Mwiri]] . <ref>{{Cite web |date=6 October 2023 |title=Has the 'stomach' replaced 'country' in national motto? |url=https://www.newvision.co.ug/category/report/has-the-stomach-replaced-country-in-national-NV_172023 |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=15 January 2023 |title=I don't know what we would have become without Ndiwalana |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/i-dont-know-what-we-would-have-become-without-NV_151663 |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":12" />
Mu 1970, Oweyegha yaweereza nga pulezidenti w’ekibiina ekikola katemba, yakulira Hannington House, era pulezidenti w’ekibiina ekikubaganya ebirowoozo. <ref name=":5">{{Cite web |date=15 January 2023 |title=I don't know what we would have become without Ndiwalana |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/i-dont-know-what-we-would-have-become-without-NV_151663 |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yeewandiisa mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam (Tanzania)]] mu 1972 okusoma eby’ebisolo, ebimera, eby’ettaka, n’enkulaakulana. <ref name=":3">{{Cite web |last=Mirembe |first=Lydia |date=2022-03-28 |title=Achieving satisfaction in retirement |url=https://urbra.go.ug/2022/03/28/achieving-satisfaction-in-retirement/ |access-date=2024-12-16 |website=Uganda Retirement Benefits Regulatory Authority}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=Works Of Professor Oweyegha Afunaduula's Intellectualism Overtime – Uganda Today |url=https://ugandatoday.co.ug/works-of-professor-oweyegha-afunaduulas-intellectualism-overtime/ |access-date=2024-12-16 |website=ugandatoday.co.ug}}</ref> <ref name=":12">{{Cite web |last=Musaasizi |first=Brian |date=2021-11-01 |title=Excitement as Leadership Code Tribunal's Asuman Kiyingi Presents Holy Qur'an, Ahmad's book to Prof. Oweyegha-Afunaduula |url=https://redpepper.co.ug/excitement-as-leadership-code-tribunals-asuman-kiyingi-presents-holy-quran-ahmads-book-to-prof-oweyegha-afunaduula/112955/ |access-date=2024-12-21 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma, yakola diguli eyookubiri mu kukuuma ebiramu(biology of conservation), ng’akuguse mu by’ebisolo, mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]] . <ref name=":4" />
Mu 1991, Oweyegha-Afunaduula yeewandiisa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] okusoma diguli ye eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] ng’ayambibwako ekitongole kya [[:en:African_Wildlife_Foundation|African Wildlife Foundation]] . <ref name=":12">{{Cite web |last=Musaasizi |first=Brian |date=2021-11-01 |title=Excitement as Leadership Code Tribunal's Asuman Kiyingi Presents Holy Qur'an, Ahmad's book to Prof. Oweyegha-Afunaduula |url=https://redpepper.co.ug/excitement-as-leadership-code-tribunals-asuman-kiyingi-presents-holy-quran-ahmads-book-to-prof-oweyegha-afunaduula/112955/ |access-date=2024-12-21 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
=== Okunoonyereza ===
Mu 1972, Oweyegha-Afunaduula yakola ng’omukugu mu kunoonyereza ku bisolo mu ppaaka z’eggwanga eziwerako omuli [[:en:Tsavo_National_Park_(disambiguation)|Tsavo National Park]] e Kenya, ne [[:en:Serengeti_National_Park|Serengeti National Park]] mu Tanzania. <ref name=":3">{{Cite web |last=Mirembe |first=Lydia |date=2022-03-28 |title=Achieving satisfaction in retirement |url=https://urbra.go.ug/2022/03/28/achieving-satisfaction-in-retirement/ |access-date=2024-12-16 |website=Uganda Retirement Benefits Regulatory Authority}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |title=Works Of Professor Oweyegha Afunaduula's Intellectualism Overtime – Uganda Today |url=https://ugandatoday.co.ug/works-of-professor-oweyegha-afunaduulas-intellectualism-overtime/ |access-date=2024-12-16 |website=ugandatoday.co.ug}}</ref>
Mu mwaka gwa 2000, Oweyegha-Afunaduula yawaayo mu kunoonyereza okwakolebwa [[:en:World_Commission_on_Dams|akakiiko k’ensi yonna akavunaanyizibwa ku bbibiro (WCD)]] Cross-Check Survey. <ref name=":11">{{Cite book |year=2000 |title=Dams and development: A new framework for decision-making |url=https://awsassets.panda.org/downloads/wcd_dams_final_report.pdf |publisher=Earthscan Publications Ltd |isbn=1-85383-798-9 |publication-place=London and Sterling, VA |pages=xxiv, xxv |language=en |access-date=2025-01-02}}</ref> Era yayanjula mu kwebuuza ku bitundu by’akakiiko [[:en:World_Commission_on_Dams|k’ensi yonna akavunaanyizibwa ku bbibiro (WCD)]] ng’omwetabamu okuva mu Afirika ne mu mmakati g'ebuvanjuba. <ref name=":11" />
Oweyegha-Afunaduula yaliko omukungu omukulu mu kunoonyereza ku by’obuvubi mu kitongole ekinoonyereza ku by’obuvubi mu mazzi ekya East African Marine Fisheries Research Organization (EAMFRO). <ref name=":4">{{Cite web |title=Works Of Professor Oweyegha Afunaduula's Intellectualism Overtime – Uganda Today |url=https://ugandatoday.co.ug/works-of-professor-oweyegha-afunaduulas-intellectualism-overtime/ |access-date=2024-12-16 |website=ugandatoday.co.ug}}</ref>
=== Okusomesa n’okuddukanya eby’ensoma ===
Okuva mu 1986 okutuuka mu 1990, Oweyegha-Afunaduula yakola ng’omusomesa w’eby’ettaka n’ebiramu mu masomero agawerako mu Kenya, omuli Kanunga High School, Tinganga Secondary School, ne Torongo Secondary School. <ref name=":4">{{Cite web |title=Works Of Professor Oweyegha Afunaduula's Intellectualism Overtime – Uganda Today |url=https://ugandatoday.co.ug/works-of-professor-oweyegha-afunaduulas-intellectualism-overtime/ |access-date=2024-12-16 |website=ugandatoday.co.ug}}</ref> Okuva mu 1983 okutuuka mu 1985, era yasomesa mu Jinja Senior Secondary School. <ref name=":4" />
Mu 1991, Oweyegha-Afunaduula yeegatta ku yunivasite e Makerere ng’omusomesa, ekifo kye yamalamu emyaka 18 okutuusa lwe yawummula mu 2009. <ref name=":3">{{Cite web |last=Mirembe |first=Lydia |date=2022-03-28 |title=Achieving satisfaction in retirement |url=https://urbra.go.ug/2022/03/28/achieving-satisfaction-in-retirement/ |access-date=2024-12-16 |website=Uganda Retirement Benefits Regulatory Authority}}</ref> <ref>{{Cite web |title=W. Bank Okays AES Bujagali Project |url=https://www.newvision.co.ug/news/1019096/bank-okays-aes-bujagali-project |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":9">{{Cite web |date=2021-10-10 |title=The plight of a Makerere University pensioner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/the-plight-of-a-makerere-university-pensioner-3578814 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yaweereza ng’omusomesa mu by’ensolo mu kitongole kya Sayansi w’obutonde bw’ensi mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=John |first=Kale |date=2005-02-05 |title=Anti-DDT demo |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1131604/anti-ddt-demo |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3" /> <ref name=":12">{{Cite web |last=Musaasizi |first=Brian |date=2021-11-01 |title=Excitement as Leadership Code Tribunal's Asuman Kiyingi Presents Holy Qur'an, Ahmad's book to Prof. Oweyegha-Afunaduula |url=https://redpepper.co.ug/excitement-as-leadership-code-tribunals-asuman-kiyingi-presents-holy-quran-ahmads-book-to-prof-oweyegha-afunaduula/112955/ |access-date=2024-12-21 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref> <ref name="Missing the Forest for the Trees">{{Cite web |title=Missing the Forest for the Trees |url=https://www.earthisland.org/journal/index.php/magazine/entry/missing_the_forest_for_the_trees/## |access-date=2024-12-16 |website=Earth Island Journal}}</ref> Era yasomesa ku nteekateeka n'enzirukanya y'obutonde bw'ensi mu kitongole kya Sayansi mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name=":8">{{Cite book |date=2004-10-19 |title=A REPORT OF THE PROCEEDINGS OF THE INTERNATIONAL WORKSHOP ON LAUNCHING OF THE WORLD COMMISSION ON DAMS (WCD) IN UGANDA: MAKING WCD RECOMMENDATIONS A REALITY IN UGANDA. |url=https://www.irn.org/files/lib/WCD_20REPORT_20-Uganda.pdf |publisher=THE NATIONAL ASSOCIATION OF PROFESSIONAL ENVIRONMENTALISTS (NAPE) |location=Uganda |publication-date=2004-10-19 |pages=5, 15 |language=en}}</ref> <ref name=":10">{{Cite web |date=2024-12-08 |title=Role of pro-political regime pastors in de-democratisation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/role-of-pro-political-regime-pastors-in-de-democratisation-4849938 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oweyegha-Afunaduula yakulembera ekibiina ekigatta abakozi mu yunivasite e Makerere ekya Academic Staff Association (MUASA) okuva mu 1997 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |title=MUASA Poll |url=https://www.newvision.co.ug/news/1057104/muasa-poll |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Kyambogo University: Is Prof. Ndiege the problem? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/kyambogo-university-is-prof-ndiege-the-problem--1524728 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mu kifo ky’omuwandiisi wa gavumenti mu lukungaana lwa Yunivasite e Makerere. <ref name=":12">{{Cite web |last=Musaasizi |first=Brian |date=2021-11-01 |title=Excitement as Leadership Code Tribunal's Asuman Kiyingi Presents Holy Qur'an, Ahmad's book to Prof. Oweyegha-Afunaduula |url=https://redpepper.co.ug/excitement-as-leadership-code-tribunals-asuman-kiyingi-presents-holy-quran-ahmads-book-to-prof-oweyegha-afunaduula/112955/ |access-date=2024-12-21 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref>
Oweyegha-Afunaduula yaliko omukulu w’ekitongole ky’amawulire ekya Crane Media Institute, Kampala ekibadde tekikyaliwo okutuusa mu 2014. <ref name="Makerere don warns on GMOs">{{Cite web |title=Makerere don warns on GMOs |url=https://www.newvision.co.ug/news/1324326/makerere-warns-gmos |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":9">{{Cite web |date=2021-10-10 |title=The plight of a Makerere University pensioner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/the-plight-of-a-makerere-university-pensioner-3578814 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2016, Oweyegha-Afunaduula yaweereza ng’omusomesa w’okuddukanya obutonde bw’ensi mu yunivasite y’e Busoga okumala emyezi esatu. <ref name=":5">{{Cite web |date=15 January 2023 |title=I don't know what we would have become without Ndiwalana |url=https://www.newvision.co.ug/category/celebrating-life/i-dont-know-what-we-would-have-become-without-NV_151663 |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mu 2019, Oweyegha-Afunaduula yali omu ku baatandikawo ekitongole kya Center for Critical Thinking and Alternative Analysis (CCTAA) ng’ali wamu ne Hyuha Mukwanason ne Mahir Balunywa. <ref name=":13">{{Cite web |title=Ugandans are so psychologically beaten that they believe China assembles plastic rice and eggs – Tell |url=https://tell.co.ke/ugandans-are-so-psychologically-beaten-that-they-believe-china-assembles-plastic-rice-and-eggs/ |access-date=2025-01-02 |language=en-US}}</ref>
=== Ebyobufuzi ===
Oweyegha-Afunaduula yaweereza ku kakiiko ka [[Uganda People's Congress|Uganda People's Congress (UPC)]] Presidential Policy Commission (PPC) nga terunnasatululwa mu gw'okusatu, 2005. <ref>{{Cite web |title=Rwanyarare dares Obote |url=https://www.newvision.co.ug/news/1127152/rwanyarare-dares-obote |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 1997, Oweyegha-Afunaduula ne James Rwanyarare aba Uganda People's Congress baasaba kkooti ya Ssemateeka (mu kiseera Katureebe we yabeerera nga Ssaabawolereza wa Gavumenti) okulangirira nti Ekibiina kino Enkola, nga bwe kirambikiddwa mu nnyingo 69(2)(a)70 ne 271(1), teyaliiwo mu kulonda kwa 1996 mu Uganda. Baakiikiriddwa Peter Walubiri (munnamateeka wa ssemateeka), era ne basaba okulonda kwa Pulezidenti n’obwa palamenti [[Yoweri Museveni]] kwe yawangudde kusazibwemu. Wabula kkooti ya ssemateeka eyabadde ekulemberwa Nasa Tumwesige, yagobye okusaba kuno ku by’ekikugu, n’esalawo nti okulonda kwa Pulezidenti kuyinza okuvuganyizibwa mu kkooti ensukkulumu yokka. <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Road trip that began Museveni, Katureebe relationship |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/road-trip-that-began-museveni-katureebe-relationship-1893580 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
=== Obumanyirivu mu bibiina ebitali bya gavumenti ===
Oweyegha-Afunaduula yaweerezaako nga omuddukanya wa pulogulaamu yesu lya Sustainability mu kibiina ekigatta abakugu mu by’obutonde bw’ensi ekya National Association of Professional Environmentalists (NAPE), era gye yalina ekifo ky’Omuwandiisi. <ref name=":2">{{Cite web |title=Clean environment must be our priority |url=https://www.newvision.co.ug/news/1285352/clean-environment-priority |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=I hail Syda Bbumba for her vision |url=https://www.newvision.co.ug/news/1285492/hail-syda-bbumba-vision |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Kanyeihamba calls for oil body |url=https://www.newvision.co.ug/news/1014627/kanyeihamba-calls-oil-body |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":6" /> <ref name="Missing the Forest for the Trees">{{Cite web |title=Missing the Forest for the Trees |url=https://www.earthisland.org/journal/index.php/magazine/entry/missing_the_forest_for_the_trees/## |access-date=2024-12-16 |website=Earth Island Journal}}</ref> Yakola ng’omumyuka w’omukwanaganya w’olutalo lw’omusalaba olwa Save Bujagali Crusade (SBC). <ref name=":6">{{Cite web |title=Towards Making World Commission on Dams (WCD) Guidelines Work in Uganda: A Civil Society Perspective |url=https://riverresourcehub.org/resources/towards-making-world-commission-on-dams-wcd-guidelines-work-in-uganda-a-civil-society/ |access-date=2024-12-16 |website=International Rivers Resource Hub |language=en-GB}}</ref> <ref name=":8">{{Cite book |date=2004-10-19 |title=A REPORT OF THE PROCEEDINGS OF THE INTERNATIONAL WORKSHOP ON LAUNCHING OF THE WORLD COMMISSION ON DAMS (WCD) IN UGANDA: MAKING WCD RECOMMENDATIONS A REALITY IN UGANDA. |url=https://www.irn.org/files/lib/WCD_20REPORT_20-Uganda.pdf |publisher=THE NATIONAL ASSOCIATION OF PROFESSIONAL ENVIRONMENTALISTS (NAPE) |location=Uganda |publication-date=2004-10-19 |pages=5, 15 |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=‘Bujagali Critics Not Selfish’ |url=https://www.newvision.co.ug/news/1079486/-eur-bujagali-critics-selfish-eur |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":9">{{Cite web |date=2021-10-10 |title=The plight of a Makerere University pensioner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/the-plight-of-a-makerere-university-pensioner-3578814 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yaweereza nga ssentebe w’olukiiko lw’okwogera ku kiwonvu kya Nile. <ref name=":7">{{Cite web |title=What shall the Nile agreement offer to people of the region? |url=https://www.newvision.co.ug/news/1290620/nile-agreement-offer-people-region |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":9" />
=== Obukuumi bw’obutonde bw’ensi ===
Mu 2005, Oweyegha-Afunaduula y’omu ku beekalakaasi nga bawakanya okukozesa [[:en:DDT|DDT]] okulwanyisa ensiri enkazi [[:en:Anopheles|eza anopheles]] okukendeeza omusujja mu Uganda. <ref name=":0">{{Cite web |last=John |first=Kale |date=2005-02-05 |title=Anti-DDT demo |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1131604/anti-ddt-demo |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=DDT is not harmful, as some people say |url=https://www.newvision.co.ug/news/1131409/ddt-harmful-people |access-date=2024-12-21 |website=New Vision |language=en}}</ref> . <ref name="Makerere don warns on GMOs">{{Cite web |title=Makerere don warns on GMOs |url=https://www.newvision.co.ug/news/1324326/makerere-warns-gmos |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Oweyegha-Afunaduula ayogedde ku nsonga ez’enjawulo ezikwata ku butonde bw’ensi omuli okutema ebibira, okucaafuwa kw’amazzi n’ettaka, okusaalimbira n’okusaanyaawo entobazzi, okukozesa ebigimusa ebisusse oluvannyuma ne binaazibwa mu mazzi, okweyongera okusaasaana kw’amazzi agayitibwa water hyacinth (omuddo gw’amazzi) ku mazzi ga Uganda, okukula kw’ebiwuka ebiyitibwa algae ku mazzi ga Uganda, n’okufuuka eddungu okuva ku mazzi okusimba ebika by'emiti ebimu omuli [[:en:Pine_tree|omuti gwa payini]] n'omuti [[:en:Eucalyptus_tree|gwa eucalyptus]] . <ref>{{Cite web |date=2021-01-24 |title=Experts warn of more lightning incidents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/experts-warn-of-more-lightning-incidents-1495384 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=One swamp's destruction, a future generation's problem |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/one-swamp-s-destruction-a-future-generation-s-problem-1589064 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-21 |title=Water weed re-invades Lake Victoria |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/water-weed-re-invades-lake-victoria-1538370 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=The sad story of Lake Victoria |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/the-sad-story-of-lake-victoria-1474906 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-24 |title=Algae chokes L. Victoria |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/algae-chokes-l-victoria-1489498 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2024, Oweyegha-Afunaduula yayogera ku kubeerawo kw’omuceere n’amagi eby’obuveera ebikuŋŋaanyiziddwa okuva e China mu butale bwa Uganda. <ref name=":13">{{Cite web |title=Ugandans are so psychologically beaten that they believe China assembles plastic rice and eggs – Tell |url=https://tell.co.ke/ugandans-are-so-psychologically-beaten-that-they-believe-china-assembles-plastic-rice-and-eggs/ |access-date=2025-01-02 |language=en-US}}</ref>
=== Okuwandiika n’okunenya embeera z’abantu ===
Oweyegha-Afunaduula awandiise emiko n’ebitabo ebikwata ku byenjigiriza, obutonde bw’ensi, ebyobufuzi, eddiini, ebyenfuna, ebyobulimi, ebyokwerinda n’obuwangwa n’amasomo amalala ng’ekimu ku bimu ku [[:en:Social_criticism|bivumirira embeera z’abantu]] . <ref name=":4">{{Cite web |title=Works Of Professor Oweyegha Afunaduula's Intellectualism Overtime – Uganda Today |url=https://ugandatoday.co.ug/works-of-professor-oweyegha-afunaduulas-intellectualism-overtime/ |access-date=2024-12-16 |website=ugandatoday.co.ug}}</ref> <ref name=":10">{{Cite web |date=2024-12-08 |title=Role of pro-political regime pastors in de-democratisation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/role-of-pro-political-regime-pastors-in-de-democratisation-4849938 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-03-04 |title=Perils of presidentialism in Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/perils-of-presidentialism-in-uganda-3737584 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Oweyegha-Afunaduula mufumbo. <ref name=":9">{{Cite web |date=2021-10-10 |title=The plight of a Makerere University pensioner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/the-plight-of-a-makerere-university-pensioner-3578814 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mulunzi wa njuki era mulimi, yeenyigira mu kusimba emiti n’okulima enva endiirwa ku kyalo Nawaka mu Disitulikiti y’e Luuka. <ref name=":9" /> <ref>{{Cite web |date=2020-09-17 |title=What is Opposition's game plan for Busoga ahead of 2021 polls? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/what-is-opposition-s-game-plan-for-busoga-ahead-of-2021-polls--1819342 |access-date=2024-12-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okunoonyereza, okufulumya ebitabo n’okuwandiika ==
* Okwolekera okufuula ebiragiro by’akakiiko k’ensi yonna akavunaanyizibwa ku bbibiro (WCD) okukola mu Uganda: Endowooza y’ebibiina by’obwannakyewa. <ref>{{Cite web |title=NSSF transfer feared |url=https://www.newvision.co.ug/news/1094591/nssf-transfer-feared |access-date=2024-12-16 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":6">{{Cite web |title=Towards Making World Commission on Dams (WCD) Guidelines Work in Uganda: A Civil Society Perspective |url=https://riverresourcehub.org/resources/towards-making-world-commission-on-dams-wcd-guidelines-work-in-uganda-a-civil-society/ |access-date=2024-12-16 |website=International Rivers Resource Hub |language=en-GB}}</ref>
* Enfuga y’amazzi okuyita ku nsalo olw’enkulaakulana erimu abantu bonna n’okuyimirizaawo obutonde bw’ensi mu kiwonvu kya Nile. <ref>{{Cite web |last=Oweyegha-Afunaduula |first=Fred Charles |last2=Afunaduula |first2=Isaac |last3=Balunywa |first3=Mahir |date=2017-11-12 |title=Transboundary Water Governance for Inclusive Development and Environmental Sustainability in the Nile Basin |url=https://www.researchgate.net/publication/337200160 |access-date=2024-12-16 |website=ResearchGate}}</ref>
* Olutalo lw’okulwanirira obwenkanya mu butonde bw’ensi mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Oweyegha-Afunaduula |first=Fred Charles |last2=Afunaduula |first2=Isaac |date=2005-07-02 |title=The struggle for environmental justice in Uganda: The cultural and spiritual dimension |url=https://www.researchgate.net/publication/337361618 |access-date=2024-12-16 |website=ResearchGate}}</ref>
* Bujagali nga ethnocide: okufa kw’obuwangwa n’omwoyo kw’abantu enzaalwa z’e Basoga mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Oweyegha-Afunaduula |first=Fred Charles |last2=Afunaduula |first2=Isaac |date=2005-06-28 |title=Bujagali as ethnocide: cultural and spiritual death of the indigenous community of Basoga, Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/337212129 |access-date=2024-12-16 |website=ResearchGate}}</ref>
* Enkaayana mu nkulaakulana: empisa n’empisa z’ebiramu mu ddaamu ya bujagali, Uganda. <ref>{{Cite web |last=Oweyegha-Afunaduula |first=Fred Charles |last2=Afunaduula |first2=Isaac |date=2004-01-08 |title=Conflicts in development: the ethics and bioethics of bujagali dam, Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/336851650 |access-date=2024-12-16 |website=ResearchGate}}</ref>
* Okuzaala entalo z’obutonde bw’ensi, okuzitangira n’okuzigonjoola mu Uganda: Enkolagana y’abantu baabulijjo mu kiwonvu kya Nile. <ref>{{Cite web |last=Oweyegha-Afunaduula |first=Fred Charles |last2=Afunaduula |first2=Isaac |date=2003-09-30 |title=Environmental conflict generation, prevention and resolution in Uganda: Civil society engagement in the nile basin |url=https://www.researchgate.net/publication/337327754 |access-date=2024-12-16 |website=ResearchGate}}</ref>
* Enkaayana mu nkulaakulana: empisa n’empisa z’ebiramu mu bbibiro ly’e Bujagali, Uganda. <ref>{{Cite web |last=Oweyegha-Afunaduula |first=Fred Charles |last2=Afunaduula |first2=Isaac |date=2004-01-08 |title=Conflicts in development: the ethics and bioethics of Bujagali Dam, Uganda |url=https://www.researchgate.net/publication/336851650 |access-date=2024-12-16 |website=ResearchGate}}</ref>
* Okwolekera enteekateeka y’ensoma ekwata ku butonde bw’ensi mu yunivasite y’e Makerere, Uganda, 1994. <ref>{{Cite journal |last=Oweyegha-Afunaduula |first=F. C. |date=1994 |title=Towards environmentally conscious curriculum design at Makerere University, Uganda |journal=Dialogue (Kampala, Uganda) |volume=1 |issue=1 |pages=30–33 |s2cid=74646774}}</ref>
* Okukosa obutonde bw'ensi bw'ababundabunda mu Afrika <ref>{{Cite book |last=Byarugaba |first=Foster |date=1995 |title=Environmental Impact of Refugees in Africa: Some Suggestions for Future Actions |url=https://books.google.com/books?id=RM8wPwAACAAJ |last2=Oweyegha-Afunaduula |first2=F. C. |publisher=Department of Political Science and Public Administration, Makerere University |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Wilton Sebastian Kezala|Wilton Sebastian Kezala, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Paul Waako]]
* [[Peter Waiswa|Peter Kyobe Waiswa]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/prof-oweyegha-afunaduula-4849940 Emiko gya daily monitor egyawandiikibwa Oweyegha-Afunaduula]
* [https://www.nape.or.ug/ Ekibiina ekigatta abakugu mu by’obutonde bw’ensi mu ggwanga (NAPE)]
* [https://www.nilebasindiscourse.org/ Omukutu gwa Nile Basin Discourse]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
rnijzjo4malqwca4u2t9vd7bqaihut3
Firinda
0
12565
56122
44745
2026-06-20T18:40:29Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56122
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Firinda''' [[:en:Sauce|kika kya nva]] [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda]], zikolebwa mu bijanjaalo ebisekuddwa nga ebijiddwaako ebikuta, nga bisibuka mu bugwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] mu [[:en:Batooro|Batooro]], [[:en:Banyoro|Banyoro]] ne [[:en:Bakonzo|Bakonzo]] . <ref name=":5">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/firinda-making-the-most-of-beans-1517280
</ref> <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/ease-your-digestion-with-firinda-1559810</ref> <ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/category/people/batoro-gentle-people-with-rich-heritage-NV_120726</ref> <ref name=":3">https://www.waveexpeditions.ug/ugandans-mouth-watering-foods/</ref> Era [[:en:Kongo_people|Abakongo]] bakimanyi nga Madakwa. <ref name=":5" /> Zino nva eziraga obumu n'okusembeza abagenyi, zigabulwa ku mikolo egy’enjawulo omuli emikolo gy’obufumbo egy’ekinnansi, ebifo ewatundibwa eby'okulya n’emikolo gy’obuwangwa. <ref name=":4">https://yourcommonwealth.org/uncategorized/i-come-from-the-buganda-tribe-and-our-staple-food-is-matooke/</ref>
== Ebirungo ==
=== Ebirungo ebikulu ===
* [[:en:Bean|Ebijanjaalo ebikalu]] <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/ease-your-digestion-with-firinda-1559810</ref> <ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/category/people/batoro-gentle-people-with-rich-heritage-NV_120726</ref>
* [[:en:Ghee|Omuzigo]] <ref name=":0" /> [[:en:Cooking_oil|oba butto]]
* [[:en:Table_salt|Omunnyo gw’oku mmeeza]]
* [[:en:Onion|Obutungulu]]
* [[:en:Tomato|Ennyaanya]]
=== Ebirungo eby’okulondako ===
* [[:en:Fish|Ebyennyanja]] oba ekika eky’ennyama kyonna
* Amagi g’omu lusuku
* Entula <ref name=":6">https://observer.ug/lifestyle/56962-firinda-is-entrenched-in-tooro-culture</ref>
* Entula <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/ease-your-digestion-with-firinda-1559810</ref>
* [[:en:Ginger|Entangawuuzi z'obuwunga]]
* Katungulu chumu
* Obuwunga bwa Soda Ash (Okujjiisa ebijanjaalo amangu)
* Ebikoola by’ensujju.
* Obutiko
* Ebikoola by'amayuuni
== Okuteekateeka Firinda ==
=== Okufumba ebijanjaalo ebisusiddwa ===
'''Ebijanjaalo ebikalu''' bisooka kunnyikibwa mu mazzi amabisi okumala ekiro kiramba ng’olunaku lw’okubiteekateeka terunnatuuka oba okubinnyika mu mazzi agookya okumala essaawa nga bbiri oba bifumbibwaako kitono okusobozesa ebikuta okugonda. <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/ease-your-digestion-with-firinda-1559810</ref> Olwo ebikuta by'ebijanjaalo bisusibwaako newasigalawo eby'omunda okuva mu nsigo z'ebijanjaalo okusigaza ebikuta byokka, enkola eno emanyiddwa nga " '''''Kutoondoora Ebihimba''''' ". <ref name=":3">https://www.waveexpeditions.ug/ugandans-mouth-watering-foods/</ref> <ref name=":4">https://yourcommonwealth.org/uncategorized/i-come-from-the-buganda-tribe-and-our-staple-food-is-matooke/</ref> <ref name=":6">https://observer.ug/lifestyle/56962-firinda-is-entrenched-in-tooro-culture</ref> <ref name=":5">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/firinda-making-the-most-of-beans-1517280
</ref>
=== Okunnyika ebijanjaalo ebikalu ===
[[File:Uncoated_beans_that_will_be_used_to_prepare_Firinda_01.jpg|alt=Boiled uncoated beans that will be used to prepare Firinda|thumb|123x123px|Ebijanjaalo ebifumbiddwa nga bisusiddwa ebigenda okukozesebwa okuteekateeka Firinda]]
Ebijanjaalo ebitaliiko bikuta biddamu okufumbibwa okutuusa lwebijja era nebikalira. Amazzi agasigalamu gakuumibwa okuteekebwaamu oluvannyuma mu kifo ky’okugattamu amazzi amabisi. <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/ease-your-digestion-with-firinda-1559810</ref> Entula zisobola okufumbirwa wamu n’ebijanjaalo naye ssi kya tteeka. Ssinga entula ziba zifumbiddwa n'ebijanjaalo, ziba zirina okujjibwaamu ng'ebijanjaalo tebinnagottebwa. <ref name=":0" /> Ebijanjaalo ebitalina bikuta bwebijja, bisekulibwa ne Blender oba ekisotta. <ref name=":0" /> <ref name=":3">https://www.waveexpeditions.ug/ugandans-mouth-watering-foods/</ref> <ref name=":6">https://observer.ug/lifestyle/56962-firinda-is-entrenched-in-tooro-culture</ref> Ebijanjaalo ebisotteddwa ebifumbiddwa bisobola okufumbibwa ne butto oba n'omuzigo olw'ensonga z'eby'obulamu. <ref name=":0" /> <ref name=":5">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/firinda-making-the-most-of-beans-1517280
</ref>
=== Okufumba nga okozesa omuzigo ===
Ebijanjaalo ebigoteddwa bifumbibwa nga bitabuddwamu ennyaanya ensaleesale, ebikoola by’amayuuni oba eby'ensujju, obutungulu n’ebirungo ebirala. Amazzi agajiddwa mu bijanjaalo gaddizibwaamu ne gafumbibwa mu bijanjaalo okumala eddakiika nga 15 ku 20 okutuusa ennyaanya nga zigonze, nga bwootabula okwewala okusiriiza. [[:en:Ghee|Omuzigo]] gw’ente n’omunnyo bigattibwa mu nva nebifumbibwa okumala eddakiika nga 5 ku 10 nga bw'otabula. <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/ease-your-digestion-with-firinda-1559810</ref> <ref name=":5">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/firinda-making-the-most-of-beans-1517280
</ref> Ekivaamu z'enva ezimanyiddwa nga Firinda. <ref name=":5" />
=== Okusiika ebijanjaalo ebitalina bikuta ng’okozesa butto ===
Okusiika ebijanjaalo ebigotteddwa y’engeri endala eyawukana ku y’okukozesa omuzigo. Bw’oba okozesa butto okusiika ebijanjaalo ebigotteddwa, osobola obutassaamu muzigo
Entamu eteekebwa ku muliro nemuyibwaamu butto, ebirungo okuli ennyaanya ensaleesale, obutungulu ne katungulu chumu ne biteekebwa mu butto ne bisiikibwa okumala eddakiika nga 5 okukola ssupu. Amazzi agaabadde gajiddwa mu bijanjaalo nga tebinnasottebwa gazzibwaamu nebifumbibwa era ne bateekamu omunnyo. Oluvannyuma enva zifumbibwa okumala eddakiika nga 15 ku 20 nga bw'otabula okwewala okusiriiza. <ref>{{Cite web |last=Sophie |date=2014-09-29 |title=Firinda Soup |url=https://akitcheninuganda.com/2014/09/29/classic-firinda-soup/ |access-date=2024-02-13 |website=A Kitchen In Uganda |language=en}}</ref> Ekivaamu z'enva ezimanyiddwa nga Firinda eziyinza okugabulwa ku mutendera guno. Osobola okussamu ekika [[:en:Meat|ky’ennyama]] kyonna oba [[:en:Fish|ekyennyanja]].
=== Okugattamu ekika ky’ennyama oba ekyennyanja ===
[[File:Fried_meat_that_will_be_used_to_prepare_Firinda_sauce.jpg|alt=Fried meat that will be used to prepare Firinda sauce|thumb|127x127px|Ennyama ensiike egenda okukozesebwa okuteekateeka enva za Firinda]]
==== Okugattamu ekika ky’ennyama ====
Ennyama eyokeddwa (Omukaro) oba ennyama esiikiddwa ng’ennyama y’embizzi, ennyama y’embuzi oba ennyama y’ente esobola egattibwa mu firinda ng’emaze okuteekebwateekebwa yokka mu ntamu ey'enjawulo. Era enva nezifumbibwa okumala eddakiika 5 ku 10 nga tezinnagabulwa.
==== Okugattamu ekyennyanja ====
Ekyennyanja ekikaliriddwa, ekisiikiddwa oba ekikaziddwa mu musana kisobola okugattibwa mu firinda nga kimaze okuteekebwateekebwa kyokka mu ntamu ey'enjawulo. Era enva zino zifumbibwa okumala eddakiika 5 ku 10 nga tezinnagabulwa
== Okugabula enva za Firinda ==
[[File:Firinda_sauce_served_with_Kalo.jpg|alt=Firinda sauce served with Kalo|thumb|150x150px|Enva za Firinda nga bazigabula n'a Kalo]]
Enva za Firinda bagigabula mu kibindi (essowaani ey’ekinnansi) n'a Kalo nga kateekebwa mu Endiiro (ekisero eky’ekinnansi ekikoleddwa mu bitoogo) kyokka osobola okugigabula n’emmere endala omuli; [[Matoke|Matooke]], Muwogo, Omuceere, Lumonde, akawunga n’emmere endala. <ref name=":1">{{Cite web |last=Rogers |first=Sunday |date=2021-11-25 |title=Batoro: Gentle people with rich heritage |url=https://www.newvision.co.ug/category/people/batoro-gentle-people-with-rich-heritage-NV_120726 |access-date=2024-02-13 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFRogers2021">Rogers, Sunday (2021-11-25). [https://www.newvision.co.ug/category/people/batoro-gentle-people-with-rich-heritage-NV_120726 "Batoro: Gentle people with rich heritage"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-02-13</span></span>.</cite></ref> <ref name=":6">{{Cite web |last=Baranga |first=Samson |date=2018-02-19 |title=Firinda is entrenched in Tooro culture |url=https://observer.ug/lifestyle/56962-firinda-is-entrenched-in-tooro-culture |access-date=2024-02-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBaranga2018">Baranga, Samson (2018-02-19). [https://observer.ug/lifestyle/56962-firinda-is-entrenched-in-tooro-culture "Firinda is entrenched in Tooro culture"]. ''The Observer - Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-02-14</span></span>.</cite></ref> <ref name=":5">{{Cite web |date=2020-09-14 |title=FIRINDA: Making the most of beans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/firinda-making-the-most-of-beans-1517280 |access-date=2024-02-14 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/firinda-making-the-most-of-beans-1517280 "FIRINDA: Making the most of beans"]. ''Monitor''. 2020-09-14<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-02-14</span></span>.</cite></ref>
== Era laba ==
* [[:en:Sombe|Sombe]]
* [[:en:Eshabwe|Eshabwe]]
* [[:en:Malewa|Malewa]]
* [[:en:Kikomando|Kikomando]]
* [[:en:Dek_Ngor|Dek Ngor]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=jtw6Msf-jO8&ab_channel=TheCookingNurse Engeri y'okukolamu omugaati gwa firinda n'emmwaanyi (oburo) by The Cooking Nurse YouTube channel]
* [https://www.youtube.com/watch?v=zmewhLptPh4&ab_channel=TribeTooro Engeri y'okuteekateeka Firinda by Tribe Tooro YouTube channel]
* [https://www.gorillatrekkingtoursandsafaris.com/cuisines-to-try-out-when-you-visit-uganda/ Emmere z'olina okugezesa ng'okyalidde Uganda]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
tnpq014iunw0jnq9ulntugx5ffq92hf
Florentino Mendes Pereira
0
12695
56152
46322
2026-06-20T18:56:16Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Florentino Mendes Pereira, munnabyabufuzi]] to [[Florentino Mendes Pereira]]: Misspelled title
46322
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florentino Mendes Pereira''' (yazaalibwa nga 4 Mukutulansanja, 1969) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]] era eyali Minisita w'amasannyalaze n'amakolero. Yaweereza nga Minisita w'amasannyalaze n'amakolero okuva mu 2015 okutuuka mu 2018. <ref>{{Cite web |date=3 April 2018 |title=Guinée Bissau: António Serifo Embaló remplace Florentino Mendes Pereira au ministère de l’Energie |url=https://energies-media.com/guinee-bissau-antonio-serifo-embalo-ministere-de-lenergie/ |access-date=19 June 2020 |website=Energies Media |language=fr-FR}}</ref> Munnakibiina kya by'abufuzi ki Party for Social Renewal<ref>{{Cite web |date=3 March 2015 |title=GUINEE-BISSAU : Les belles intentions du ministre de l'énergie – 03/03/2015 – Africa Energy Intelligence |url=https://www.africaintelligence.fr/petrole-et-gaz/2015/03/03/les-belles-intentions-du-ministre-de-l-energie,108064306-art |access-date=19 June 2020 |website=Africa Intelligence |language=fr}}</ref> Nga minisita, yeenyigira mu kaweefube w’okutumbula ekitongole ky’amasannyalaze mu ggwanga. <ref>{{Cite web |title=French company to build thermal power plant in Guinea-Bissau – Macauhub |url=https://macauhub.com.mo/2017/08/08/pt-empresa-francesa-constroi-central-termica-na-guine-bissau/ |access-date=19 June 2020 |language=en-US |archive-date=9 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200909081224/https://macauhub.com.mo/2017/08/08/pt-empresa-francesa-constroi-central-termica-na-guine-bissau/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
{{Reflist}}
nw2k83zs39yggg5oaer5r3j7sb0ybxn
Fins Medical University
0
12718
56120
46321
2026-06-20T18:39:48Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56120
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yunivasite ya Fins Medical''' (FMU) [[:en:Private_university|yunivasite y 'obwannannyini]] mu [[Yuganda|Uganda]], esomesa ab’ebyobulamu okuva mu Uganda n’amawanga ag’omuliraano ku mutendera gwa diguli esooka. <ref name="1R">{{Cite web |last=Samuel Murangi |date=September 2018 |title=A Message from the Chancellor |url=https://fmu.ac.ug/2018/08/24/a-message-from-the-chancellor/ |access-date=13 June 2019 |publisher=Fins Medical University}}</ref>
== Ekifo ==
Yunivasite esangibwa ku 40 ku kubo eriri kumpi n'omugga, mu kitundu ekiyitibwa ''Kahungabunyonyi'' Rwengoma B mu kitundu kya'a makati mu kibuga Fort Portal, mu bukiikakkono bw’ebugwanjuba mu bitundu by’ekibuga [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|kitundu ky’ebugwanjuba]] bwa Uganda. <ref name="2R">{{Cite web |last=Uganda National Council for Higher Education |date=2019 |title=Location of Fins Medical University |url=http://www.unche.or.ug/latest-news/fins-medical-university-fmu.html |access-date=13 June 2019 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]]}}</ref> Ensengeka z'ebitundu by'ekibangirizi kya yunivasite ze zino:0°39'54.0"N, 30°15'54.0"E (Latitude:0.665000; Longitude:30.265000). <ref name="3R" />
== Ebyafaayo ==
Mu 2010, Victor Kalenzi ne mukyala we Philomenah Kalenzi, baatandikawo ''essomero lya Fort Portal International Nursing School'' (FINS). Mu Muzigo wa 2018, ettendekero lino lyaweebwa layisinsi ya yunivasite. Yaddamu okugifuula Yunivasite ya Fins Medical . <ref name="4R">{{Cite web |last=Fins Medical University |date=2019 |title=The History of Fins Medical University |url=https://fmu.ac.ug/history/ |access-date=13 June 2019 |publisher=Fins Medical University |archive-date=29 July 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180729184449/http://fmu.ac.ug/history/ |url-status=dead }}</ref>
Yunivasite eno ey’obwannannyini ye yokka mu Uganda ekola emisomo egyekuusa ku by’obusawo gyokka. Eyingiza abasajja n’abakazi, bannansi ba Uganda n’abatali bannansi. Ekibiina kya bapayoniya ekya Yunivasite ya Fins Medical kyakkirizibwa mu Muwakanya 2019. <ref name="5R">{{Cite web |last=Fred Warom |date=10 June 2019 |title=FINS Nursing School in Fort Portal Upgrades to an All Medical University |url=https://campusbee.ug/news/fins-nursing-school-in-fort-portal-upgrades-to-an-all-medical-university/ |access-date=27 April 2020 |publisher=Campus Bee Uganda}}</ref>
== Abasomesa ==
Okuva mu June 2019, emisomo gino wammanga egy’eby’ensoma gigenda mu maaso mu Fins Medical University. <ref name="6R">{{Cite web |last=Fins Academic University |date=2019 |title=Academic Programmes At Fins Medical University |url=https://fmu.ac.ug/academic-programmes/ |access-date=13 June 2019 |publisher=Fins Academic University}}</ref> ] .Diguli esooka mu sayansi w'okujjanjaba (2) diguli mu by'obusawo (3) diguli mu by'okuzalisa (4) diguli mu by'obulamu bw'abantu ne (5) diguli mu tekinologiya wa labalatole y'eby'obulamu. Emisomo emirala egya diguli esooka gisuubirwa okutandikibwawo mu mwaka gw’olusoma 2020/2021. <ref name="6R" />
Emisomo emirala egiriwo mulimu gino wammanga: (a) Dipulooma mu by’okuzaalisa (b) Dipulooma mu by’obujjanjabi (c) Dipuloma mu by’obulamu (d) Dipulooma mu by’obusawo (e) Dipulooma mu by’eddagala (f) Dipulooma mu by’obulamu mu nzirukanya y’emirimu (g) Dipulooma mu by’obujjanjabi n’ebyobulamu by’abantu. <ref name="7R">{{Cite web |last=Campus Times |date=19 June 2019 |title=Courses offered at Fins Medical University |url=https://www.campustimesug.com/courses-offered-at-fins-medical-university/ |access-date=27 April 2020 |publisher=Campus Times Uganda |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://fmu.ac.ug/ Omukutu gwa Fins Medical University]
[[Category:Fort Portal]]
r22m7fg2uch5cfll67rw74wkbdiam80
Franklin Najjumba
0
12784
56226
46477
2026-06-20T19:49:20Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56226
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Franklin Najjumba''' (yazaalibwa 3 ogwekkumi n'ebiri 1987) [[Ttiimu ya Uganda ey'abakazi abazannya cricket|muzannyi wa cricket mu Uganda]] . <ref name="Bio">{{Cite web |title=Franklin Najjumba |url=http://www.espncricinfo.com/ci/content/player/272011.html |access-date=11 June 2018 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Mu gwomusanvu 2018, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za [[:en:2018_ICC_Women's_World_Twenty20_Qualifier|ICC Women's World Twenty20 Qualifier eza 2018]]. <ref name="WT20Squads">{{Cite web |title=ICC announces umpire and referee appointments for ICC Women's World Twenty20 Qualifier 2018 |url=https://www.icc-cricket.com/media-releases/761671 |access-date=27 June 2018 |website=International Cricket Council}}</ref> Yasooka kuzannya mupiira gwa [[Ttiimu ya Uganda ey'abakazi abazannya cricket|Uganda]] ogwa [[:en:Women's_Twenty20_International|Women's Twenty20 International]] (WT20I) nga battunka ne [[:en:Scotland_women's_national_cricket_team|Scotland]] mu mpaka z'ensi yonna eza Twenty20 Qualifier nga 7 ogwomusanvu 2018. <ref>{{Cite web |title=2nd Match, Group B, ICC Women's World Twenty20 Qualifier at Amstelveen, Jul 7 2018 |url=http://www.espncricinfo.com/ci/engine/match/1147718.html |access-date=7 July 2018 |website=ESPN Cricinfo}}</ref>
Mu gwokuna 2019, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za [[:en:2019_ICC_Women's_Qualifier_Africa|ICC Women's Qualifier Africa eza 2019]] e Zimbabwe. <ref>{{Cite web |title=Tried & Tested Crop Trusted For African Title Defence in Zimbabwe |url=http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/717-tried-tested-crop-trusted-for-african-title-defence-in-zimbabwe |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190430120249/http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/717-tried-tested-crop-trusted-for-african-title-defence-in-zimbabwe |archive-date=30 April 2019 |access-date=30 April 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Najjumba muteebi wa mukono ogwa ddyo ate nga wa sipiidi ya wakati.
== Laba ne ==
* [[Joyce Apiyo|Joyce Apio, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Concy Aweko]]
* [[Kevin Awino]]
* [[Kenneth Kamyuka]]
== Ebijuliziddwa ==
*
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.espncricinfo.com/ci/content/player/272011.html Franklin Najjumba] at [[:en:ESPNcricinfo|ESPNcricinfo]]
o3u0bqhzd8qe9pzjcp2ceh9h1fu6lic
Fred Ruhindi
0
12868
56238
46885
2026-06-20T19:54:24Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56238
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fredrick Ruhindi''' amanyiddwa ennyo nga '''Freddie Ruhindi''' oba '''Fred Ruhindi''' [[:en:Lawyer|munnamateeka]] nga [[:en:Uganda|munnayuganda]] ate era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] , Yaliko [[:en:Attorney_General|Ssaabawolereza wa gavumenti]] ya Yuanda okuva nga 1 ogwokusatu 2015 okutuuka mu 2016. <ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Wakati wa nga 2 ogwomukaaga 2006 ne nga 28 ogwokubiri 2015, yaliko [[:en:Justice|Minisita w’obwenkanya ow’ebyamateeka ne ssemateeka]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Yuganda]] . <ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 16 ogwokubiri 2009, <ref><nowiki>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</nowiki></ref> ne nga 27 ogwokutaano 2011, <ref><nowiki>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</nowiki></ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka omulonde]] akiikirira [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y'e Nakawa]] mu [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] . <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Ruhindi Fredrick, Member of Parliament for Nakawa Division, Kampala District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=241&const=Nakawa+Division&dist_id=2&distname=Kampala |access-date=14 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa nga 29 ogwomunaana mu 1955. O-level yagisomera [[:en:Mbarara_High_School|ku Mbarara high school]], n’afuna Uganda Certificate of Education (UCE) mu 1973. A-level yagisomera ku [[Ntare School|Ntare school]], n’afuna ebbaluwa ya Uganda Advanced Certificate of Education mu 1975. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] . Era alina [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|kitongole ky'amateeka]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era [[:en:Kampala|ekisinga]] obunene. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Laws|Master mu mateeka]] yagifuna okuva ku u [[:en:University_of_Edinburgh|yunivasite y'e Edinburgh]] . <ref name="Profile"><nowiki>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=241&const=Nakawa+Division&dist_id=2&distname=Kampala</nowiki></ref>
== Omulimu ==
Okumala ebbanga lya myaka kkumi nagumu, wakati wa 1981 okutuuka mu 1992, Fred Ruhindi yakola nga omuwolereza wa gavumenti, mu Ministry y'obwenkanya n'ensonga z'amateeka. Oluvannyuma yakyusibwa n’atwalibwa mu kitongole kya [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda ekivunanyizibwa ku by’ensimbi eziteekebwa mu ggwanga)]], gye yakola nga [[:en:Company_secretary|ssabawandiisi]], okuva mu 1992 okutuuka mu 1999. Yayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa 2001 n'alondebwa mu palamenti okukiikirira [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y'e Nakawa]] [[:en:Kampala_District|mu Disitulikiti y'e Kampala]] . Yaddamu nnalondebwa mu mwaka gwa 2006. [[:en:Justice|Awereza nga Minisita w’obwenkanya ne’ebyamateeka]] okuva mu mwaka gwa 2006. Okuva mu June wa 2006 okutuuka mu February wa 2015, era yawerezaako ng'omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="Profile"><nowiki>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=241&const=Nakawa+Division&dist_id=2&distname=Kampala</nowiki></ref> <ref name="Cabinet"><nowiki>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</nowiki></ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 ogwokusatu 2015, yalondebwa ku bwa Ssaabawolereza wa Uganda. <ref name="Shuffle"><nowiki>https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</nowiki></ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Fred Ruhindi ssemwandu. Agwa mu kibiina ky'ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] . Wa nzikiriza [[:en:Christianity|yakikristaayo]] . <ref name="Profile"><nowiki>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=241&const=Nakawa+Division&dist_id=2&distname=Kampala</nowiki></ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga lya yuganda]]
* [[Nakawa Division|Divizoni y'e Nakawa]]
dodasrrg21zdgzv1xxkgtbmsso92vbq
Gabriel Opio
0
12917
56290
47511
2026-06-20T21:47:02Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56290
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mwekennenyi w'ebyenfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Ogwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda. Diguli ye ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Economics]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]] mu Edmonton, Alberta eky'e Canada. Era alina diguli ey'okubiri mu by'ensimbi eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science in Finance]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olwa Konsityuwensi y'e Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda ng’akiikirira Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] ey'akatondebwawo. Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya Paalamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa eby'enjawulo, omuli nga Dayirekita w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulongoosa n'okubunyisa amazzi mu Uganda ekya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Uganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa" /> <ref name="Hajusu" /> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="New" />
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti ekya Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo eri [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyali yesimbyewo nga talina kibiina. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwa ku kabineeti n’asikizibwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [https://web.archive.org/web/20160303235549/http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
6ovg7yr84vhkv35l1r42pi8n2kd95pt
Fred Nyanzi Ssentamu
0
12921
56236
47193
2026-06-20T19:53:38Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56236
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Nyanzi Ssentamu''' (yazaalibwa, 1971) era amanyiddwa nga '''Chairman Nyanzi''', munnayuganda munnabyabufuzi mulwanirizi w’eddembe, musuubuzi era omukulembeze w'ekiwayi kya banneekolera gyange mu [[National Unity Platform|kibiina kya National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2024-02-02 |title=Bobi Wine's brother Fred Nyanzi Sentamu graduates with Masters Degree |url=https://mbu.ug/2024/02/02/bobi-wine-elder-brother-fred-nyanzi-graduation/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-02-17 |title=BOBI WINE: NUP's Head of Mobilisation 'chairman' Nyanzi abducted |url=https://www.independent.co.ug/bobi-wine-nups-head-of-mobilisation-chairman-nyanzi-abducted/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Fred Nyanzi Ssentamu yazaalibwa mu 1971 eri bazadde ba JW Ssentamu ne Margaret Nalunkuma eyali omusawo omujanjabi omutendeke. Yasomera ku somero lya pulayimale erya Kanoni oluvannyuma ne yeegatta ku ssomero lya Kasaka erya pulayimale. <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]</ref> Olwo yeeyongerayo ku ssomero lya pulayimale erya Bukalagi ne ssomero lya pulayimale era St. Herman lNkozi, gye yamalira ekibiina ekyokutaano .. Oluvannyuma lw’ekyo, yeegatta ku ku ssomero lya pulayimale erya City Primary School n’oluvannyuma ku ssomero lya Bikira Demonstration School, gye yamalira ekibiina ekyomusanvu. <ref name=":0" />
Yeegatta ku ku ssomero lya siniya erya [[Kololo High School]] , gye yali ekitundu ku ttiimu enzanyi y'ebikonde, era oluvannyuma n’asomera ku ssomero lya siniya erya Mityana Secondary School, n’amaliriza omutendera gwa siniya eyokuna (O-Level). <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]</ref> Yaddayo ku ku ssomero kya siniya erya Kololo High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level studies ) nga tanneegatta ku [[yunivasite y'e Makerere]] , gye yafunira ddiguli ekwata ku ngeri abantu gyebabeeramu, gyebalowoozaamu n'okukwatagana n'ekitundu mwebali (degree in Social Sciences) . <ref name=":0" />
Nyanzi alina ddiguli eyookubiri mu misomo egikwata ku mirembe n'obutabanguko okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]</ref>
== Emirimu gye ==
Nyanzi yatandika emirimu gye ng'omukunzi era oluvannyuma n’ayingira ebyobufuzi ebinnyiikivu. Akola n’ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP), gy’aweerezza nga ssaabakunzi . Omulimu gwe gulimu okutegeka abantu n'okuwagira kakuyege w'ebyobufuzi. <ref name=":1" /> Omulimu gwe guzingiramu okutegeka abantu n’okuwagira kampeyini z’ebyobufuzi. <ref name=":1" /> Yamanyika nnyo mu kiseera ky’ekisinde kya / omugendo gwa People Power. <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-10-23 |title=Churchill Sentamu contests for Youth MP, as father Nyanzi vies for Kawempe South MP |url=https://www.pulse.ug/story/churchill-sentamu-contests-for-youth-mp-as-father-nyanzi-vies-for-kawempe-south-mp-2025102310380286306 |access-date=2026-03-28 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Mu 2021, yavuganya ku bubaka bwa paalamenti mu Kampala eyomumasekkati naye n’awangulwa. Akyagenda mu maaso n’okukola eby'obufuzi n’obukulembeze. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Senior |date=2025-02-17 |title=JUST IN: NUP Head of Mobilization, Nyanzi, Reportedly Abducted |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/just-in-nup-head-of-mobilization-nyanzi-reportedly-abducted/ |access-date=2026-03-28 |website=The Source Reports |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[National Unity Platform]] (NUP) .
* [[Ekisinde kya people power]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2024-02-02 |title=Bobi Wine's brother Fred Nyanzi Sentamu graduates with Masters Degree |url=https://mbu.ug/2024/02/02/bobi-wine-elder-brother-fred-nyanzi-graduation/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2025-02-17 |title=BOBI WINE: NUP's Head of Mobilisation 'chairman' Nyanzi abducted |url=https://www.independent.co.ug/bobi-wine-nups-head-of-mobilisation-chairman-nyanzi-abducted/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last1=News |first1=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}
# {{Cite web |date=2025-10-23 |title=Churchill Sentamu contests for Youth MP, as father Nyanzi vies for Kawempe South MP |url=https://www.pulse.ug/story/churchill-sentamu-contests-for-youth-mp-as-father-nyanzi-vies-for-kawempe-south-mp-2025102310380286306 |access-date=2026-03-28 |website=Pulse Uganda |language=en}}
# {{Cite web |last=Reporter |first=Senior |date=2025-02-17 |title=JUST IN: NUP Head of Mobilization, Nyanzi, Reportedly Abducted |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/just-in-nup-head-of-mobilization-nyanzi-reportedly-abducted/ |access-date=2026-03-28 |website=The Source Reports |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://nupuganda.org/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa National Unity Platform]
stnz54btce224h5iuak4nqt152fuz49
Frank Bulira Kabinga
0
12964
56200
54268
2026-06-20T19:38:30Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56200
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Bulira Kabinga''' (yazaalibwa mu 1982) MunnaUganda musomesa era munnabyabufuzi . Yavuganya ku bwapulezidenti bw'ekibiina kya Revolutionary People's Party (RPP) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda 2026]] .Yalondebwa mu butongole akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda mu Gwomwenda 2025 era n'akuba kampeyini ku musingi ogwali gusobozesa okubeerawo kwa federo. . <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who is Presidential Candidate Frank Bulira? |url=https://thetorchuganda.com/2025/09/25/who-is-presidential-candidate-frank-bulira/ |access-date=2025-12-03 |website=The Torch Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe nokusoma kwe ==
Kabinga yazaalibwa mu 1982 mu Kasubi mu Divizoni y'e Rubaga, n'akulira mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . Pulayimale yagimalira mu Kasubi Church of Uganda Primary mu 1999, oluvannyuma n’agenda mu Mengo Senior School ne Old Kampala Secondary School okusoma siniya eyokuna. Yatikkirwa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] mu 2005 ela n’akola ng’omusomesa wa siniya. <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 "Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira?"]. ''Monitor''. 2025-09-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-12-03</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Bulira okusooka okwenyigira mu byobufuzi mwalimu okukola n’ekibiina kya Uganda Federal Democratic Organization (UFDO) <ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kabinga Promises Gigantic Surprise in Uganda’s 2026 Presidential Race |url=https://nilepost.co.ug/news/289942/kabinga-promises-gigantic-surprise-in-ugandas-2026-presidential-race |access-date=2025-12-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>, gye yeetaba mu kukungaanya abavubuka n’okubunyisa amawulire ebikwata ku nnongoosereza mu nfuga. <ref>{{Cite web |last=Kato |first=Chris |date=2025-09-25 |title=Frank Bulira Kabinga: A New Hope in Uganda’s Presidential Race |url=https://ugandatoday.co.ug/frank-bulira-kabinga-a-new-hope-in-ugandas-presidential-race/ |access-date=2025-12-03 |website=ugandatoday.co.ug |language=en-GB}}</ref> Yakwata obukulembeze bwa UFDO oluvannyuma lw'okufa kwa Aggrey Kiyingi . <ref name=":4" /> Oluvannyuma Bulira yeegatta ku RPP era n'asituka mu ggwanga lyonna ng'omukwasi wa bendera ya RPP mu kuvuganya ku bwapulezidenti mu 2026. Ono y’omu ku beesimbyewo ku bwapulezidenti munaana abakkirizibwa mu butongole [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] mu kiseera ky’okusunsulwamu ku nkomerero yo mwezogwomwenda, 2025. <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2025-09-24 |title=News: Eight candidates to vie for Uganda's presidency in 2026 |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/eight-candidates-to-vie-for-ugandas-presidenc-NV_219174 |access-date=2025-12-03 |website=New Vision}}</ref>
== Ebujuliziddwa ==
* Ebyobufuzi bya Uganda
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
sh09xw8t5xfdm5mzi606af5twt0j89y
Ganda Boys
0
13117
56312
48401
2026-06-20T21:53:33Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56312
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''The Ganda Boys''' bbandi ya fusion esinziira mu Bungereza, eya Afrika. Ba mmemba baayo kuliko abayimbi Bannayuganda Denis Mugagga ne Dan Sewagudde (eyali owa DaTwins <ref>{{cite web |title=MusicUganda: Homepage |url=http://www.musicuganda.com/Da%20Twins.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303211804/http://www.musicuganda.com/Da%20Twins.html |archive-date=2016-03-03 |access-date=2015-01-07 |work=musicuganda.com}}</ref> ), wamu n'omuyimbi, omutegesi, pulodyusa wa ddisiki, era omuteesiteesi wa firimu mu Bungereza [[:en:Craig_Pruess|Craig Pruess]] . Aba Ganda Boys baatandikawo ekitongole kya Ganda Foundation, <ref>[http://gandafoundation.com Ganda Foundation]</ref> ekikolera mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng’ekibiina ekiwandiisiddwa eky’obwannakyewa ekisonda ssente okulwanyisa obwavu mu [[:en:Third_World|nsi ezikyaakula]]. Pulojekiti yaabwe eyasooka yawa amalwaliro [[Yuganda|ga Uganda]] n’amasomero agali mu bwetaavu ebyuuma.
== Ennaku ezasooka ==
Ekibiina ki Ganda Boys kyatandikibwawo mu 2009 nga bayita mu nkolagana eyawangula engule ku [[:en:BBC_television_drama|muzannyo gwa ttivvi ogwa BBC]] ogwa ''[[:en:Moses_Jones|Moses Jones]]''. (Yasunsulwamu okuwangula [[:en:British_Academy_Award|engule ya Bungereza eya Academy Award]] mu 2010 mu mpaka za "Best Original Music Score" nga mmemba era pulodyusa wa Ganda Boys, [[:en:Craig_Pruess|Craig Pruess]])
Pruess, omuyimbi Omumerika akuba ebivuga ebingi, omuyimbi, omutegesi w’ennyimba era pulodyusa wa ddisiki za zaabu ne platinum awangudde engule, y’alungamya eddoboozi erikwatibwa ate nga bammemba bonna bakola ku kuwandiika ennyimba.
Pruess ajja mu kisaawe ky’okuyimba mu [[:en:Kenya|Kenya]] oluvannyuma lw’okuweereza ng’omujjuvu mu bakozi abasomesa ennyimba mu East Conservatoire of Music e [[:en:Nairobi|Nairobi]] . Yali Conductor w’ekibiina kya Nairobi Symphony Orchestra era nga yali classical trumpet soloist. Yateranga okusika omuguwa n’ekibiina ki conservatoire kulwa bbandi ye eya rock and soul, Mashada. Yafuna obuwanguzi mu kubeera omutwe gw’ekivvulu ekinene eky’eggwanga ekya [[:en:Hadyn_Trumpet_Concerto_in_Eb|Hadyn Trumpet Concerto e Eb]] mu National Theatre. Oluvannyuma lw'okuva e Kenya n'agenda e Bungereza mu 1973, Pruess yategeka emiziki eri era/oba afulumizza bangi ku bayimbi abasinga okukwata ennyimba mu Bungereza, omuli [[:en:Massive_Attack|Massive Attack]], [[:en:Sir_Elton_John|Sir Elton John]], [[:en:Def_Leppard|Def Leppard]], [[:en:Sir_Cliff_Richard|Sir Cliff Richard]], ne [[:en:Bond_(band)|Bond]] era yali muyimbi wa session ow'enjawulo mu [[:en:Joe_Cocker|Joe Cocker]], [[:en:Mike_Oldfield|Mike Oldfield]], ne mu firimu ya [[:en:Madonna_(entertainer)|Madonna]], ''[[:en:The_Next_Best_Thing|The Next Best Thing]]'' .
Obukugu bwe n'omulimu gwe ogwa [[:en:Sitar|sitar]] osobola okubiwulira ku ''[[:en:Charlie_and_the_Chocolate_Factory_(film)|firimu ya Charlie and the Chocolate Factory]]'', ''[[:en:Harry_Potter_and_the_Goblet_of_Fire_(film)|Harry Potter and the Goblet of Fire]]'', ''[[:en:The_Guru_(2002_film)|The Guru]]'' ne firimu ya [[:en:Warner_Brothers|Warner Brothers]] ''eya [[:en:A_Little_Princess|A Little Princess]] .''
Mu composer credits za Pruess ezakwaata ekisooka mu box office ya Bungereza mulimu amaloboozi mu filimu nga ''[[:en:Bend_It_Like_Beckham|Bend It Like Beckham]]'' ne ''[[:en:Bride_and_Prejudice|Bride and Prejudice]].'' Ebintu by’akola mu muziki gwa TV mulimu ''Moses Jones'' eyasunsulwa mu ngule ya BAFTA mu 2010, eyasunsulwamu okuvuganya ku ngule ya Best Original Music Score okuva mu [[:en:Royal_Television_Society|Royal Television Society]] mu 2009 ne ''[[:en:Peak_Practice|Peak Practice]] ,'' etwalibwa ng’emu ku mizannyo gya TV egy’obwannannyini egyasinga okukola obulungi mu byafaayo bya Bungereza. <ref>{{cite web |author=TVDuck |title=Watch Peak Practice |url=http://www.tvduck.com/Peak-Practice.html |work=tvduck.com}}</ref>
Mu kukola ''Moses Jones'', Pruess yasisinkana era n’akolagana ne Mugagga ne Sewagudde. Baagenda mu maaso n’okukola katalogu ey’ekitalo ey’ennyimba n’ebintu ebikukwatako nga kwotadde n’okuyimba ebivvulu okwetoloola ensi yonna nga bwe bagenda mu maaso n’omulimu gwabwe ogw’obwannakyewa ogwa Ganda Foundation.
== Bammemba ba bbandi ==
* [[:en:Craig_Pruess|Craig Pruess]]
* Denis Mugagga
* Daniel Sewagudde
== Album ==
* 2022: <nowiki>''</nowiki>Mubeera mu kibuga Oxford”
* 2020: <nowiki>''</nowiki>Azina ne DaTwinz”
* 2017: <nowiki>''</nowiki>Bakisimba”
* 2015: ''Ensozi z’Omwezi''
* 2012: ''Afirika''
* 2009: ''Olutalo Lw'omukwano''
== Laba ne ==
* [[:en:One-hit_wonders_in_the_UK|One-hit wonders mu Bungereza]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20151208160024/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=45687&CatID=384 Abatandisi ba Ganda boys bayingidde mu nnyonyi okumanyisa abantu]
* [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Ganda-boys-stay-true-to-their-name/-/812796/1742016/-/a8hvve/-/index.html Abalenzi ba Ganda basigale nga beesigwa eri amannya gaabwe]
* [http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=33465:-ganda-boys-make-history-in-uk&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 Ganda Boys bakoze ebyafaayo mu Bungereza]
*
*
*
*
*
b62ndmrorv0n3jajslp1yrcank8748p
Francis Ayume
0
13179
56185
48946
2026-06-20T19:32:10Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56185
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Joash Ayume''' (1940–2004), Munnayuganda, yali munnabyabufuzi era munnamateeka mu Uganda. Mu kiseera we yafiira, yali [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] <ref name="Him">{{cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |accessdate=12 October 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 18 Ogwoomunaana 1940, mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]] mu maka ga Misaeli Onale, eyali omusomesa wa pulayimale. Ayume pulayimale yagisomera mu ''ssomero lya Nyangilia Primary School'' e [[:en:Koboko|Koboko]]. Yegatta ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] gyeyasomera siniya kumitendera gya wansi ne waggulu (O-Level ne A-Level), n'amariliza mu 1964. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref>
Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]], gye yasomera amateeka, n’atikkirwanga mu 1967. Oluvannyuma, yaweebwa [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu kitongole kya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Mu myaka gya 1990, Ayume yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby'okuvuganya era n'alondebwa mu palamenti ya Uganda okukiikirira Disitulikiti y'e Koboko. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, yaweereza nga [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Sipiika wa Palamenti]] mu Palamenti ya Uganda ey’omukaaga (1996–2001). "Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa ku bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti n'akiikirira Uganda mu kkooti y'ensi yonna mu musango Uganda mwe yavunaanibwa okulumba DR Congo ngakigambibwa nti yanyaga eby'obugagga byayo eby'obutonde". <ref>{{Cite web |last=Daily Monitor Staff |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament since 1962 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=29 October 2017 |access-date=12 October 2016}}</ref> Ku Ssande nga 16 ogwookutaano 2004, yagwa ku kabenje k’emmotoka e [[Nakasongola]] ku luguudo lwa [[Kampala]] - [[Gulu]] Highway. <ref>{{Cite web |last=Editorial |date=18 May 2004 |title=Uganda: Ayume Death a Major Blow |url=http://allafrica.com/stories/200405180035.html |access-date=13 October 2016}}</ref>
== Byeyakola ==
Francis Ayume yawandiika ekitabo "Criminal Procedure And Law in Uganda". <ref>{{Cite web |last=Francis J Ayume |date=1986 |title=Criminal Procedure And Law in Uganda |url=https://www.amazon.com/Criminal-procedure-Uganda-Francis-Ayume/dp/0582644879 |access-date=13 October 2016 |publisher=Amazon.com}}</ref> Ekitabo kino kyayingizibwa mu nsoma ya Makerere University School of Law. <ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Joyce Namutebi |first=and John Odyek |date=20 May 2004 |title=Parliament mourns Ayume |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1100306/parliament-mourns-ayume |access-date=13 October 2016}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa okuva eby'ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
g59qc63dnm1jxnlfarpk8opi4tw16tm
Fiona Nakku
0
13216
56121
49147
2026-06-20T18:40:11Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56121
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fiona Nakku''' ye mubaka omukyala akikirira abakozi [[:en:Member_of_parliament|mu palamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Agenda kuweereza mu August house okuva mu Gwokutaano 2026 okutuuka mu 2031.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-20 |title=Who are the Five Workers' MPs Elected to 12th Parliament |url=https://dailystar.co.ug/who-are-the-five-workers-mps-elected-to-12th-parliament/ |access-date=2026-02-02 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-21 |title=Who are the five new Workers' representatives in Parliament? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-the-five-new-workers-representatives-in-parliament--5333464 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Workers elect representatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/workers-elect-representatives-5332240 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Nakku elected female Workers' MP |url=https://nilepost.co.ug/news/314880/nakku-elected-female-workers-mp |access-date=2026-02-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=UG Diplomat |date=2025-08-20 |title=EXCLUSIVE INTERVIEW: Nakku Fiona Speaks to UG Diplomat — "We'll Win It, Nothing Will Stop Us, Not Even Disqualification Letters" |url=https://ugdiplomat.com/exclusive-interview-nakku-fiona-speaks-to-ug-diplomat-well-win-it-nothing-will-stop-us-not-even-disqualification-letters/ |access-date=2026-02-03 |website=UG Diplomat |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2026-01-20 |title=Meet the new faces: Nakku unseats incumbent in workers’ race |url=https://pmldaily.com/news/2026/01/meet-the-new-faces-nakku-unseats-incumbent-in-workers-race.html |access-date=2026-02-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mu 2021, yesimbawo mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] mu lwokaano lw’omubaka wa Palamenti omukyala, kyokka n’awangulwa [[:en:Hellen_Auma_Wandera|Hellen Wandera]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Nakku yakola nga Principal Coordinator wansi w’ekibiina kya Youth for Museveni Movement, kaweefube w’okukunga abavubuka mu ggwanga lyonna eyatongozebwa mu 2025 okuwagira Ow’ekitiibwa Yoweri Kaguta Museveni, pulezidenti wa Uganda eyazzeemu okulondebwa mu kwesimbawo kuno.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Nakku yazaalibwa mu Gwekuminebiri nga 20, 1994, ava mu [[:en:Bukedi_District|disitulikiti y’e Bukedi]] mu [[:en:Eastern_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Bugisu Youth Unite Behind Phiona Naku for National Female Youth MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/263748/bugisu-youth-unite-behind-phiona-naku-for-national-female-youth-mp-seat |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Yamaliriza eddaala lye erya [[:en:Ordinary_Level|Ordinary level]] (O-Level) ku Kinawa High School e Nakawa mu 2010.<ref name=":0" />
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
dazv2f7rtl877ik3ds4htsy9yy8oj3n
Frank Baffoe, omuwandiisi w’ebitabo
0
13281
56199
50828
2026-06-20T19:38:00Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56199
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Baffoe''' yali munnansi [[:en:Ghanaian|wa Ghana]] mu by’enfuna, munnamawulire era musuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb }}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFCNMarketing">CNMarketing. . ''pretoria.ghanahighcommission.co.za''. Archived from on 2020-10-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2020-10-26</span></span>.</cite></ref>
== obuvo be n'essomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[:en:Nkoranza|Nkoranza]] mu [[:en:Gold_Coast_(British_colony)|Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUwechue1991">Uwechue, Raph (1991). [https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe ''Africa Who's who'']. Africa Journal Limited. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-903274-17-3|<bdi>978-0-903274-17-3</bdi>]].</cite></ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0"/><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1"/> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].[1][2] Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.[1][2] Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.[1][2][3] Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]][1][2][4]
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1"/>
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0"/> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011. <ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu bugwanjuba bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bugwanjuba bwa Afrika: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1"/> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":0"/> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijjulizidwa ==
{{Reflist}}
biit8hbad3twakyem8istydup4s24l2
Frank Baffoe
0
13282
56198
52816
2026-06-20T19:37:41Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56198
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Baffoe''' yali [[Munnaggana]] munnabyanfuna, munnamawulire era omusuubuzi. Yali muyambi wa Ghana ow'ekitiibwa mu [[Lesotho]] okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web |last=CNMarketing |title=DEMISE OF HONORARY CONSUL OF GHANA IN LESOTHO |url=https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028205046/https://pretoria.ghanahighcommission.co.za/menu-sports/item/118-demise-of-honorary-consul-of-ghana-in-lesotho |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref>
== Obuvo bwe n'emisomo gye ==
Baffoe yazaalibwa nga 3 Ogw'okubiri 1935 e [[Nkoranza]] mu [[Gold Coast]] (kati [[Ghana]] ).<ref name=":1">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |date=1991 |title=Africa Who's who |url=https://books.google.com/books?id=9EAOAQAAMAAJ&q=frank+baffoe |publisher=Africa Journal Limited |isbn=978-0-903274-17-3 |language=en}}</ref> Okusoma kwe mu butongole kwatandika mu Government Senior Boys' School, [[:en:Accra|Accra]], gye yamaliriza pulayimale mu 1950.<ref name=":1" /> Yeewandiisa mu [[:en:Accra_Academy|Accra Academy]] mu mwaka gwe gumu okusoma siniya, n'atikkirwa mu 1952.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okusoma mu siniya, yalina byasoma ne [[:en:Wolsey_Hall,_Oxford|Wolsey Hall College]], [[:en:England|Bungereza]] okuyita ku mitimbagano okuva mu 1958 okutuuka mu 1960.<ref name=":1" /> Mu 1964, yafuna yaweebwa ekifo okusoma mu [[:en:University_of_Hamburg|Yunivasite y’e Hamburg]], [[Girimane|Bugirimaani]] (mu kiseera ekyo [[:en:West_Germany|West Germany]] ).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yasomerayo okumala emyaka ebiri n'agenda mu [[:en:University_of_Munich|Yunivasite y'e Munich]], Germany (mu kiseera ekyo West Germany), gye yatikkirwa mu 1970 n'afuna diguli eyookubiri mu by'enfuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yafuna diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|PhD]] mu [[:en:Business_administration|by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Knightsbridge_University|Knightsbridge University]], [[:en:London|London]].<ref name=":0" />
== Omulimu gwe ==
Baffoe yatandika ng’omuyizi mu kufulumya n’okukuba ebifaananyi mu mawulire ga Gavumenti, [[:en:Accra|Accra]], okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":0" /> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1958, yafuulibwa omukanisi mu kkampuni y’emu.<ref name=":1" /> Mu 1958, yakolera mu kkampuni ya Guinea eyamawulire, Accra, gye yafuulibwa omuyambi w’omukubi w’ebifaananyi omukulu.<ref name=":1" /> Yakola mu mawulire nga Guinea okumala emyaka ebiri.<ref name=":1" />
Oluvannyuma lw'okusoma mu matendekero aga waggulu, yafuuka omukungu omuto ow'okunoonyereza ku by'enfuna mu kitongole [[:en:Ifo_Institute_for_Economic_Research|IFO Institute for Economic Research]] e [[:en:Munich|Munich]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Nga wayise emyaka ebiri, yafuuka omunoonyereza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Kampala|Kampala]] era n'afuuka omusomesa mu Economic Theory mu 1973.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu by'enfuna mu [[:en:National_University_of_Lesotho|National University e Lesotho]] mu 1975.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |last1=Institute |first1=International African |date=1975 |title=Etudes Africaines |url=https://books.google.com/books?id=jw9yAAAAMAAJ&q=frank+baffoe |last2=Unit |first2=International African Institute Research Information Liaison |publisher=The Institute |isbn=978-0-85302-042-4 |language=en}}</ref> Wakati wa 1975 ne 1985, yali Musomesa Omukulu mu [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Botswana]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Lesotho ne Swaziland (UBLS)]], [[:en:University_of_Botswana,_Lesotho_and_Swaziland|Yunivasite ya Swaziland]], ne [[:en:National_University_of_Lesotho|Yunivasite y'eggwanga eya Lesotho.]]<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite book |date=1984 |title=American Studies in Africa Newsletter |url=https://books.google.com/books?id=dTLVAAAAMAAJ&q=dr+frank+baffoe |publisher=National University of Lesotho |language=en}}</ref>
Baffoe yali mmemba w’ekitongole [[Makerere University, Uganda|ekinoonyereza ku mbeera z’abantu ekya Makerere Institute of Social Research]], mmemba ku kakiiko akafuzi ak’akakiiko akanoonyereza n’akakiiko k’amaterekero g’ebitabo, mmemba w’ekibiina ekigatta ebyenfuna by’ebyobulimi mu buvanjuba bwa Afrika, mutesitesi w'ebigeso ku kakiiko ka [[:en:East_African_Examinations_Council|East African Examinations Council]] akeddala lya siniya eyomukaga mu Economics, akyikirira abavubuka mu kibiina ekivunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ensi yonna okuva mu 1971 okutuuka mu 1972, mmemba w’ekibiina kya Eastern African Agricultural Economics Society mu 1974, era nga yali mmemba w’ekibiina kya Africa ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’emirimu n’enzirukanya y’emirimu gya gavumenti mu 1975.<ref name=":1" />
== Bizinensi n’emirimu gye emirala ==
Mu 1985, Baffoe yava mu by’okussoma n’agenda mu bizinensi. Yatandikawo kkampuni z’obwannannyini ttaano eza famire mu mateeka era n’aweereza nga ssentebe era ssenkulu wa kkampuni zonna.<ref name=":0" /> Era yaweereza nga ssentebe era nga ye nnannyini migabo mu kkampuni ya BR Mining Africa, eyatandikibwawo mu [[Ghana]] mu 2012.<ref name=":0" /> Mu nkola ya Gavumenti nga ekolera wamu ne kampuni ez’obwannannyini, yali ayamba Gavumenti za Africa mu by'ensimbi ne Tekinologiya.<ref name=":0" /> Yali mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Central_Bank_of_Lesotho|Bbanka Enkulu eya Lesotho]], Maluti Mountain Brewery, Lesotho Tourism Development Corporation ne Lesotho Land and Housing Development Corporation.<ref name=":0" /> Mu gavumenti, yakola nga Omuwabuzi mu Minisitule ez’enjawulo eza gavumenti ez’enjawulo eza Lesotho mu by’ensimbi, eby’obusuubuzi n’amakolero, eby’obulimi n’enkulaakulana y’ebyalo.<ref name=":0" /> Okuva mu 1998 okutuuka mu 2005, yali mmemba era Ssentebe wa ttiimu ya Gavumenti ya Lesotho eteesa ku birombe.<ref name=":0" /> Era yali mmemba era mmemba ku batandisi ba [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] e Maloti, Maseru, era nga ye Disiturikiti Gavana wa [[:en:Rotary_International|Rotary International]] okuva mu 2010 okutuuka mu 2011.<ref name=":0" /> Era yali mukubiriza wa kiyundu wa Rotary Disiturikiti 9370 okutuusa lwe yafa mu 2016.<ref name=":0" /> Baffoe yaweereza nga Consul ow'ekitiibwa wa Ghana okutuusa lwe yafa mu 2016 <ref>{{Cite web |date=2016-04-26 |title=Kwesi Ahwoi presents credentials to King Letsie III of Lesotho |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Kwesi-Ahwoi-presents-credentials-to-King-Letsie-III-of-Lesotho-433911 |access-date=2020-10-26 |website=www.ghanaweb.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2014-11-25 |title=Lesotho police hunt 'mercenaries', but no Nigerians, Ghanaians |url=https://newsline365.wordpress.com/2014/11/25/lesotho-police-hunt-mercenaries-but-no-nigerians-ghanaians/ |access-date=2020-10-26 |website=newsline365 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Chris |title=GHANA'S HONORARY CONSUL IN MASERU, LESOTHO, DR FRANK BAFOE AND HIS WIFE, MRS BAFFOE ARRIVING AT THE HIGH COMMISSIONER'S RESIDENCE FOR THE VIN D'HONNEUR HOSTED BY HIGH COMMISSIONER KWESI AHWOI. |url=https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028212040/https://www.pretoria.ghanahighcommission.co.za/component/k2/item/26-ghana-s-honorary-consul-in-maseru-lesotho-dr-frank-bafoe-and-his-wife-mrs-baffoe-arriving-at-the-high-commissioner-s-residence-for-the-vin-d-honneur-hosted-by-high-commissioner-kwesi-ahwoi |archive-date=2020-10-28 |access-date=2020-10-26 |website=www.pretoria.ghanahighcommission.co.za |language=en-gb}}</ref> Yasikirwa Dr. Yaw Nyameche Gyasi-Agei.<ref>{{Cite web |date=2020-02-27 |title=Ghana appoints new rep {{!}} |url=http://publiceyenews.com/ghana-appoints-new-rep/ |access-date=2020-10-26 |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Baffoe yafulumya empapula nnyingi ez’okunoonyereza, ng’ezimu ku zo mulimu;
* ''Ebitundu by’obusuubuzi bw’ebweru mu nkulaakulana y’ebyenfuna mu Afrika'' (Africa Progress Magazine,1973);
* ''Ebiwandiiko by’omusomo ku mateeka n’omuwendo gw’abantu'' (Nairobi, 1975);
* ''Dr. Kwame Nkrumah ku bumu bwa Afrika'' (Omuyizi eyava mu ssomero Omuzingo 1, No 12, Kampala, 1975);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=KHEEAQAAIAAJ&q=Frank+baffoe&dq=Frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjK7qblm9LsAhUyVBUIHS7SAZ0Q6AEwAHoECAAQAg%7CPopulation, Abakozi, n’emirimu mu] [https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe bukiikaddyo] bwa Afrika nga tujuliza mu ngeri ey’enjawulo ku Botswana, Lesotho ne Swaziland'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1977);
* ''[https://books.google.com.gh/books?id=l9FCAQAAIAAJ&q=frank+baffoe&dq=frank+baffoe&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjHyMz2ldLsAhVVilwKHXsZBPsQ6AEwAXoECAIQAg%7CThe Ebyenfuna by’okukozesa abakozi ababundabunda mu bukiikaddyo bwa Africa: Ebikwata ku Babundabunda & Amawanga agagaba ebintu]'' (International Institute for Labor Studies, Geneva, 1981);
* ''[https://www.worldcat.org/title/support-against-apartheid-sida-development-assistance-to-lesotho-1966-93/oclc/34713687%7CSupport Okulwanyisa obusosoze mu mawanga: Obuyambi bwa SIDA mu nkulaakulana eri Lesotho, 1966-93]'' (yawandiikibwa wamu ne Tyrell Duncan ne Karin Metell, [[:en:Swedish_International_Development_Cooperation_Agency|Ekitongole kya Sweden ekikola ku nkolagana y’ensi yonna ku nkulaakulana]], [[:en:Stockholm|Stockholm]], 1994).
== Obulamu bwe ye g'omuntu ==
Baffoe yali mufumbo mu Ghana era yalina omwana omuwala Grace. Oluvannyuma lw’okwawukana, yawasa Elfi Dahlmann, gwe yazaala naye omwana omu, omuwandiisi Kojo Baffoe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Elfi Baffoe, yawasa Mokone Tlale.<ref name=":1" /> Bombi baazaala abaana babiri ab’obulenzi n’omuwala omu nga tebannayawukana mu makkati g’emyaka gya 1980.<ref name=":1" /> Oluvannyuma yawasa Mukyala Emelia Baffoe. Baffoe yafa nga 13 Ogwekkumi n'ebiri 2016 era yaleka mukyala we mu kiseera ekyo Emelia n’abaana be bataano okuli omuwandiisi era omutontomi [[:en:Kojo_Baffoe|Kojo Baffoe]] (amanyiddwa nga Frank Kojo Baffoe Jr).<ref name=":1" /> Baffoe yawandiika era n’ayogera bulungi [[:en:German_language|Olugirimaani]].<ref name=":0" /> Era yalina okumanya mukukola mu [[:en:French_language|lulimi Olufaransa]].<ref name=":0" /> Ebintu bye yali ayagala ennyo byali okutambula, okuwuliriza ennyimba, okukubaganya ebirowoozo, okuzina n’okuwandiika.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
8xevptlcyeu37r5cu8x78gxs1nerk6t
Flavian Zeija
0
13301
56133
50048
2026-06-20T18:44:17Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56133
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavian Zeija''' munnayuganda eyazaalibwa nga 18 Ogw'okubiri 1969 Munnamateeka, mulamuzi, mu by'enjigiriza n'okuddukanya emirimu gy'ekitongole ekiramuzi era nga ye Ssaabalamuzi wa Uganda okuva mu Ogw'oluberyerye 2026.<ref>{{cite news|title=Museveni appoints Justice Flavian Zeija as Chief Justice|url=https://chimpreports.com/breaking-museveni-appoints-justice-flavian-zeija-as-chief-justice/|work=ChimpReports|date=22 January 2026}}</ref> Emabegako yaliko omumyuka wa Ssaabalamuzi wa Uganda okuva mu 2025 okutuuka mu 2026 <ref>{{cite web |author=Anthony Wesaka |date=7 December 2019 |title=Who is the new Deputy Chief Justice? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-the-new-deputy-chief-justice-zeija--4921722#story |access-date=12 February 2025 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> era nga Principle Judge wa Uganda okuva mu 2019 okutuuka mu 2025. Nga tannasitulwa ku bukulembeze bw’ekitongole ekiramuzi, yaliko omulamuzi mu [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]].<ref name="1R">{{cite web |author=Anthony Wesaka |date=7 December 2019 |title=Who is new Principal Judge Flavian Zeija? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-new-principal-judge-flavian-zeija--1863452 |access-date=30 September 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== obuto bwe n'emissomo gye ==
Zeija yazaalibwa nga 18 Ogw'okubiri 1969 mu Uganda. Yasomera mu ssomero lya St. Mary’s College Rushoroza okusoma siniya. Yatikkirwa mu yunivasite y’e Makerere, yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n’obunene mu Uganda, n’afuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli ye esooka mu mateeka]] mu 1997. Yafuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|diguli eyookubiri mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] okuva mu yunivasite y’e Makerere, diguli eyokubiri mu by'obusuubuzi (Masters of Business Administration) okuva mu [[Uganda Martyrs University]], yatikkirwa [[:en:Master_of_Laws|diguli eyookubiri mu mateeka]] okuva mu yunivasite y’e Makerere mu 2002 ne [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor wa Philosophy]] mu [[:en:Law|mateeka]], okuva mu yunivasite y’e Makerere [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu 2013.<ref name="1R" />
== Obumanyirivu mu mulimu gwe ==
Nga tannaba kwegatta ku kkooti eno, Zeija yakolera mu by’amateeka eby’obwannannyini, n’atandika ng’omuyambi mu by’amateeka mu 1998 mu kkampuni ya bannamateeka ''eya Kwesigabo, Bamwine, Walubiri & Company Advocates'', esangibwa mu Kampala. Emabegako, yakolera mu [[:en:Tropical_Bank|Tropical Africa Bank]] nga maneja Omuddukanya ensonga z’amateeka n’okuddiza amabanja oba ssente ezibanjibwa (manager legal and recovery), wakati wa 2002 ne 2003. Yakola ne mu [[:en:FINCA_Uganda_Limited|FINCA Uganda Limited]] nga looya w’amateeka. Mu kiseera we yalondebwa mu kkooti enkulu mu Uganda, yakola nga [[:en:Managing_partner|nannyini kampuni atwala era addukanya emirimu gyaayo]] ([[:en:Managing_partner|managing partner]]) mu kkampuni ya bannamateeka endala eya ''Zeija, Mukasa & Company Advocates'', esangibwa mu Kampala.<ref name="1R" />
Yasomesa n’amateeka mu Yunivasite za Uganda eziwerako, omuli [[Uganda Christian University]], [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] ne [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS) mu dipatimenti y’amateeka g’ebyobusuubuzi (department of Business Law).<ref name="1R" />
== Omulimu gwe nga omulamuzi ==
Mu 2016, Zeija yalondebwa okuba omulamuzi mu kkooti enkulu eya Uganda. Oluvannyuma yaweereza ng’omulamuzi omutuuze mu kkooti enkulu e Mbarara. <ref name="1R" /> Mu gw'ekkumi n'ebiri 2019, yalondebwa okuba omulamuzi omukulu owa Uganda, n'afuuka akulira kkooti enkulu era nga ye mulabirizi wa kkooti eziri wansi.<ref>{{cite news|title=Flavian Zeija: Who is Uganda's newly appointed Chief Justice?|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/flavian-zeija-who-is-uganda-s-newly-appointed-chief-justice--5334380|work=Daily Monitor|date=22 January 2026}}</ref>
Mu Gw'oluberyeberye 2026, Flavian Zeija yalondebwa pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni ng'omulamuzi omukulu owa Uganda,oluvannyuma lw’okuwummula kwa Alfonse Owiny-Dollo.<ref>{{cite news|title=Museveni appoints Justice Flavian Zeija as Chief Justice|url=https://chimpreports.com/breaking-museveni-appoints-justice-flavian-zeija-as-chief-justice/|work=ChimpReports|date=22 January 2026}}</ref> Yalayira mu ofiisi nga 25 Ogw'oluberyerye 2026.<ref>{{Cite web |date=2026-01-25 |title=Dr Flavian Zeija sworn in as Uganda's new Chief Justice |url=https://www.independent.co.ug/dr-flavian-zeija-sworn-in-as-ugandas-new-chief-justice/ |access-date=2026-04-27 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emisango egyasalibwawo egy’amaanyi ==
Omulamuzi Omukulu, ayinza mu kusalawo kwe, okugenda mu maaso n’okuwulira emisango, mu buyinza bwe ng’omulamuzi wa Kkooti Enkulu eya Uganda. ogumu ku musango gweyasala mu Gw'omwenda wa 2020 gwali gwa Kalemera H. Kimera ne Kabaka Muwenda Mutebi II. Mu kugoba omusango guno, omulamuzi yagambye nti okusinziira ku mateeka ga Uganda agakwata ku busika agaliwo kati gagamba nti, omuzzukulu atawandiikiddwa mannya mu kiraamo tayinza kuvuganya ku busika bwa busika bwa jjajja. Abo abasobola okuvuganya be (a) abaana b’omugenzi abatuufu (b) abaana abatali mu mateeka ne (c) abaana bonna abakuzibwa omugenzi . Omulamuzi yalagira omuloopa okusasula ssente z’abawawaabirwa ez’amateeka.<ref>{{cite web |author=Anthony Wesaka |date=29 September 2020 |title=Prince loses land case to Kabaka |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prince-loses-land-case-to-kabaka-2452358 |access-date=30 September 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Famire ye ==
Justice Flavian Zeija mufumbo alina abaana batano.<ref name="1R" />
== Laba ne ==
* [[Alfonse Owiny-Dollo]]
* [[Richard Buteera]]
* [[:en:Sarah_Langa_Siu|Sarah Langa Siu]]
* [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Chief Justice of Uganda]]
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Judiciary of Uganda]]
== ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://judiciary.go.ug/ Website of the Judiciary of Uganda]
s88f3p01xqdr5afys1q13smrv6repo8
Fred Jalameso
0
13303
56230
50669
2026-06-20T19:51:00Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56230
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Jalameso''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era musomesa mu Uganda . Ye mubaka mu Palamenti akikirira Ajuri County mu Disitulikiti y'e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]], ng'ekifo kino yakiwangula mu kulonda kwa palamenti okwa 2026 nga yeesimbirawo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC)<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Jalameso of UPC ends Obua's reign in parliament |url=https://www.independent.co.ug/jalameso-of-upc-ends-obuas-reign-in-parliament/ |access-date=2026-02-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Fred Jalameso yazalibwa ku kyalo Abwa, Angoltok Parish, Abako Sub-county mu Disitulikiti y’e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]] . Nga tanennyigira mu byabufuzi, yali musomesa era omuddukanya w'essomero. Alina diguli eyookukubiri mu Business and administration okuva ku [[:en:Lira_University|yunivasite y’e Lira]] era yaliko omukulu w'essomero lya Light Vocational Secondary School.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=Obua Holds Thanksgiving Service After Losing Ajuri County MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/316840/obua-holds-thanksgiving-service-after-losing-ajuri-county-mp-seat |access-date=2026-02-24 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=SSEBWAMI |first=JAVIRA |date=2026-01-28 |title=How a village teacher brought down the Government Chief Whip Obua |url=https://pmldaily.com/news/world/2026/01/how-a-village-teacher-brought-down-the-government-chief-whip-obua.html |access-date=2026-02-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Jalameso yennyikira muby'obufuzi mu 2025 era n'alondebwa okukwatira ekibiina kya UPC beendera mu Ajuri County mu kamyufu k'ekibiina mu gwomunaana mu 2025<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yavuganya ku kifo kya palamenti wa Ajuri County. Ebyasooka okuva mu kulonda okwaliwo mu gwoluberyeberye nga 15 byalaga nti yali aleebya [[:en:Denis_Obua_(politician)|Denis Hamson Obua]] n’obuwagizi bungi. Wabula ebyava mu bifo ebironderwamu ebyenjawulo byaviirako okuddamu okulonda ng'ekiragiro kyava eri akakiiko k’ebyokulonda. Mu kulonda okwaddibwamu nga 27 ogwoluberyeberye, 2026, Jalameso yalangirirwa ng’omuwanguzi n’obululu 16,336, n’asinga Obua, eyafuna obululu 15,568.<ref>{{Cite web |title=Obua Bows Out Gracefully After Ajuri Loss |url=https://ugandaradionetwork.net/story/obua-bows-out-gracefully-after-historic-ajuri-re-run-loss |access-date=2026-02-24 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Obua faces re-election in Alebtong after EC reveals polling station irregularities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/obua-faces-re-election-in-alebtong-after-ec-reveals-polling-station-irregularities-5331990 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=UPC's Fred Jalameso Defeats NRM's Obua in Ajuri County, Ending 15-Year Parliamentary Tenure |url=https://www.radiosapientia.com/2026/01/28/upcs-fred-jalameso-defeats-nrms-obua-in-ajuri-county-ending-15-year-parliamentary-tenure/ |access-date=2026-02-24 |publisher=Radio Sapientia |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala olulaga abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkuminebbiri
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
3qzvlnm6mk31drlga12wm7g6wac1kgn
Frank Ssebuufu
0
13782
56209
55668
2026-06-20T19:41:30Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56209
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
muteebi
'''Frank Ssebuufu''' (yazaalibwa nga 9 Ogwomwenda 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi Munnayuganda azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] .
== Okuzannyira kiraabu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Eyazaalibwa mu [[Yuganda|Uganda]], Olugendo lwa Ssebuufu olw'okuzannya omupiira lwatandikira mu kiraabu ya liigi ya wansi Kiboga Young mu 2018, yamala akaseera katono ng'ali mu Masaka, bweyali tannakola ndagano na Lungujja Galaxy nga tannaba kwegatta ku kiraabu ya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu revels in a 'once in a lifetime opportunity |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/ssebuufu-revels-in-a-once-in-a-lifetime-opportunity-2023021216441677694 |website=pulsesports.ug}}</ref>
=== Wakiso Giants ===
Mu 2021 Ssebuufu yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya babinnywera eya Uganda]], eya [[:en:Wakiso_Giants_FC|Wakiso Giants FC]] Nga 7 Ogwokutaano 2021, Ssebuufu yateebera Wakiso Giants ggoolo ye eyasooka mu buwanguzi bw'eggoolo ettaano ku bwerere (5-0 ) bwebaafuna ku [[Kilaabu ya Simba FC|Simba FC]].<ref>{{Cite web |title=Wakiso Giants Thump UPDF For Five At Wakissha |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |website=the-sportsnation.com |access-date=2026-05-19 |archive-date=2024-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240122204933/https://www.the-sportsnation.com/2021/05/07/wakiso-giants-thump-updf-for-five-at-wakissha/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 30 Ogwekkumi 2021, Ssebuufu yateeba ggoolo ey'eddakiika y'ekinaana mu musanvu (87), eyaviirako Wakiso obuwanguzi bwa ggoolo emu ku bwerere (1-0) ku [[Busoga United Football Club|Busoga United FC]] mu kisaawe kya Kabaka Kyabaggu. <ref>{{Cite web |title=UPL: Ssebuufu earns Wakiso Giants late win over Busoga United |url=https://kawowo.com/2021/10/30/upl-ssebuufu-earns-wakiso-giants-late-win-over-busoga-united/ |website=kawowo.com}}</ref>
Nga 29 Ogwekkuminoogumu 2022, Ssebuufu yateebera Wakiso ggoolo biri mu buwanguzi bwa ggoolo essatu ku bbiri (3-2 ) bwebaafuna ku kiraabu ya [[Express FC]] . <ref>{{Cite web |title=Ssebuufu double for Wakiso Giants sinks Express in UPL thriller |url=https://swiftsportsug.com/blog/video-ssebuufu-double-for-wakiso-giants-sinks-express-in-upl-thriller/ |website=swiftsportsug.com}}</ref>
=== New York Red Bulls II ===
Nga 24 Ogwokusatu 2023, okugenda kwa Ssebuufu e New York kwakomekkerezebwa, bwe yakola endagano ne ttiimu ya [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] eya [[:en:MLS_Next_Pro|MLS next pro side]].
. <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Acquire Striker Frank Ssebuufu from Wakiso Giants FC Via Transfer |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/new-york-red-bulls-ii-sign-mls-superdraft-pick-amos-shapiro-thompson-to-an-mls-n |website=newyorkredbulls.com}}</ref> Nga 14 Ogwokutaano 2023, Ssebuufu yateeba ggoolo ye esooka ne [[:en:New_York_Red_Bulls_II|New York Red Bulls II]] mu buwanguzi obw'omupiira ogw'embiranye obwa ggoolo bbiri ku bwereere (2-0) bwebaafuna ku kiraabu ya [[:en:New_York_City_FC_II|New York City FC II]] . <ref>{{Cite web |title=New York Red Bulls II Defeat New York City FC II, 2–0 at MSU Soccer Park |url=https://www.newyorkredbulls.com/2/news/match-recap-new-york-red-bulls-ii-defeat-new-york-city-fc-ii-2-0-at-msu-soccer-p |website=newyorkredbulls.com}}</ref>
== Okuzannyira ttimu y'eggwanga ==
Ssebuufu yalondebwa omutendesi [[:en:Milutin_Sredojević|Milutin Sredojevićk]] mu ttiimu ya Uganda eyazanya empaka z'abazanyi abazannyira awaka mu nsi zaabwe eza 2022 oba ziyite CHAN-[[:en:2022_African_Nations_Championship|African Nations Championship 2022]] ) . <ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Micho names Uganda Cranes provisional squad |url=https://sports.mtn.co.ug/2022/12/20/chan-2022-micho-names-uganda-cranes-provisional-squad/ |website=sports.mtn.co.ug}}</ref> Ssebuufu yazannyira Uganda omupiira gwe ogw'okuvuganya ogwasooka nga 14 Ogw'oluberyeberye 2023 mu mupiira gw'[[:en:2022_African_Nations_Championship|empaka z'abazannyi abasambira awaka mu nsi zaabwe-CHAN eza 2022]] (African Nations Championship owa 2022) ne Congo .Ssebuufu yatandika omuzannyo ng’ayambadde omujozi nnamba mwenda , mu maliri ga (0–0) .<ref>{{Cite web |title=CHAN 2022: Congo DR Uganda (0–0) |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/660283 |website=espn.com}}</ref>
{{updated|match played 6 October 2024}}<ref name="soccerway">{{Soccerway|frank-ssebuufu/887340|accessdate=24 August 2023}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Endabika ne ggoolo okusinziira ku kiraabu, sizoni n’empaka
! rowspan="2" | Kiraabu
! rowspan="2" | Ebiro
! colspan="3" | Liigi
! colspan="2" | Ekikopo ky'eggwanga [ a ].
! colspan="2" | Ssemazinga wa ssemazinga
! colspan="2" | Lala
! colspan="2" | Okugatta
|-
! Okugabanya
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
! Apps
! Goolo
|-
| rowspan="4" | Wakiso Giants FC
| 2020–21
| Uganda Premier League
| 8.
| 1. 1.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 8.
| 1. 1.
|-
| 2021–22
| Uganda Premier League
| 24.
| 2. 2.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 24.
| 2. 2.
|-
| 2022–23
| Uganda Premier League
| 15.
| 3. 3.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 0.
| 15.
| 3. 3.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 0.
! 47. Ebikwata ku nsonga eno
! 6. 6.
|-
| rowspan="3" | New York Red Bulls II
| 2023. 2023
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 8.
| 0.
| 0.
| colspan="2" | —
| 2 [ b ] .
| 1. 1.
| 28.
| 9. 9.
|-
| 2024
| MLS Ekiddako Pro
| 26.
| 1. 1.
| 1. 1.
| 0.
| colspan="2" | —
| 0.
| 0.
| 27.
| 1. 1.
|-
! colspan="2" | Okugatta
! 52. 52
! 9. 9.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 55. Ebikwata ku nsonga eno
! 10.
|-
! colspan="3" | Omugatte gw’emirimu
! 99. Ebiragiro
! 15.
! 1. 1.
! 0.
! 0.
! 0.
! 2. 2.
! 1. 1.
! 102. 102
! 16.
|}
== Ebijuliziddwa wabweu wa wikipedia ==
* Frank Ssebuufu ku Soccerway
* Frank Ssebuufu ku BeSoccer
* [https://upl.co.ug/player/ssebuufu/ upl.co.ug profile]
* [https://e-scorespot.com/player/ssebuufu-f/223267 e-scorespot.com]
l7h21gps63w4xuqe41fqq8ixjdkd0b2
Frank Gashumba
0
13960
56201
53560
2026-06-20T19:38:50Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56201
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Mangumu Gashumba''' (yazaalibwa 3 Ogwekkumineebiri 1974) Munnayuganda omusuubuzi, omwogezi w'okubudaabuda n'okukubiriza, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu n'ebyenfuna. Gashumba akola nga ssentebe w’ekibiina kya Mali Group of Companies era nga ye mutandisi wa Sisimuka Uganda, kaweefube w’okutumbula enkulaakulana mu mbeera z’abantu. Gashumba amanyiddwa olw’emirimu gye egy’okuwolereza n’okulwanirira eddembe ly’[[:en:Banyarwanda|Abanyarwanda]] ababeera mu Uganda ng’ayita mu lukiiko lwa Abavandimwe<ref>{{Cite web |title=Abavandimwe – Official Website |url=https://abavandi.org/ |access-date=2026-05-14 |language=en-US}}</ref> era alina ekifo ky’obumyuka bwa Ssentebe w’ekitundu kya Central Region of the Patriotic League of Uganda (PLU).<ref>{{Cite web |last=Mega FM |date=2025-09-02 |title=PLU to Resume Political Activities With Establishment of Leadership Structures - |url=https://megafmug.com/plu-to-resume-political-activities-with-establishment-of-leadership-structures/ |access-date=2026-05-14 |language=en-US}}</ref> Ebigambo bye bivuddeko okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde mu kaweefube w’okubunyisa amawulire n’okunnyonnyola ensonga z’ebyobufuzi n’embeera z’abantu.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Gashumba yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1974 mu kibuga Villa Maria [[Masaka (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Masaka]], mu Uganda, mu maka ga Anthony ‘Antonio’ Kasumba ne Cissy Mukarubayiza nga bombi bava mu nsi [[Rwanda|ya Rwanda]] . Kitaawe yali nnannyini ttaka mu [[Buganda]] era nga musuubuzi.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref> Obuto bwe obusinga yabumala Masaka era oluvannyuma ku ntandikwa y'emyaka gya 90 n'agenda e [[Kampala]] .
Yasomera mu St. Francis Primary School, nga tannagenda mu Aga Khan Senior Secondary zombi e Masaka<ref>{{Cite web |last=Africa2Trust |first= |title=About AGA KHAN EDUCATION SERVICES UGANDA (Uganda) |url=https://www.africa2trust.com/B2BAfrica/uganda/courses-training/international-schools/aga-khan-education-services-uganda/Profile/AboutUs/1/1/17192/2/?l=1&c=1&glx=0&sid=17192&CatID=2 |access-date=2026-05-14 |website=www.africa2trust.com}}</ref> n’oluvannyuma n’atikkirwa mu [[Nkumba University]] n’afuna diguli mu by’obusuubuzi.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
=== Bizinensi ===
Gashumba ye ssentebe w’ekibiina kya Mali Group of Companies, ekirina obwagazi mu by’obulimi, empeereza y’obukugu, n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-03 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |access-date=2026-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatandika emirimu gye egy’obusuubuzi ku nkomerero y’emyaka gya 1990 ng’akola emirimu omuli Mali Mixed Farm.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref>
=== Okulwanirira emirimu n’okubunyisa amawulire ===
Gashumba abadde muwolereza era mulwanirizi amanyiddwa ennyo owa Bannayuganda abalina obuzaale okuva mu Rwanda oba [[:en:Banyarwanda|Abanyarwanda.]]
Yali mu bamu ku bassaawo ekibiina kya Council for Abavandimwe, ekibiina ekikiikirira n’okuwolereza ebyetaago by’Abanyarwanda mu Uganda n’ebweru waayo. Ng’ayita mu nkola eno, abadde akola kampeyini z’okulwanirira eddembe ly’obutuuze n’okusiimibwa, ng’ayambako mu kuyingirira kw’abakulira emirimu okwakola ku kusosola mu nkola z’okuwandiika ebiwandiiko mu ggwanga.<ref name="nilepost2024">{{Cite web |date=December 21, 2024 |title=Banyarwanda face statelessness |url=https://nilepost.co.ug/big-interview/233996/big-interview-banyarwanda-face-statelessness-over-names-and-physical-appearance-gashumba |website=Nile Post}}</ref><ref name="watchdog2025">{{Cite web |date=September 5, 2025 |title=Justice Came: Frank Gashumba Rallies Abavandimwe |url=https://www.watchdoguganda.com/community-news/20250820/182225/justice-came-frank-gashumba-rallies-abavandimwe-to-back-museveni-in-2026.html |website=Watchdog Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Stop discrimination against Banyarwanda, says Frank Gashumba |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/stop-discrimination-against-banyarwanda-says-frank-gashumba--4928702 |access-date=2026-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ategese emikolo gy'ebyobuwangwa nga Abavandimwe Carnival<ref>{{Cite web |last=Nsereko |first=Ranell Dickson |date=2026-01-06 |title=Ent. & Lifestyle: Abavandimwe Carnival lights up Lugogo in celebration of culture and unity |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/abavandimwe-carnival-lights-up-lugogo-in-cele-NV_225752_052026 |access-date=2026-05-14 |website=New Vision}}</ref>, ekitumbula obumu mu bantu era nga kirimu ebivvulu by'abayimbi ba Uganda okuli [[Eddy Kenzo]], [[Cindy Sanyu]], [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]], [[Sheebah Karungi|Sheebah]], [[Ray G]], ne [[Shamim Murerwa|Omega 256]] . <ref name="watchdog2025">{{Cite web |date=September 5, 2025 |title=Justice Came: Frank Gashumba Rallies Abavandimwe |url=https://www.watchdoguganda.com/community-news/20250820/182225/justice-came-frank-gashumba-rallies-abavandimwe-to-back-museveni-in-2026.html |website=Watchdog Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.watchdoguganda.com/community-news/20250820/182225/justice-came-frank-gashumba-rallies-abavandimwe-to-back-museveni-in-2026.html "Justice Came: Frank Gashumba Rallies Abavandimwe"]. ''Watchdog Uganda''. September 5, 2025.</cite></ref>
Gashumba yatandikawo Sisimuka Uganda (National Action for Awakening Uganda), enteekateeka etunuulidde okutumbula enkyukakyuka mu ndowooza, okutumbula, n’okutumbula embeera z’abantu.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref>
Ng’omumyuka wa Ssentebe w’ekitundu kya Central Region of the Patriotic League of Uganda (PLU),
Gashumba yeenyigidde mu kusikiriza n’okukubiriza abantu ku by’obufuzi, era abadde ayogera emirundi mingi ku nsonga ezikwata ku Banyarwanda, ng’afudde omu ku bawolereza b’abeetaaga obuyambi n’ababeera ku mabbali mu ggwanga.<ref name="chimpreports2024">{{Cite web |date=May 28, 2024 |title=PLU's Disciplinary Committee Summons Frank Gashumba |url=https://chimpreports.com/plus-disciplinary-committee-summons-frank-gashumba/ |website=ChimpReports}}</ref>
=== Emikutu gy’amawulire n’okukwatagana n’abantu ===
Gashumba alabiseeko mu kukubaganya ebirowoozo ku mikutu gy’amawulire ku byobufuzi bya Uganda n’ensonga z’embeera z’abantu.<ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=BIG INTERVIEW: Banyarwanda face statelessness over names and physical appearance - Gashumba |url=https://nilepost.co.ug/big-interview/233996/big-interview-banyarwanda-face-statelessness-over-names-and-physical-appearance-gashumba |access-date=2026-05-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Yeetabye mu nkuŋŋaana z’abantu era ng'ategeka n’ebiteeso n’ebibuuzo ebyogerwako ku nsonga ezikwata ku Banyarwanda n’eby’obufuzi mu ggwanga.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref>
== Ensonga z’amateeka n’okukeberebwa mu lujjudde ==
Gashumba abadde yeenyigira mu misango gy’amateeka. Laba ne: [[:en:Brian_Muhumuza_Bishanga|Brian Muhumuza Bishanga]]<ref>{{Cite web |last=Team |first=The Observer |date=2017-10-31 |title=Frank Gashumba arrested by CMI over impersonation |url=https://observer.ug/news/frank-gashumba-arrested-by-cmi-over-impersonation/ |access-date=2026-05-14 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Mu Gwekkumi mu mwaka gwa 2017, yakwatibwa ekitongole ekikessi ekya Chieftaincy of Military Intelligence (CMI) ku misango omuli okwefuula, okujingirira, okwekobaana okukola omusango omunene, n’okusangibwa n’ebiragalalagala mu ngeri emenya amateeka.<ref>{{Cite web |date=2021-01-14 |title=Court grants Gashumba bail |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-grants-gashumba-bail-1724808 |access-date=2026-04-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Emisango gino gyava ku bigambibwa nti ye ne munne beefuula abakungu ba Minisitule y’ebyokwerinda ku bikwatagana ne ddiiru eyalimu loole z’amagye.<ref name="nilepost2017">{{Cite web |date=October 31, 2017 |title=Frank Gashumba allegedly 'found with' Marijuana, cocaine, fake passports |url=https://nilepost.co.ug/news/2749/gashumba-had-fake-updf-bank-stamps-found-with-marijuana-and-cocaine-cmi |website=Nile Post}}</ref> Gashumba yawakanya ebigambibwa nti byali bya nteekateeka za bya bufuzi. Oluvannyuma lw’emyaka ebiri egy’okuvunaanibwa mu kkooti, mu kiseera nga abawaabi b’emisango balemeddwa okuleeta abajulizi, Kkooti ya Buganda Road yasazaamu emisango gyonna mu Gwekkuminoogumu 2019.<ref name="chimpreports2019">{{Cite web |date=November 7, 2019 |title=Court Dismisses Fraud Charges Against Gashumba |url=https://chimpreports.com/court-dismisses-fraud-charges-against-gashumba/ |website=ChimpReports}}</ref>
Mu ngeri ey’enjawulo, mu mwaka gwa 2011 ne mu Gwolubereberye 2021, Gashumba yateekebwako ebigambibwa eby’obubbi n’okukoppa mu ddiiru y’okugula ebyuma by’okuzikiza omuliro (fire tenders) ebyali bikwatagana ne kkampuni ya Turkey. Yakwatibwa wamu n’abalala mu musango mu mwaka gwa 2021 kyokka n’asigala nga talina musango. Emisango gino tegyavaamu kusingisibwa misango, era oluvannyuma Gashumba n’agenda mu maaso n’emirimu gye egy’obusuubuzi n’okubunyisa amawulire.<ref name="monitor2021b">{{Cite web |date=January 24, 2021 |title=Gashumba arrested in another fraud case |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/gashumba-arrested-in-another-fraud-case-1501098 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Ebigambo bya Gashumba eby’ebyobufuzi nabyo bifunye okwekenneenya, ng’abamu ku bavumirira babuusabuusa enkyukakyuka mu bifo bye okumala ekiseera. Yaddamu okuyanukula ku kunenyezebwa okwo ng’asuubiza n’okunyweza okwewa amanyi mu bantu n’okulaba nti wabaawo obumu mu ggwanga lyonna.<ref name="chimpreports2024">{{Cite web |date=May 28, 2024 |title=PLU's Disciplinary Committee Summons Frank Gashumba |url=https://chimpreports.com/plus-disciplinary-committee-summons-frank-gashumba/ |website=ChimpReports}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/plus-disciplinary-committee-summons-frank-gashumba/ "PLU's Disciplinary Committee Summons Frank Gashumba"]. ''ChimpReports''. May 28, 2024.</cite></ref>
== Obulamu bwe ==
Gashumba ye taata w'omuntu omumanyifu ennyo mu by'amawulire [[Sheilah Gashumba]] . Abadde yeenyigira mu mirimu gy’obuzirakisa, omuli okuwa obuyambi mu by’enjigiriza n’okuyimirizaawo obulamu bw’omwana Aisha Nabukeera eyayokebwa omuliro.<ref name="monitor2021">{{Cite web |date=January 3, 2021 |title=Frank M. Gashumba: The business enigma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/frank-m-gashumba-the-business-enigma-1609710 "Frank M. Gashumba: The business enigma"]. ''[[Daily Monitor]]''. January 3, 2021.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=June 12, 2019 |title=Aisha Nabukeera: Survivor To Thriver |url=https://zubanetwork.com/aisha-nabukeera-survivor-thriver/ |website=Zuba Network}}</ref> Mu Gwokutaano 2025, yakola omukolo ogw’ekinnansi ( ''gusaba'' ) ne munne Patience Mutoni Malaika.<ref name="monitor2021" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Gashumba yafuna engule ya African Public Service Optimum Award mu mwaka gwa 2023. <ref>{{Cite web |last=Kazooba |first=Lawrence |date=2023-12-23 |title=Frank Gashumba named winner of African Public Service Optimum Award in Ghana |url=https://www.watchdoguganda.com/business/20231223/163591/frank-gashumba-named-winner-of-african-public-service-optimum-award-in-ghana.html |access-date=2026-05-14 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
sv2wk07z72powhydu3zzqdgnv4c3i1q
Francis Olaki, omuwandiisi w’ebitabo
0
14057
56194
55135
2026-06-20T19:35:39Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56194
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Francis Ronald Olaki muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi [[Munnayuganda]] era azannya ng'[[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]] oba [[:en:Left_winger|omuwuwuttanyi ayita ku ludda lwa kkono]] mu kiraabu ya Super Eagles e Lugongwe mu Uganda.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Muto wa [[Emmanuel Okwi]] mmemba wa [[:en:Uganda_national_football_team|omuzannyi wa ttiimu y'eggwanga ey'omupiira]] era kati asambira kiraabu ya Simba mu Tanzania.
== Ebijuliziddwa ==
#
<references responsive="1"></references>
{{DEFAULTSORT:Olaki, Francis}}
23pqc80eimzlod1lzqom1jpmtcd3atz
Front for National Salvation
0
14058
56257
54948
2026-06-20T20:01:49Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56257
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Front for National Salvation''' ( '''FRONASA''' ) kyali kibiina kya bayeekera mu [[Yuganda]] nga kikulemberwa [[Yoweri Museveni]] . Ekibinja kino mu butuufu kyavaayo mu 1971, wadde nga kyatandikibwawo mu butongole mu 1973. FRONASA, ng’eri wamu n’ebibiina by’abatujju ebirala nga Kikosi Maalum (eyakulemberwa [[Milton Obote]] ), baatandikawo ekibiina kya Uganda National Liberation Front (UNLF) n’ekiwawaatiro kyakyo eky’amagye ekya Uganda National Liberation Army (UNLA) mu 1979 okulwana n’amagye ga Tanzania ne Idi Amin.
== Ebyafaayo ==
=== Entandikwa N'ebikolwa Ebyasooka ===
FRONASA kyasibuka ng’ekibinja ky’abagezigezi abayeekera abaali bavuganya ku kkono nga bakulembeddwamu [[Yoweri Museveni]]. Abakitandikawo okusinga baali bagoberezi ba Pulezidenti [[Milton Obote]] abaali tebakyakaanya naye. Obwammemba bw'ekibiina kino bwali bwa bantu nga [[Banyankole]] na [[Banyarwanda]] . Obote bwe yawangulwa mu kiseera [[1971 Ugandan coup d'etat|ky'okuwamba gavumenti ya Uganda mu 1971]], ekyavaamu [[Idi Amin]] okutwala obwapulezidenti bwa Uganda, waliwo abaasalawo okukolagana ne Amin, ate abalala ne bagenda mu buwanganguse okutegeka okusekeeterera okwekiyekera. Olw'okuwakanya ennyo enfuga ya Amin, Museveni ne banne abatono baasalawo okwegatta n'ekiwayi kya Obote wadde nga baali tebakkiriziganya emabegako.
Ekibija kya Museveni kyasimba amakanda e Tanzania era nga kiwagirwa mu nkukutu eggwanga eryo mu ngeri ez’enjawulo. Abalumbaganyi baayingira mu Uganda enfunda eziwera okukola obukessi n’okwonoona. Mu Agusito wa 1971, ekibinja kya Museveni kyagezaako okukola enkambi y'abayeekera ku [[Mount Elgon]]. Olw'obutaba batendeke, bazuulwa mangu ab'ebyo'kwerinda ba Uganda nebabagombamu obwala. Ekibija kino kyasindika abalwanyi 30 okutendekebwa ne FRELIMO mu Mozambique. Mu kiseera ekyo, FRELIMO yali mu kimu ne gavumenti ya Tanzania eyayanguyira Abamozamica okukwatagana ne Museveni. Nga bamaze okutendekebwa, ba cadres bano beesogga Uganda. Mu 1972, abalwanyi ba Museveni beetaba mu [[olulumba lwa 1972 mu Uganda|kugezaako okulumba Uganda]] abayeekera abaakulemberwa Obote. Kyokka obulumbaganyi buno bwalemererwa ddala, era abayeekera baafiirwa nnyo.
=== Okutondawo mu butongole n’olutalo lwa Uganda ne Tanzania ===
Ku ntandikwa ya 1973, Museveni yalangirira mu butongole okutondawo ekibiina kya "Front for National Salvation" era n'afulumya manifesito ng'atunuulidde Amin, eyatuumiddwa "An Indictment of a Primitive Fascist". Mu kiseera kino, FRONASA yalina bammemba nga 200. Mu kiseera kyekimu, enkambi endala eya FRONASA okumpi ne [[Busoga]] mu Uganda yazuulibwa n’esanyizibwawo [[Eggye lya Uganda|egye lya Uganda]] . Ebikwekweto bya FRONASA eby’oku ttaka byasattululwa, era abantu mwenda mu kibinja kino ne bakubwa amasasi mu lujudde. N’ekyavaamu emirimu gy’ekibiina gyakendeera. Mu 1974, abalwanyi ba FRONASA 40 ku 50 nga bakulemberwa Museveni baasindikibwa okutendekebwa okulala e Mozambique. FRELIMO yali yakubasomesa ku ntalo ez'ekiyeekera, naye abalwanyi ba FRONASA baali tebafugika era nga n'okutendekebwa tekwafuna buwanguzi bungi. Okuva mu 1974 okutuuka mu 1978, FRONASA yali nsirifu yadde nga yagenda mu maaso n’okutendekebwa oluusi n’oluusi.
Ku nkomerero ya 1978, [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|olutalo lwa Uganda–Tanzania]] lwabalukawo era ebibiina by’oludda oluvuganya mu Uganda eby’emmundu ne byekuŋŋaanya okulwana wamu n’Abatanzania okulwanyisa gavumenti ya Amin. Mu kiseera ekyo, FRONASA yalina bammemba 30 bokka abaalina emmundu. Oluvannyuma lw'eggye lya Tanzania People's Defence Force (TPDF) okuwangula olulumba lwa Uganda e Kagera, lyaddamu okulumba Uganda. Ekyavaamu abayeekera ba FRONASA baakola nga abakessi ku lwa 206th Brigade eya Tanzania , nga bakiyambako mu kuwamba Mbarara. Mu Maachi wa 1979, gavumenti ya Tanzania yategeka ekibiina kya [[Uganda National Liberation Front]] (UNLF) n'ekibinja kyakyo eky'emmundu ekya Uganda National Liberation Army (UNLA). Ekibiina kya UNLF/UNLA kyalina okukola ng’ekibiina ekiyamba okugatta ebiwayi by’abayeekera ba Uganda byonna omuli ne FRONASA. Nga newankubadde kwali kugatta, UNLF yayawulwamu ebitundu ebitonotono bingi okusinziira ku kwagala n'obwetaavu bw’amagye ga Tanzania. Oluvannyuma [[okugwa kwa Kampala|lw'okugwa kwa Kampala]] n'okusuula gavumenti ya Amin mu Apuli wa 1979, Museveni yafuuka Minisita w'ebyokwerinda mu gavumenti empya eya UNLF eya Uganda eyali ewagirwa Tanzania. Olwo FRONASA n'ekola nga eggye lye ery’obwannannyini era n’ayingiza Abatutsi [[Abanankole|n’Ababanyankole]] bangi okunyweza ennyiriri zaayo. Ekibinja kino kyalina abalwanyi nga kenda ku muttwaalo wektabeerera ku ntikko mu makkati ga 1979. Olw'okuwandiika Abatutsi abangi abaali babundabunda okuva e [[Rwanda]], FRONASA yakwatagana n'ekibiina kya Rwandese Alliance for National Unity ekyali kyakatandikibwawo, ekibiina ekyali kigenderera okutondawo eggye ly'Abatutsi abaali mu buwanganguse okugoba gavumenti ya Rwanda. Kyokka okuva mu Apuli wa 1979, Museveni yali avudde mu ddwaaniro nga aze okwenyigira mu by'obufuzi mu Kampala.
Mu kiseera kino, FRONASA yagenda mu maaso n’okuyamba Abatanzania okokwezza obugwanjuba bwa Uganda, n’eyamba TPDF okuwamba Fort Royal, Masindi, n’ekitundu kya West Nile . Mu katuubagiro ebibinja bya bannansi abataayagala Amin, abampembe n'abalwaanyi ba FRONASA "baasumulula entiisa" ku bantu baabulijjo Abasiraamu. Abagoberezi ba Museveni baatwala Abasiraamu ng’abawagizi ba Amin abaali bakoze ekinene mu kulemesa obuyeekera bwa FRONASA obwasooka. Abalwanyi ba Museveni baakola ebittabantu ebiwerako mu kitundu ky'e Ankole, era kampeyini yaabwe mu kitundu kya West Nile yayogerwako omunoonyereza Ogenga Otunnu nga "okusaanyaawo abantu b'omu kitundu mu ngeri entegeke", ne batta enkumi n'enkumi z'abantu baabulijjo. Okugatta kw'ekyo, FRONASA yatandika okulwanagana n'eggye ly'obwannannyini erya Milton Obote erya [[Kikosi Maalum]]. Kigambibwa nti Museveni yatya nnyo olw’effujjo ly’ebibinja by’abantu, n’okusingira ddala abagoberezi be bennyini okwenyigira mu ttemu lino. Yagezeaako okukomya ebisukkiridde ebisinga obubi, era n’alagira okukwatibwa kw'abamu ababyetabamu.
Oluvannyuma lw’ekibiina kya UNLF okutwala obuyinza bwonna mu ggwanga, Mpola mpola, Milton Obote yabaza Museveni n’abagoberezi be. Ekyasembayo, yabazza ku bbali mu by'obufuzi, n’akkiriza abalwanyi ba FRONASA 4,000 bokka okwegatta ku magye ga Uganda amapya era n’abaawulamu mu bibinja ebiwerako, era okukkakkana ng’awalirizza [[Eggye ly’obwannannyini|eggye ly’obwannanyini]] elya Museveni eryasigalawo okuteeka wansi emmundu. Ekyasigala ku FRONASA kyafuuka omusingi gw'eggye lya [[Popular Resistance Army]] (n'oluvannyuma [[National Resistance Army]] ) Museveni bwe yatandika okujeemera gavumenti empya eya Obote mu 1981. Abaali aba FRONASA baaleeta obumanyirivu obwetaagisa ennyo mu by'obufuzi n'amagye, era ne kiyamba PRA/NRA okukola ku buwagizi obugazi. Kino kyekyaviirako obuwanguzi bw'olutalo lwa Yuganda olw'ensiko.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
4ylszbppbmw773ize2bvrg5axx3x9yd
Francis Olaki
0
14083
56193
55137
2026-06-20T19:35:17Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56193
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Francis Ronald Olaki''' [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] ogw'ensimbi [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] azannya nga [[:en:Striker_(association_football)|omuteebi]] oba [[:en:Left_winger|omuwuwut]]
[[:en:Left_winger|tanyi ayita ku ludda olwa kkono]] owa kiraabu ya Super Eagles Lugongwe mu Uganda <ref name="Ug">{{Cite web |title=Uganda |url=http://www.mtnfootball.com/africa/african-tournaments/chan/team-profiles/2014/uganda.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222144719/http://www.mtnfootball.com/africa/african-tournaments/chan/team-profiles/2014/uganda.html |archive-date=22 February 2014 |access-date=11 February 2014 |publisher=mtnfootball.com}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Muto wa [[Emmanuel Okwi]], omuzannyi wa [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y’eggwanga ey’omupiira eya Uganda]] era nga mu kiseera kino azannyira mu Simba Sports Club mu Tanzania. <ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/news/647509-francis-olaki-s-star-continues-to-rise.html|title=Francis Olaki's star continues to rise|first=Fred|last=Kaweesi|date=September 22, 2013|work=[[New Vision]]|accessdate=August 15, 2014}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />
ovwbp9h9l841xkfxedfol8al03w5m53
Frederick John Jackson
0
14117
56244
55382
2026-06-20T19:56:29Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56244
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Sir '''Frederick John Jackson''', KCMG , CB (yazaalibwa nga 17 Ogwokubiri 1860 – 3 Ogwokubiri 1929) yali Mungereza omuddukanya w'emirimu mu Buvanjuba Bw'afirika, omuvumbuzi era omukugu mu binyonyi.<ref name="times">"Obituary: Sir Frederick Jackson – A Pioneer in East Africa". ''[[:en:The_Times|The Times]]''. 4 February 1929. p. 17.</ref> Yali mutandisi w'ekibiina ekigatta ebyafaayo by'obutonde mu buvanjuba bw'Afrika ki East Africa Natural History Society.
== Emyaka egyasooka ==
Jackson yali mutabani wa John Jackson, eyazaalibwa mu Oran Hall, okumpi ne Catterick, North Yorkshire mu 1860. Yasomera mu Shrewsbury School n’oluvannyuma Jesus College, Cambridge. Mu 1884 yagenda mu Afrika ku lugendo lw’okukuba amasasi, ne yeegatta ku J. G. Haggard, konsula wa Bungereza e Lamu. Ku lugendo luno yanoonyereza ku lubalama lw’ennyanja lw'ensi kati eyitibwa Kenya, omugga Tana n’olusozi [[Kilimanjaro]] . Ng’oggyeko okukuba ebisolo ebinene, yakung’aanya ebinyonyi n’ebiwojjolo. Amangu ddala nga endagaano ya 1886 emaze okuteekebwako omukono okusala ensalo z’obuyinza bwa Girimaani ne Bungereza mu Buvanjuba Bw'afirika yeegatta ku Imperial British East Africa Company (IBEAC).<ref name="obit">{{Cite journal |year=1929 |title=Obituary. Frederick John Jackson |journal=Ibis |volume=71 |issue=2 |pages=344–354 |doi=10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Hobley, C. W. |year=1929 |title=Frederick John Jackson |url=https://www.biodiversitylibrary.org/page/50546459 |journal=The Journal of the East Africa and Uganda Natural History Society |issue=35 |pages=3–6}}</ref>
== Okuddukanya emirimu ==
[[File:East_Africa_officials.jpg|left|thumb|Jackson, atudde, owookusatu okuva ku kkono, ng’ali ne monocle, c. 1908. ]]
Mu 1889 Jackson yakulemberamu olugendo lwa IBEAC mwe yali ne mukwano gwe era omuvumbuzi Arthur Neumann mu kibiina ekyategekebwa okuggulawo ebitundu ebiri wakati wa Mombasa n’ennyanja [[Nnalubaale|Victoria]], okusinga ebyali tebimanyiddwa Bazungu mu kiseera ekyo, era bwe kiba kisoboka okufuna amawulire ku [[Emin Pasha]]. E Kavirondo yafuna ebbaluwa okuva ewa Ssekabaka [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II owa Buganda]] mu Uganda ng’ennyonnyola embeera ey’okutabulwa okw’amaanyi eyo olw’okuvuganya wakati w’ebiwayi by’Abakristaayo eby’enjawulo. Yagenda mu bukiikakkono, okunoonyereza ku nsi eyo okusukka olusozi Elgon. Bwe yaddayo e Kavirondo yasanga ng’omugirimaani Karl Peters yali amuyiseeko n’awanika bendera ya Girimaani, gye yazza wansi. Yagenda mu Uganda gye yasanga [[Baganda|Abaganda]] nga tebakakasa oba bakkirize enzirukanya ya IBEAC. Kino kyabasalirwawo endagaano ya Heligoland eya 1900 Bungereza mwe yaweebwa Uganda.<ref name="obit">{{Cite journal |year=1929 |title=Obituary. Frederick John Jackson |journal=Ibis |volume=71 |issue=2 |pages=344–354 |doi=10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Obituary. Frederick John Jackson". ''Ibis''. '''71''' (2): <span class="nowrap">344–</span>354. 1929. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x|10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x]].</cite></ref>
Gavumenti ya Bungereza y'eddiza enzirukanya y'amawanga ag’obuvanjuba bw'Afrika okuva mu IBEAC mu 1894, era Jackson n’afuuka omukungu. Yali Lieutenant-Governor w’ekitundu kya East African Protectorate (1907–1911) ne [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] (1911–1917).
Yalondebwa okubeera Companion of the Order of the Bath (CB) olw’obuweereza mu kiseera ky’obujeemu bw’amagye ga Sudan mu Uganda mu 1898. Olw’omulimu gwe yakola ogw’okuddukanya emirimu, yalondebwa okubeera Companion of the Order of St Michael and St George (CMG) ku lukalala lwa 1902 Coronation Honors nga 26 Ogwomukaaga 1902,<ref>"The Coronation Honours". ''The Times''. No. 36804. London. 26 June 1902. p. 5.</ref><ref>"No. 27456". ''The London Gazette''. 22 July 1902. p. 4669.</ref> era n’aweebwa ekirabo kya Knight Commander (KCMG) ey’ekiragiro kye kimu mu 1913. Yawummula mu 1917.<ref name="obit">{{Cite journal |year=1929 |title=Obituary. Frederick John Jackson |journal=Ibis |volume=71 |issue=2 |pages=344–354 |doi=10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Obituary. Frederick John Jackson". ''Ibis''. '''71''' (2): <span class="nowrap">344–</span>354. 1929. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x|10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x]].</cite></ref>
== Omukugu mu by’obutonde ==
Jackson y'egatta ku kibiina ky’abakugu mu by’ebinyonyi ekya Bungereza mu 1888. Mu mwaka ogwo olupapula olwawandiikibwa Jackson ne Captain Shelley lwafulumizibwa nga lunnyonnyola ebinyonyi ebyakunganyizibwa mu lugendo lwe olw’Afirika mu 1884–1886. Yakung’aanya ebika bingi mu lugendo lwe yagenda e Uganda mu 1898–1891, era ennyinnyonyola z’okukung’aanya kuno zafulumizibwa mu lupapula olw’ebitundu bitaano mu ''Ibis'' mu 1891–1892. Empapula endala ezaali zinyonyola ebika ebipya zafulumira mu ''Ibis'' n’ebitabo ebirala wakati wa 1890 ne 1917. Jackson yalondebwa okuba Pulezidenti w’ekibiina kya East Africa ne Uganda Natural History Society mu 1910. Yawandiika essuula mwenda ku kkumi n’omwenda eza ''Big Game Shooting'', ezaafulumizibwa mu 1894. Oluvannyuma lw’okuwummula, yakola ku byafaayo ebijjuvu eby’Ebinyonyi by’Ebuvanjuba bw'Afrika ne Uganda, ebyali tebifulumiziddwa bwe yafa mu 1929, oluvannyuma lw’okulwala akafuba.<ref name="obit">{{Cite journal |year=1929 |title=Obituary. Frederick John Jackson |journal=Ibis |volume=71 |issue=2 |pages=344–354 |doi=10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Obituary. Frederick John Jackson". ''Ibis''. '''71''' (2): <span class="nowrap">344–</span>354. 1929. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x|10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x]].</cite></ref> ''Ekitabo ekiyitibwa Birds of Kenya Colony ne Uganda Protectorate'' kyamalirizibwa William Lutley Sclater era ne kifulumizibwa mu 1938.
== Ebyatuumibwa mu kumusaamu ekitiibwa ==
Jackson ajjukirwa mu mannya g’ebika by’ebinyonyi 20 oba ebiri wansi w'olubu lw'ebinnyonyi, Embu z'ebisolo mukaaga ezitambula, ebika bina eby’ebisolo eby'ekulula, n’ebyennyanja ebiwerako.
=== Ebinyonyi ===
'''Jackson spurfowl''' oba '''Jackson's francolin''' ( ''Pternistis jacksoni )'' kika kya kinyonyi ekiri mu kika kya Phasianidae . Kisangibwa mu [[Kenya]] ne [[Yuganda|Uganda]] . Ebifo byabyo ebisinga okubinyumirwa mulimu ebibira eby'ensozi n'emiti gya bamboo.<ref>{{Cite book |last=Beolens |first=Bo |author-link=species:Bo Beolens |date=2014 |title=The Eponym Dictionary of Birds |url=https://books.google.com/books?id=g_3QDwAAQBAJ&pg=PA281 |last2=Watkins |first2=Michael |author-link2=species:Michael Watkins |last3=Grayson |first3=Michael |author-link3=species:Michael Grayson |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4729-8269-8 |location=London |page=281 |language=en}}</ref>
=== Ebisolo ebitambula ===
=== Ebisolo ebyewalula ===
* Jackson's centipede eater, ''Aparallactus jacksonii'' (Günther, 1888)<ref name="EDR" />
* Jackson's black tree snake, ''Thrasops jacksonii'' Günther, 1895<ref name="EDR" />
* Jackson's chameleon, ''Trioceros jacksonii'' (Boulenger, 1896)<ref name="EDR">Beolens, Bo; Watkins, Michael; Grayson, Michael (2011). ''The Eponym Dictionary of Reptiles''. Baltimore: Johns Hopkins University Press. xiii + 296 pp. {{ISBN|978-1-4214-0135-5}}. (Jackson, F.J., p. 132).</ref>
* Jackson's forest lizard, ''Adolfus jacksoni'' (Boulenger, 1899)<ref name="EDR" />
=== Eky'enyanja ===
* ''Brycinus jacksonii'' <small>( Boulenger 1912)</small><ref>{{Cite web |date=9 August 2016 |title=Order CHARACIFORMES: Families DISTICHODONTIDAE, CITHARINIDAE, CRENUCHIDAE, ALESTIDAE and HEPSETIDAE |url=https://etyfish.org/characiformes1/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220121215534/https://etyfish.org/characiformes1/ |archive-date=21 January 2022 |access-date=21 January 2022 |website=The ETYFish Project}}</ref>
* ''Amphilius jacksonii'' <small>Boulenger 1912</small><ref>{{Cite web |date=13 September 2016 |title=Order SILURIFORMES: Families AKYSIDAE, AMBLYCIPITIDAE, SISORIDAE and AMPHILIIDAE |url=https://etyfish.org/siluriformes7/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220504083757/https://etyfish.org/siluriformes7/ |archive-date=4 May 2022 |access-date=21 January 2022 |website=The ETYFish Project}}</ref>
* Jackson's Barb, ''Enteromius jacksoni'' <small>( Günther 1889)</small><ref>{{Cite web |date=17 October 2018 |title=Order CYPRINIFORMES: Family CYPRINIDAE: Subfamily SMILIOGASTRINAE |url=https://etyfish.org/cypriniformes9/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220121215536/https://etyfish.org/cypriniformes9/ |archive-date=21 January 2022 |access-date=21 January 2022 |website=The ETYFish Project}}</ref>
== Ensengeka y’ebitabo ==
* {{Cite book |last=Clive Phillipps-Wolley |year=1894 |title=Big game shooting, Volume 1 |last2=Frederick John Jackson |last3=Samuel White Baker |publisher=Little, Brown}}
* {{Cite book |last=Frederick John Jackson |year=1938 |title=The birds of Kenya Colony and the Uganda Protectorate |last2=completed by W.L. Sclater |publisher=Gurney & Jackson |location=London, Edinburgh}}
Earl days in East Africa by Sir Frederick Jackson 1930 ke katabo ka Jackson ak'okujjukira emyaka gye yamala mu Buvanjuba Bw'afrika okuva mu 1884.
== Ebijuliziddwa ==
<references>
<ref name="obit">{{Cite journal |year=1929 |title=Obituary. Frederick John Jackson |journal=Ibis |volume=71 |issue=2 |pages=344–354 |doi=10.1111/j.1474-919X.1929.tb08762.x}}</ref>
</references>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Frederick John Jackson at Find a Grave
b5agxgx5cjzy4j4cydh9v7l5zthxqh7
Frederick Crawford (omuddukanya w'emirimu gy’amatwale)
0
14159
56242
55526
2026-06-20T19:55:45Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56242
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Sir Frederick Crawford''' KCMG OBE (yazaalibwa nga 9 Ogwokusatu 1906 – 27 Ogwokutaano 1978) yali Mungereza addukanya emirimu gy'amatwale.
== Obulamu ==
Yali Gavana w'e Seychelles wakati wa 1951 ne 1953.<ref>{{Cite book |last=Scarr |first=Deryck |year=2000 |title=Seychelles Since 1770: History of a Slave and Post-slavery Society |url=https://books.google.com/books?id=WthzCNHCZY8C&q=%22+Frederick+Crawford%22+kenya&pg=PA160 |publisher=Hurst |isbn=9781850653639}}</ref> Yali omumyuka wa Gavana wa [[Kenya]] okuva mu 1953 okutuuka mu 1957 mu kiseera ky'okwegugunga kwa Mau Mau. Yali [[List of governors of Uganda|Gavana wa Uganda]] okuva mu 1957 okutuuka mu 1961. Nga Gavana wa Uganda yali alowooza nti kyali kyamangu nnyo okuwa Uganda obwetwaze, kubanga yali takkiriza nti ebyenfuna bya Uganda bisobola okweyimirizaawo okuva mu myaka gya 1950. Kyokka yagamba nti ayagala nnyo ekirowoozo ky’okwefuga, era nti Abangereza batandike okussaawo omusingi okufuula Uganda eyeetongodde mu by’enfuna. Tanganyika bwe yaweebwa obwetwaze, Crawford yawulira nti kyali ketaagisa okwanguyiriza okusaawo enkola y'okuwa Uganda obwetwaze mu bwangu. Yalowooza nti Uganda yali yeetegese nnyo okwefuga okusinga Tanganyika bwe yali, ng’erina ebikozesebwa bingi nnyo, ebifo bingi nnyo mu gavumenti ebyajjuzibwa edda Abafirika, n’ebyenfuna eby’enjawulo.<ref>Negotiating the End of the British Empire in Africa, 1959-1964: Conferences, Commissions and Decolonisation by Peter Docking Springer Nature, 2021</ref> Nga Gavana, Crawford yayita akakiiko ka ssemateeka ak'abakulembeze b'Afrika okuva munda mu Uganda okutandika okukola ssemateeka Uganda gw'egenda okutambulirako ng'ensi eyeetongodde "essaawa yonna mu myaka kkumi egijja."<ref>Parliamentary Democracy in Uganda: The Experiment that Failed By Baganchwera-Barungi pg. 33</ref> Abakulembeze ba gavumenti ya Uganda abaalondebwa mu bitundu, naddala [[Milton Obote]] n’owekitiibwa [[A. G. Mehta|AG Mehta]], bwe baasaba okwongera okwefuga, Crawford yakkiriza era n’akubawa.<ref>The United States and the End of British Colonial Rule in Africa, 1941-1968 By James P. Hubbard pg. 240</ref><ref>{{Cite book |last=David. |first=Mukholi |date=1995 |title=A complete guide to Uganda's Fourth Constitution : history, politics, and the law |url=http://worldcat.org/oclc/988737164 |publisher=Fountain Publishers |oclc=988737164}}</ref>
Crawford yafuuka dayirekita w'ekitongole kya Anglo-American Corporation, era nga mutuuze mu Rhodesia . Paasipooti ye yaggyibwayo gavumenti ya Bungereza nga 9 Ogwokutaano 1968, bwe yali akyadde e London, olw’okuwagira mu ngeri etegeerekeka ekiwandiiko kya Rhodesia ekya 1965 ki Unilateral Declaration of Independence, Bungereza n’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’Amawanga Amagatte]] kye baali bakitwala nti kimenya mateeka.<ref>[https://api.parliament.uk/historic-hansard/commons/1968/may/14/sir-frederick-crawford-withdrawal-of Sir Frederick Crawford (Withdrawal Of Passport) (Hansard)]</ref><ref>{{Cite web |title=Time Line Maker<!-- Bot generated title --> |url=http://www3.telus.net/rhodesia/rhodesia.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060508141053/http://www3.telus.net/rhodesia/rhodesia.html |archive-date=8 May 2006 |access-date=3 April 2008}}</ref>
{| class="wikitable"
|+
! colspan="3" |Ofiisi za Gavumenti
|-
|Yadda mu bigere bya
Sir [[Andrew Cohen (omuddukanya w’emirimu gy’amatwale) .|Andrew Cohen]]
|Gavana wa Uganda
1957-1961
|Yasikirwa
Sir Walter Flemming Coutts
|-
|Yadda mu bigere bya
Sir Percy Selwyn Selwyn-Clarke
|Gavana wa Seychelles
1951-1953
|Yasikirwa
Sir William Addis
|}
{{s-start}}
{{s-gov}}
{{s-bef|before=Sir [[Andrew Cohen (colonial governor)|Andrew Cohen]]}}
{{s-ttl|title=[[Governor of Uganda]]|years=1957–1961}}
{{s-aft|after=Sir [[Walter Fleming Coutts]]}}
{{s-bef|before=Sir [[Selwyn Selwyn-Clarke|Percy Selwyn Selwyn-Clarke]]}}
{{s-ttl|title=[[List of Governors of the Seychelles|Governor of the Seychelles]]|years=1951–1953}}
{{s-aft|after=Sir [[William Addis (colonial administrator)|William Addis]]}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
dxcyf19oyafc3krqckq7sh233h1om0t
Francis Aquirinus Kibira
0
14185
56113
55824
2026-06-20T14:27:08Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353687699|Francis Aquirinus Kibira]]"
56113
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
== Ng'omulabirizi ==
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Ensikirano ==
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
{{s-start}}
{{succession box|before=[[Egidio Nkaijanabwo]]<br/>(1989 - 2014)|title=[[Roman Catholic Diocese of Kasese|Bishop of Kasese]]|years='''2014 - present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
Ffsfhjiuffhjiijgdd{{Reflist}}
1jnrh48p4uh333zxlh37b8lxebn4h3d
56114
56113
2026-06-20T14:27:44Z
ESTHER NAKITENDE
9175
/* Ebijuliziddwa */
56114
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
== Ng'omulabirizi ==
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Ensikirano ==
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
{{s-start}}
{{succession box|before=[[Egidio Nkaijanabwo]]<br/>(1989 - 2014)|title=[[Roman Catholic Diocese of Kasese|Bishop of Kasese]]|years='''2014 - present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
f812hqpb5agwboh4fblnvncxnbieg6m
56115
56114
2026-06-20T14:29:59Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353687699|Francis Aquirinus Kibira]]"
56115
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
== Ng'omulabirizi ==
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Ensikirano ==
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
{{s-start}}
{{succession box|before=[[Egidio Nkaijanabwo]]<br/>(1989 - 2014)|title=[[Roman Catholic Diocese of Kasese|Bishop of Kasese]]|years='''2014 - present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Laba ne ==
* [[Uganda Martyrs|Abajulizi ba Uganda.]]
* [[Roman Catholicism in Uganda|Obukatoliki mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
a9su3bzrx8oxso47ghrworx2gxf45hq
56117
56115
2026-06-20T14:38:58Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "External links" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1353687699|Francis Aquirinus Kibira]]"
56117
wikitext
text/x-wiki
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
== Ng'omulabirizi ==
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Ensikirano ==
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
{{s-start}}
{{succession box|before=[[Egidio Nkaijanabwo]]<br/>(1989 - 2014)|title=[[Roman Catholic Diocese of Kasese|Bishop of Kasese]]|years='''2014 - present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebiyungo eby'ebweru ==
<templatestyles src="Module:Side box/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Sister project/styles.css"></templatestyles>{{Wikiquote}}
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468150/bishop-meet-museveni-rwenzururu-widows-orphans Bishop Ayagala Kusisinkana Museveni Ku lwa Bannamwandu, Bamulekwa Rwenzururu] webwatukidde mu ggwekkuminebiri nga 27 2017.
* [https://www.kasesediocese.org/diocese-profile/about-us/ Ebikwata ku bulabirizi bw'Abakatuliki b'e Kasese] .
== Laba ne ==
* [[Uganda Martyrs|Abajulizi ba Uganda.]]
* [[Roman Catholicism in Uganda|Obukatoliki mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
t5oa35ezyrpspfdd2vyo9u5uovfxwxq
56184
56117
2026-06-20T19:31:39Z
Nambogo Catharine
6408
Added Databox
56184
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
== Ng'omulabirizi ==
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Ensikirano ==
'''Francis Aquirinus Kibira''' Faaza w’Abakatuliki, era nga ye Mulabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 15 oggwokuna mu 2014. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref>
Kibira yazaalibwa nga 16 oggwokuna mu 1958 ku kyalo Kigoto-Buryansungwe, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y’e Kamwenge]], mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Bulabirizi bw’e Fort Portal]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasoma Obufirosoofo nga yabisomera ku [[:en:Katigondo_National_Major_Seminary|Katigondo National Major Seminary]] e Villa Maria, mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]], mu bulabirizi bw’e Masaka, okuva mu 1977 okutuuka mu 1980. Awo Weyava nagenda nasoma eby'eddiini ku [[:en:Saint_Mary's_National_Major_Seminary_Ggaba|Saint Mary's National Major Seminary Ggaba]], Kampala, okuva mu 1981 okutuuka mu 1984. <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yaweebwa obwafaaza nga 23 ogwomwenda 1984 mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|bulabirizi bw'Abakatuliki aba Roma e Fort Portal]] . Yaweereza nga Faaza mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Fort Portal, okutuusa mu 1985. Oluvannyuma yasomesaako mu Katigondo National Major Seminary mu bulabirizi bw'e Masaka okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Mu 1987, yava mu Uganda n’agenda okusoma ebyawandiikibwa ebitukuvu mu Pontifical Biblical Institute e Roma, ng’aviira mu Pontifical College of St. Paul okugenda okubisoma. Yamaliriza emisomo gye mu 1991. Yakomawo e Uganda mu 1992 n’aweereza ng’omusomesa era akulira eby’okusoma mu [[:en:Saint_Paul's_National_Major_Seminary_Kinyamasika|Saint Paul’s National Major Seminary Kinyamasika]] e Fort Portal. Okuva mu 1995, okutuusa lwe yalondebwa ng’omulabirizi mu 2014, yaweereza nga Rector wa St. Paul’s National Seminary Kinyamasika, e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=The Holy See |date=15 April 2014 |title=Renunciation of The Bishop of Kasese (Uganda) and Appointment of The Successor: Reverend Acquirino Francis Kibira |url=http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2014/04/15/0272/00598.html |access-date=1 July 2019 |website=[[Holy See|The Holy See]] |format=Translated from the original Italian Language}}</ref>
Yalondebwa okuba omulabirizi nga 15 oggwokuna 2014. <ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Francis Kibira is the new Kasese bishop |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/francis-kibira-is-the-new-kasese-bishop-1570030 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yatukuzibwa nga 12 oggwomusanvu 2014 e [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kasese|Kasese]] nga yatukuzibwa Ssaabalabirizi [[:en:Paul_Kamuza_Bakyenga|Paul Kamuza Bakyenga]], Ssaabalabirizi w’e [[:en:Roman_Catholic_Archdiocese_of_Mbarara|Mbarara]], ng’ayambibwako Omulabirizi [[:en:Egidio_Nkaijanabwo|Egidio Nkaijanabwo]], Omulabirizi Emeritus ow’e Kasese n’Omulabirizi [[:en:Paul_Lokiru_Kalanda|Paul Lokiru Kalanda]], Omulabirizi Emeritus ow’e Fort Portal. <ref name="1R">{{Cite web |last=David M. Cheney |date=June 2019 |title=Bishop Francis Aquirinus Kibira |url=http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bkibira.html |access-date=1 July 2019 |publisher=Catholic-Hierarchy.Org}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Emmanuel Kajubu |date=18 April 2014 |title=I Did Not Want To Be Bishop - New Kasese Prelate |url=https://ugandaradionetwork.com/story/i-did-not-want-to-be-bishop-new-kasese-prelate |access-date=1 July 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
{{s-start}}
{{succession box|before=[[Egidio Nkaijanabwo]]<br/>(1989 - 2014)|title=[[Roman Catholic Diocese of Kasese|Bishop of Kasese]]|years='''2014 - present'''|after=[[Incumbent]]}}
{{end}}
== Ebiyungo eby'ebweru ==
<templatestyles src="Module:Side box/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Sister project/styles.css"></templatestyles>{{Wikiquote}}
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468150/bishop-meet-museveni-rwenzururu-widows-orphans Bishop Ayagala Kusisinkana Museveni Ku lwa Bannamwandu, Bamulekwa Rwenzururu] webwatukidde mu ggwekkuminebiri nga 27 2017.
* [https://www.kasesediocese.org/diocese-profile/about-us/ Ebikwata ku bulabirizi bw'Abakatuliki b'e Kasese] .
== Laba ne ==
* [[Uganda Martyrs|Abajulizi ba Uganda.]]
* [[Roman Catholicism in Uganda|Obukatoliki mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
5obuk5ou0gtod3ijfwyd4l9wn504k66
King Ceasor Yunivasite
0
14186
56111
56019
2026-06-20T14:20:34Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Overview" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359548038|King Ceasor University]]"
56111
wikitext
text/x-wiki
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
== Ekifo ==
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
; Ettabi ly'e Mulago
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
== okulambika ==
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
Yunivasite ya King Ceasor (KCU) y’emu ku yunivasite ez’obwannannyini, ezirimu abantu ab’enjawulo mu Uganda zaatandikibwawo mu 2011 n'abayizi okuva munsi z'ebweru e Tanzania, Nigeria, Palestine, Buyindi, Rwanda, Malawi, Ethiopia, ne South Sudan.
Yakakasibwa ekitongole kya Uganda National Council for Higher Education, ekitongole ekiwa layisinsi amatendekero ga waggulu mu uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3 |access-date=9 July 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yunivasite eno y’emu kwezo ez’obwannannyini ezaakkirizibwa wakati wa 2010 ne 2014. <ref>{{Cite web |last=Conan Businge |first=and Gloria Nakajubi |date=25 March 2013 |title=Uganda Registers New Private University |url=http://www.newvision.co.ug/news/641000-uganda-registers-new-private-university.html |access-date=9 July 2014}}</ref> Omumyuka wa yunivasite omu ku bagitandikawo ye [[:en:Charity_Basaza_Mulenga|Charity Basaza Mulenga]], yinginiya mu by’amasannyalaze ne kompyuta nga yatendekebwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda ne [[:en:Loughborough_University|mu yunivasite ya Loughborough]] mu Bungereza.
ri1e3omb469mkamib6s6v9oeq521oya
56116
56111
2026-06-20T14:31:17Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Overview" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359548038|King Ceasor University]]"
56116
wikitext
text/x-wiki
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
== Ekifo ==
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
; Ettabi ly'e Mulago
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
== okulambika ==
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
Yunivasite ya King Ceasor (KCU) y’emu ku yunivasite ez’obwannannyini, ezirimu abantu ab’enjawulo mu Uganda zaatandikibwawo mu 2011 n'abayizi okuva munsi z'ebweru e Tanzania, Nigeria, Palestine, Buyindi, Rwanda, Malawi, Ethiopia, ne South Sudan.
Yakakasibwa ekitongole kya Uganda National Council for Higher Education, ekitongole ekiwa layisinsi amatendekero ga waggulu mu uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3 |access-date=9 July 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yunivasite eno y’emu kwezo ez’obwannannyini ezaakkirizibwa wakati wa 2010 ne 2014. <ref>{{Cite web |last=Conan Businge |first=and Gloria Nakajubi |date=25 March 2013 |title=Uganda Registers New Private University |url=http://www.newvision.co.ug/news/641000-uganda-registers-new-private-university.html |access-date=9 July 2014}}</ref> Omumyuka wa yunivasite omu ku bagitandikawo ye [[:en:Charity_Basaza_Mulenga|Charity Basaza Mulenga]], yinginiya mu by’amasannyalaze ne kompyuta nga yatendekebwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda ne [[:en:Loughborough_University|mu yunivasite ya Loughborough]] mu Bungereza.
== okulambika ==
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
Yunivasite ya King Ceasor (KCU) y’emu ku yunivasite ez’obwannannyini, ezirimu abantu ab’enjawulo mu Uganda zaatandikibwawo mu 2011 n'abayizi okuva munsi z'ebweru e Tanzania, Nigeria, Palestine, Buyindi, Rwanda, Malawi, Ethiopia, ne South Sudan.
Yakakasibwa ekitongole kya Uganda National Council for Higher Education, ekitongole ekiwa layisinsi amatendekero ga waggulu mu uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3 |access-date=9 July 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yunivasite eno y’emu kwezo ez’obwannannyini ezaakkirizibwa wakati wa 2010 ne 2014. <ref>{{Cite web |last=Conan Businge |first=and Gloria Nakajubi |date=25 March 2013 |title=Uganda Registers New Private University |url=http://www.newvision.co.ug/news/641000-uganda-registers-new-private-university.html |access-date=9 July 2014}}</ref> Omumyuka wa yunivasite omu ku bagitandikawo ye [[:en:Charity_Basaza_Mulenga|Charity Basaza Mulenga]], yinginiya mu by’amasannyalaze ne kompyuta nga yatendekebwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda ne [[:en:Loughborough_University|mu yunivasite ya Loughborough]] mu Bungereza.
398cgea6ubozfcx0ynh4a7zh5b03m5w
56118
56116
2026-06-20T14:55:36Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Academic departments" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359548038|King Ceasor University]]"
56118
wikitext
text/x-wiki
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
== Ekifo ==
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
; Ettabi ly'e Mulago
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
== okulambika ==
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
Yunivasite ya King Ceasor (KCU) y’emu ku yunivasite ez’obwannannyini, ezirimu abantu ab’enjawulo mu Uganda zaatandikibwawo mu 2011 n'abayizi okuva munsi z'ebweru e Tanzania, Nigeria, Palestine, Buyindi, Rwanda, Malawi, Ethiopia, ne South Sudan.
Yakakasibwa ekitongole kya Uganda National Council for Higher Education, ekitongole ekiwa layisinsi amatendekero ga waggulu mu uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3 |access-date=9 July 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yunivasite eno y’emu kwezo ez’obwannannyini ezaakkirizibwa wakati wa 2010 ne 2014. <ref>{{Cite web |last=Conan Businge |first=and Gloria Nakajubi |date=25 March 2013 |title=Uganda Registers New Private University |url=http://www.newvision.co.ug/news/641000-uganda-registers-new-private-university.html |access-date=9 July 2014}}</ref> Omumyuka wa yunivasite omu ku bagitandikawo ye [[:en:Charity_Basaza_Mulenga|Charity Basaza Mulenga]], yinginiya mu by’amasannyalaze ne kompyuta nga yatendekebwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda ne [[:en:Loughborough_University|mu yunivasite ya Loughborough]] mu Bungereza.
== okulambika ==
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
Yunivasite ya King Ceasor (KCU) y’emu ku yunivasite ez’obwannannyini, ezirimu abantu ab’enjawulo mu Uganda zaatandikibwawo mu 2011 n'abayizi okuva munsi z'ebweru e Tanzania, Nigeria, Palestine, Buyindi, Rwanda, Malawi, Ethiopia, ne South Sudan.
Yakakasibwa ekitongole kya Uganda National Council for Higher Education, ekitongole ekiwa layisinsi amatendekero ga waggulu mu uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3 |access-date=9 July 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yunivasite eno y’emu kwezo ez’obwannannyini ezaakkirizibwa wakati wa 2010 ne 2014. <ref>{{Cite web |last=Conan Businge |first=and Gloria Nakajubi |date=25 March 2013 |title=Uganda Registers New Private University |url=http://www.newvision.co.ug/news/641000-uganda-registers-new-private-university.html |access-date=9 July 2014}}</ref> Omumyuka wa yunivasite omu ku bagitandikawo ye [[:en:Charity_Basaza_Mulenga|Charity Basaza Mulenga]], yinginiya mu by’amasannyalaze ne kompyuta nga yatendekebwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda ne [[:en:Loughborough_University|mu yunivasite ya Loughborough]] mu Bungereza.
== Ebitongole by'ebyengigiriza ==
Amasomero ne pulogulamu yaYunivasite ya King Ceasor: <ref>{{Cite web |last=King Ceasor University |title=King Ceasor University: Schools & Programs |url=https://kcu.ac.ug/ |access-date=30 January 2023 |website=King Ceasor University}}</ref>
# Essomero ly'abusawo, Ebyobulamu ne Sayansi w'Obulamu
# Essomero ly’amateeka ne ssaayansi w’okuddukanya emirimu (management science)
# Essomero lya Sayansi, Yinginiya ne Kompyuta
8n68rdstavjx05syy68vabcsft8gxyx
56119
56118
2026-06-20T15:12:34Z
ESTHER NAKITENDE
9175
Created by translating the section "Academic courses" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359548038|King Ceasor University]]"
56119
wikitext
text/x-wiki
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
== Ekifo ==
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
; Ettabi ly'e Mulago
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
== okulambika ==
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
Yunivasite ya King Ceasor (KCU) y’emu ku yunivasite ez’obwannannyini, ezirimu abantu ab’enjawulo mu Uganda zaatandikibwawo mu 2011 n'abayizi okuva munsi z'ebweru e Tanzania, Nigeria, Palestine, Buyindi, Rwanda, Malawi, Ethiopia, ne South Sudan.
Yakakasibwa ekitongole kya Uganda National Council for Higher Education, ekitongole ekiwa layisinsi amatendekero ga waggulu mu uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3 |access-date=9 July 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yunivasite eno y’emu kwezo ez’obwannannyini ezaakkirizibwa wakati wa 2010 ne 2014. <ref>{{Cite web |last=Conan Businge |first=and Gloria Nakajubi |date=25 March 2013 |title=Uganda Registers New Private University |url=http://www.newvision.co.ug/news/641000-uganda-registers-new-private-university.html |access-date=9 July 2014}}</ref> Omumyuka wa yunivasite omu ku bagitandikawo ye [[:en:Charity_Basaza_Mulenga|Charity Basaza Mulenga]], yinginiya mu by’amasannyalaze ne kompyuta nga yatendekebwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda ne [[:en:Loughborough_University|mu yunivasite ya Loughborough]] mu Bungereza.
== okulambika ==
'''King Ceasor''' yunivasite ya bwannannyini, eyali emanyiddwa nga St. Augustine International University.
Yunivasite ya King Ceasor yunivasite erina amatabi agenjawulo. Elabirira kampusi zino w: <ref>{{Cite web |title=The Campuses of King Ceasor University |url=http://www.saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140528160417/http://saiu.ac.ug/prospects/campuses.php |archive-date=28 May 2014 |access-date=9 July 2014 |publisher=St. Augustine International University}}</ref>
; Ettabi ly'e Bunga
Ettabi ekikulu lisangibwa mu kitundu kya Bunga, mu [[:en:Makindye_Division|Makindye Division]], ekimu ku bitundu ebitaano ebiddukanya emirimu mu kibuga ekikulu ekya Uganda, [[:en:Kampala|Kampala]] . Ekifo kino kiri mu kilometres 8 (5.0 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’ekitundu [[:en:Central_business_district|ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Bunga With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gaba%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.2647222&tolat=0.3155556&fromlng=32.6272222&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Enkwatagana ezibalirirwamu ez'ekibangirizi ekikulu ekya Yunivasite ya King Ceasor ze zino:0°16'21.0"N, 32°37'19.0"E (Latitude:0.272500; Longitude:32.621944). <ref>{{Cite web |title=Location of Main Campus of King Ceasor University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B016'21.0%22N+32%C2%B037'19.0%22E/@0.2731811,32.6212782,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=9 July 2014 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref>
; Ettabi ly'e Kisolo
Ettabi ly'e Kisoro lisangibwa mu kibuga [[Kisoro]] mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Uganda, kilometres 465 (289 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bw’amaserengeta ga Kampala. <ref>{{Cite web |title=Distance Between Kampala And Kisoro With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kisoro%20(Kisoro)%20&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=-1.3538889&tolat=0.3155556&fromlng=29.6983333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ettabi lino liri kumpi n’eddwaliro [[:en:Mutolere_Hospital|lya Saint Francis Hospital Mutolere]], e [[:en:Mutolere|Mutolere]], erigenda okukola ng’ekimu ku malwaliro g’abasomesa mu yunivasite eno.
Ettabi ly'e Mulago lisangibwa ku [[:en:Mulago|lusozi Mulago]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa Kampala, 5 kilometres (3.1 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono [[:en:Central_business_district|bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati]] mu kibuga . <ref>{{Cite web |title=Distance Between Central Kampala And Mulago With Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Mulago%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()&fromlat=0.35&tolat=0.3155556&fromlng=32.5833333&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiriraanye [[:en:Mulago_Hospital|eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro eddala erisomesa erya yunivasite.
; Ettabi ly'e Namugongo
Ettabi ly’e Namugongo lisangibwa [[:en:Namugongo|Namugongo]], [[:en:Kira_Town|Kira Town]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], nga likunukiriza kilometres 15 (9.3 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala wakati. <ref>{{Cite web |title=Map Showing Central Kampala And Namugongo With Distance Indicator |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Namugongo%20(Western%20Province)&toplace=Kampala%20()%20&fromlat=0.3825&tolat=0.3155556&fromlng=32.6463889&tolng=32.5655556 |access-date=9 July 2014 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Ekifo kino kiri kumpi n’ekiggwa [[:en:Uganda_Martyrs|ky’Abajulizi ba Uganda]], ng’enzizi zikulukutira mu kampasi. Ettendekero ly’ebyobulimi n’obusawo bw’ebisolo lyakusinziira wano.
Yunivasite ya King Ceasor (KCU) y’emu ku yunivasite ez’obwannannyini, ezirimu abantu ab’enjawulo mu Uganda zaatandikibwawo mu 2011 n'abayizi okuva munsi z'ebweru e Tanzania, Nigeria, Palestine, Buyindi, Rwanda, Malawi, Ethiopia, ne South Sudan.
Yakakasibwa ekitongole kya Uganda National Council for Higher Education, ekitongole ekiwa layisinsi amatendekero ga waggulu mu uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities/page/3 |access-date=9 July 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> Yunivasite eno y’emu kwezo ez’obwannannyini ezaakkirizibwa wakati wa 2010 ne 2014. <ref>{{Cite web |last=Conan Businge |first=and Gloria Nakajubi |date=25 March 2013 |title=Uganda Registers New Private University |url=http://www.newvision.co.ug/news/641000-uganda-registers-new-private-university.html |access-date=9 July 2014}}</ref> Omumyuka wa yunivasite omu ku bagitandikawo ye [[:en:Charity_Basaza_Mulenga|Charity Basaza Mulenga]], yinginiya mu by’amasannyalaze ne kompyuta nga yatendekebwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu Uganda ne [[:en:Loughborough_University|mu yunivasite ya Loughborough]] mu Bungereza.
== Ebitongole by'ebyengigiriza ==
Amasomero ne pulogulamu yaYunivasite ya King Ceasor: <ref>{{Cite web |last=King Ceasor University |title=King Ceasor University: Schools & Programs |url=https://kcu.ac.ug/ |access-date=30 January 2023 |website=King Ceasor University}}</ref>
# Essomero ly'abusawo, Ebyobulamu ne Sayansi w'Obulamu
# Essomero ly’amateeka ne ssaayansi w’okuddukanya emirimu (management science)
# Essomero lya Sayansi, Yinginiya ne Kompyuta
== Amasomo agatendekebwa ==
Wansi, ge gamu ku masomo ga diguli esooka ezigenda okusomesebwa, okuva mu ggwekkuminebiri 2020. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2020)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
* Diguli mu by'obusawo ne ddiguli mu kulongoosa
* Bachelor of Medical Records &amp; health informatics
* Bachelor of Nursing Sciences
* Dipuloma mu by’obujjanjabi n’ebyobulamu mu bitundu
* Diguli mu mateeka
* Diguli mu by’obusuubuzi
* Diguli mu by’okuddukanya amafuta, ggaasi n’amasannyalaze
** Dipuloma mu Medical Laboratory Technology
* BSc mu Kuddukanya Amafuta Ne Gaasi
* [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in petroleum Geoscience
* [[:en:Computer_forensics|Bachelor of Computer Forensics & Criminal investigation]]
* Satifikeeti y’ebyenjigiriza ebya waggulu
9cm7brgsjxpl6r6kp8k9q5f3bfvyc36
Category:Transwiki guide
14
14206
56110
2026-06-20T12:22:37Z
B722N
6898
created this category
56110
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Fisher County, Texas
0
14207
56125
2026-06-20T18:41:21Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fisher County, Texas]] to [[Essaza lye Fisher, Texas]]: Translated title
56125
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Fisher, Texas]]
gucqcko3zw5oazezr64qu53vdglsnyp
Florentino Mendes Pereira, munnabyabufuzi
0
14208
56153
2026-06-20T18:56:16Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Florentino Mendes Pereira, munnabyabufuzi]] to [[Florentino Mendes Pereira]]: Misspelled title
56153
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Florentino Mendes Pereira]]
r43wnpk1v2ovjyqqeu30rmdru5nx46n
Floyd County, Georgia
0
14209
56158
2026-06-20T19:21:07Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Floyd County, Georgia]] to [[Essaza lye Floyd, Georgia]]: Translated title
56158
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Floyd, Georgia]]
nf0b5yq9rr82wm9cohw82tp589gfyti
Floyd County, Kentucky
0
14210
56161
2026-06-20T19:22:13Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Floyd County, Kentucky]] to [[Essaza lye Floyd, Kentucky]]: Translated title
56161
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Floyd, Kentucky]]
g9wj7l4ts59apacofaan4kiy1avdk6f
Floyd County, Texas
0
14211
56163
2026-06-20T19:22:40Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Floyd County, Texas]] to [[Essaza lye Floyd, Texas]]: Translated title
56163
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Floyd, Texas]]
rf0h38w3x7tfauqiuzzyo5myyampf0v
Foard County, Texas
0
14212
56167
2026-06-20T19:23:57Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Foard County, Texas]] to [[Essaza lye Foard, Texas]]: Translated title
56167
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Foard, Texas]]
25ldmex6y9wwqms2r9pi86fidkkp5qo
Forsyth County, Georgia
0
14213
56173
2026-06-20T19:26:11Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Forsyth County, Georgia]] to [[Essaza lye Forsyth, Georgia]]: Translated title
56173
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Forsyth, Georgia]]
0v9rdgzxbd78iiq7cl3r5pntt6v5c57
Fort Bend County, Texas
0
14214
56176
2026-06-20T19:26:53Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fort Bend County, Texas]] to [[Essaza lye Fort Bend, Texas]]: Translated title
56176
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Fort Bend, Texas]]
smuz4e9ving6n33d2lg4tmfk1es8xtb
Frank Nabwiso, omusajja omulala
0
14215
56208
2026-06-20T19:40:54Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Frank Nabwiso, omusajja omulala]] to [[Frank Nabwiso]]: Misspelled title
56208
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Frank Nabwiso]]
b4i8iiy1a21mz6ikac0kcg622gcbsvw
Franklin County, Georgia
0
14216
56213
2026-06-20T19:42:49Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Georgia]] to [[Essaza lye Franklin, Georgia]]: Translated title
56213
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Franklin, Georgia]]
olzy6b65dokhrpf1u326lgcm58qzug9
Franklin County, Kentucky
0
14217
56216
2026-06-20T19:43:26Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Kentucky]] to [[Essaza lye Franklin, Kentucky]]: Translated title
56216
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Franklin, Kentucky]]
jgs5euhixo4ewnsimz7290m4upglkxl
Franklin County, Missouri
0
14218
56219
2026-06-20T19:44:01Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Missouri]] to [[Essaza lye Franklin, Missouri]]: Translated title
56219
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Franklin, Missouri]]
smukwa7wwmsx76ll7yuxu6kwlunc2n4
Franklin County, Ohio
0
14219
56222
2026-06-20T19:44:52Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Ohio]] to [[Essaza lye Franklin, Ohio]]: Translated title
56222
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Franklin, Ohio]]
0ufqos3kx551uifp0vr4vj7tqcf0pji
Franklin County, Texas
0
14220
56225
2026-06-20T19:46:30Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Franklin County, Texas]] to [[Essaza lye Franklin, Texas]]: Translated title
56225
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Franklin, Texas]]
hccwsi3kmehw5qlgz3uix73sxkzhddp
Freestone County, Texas
0
14221
56251
2026-06-20T19:59:39Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Freestone County, Texas]] to [[Essaza lye Freestone, Texas]]: Translated title
56251
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Freestone, Texas]]
ttj1oabndye7gk6cdafhgh7tggz7q37
Frio County,Texas
0
14222
56256
2026-06-20T20:01:31Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Frio County,Texas]] to [[Essaza lye Frio,Texas]]: Translated title
56256
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Frio,Texas]]
8lyq1gaa2v4nz9y7xz6uyuu7g9qw3dc
Fulton County, Georgia
0
14223
56260
2026-06-20T20:02:32Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fulton County, Georgia]] to [[Essaza lye Fulton, Georgia]]: Translated title
56260
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Fulton, Georgia]]
7vzf1h36vfv1rud8944hh1c8nqfaojc
Fulton County, Kentucky
0
14224
56263
2026-06-20T20:03:20Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fulton County, Kentucky]] to [[Essaza lye Fulton, Kentucky]]: Translated title
56263
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Fulton, Kentucky]]
oxjulmir7xwtt15ttips9e7uv3hrrm3
Fulton County, Ohio
0
14225
56266
2026-06-20T20:04:09Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Fulton County, Ohio]] to [[Essaza lye Fulton, Ohio]]: Translated title
56266
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Fulton, Ohio]]
3uk20vkcfm8umq5br784ipm8xqqq402
Gaines County,Texas
0
14226
56298
2026-06-20T21:49:15Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Gaines County,Texas]] to [[Essaza lye Gaines,Texas]]: Translated title
56298
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Gaines,Texas]]
7pqe9sclaskjovduyscx8s6pi18mhex
Gallatin County, Kentucky
0
14227
56303
2026-06-20T21:50:41Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Gallatin County, Kentucky]] to [[Essaza lye Gallatin, Kentucky]]: Translated title
56303
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Gallatin, Kentucky]]
csbsles26n1ja0c7940h5sh3v6qzfat
Gallia County, Ohio
0
14228
56307
2026-06-20T21:52:21Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Gallia County, Ohio]] to [[Essaza lye Gallia, Ohio]]: Translated title
56307
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Gallia, Ohio]]
r0tis5y3nc3wt9jvhbbw6k9gcm0xqa4
Galveston County,Texas
0
14229
56310
2026-06-20T21:52:58Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Galveston County,Texas]] to [[Essaza lye Galveston,Texas]]: Translated title
56310
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Galveston,Texas]]
7v9zq0cp7lh3nkqq1gh52gtxurjrh4a
Garrard County, Kentucky
0
14230
56317
2026-06-20T22:19:14Z
Nambogo Catharine
6408
Nambogo Catharine moved page [[Garrard County, Kentucky]] to [[Essaza lye Garrard, Kentucky]]: Translated title
56317
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Essaza lye Garrard, Kentucky]]
qb3dn7c24elsqc9axgsxzmv7wgtb67l