Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.8
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Christine Nakimwero Kaaya
0
8201
56457
54732
2026-06-25T03:08:48Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56457
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakimwero Kaaya''' era awandiikiddwa nga Christine Kaaya Nakimwero ( '''yazaalibwa 1979''' ) munnabyabufuzi, omubaka wa Palamenti, era omukyala akiikirira [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiboga]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |title=Kaaya Christine Nakimwero - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kaaya-christine-nakimwero-10404/ |access-date=2022-04-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sekanjako |first=Henry |date=2021 |title=PICTURES {{!}} Day Two: Sworn-in MPs say they are ready for work |url=https://www.bukedde.co.ug/amawulire/102754/ebifaananyi-nga-ttiimu-yabawala-eyomupiira-gw |access-date=2022-04-04 |website=Bukedde |archive-date=2022-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220405155741/https://www.bukedde.co.ug/amawulire/102754/ebifaananyi-nga-ttiimu-yabawala-eyomupiira-gw |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=MPs promise to front interests of their electorate as swearing ceremony enters day two |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102752 |access-date=2022-04-05 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927105911/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102752 |url-status=dead }}</ref> Mmemba w’ekibiina ekya National Unity Platform (NUP).<ref>{{Cite web |date=2020-09-30 |title=NUP names 380 MP flag bearers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-names-380-mp-flag-bearers-2453360 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Kaaya Christine Nakimwero - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kaaya-christine-nakimwero-10404/ |access-date=2022-04-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-09-28 |title=FULL LIST: Winners, Losers As NUP Unveils MP Flagbearers for Central Region |url=https://theugandanwire.com/2020/09/28/full-list-winners-losers-as-nup-unveils-mp-flagbearers-for-central-region/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927105909/https://theugandanwire.com/2020/09/28/full-list-winners-losers-as-nup-unveils-mp-flagbearers-for-central-region/ |archive-date=2022-09-27 |access-date=2022-04-05 |website=The Ugandan Wire}}</ref> Mulwanirizi w'ekikula ky'abantu, eby'obulamu, obungi bw'abantu, n'obutonde bw'ensi. <ref name=":0" />
Nakimwero ye Minisita ow'ekisiikirize ow'amazzi n'obutonde bw'ensi era aweereza ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku nkyukakyuka y'obudde n'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]].<ref>{{Cite web |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://worldwarzero.com/magazine/2021/11/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-uganda/ |access-date=2022-04-04 |website=worldwarzero.com |language=en |archive-date=2021-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211112192937/https://worldwarzero.com/magazine/2021/11/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-25 |title=FULL LIST : LOP Mathias Mpuuga names Shadow Cabinet |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210625/116287/full-list-lop-mathias-mpuuga-names-shadow-cabinet.html |access-date=2022-04-05 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=World War |first=Zero |date=2022 |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |access-date=2022-04-05 |website=kzpost |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927115919/https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n’okusoma ==
Nakimwero yazaalibwa mu tawuni Kanso eye Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga. Nakimwero yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana, yatikkirwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]] ne diguli esooka mu by'okuddukanya obutonde bw'ensi.<ref name=":03">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":32">{{Cite web |date=2020-10-28 |title=Two women seek to end Nankabirwa's 26-year grip on Kiboga District seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-women-seek-to-end-nankabirwa-s-26-year-grip-on-kiboga-district-seat--2724128 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Alina diguli ey'okubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. <ref name=":0" />
== Emirimu ==
Nakimwero yavunaanyizibwako ku bibira mu disitulikiti eye Kiboga.<ref name=":04">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> Nakimwero yaliko omukwanaganya w’olukiiko lwa Palamenti olw’enkyukakyuka y’obudde -Uganda (PFCC-U). Yali Ssentebe w’enkiiko za palamenti za Uganda 20. Nakimwero mmemba ku kakiiko akalondeddwa ekitongole ekirwanirira obutonde bwensi ekya Green Climate Fund. Ye dayirekita w’ekibiina kya African Coalition on Green Growth. <ref name=":0" /> Nakimwero mmemba mu kibiina ekiteesa ku nkyukakyuka y’obudde ekya Uganda Climate Change Thematic negotiation group wansi [[:en:United_Nations_Framework_Convention_on_Climate_Change|w’enteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ku nkyukakyuka y’obudde]].<ref name=":0" /> Nakimwero mmemba mu kibiina ekigatta abakugu mu by’obutonde bw’ensi mu ggwanga.<ref name=":0" /> Era atuula ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku butonde bw'ensi n'ebyobugagga eby'omu ttaka.<ref name=":22">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Nakimwero teyali mumativu n'ekiteeso kya gavumenti eky’okusaawo ttenda y’okuvuganya ku musingi gwa ‘first come, first served’ ate ng’asaba layisinsi y’okunoonyereza ku nsonga z’okunoonyereza nti tefaayo ku kikula ky’abantu era eyinza okulemesa abantu abalala abatali ba mugaso abatamanyi mawulire makulu bwe gatyo . Kino kyabaddewo Minisita w’eggwanga ow’eby’obugagga eby’omu ttaka, Peter Lokeris, nga 7 December 2021 bwe yayanjula ebbago ly’etteeka ly’etteeka ly’eby’obugagga eby’omu ttaka erya Mining and Minerals Bill, 2021 eryali libadde lisuubirwa okumala ebbanga eri akakiiko okwekenneenya. Ebbago lino lyali ligendereddwamu kusazaamu tteeka ly’eby’eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka, erya 2003 eryali lifuuse ‘eritamala’ era ‘eritaliiko mugaso’ mu kukuuma n’okulongoosa eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka mu Uganda.<ref name=":23">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Nakimwero y’omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda abaagaana ebbago ly’etteeka lya East African Crude Oil Pipeline Project (EACOP) (Special Provisions) Bill 2021. Yayanjudde alipoota y’abatono mu palamenti ku lwa Asinansi Nyakato (FDC), abakiise ku ludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti ya Uganda gye baawakanya nti Ebbago lino terikebereddwa bulungi.<ref>{{Cite web |last=Ssekika |first=Edward |date=2021-12-14 |title=Uganda: Why Opposition MPs Rejected the Oil Pipeline Bill |url=https://allafrica.com/stories/202112140001.html |access-date=2022-04-05 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Nakimwero yagulira abasomesa b’amasomero ag’obwannannyini mu Disitulikiti y’e Kiboga emmotoka eya takisi empya ddala okubayambako okwedabulula mubyenfuna byabwe oluvannyuma lw’okumala emyaka egisoba mu ebiri nga tebalina mirimu olw’amasomero okuggalwa mu muggalo gwa COVID-19.<ref>{{Cite web |last=Lineaker |first=Kiggundu |date=2021-10-07 |title=NUP's Kiboga Woman MP Christine Kaaya buys a brand new taxi van for teachers in district |url=https://whispereye.co.ug/2021/10/07/nups-kiboga-woman-mp-christine-kaaya-buys-a-brand-new-taxi-van-for-teachers-in-district/ |access-date=2022-04-05 |website=Whisper Eye |language=en-US |archive-date=2021-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211007041810/https://whispereye.co.ug/2021/10/07/nups-kiboga-woman-mp-christine-kaaya-buys-a-brand-new-taxi-van-for-teachers-in-district/ |url-status=dead }}</ref>
Nakimwero yawa endu z'emiti eziwera 200 eri ekitongole ekya Green Radio Community mu kujjukira olunaku lw’obutonde bw’ensi 2021 olwali ku ofiisi za Gre Radio mu Disitulikiti y’e Kiboga era nga zaayaniriziddwa Julius Kyamanywa, Maneja w'ekifo.<ref>{{Cite web |title=KIBOGA WOMAN MP GIVES TREE SEEDLINGS TO COMMUNITY GREEN RADIO AS THE WORLD MARKS WORLD ENVIRONMENT DAY {{!}} COMMUNITY GREEN RADIO |url=https://www.greenradio.ug/kiboga-woman-mp-gives-tree-seedlings-to-community-green-radio-as-the-world-marks-world-environment-day/ |access-date=2022-04-05 |website=www.greenradio.ug |archive-date=2022-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220519204540/https://www.greenradio.ug/kiboga-woman-mp-gives-tree-seedlings-to-community-green-radio-as-the-world-marks-world-environment-day/ |url-status=dead }}</ref>
Nakimwero yakiikirira Uganda mu nteeseganya za [https://ukcop26.org/uk-presidency/what-is-a-cop/ COP26] ezaali mu [[:en:Glasgow|kibuga Glasgow]].<ref name=":42">{{Cite web |last=World War |first=Zero |date=2022 |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |access-date=2022-04-05 |website=kzpost |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927115919/https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |url-status=dead }}</ref>
Yakubirizza abantu be Bukomero Town Council mu Disitulikiti y’e Kiboga okusimba emmere erimu ebiriisa bingi, kino kyabadde mu kutendekebwa okuyigiriza abantu okulima ebitooke. Yategeezezza abantu b’e Kiboga nti emizabbibu gy’amatooke gigenda kugabibwa ku bwereere okuva mu bitundu by’e Kiboga eby’enjawulo omuli ne Lwamata Town Council.<ref>{{Cite web |title='Mwettanire okulima emmere eriimu ebiriisa' |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/114329123 |access-date=2022-04-05 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Nakimwero mufumbo era alina abaana.<ref name=":05">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Early life and education ==
Nakimwero yazaalibwa mu tawuni kanso y’e Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga. Yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy e Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli mu byokulabirira n'okukuuma obutonde bw’ensi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-28 |title=Two women seek to end Nankabirwa's 26-year grip on Kiboga District seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-women-seek-to-end-nankabirwa-s-26-year-grip-on-kiboga-district-seat--2724128 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Sauda Kauma]]
* [[Helen Nakimuli]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
e39uie519k80o6z2dybwumrq38jzle0
Iryn Namubiru
0
8406
56463
55832
2026-06-25T08:02:07Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56463
wikitext
text/x-wiki
[[File:Iryn Namubiru At 97.7 Record FM.png|thumb|Iryn Namubiru at Record Fm]]
'''Irene Gladys Namubiru''', era amanyikiddwa nga '''Iryn Namubiru''',<ref>{{Cite web |url=https://kapopii.com/kapro.php?a=480 |title=Archive copy |access-date=2024-04-04 |archive-date=2024-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240910215753/https://www.kapopii.com/kapro.php?a=480 |url-status=dead }}</ref> (yazaalibwa nga 13 Ogwekkuminebiri 1981) Munnayuganda, omuyimbi w'ennyimba z'amaloboozi. Muyimbi w'amaloboozi ag'enjawulo omuli [[:en:Alto|alto]] , Afro-pop.
[[Category:Articles with hCards]]
== Obuto bwe ==
Namubiru yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Massekkati]] ga [[:en:Uganda|Uganda]] era yasomera mu masomero gano wammanga:
* [[:en:Bugema_Adventist_Senior_Secondary_School|Bugema Adventist Senior Secondary School]] mu [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y'e Luweero]]
* [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]]
* [[:en:Airways_Tourism_&_Hotel_Institute|Airways Tourism & Hotel Institute]]
* [[:en:Stendhal_University|Stendhal University]] mu [[:en:Grenoble|Grenoble]], [[:en:France|France]].
* [[:en:Cavendish_University_Uganda|Cavendish University]], Uganda
== Emirimu gye egy'okuyimba ==
Okusinzira ku Namubiru, yalina okwagala eri okuyimba okuva mu buto bwe era yafuba nnyo okifuula eky'amaanyi mu bulamu bwe. Okugezaako kwe okw'avaamu obuwanguzi mu kisaawe ky'okuyimba kwatandikira mu 1995, bwe yasisinkagana n'omuyimbi DJs [[:en:Ragga_Dee|Ragga Dee]] ne [[Molar-Messe]], ng'ekibiina ky'ebatuuma Da Hommies, ne "Joss Jjew" Mawejje ngs yskubs amapeesa,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.traxbox-amspug.com/artists_profiles.html |access-date=2022-12-05 |archive-date=2013-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131017042559/http://www.traxbox-amspug.com/artists_profiles.html |url-status=dead }}</ref> nga yali ayambako mu kufulumya alubaamu omwali "Bamusakata", "Mukwano", ne "Mukyala tokaba" mu myaka gya 1995.<ref>https://www.musicinafrica.net/directory/iryn-namubiru</ref> Oluyimba lwe olw'asooka "Learn to say good bye" n'alwo lw'alabikira ku alubaamu y'ekibiina. Oluvanyuma lw'ebyo, yalabikirako ku siteegi omulundi ogwasooka mu Gwomwenda 1995.<ref>http://www.ugpulse.com/articles/daily/Entertainment.asp?about=Iryn+Namubiru%3A+Wants+to+be+Known+for+her+Humanitarian+Efforts&ID=668</ref>
Mu 1999, yegatta ku Kanyomozi, gwe yali yasomako naye ku Namasagali College, okukola ekibiina ky'abawala bokka ekiyimba enyimba ekika kya [[:en:R&B|R&B]] nga kyatuumibwa '''I-Jay'''.<ref>https://web.archive.org/web/20160304031754/http://www.musicuganda.com/iryne%20Namubiru.html</ref> Okusinzira ku bya fulumizibwa aba Bryan Morel, Mu 2000, bafulumya alubaamu yaabwe eyasooka ng'eliko ennyimba 7 nga bagituuma "WAIT" nga yalimu ennyimba nga "Wait RMX (Ft Steve Jean)", "Not Good Enough", "Mwana", "Wait", "Emirimu", "Vivi LA Vi" and "Two To Make It True...", nga yazanyibwa ku mpewo za ladiyo ez'enjawulo mu Uganda.
Oluvanyuma nga bakafulumya alubaamu y'abwe, Namubiru yagenda mu Bufaransa era ekibiina n'ekisaanawo. Okwawukana kwabwe kwaleetawo ebigambo mbu bali bafunye obutakkaanya wabula bombi ba byegaana. Ngali mu Bufaransa, yakola ekibiina kyeyatuuma Afro-Soul nga kyalimu '''Nujeli''' ne [[:en:Julien_Grout|Julien Grout]] era nebafulumya ENSI LP.
Mu 2006, Namubiru collaborated with singer [[Bebe Cool]] in the songs "Simbalala" and "Lwaki Onzannyilako?".
[[File:Iryn Namubiru.jpg|left|thumb|Iryn Namubiru.jpg ]]
Kyokka Namubiru teyafuna ttutumu lya maanyi okutuusa mu 2006 lwe yafulumya olutambi olwa ''Nkuweeki?''.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/507/501820</ref> Okuva mu 2006, Namubiru yafulumya enyimba omwali "Y'ono", "Lwaki", "Bonna Obasinga", "Begombeko", "Birowoozo", nga ku zimu kwezo yazifunamu Awaadi okuva mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda.<ref name="Uganda">https://flashugnews.com/irene-gladys-namubiru-biography-age-family-children-husband-music/</ref> Mu 2011, Namubiru yawangula mu biti bina mu mpaka za 2011 Pearl of Africa Music Awards (PAM). Yawangula eky'omuyimbi w'omwaka, omuyimbi omukyala ow'omwaka, alubaamu y'omwaka n'omuyimbi w'omwaka asinze mu nyimba ekika kya RnB.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/iryn-namubiru-2011-pam-artiste-of-the-year--1502956</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hipipo.com/pam-awards-2011-winners-iryn-namubiru-takes-artist-of-the-year-2/ |access-date=2022-12-05 |archive-date=2021-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210521092637/https://www.hipipo.com/pam-awards-2011-winners-iryn-namubiru-takes-artist-of-the-year-2/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184403/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15818:pam-awards-never-short-on-surprises |url-status=dead }}</ref>
== Obukuubagano ==
Namubiru yayogerwako bangi olw'enyambala ye "etasaanidde" mu butambi bw'enyimba ze n'oluusi mu bivulu bye. Okusinzira ku bamuvumirira, bagamba enyambala ye ewakanya ennyambala ya Uganda ey'ennono era eleetawo eky'okulabirako ekitali kirungi eri a abo abasuubira okuyingira ekisaawe ky'okuyimba. Mu 2009, vidiyo ye eya "Bonna Obasinga" yayogelerwa bangi olw'[[:en:Swimming_costume|akambalo akuwugirwamu]] k'eyayambala. Oluvanyuma Namubiru yakwata vidiyo endala ey'oluyimba okugezaako okukkakanya abogezi. Wabula bangi ku bawagizi be bamuwolereza "olw'obuyiiya" bwe mu nyambala era nga batwala abamuvimirira abatalina kumanya eri misono mippya.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/9/577/695636/Iryn%20Namubiru</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Namubiru yali mufumbo eri [[:en:Frank_Morel_Garusy|Frank Galusy Morel]], omusajja Omufaransa era nga balina abaana babiri ab'obulenzi.<ref>http://www.ugmuziki.com/artists/iryn-namubiru</ref> Ennimi omuli Olufaransa, Olungereza, n'[[:en:Luganda|Oluganda]] nga lwe lulimi lwe oluzaliranwa zonna azikuba budinda.<ref name="Uganda">{{Cite web}}</ref> Abeera ne famire ye mu Bufaransa era nga abawagizi be abasinga bawangalira mu Uganda.
Iryn Namubiru i ye mutandiisi era akulira ekitongole ky'obwannanyini ekiyitibwa GATHER FOR CHILDREN ekisangibwa e Mityana, kye yatandiikwo mu 2006 okututumula n'okuwagira abakyalato/ bannakazadde b'eggwanga saako n'abawala abafuna embuto nga tebannetuuka saako n'okusomesa abaana abatesobola.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.gatherforchildren.org/#:~:text=Gather%20for%20Children%20is%20a%20Ugandan%20NGO%20empowering,include%20orphans%2C%20abandoned%20or%20young%20mothers%29%20through%20farming. |access-date=2023-06-24 |archive-date=2023-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230424124350/https://gatherforchildren.org/#:~:text=Gather%20for%20Children%20is%20a%20Ugandan%20NGO%20empowering,include%20orphans%2C%20abandoned%20or%20young%20mothers%29%20through%20farming. |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.showbizuganda.com/irene-celebrates-birthday-with-gather-for-children/</ref> Ekitongole kino kiddukanyibwa ku yiika z'ettaka musanvu eza Namubiru.
Nga 24 Ogwekkuminogumu 2018 yasimatttuka akabenje ku [[:en:Lake_Victoria|Nnyanja Nnalubaale]], eryato eryaliko abadigize bwe lyabbira ne litta abantu 33.<ref>https://web.archive.org/web/20181126145958/https://af.reuters.com/article/commoditiesNews/idAFL8N1Y11RY</ref>
; Okukwatibwa kwe mu Japan
Nga 3 Ogwokutaano 2013,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=25234%3Adrugs-saga-casts-dark-shadow-on-iryn-career&Itemid=96 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184403/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=25234:drugs-saga-casts-dark-shadow-on-iryn-career&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=http://ugandaonline.net/news/view/13967 |title=Archive copy |access-date=2022-12-05 |archive-date=2013-07-03 |archive-url=https://archive.today/20130703112052/http://ugandaonline.net/news/view/13967 |url-status=dead }}</ref> Namubiru yakwatibwa mu kibuga Tokyo, ekya Japan nga avunanibwa ogw'okusangibwa n'ebiragalaragala ebitakkirizibwa.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Singer-Namubiru-s-managers-struggle-to-get-her-out-of-jail/-/688334/1851508/-/o0mggd/-/index.html</ref> Yali agenze mu Japan okuyimba ku kivvulu ekimu <ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/iryn-namubiru-arrested-in-japan-over-drugs/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184404/https://redpepper.co.ug/iryn-namubiru-arrested-in-japan-over-drugs/ |url-status=dead }}</ref> naye n'akwatibwa ku kisaawe kya Tokyo ekya Narita International Airport nga tannaba kuyimba.<ref name="detained">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://japandailypress.com/ugandan-singer-detained-arrested-at-tokyo-international-airport-0828489 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2017-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170727012400/http://japandailypress.com/ugandan-singer-detained-arrested-at-tokyo-international-airport-0828489/ |url-status=dead }}</ref> Sabiiti emu emabega nga tannakwatibwa, Namubiru yawanika ekiwandiko ku mukutu gwe nga bw'eyesunga okuyimbirako mu Japan.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://japandailypress.com/ugandan-singer-detained-arrested-at-tokyo-international-airport-0828489 |access-date=2022-12-05 |archive-date=2017-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170727012400/http://japandailypress.com/ugandan-singer-detained-arrested-at-tokyo-international-airport-0828489/ |url-status=dead }}</ref> Ekivulu kyali kyakubeerawo mu kifo ky'ebyobuwangwa ekya Yotsukaido Cultural Hall<ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/iryn-namubiru-arrested-in-japan-over-drugs/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-05 |archive-date=2022-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221205184404/https://redpepper.co.ug/iryn-namubiru-arrested-in-japan-over-drugs/ |url-status=dead }}</ref> mu kibuga kya Japan ekikulu, Tokyo.<ref name="detained" /> Namubiru yasangibwa yetisse enjaga ekika kya ecstasy (3,4-methylenedioxy-N-methylamphetamine),<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandapicks.com/2013/05/iryn-namubiru-to-know-her-fate-on-saturday-90237.html |access-date=2022-12-05 |archive-date=2013-06-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130607222614/http://www.ugandapicks.com/2013/05/iryn-namubiru-to-know-her-fate-on-saturday-90237.html |url-status=dead }}</ref> eyali okusikiddwa mu mugugu gwe.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/642755-iryn-namubiru-carried-ecstacy-police.html</ref> Yagibwa mu kifo wakuumirwa abantu ku kisaawe n'atwalibwa ku poliii enkulu ey'omu Tokyo, ng'eno gye yaweera sitaatimenti ekwata ku kusangibwa n'enjaga [[:en:MDMA|MDMA]], emanyikiddwa ennyo nga "ekintu ekireeta essanyu"; nga bino byonna yabyegaana.<ref>{{Cite web |url=http://investigator.co.ug/details.php?option=acat&a=561 |title=Archive copy |access-date=2013-07-06 |archive-date=2023-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230716064111/http://investigator.co.ug/details.php?option=acat&a=561 |url-status=dead }}</ref> Nga 24 Ogwokutaano 2013, mu kuwulira kwa Kkooti ya Japan, kyazuulibwa nti Namubiru teyalina musango.<ref>http://allafrica.com/stories/201305250230.html</ref> Poliisi ya Japan yamugyako emisango gyonna egy'okukukusa enjaga era n'ateebwa.<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=52797&PHPSESSID=13c9e1438eac23d673202329a1b41d83</ref>
== Awaadi z'eyafuna n'empaka z'eyetabamu ==
=== Awaadi zeyafuna<ref>https://web.archive.org/web/20160329034114/http://www.aboutuganda.com/wpa_artist/irene-namubiru-iryn</ref> ===
* Best Female Artist and Best R&B song at the PAM Awards 2006 .
* Best Female artist Buzz magazine 2007.
* Best Collaboration Diva Awards 2009.
* Best Female Artist PAM AWARDS 2010.
* Best Afro Single Diva Awards 2010.
* Artist of the Year Diva Awards 2010.
* Artist of the Year PAM AWARDS 2011.
* Best female Artist PAM AWARDS 2011.
* Best RnB Song PAM AWARDS 2011
* Best Album PAM AWARDS 2011
* Collaboration with “Happy Science” Japan on two songs. 2012
=== Empaka zeyavuganyamu ===
* 2013 HiPipo Music Awards - Best Band Song ''Ndeyreya''<ref>https://web.archive.org/web/20150626104220/http://www.hipipo.com/hma/news/481/List-Of-Nominees-For-The-1st-Hipipo-Music-Awards--hma--Released-</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Namubiru, Iryn}}
48gw1e4f2yombiphvpx1zegeh68gmj6
Irshad Manji
0
10490
56462
44069
2026-06-25T07:59:21Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56462
wikitext
text/x-wiki
[[File:Irshad Manji 2012 (cropped).png|thumb|'''Irshad Manji 2012''']]
'''Irshad Manji''' (yazaalibwa mu 1968) Mu Canada ezaalwa y'e Uganda era Musomesa. Yemuwandiisi w'akatba ka ''[[:en:The_Trouble_with_Islam_Today|The Trouble with Islam Today]]'' (2004) ne ''Allah, Liberty and Love'' (2011), ng'ebitabo bino by'ombi byaweeebwa mu mawanga g'Abasiraamu.<ref name="Bedell">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Guardian</ref><ref>https://www.hrw.org/news/2012/05/31/malaysia-reverse-book-ban</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170801195549/https://english.alarabiya.net/articles/2012/05/19/215087.html</ref> Era yafulumya filimu ey'okuvumbula eya [[:en:Public_Broadcasting_Service|PBS]] mu filimu z'obutundu eza ''[[:en:America_at_a_Crossroads|America at a Crossroads]]'', nga yagituuma ''Faith Without Fear'', ng'eno yalondebwa mu awaadi za [[:en:Emmy_Award|Emmy Award]] mu 2008.<ref name="Bedell" /><ref name="Emmy">https://web.archive.org/web/20190723023527/http://emmyonline.com/news_29th_nominations</ref> Yali munnamawulire era muweereza w'oku Telefayina, Manji mulwanirizi w'enkyukakyuka mu ddiini y'Obusiraamu ekiyitibwa [[:en:Liberalism_and_progressivism_in_the_Muslim_world#Reform|reformist interpretation of Islam]] era avumirira [[:en:Literalistic_interpretation_of_Islam|entaputa egoberera ekitabo]] ky'Obusiraamu ekitukuvu ekya [[:en:Qur'an|Qur'an]].
Ekitabo kye ekyasembayo kyali, ''Don't Label Me'' (2019), ekirimu engeli y'okujjanjabamu abakosebwa olw'enjawukana Olw'ebyobufuzi, ekikula ky'abantu n'ennono. Ebirowoozo ebiri ku katabo ke yabijja mu pulojekiti ye eya Moral Courage Project, nga kino Manji ye yakitandikawo mu [[:en:New_York_University|Yunivasite ya New York]] mu 2008 nakibunya okutuuka mu [[:en:University_of_Southern_California|University of Southern California]] (USC) mu 2016, bweyali akyali kitundu ku [[:en:Annenberg_Center_on_Communication_Leadership_&_Policy|Annenberg Center on Communication Leadership & Policy]].<ref name="USC Annenberg">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://communicationleadership.usc.edu/fellows/senior/irshad-manji/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2020-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200222222806/https://communicationleadership.usc.edu/fellows/senior/irshad-manji/ |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma lw'okuva mu USC, yatandikawo wssomero lya Moral Courage College n'ekigendererwa eky'okusomesa "abavubuka okwekwasaganyiza ensonga ez'enjawulo okusinga okweswaza n'okwebuulirira".<ref>https://www.persuasion.community/p/hating-the-hateful</ref> Manji asomesa ku milamwa egy'enjawulo ng'omunoonyereza mu kakiiko akakwasaganya eddembe ly'obuntu aka Oxford Initiative for Global Ethics and Human Rights.<ref>https://www.oxfordglobalethics.org/fellows</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gyen ==
Manji yazaalibwa mu 1968 kumpi nekibuga [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>https://vancouversun.com/news/local-news/canada-150-irshad-manji-challenging-muslim-doctrine</ref> Maama we ava mu [[:en:Egyptian_people|Egypt]] ate Taata we asibuka mu [[:en:India|Buyindi]].<ref>https://www.nytimes.com/2005/03/03/opinion/brave-young-and-muslim.html</ref>
[[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyalagira [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|Okugobebwa kw'abayindi]] n'abalala abataali Bafirika okuva mu Uganda mu myaka gya 1970,<ref>https://books.google.com/books?id=4tY_Rk0BTGMC&pg=PA93</ref><ref>https://www.nytimes.com/2003/10/04/international/americas/04FPRO.html</ref> Manji ne Famire ye bagenda mu [[:en:Canada|Canada]] ng'abanoonyi b'obubudamu nga wa myaka ena.<ref>https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702303918204577446170153730122</ref> Basalawo okubeera mu [[:en:Richmond,_British_Columbia|Richmond, British Columbia]], okuliraana ekibuga [[:en:Vancouver|Vancouver]].<ref name="Todd">https://vancouversun.com/news/staff-blogs/the-trouble-with-irshad-manji</ref><ref>https://www.nytimes.com/2008/04/27/weekinreview/27gewen.html</ref> Manji yasomera ku masomero ag'enjawulo nga buli lwamukaaga yasomeranga ku ssomero lya ([[:en:Madrasa|madrasa]]). Manji agamba ku myaka 14 yanyonyola nti yagobebwa okuva mu somero olw'okubuuza ebibuuzo ebingi.<ref name="Popescu">https://literaryreview.co.uk/irshad-manji</ref><ref>https://www.theglobeandmail.com/news/national/the-muslim-refusenik/article772583/</ref><ref>https://vancouversun.com/news/local-news/canada-150-irshad-manji-challenging-muslim-doctrine</ref>
Mu 1990, Manji yafuna Diguli ey'okusukkuluma ku balala eya [[:en:Honours_degree#Canada|bachelor's degree with honours]] mu [[:en:History_of_ideas|history of ideas]] okuva mu Yunivasite ya [[:en:University_of_British_Columbia|University of British Columbia]], era yawangula omudaali oguweebwa asinze okusoma mu ssomo eryo ogwa [[:en:Governor_General's_Academic_Medal|Governor General's Academic Medal]].<ref>https://web.archive.org/web/20171104065136/http://www.fondationtrudeau.ca/en/community/irshad-manji</ref> Mu 2002, Manji yatandika okusomesa mu [[:en:University_of_Toronto|University of Toronto]]'s [[:en:Hart_House_(University_of_Toronto)|Hart House]], ng'eno gyeyatandikira okuwandiika akatabo ka ''[[:en:The_Trouble_with_Islam_Today|The Trouble with Islam Today]]''.<ref>https://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/irshad-manji-challenges-islam</ref> Yalina enkolagana ne [[:en:Yale_University|Yale University]] mu Pulogulaamu z'emisomo ku by'okwelinda mu nsi yonna mu 2006<ref>http://www.cbsnews.com/stories/2006/09/18/freespeech/main2017202.shtml</ref> era yali munwanyi nnyo oowa Brussels-based [[:en:European_Foundation_for_Democracy|European Foundation for Democracy]] okuva mu 2006 okutuusa 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20191212223356/http://www.gmfus.org/events/reconciling-islam-freedom</ref><ref>https://newrepublic.com/article/103301/islam-censorship-efd-manji-suppression</ref>
== Emirimu gye ==
Manji yatandiika emirimu gye mu Byobufuzi mu 1990. Yali om[[:en:Legislative_aide|kubabaga amateeka]] mu [[:en:Canadian_parliament|Paalamenti ya Canada]] ku lw'omubaka omugya ow'ekibiina kya [[:en:New_Democratic_Party_of_Canada|New Democratic Party]] [[:en:Dawn_Black|Dawn Black]], n'oluvanyuma [[:en:Press_secretary|omuwandiisi w'abannamawulire]]<nowiki/>mu [[:en:Ontario_government|Gavumenti ya Ontario]] ku lwa Kabinenti Minisita wa [[:en:Ontario_New_Democratic_Party|Ontario New Democratic Party]] [[:en:Marion_Boyd|Marion Boyd]],<ref>https://vancouversun.com/news/staff-blogs/the-trouble-with-irshad-manji</ref> n'oluvanyuma omuwandiisi w'ebinayogerwa okulembera ekibiina kya NDP [[:en:Audrey_McLaughlin|Audrey McLaughlin]]. Ku myaka 24, yafuuka omusunsuzi w'ensonga z'Eggwanga ku lw'''[[:en:Ottawa_Citizen|Abatuuze ba Ottawa]]''<ref name="Popescu"/> era nga memba omuto ku [[:en:Editorial_board|kakiiko akasunsuzi]] akakwasaganya amawulire ga Canada. Yaliko omuwandiisi w'omuko mu lupapula lwa Ottawa olupya olwa [[:en:Gay_media|LGBT newspaper]] ''[[:en:Capital_Xtra!|Capital Xtra!]]''<ref>https://web.archive.org/web/20090303223005/http://www.xtra.ca/public/Ottawa/Looking_back_on_issue_1_of_Capital_Xtra-6265.aspx</ref> Yaweerezako mu kanyomero ka "Friendly Fire" akaali kawerezebwa ku [[:en:TVOntario|TVOntario]] mu ''[[:en:Studio_2|Situdiyo 2]]'' okuva mu 1992 okutuusa 1994, nga yali aweereza ne [[:en:Michael_Coren|Michael Coren]].<ref>https://books.google.com/books?id=tMvzNiHF-XIC&pg=PA70</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://rrj.ca/a-talking-contradiction/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2024-02-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227134320/https://rrj.ca/a-talking-contradiction/ |url-status=dead }}</ref>
Manji yaweereza ku pulogulaamu ez'enjawulo ku TV ezikwata ku [[:en:Public_affairs_(broadcasting)|nsonga za Gavumenti]] omuli, ''Q-Files'' for [[:en:CP24#CHUM_era|Pulse24]] saako n'eyagiddira mu bigere eya ''[[:en:QT:_QueerTelevision|QT: QueerTelevision]]'' ku TV esangibwamu kibuga kya TorontoCitytv mu myaka gya 1990.<ref>https://books.google.com/books?id=nwFuDwAAQBAJ&pg=PA65</ref><ref>https://www.vancouverobserver.com/5-minutes-with/irshad-manji%C3%A2%E2%82%AC%E2%84%A2s-moral-courage</ref> Bweyalekulira pulogulaamu, Manji yatona ebintu by'eyali akozesa ku TV "big Q" eri aba [[:en:Pride_Library|Pride Library]] ku [[:en:University_of_Western_Ontario|Yunivasite ya Western Ontario]].<ref>https://tspace.library.utoronto.ca/bitstream/1807/30559/1/Cooper_Danielle_201111_MI_thesis.pdf#page=41</ref>
Alabikiddeko ku mikutu gya TV egy'enjawulo okwetoloola ensi nga [[:en:Al_Jazeera_English|Al Jazeera]], aba [[:en:Canadian_Broadcasting_Corporation|CBC]], [[:en:BBC|BBC]], [[:en:MSNBC|MSNBC]], [[:en:C-SPAN|C-SPAN]], [[:en:CNN|CNN]], [[:en:Public_Broadcasting_Service|PBS]], aba [[:en:Fox_News_Channel|Fox News Channel]], [[:en:CBS|CBS]], ne [[:en:HBO|HBO]].<ref>https://www.youtube.com/user/IrshadManjiTV</ref>
Yali musomesa ku [[:en:New_York_University|New York University]] (NYU) okuva mu 2008 okutuusa 2015.<ref>https://wagner.nyu.edu/community/faculty/irshad-manji</ref><ref>{{Cite web |url=http://kwese.espn.com/olympics/summer/2012/story/_/id/8157338/ioc-bar-saudi-arabia-olympics-women-added-team |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2018-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180913002250/http://kwese.espn.com/olympics/summer/2012/story/_/id/8157338/ioc-bar-saudi-arabia-olympics-women-added-team |url-status=dead }}</ref> Manji yegatta ku NYU [[:en:Robert_F._Wagner_Graduate_School_of_Public_Service|Robert F. Wagner Graduate School of Public Service]] okutandiikawo pulojekii eey'okutumbule ebyempisa mu bavubuka saako n'okwogera amazima okuwangula emitima gy'abantu b'omu bitudu by'abwe.<ref>https://web.archive.org/web/20120901122500/https://www.irshadmanji.com/Moral-Courage-Project</ref> Essomo lye ly'ali ligenderera "okuyigiriza abavubuka okukola okusalawo okwobwannakyewa ku lw'obulungi bw'endowooza zaabwe, n'obukugu".<ref>{{Cite web |url=http://wagner.nyu.edu/leadership/affiliates |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2013-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131123092304/http://wagner.nyu.edu/leadership/affiliates |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokuna 2013, TV ya Moral Courage (ku mukutu gwa [[:en:YouTube|YouTube]]), gwatongozebwa Manji ne [[:en:Cornel_West|Cornel West]], ng'ono mukenkufu era mulwanirizi w'eddembe ly'abantu.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=J7GguSvt-Ow</ref> West yayogera ku mirimu gya Manji nga "amaanyi agatereddwawo ku lw'obulungi."<ref>https://www.youtube.com/watch?v=J7GguSvt-Ow</ref> Mu 2015, Manji yatandikawo "the West Coast presence of Moral Courage" ku [[:en:Annenberg_Center_on_Communication_Leadership_&_Policy|Annenberg Center on Communication Leadership & Policy]] mu [[:en:University_of_Southern_California|Yunivasite ya Southern California]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Annenberg_Center_on_Communication_Leadership_&_Policy</ref>
== Ebitabo bye y'awandiika ==
=== ''The Trouble with Islam Today'' ===
Akatabo ka Manji aka ''The Trouble with Islam Today'' (nga muntandikwa yali akatuumye ''The Trouble with Islam'') kaali kafulumizibwa aba [[:en:St._Martin's_Press|St. Martin's Press]] mu 2004. Akatabo kano kasooka kufulumizibwa mu Canada wansi w'omutwe ogwasooka mu Gwomwenda 2003.<ref>https://books.google.com/books?id=IWUEAAAAMBAJ&pg=PA27</ref> Okuva kw'olwo kabadde nga kavvunulwa mu nnimi ezisoba mo 30. Manji yawaayo obutabo obwali buvvunuddwa mu nnimi nga [[:en:Arabic_language|Arabic]], [[:en:Persian_language|Persian]], ne [[:en:Urdu|Urdu]] ookubuwanulira ku bwerere okuva ku Webusayiti ye.<ref name="Jerusalem Post">https://www.jpost.com/Features/Manji-Young-Muslims-want-change</ref> Mu katabo ka ''The Trouble with Islam Today'', Manji yanoonyereza ku ntaputa empya ey'ekitabo ekitukuvu Qur'an ky'akkiriza nti kituukira ddala n'omulembe gw'Ekyaasa kya 21.<ref>https://www.irishexaminer.com/analysis/role-of-women-central-to-necessary-reforms-within-islam-441608.html</ref> Ekitabo kino kisomeddwa abantu omuli abakikungiriza saako n'abakivumirira omuli Abasiraamu n'abatali basiraamu. Abantu ab'enjawulo ababadde be kkanya ekitabo kino bakiyise "ekitabo ekizaamu amaanyi"<ref>https://timesofindia.indiatimes.com/Calling-all-believers-to-a-conversation-on-Islam/articleshow/1326998.cms</ref> oba "ekyali kyalindilirwa okuva edda"<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Andrew_Sullivan</ref> songa abalala bagamba kyawandiikibwa okuvoola abasiraamu.<ref>http://www.democracynow.org/2006/2/7/freedom_of_speech_or_incitement_to</ref>
[[:en:Tarek_Fatah|Tarek Fatah]], omusiraamu okuva mu Canada okuva mu ntandikwa y'avumirira ekitabo kya ''The Trouble With Islam'',<ref>https://web.archive.org/web/20050207112221/http://canpalnet-ottawa.org/fatah.html</ref> yazza enjogera egamba nti Manji ali "yali mutuufu olw'enkola ey'obusosoze mu nsi y'abasiraamu" era nti "mwalimu ensonga nyingi ezaali zisinzira ku kumanya kwe".<ref>https://web.archive.org/web/20090107225747/http://www.thespec.com/Opinions/article/392889</ref>
''Akatabo ka The Trouble with Islam Today'' kaawerebwa mu mawanga awerako. Okuva mu Gwomusanvu 2009, ekitabo kino era kyawerebwa ne mu Malaysia.<ref name=":3">https://www.thestar.com.my/news/nation/2012/05/24/home-ministry-bans-irshad-manjis-book</ref>
=== ''Faith without Fear'' ===
Mu 2007 Manji yafulumya olutambi lwa [[:en:Public_Broadcasting_Service|PBS]], ''Faith without Fear''. kigoberera olugendo lwe okuzza okukkiriza n'emirembe. ng'otadde ku bbali ebyo ebyamusoomuza ng'akyali musiraamu. yavumbula bingi ku [[:en:Islamism|Busiraamu]] mu Yemen, Europe n'Obukiikakkono bwa America, wamu n'ebyafaayo ku [[:en:Critical_thinking|ndowooza y'ekika ekyawagguli]] ey'obusiraamu mu Spain n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pbs.org/weta/crossroads/about/show_faith_without_fear.html |access-date=2024-04-01 |archive-date=2022-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221209190230/https://www.pbs.org/weta/crossroads/about/show_faith_without_fear.html |url-status=dead }}</ref> ''Faith Without Fear'' kyalondebwa mu mpaka za [[:en:Emmy|Emmy]] era yeyawangula Awaadi y'empaka za [[:en:National_Film_Board|National Film Board]] of Canada [[:en:Gemini_Award|Gemini Award]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Film_Board_of_Canada</ref> K'ekatongoza ebikujjuko bya 2008 [[:en:Muslim_Film_Festival|Muslim Film Festival]], ebyategekebwa aba [[:en:American_Islamic_Congress|American Islamic Congress]]<ref>https://archive.today/20080416235659/http://www.muslimfilm.org/schedule.html</ref> era ne kawangula zaabu mu bikujjuko bya [[:en:New_York_Television_Festival|New York Television Festival]].
=== ''Allah, Liberty and Love'' ===
Mu 2011, Manji yafulumya akatabo ka ''Allah, Liberty and Love''. Mu katabo ke, anyonyola butya Aabasiraamu bweyayinza okuvvunula ekitabo ekitukuvu ekya Qur'an, okwogera n'eddembe n'okwelowooleza. Mu ngeri y'okuwagira ebiwandiiko bye, Manji ajuliza ''[[:en:Ijtihad|ijtihad]]'', ennono y'obusiraamu ey'okulowooza okwokwefumitiriza naddala mu kuvvunula [[:en:List_of_Islamic_texts|ebiwandiiko by'obusiraamu]] n'ebisomesebwa.<ref name="Doughty">https://web.archive.org/web/20170705121430/http://www.innovation.cc/book-reviews/rev_doughty_assay_manji18vi1a13.pdf</ref><ref name="Kaylan">https://www.newsweek.com/irshad-manji-challenges-muslims-follow-their-conscience-67465</ref> Manji akikkatiriza nti enkyukakyuka yonna mu ekuuma omutindo gw'obusiraamu essobola kuva mu bbo b'ennyini era tebisobola kuggibwa walala.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times_of_India</ref>
Manji akkiriziganya n'enkola ey'okufumbiriganwa wakati w'[[:en:Interfaith_marriage|abagalana ab'enzikiriza ez'enjawulo]] naddala okufumbiriganwa wakati w'Abasiraamu n'aatali basiraamu, abakyala Abasiraamu okufumbirwa abasajja abatali Basiraamu nga basinzira ku birowoozo bya Khaleel Mohammed owa [[:en:San_Diego_State_University|San Diego State University (SDSU)]], mu San Diego, California.<ref>https://freethinkingstokie.files.wordpress.com/2012/04/eng_bothpages.pdf</ref>
Nga bwekiri mu biwandiiko bya Manji ebirala, ''Allah, Liberty and Love'' byafuna ebirowoozo ebirungi n'ebibi. Rayyan Al Shawaf, aomuwandiisi asangibwa mu Beirut, anyonyola ekigendererwa kya Manji ku butya Qur'an bweyinza okuvvunulwa mu kitiibwa ky'obusiraamu so ssi ku butya bwekiyinza okukugirwa eri ekitabo kya Qur'an. Era awakanya ekya Manji okutumbula ijtihad ng'abuusa amaaso ku "''ijtihad'' kitala ekitula okuva ku njuyi zombi."<ref name="Al-Shawaf">https://www.boston.com/ae/books/articles/2011/06/25/manjis_allah_implores_muslims_to_think_freely/</ref> Al-Shawaf naye agamba nti Manji essira aliteeka ku "butya Quran bweyinza okuvunulwa mu kitiibwa okwawukana ku kyokuteekawo amateeka agakugira."<ref name="Al-Shawaf" /> Mu kwogera kwa Melik Kaylan mu ''[[:en:Newsweek|Newsweek]]'' anyonyola akatabo nga "kakuyege y'okukaaba kwa abasiraamu" era nga kujjudde "okusikiriza abalala okubawulira era bitambulira mu njogera ezitalina makulu nga bino biwaawaza amatu g'abawagizi be."
Omar Sultan Haque, omusomesa era omunonyereza ku mu ssomero ly'abasawo mu Yunivasite ya Harvard University Medical School, agamba nti newankubadde ekitabo kya Manji ky'amakulu mu kumanyisa abantu, "tekikwatagana n'abibuuza ebimu ebiyinza okufuula ebiseera by'eddini y'obusiraamu ey'amazima."<ref name="Haque">http://www.tnr.com/book/review/allah-liberty-love-irshad-manji</ref> Haque anyonyola ekirowooza kya Manji nga "enneyisa eraga okusiima naye mu busukkulumu". Howard A. Doughty, Pulofeesa w'emisomo gy'ensimbi n'ebyobufuzi ku ssomero lya [[:en:Seneca_College|Seneca College]], kino akinyonyola n'ekyawandiikibwa kya Haque: "Katonda wa Manji afaananira ddala omuwabuzi ow'amaanyi okuva mu ttendekero erya waggulu."<ref name="Haque" />
Doughty, mu afunza okulaba kwe ku biwandiiko bya Manji agamba nti abayizi abamu (nga yegyemu) abuusabusa oba "Manji anaasobola okuggusa ensonga ze era n'assa ebiwandiiko bye mu nkola." Wabula yewaayo okukuuma ebigambo bye nayongerezaako nti "abamuwakanya kyebatamanyi nti enjogera ye, enkolagana ye n'abantu, okumaanya kwe ku by'ensimbi n'ebyobufuzi bye bimusobozesa okukyusa endowooza ye okugizza ku bikolwa bya bantu."<ref name="Doughty" />
Okutongozebwa kwa kitabo kya ''Allah, Liberty and Love'' okw'ensi yonna kwalimu ebitakwatagana. Mu Gwekkuminogumu 2011, Abasiraamu abakuukutivu balumbagana ekitabo kya Manji nga kitongozebwa mu [[:en:Amsterdam|Amsterdam]];<ref name=":2">https://nationalpost.com/news/canada/irshad-manji-book-tour-in-indonesia-runs-into-trouble-with-islamic-thugs</ref> Abasajja abasiraamu abiri mu babiri balumbagana Manji nebagezaako okutyoboola.<ref>{{Cite web |url=http://israelbehindthenews.com/we-made-the-jerusalem-post-with-this-irshad-manji-speaking-the-truth/8343/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2016-08-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160808224230/http://israelbehindthenews.com/we-made-the-jerusalem-post-with-this-irshad-manji-speaking-the-truth/8343/ |url-status=dead }}</ref> Mu kaseera w'eyali abunya akatabo ke, Poliisi yamusazaamu okwogera kwe mu Jakarta olw'ekibiina ky'abagagga ekya [[:en:Islamic_Defenders_Front|Islamic Defenders Front]] okuva mu Indonesia.<ref>https://web.archive.org/web/20160308024014/http://jakartaglobe.beritasatu.com/archive/indonesian-hardline-group-urges-govt-to-deport-liberal-canadian-muslim-activist/</ref> Oluvanyuma lw'ennaku, abasajja nkumi na nkumi okuva mu kakiiko ka [[:en:Indonesian_Mujahedeen_Council|Indonesian Mujahedeen Council]] bavvoola tiimu ya Manji n'abawagizi be mu [[:en:Yogyakarta|Yogyakarta]]. Abantu ab'ejawulo bakosebwa era tewali n'omu yaweebwa bujjanjabi mu ddwaliro.<ref>https://web.archive.org/web/20130310112512/http://www.thejakartapost.com/news/2012/05/10/irshad-manji-injured-mob-attack-yogya.html</ref><ref name=":2" /> Oluvanyuma lw'ebyo, Gavumienti ya Malaysia yawera ekitabo kya ''Allah, Liberty and Love''. Naye mu Gwomwenda 2013, Kkooti ya wagguli mu [[:en:Kuala_Lumpur|Kuala Lumpur]] yakisazaamu.<ref>https://web.archive.org/web/20131004213928/http://www.themalaysianinsider.com/malaysia/article/ban-on-irshad-manjis-book-lifted</ref> Omwaka ogwali guwedde, Nik Raina Nik Abdul Aziz, omukyala okuva mu Malaysia era nga yali omu kuba Maneja ba [[:en:Borders_Group|Borders Bookstore]], yakwatibwa olwokutunda akitabo kya Manji ekyali kyavvunulwa ng'eggwanga telinnaba kulangirira nvumbo.<ref>http://www.aljazeera.com/indepth/features/2012/08/2012867105109271.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20171029023305/http://antarapos.com/en/index.php?q9nan56SpKPkoObnaNGXpVvZn7WkcZFjZQ</ref> Oluvanyuma lw'emyaka esatu ng'atoa n'ebannamteeka, Kkooti ya Malaysia yagoba okuwaaba kwa Gavumenti.<ref>http://www.themalaymailonline.com/malaysia/article/nik-rainas-nightmare-finally-over-as-federal-court-dismisses-jawis-prosecut</ref><ref>http://www.themalaymailonline.com/malaysia/article/judges-slam-islamic-authority-for-premature-raid-on-borders</ref>
=== ''Don't Label Me'' ===
Mu nteekateeka z'okufulumya ekitabo ekikyasembyeyo, ''Don't Label Me: An Incredible Conversation for Divided Times'', Manji yeyali omwogezi ku lunaku lwa Discovery, Dialogue & Action event ekya [[:en:Washington_University_in_St._Louis|Washington University in St. Louis]] nga 19 Ogwokubiri 2019.<ref>https://source.wustl.edu/2019/02/honest-diversity-moral-courage-and-shedding-labels-a-qa-with-irshad-manji/</ref> ''Don't Label Me'' kyafulumizibwa aba [[:en:St._Martin's_Press|St. Martin's Press]] nga 26 Ogwokubiri.<ref name=":0">https://www.newsweek.com/2019/03/08/irshad-manji-interview-dont-label-me-diversity-black-lives-matters-1335894.html</ref> Ekitabo kyawandiikibwa ng'emboozi ey'okutebereza ne Lily, embwa ya Manji eyasooka, nga yaffa era nga yalabikirako mu [[:en:Devil's_advocate|Devil's advocate]].<ref name=":1">https://vancouversun.com/entertainment/books/listening-is-the-best-way-to-get-your-point-across-says-irshad-manji</ref><ref name=":4">{{Cite web |url=https://areomagazine.com/2019/05/01/irshad-manjis-dont-label-me-book-review/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-01 |archive-date=2023-11-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231111031748/https://areomagazine.com/2019/05/01/irshad-manjis-dont-label-me-book-review/ |url-status=dead }}</ref> Okusinziira ku Dana Gee owa ''[[:en:Vancouver_Sun|Vancouver Sun]]'', "kirabika nga ekitalina mulamwa naye nga kikola". Manji akozesa emboozi eno okumanyisa abantu [[:en:Tribalism|busosoze mu mawanga]] saako n'enkolagana wakati w'abo abawakanya by'eyawandiika.<ref name=":1" /> Mu katambi akafulumizibwa aba ''[[:en:Time_(magazine)|Time]]'' magazine mu Gwokusatu 2019, Manji agamba nti "Ndiwano okuleeta ekiteeso, mu kaseera nga amasomero gasomesa abaana okwenyiiza, balina okubasomesa engeri y'okunyiza abalala".<ref>https://people.com/human-interest/schools-kids-how-not-to-be-offended-irshad-manji/</ref> Munnakatemba [[:en:Chris_Rock|Chris Rock]], nga muwagizi wa Manji,<ref name=":0" /> naye yatumbula ekitabo ng'ayita ku kibanja kye ekya Twitter ng'ekitabo yakiyita "genius".<ref>https://hiddenforces.io/podcasts/irshad-manji-diversity-culture-wars/</ref><ref>https://twitter.com/chrisrock/status/1100499552933724165</ref> Mu kwekennenya ekitabo kya ''Don't Label Me'' ekyakolebwa aba ''Areo Magazine'', Samuel Kronen yawandiika nti "Manji eleeta enkolagana enungi, okwekilirizamu, obwesimbu era ateddewo okumanya ku bizibu abantu by'ebasanga."<ref name=":4" />
== Ebyamutuukako ==
Manji afunye okutiisibwatiisibwa okuwerako olw'endowooza ye.<ref>http://www.independent.co.uk/news/people/profiles/irshad-manji-islams-marked-woman-58908.html</ref> Nga akyabeera mu Toronto, amadirisa ge yagakola nga tegayitamu masasi olw'ebyokwerinda.<ref name="Todd" /> Manji anyonyolwa nga [[:en:Quranist|Quranist]].<ref>Kaminski, Joseph J. (2017). "Introduction: Determining the Basis for Political Discourse for the Next Generation". ''The Contemporary Islamic Governed State''. Cham: Palgrave Macmillan. pp. 1–28.</ref>
Mu mboozi ey'akafubo n'aba ''[[:en:The_Jerusalem_Post|The Jerusalem Post]]'', ng'anyonyola eby'obufuzi, Manji yagamba, "siri wa ku luuyi lwa kkono, siri wa ku luuyi lwa Ddyo, ndi mutume". Awakanyiza ebigambibwa mbu Entalo za Amerika zileetawo enkola ya [[:en:Islamic_extremism|Islamic extremism]].<ref>https://www.nytimes.com/2006/08/16/opinion/16manji.html</ref> Manji butereevu yetaba mu ntalo ezaali wakati wa Amerika mu [[:en:Iraq_War|Iraq]] ne [[:en:War_in_Afghanistan_(2001–present)|Afghanistan]], era n'olutalo lw'obukulembeze olwa [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] [[:en:War_on_Terror|War on Terror]].<ref name="Aroon">https://foreignpolicy.com/2007/04/19/on-tv-tonight-osama-bin-ladens-worst-nightmare/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.thenation.com/article/missionary-position/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2018-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910181407/https://www.thenation.com/article/missionary-position/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Cole">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nowtoronto.com/art-and-books/q-and-a-irshad-manji/ |access-date=2024-04-01 |archive-date=2018-09-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911002456/https://nowtoronto.com/art-and-books/q-and-a-irshad-manji/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Duff-Brown">https://www.chron.com/news/nation-world/article/Rebellious-writer-s-criticism-of-Islam-stirring-1628637.php</ref> Mu 2006, obuweereza bwe mu lutalo lwa Iraq lwafuuka lw'amaanyi eri Gavumenti ya Bush.<ref name="Jerusalem Post" /> Ku Iraq, yagamba nti "yalowooza offiisi onkulu yalina okumanyisibwa okumala oksobola okukola okusalawo."<ref name="Cole" /> Era yagamba nti, "mbadde nebuuza mu lujjudde ku mirimu egy'omu Afghanistan n'abiki ebinakivaamu."<ref name="Cole" />
Akikkatiriza nti aba [[:en:Palestinians|Palestine]] basanga emirimu ebiri: ekisooka ebikolebwa aba [[:en:Hamas|Hamas]] eri abakyala n[[:en:LGBT|'abalya ebisiyaga]] n'endala ey'[[:en:Israel_Defense_Forces|amaggye ga Israeli]] mu ba Palestine bonna.<ref>https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/discussion/2007/04/18/DI2007041801507.html</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mu 2016, Manji n'omwagalwa we, Laura Albano, mafumbiriganwa mu Hawaii.<ref>http://www.freemalaysiatoday.com/category/nation/2016/05/10/irshad-manji-marries-partner-laura-albano/</ref> Bawangalira eyo n'embwa zaabwe. Abagalana bano bayawukana.<ref>https://irshadmanji.com/divorcing-courageously/</ref>
== Awaadi n'ebitiibwa by'eyafuna ==
* 1997 – omulwanirizi w'omwenkano mu bakyala mu kyaasa ekya 21 nga yatuumibwa aba ''[[:en:Ms._Magazine|Ms. Magazine]]''<ref>September/October 1997 issue of ''Ms.'', p. 104</ref>
* Awaadi za 2004 – [[:en:Oprah_Winfrey|Oprah Winfrey]] eri asinze obuvumu, amaanyi n'okwewayo"<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISSN_(identifier)</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.pbs.org/weta/crossroads/about/show_faith_without_fear_film.html |access-date=2024-04-01 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826234805/https://www.pbs.org/weta/crossroads/about/show_faith_without_fear_film.html |url-status=dead }}</ref>
* 2005 – Named by ''The Jakarta Post'' as one of three women making a positive change in Islam today.<ref>https://www.huffingtonpost.com/author/irshad-manji</ref>
* 2006 – Young Global Leader selected by the [[:en:World_Economic_Forum|World Economic Forum]]<ref>https://web.archive.org/web/20140813024501/http://www.weforum.org/content/pages/ygl-alumni-community</ref>
* 2007 – Global Vision Prize, [[:en:Immigration_Equality|Immigration Equality]]'s highest honour<ref>2007 Annual Benefit, New York City.</ref>
* 2008 – Honorary Doctorate [[:en:University_of_Puget_Sound|University of Puget Sound]]<ref>https://web.archive.org/web/20080609034250/http://www.ups.edu/x27840.xml</ref>
* 2009 – Muslim Leader of Tomorrow from the [[:en:American_Society_for_Muslim_Advancement|American Society for Muslim Advancement]]<ref>http://asmasociety.typepad.com/mlt/</ref>
* 2012 – The [[:en:Ethical_Humanist_Award|Ethical Humanist Award]] from New York [[:en:Society_for_Ethical_Culture|Society for Ethical Culture]]'s highest honour
* 2014 – [[:en:Honorary_Doctorate|Honorary Doctorate]] [[:en:Bishop's_University|Bishop's University]]<ref>https://web.archive.org/web/20140701055759/http://www.ubishops.ca/about-bu/bu-news/details.html?tx_ttnews%5Btt_news%5D=457&cHash=425754d146460b625ca0d0491daf1ae7</ref>
* 2015 – [[:en:Lantos_Human_Rights_Prize|Lantos Human Rights Prize]]<ref>https://www.voanews.com/a/three-women-muslim-countries-us-human-right-award/3098387.html</ref>
== Ebimukwatako ==
* 1997 – ''Risking Utopia: On the Edge of a New Democracy'', (Douglas and McIntyre )
* 2003 – ''[[:en:The_Trouble_with_Islam_Today|The Trouble with Islam Today]]'' (St. Martin's Press, )
* 2011 – ''Allah, Liberty and Love: The Courage to Reconcile Faith and Freedom''<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-4516-4520-0</ref> (Atria Books, , )
* 2019 – ''Don't Label Me: An Incredible Conversation for Divided Times'' (St. Martin's Press, )
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* Omukutu gwa webusayiti omutongole
* Irshad Manji ku IMDb
* Okulabika kwe ku C-SPAN
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Manji, Irshad}}
83dau1z1mzxekbfht0se8ubpd45h2qj
Parliament of Uganda
0
11658
56448
55013
2026-06-24T18:15:05Z
Judithamos
10087
/* Laba nebino */ nterezeza mu kiwandiiko
56448
wikitext
text/x-wiki
[[File:2_May_2012_-_Ugandan_Parliament_-_2_Mai_2012_-_Senedd_UgandaVisit_(7999785956).jpg|thumb|Ssentebe wa [[:en:Senedd|Senedd]] ayaniriza ababaka okuva mu Palamenti ya Uganda; 2012]]
'''Palamenti ya Uganda''' lwe lukiiko lw'ababaka ba [[Yuganda|Palamenti olumu]] olukola amateeka. Ogumu ku mirimu gyayo emikulu kwe kuyisa amateeka agawagira enfuga ennungi mu ggwanga. Baminisita ba gavumenti balina okuddamu abakiise b’abantu ku mwaliiro gw’ennyumba era bayinza okulondebwa okuva mu bammemba baayo.
Okuyita mu bukiiko bwa palamenti obw’enjawulo, palamenti yeetegereza pulogulaamu za gavumenti naddala nga bwe kirambikibwa mu kwogera kw’Embeera ''y’Eggwanga'' <ref>{{Cite web |date=2021-06-04 |title=Is the State of the Nation address relevant? |url=https://vinasbiz.com/is-the-state-of-the-nation-address-relevant/ |access-date=2021-06-12 |website=VINAS Businesses |language=en-US |archive-date=2021-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210612235731/https://vinasbiz.com/is-the-state-of-the-nation-address-relevant/ |url-status=dead }}</ref> okukolebwa pulezidenti. Ensonga z’eby'ensiimbi, gamba ng’emisolo n’okuwola looni, zeetaaga okukirizibwa palamenti oluvannyuma lw’okukubaganya ebirowoozo okutuufu. <ref>{{Cite web |title=Functions of The Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=5 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120419095437/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=5 |archive-date=2012-04-19 |website=The Parliament of Uganda}}</ref> Palamenti era erina obuyinza okukakasa okulondebw kw'apulezidenti era, okuyita mu [[:en:Motion_of_censure|kiteeso ky’okuvumirira]], kiyinza okuwaliriza Minisita okulekulira.
== Abasingaanibwaamu ==
Palamenti ey’ekkumi n’emu (2021–2026) erina ebifo 557, nga kuliko n’abakiise 353 abaalondebwa nga bakozesa okulonda okusooka okuyita mu kifo mu bitundu ebiwangudde omu. Nga bakozesa enkola y’emu, ebifo 146 biterekebwa nga bya bakyala, nga beebalina okubijuza, nga buli [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] erimu ekifo kimu. N’ekisembayo, ebifo 30 bijjuzibwa mu ngeri etali ya butereevu nga biyita mu matendekero ag’enjawulo ag’ebyokulonda: 10 nga bayita mu magye, 5 by'abavubuka, 5 by'abakadde, 5 ebibiina by’ababwegasi, 5 by'abantu abaliko obulemu, ate 28 [[:en:Ex_officio_member|ba Ex Officio Members]] . Mu buli kimu ku bibinja bino, waakiri omukazi omu alina okulondebwa (lwaakiri babiri ku kibinja ky’amagye). <ref>{{Cite web |last= |date=2018-01-18 |title=Composition of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/composition-parliament |access-date=2023-03-15 |website=parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Constitution |url=https://www.ilo.org/dyn/natlex/docs/ELECTRONIC/44038/90491/F206329993/UGA44038.pdf}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Electoral handbook |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/VET%20Handbook%202020.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129045142/https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/VET%20Handbook%202020.pdf |archive-date=2020-11-29 |access-date=2021-01-22}}</ref> <ref>{{Cite web |title=IFES Election Guide | Elections: Uganda National Assembly 2021 |url=https://www.electionguide.org/elections/id/3613/#_ftn1 |website=www.electionguide.org}}</ref>
Mu 2016, yalimu abakiise b’ebitundu 288, abakyala ba disitulikiti 121, abakiise b’eggye [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|lya Uganda People’s Defence Force]] kkumi, abakiise b'abavubuka bataano, abakiise baabaliko obulemu bataano, abakiise bataano ab’abakozi, n’abakiise kkumi na musanvu ''abaaba memba ba ex officio''. <ref>{{Cite web |title=Composition of Uganda's Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/composition-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180421020206/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/composition-of-parliament |archive-date=2018-04-21 |access-date=2014-12-13 |website=The Parliament of Uganda}}</ref>
== Ebigikwatako ==
Palamenti ya Uganda yatandikibwawo mu 1962, amangu ddala nga eggwanga limaze okufuna ameefuga. <ref>{{Cite web |title=Chronology of the Parliaments of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=2017-10-29 |access-date=2012-07-02}}</ref>
=== Palamenti eyasooka (1962–1963) ===
[[File:The_tower_at_Uganda's_parliament.jpg|thumb|Omunaala ogwawula ekifo ky'omubuvanjuba n’ekizimbe eby’obukiika ddyo ku Palamenti ya Uganda. omunaala guno nga guli wamu ne palamenti gwazimbibwa gavumenti y’amatwale ga Bungereza ku nkomerero y’emyaka gya 1950 ng’ekirabo eri Uganda nga tebanaba kufuna bweetwaaze bwaabwe.]]
Ekibiina kino mu kiseera ekyo kyali kimanyikiddwa nga [[:en:Uganda_Legislative_Council|Olukiiko lw'Eggwanga]]. Kyali kirina bammemba 92 era nga kyali kikubirizibwa, nga [[:en:Speaker_(politics)|sipiika]], [[John Bowes Griffin|Sir John Bowes Griffin]], munnamateeka [[Great Britain|Omungereza]] era eyali Ssaabalamuzi wa Uganda .
=== Palamenti ey'okubiri (1963–1971) ===
Mu kiseera kino, Ssaabaminisita [[Milton Obote]] yasazaamu ssemateeka era neyeerangirira nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu 1966. Palamenti eno era yalaba obwakabaka bwa Uganda obw’ennono nga bujjibwaawo n’okulangirira Uganda [[:en:Republic|ng'eyeetwaala]] . Okusalawo kuno kwavirako olukiiko lw’amateeka gw'aba memba ba Palamenti [[:en:A._G._Mehta|A. G. Mehta]] oluvannyuma lw’olukiiko [[:en:Ugandan_Constitutional_Conference|lwa Semateeka ga Uganda]] Uganda mwe yafuuka eggwanga eryetongodde. <ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1437232 ''"Uganda Constitutional Conference, 1961"'']. ''New Vision''. October 2016.</ref> <ref>Great Britain, ed. (1961). ''Uganda: report of the Uganda Constitutional Conference, 1961 and text of the agreed draft of a new Buganda agreement initialled in London on 9th October, 1961''. Cmnd. London: H.M.S.O.</ref> Sipiika mu kiseera kya Palamenti ey'okubiri yali [[:en:Narendra_M._Patel|Narendra M. Patel,]] Munnayuganda eyalina emirandika gya [[:en:India|Buyindi.]] Palamenti eno yakomekerezebwa oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti ya Milton Obote mu Gusooka mu 1971.
=== Palamenti ey'okusatu (1979–1980) ===
Oluvanyuma lw’okugobwa kwa Idi Amin mu Gwokuna mu 1979, ekibiina ekipya ekikola amateeka nga kamanyikiddwa nga Uganda Legislative Council katandikibwawo. Nga kalina bammemba abaasooka 30, oluvannyuma obwammemba bwayongezebwa okutuuka ku 120. Eno ye yali Palamenti ey’okusatu era nga yakubirizibwa nga [[Edward Rugumayo]] . Ekibiina kino ekikola amateeka kyeeyongera okukola okutuusa okulonda kwa bonna okw'omu Gwekumineebiri mu 1980.
=== Palamenti ey’okuna (1980–1985) ===
Ekiseera kino kyavirako okukomawo kwa [[Milton Obote]] mu buyinza n’ekibiina ky'eby'obufuzi ekiyitibwa [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), oluvannyuma lw’okulonda kw’eggwanga okwalimu obutakaanya mu 1980. Sipiika wa Palamenti ey’okuna yali [[Francis K. Butagira|Francis Butagira]], munnamateeka eyatendekebwa [[:en:Harvard_Law_School|mutendekero lya Harvard]] . Palamenti ey’okuna yakomekerera General [[Bazilio Olara-Okello|Basilio Olara Okello]] bwe yagoba Obote ne gavumenti ya UPC mu 1985.
=== Palamenti ey’okutaano (1986–1996) ===
Emanyikiddwa nga National Resistance Council (NRC), Palamenti ey’okutaano yatandikibwawo oluvannyuma lw'okugwa kw’olutalo [[:en:Ugandan_Bush_War|lw’omu nsiko mu Uganda]] (1980–1986). Nga batandikira ne bammemba 38 ab’ebyafaayo ab’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ne [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], akakiiko akakola amateeka kaagaziyizibwa mpolampola okutekebwaamu abakiise okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. Sipiika mu kiseera kya Palamenti ey’okutaano yali [[Yoweri Museveni]], nga naye mu kiseera kye kimu yaweereza nga Pulezidenti wa Uganda.
=== Palamenti ey’omukaaga (1996–2001) ===
Palamenti ey’omukaaga yatondebwaawo mu kiseera ky'eby’obufuzi bw’ekibiina ekimu (NRM). [[James Wapakhabulo]] yaweereza nga sipiika okuva mu 1996 okutuuka mu 1998. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, [[:en:Francis_Ayume|Francis Ayume]], omubaka wa Palamenti okuva mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]], yaweereza nga sipiika.
=== Palamenti ey’omusanvu (2001–2006) ===
Palamenti ey'omusanvu yakubirizibwa [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]] eyali Sipiika. Eteeka eryayisibwa mu kiseera kino eryasinga okuvaako obutakaanya kwe kukyusa semateeka mu kuggyawo ekomo ku bisanja bya pulezidenti by'alina okumala mu buyinza.
=== Palamenti ey’omunaana (2006–2011) ===
Kino kyaliu okugenda mu maaso okwa Palamenti ey’omusanvu, nga Edward Ssekandi ye sipiika ate Rebecca Kadaga ye mumyuka wa sipiika.{{#section-h:2006 Ugandan general election|Parliament}}
=== Palamenti ey’omwenda (2011–2016) ===
Palamenti ey’omwenda yakubirizibwa [[Rebecca Kadaga]] nga [[:en:Speaker_(politics)|sipiika]], ne [[Jacob Oulanyah]] nga y'amyuuka sipiika.{{#section-h:2011 Ugandan general election|Parliament}}
=== Palamenti ey’ekumi (2016–2021) ===
Mu Palamenti ey’ekumi, Rebecca Kadaga ne Jacob Oulanyah baasigadde mu bifo byabwe nga sipiika n’omumyuka wa sipiika.{{#section-h:2016 Ugandan general election|Parliament}}
==== Olutalo lwa Palamenti olwa 2017 ====
Mu Gwomwenda nga 27, 2017, olutalo lwabalukawo mu lutuula lw’ababaka ba palamenti ya Uganda olwaali olw'okukola amateeka. Eteeka eryali liteesebwaako mu kiseera ekyo lyali lya kugya komo ku myaka gya pulezidenti 75 okuva mu semateeka wa Uganda. Oluvannyuma lw’okulumiriza kwa sipiika wa palamenti eri ababaka abamu abakola amateeka mu kasenge akatabangula emirembe, waabalukawo olutalo olujjuvu mwe bakasukira obutebe, emisinde gy’amaloboozi nga gikozesebwa ng’emiggo, nga n’abamu ku bammemba bagyibwaako abaserikale b’eby'okwerinda abaali bambadde engoye eza bulijjo. <ref>{{Cite web |last=AP Archive |date=2 October 2017 |title=Fighting in parliament as Uganda ejects MPs |url=https://www.youtube.com/watch?v=DIDYRD2uGoY |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20200303103317/https://www.youtube.com/watch?v=DIDYRD2uGoY&gl=US&hl=en |archive-date=3 March 2020 |access-date=16 March 2020 |website=YouTube }}</ref>
=== Palamenti ey’ekumi neemu (okuva 2021 paka kati) ===
Mu Gwokusatu 25, 2022, [[Thomas Tayebwa]] yalondebwa ng’omumyuka wa Sipiika wa Palamenti ya Uganda omuggya. <ref>{{Cite web |date=2022-03-25 |title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482 |access-date=2022-03-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>{{#section-h:2021 Ugandan general election|Parliament}}
== Amateeka ga Uganda ==
Eby’okulabirako by’amateeka ga Uganda mulimu:
* Ennongoosereza mu semateeka okuggyawo ekomo ku bisanja bya pulezidenti. <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">[ ''<span title="The text near this tag may need clarification or removal of jargon. (July 2024)">[[Wikipedia:Please clarify|okunnyonnyola kwetaagibwa]]</span>'' ]</sup>
* Eteeka ly’emirimu, 2006, eteeka 6 erya 2006 <ref>Uganda Legal Information Institute, [https://web.archive.org/web/20250928002934/https://ulii.org/akn/ug/act/2006/6/eng%402006-06-08 Employment Act, 2006], accessed 10 June 2024</ref>
* [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2014|Eteeka erirwanyisa obuli bw'ebisiyaga ebisiyaga, erya 2014]]
* [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|Eteeka erirwanyisa obuli bw'ebisiyaga,erya 2023]]
Etendekero lya Uganda Legal Information Institute (ULII) lifulumya amateeka ga Uganda, nga gakiriza [[:en:Online|okugagoberera ku bweereere ku mikutu gya yintaneeti]]. <ref>Uganda Legal Information Institute, [https://ulii.org/ Welcome to the Uganda Legal Information Institute], accessed 10 June 2024</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_legislatures_by_country|Olukalala lw’akakiiko akakola amateeka nga basinziira ku mawanga]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba sipiika ba Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Apollo_Ofwono|Apollo Ofwono]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
{{Africa legislatures}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
gkeim1942lefsfe0pj835v8y79eymwh
Action for Development
0
12447
56455
44020
2026-06-25T00:19:22Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56455
wikitext
text/x-wiki
'''Action for Development (ACFODE)''' kibiina ky’abakyala mu Uganda ekimu ku byasooka nga tekidukanyiziba gavumenti ekyatandikibwawo abakyala abasomesa; Dr Joy Kwesiga, Dr Hilda Tadria ne Dr Ruth Mukama nga bayambibwako Maxine Ankra n’ekigendererwa eky’okuyingizaamu ebirowoozo ebyateesebwako mu lukungaana [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|lw’Amawanga Amagatte olw’Ensi Yonna]] mu [[:en:World_Conference_on_Women,_1985|Lukungaana olwali ku bakyala]] olwaliwo mu Gwomusanvu 1985 mu [[:en:Nairobi|kibuga Nairobi ekya Kenya.]] <ref name=":0">{{Cite web |last=Adrianna L. Ernstberger |date=April 2020 |title=A Room, A Chair A Room, A Chair, and A Desk: Founding Voices of Women's and Gender Studies in Uganda |url=https://vc.bridgew.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=2239&context=jiws |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210407092624/https://vc.bridgew.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=2239&context=jiws |archive-date=7 April 2021 |access-date=2022-04-04 |website=Bridgewater State University}}</ref> [[Yuganda|Uganda]] yali egaaniddwa okuyingira mu lukungaana luno olw’embeera y’eby'obufuzi eyaliwo mu kiseera ekyo, bwekityo ne waberawo obwetavu bw’okutandikawo ekibiina ekigenda okulwanirira ensonga z’abakyala awatali kuyingirirwa gavumenti.<ref name=":0" />
== Byebakola ==
ACFODE esira esinga kuliteeka ku nsonga ezikwata ku kuwa abakyala amaanyi mu Uganda nga bayita mu kunoonyereza, okuzimba obusobozi, okuzimba omukago, okukunga abantu, okumanyisa abantu n’okubunyisa amawulire ku kuteekawo enkola. <ref>{{Cite web |title=The Status of Human Rights Organizations in Sub-Saharan Africa Uganda |url=http://hrlibrary.umn.edu/africa/uganda.htm |access-date=2021-05-12 |website=hrlibrary.umn.edu}}</ref>
Era kiwanirira ensonga z'abakyala mu n'omwenkanonkano ku bigendererwa by'eggwanga era ng'esira baliteeka ku kumalawo [[:en:Domestic_violence|Obutabanguko]] [[:en:Discrimination|n'Okusosola mu kikula ky'abantu]] mu [[Yuganda|Uganda]] .
ACFODE era ewagira enfuga ennungi ne gavumenti eyeenyigirwaamu abantu nga bayita mu kulondoola n’okusomesa abantu. Era etumbuula okukola n’okuteeka mu nkola enteekateeka z’eby'obufuzi, eby'enfuna, n’embeera z’abantu ezikwata ku kikula ky’abantu. <ref>{{Cite web |title=Action for Development (ACFODE) Experiences at the Local Level |url=https://gender-financing.unwomen.org/en/resources/a/c/t/action-for-development-acfode-experiences-at-the-local-level |access-date=2021-05-12 |website=gender-financing.unwomen.org |archive-date=2021-05-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210512134414/https://gender-financing.unwomen.org/en/resources/a/c/t/action-for-development-acfode-experiences-at-the-local-level |url-status=dead }}</ref>
Era kiyamba mu kuzimba n’okunyweza [[:en:Non-governmental_organization|ebibiina by’obwannakyewa]] ekikyefananyiriza emirimu gyekikola mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Action for Development |url=https://www.asafeworldforwomen.org/al-africa/284-acfode.html |access-date=2021-05-12 |website=Mysite |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Human Rights Watch: Domestic Violence and HIV/AIDS |url=https://www.hrw.org/legacy/campaigns/women/aids/ugandangos.htm |access-date=2021-05-12 |website=www.hrw.org}}</ref>
== Enteekateeka z’okubangula abantu ==
ACFODE yatandikawo enteekateeka z’okubangula abantu ku nsonga eyatuumibwa Sauti Ya Sasa, kaweefube eyagendererwa okuzimba obukugu mu by'obukulembeze eri abavubuka mu Uganda. Enteekateeka eno yawa abavubuka bangi obusobozi obukulu obw’okusalawo, okulonda mu ngeri ey’amagezi n’emikisa gy’obukulembeze egyongezebwaamu ku busobozi bw’ebitongole obw’enjawulo.<ref>{{Cite web |title=SAUTI YA SASA Project {{!}} Action For Development (ACFODE) |url=https://www.acfode.or.ug/project/sauti-ya-sasa-project |access-date=2024-05-23 |website=www.acfode.or.ug}}</ref>
== Gyebasinganibwa ==
Ekitebe kya ACFODE ekikulu kisinganibwa ku poloti namba 623/624 Dan Mulika close e [[:en:Bukoto|Bukoto]].<ref>{{Cite web |title=Action For Development, Action For Development, ACFODE House, Plot 623/624 Bukoto, Kampala (2021) |url=http://www.findglocal.com/UG/Kampala/175465652489216/Action-For-Development |access-date=2021-05-12 |website=www.findglocal.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=Action for Development - Uganda - Uganda - Health Research Web (HRWeb) |url=https://healthresearchweb.org/en/uganda/cso_4396 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210512131810/https://healthresearchweb.org/en/uganda/cso_4396 |archive-date=2021-05-12 |access-date=2021-05-12 |website=healthresearchweb.org}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
5czorulpqxpeok7tagzvwimx6q55y46
Juliet Kakande Nakabuye
0
12639
56465
45563
2026-06-25T10:15:37Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56465
wikitext
text/x-wiki
'''Juliet Kakande Nakabuye''' (yazaalibwa nga 13 Ogusooka 1978) Munnayuganda, munnabyabufuzi mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminemu wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ng'akiikirira [[:en:Masaka_City|Masaka City]] . <ref name=":0">https://ugleader.com/leader/1011/nakabuye-juliet-kakande</ref> <ref>https://ugsound.com/my-leader-detail/100/NAKABUYE-JULIET-KAKANDE</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/tag/juliet-kakande-nakabuye/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://eyemediauganda.com/2023/05/26/its-me-in-romance-video-masaka-woman-juliet-nakabuye-admits-tweeps-hit-at-her/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-10 |archive-date=2024-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240810232239/https://eyemediauganda.com/2023/05/26/its-me-in-romance-video-masaka-woman-juliet-nakabuye-admits-tweeps-hit-at-her/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mpuuga-scoffs-at-government-over-ban-on-relief-food-distribution-3480910</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_135959</ref> <ref name=":1">https://ugandaradionetwork.net/story/masaka-city-leaders-petition-lands-ministry-over-falsification-of-titles?districtId=486</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_136192</ref> <ref>https://sunrise.ug/news/202009/who-got-who-missed-the-nup-flag-for-mp.html</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Ono wa kakiiko akagaba emikisa egy'enkanankana n'akakiiko ka bakozi ba gavumenti ne Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Yali omu ku bakulembeze b’Ekibuga Masaka abaasaba Minisitule y’Ebyettaka Olw’okutunda ebyapa ebijingirire.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminemu]]
* [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://x.com/juliet_kakande?lang=en Juliet Nakabuye Kakande ku mukutu gwa Twitter]
0q1jj02khx64fgzvkyrflbr4igzef34
William Canby, omuwandiisi w’ebitabo
0
12674
56435
56103
2026-06-24T17:51:09Z
Solomon Suubi
6901
/* Laba ne bino */ Ntereezezza mu kiwandiiko
56435
wikitext
text/x-wiki
{{s-start}}
{{s-legal}}
{{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}}
{{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}}
{{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}}
{{s-end}}
{| class="infobox vcard"
|- class="infobox-image" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |<div class="fn" style="font-size:125%;">William Canby, omuwandiisi w’ebitabo</div>
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
| colspan="2" class="infobox-image" |[[File:William_C._Canby_Jr.jpg|frameless]]
|- class="infobox-header" colspan="2" style="color: #202122; background:lavender;line-height:normal;padding:0.2em;"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |
|}
'''William Cameron Canby Jr.''' (yazaalibwa mugwokutaano 22, 1931) mulamuzi [[:en:Senior_status|omukulu ow’ekitundu]] [[:en:United_States_Court_of_Appeals_for_the_Ninth_Circuit|mu Amerika]], ng’atudde mu [[:en:Phoenix,_Arizona|Phoenix]], [[:en:Arizona|Arizona]] .
Nga pulofeesa mu [[:en:Arizona_State_University|Arizona State University]] ettendekero lyamateeka era nga ye mulamuzi w’ekitundu mu kkooti ejurirwamu mu Amerika mu kkooti ey’omwenda, Canby amanyiddwa ng’omuntu alina obuyinza ku mateeka [[:en:Native_Americans_in_the_United_States|g’Abayindi mu Amerika]] . Abadde awandiise emiko [[:en:Law_review|egy’okuddamu okwetegereza amateeka]], ekitabo ekikulu eky’okusoma, n’ekitabo kya West Nutshell Series ekisookerwako ku nsonga eno. Ng'akyali pulofeesa mu ASU, Canby yawakanya bulungi omusango gwa ''[[Bates v. State Bar of Arizonahttps://en.wikipedia.org/wiki/Bates v. State Bar of Arizona|Bates]] v. State Bar of Arizona'', Kkooti Enkulu mwe yagamba nti [[:en:First_Amendment_to_the_United_States_Constitution|Ennongoosereza esooka]] ekkiriza bannamateeka okulanga mu ngeri etabuzaabuza bantu bonna.
== Okusomesa n’okutendekebwa mu by’amateeka ==
Yazaalibwa mu [[Saint Paul, Minnesotahttps://en.wikipedia.org/wiki/Saint Paul, Minnesota|Saint Paul]], [[:en:Minnesota|Minnesota]], Canby yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli ye esooka mu by'emikono]] okuva mu [[:en:Yale_University|yunivasite ya Yale]] mu 1953 ku sikaala ya [[:en:ROTC|ROTC]], n’atikkirwa mu ngeri [[:en:ROTC|ya summa cum laude]] ne [[:en:Phi_Beta_Kappa|Phi Beta Kappa]]. Oluvannyuma yafuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] okuva mu [[:en:University_of_Minnesota_Law_School|Yunivasite y’e Minnesota ey'amateeka]] mu 1956, n’atikkirwa [[:en:Order_of_the_Coif|mu nsengeka ya Coif]], nga tannaba [[:en:Law_clerk_of_the_Supreme_Court_of_the_United_States|muwandiisi]] wa mulamuzi [[:en:Charles_Evans_Whittaker|Charles Evans Whittaker]] owa [[:en:United_States_Supreme_Court|Kkooti Enkulu mu Amerika]] .
== Omulimu gw’ekikugu ==
Canby yali [[:en:Lieutenant|lieutenant]] mu [[:en:Judge_Advocate_General's_Corps,_U.S._Air_Force|JAG Corps]] [[:en:United_States_Air_Force|amagye gomubbanga mu amerika]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1958. Yali mu kwegezaamu okwenjawulo mu Saint Paul okuva mu 1959 okutuuka mu 1962 nga tannaba kwegatta ku [[:en:Peace_Corps|Peace Corps]] . Yaliko omuyambi wa Dayirekita wa Peace Corps owa [[:en:Ethiopia|Ethiopia]] okuva mu 1962 okutuuka mu 1963 n’oluvannyuma omumyuka wa Dayirekita wa Ethiopia okuva mu 1963 okutuuka mu 1964. Olwo yali Dayirekita wa [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1964 okutuuka mu 1966. Yali muyambi wa njawulo wa [[:en:United_States_Senator|Senator wa Amerika]] [[:en:Walter_Mondale|Walter Mondale]] mu 1966 nga tannava mu buweereza bwa gavumenti.
Yali muyambi wa njawulo wa Pulezidenti [[:en:Harris_Wofford|Harris Wofford]] owa [[:en:State_University_of_New_York_at_Old_Westbury|Yunivasite yeggwanga e New York]] mu 1967 n'oluvannyuma n'afuuka pulofeesa w'amateeka mu [https://en.wikipedia.org/wiki/Arizona_State_University][[Arizona State University|Yunivasite y'eggwanga]] [[Arizona State University|Arizona]] [[Arizona State University|.]] okuva mu 1967 okutuuka mu 1980 era mu kiseera ekyo yali Dayirekita wa ofiisi y'amateeka g'Abayindi mu Yunivasite y'eggwanga [[Arizona State University|Yunivasite y'eggwanga]][[:en:Arizona_State_University|Arizona ettendekero ly'amateeka]] . Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971 yali pulofeesa w’amateeka mu [[:en:Fulbright_Scholarship|Fulbright]] omugenyi mu [[:en:Makerere_University|yunivasite e Makerere]] mu Kampala mu Uganda.
== Empeereza y’ekitongole ekiramuzi eya Federo ==
Canby yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jimmy_Carter|Jimmy Carter]] nga 2 mugwokuna, 1980, ku kifo mu [[:en:United_States_Court_of_Appeals_for_the_Ninth_Circuit|kkooti ejulirwamu mu Amerika ey’omu kitundu eky’omwenda]] ekyavaamu omulamuzi [[:en:Ozell_Miller_Trask|Ozell Miller Trask]] . Yakakasibwa [[:en:United_States_Senate|olukiiko lwa Amerika olwa Senate]] nga May 21 ogwokutaano, 1980, era n’afuna akakiiko ke nga May 23, 1980. Canby yafuna [[:en:Senior_status|ekifo eky’oku ntikko]] mu gwokutaano nga 23, 1996.
== Ensala ezeeyoleka ==
Mu 1995, Canby yagamba nti [[:en:Tenth_Amendment_to_the_United_States_Constitution|ennongoosereza ey’ekkumi]] teyamenya bukwakkulizo bw’etteeka lya [[:en:Brady_Handgun_Violence_Prevention_Act|Brady Handgun ery'okuziyiza obutabanguko]] eryali liragira abakuumaddembe mu kitundu n’amasaza okukebera ebyafaayo by’abaguzi b’emmundu. Kkooti Enkulu yakyusa mu musango [https://en.wikipedia.org/wiki/Printz_v._United_States]''[[Printz v. United States]]'' .
Mu 2001, Canby yawandiika okusalawo kw’olukiiko nga tewali kuwakanya nga kigamba nti [[:en:Americans_with_Disabilities_Act|etteeka ly’Amerika abaliko obulemu]] lyali liragira [[:en:Professional_Golfers'_Association_of_America|ekibiina ekigatta abazannyi ba Golf abakugu]] okukkiriza omuzannyi wa Golf omulema [[:en:Casey_Martin|Casey Martin]] okukozesa akagaali ka Golf ng’avuganya. Endowooza eno yakakasibwa kkooti ey’oku ntikko mu [https://en.wikipedia.org/wiki/PGA_Tour,_Inc._v._Martin]''[[PGA Tour, Inc. v. Martin|musango gwa PGA Tour, Inc. v. Martin]]'' .
Nga 4,ogwokubiri 2017, Canby n’omulamuzi [[:en:Michelle_T._Friedland|Michelle T. Friedland]] baagaana<ref>{{Cite web |last=Canby |first=William |last2=Friedland |first2=Michelle |date=February 4, 2017 |title=Order denying immediate administrative stay pending full consideration of the emergency motion for stay and setting schedule |url=http://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2017/02/05/17-35105.pdf |access-date=February 6, 2017}}</ref> okusaba kwa [[:en:First_presidency_of_Donald_Trump|gavumenti ya Trump]] okuyimiriza enzirukanya y’emirimu <ref>{{Cite web |last=Francisco |first=Noel |date=February 4, 2017 |title=Emergency Motion Under Circuit Rule 27-3 for Administrative Stay and Motion for Stay Pending Appeal |url=http://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2017/02/04/17-35105%20motion.pdf |access-date=February 6, 2017}}</ref> nga bwe balindirira olukiiko olw’omwenda okwekenneenya ekiteeso eky’amangu eky’okuyimiriza ekiragiro kya kkooti y’essaza eky’okuziyiza okumala akaseera mu [https://en.wikipedia.org/wiki/Washington_v._Trump_(2017)]''[[Washington v. Trump (2017)|musango gw'essaza lye washington v. Trump]]'', ekitundu ku misango gya kkooti egigenda mu maaso egyekuusa ku [[:en:Executive_Order_13769|kiragiro ky'omukulembeze 13769]]. Nga 7 ogwokubiri Canby, Friedland, n’omulamuzi [[:en:Richard_Clifton|Richard Clifton]] bateesa ku kiteeso eky’amangu eky’okusigala, nga waliwo amaloboozi ag’ensonga z’amasimu ezaaweebwa ku mpewo mu ggwanga lyonna.<ref>{{Cite web |title=Motions Panel |url=https://www.ca9.uscourts.gov/content/motionspanel.php |access-date=2017-02-07 |website=www.ca9.uscourts.gov |language=en-us |archive-date=2017-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170207003301/http://www.ca9.uscourts.gov/content/motionspanel.php |url-status=dead }}</ref> Nga 9 ogwokubiri, abalamuzi abasatu baagaana okusaba okuyimiriza ekiragiro ekiyimiriza ekiragiro eky’ekiseera.<ref>{{Cite web |date=February 9, 2017 |title=Published Order Denying Stay |url=https://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/opinions/2017/02/09/17-35105.pdf |access-date=February 9, 2017 |website=Ninth Circuit Court of Appeals}}</ref>
Nga 19 ogwokubiri, 2025, Canby y’omu ku balamuzi basatu abaagaana okusaba kwa gavumenti ya Trump okuyimiriza ekiragiro ekiziyiza okugezaako kwayo okumalawo obutuuze bw’obuzaale.<ref>{{Cite web |date=February 19, 2025 |title=Ninth Circuit rejects Trump administration’s attempt to enforce birthright citizenship order |url=https://www.courthousenews.com/ninth-circuit-rejects-trump-administration-attempt-to-end-birthright-citizenship/ |access-date=February 19, 2025 |website=Courthouse News}}</ref><ref>{{Cite web |date=February 19, 2025 |title=State of Washington, et al. vs. Donald J. Trump, et al. |url=https://www.courthousenews.com/wp-content/uploads/2025/02/washington-trump-birthright-ninth-circuit-block.pdf |access-date=February 19, 2025 |website=Courthouse News}}</ref>
== Laba ne ==
* [[List of law clerks of the Supreme Court of the United States (Seat 6)|Olukalala lw’abawandiisi b’amateeka mu kkooti ey’oku ntikko mu Amerika (Ekifo 6) .]]
* [[List of United States federal judges by longevity of service|Olukalala lw’abalamuzi ba Amerika aba federo okusinziira ku bulamu obuwanvu bwe bamaze mu buweereza]]
== Ebijuliziddwa ==
{{s-start}}
{{s-legal}}
{{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}}
{{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}}
{{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}}
{{s-end}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
{{s-start}}
{{s-legal}}
{{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}}
{{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}}
{{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}}
{{s-end}}
* [[List of United States federal judges by longevity of service|William Cameron Canby Jr]]. at the [[List of United States federal judges by longevity of service|Biographical Directory of Federal Judges]], a publication of the [[List of United States federal judges by longevity of service|Federal Judicial Center.]]
{{s-start}}
{{s-legal}}
{{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}}
{{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}}
{{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}}
{{s-end}}
i4v77x2gdxxerdfc5vi8ib5jubbtcy1
Christine Lanyero Awany
0
12788
56449
54731
2026-06-24T18:19:52Z
Judithamos
10087
/* Ebyeemabega */ nterezeza mu kiwandiiko
56449
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Lanyero Awany''', era amanyiddwa nga '''Mego Larem''', [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi. Mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okwa 2026]], yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng'omubaka w'omukyala mu [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]. Yalondebwa ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] okumala ekisanja 2026–2031 n'obululu 12,715 nga bwe kyakakasibwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Jwee |first=Wilfred Lamony |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Awany announced Nwoya Woman MP as EC cancels results in two polling stations |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/awany-announced-nwoya-woman-mp-as-ec-cancels-NV_226399_022026 |access-date=2026-02-05 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-02-09 |title=People love me because I am a freedom fighter |url=https://thepubliclensug.com/2024/02/09/people-love-me-because-i-am-a-freedom-fighter/ |access-date=2026-02-05 |website=The Public Lens}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mego Larem clinches NRM Woman MP flag in Nwoya with landslide victory |url=https://www.thekampalareport.com/latest/2025071952426/mego-larem-clinches-nrm-woman-mp-flag-in-nwoya-with-landslide-victory.html |website=The Kampala Report}}</ref>
== Ebyemabega ==
Era munnabizinensi mu Disitulikiti y'e Nwoya. Emirandira gy’amaka ge gyegase n’ekika kya Patira, gy’abadde akkirizza mu lujjudde nti yafuna emikisa egy’ennono mu biseera bye eby’obufuzi. Akwatagana n’eby’entambula n’okusembeza abagenyi. <ref>{{Cite web |date=2025-06-29 |title=Uganda: Thousands NRM Supporters Celebrated Chiestine Lanyero Awany Offical{{sic |nolink=yes}} Party Campaign |url=https://www.oyengyeng.com/brea/ |access-date=2026-02-05 |website=oyengyeng}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-02-09 |title=People love me because I am a freedom fighter |url=https://thepubliclensug.com/2024/02/09/people-love-me-because-i-am-a-freedom-fighter/ |access-date=2026-02-05 |website=The Public Lens}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
* [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:Ugandan_politics|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[Kwizera Eudia]]
* [[Lanyero Sarah Ochieng]]
* [[Sharon Balmoi Laker]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.ec.or.ug/election/results Akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda – Ebyava mu kulonda mu butongole]
* [https://nwoya.go.ug/ Profile ya Disitulikiti y'e Nwoya (Gavumenti ya Uganda)]
flz3wky0lzrjoe74it1rwd3zji7khbq
Shamirah Nalugya
0
12865
56452
46868
2026-06-24T18:25:41Z
Judithamos
10087
/* Omulimu gwa kiraabu */ nterezeza mu kiwandiiko
56452
wikitext
text/x-wiki
[https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_women's_national_football_team]
'''Shamirah Nalugya''' (yazaalibwa nga 12 ogwomwenda mu 2003) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mu Uganda era azannyira [[:en:Attacking_midfielder|ng'omuzannyi alumba]] mu kiraabu y'omupiira eya [[BELARUSIAN Women Super League]] Football club Dynamo Brest ne [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Obulamu obuto ==
Nalugya yakulira [[Bweyogerere]] era wa [[Baganda]] .
== Emirimu gya kiraabu ==
Nalugya azannye mu Isra soccer academy, Kawempe Muslims WL,Kampala queens,abakyala ba Fc Minsk era nga mu kiseera kino ali mu FC Dynamo Brest e BELARUS. <ref name="FUFA">{{Cite web |date=25 January 2022 |title=Coach Lutalo Names Crested Cranes Provisional Squad Ahead Of AWCON Qualifiers Against Kenya |url=https://fufa.co.ug/coach-lutalo-names-crested-cranes-provisional-squad-ahead-of-awcon-qualifiers-against-kenya/ |access-date=19 February 2022 |website=Federation of Uganda Football Associations}}</ref>
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Nalugya yasooka mu ttiimu y’eggwanga ey’abakulu mu [[:en:2018_COSAFA_Women's_Championship|mpaka za COSAFA Women’s Championship eza 2018]] nga Uganda ewangudde Eswatini ggoolo 4-3 e South Afirika.
Nalugya yakkikirira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka z'okusunsulamu abagenda okuzannya mu [[:en:2022_Africa_Women_Cup_of_Nations_qualification|mpaka za Afirika Women Cup of Nations eza 2022.]]
=== Ebiruubirirwa by’ensi yonna ===
''Obubinja n'ebyava mu kulonda Uganda ggoolo ezisoose''
{| class="wikitable"
!Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Alizaati
! Empaka
|-
| style="text-align:center;" | 1. 1.
| 25 Noovemba 2019
| [[:en:Chamazi_Stadium|Ekisaawe kya Chamazi]], [[:en:Mbagala|Mbagala]], Tanzania
| Burundi
| style="text-align:center;" | '''2''' –0
| style="text-align:center;" | 2–0
| Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2019
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Uganda squad 2022 Africa Women Cup of Nations}}
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* Shamirah Nalugya on Instagram
pmmhxmnu3z8tm7p9vittrl51jft0oc8
Jeniva Arinaitwe
0
12873
56451
48021
2026-06-24T18:23:31Z
Judithamos
10087
/* Omulimu gw’ebyobufuzi */ nterezeza mu kiwandiiko
56451
wikitext
text/x-wiki
'''Jeniva Arinaitwe''', amanyiddwa nga '''Nalongo''', Munnayuganda omunnabyabufuzi. Mukyala eyalondebwa [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka wa Palamenti]] mu [[Rubirizi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rubirizi]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). <ref name=":0">{{Cite web |title=HON. ARINAITWE JENIVA NALONGO – Omwana Wanyu! |url=https://teamnalongojeniva.com/ |access-date=2026-02-10 |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-10-31 |title=Rubirizi MP candidates prioritise tourism |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/rubirizi-mp-candidates-prioritise-tourism-5251004 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2026-01-30 |title=Ankole elects 12 new Woman MPs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ankole-elects-12-new-woman-mps-5342924 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Mu kalulu k'ekibiina kya NRM( [[National Resistance Movement]] ) aka pulayimale, yavuganya ku kifo kya palamenti [[Rubirizi (disitulikit)|ya Disitulikiti y'e Rubirizi]] n'awangula n'obululu 27,653 n'afuna ekifo ky'ekibiina kino eky'okukwata bendera. Olwo n’afuna bendera y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name=":0">{{Cite web |title=HON. ARINAITWE JENIVA NALONGO – Omwana Wanyu! |url=https://teamnalongojeniva.com/ |access-date=2026-02-10 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=SERUGO |first=GEOFREY |date=2026-01-01 |title=Winning without voting: quiet mechanics of the 2026 parliament |url=https://observer.ug/news/winning-without-voting-quiet-mechanics-of-the-2026-parliament/ |access-date=2026-02-10 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mugizi |first=Bruno |date=2025-11-24 |title=News: Rubirizi Movement women leaders urged to unite |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/rubirizi-movement-women-leaders-urged-to-unit-NV_223172_022026 |access-date=2026-02-10 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mbogo |first=Musa |date=2025-07-18 |title=Here is the full list of winners in the NRM primaries |url=https://www.ugbulletin.co.ug/here-is-the-full-list-of-winners-in-the-nrm-primaries/ |access-date=2026-02-10 |website=UG Bulletin |language=en-US}}</ref> Yalondebwa nga tavuganyiziddwa mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda mu 2026]]. <ref name=":2">{{Cite web |date=2026-01-30 |title=Ankole elects 12 new Woman MPs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ankole-elects-12-new-woman-mps-5342924 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-10-31 |title=Rubirizi MP candidates prioritise tourism |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/rubirizi-mp-candidates-prioritise-tourism-5251004 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
* [[Rubirizi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rubirizi]]
* [[National Resistance Movement]]
* [[:en:Ugandan_politics|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[Misi Kabanda]]
* [[Margaret Rwebyambu]]
* [[Charity Lenia]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Palamenti ya Uganda omukutu omutongole]
* [https://www.nrm.ug/ Omukutu omutongole ogwa National Resistance Movement (NRM).]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2hoxavamcgzk84njr953fqc0r3hu961
Sylvia Tumuheirwe Alinaitwe
0
12875
56450
46928
2026-06-24T18:21:53Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza ekigambo
56450
wikitext
text/x-wiki
'''Sylvia Tumuheirwe Alinaitwe,''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omunnabyabufuzi. Mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okwa 2026]], yalondebwa nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka]] omukyala owa [[:en:Rukiga_District|disitulikiti y’e Rukiga]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031). <ref>{{Cite web |last=DariousMagara |date=2026-01-24 |title=Dr. Sylivia Arinaitwe won the Rukiga Woman MP seat with over 90% votes |url=https://eastafricanwatch.net/dr-sylivia-arinaitwe-won-the-rukiga-woman-mp-seat-with-over-90-votes/ |access-date=2026-02-10 |website=The East African Watch |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Dr. Sylvia Tumuheirwe Alinaitwe {{!}} Rockies Organization |url=https://www.rockiesug.org/edit-team-profile-dr-sylvia-tumuheirwe-alinaitwe |access-date=2026-02-10 |website=www.rockiesug.org}}</ref>
Yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi]] (MBA) okuva mu [[:en:Maastricht_School_of_Management|Maastricht School of Management]] mu [[Netherlands|Budaaki]], ng’akuguse mu nteekateeka y’ebitongole n’enkola y’ebyenfuna. Era alina diguli eyookubiri mu by’ensimbi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], Uganda. [[:en:Chartered_accountant|Mubalirizi w’ebitabo]] era mmemba [[:en:Association_of_Chartered_Certified_Accountants|w’ekibiina ekigatta ababalirizi b’ebitabo abamanyiddwa]] (ACCA), [[Great Britain|Bungereza]]. <ref name=":0">{{Cite web |title=Dr. Sylvia Tumuheirwe Alinaitwe {{!}} Rockies Organization |url=https://www.rockiesug.org/edit-team-profile-dr-sylvia-tumuheirwe-alinaitwe |access-date=2026-02-10 |website=www.rockiesug.org}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=KAMUSIIME |first=MICAH |date=2024-05-28 |title=Who's Dr. Sylvia Arinaitwe? Here are some of her achievements in Rukiga so far |url=https://www.informer.co.ug/whos-dr-sylvia-arinaitwe-here-are-some-of-her-achievements-in-rukiga-so-far/ |access-date=2026-02-10 |website=Western Uganda's Biggest News Website |language=en-US}}</ref>
== Emirimu ==
Nga tannayingira mu byabufuzi bwa palamenti, yaliko omumyuka wa maneja dayirekita w’ebyensimbi n’enteekateeka z’ebitongole mu kitongole ky’amazzi n’emyala ekya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]] (NWSC). <ref name=":0">{{Cite web |title=Dr. Sylvia Tumuheirwe Alinaitwe {{!}} Rockies Organization |url=https://www.rockiesug.org/edit-team-profile-dr-sylvia-tumuheirwe-alinaitwe |access-date=2026-02-10 |website=www.rockiesug.org}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=KAMUSIIME |first=MICAH |date=2024-05-28 |title=Who's Dr. Sylvia Arinaitwe? Here are some of her achievements in Rukiga so far |url=https://www.informer.co.ug/whos-dr-sylvia-arinaitwe-here-are-some-of-her-achievements-in-rukiga-so-far/ |access-date=2026-02-10 |website=Western Uganda's Biggest News Website |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKAMUSIIME2024">KAMUSIIME, MICAH (2024-05-28). [https://www.informer.co.ug/whos-dr-sylvia-arinaitwe-here-are-some-of-her-achievements-in-rukiga-so-far/ "Who's Dr. Sylvia Arinaitwe? Here are some of her achievements in Rukiga so far"]. ''Western Uganda's Biggest News Website''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-10</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Tugume |first=Godfrey |date=2025-06-16 |title=2026 Polls: Dr. Sylvia Tumuheirwe Resigns her Position as Deputy MD of NWSC |url=https://chimpreports.com/2026-polls-dr-sylvia-tumuheirwe-resigns-her-position-as-deputy-md-of-nwsc/ |access-date=2026-02-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-06-24 |title=Former NWSC deputy boss pledges to develop Rukiga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-nwsc-deputy-boss-pledges-to-develop-rukiga-5093058 |access-date=2026-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Caroline Kamusiime]]
* [[:en:Jacklyn_Jolly_Tukamushaba|Jacklyn Jolly Tukamushaba]]
* [[:en:Jeniva_Arinaitwe|Jeniva_Arinaitwe]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
h2jc12yb7hqm3swumf7ucxtmcmiaa7r
Mary Lewis (Omunnakatemba omukanada)
0
12902
56447
48622
2026-06-24T18:12:15Z
Judithamos
10087
nterezeza ekigambo
56447
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}{{Reflist}}
'''Mary Lewis''' MunnaKanadda omuzannyi wa firimu era omukozi wazo ngava mu [[:en:St._John's,_Newfoundland_and_Labrador|St. John's]], [[:en:Newfoundland_and_Labrador|Newfoundland ne Labrador]]. Muwanguzi w’engule y’omuyimbi w’omwaka mu Newfoundland and Labrador Arts Council mu 1999.
== Obulamu ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda kyokka yakulira mu St. John's. Abeera n'omuwala eyazaalibwa mu 2004, era ebiseera bye abigabanya wakati wa [[:en:Toronto|Toronto]] ne St. John’s.
== Okukola ==
Mu 1998, yawandiika, yalagirira, yakola obulamu, era n’afulumya firimu ennyimpi ''[[:en:When_Ponds_Freeze_Over|eyitibwa When Ponds Freeze Over]]''. Firimu eno yagenda mu maaso n'ewangula engule ez'enjawulo, omuli [[:en:Genie_Award|engule ya Genie]] mu 1999 mu [[:en:Canadian_Screen_Award_for_Best_Live_Action_Short_Drama|firimu ennyimpi esinga obulungi]], engule ya John Spotton mu [[:en:1998_Toronto_International_Film_Festival|1998 Toronto International Film Festival]] for [[Toronto Film Festival Award for Best Canadian Short Film|Best Canadian Short Festival]], engule ya firimu ezisinga obulungi mu [[:en:Vancouver_International_Film_Festival|Vancouver International Film Festival]], firimu esinga obulungi mu Canada mu [[:en:Atlantic_Film_Festival|Atlantic Film Festival]], ne Vanguard Award for Experimentation mu Laguna Beach International Film Festival.
Firimu ye eya ''Clothesline Patch'' eyafulumizibwa mu 1999 yawangula engule ya [[:en:Gemini_Award|Gemini Award]] mu2002 mu pulogulaamu ya Bannakatemba abasinga. Era yawangudde engule ya People’s Choice Award mu kivvulu kya firimu ennyimpi eky’ensi yonna ekya Dawson City, The Bronze Plaque mu kivvulu kya [[:en:Columbus_International_Film_and_Video_Festival|Columbus International Film and Video Festival]], n’engule ya firimu esinga okuzannya katemba mu kivvulu kya Cinequest International Film Festival e San Jose, California.
''[[:en:The_Sparky_Book|Ekitabo kya Sparky]]''(2006) kye kyawangula engule ya Bill Boyle ey’okuwandiika obulungi okuva mu kivvulu kya firimu ekya Flicks International Film Festival, wamu n’ekirabo kya Golden Sheaf okuva mu kivvulu kya firimu ekya Yorkton International Film Festival.
Firimu endala z’alagiridde mulimu ''Rabbit Punch'', ''jjangu mu parlor yange'' (ekitundu kya firimu ''[[:en:Five_Feminist_Minutes|Five Feminist Minutes]]'' ), n'omutima n'omwoyo. Ebiwandiiko by'okulagirira ttivvi mulimu ''The Zack Files'', ''Robson Arms'', ''Train 48'', n'omusomo gw'ensi yonna ogw'ebitundu 13 ogukwata ku kwettanira omupiira ogwakwatibwa mu 2010 ''Soccer Shrines'' .
Mu kuzannya katemba, alabiseeko mu mizannyo gya ttivvi ''[[:en:The_Kids_in_the_Hall_(TV_series)|Kids in the Hall]]'', ''Random Passage'', ''Wagulu n'okussuka'', ne ''Republic of Doyle'' ne firimu ''Cruceros'', ''The Elf'', ''tewali kwenenya'', ''Finding Mary March'', ''Omugenyi asukulumye ku babulijjo'', ''[[:en:Secret_Nation|Secret Nation]]'', ne ''Ebidiba bwe bifuuka omuzira'' . Ku siteegi alabiseeko mu firimu ''za Copenhagen'', ''Woyzek'', ''[[:en:Macbeth|Macbeth]]'', ''[[:en:Richard_III_(play)|Richard III]]'', ''[[:en:A_Winter's_Tale|A Winter's Tale]]'', ''[[:en:A_Streetcar_Named_Desire_(play)|A Streetcar Named Desire]]'', ''Omulimu gwa Heather Rose'', ''Later That Same Life'', ''Enkoko'', ''omusango n'ekibonerezo'', ''[[:en:Uncle_Vanya|Uncle Vanya]]'', n'endala.
Lewis mu kiseera kino akyusakyusa mu kitabo kya [[:en:Lisa_Moore_(writer)|Lisa Moore]] eky'ogw'okubiri okulagibwa era asuubira okukilangirira. <ref name="signal">{{Cite web |last=Sarah Smellie |date=2015-01-01 |title=Mary Lewis to tackle February |url=http://www.signalblog.ca/?p=11480 |website=Signal • The St. John's Blog |access-date=2026-04-15 |archive-date=2024-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241204100419/http://www.signalblog.ca/?p=11480 |url-status=dead }}</ref>
== Okukwata firimu ==
* ''Omuzinyi w'olukiiko'' (2016)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-2|[2]]]
* ''Michael M. Koerner'' (2015)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-3|[3]]]
* ''[[:en:Diana_Leblanc|Diana Leblanc]]'' (2015)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-4|[4]]]
* ''Omutima n’Omwoyo'' (2008) .
* ''[[:en:The_Sparky_Book|Ekitabo kya Sparky]]'' (2006)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-5|[5]]]
* ''Ekipande ky’omuguwa gw’engoye'' (1999) .
* ''Ekikonde ky’olubuto'' (1999) .
* [[:en:When_Ponds_Freeze_Over|''Ebidiba Bwe Bifuuka Omuzira'' (]]1998)[[:en:Mary_Lewis_(Canadian_actress)#cite_note-6|[6]]]
* ''Jjangu Mu Parlor Yange'' (1990)
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [[imdbname:0507528|Mary Lewis]] at [[:en:IMDb_(identifier)|IMDb]]
* [https://web.archive.org/web/20160303205313/http://marylewis.ca/ Official site]
cwpn9l11effks6xze3m6lg2qmwc3qy6
Shamim Nambassa
0
12905
56446
48620
2026-06-24T18:10:09Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza ekigambo
56446
wikitext
text/x-wiki
'''Shamim Nambassa''' (yazaalibwa mu 1999) Munnayuganda [[:en:Pharmacist|omukugu mu by'eddagala]], munnabyabufuzi, mulwanirizi [[:en:Public_health|w'ebyobulamu]] era [[:en:Activism|omulwanirizi]] w'eddembe nga yali pulezidenti wa mulundi gwa 87 mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]]. Ono ye Cansala omukyala owa LC5 eyalondebwa ku bukiikaddyo bwa [[:en:Kawempe_Division|Kawempe]]. <ref name=":0">{{Cite web |date=November 29, 2025 |title=How Dr Shamim Nambassa turned childhood hardship into a trail of leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/how-dr-shamim-nambassa-turned-childhood-hardship-into-a-trail-of-leadership-5281724 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Interview: NUP's Shamim Nambassa hints at running for Kampala Woman MP seat |url=https://nilepost.co.ug/news/198363/interview-nups-shamim-nambassa-hints-at-running-for-kampala-woman-mp-seat |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=June 30, 2025 |title=Moses Ali versus Nambassa |url=https://www.independent.co.ug/moses-ali-versus-nambassa/ |access-date=February 3, 2026 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Nambassa yazaalibwa [[:en:Kawempe|Kawempe]] mu maka ga Ludius Twebere ne Abdul Mugalula mu maka agalimu abaana munaana; ye wakutaano mu kuzaalibwa. <ref name=":0">{{Cite web |date=November 29, 2025 |title=How Dr Shamim Nambassa turned childhood hardship into a trail of leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/how-dr-shamim-nambassa-turned-childhood-hardship-into-a-trail-of-leadership-5281724 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref>
[[:en:Primary_education|Pulayimale]] yagimalira mu PPulayimale ya Parental Care, [[Kasese]], oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Nabisunsa_Girls'_Secondary_School|Nabisunsa Girls’ SS]] mu by’okusoma siniya eyokuna n'eyomukaaga. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ng'ali ku gavumenti okusoma [[:en:Bachelor_of_Pharmacy|diguli esooka mu by’eddagala]] n’atikkirwa mu 2024. <ref name=":0">{{Cite web |date=November 29, 2025 |title=How Dr Shamim Nambassa turned childhood hardship into a trail of leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/how-dr-shamim-nambassa-turned-childhood-hardship-into-a-trail-of-leadership-5281724 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Interview: NUP's Shamim Nambassa hints at running for Kampala Woman MP seat |url=https://nilepost.co.ug/news/198363/interview-nups-shamim-nambassa-hints-at-running-for-kampala-woman-mp-seat |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=June 30, 2025 |title=Moses Ali versus Nambassa |url=https://www.independent.co.ug/moses-ali-versus-nambassa/ |access-date=February 3, 2026 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=August 29, 2025 |title=LIST: NUP announces former Makerere Guild President as Kawempe South flagbearer |url=https://www.pulse.ug/story/list-nup-announces-former-makerere-guild-president-as-kawempe-south-flagbearer-2025082915085663413 |access-date=February 3, 2026 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Mu kiseera kino Nambassa akola ng'o[[:en:Pharmacist|musawo we ddagala]] ng’atendekebwa mu ddwaaliro lya Yumbe erya lifaalo. <ref>{{Cite web |last=Mugenyi |first=Henry |title=Medical interns leaders accuse gov't of witch-hunt in deployments |url=https://nilepost.co.ug/health/166524/medical-interns-leaders-accuse-govt-of-witch-hunt-in-deployments |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yatuuka ku mirimu egy’enjawulo egy’obukulembeze, omuli okukiikirira ekibiina ky’eddagala, Cansala akiikirira ekibiina mu ssomero lya Sayansi w’Ebyobulamu, ne minisita w’ebyenjigiriza mu 2021. Yali pulezidenti w’ekibiina okuva mu 2021 okutuuka mu 2022 wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] ng’ali mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=November 13, 2021 |title=News: NUP on cloud nine after winning Makerere guild race |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/nup-on-cloud-nine-after-winning-makerere-guil-NV_119755_022026 |access-date=February 3, 2026 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=November 13, 2021 |title=NUP’s Shamim Nambassa is Makerere’s new guild president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-shamim-nambassa-is-makerere-s-new-guild-president-3617434 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavuganya ku bwa Cansala wa LC5 owa Kawempe mu bukiikaddyo, n’avaayo ng’awangudde. <ref name=":0">{{Cite web |date=November 29, 2025 |title=How Dr Shamim Nambassa turned childhood hardship into a trail of leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/how-dr-shamim-nambassa-turned-childhood-hardship-into-a-trail-of-leadership-5281724 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Interview: NUP's Shamim Nambassa hints at running for Kampala Woman MP seat |url=https://nilepost.co.ug/news/198363/interview-nups-shamim-nambassa-hints-at-running-for-kampala-woman-mp-seat |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=June 30, 2025 |title=Moses Ali versus Nambassa |url=https://www.independent.co.ug/moses-ali-versus-nambassa/ |access-date=February 3, 2026 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=August 29, 2025 |title=LIST: NUP announces former Makerere Guild President as Kawempe South flagbearer |url=https://www.pulse.ug/story/list-nup-announces-former-makerere-guild-president-as-kawempe-south-flagbearer-2025082915085663413 |access-date=February 3, 2026 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 28, 2026 |title=Makerere University criticised for excluding Shamim Nambassa from victory list |url=https://www.pulse.ug/story/makerere-university-criticised-for-excluding-shamim-nambassa-from-victory-list-2026012808090311207 |access-date=February 3, 2026 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Nambassa anyumirwa nnyo okusoma n’okulaba firimu z’ebiwandiiko. <ref name=":1">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Interview: NUP's Shamim Nambassa hints at running for Kampala Woman MP seat |url=https://nilepost.co.ug/news/198363/interview-nups-shamim-nambassa-hints-at-running-for-kampala-woman-mp-seat |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://nilepost.co.ug/featured/120861/nups-shamim-nambassa-wins-mak-guild-presidential-race Nambassa awangudde empaka za Makererer guild]
nsq916e2at962v1dog019el1c27ijnd
Mildred Tuhaise
0
12906
56445
48639
2026-06-24T18:08:50Z
Judithamos
10087
/* Omulimu */ nterezeza mu kiwandiiko
56445
wikitext
text/x-wiki
'''Mildred Amooti Tuhaise''' munnayuganda [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] era [[:en:News_reporter|omusasi w'amawulire]] ku [[NBS Television (Uganda)|ttivvi ya NBS]]. <ref name="auto3">{{Cite web |date=6 January 2021 |title=Mildred Tuhaise, NBS' rising star |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/mildred-tuhaise-nbs-rising-star-1638610 |website=Daily Monitor}}</ref> Mutandisi [[:en:Non_Government_Organisation|w'ekibiina ekitali kya Gavumenti]] ekya '''Girls Incorporated Uganda''' mu Kampala <ref name="auto2">{{Cite web |last=BAIKE |first=PRISCA |title=Meet Mildred the church girl, farmer, choreographer |url=https://www.observer.ug/lifestyle/43385-meet-mildred-the-church-girl-farmer-choreographer |website=The Observer - Uganda |access-date=2026-04-17 |archive-date=2018-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180701170339/http://www.observer.ug/lifestyle/43385-meet-mildred-the-church-girl-farmer-choreographer |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Tuhaise yazaalibwa [[:en:Masindi|Masindi]]. Yasomera mu Asaba Primary School e [[:en:Masindi|Masindi]] gy'eyatulira [[Primary Leaving Examination (Uganda)|PLE]], Kawempe Mbogo Muslim Secondary School ku [[:en:O_level|siniya eyookuna]] ne [[:en:A_Level|siniya eyoomukaga]] ku St Peters Naalya. <ref name="auto3"/> <ref name="auto1">{{Cite web |date=11 June 2021 |title=Forget the glitz and glam: Media is a service |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/forget-the-glitz-and-glam-media-is-a-service-3434338 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] gye yafunira diguli esooka eya sayansi mu [[:en:Information_Technology|by'amawulire]] . <ref name="auto">{{Cite web |date=February 25, 2016 |title=I ate mangoes for lunch when I was broke- NBS TV news anchor Mildred Tuhaise narrates her campus memories |url=https://campusbee.ug/lifestyle/i-ate-mangoes-for-lunch-when-i-was-broke-nbs-tv-news-anchor-mildred-tuhaise-narrates-her-campus-memories/}}</ref> <ref name="pulse.mtn.co.ug">{{Cite web |date=14 September 2018 |title=Pulse Celebrity Birthday: TV Sensation "Mildred Tuhaise" Celebrates her Birthday today |url=https://pulse.mtn.co.ug/pulse-celebrity-birthday-tv-sensation-mildred-tuhaise-celebrates-her-birthday-today}}</ref> <ref name="auto2"/>
Bwe yali mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], era yafuna satifikeeti mu by’okwogera mu lujjudde okuva mu kitongole ky’ebyamawulire n’empuliziganya.
Mildred alina diguli eyookubiri mu by’empuliziganya n’ebitongole okuva mu yunivasite e Makerere ne diguli eyookubiri eya dipuloma mu by’okuddukanya emirimu okuva mu Uganda Management Institute.
== Emirimu ==
Mu mwaka gwa 2006, Tuhaise yatandika omulimu gwe mu by’amawulire ng’akola [[:en:Voice-over|eddoboozi]] mu birango, Olwo n’agenda mu pulogulaamu y’omuvubuka n’oluvannyuma n’akola amawulire ku FMJ, Top radio ne Top TV (2008 -2012). <ref name="auto3"/> <ref name="auto1"/> Yamala nagenda ku [[:en:WBS_Television|TV ya WBS]] ng'o[[:en:News_anchor|musomi w'amawulire]](2012-2015) ne mugw'okuna mu 2015, <ref name="pulse.mtn.co.ug"/>[[NBS Television (Uganda)|]]'' Yegatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|TV ya NBS]] gy'asomera amawulire(NBS at one), okukyaza '' <ref>{{Cite web |date=January 13, 2020 |title=NBS: Mildred Tuhaise Return Excites Fans |url=https://businessfocus.co.ug/nbs-mildred-tuhaise-return-excites-fans/ |publisher=Business Focus}}</ref>'''' (morning Breeze) [[:en:News_reporter|ng'omusasi w'amawulire]] <ref name="auto4">{{Cite web |last=Ahumuza |first=Allan |date=29 January 2018 |title=NBS News Anchor Mildred Tuhaise Introduces Boyfriend |url=https://chano8.com/nbs-news-anchor-mildred-tuhaise-introduces-boyfriend/ |publisher=Chano8 |access-date=17 April 2026 |archive-date=17 April 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210417031629/https://chano8.com/nbs-news-anchor-mildred-tuhaise-introduces-boyfriend/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="auto"/>
Mildred alina obumanyirivu bungi mu kuddukanya n’okubeera omulabirizi ku mikolo egy’enjawulo egy’olukale okuva ku bitongole okutuuka ku mikolo egy’omukwano.
Akola nga akulira [[:en:Non_Government_Organisation|ekitongole kya Girls Incorporated Uganda ekitali kya Gavumenti]] mu Kampala. <ref name="auto4"/> <ref name="auto3"/> <ref name="auto2"/>
Mildred mulwanirizi w’eddembe ly’obulamu bwa bamaama. Yeewaanira mu kusomesa ku Pre-eclampsia, embeera eyabulako katono okumutta obulamu bwe mu 2019. Pre-Eclampsia y’emu ku nsonga 3 ezisinga okuvaako okufa kw’abakyala abazaala mu nsi yonna.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://flashugnews.com/mildred-tuhaise-amooti-biography-husband-family-education/]
* [https://www.galaxyfm.co.ug/2019/06/15/nbs-news-anchor-mildred-tuhaises-picture-looking-muddy-as-she-digs-out-cassava-in-her-village-inspires-youths-never-to-under-estimate-humble-beginnings/]
* [https://www.spyuganda.com/not-true-ntv-boss-dustbins-rumours-of-snatching-nbs-tvs-mildred-tuhaise/ <nowiki>[3]</nowiki>]
* [https://pulse.mtn.co.ug/pulse-celebrity-birthday-tv-sensation-mildred-tuhaise-celebrates-her-birthday-today <nowiki>[4]</nowiki>]
sp5bevpezhkosmmaxrg3hg0hhxeenjx
Ronald Nsubuga Balimwezo
0
12907
56444
48618
2026-06-24T18:07:23Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza ekigambo
56444
wikitext
text/x-wiki
'''Ronal Nsubuga Balimwezo''' (yazaalibwa mu 1975), munnayuganda [[:en:Civil_engineer|yinginiya w'eby'okuzimba]], musomi era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ono ye [[:en:Lord_Mayor_of_Kampala|Loodi meeya omulonde wa Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]] era ekinene mu ggwanga. Yasooka kulondebwa ku kifo ekyo nga 22 ogwolubereberye mu 2026. Ekyo nga tekinnatuuka, yali mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] ng’akiikirira Nakawa East Constituency okuva mu 2021 okutuuka mu 2026. Wakati wa 2011 okutuuka mu 2021, yaweereza nga meeya wa [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y’e Nakawa]], ng’omu ku kitongole kya [[Kampala Capital City Authority|KCCA Local Administration]], okumala ebisanja bibiri eby’omuddiring’anwa. Yaweereza nga Cansala wa Divizoni y’e Nakawa okumala ekisanja kimu, okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Nga tannaba kwegatta ku byobufuzi bya Uganda eby’okulonda, yaliko [[:en:Lecturer|omusomesa]] mu by’okuzimba mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|yunivasite e Kyambogo]]. Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP).
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Ronald Nsubuga Balimwezo yazaalibwa mu [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y’e Nakawa]], mu [[Kampala]], Uganda mu 1975 mu maka ga Elizabeth Balimwezo n’omugenzi James Balimwezo. Yasomera Nakawa Primary School okusoma pulayimale. Okusoma siniya, yasomera Nakawa Secondary School. Mu 1995, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era obunene mu Uganda, gye yatikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Civil_Engineering|esooka mu by'okuzimbi]] mu 1999. Ekyo yakigoberera n’afuna [[:en:Master_of_Science|diguli eyokubiri mu by’okuzimba]], mu 2001. <ref name="1R">{{Cite web |last=Flash News Uganda |date=16 July 2023 |title=Ronald Balimwezo: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements |url=https://flashugnews.com/ronald-balimwezo-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=24 January 2026 |website=Flash News Uganda}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Okumala ekiseera ng’amaze okusoma diguli, yasomesa abayizi abasoma diguli esooka n’aba diguli eyookubiri mu [[:en:Civil_engineering|by’okuzimba]] mu yunivasite y’e Kyambogo, yunivasite endala eya gavumenti mu Kampala. Mu 2006, yalondebwa ku lukiiko lw’ebitundu olwa Nakawa Division, n’aweerezayo ekisanja kimu eky’emyaka etaano okutuusa mu 2011. Oluvannyuma yaweereza ebisanja bibiri eby’omuddiring’anwa eby’emyaka etaano nga meeya wa Divizoni y’e Nakawa, n’addirirwa ekisanja ekirala eky’emyaka etaano ng’aweereza ng’omubaka wa palamenti, n’akiikirira Nakawa East Constituency okuva mu mwaka gwa 2021 okutuuka mu 2026. <ref name="1R">{{Cite web |last=Flash News Uganda |date=16 July 2023 |title=Ronald Balimwezo: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements |url=https://flashugnews.com/ronald-balimwezo-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=24 January 2026 |website=Flash News Uganda}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Recruitbase |date=23 January 2026 |title=Ronald Balimwezo Nsubuga Biography: Life, Politics, Accident and 2026 Election |url=https://www.recruitbase.com.ng/ronald-balimwezo-nsubuga-biography/ |access-date=24 January 2026 |website=Recruitbase Nigeria}}</ref>
Mu 2026, yawangula akalulu ka Lood meeya wa Kampala. Yasinga bannabyabufuzi abalala musanvu, nga kuliko ne [[Erias Lukwago]] eyamusooka, eyali amaze emyaka 15 egy’omuddiring’anwa ng’amaze mu kifo ekyo okuva mu 2011. <ref name="3R">{{Cite web |last=Franklin Ezaruku Draku |date=23 January 2026 |title=NUP's Balimwezo wins Kampala Lord Mayor race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-balimwezo-wins-kampala-lord-mayor-race-5336710 |access-date=24 January 2026 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=Roger Atukunda |title=Ronald Balimwezo Wins Kampala Lord Mayor, Ending Lukwago's 15 Year Tenure |url=https://softpower.ug/ronald-balimwezo-wins-kampala-lord-mayor-ending-lukwagos-15-year-tenure/ |access-date=24 January 2026 |website=SoftPower Uganda}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Edge Uganda |date=24 January 2026 |title=Ronald Balimwezo is new Kampala Lord Mayor |url=https://edge.ug/ronald-balimwezo-is-new-kampala-lord-mayor/ |access-date=24 January 2026 |website=Edge Uganda}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Ronald Nsubuga Balimwezo mufumbo ne Rachael Balimwezo era bombi bazadde. <ref name="2R">{{Cite web |last=Recruitbase |date=23 January 2026 |title=Ronald Balimwezo Nsubuga Biography: Life, Politics, Accident and 2026 Election |url=https://www.recruitbase.com.ng/ronald-balimwezo-nsubuga-biography/ |access-date=24 January 2026 |website=Recruitbase Nigeria}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu mu Ggwanga]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Emmeeza y’okusikira ==
{{s-start}}
{{s-rel|Mayor}}
{{s-break}}
{{s-bef|before=[[Erias Lukwago]]<br/>(14 January 2011 - 22 January 2026)}}
{{s-ttl|title=[[Kampala Capital City Authority|Lord Mayor of Kampala]]<br/>(since 22 January 2026)}}
{{s-aft|after=Lord Mayor-Elect}}
{{s-break}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.kcca.go.ug/ Omukutu omutongole ogwa Kampala Capital City Authority]
* [https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/315601/balimwezo-declared-kampala-lord-mayor Balimwezo Alangiriddwa Lord Meeya wa Kampala]
* [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/lord-mayor-candidate-balimwezo-blames-govt-fo-NV_226711 Lord Meeya Yeesimbyewo Balimwezo Anenyezza Gavumenti Lwa Abalonzi Abatono]
4aphd0ccduf2js31x7wg3hcgeu54ugd
Yudaya Nakayenze
0
12909
56443
48615
2026-06-24T18:05:12Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza ekigambo
56443
wikitext
text/x-wiki
'''Yudaya Nakayenze''' (yazaalibwa 4 ogwomukaga mu 1997) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Midfielder|muzannyi wa makkati]] mu kiraabu ya Buyonaani [[:en:Ergotelis_W.F.C.|Ergotelis]] ne [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2022-01-25 |title=Nakayenze, Nambi named in Crested Cranes squad to face Kenya |url=http://kawowo.com/2022/01/25/nakayenze-nambi-named-in-crested-cranes-squad-to-face-kenya/ |access-date=2022-02-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-01-25 |title=AWCON Qualifiers: Nambi, Shiraz, Nakayenze return to Crested Cranes fold |url=https://football256.com/awcon-qualifiers-nambi-shiraz-nakayenze-return-to-crested-cranes-fold/ |access-date=2022-02-20 |website=Football 256 |language=en-US |archive-date=2022-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220220234946/https://football256.com/awcon-qualifiers-nambi-shiraz-nakayenze-return-to-crested-cranes-fold/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Nga 21 ogwomusanvu mu 2018, Nakayenze yateeba ggoolo ey’obuwanguzi mu ddakiika ya 75 ng’ayita mu kukuba Uganda omutwe bwe yawangula [[:en:Ethiopia_women's_national_football_team|Ethiopia]] ggoolo 2-1 mu mpaka [[:en:CECAFA_Women's_Championship|za CECAFA Women’s Championship eza 2018]] e [[Rwanda|Rwanda.]] <ref>{{Cite web |last=Luyombya |first=Swaibu |date=22 July 2018 |title="We badly needed a win and we fought for it." Yudaya Nakayenze |url=https://www.swiftsportsug.com/blog/we-badly-needed-a-win-and-we-fought-for-it-yudaya-nakayenze/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220221014316/https://www.swiftsportsug.com/blog/we-badly-needed-a-win-and-we-fought-for-it-yudaya-nakayenze/ |archive-date=21 February 2022 |access-date=20 February 2022 |website=Swift Sports Uganda |language=en-us}}</ref>
Nakayenze yazannyira ttiimu y'eggwanga lya Uganda mu mpaka [[:en:CECAFA_Women's_Championship|za CECAFA Women's championship]] eza [[:en:2016_CECAFA_Women's_Championship|2016]] ne [[:en:2018_CECAFA_Women's_Championship|2018]] . <ref>{{Cite web |date=20 September 2016 |title=CECAFA 2016: Ethiopia hammer Uganda to finish third |url=https://www.goal.com/en-ke/news/21652/kenyan-womens-football/2016/09/20/27705952/cecafa-2016-ethiopia-hammer-uganda-to-finish-third |access-date=20 February 2020 |website=Goal}}</ref> Era yazannya mu [[:en:2020_CAF_Women's_Olympic_Qualifying_Tournament|mpaka za Tokyo Olympics Qualifiers eza 2020]] nga battunka ne [[Ethiopia]]. <ref>{{Cite web |last= |first= |title=Women Olympics Q – Uganda Crested Cranes 0–1 Ethiopia |url=https://www.cafonline.com/news-center/news/women-olympics-q-uganda-crested-cranes-0-1-ethiopia |access-date=2022-02-20 |website=CAFOnline |publisher=CAF-Confedération Africaine du Football |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |date=3 April 2019 |title=Women Football: Uganda Scores Two vital away goals despite falling to Ethiopia |url=https://fufa.co.ug/women-football-uganda-scores-two-vital-away-goals-despite-falling-ethiopia/ |access-date=20 February 2022 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> Era yazannyirako ttiimu y'eggwanga lya Uganda mu mpaka [[:en:Morocco|za Africa Women Cup of Nations]] ezaali mu [[Morocco]] mu 2022 . <ref>{{Cite web |last= |date=21 June 2022 |title=Crested Cranes Final Squad For TotalEnergies Women Africa Cup Of Nations 2022 |url=https://fufa.co.ug/crested-cranes-final-squad-for-totalenergies-women-africa-cup-of-nations-2022/ |access-date=4 July 2022 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |date=21 June 2022 |title=Uganda Crested Cranes squad named for TotalEnergies Women's Africa Cup of Nations |url=https://www.cafonline.com/totalenergies-womens-africa-cup-of-nations/news/uganda-crested-cranes-squad-named-for-totalenergies-women-s-africa-cup-of-nation |access-date=4 July 2022 |website=cafonline.com |language=en-US}}</ref>
=== Ebiruubirirwa by’ensi yonna ===
''Obubinja n'ebyava mu kulonda Uganda ggoolo ezisoose''
{| class="wikitable"
!Nedda.
! Olunaku olw'omweezi
! Ekifo
! Omuvuganya
! Okuteeba
! Ebyavamu
! Empaka
|-
| style="text-align:center;" | 1. 1.
| 21 Jjulaayi 2018
| [[:en:Kigali_Stadium|Ekisaawe ky'e Kigali]], Rwanda
| Ethiopia
| style="text-align:center;" | '''2''' –1
| style="text-align:center;" | 2–1
| [[:en:2018_CECAFA_Women's_Championship|Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2018]]
|}
== Ebitiibwa ==
'''Kawempe Muslim Ladies FC'''
* Liigi ya FUFA ey’abakazi (4): 2014/15, 2015/16, 2016/17, 2023/24
'''[[Uganda Christian University|UCU Lady Bakalidinaali]]'''
* Ekikopo kya Uganda (1): 2018
'''Ettendekero ly’eggwanga erya Seminole'''
* MVP w'emizannyo gy'ebitundu : 2018.
* Emizannyo gya Ttabamiruka, Ttiimu esooka: 2018
* Emizannyo gya NAIA, Ttiimu esooka mu Amerika yonna: 2019
'''Ettendekero lya Linday Wilson'''
* Emizannyo gya NAIA Conference, All Conference Ttiimu esooka: 2020
* Emizannyo gya NAIA Conference, All Conference Ttiimu eyookubiri: 2021
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://x.com/ynakayenze Yudaya Nakayenze on X]
* [https://www.sscathletics.com/sports/wsoc/2018-19/bios/yudaya_nakayenze_gw61 Seminole State player profile]
* [https://web.archive.org/web/20230225214049/https://www.lindseyathletics.com/roster/36/3/14576.php Lindsey Wilson 2020–21 player profile]
* [https://web.archive.org/web/20230225214100/https://www.lindseyathletics.com/roster/37/3/15786.php Lindsey Wilson 2021 player profile]
cnnde4o02gyn8ajyc5aacan3dosb3gg
Thomas Aisu
0
12910
56442
48613
2026-06-24T18:03:22Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza mu kiwandiiko
56442
wikitext
text/x-wiki
'''Thomas Ongodia Aisu''' (1 ogwolubereberye 1954 — 16 ogwekkumi 2018), yali musawo wa [[Yuganda|Uganda]], [[Munnassomabusirikitu(Microbiologist)|omukugu mu by'obutonde obutonotono]], [[:en:Academic_staff|musomi]], [[:en:Academic_administrator|omuddukanya weby'ensoma]], nga mu kiseera we yafiira, yaweerezaako nga [[:en:Associate_professor|pulofeesa omuyambi]] mu [[:en:Soroti_University_School_of_Health_Sciences|Yunivasite y'e Soroti essomero ly'eby'obulamu]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Thomas Aisu yazaalibwa ku ''kyalo Otipe'', mu muluka gw’e Olungia, mu Divizoni y’obukiikaddyo mu [[:en:Kumi_Town|Munisipaali y’e Kumi]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref> Oluvannyuma lw'okusomera mu masomero g'omu kitundu, yasomera mu [[Namilyango College]], essomero ly 'ekisulo eri abalenzi bokka mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], gye yamalira emisomo gye egya siniya eyoomukaaga.
Mu 1974 yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Yunivasite e Makerere mu ssomero ly'ebyeddagala]] , n’atikkirwa mu 1979 n’afuna diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|esooka mu by'eddagala ne mukulongoosa]]. Oluvannyuma, mu 1988, essomero lye limu ery’obusawo lyamuwa diguli [[:en:Master_of_Medicine|eyookubir mu by'eddagala]] mu [[:en:Pathology|pathology]], ng’akuguse mu [[:en:Microbiology|microbiology]]. <ref name="2R">{{Cite web |last=Musawo Uganda |date=17 October 2018 |title=Academic Credentials of Dr. Aisu Ongodia Thomas |url=https://musawoug.com/musawo/Specialist_Details/586 |access-date=17 October 2018 |publisher=Musawoug.com}}</ref>
== Emirimu ==
Aisu yakolako emabegako ng'omukungu omukugu mu by'obujjanjabi mu labolatole mu [[:en:World_Health_Organization|kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] . Mu myaka gya 1990 n’okutandika kw’emyaka gya 2000, yaweereza ng’akulira ekitongole kya Medical Microbiology mu Makerere University essomero ly'ebyeddagala mu Uganda. Era yaweerezaako ng’akulira ekitongole kya National Tuberculosis Reference Laboratory. <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref>
Mu 2018, yaweereza ng’omusawo w’endwadde (consultant pathologist) mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] mu Kampala, gye yava n’awandiikibwa okuweereza nga pulofeesa omuyambi mu [[:en:Soroti_University|yunivasite y’e Soroti]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref>
== Okufa ==
Ku makya g’Olwokubiri nga 16 ogwekkumi 2018, Aisu yeevuga mu mmotoka ye n’agenda ku ttendekero lya Soroti University. Yali agenze okwetaba mu lukiiko lwa Yunivasite olwa Seneti, olwali lwetegekera okukyala okuva mu lukiiko lwa [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] wiiki eddako. Aisu yakola ennyanjula mu lukiiko olwabali mu kisenge ky’olukiiko olufuzi olwa yunivasite. <ref name="3R">{{Cite web |last=Tumuheire |first=Agnes |date=17 October 2018 |title=Soroti University Professor Collapses to Death in Planning Meeting |url=https://www.campustimesug.com/soroti-university-professor-collapses-to-death-in-planning-meeting/ |access-date=17 October 2018 |publisher=Campus Times Uganda}}</ref>
Oluvannyuma lw’okwanjula, pulofeesa oyo yagwa n’afa. Omulambo gwe gwatwalibwa, okusooka mu [[:en:Soroti_Regional_Referral_Hospital|ddwaaliro lya Soroti Regional Referral Hospital]], kyokka oluvannyuma ne gusindikibwa mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]] okwekebejjebwa. Yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe, mu Munisipaali y’e Kumi, ku Lwomukaaga nga 20 ogwekkumi 2018. <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Tumuheire |first=Agnes |date=17 October 2018 |title=Soroti University Professor Collapses to Death in Planning Meeting |url=https://www.campustimesug.com/soroti-university-professor-collapses-to-death-in-planning-meeting/ |access-date=17 October 2018 |publisher=Campus Times Uganda}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=David Mujuni |date=17 October 2018 |title=Soroti University Professor Collapses and Dies in Senate Meeting |url=https://campusbee.ug/news/soroti-university-professor-collapses-and-dies-in-senate-meeting/ |access-date=17 October 2018 |publisher=Campusbee.ug}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Onyango |first=Joseph |date=16 October 2018 |title=Soroti University Prof. Collapses to Death |url=https://ugandaradionetwork.com/story/soroti-university-associate-prof-collapses-to-death- |access-date=17 October 2018 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Robert Ikoja-Odongo, omusajja omulala]]
* [[Specioza Kazibwe]]
* [[Magid Kagimu|Omugezi Kagimu]]
* [[:en:Kenneth_Ocen_Obwot|Kenneth Ocen Obwot, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Churchill_Lukwiya_Onen|Churchill Lukwiya Onen, omusajja omulala]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [http://sun.ac.ug/ Omukutu gwa yunivasite ya Soroti]
j72ti0ozjr85efj3a9d5ed2amzsgnuz
Kania Obiga
0
12911
56441
48611
2026-06-24T18:02:16Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby'ebweru */ nterezeza mu kiwandiiko
56441
wikitext
text/x-wiki
'''Kania Mario Obiga''' munnayuganda munnabyabufuzi. Ye [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|minisita omubeezi ow'ensonga zomunda]] mu kabineeti ya Ugandamu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Om wezi ogwomukaaga 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=13 June 2016}}</ref> Mu kiseera kye kimu aweereza ng’omubaka omulonde ow'essaza lya Terego ey'obuvanjuba, mu disitulikiti y' [[Arua (disitulikit)|Arua]] , mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 1 Omwezi ogwolubereberye mu 1953. Yasomera ku somero lya Odupi gye yafunira satifikeeti emalako omutendera gwa pulayimale, mu 1966. Yakyusa n’agenda ku ssomero lya siniya erya [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius Nyapea]], mu [[Zombo (disitulikit)|Disitulikiti e Zombo]], gye yafunira satifikeetii y'omutendera gwa siniya eyokuna ( Eya East African Certificate of Education). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
Yaweebwa ekifo ku ssomero lya siniya erya [https://stmaryscollegekisubi.com/ St Mary's College][https://stmaryscollegekisubi.com/ Kisubi], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti e Wakiso]], gye yafunira satifikeeti ey'omutendera gwa siniya eyoomukaaga (East African Advanced Certificate of Educatrion) mu 1972. Oluvannyuma yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite e Makerere]] , yunivasite ya Uganda esinga obukadde era eya gavumenti esinga obunene, n'atikkirwa ddiguli esooka mu by'obusuubuzi mu 1976. Oluvannyuma, mu 2005 yaweebwa ddiguli eyokubiri mu by'obusuubuzi, okuva mu ttendekero lya [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern Africa Management Institute]]. Okugatta kwekyo, mmemba w'ekitongole ekikakasa abawandiisi n'abaddukanya /n'abakulembera ebitongole (ICSA). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Wakati wa 1994 ne 1995, Kania Obiga yali mubaka mu ku kakiiko akaabaga ssemateeka wa Uganda owa 1995. Olwo yalondebwa ku [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]], n’aweereza mu kifo ekyo wakati wa 1996 ne 2001. Wakati wa 2001 ne 2015, yaweerezaako nga Dayirekita w’okunoonyereza ku ggwandiisizo ly’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . N'era yali mmemba ku lukiiko olufuzi olw'ekitongtole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bantu abayingira, okuwangaalira munda n'okufuluma eggwanga ( Uganda Immigration Board) okuva mu 2007 okutuuka mu 2011. Mu 2016, yalondebwa okukiikirira essaza ly'e Terego ey'obuvanjuba, mu [[:en:Arua_District|disitulikiti y'Arua]] , ku tiketi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
Mu Mwezi gwomukaaga 2016, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ensonga z’omunda, mu kabineeti ya Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=Asiimwe |first=Dicta |date=7 June 2016 |title=Museveni Names Cabinet, Appoints Wife to Education Ministry |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Museveni-expands-Cabinet--appoints-wife-to-Education-ministry/4552908-3236160-50s1f7z/index.html |access-date=23 March 2019}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Alex Onzima|Alex Onzima, omusajja omulala]]
* [[Simon D'Ujanga]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=13 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Asiimwe |first=Dicta |date=7 June 2016 |title=Museveni Names Cabinet, Appoints Wife to Education Ministry |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Museveni-expands-Cabinet--appoints-wife-to-Education-ministry/4552908-3236160-50s1f7z/index.html |access-date=23 March 2019 |newspaper=[[The East African]] |location=Nairobi}}
# https://stmaryscollegekisubi.com
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Nalufenya-Guantanamo-Bay-minister-Obiga-Kania/689844-3944352-15sb4mv/index.html Poliisi y'ebyobufuzi erumya eby'okwerinda byaffe - Kivumbi] nga 29 ogw;okutaano 2017.
hklvso1qqxy7zm6i758d35ee8mt42ad
Godfrey Kiwanda
0
12912
56440
47151
2026-06-24T18:00:37Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza mu kiwandiiko
56440
wikitext
text/x-wiki
'''Godfrey Ssuubi Kiwanda''' munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]]. Yalondebwa nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita w’ebyobulambuzi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] nga 6 ogw'omukaaga 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Yoweri Kaguta Museveni |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |access-date=22 December 2020 |publisher=[[President of Uganda|State House Uganda]]}}</ref> Mu kiseera kye kimu yaweereza ng’omubaka omulonde mu Mityana County North, Disitulikit y'e Mityana mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=13 June 2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Godfrey Ssuubi Kiwanda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=362 |access-date=22 December 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Kiwanda yazaalibwa mu [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] eya leero, nga 1 ogw'omunaana mu 1973. Yasomera mu St. Joseph Busunju Primary School, n’afuna ebbaluwa ya Primary Leaving Certificate mu 1989. Yakyuka n’agenda mu St. Francis Senior Secondary School, Busunju gye yamalira essomero lya middle ne high school. Yafuna Dipulooma mu siniya mu 1996. Yagenda mu maaso n’okusoma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], [[:en:Public_university|eya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, n’atikkirwa mu 2000 n’afuna diguli [[:en:Bachelor_of_Arts|esooka mu by'emikono(bachelor of arts)]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Yoweri Kaguta Museveni |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |access-date=22 December 2020 |publisher=[[President of Uganda|State House Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Kiwanda yasooka kulondebwa mu palamenti ya Uganda mu 2001, ng'akiikirira obukiikakono bwa Mityana Constituency, n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. Okuva mu 2007 okutuuka mu 2010, yaweereza nga Resident District Commissioner (RDC) wa Disitulikiti ya [[Kaabong (disitulikit)|Kaabong]], mu [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja sub-region]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=13 June 2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Godfrey Ssuubi Kiwanda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=362 |access-date=22 December 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Mu mwaka gwa 2011, yaddamu mu palamenti ku tiketi y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). Yaddamu okulondebwa mu 2016. Mu gw'omunaana gw’omwaka ogwo, yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobulambuzi mu kabineti ya Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=Yoweri Kaguta Museveni |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |access-date=22 December 2020 |publisher=[[President of Uganda|State House Uganda]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=13 June 2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Godfrey Ssuubi Kiwanda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=362 |access-date=22 December 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu kiseera nga beetegekera okulonda kwa pulezidenti ne palamenti okwa 2021, Godfrey Kiwanda yaggyayo erinnya lye mu kalulu ka palamenti mu 2021 mu kitundu kye, ng’ebula mbale okulonda kwa pulayimale y’ekibiina kya NRM mu gw'omunaana 2020. Ekyo kyaleka Muhamad Kibedi Nsegumire, nga ye yekka omukiise wa NRM mu kalulu ka bonna akabindabinda nga 14 Gatonya 2021. <ref name="3R">{{Cite web |last=Misairi Thembo Kahungu |date=28 August 2020 |title=Kiwanda joins 3 Cabinet colleagues out of MP race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kiwanda-joins-3-cabinet-colleagues-out-of-mp-race-1929358 |access-date=23 December 2020}}</ref>
Kiwanda yalondebwa akakiiko akafuzi aka Central Executive Committee (CEC), ekitongole eky’oku ntikko mu kibiina kya NRM, ng’omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kino mu [[:en:Central_Region_of_Uganda|kitundu kya Uganda]] wakati okumala ekisanja 2021 okutuuka mu 2026. <ref name="3R">{{Cite web |last=Misairi Thembo Kahungu |date=28 August 2020 |title=Kiwanda joins 3 Cabinet colleagues out of MP race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kiwanda-joins-3-cabinet-colleagues-out-of-mp-race-1929358 |access-date=23 December 2020}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliddwa wabweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
fekqu6djf71se3ddvlf3z9moiwf1cl8
Nexus International University
0
12918
56438
47162
2026-06-24T17:56:48Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza mu kiwandiiko
56438
wikitext
text/x-wiki
'''Nexus International University''' (NIU), eyali '''Virtual University of Uganda''' (VUU) yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Ettendekero lino likkirizibwa era nga lilabirirwa ekitongole kya [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |date=25 August 2023 |title=Accredited programs of the Virtual University of Uganda |url=https://unche.or.ug/webpages/programs.aspx?INTINST=41 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210811191653/https://www.unche.or.ug/webpages/programs.aspx?INTINST=41 |archive-date=11 August 2021 |access-date=25 August 2023 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref>
== Ekifo ==
NIU eddaabiriza ekibangirizi kyayo ku luguudo lwa Nakaziba, mu [[Ttamu]], ekitundu ekiriraanye [[Ttamu Division|ekibuga Ttamu Division]], nga kiromita 6 (4 mi), mu bugwanjuba bw'ekibuga [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Ensengeka z'ebitundu by'ekibangirizi kya yunivasite ze zino:0°22'56.99"N, 32°6'9.65"E (Latitude:0.38222; Longitude:32.10268).
== Ebyafaayo ==
Yunivasite eno yatandikibwawo mu mwaka gwa 2011. Ttendekero ly’ebyenjigiriza ebya waggulu erisoose mu Uganda okusomesa sillabus yaayo yonna ku mutimbagano. Yunivasite eno yakwata erinnya Virtual University of Uganda (VUU), okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka mu 2019. VUU yakkiriza ekibinja kyayo eky’abayizi ekyasooka mu Gatonya 2012. <ref>{{Cite web |last=The Conversation |date=2018 |title=About Virtual University of Uganda |url=https://theconversation.com/institutions/virtual-university-of-uganda-2964 |access-date=29 September 2020 |publisher=The Conversation}}</ref>
== Emisomo gy’eby’ensoma ==
NIU ekola emisomo gino wammanga egy’eby’ensoma, okuva mu gw'omunaana mu 2023. <ref>{{Cite web |last=Schools Uganda |date=2023–2024 |title=Academic Programs Offered at Virtual University of Uganda |url=http://schoolsuganda.com/virtual-university-of-uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825174117/http://schoolsuganda.com/virtual-university-of-uganda |archive-date=25 August 2018 |access-date=29 September 2020 |website=Schoolsuganda |publisher=Schoolsuganda.com}}</ref>
[[National Certificates and Diploma programmes/ Courses under UBTEB in|Pulogulaamu/ Emisomo gya Satifikeeti z’eggwanga ne Dipuloma wansi wa UBTEB mu]]
* Okubala ebitabo n’ebyensimbi
* Enzirukanya y’emirimu
* Enzirukanya y’emirimu mu gavumenti
* Emirimu gy’omubantu n’Enzirukanya y’abantu
* Okusoma kw’Obuwandiisi
* Enkola za Kompyuta n’Amawulire
* Sayansi wa Kompyuta
* Sayansi wa Kompyuta
* Eby'okulya mu wooteeri n'ebitongole
* Okugula ebintu n’okutambuza ebintu
* Okusasula n’okusindika mu Kasawo
* Ebiwandiiko n’okuddukanya amawulire
* Emisono n’okukola dizayini
* Okusiba Enviiri
* Bannamawulire n’empuliziganya y’abantu abangi
* Enzirukanya y’abakozi
[[Bachelor/ Degree Programmes/Courses|Pulogulaamu/Emisomo gya Bachelor/ Degree]]
* Diguli mu by’obusuubuzi
* Diguli mu kubala ebitabo n’ebyensimbi
* Diguli mu by’amawulire
* Diguli mu Sayansi wa Kompyuta
* Diguli mu by’enjigiriza (Ssaayansi n’ebyemikono)
* Diguli mu by’amawulire n’empuliziganya mu bantu
* Diguli mu by’emirimu gy’obulamu n’okuddukanya embeera z’abantu
* Diguli mu by’emirimu gya gavumenti
* Diguli mu by’obulamu bw’abantu
* Diguli mu by’enkulaakulana
* Diguli mu nkolagana y’ensi yonna
* Diguli mu nkulaakulana y’ensi yonna
[[Postgraduate Diploma Programmes|Pulogulaamu za Dipulooma ez’okusoma diguli eyookubiri]]
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’enjigiriza
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obulamu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okwerinda ku mikutu gya yintaneeti
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kwekenneenya amawulire
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nkola z’amawulire ne tekinologiya
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nzirukanya y’abakozi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kutegeka n’okuddukanya pulojekiti
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okutunda mu ngeri ya Digital
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’okuddukanya obutonde bw’ensi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi n’okuddukanya emirimu
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu kulondoola, okwekenneenya n’okuyiga
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Dipuloma ya diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi
* Dipuloma ya diguli eyookubiri ICTs for Development
[[Master Programmes|Pulogulaamu za Master]]
* Diguli eyookubiri mu by’obulamu bw’abantu
* Diguli eyookubiri mu Courses/Programmes zonna eza Computing
* Diguli eyookubiri mu by’enjigiriza ng’alina obukugu bwonna
* Diguli eyookubiri mu misomo gy’obutonde bw’ensi
* Diguli eyookubiri mu Arts mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Diguli eyookubiri mu sayansi mu tekinologiya w’amawulire n’empuliziganya olw’Enkulaakulana
* Diguli eyookubir mu by’okuddukanya emirimu
* Executive MBA
* Diguli ya MBA
* Diguli eyookubiri mu nzirukanya y’obutonde bw’ensi
* MBA mu mukyala mu by’ensimbi
* MBA mu by’obulambuzi n’okusembeza abagenyi
* Diguli eyookubiri mu sayansi mu by’okwerinda ku mikutu gya yintaneeti
* Diguli eyookubiri mu nkola z’amawulire ne tekinologiya
* Diguli eyookubiri mu nkulaakulana y’ensi yonna
* Diguli eyookubiri mu nkyukakyuka y’obudde n’okuyimirizaawo
* MBA mu by’okuddukanya amafuta ne ggaasi
Mu 2023, Nexus International University yasobola okufuna amaka gaayo e Mityana oluvannyuma lw’emyaka egyo gyonna egy’okupangisa mu Kampala, kati Campus ya NIU enkulu esangibwa Ttamu, Mityana Municipality, Plot 533, Block 124, Nakaziba Road, Ttamu Division. Nga bali e Mityana, baatongoza pulogulaamu/Emisomo emipya okuva ku National Certificates, National Diploma, n’ebirala ebipya ebya diguli nga 1. Diguli mu tekinolgiya w'amawulire wansi wa kompyuta, 2.emirimu gy'obulamu n'enzirukanya y'emirimu mu mbeera z'abantu, 3.Enzirukanya y'emirimu gy'agavumenti, 4. Ebyenjigiriza (Science & Arts), 5.Eby'amawulire, 6.Enkulakulana y'abaana abato. Pulogulaamu zino zonna ng’oggyeeko National Certificates ne National Diplomas ziweebwa ku mutimbagano ne mu buliwo.
Mu 2020, emisomo emipya egyatongozebwa, oluvannyuma lwa yunivasite okuddamu okussaako akabonero, mulimu: 1. MBA mu mafuta ne ggaasi 2. MBA mu kuddukanya obutonde bw’ensi 3. MBA mu nkulaakulana y’ensi yonna 4. MBA mu by’obulambuzi n’okusembeza abagenyi ne 5. MBA Women mu by’ensimbi. <ref>{{Cite web |last=Nexus International University |date=29 September 2020 |title=Nexus International University: Programmes Overview |url=https://niu.ac.ug/study/ |access-date=29 September 2020 |publisher=Nexus International University}}</ref>
Emisomo gya Diploma eri abamaze diguli gimala emyezi 24. Emisomo gya diguli eyookubiri gimala emyezi amakumi asatu. Okugatta ku ekyo, yunivasite eno ekola emisomo emimpi egisukka mu 70, nga gimala wiiki ntono okutuuka ku myezi mitono. Emisomo emimpi giwandiikiddwa ku mukutu gwa yunivasite, ogujuliziddwa wano. <ref>{{Cite web |last=Nexus International University |date=29 September 2020 |title=Short Courses Offered at Nexus International University |url=https://niu.ac.ug/short-courses/ |access-date=29 September 2020 |publisher=Nexus International University}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://theconversation.com/traditional-universities-are-on-the-way-out-online-is-the-future-for-africa-73401 Yunivasite z’ennono ziri mu kkubo: ku yintaneeti bye biseera eby’omu maaso eri Afrika] Okuva nga 8 March 2018.
020cwttan0o1d06tazccmcsw19yugnv
Micheal Tusiime
0
12923
56464
47195
2026-06-25T08:31:22Z
Kisakye Jane
9195
Nkozeemu enkyukakyuka mu mpandiika
56464
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Michael Tusiime''' (yazaalibwa nga 29 Ogwoluberyebyere 1973) Munnayuganda omukugu mu by'enfuna, [[:en:Tax_advisor|Eyeebuzibwako ku by'emisolo]], Muddukanya wemirimu era Munnabyabufuzi. Ye [[Parliament of Uganda|mubaka wa Palamenti]] eyalondebwa ku Munisipaali y’e [[:en:Mbarara|Mbarara]]<ref name="MT2">{{Cite web |title=TUSIIME MICHAEL |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=237 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga ye mubaka wa [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda.<ref name="MT1">{{Cite web |date=12 November 2014 |title=2016 Elections: Tusiime Vows to Unseat Bitekyerezo in Mbarara |url=http://www.chimpreports.com/2016-elections-tusiime-vows-to-unseat-bitekyerezo-in-mbarara/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> Tusiime mmemba ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebifuga amateeka n'ebitongole bya gavumenti'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="MT3">{{Cite web |date=24 January 2017 |title=Mzee is missing a "Presidential Handshake" to maintain the Presidential Jet! |url=https://minbane.wordpress.com/2017/01/24/httpwp-mep1xtjg-47b/ |publisher=MinBane}}</ref><ref name="MT5">{{Cite web |date=15 January 2021 |title=36 government officials shared Shs6 billion oil bonus – MPs |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/36-government--officials--Shs6-billion-oil--bonus---MPs/688334-3785692-kxrsir/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Tusiime ye ssentebe eyatandikawo ekitongole kya ''Interventions For Rural Transformation'' (IFORT), akulira kkampuni ya ''Tusiime Foundation'' eyatandikibwawo, [[:en:Board_member|mmemba ku lukiiko olufuzi]] olwa ''Iron Bridge Finance'' (IBF) era nga ye [[:en:Research_fellow|munoonyereza omutuuze]] mu ''Agency for Transformation'' (AFT). Yakolako n’emirimu gy’okulabirira n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku musolo [[Uganda Revenue Authority|ekya Uganda Revenue Authority]] (URA) okuva mu 1997 okutuuka mu 2010 n’emirimu emirala; Tusiime yaliko [[:en:Liaison_officer|omukwanaganya]] wa pulezidenti wa Republic of Sierra Leone era nga yaliko omuwabuzi ku kunoonyereza ku [[:en:IMF|IMF]] ’s resident tax adviser mu Uganda.<ref name="MT6">{{Cite web |title=Bitekyerezo Faces Stiff Challenge From Old Rival, New Entrants |url=http://allafrica.com/stories/201508240958.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Tusiime yazaalibwa mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] [[:en:Ankole_sub-region|mu kitundu ky'e Ankole]] nga 29 Ogwolubereberye 1973 mu maka [[:en:Ankole|g'Abangereza]] [[:en:Ankole|ag'Ababanyankole]] . Pulayimale yagisomera mu disitulikiti gy’ewaabwe e Mbarara ng’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1986. Oluvannyuma yasomera mu ssomero lya Ntare School ne [[Namilyango College]] okusoma [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya UCE]] mu 1990, n’oluvannyuma mu Mbarara High School mu [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya UACE]] mu 1993.
Tusiime yayongera okugenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’eMakerere]] gye yatikkirirwa mu 1997 n’afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli eyookubiri]] mu by’enfuna. Nga akyali mu Ssettendekero lye limu erya waggulu, yafuna [[:en:Postgraduate_certificate|diguli eyookubiri]] mu [[:en:Monitoring_and_evaluation|Project Monitoring and Evaluation]] n’endala mu [[:en:Public_administration|Public administration]] and Management mu mwaka gwa 2012. Tusiime era alina [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri mu Economic Policy & Planning]] okuva mu University ye Makerere, yafuuka Executive masters mu kuddukanya bizinensi okuva mu Guglielmo Marconi University mu Italy, Eyatikkirwa diguli eyookubiri mu mateeka okuva mu Cumbria University ne satifikeeti mu [[:en:Alternative_dispute_resolution|Arbitration & Alternative Dispute Resolution]] n’endala mu ''Practical Skills & Techniques mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|International Negotiations]]'', okuva mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|kitongole ky’amawanga amagatte ekikola ku kutendeka n’okunoonyereza]] (UNITAR) e Geneva.<ref name="MT6">{{Cite web |title=Bitekyerezo Faces Stiff Challenge From Old Rival, New Entrants |url=http://allafrica.com/stories/201508240958.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Tusiime kati muyizi wa PhD(Dr of Economics) mu University ya Graduate Studies in Management, ''UGSM – Monarch Business School'' mu Switzerland.
== Omulimu gwe ==
Tusiime bwe yafuna diguli ye eyasooka, yakwata emirimu gy’okulabirira mu kitongole ky’omusolo [[Uganda Revenue Authority|ekya Uganda Revenue Authority]], okuva mu 1997 okutuuka mu 2010, n’afuna okumanya kungi mu kuddukanya emisolo mu nkola eno. Mu 2011, yatandikawo ''ekitongole kya Interventions For Rural Transformation'' (IFORT) ne ''Tusiime Foundation'' ; ebibiina mw’akyaweereza n’okutuusa kati nga ssentebe akulira emirimu.
Mu 2010, Tusiime yalekulira mu URA okwegatta ku [[:en:Multilateral_trade_negotiations|byobufuzi eby’okulonda]] nga munnabyabufuzi eyeetongodde oluvannyuma lw’okugwa mu kaseera katono n’ekibiina [[National Resistance Movement|kya NRM]] mu kalulu k’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza.<ref name="MT7">{{Cite web |title=Police deploys heavily in Mbarara Municipality as Medard Bitekyerezo wins |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283033/police-deploys-heavily-mbarara-municipality-medard-bitekyerezo-wins#sthash.ZlAWERCw.dpuf |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Olw'okuwangulwa mu kulonda kwa 2011, Tusiime yakola obukodyo mu kulonda kwa palamenti okwa 2016 n'adda ku tikiti ya NRM, ku mulundi guno n'awangula omulabe we Medard Bitekyerezo mu kalulu k'ekibiina ne mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|kulonda kwa bonna]] n'afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey'ekkumi]] mu [[Yuganda|pearl ya Afrika]] ng'akiikirira Munisipaali y'e Mbarara.<ref name="MT8">{{Cite web |title=Dr Bitekyerezo loses NRM Mbarara primaries, refutes defeat |url=https://www.youtube.com/watch?v=vM204Sl-1M0 |publisher=YouTube}}</ref><ref name="MT9">{{Cite web |title=Vision Group presenter takes Mbarara |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407483/vision-presenter-takes-mbarara |publisher=[[Vision Group]]}}</ref>
Mu Palamenti ey’ekkumi, Tusiime aweereza ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku bukiiko, abakulu mu mateeka n’ebitongole by’eggwanga'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi.<ref name="MT3">{{Cite web |date=24 January 2017 |title=Mzee is missing a "Presidential Handshake" to maintain the Presidential Jet! |url=https://minbane.wordpress.com/2017/01/24/httpwp-mep1xtjg-47b/ |publisher=MinBane}}</ref> Ku ntandikwa ya 2017, Tusiime yaleeta [[:en:Motion_(parliamentary_procedure)|ekiteeso]] ekyali kigenderera okunoonyereza ku mbeera ‘okukwatagana kw’omukono gwa pulezidenti’ okwa Shs6b mwe kwagabanyizibwa mu bakungu ba gavumenti 42 nga [[:en:Motion_(parliamentary_procedure)|omubalirizi w’ebitabo bya gavumenti]] tamanyi .<ref name="MT10">{{Cite web |title=Select Committee Starts Probe into the Shs6bn Handshake Saga |url=http://www.theugandatoday.com/news/2017/01/select-committee-starts-probe-into-the-shs6bn-handshake-saga/ |publisher=Uganda Today}}</ref><ref name="MT11">{{Cite web |date=15 January 2021 |title=Speaker Kadaga throws out Justice Kavuma's 'stupid' order |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Speaker-Kadaga--Justice-Kavuma-order-Parliament/688334-3513024-79a0iq/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Michael Tusiime mufumbo ne Prilla Kabagambe Tusiime era balina abaana basatu; Gareth Atamba Tusiime, Shane Akunda Tusiime ne Michelle Amanda Tusiime.
== Laba ne ==
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
01jrctvjqpaa4nqs0ol19qwobj401na
Geoffrey Lutaaya
0
12927
56460
56374
2026-06-25T06:42:23Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56460
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Geoffrey Lutaaya''' muyimbi MunnaUganda , musuubuzi era munnabyabufuzi, eyaweerezako nga [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] ow'eSsaza ly'e Kakuuto, Disitulikiti y'e Kyotera, wansi w’ekibiina kya [[National Unity Platform]] (NUP) mu [[Parliament of Uganda|Paalaamenti ya Uganda]] ey’ekkuminEemu okuva mu 2021 okutuuka mu 2026.<ref>{{Cite web |url=https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT (2021-2026)In an interview in 2025 |access-date=2026-04-19 |archive-date=2026-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260416024346/https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-18 |title=NUP loses 23 Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ |access-date=2026-03-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ye yatandikawo ekibiina ky’abayimbi ( Band) ekya De Nu Eagles. <ref name=":0">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2019-09-04 |title=Artistes have their eyes on political offices come 2021 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ |access-date=2025-11-19 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Lutaaya yazaalibwa omugenzi Nelson Kaboggoza (Taata).<ref name=":2">{{Cite web |date=2022-05-08 |title=Geoffrey Lutaya Biography, His Music Profile, Age, Education, Wife, Real Name, Net Worth |url=https://www.ugmuziki.com/artists/geoffrey-lutaya |access-date=2025-11-19 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Lutaaya yasomera ku ssomero lya Mitti Ebiri Primary School e Kyotera n’amaliriza pulayimale ye ku Mbuye Primary School e Rakai. Oluvannyuma yagenda mu Kololo High School, kyokka n’avaawo nga tannatuula bigezo bya siniya ey'okuna (Uganda Certificate of Education ,O-level) ng’omulimu gwe ogw’okuyimba gutandika okukula. Oluvannyuma yatuula ebigezo by'omutendera` gwa siniya ey'okuna (O-levels ) ku Makerere Day and Evening School for Adults (MAECA).<ref name=":2" />
== Emirimu gye ==
=== Ennyimba ===
Lutaaya amanyiddwa ng'omu ku bantu abakola ennyimba z'ebibiina mu [[Yuganda|Uganda]]. Ye yatandikawo Da Nu Eagles Band.<ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-03-30 |title=Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically |url=https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omulimu gwe mu kisaawe ky'okuyimba gubaddewo okumala ebbanga ddene ng'ayimba mu bifo eby'enjawulo, okukwata ennyimba, n'ebivvulu.
Oluvannyuma lw’okufuuka munnabyabufuzi,yategeeza nti tagenda kulekera awo muziki. Mu Gwokubiri 2025, ye yali munnakatemba omukulu mu kivvulu kya "Love Memories" .Ekivvulu ekyategekebwa ku [[Sheraton Kampala Hotel]] Gardens gye yakubira ennyimba wamu ne bandi ye okumala ekiseera ekiwanvu”.<ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
==== Ezimu ku Nnyimba ze ====
Lutaaya amanyiddwa okuyingira eby'obufuzi eby’okulonda ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]] era n'alondebwa ng’omubaka wa Paalaamenti ow'Essza lye Kakuuto mu kulonda kwa bonna okwa 2021. Mu Paalamenti abadde mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka siriimu n’ensonga ezikwatagana nabyo <ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20HIVAIDS%20AND%20RELATED%20MATTERS.pdf MEMBERSHIP OF THE COMMITTEE ON HIV/AIDS AND RELATED MA{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}TTERS]</ref>
Mu mwaka gwa 2021, yatonera ESsaza lye Kakuuto ambyulensi empya eyali n'ebikozesebwa mu kujjanjaba okuyambako mu kutambuza abalwadde mu kiseera ky'ekirwadde kya (”COVID-19 ).<ref>{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Oluvannyuma yayongerako ambyulensi ey'okubiri mu kitundu kino okusobola okulongoosa embeera y'eby'obulamu mu kitundu kye.<ref>[https://blizz.co.ug/6634/singer-big-eyes-ex-fiance-debbie-nantongo-sets-introduction-dates-with-new-lover Geoffrey Lutaaya Emulates Ssegirinya, Donates Second Ambulance To Kakuuto Constitue{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}ncy]</ref>
Mu mboozi ey'akafubo gye yalimu mu 2025, yagamba nti okulondebwa kwe ng’omubaka wa Paalamenti kye kimu ku birooto bye eby’obuto ebyatuukirira, era n’akiteeka ku kuba nti yali amanyi eby'obufuzi ku myaka emito ennyo bwe yali agenda ne kitaawe omuserikale ku nsonga z’okukolagana n’abantu b’omu kitundu.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2025-01-25 |title=Geoffrey Lutaaya reveals his childhood dream of becoming MP came true in 2021 election |url=https://mbu.ug/2025/01/25/geoffrey-lutaaya-reveals-his-childhood-dream-of-becoming-mp-came-true-in-2021-election/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Lutaaya ye mwami w'omuyimbi, Irene Namatovu nga naye mmemba omukulu mu kibiina kya Da Nu Eagles Band.<ref>{{Cite web |date=2024-09-02 |title=Geoffrey Lutaaya breaks silence on dating rumours with Faridah Nakazibwe |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaaya-faridah-nakazibwe-dating-rumours-2024090308253814167 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
* [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]]
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bayimbi]]
9mhqijdh9s3dva3v79a93mgtribccq3
Okello Oculi
0
13061
56439
47993
2026-06-24T17:59:14Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza mu kiwandiiko
56439
wikitext
text/x-wiki
'''Okello Oculi''' (1942 – 26 ogw'omusanvu 2025) Munnyuganda nga yali muwandiisi wa bitabo, ebitontome era [[:en:Chronicler|n'ebyafaayo]] by'obulamu bw'ebyalo mu byalo bya Afirika. Okutuusa lwe yafa, yali muwi w’amagezi ow’obwannannyini ku by’obufuzi n’embeera z’abantu ng’abeera mu [[:en:Abuja|kibuga Abuja]], Nigeria. Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga Pulofeesa w’okunoonyereza ku mbeera z’abantu n’ebyenfuna mu [[:en:Ahmadu_Bello_University|yunivasite ya Ahmadu Bello]] e [[:en:Zaria|Zaria]], Nigeria.
== Ebyeemabega ==
Oculi yazaalibwa mu 1942, mu [[Dokolo (disitulikit)|Disitulikiti e Dokolo]], [[:en:Northern_Region,_Uganda|mu Bukiikaddyo bwa Uganda]], nga disitulikiti eno kati ye [[Lira (disitulikit)|Lira District]] . <ref>{{Cite web |title=Okello Oculi Was Born In Dokolo District |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/647758 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120920220007/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/647758 |archive-date=20 September 2012 |access-date=17 June 2011}}</ref>
Oculi yasomera mu [[Soroti College]], e [[Soroti]], ne [[:en:St._Peter's_College_Tororo|St. Peter's College Tororo]], zombi mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]]. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|lya St. Mary's College Kisubi]] okukola ebigezo bye [[:en:A-Level|ebya siniya eyoomukaaga]] (S5 -S6). Yayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda, gye yasomera [[:en:Political_science|ebyobufuzi]], n’atikkirwa mu 1967 ne diguli esooka. Mu kusoma diguli e Makerere, yamala omwaka gumu, okuva mu 1964 okutuuka mu 1965, ng’omuyizi [[:en:Exchange_student|awanyisiganya]] mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] e [[:en:Palo_Alto|Palo Alto]], California, Amerika. Mu 1968, yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[:en:University_of_Essex|Yunivasite y’e Essex]], mu Bungereza. Yafuna diguli eyookusatu (PhD) okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin|yunivasite y’e Wisconsin]] mu 1972. <ref>{{Cite web |title=The Educational History of Okello Oculi |url=http://www-sul.stanford.edu/depts/ssrg/africa/okellooculi.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140217045456/http://www-sul.stanford.edu/depts/ssrg/africa/okellooculi.html |archive-date=17 February 2014 |access-date=17 June 2011}}</ref>
Oculi yafiira Abuja nga 26 ogw'omusanvu mu 2025, ku myaka 83.
== Omulimu gw’ekikugu ==
Ebiwandiiko bya Oculi bijjudde ebinyago ebituufu eby’emboozi, engero, n’amagezi g’abantu. Ebitontome bye, okufaananako n’ebya [[P'Bitek Okot|Okot p’Bitek]] ne [[Joseph Buruga]], binoonya okuddamu okukakasa eby’obuwangwa bya Afirika n’okunenya okufuga kw’amawanga amalala mu Buvanjuba bwa Afirika. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2025)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' ]</sup>
== Ebitabo ebirondeddwa ==
* ''Kanti Riti'' (1974).
* ''Malak: Ekitontome ky'ebyobufuzi mu Afirika'' (1976)
* ''Kookolem'' (1978).
* ''Ebizibu by’ebyobulamu mu byalo n’ebibuga bya Afirika'' (1981)
* ''Enkola endala ez’omu Nigeria'' (1987) .
* ''Eby’enfuna by’ebyobufuzi eby’endya embi'' (1987) .
* ''Oluyimba lw'enjuba mu ffe'' (Abatontomi ba Africa; 2000)
* ''Emboozi ku nsonga za Afrika: Endagiriro n'enkomerero z'ekyasa eky'amakumi abiri'' (2000)
* ''Oluyimba lw’Enjuba mu Ffe'' – (2000)
* ''Emboozi ku nsonga za Afirika: Endagiriro n’enkomerero z’ekyasa 21'' – (1999)
* ''Eby’enfuna by’ebyobufuzi eby’endya embi'' – (1987)
* ''Kookolem'' – (1976).
* ''Malak: Ekitontome ky’ebyobufuzi mu Afirika'' – (1976)
* ''Obwakabaka, Abasenze n’Obukulu mu Kenya'' – (1975)
* ''Kanta Riti'' – (1972).
* ''Mulekwa'' – (1968) (ebitontome ebikoleddwa mu katemba) .
* ''Malaaya'' – (1968) .
== Laba ne ==
* [[:en:Ahmadou_Bello_University|Yunivasite ya Ahmadou Bello]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [http://www.britannica.com/eb/article-9056741/Okello-Oculi Britannica Online Encyclopedia: Okello Oculi]
* [http://allafrica.com/stories/200802191644.html Africa: Obama Must Tame America for the Continent of His Ancestors ,] ''The Monitor'', 20 February 2008.
1qkawj1o8bsextk5jbv0jqsym5a7k8o
Annet Nakimbugwe
0
13149
56437
53756
2026-06-24T17:55:09Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ nterezeza mu kiwandiiko
56437
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Annet Nakimbugwe''' [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] azannyira mu [[:en:Midfielder|makkati]]. Abadde mu [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu ya Uganda ey'abakazi]] n'eya [[:en:DR_Congo_women's_national_under-20_football_team|DR Congo U20s]] . <ref>{{Cite web |title=How World Cup dream swayed Mbekeka to play for Congo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/how-world-cup-dream-swayed-mbekeka-to-play-for-congo-3987528}}</ref>
== Emirimu gya kiraabu ==
Nakimbugwe azannyidde Source de Kivu mu Democratic Republic of the Congo, mu [[:en:APR_F.C.|APR FC]] e Rwanda ne Buikwe She Red Stars mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=20 July 2009 |title=APR women beat Rubavu in mismatch |url=https://www.newtimes.co.rw/section/read/45693 |access-date=27 February 2022}}</ref> <ref name="M">{{Cite web |title=Mother, daughter play for different teams |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/mother-daughter-play-for-different-teams-1632486?view=htmlamp |access-date=27 February 2022 |website=Monitor}}</ref>
== Emirimu gy’ensi yonna ==
Nakimbugwe yazannyira [[Yuganda|Uganda]] ku mutendera gw'abakulu mu [[:en:2000_African_Women's_Championship|mpaka z'abakazi mu Afirika eza 2000]] ne [[:en:2002_African_Women's_Championship_qualification|okusunsula mu mpaka z'a Firika ez'abakazi eza 2002]]. <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref>
=== Ebiruubirirwa by’ensi yonna ===
''Obubinja n'ebyava mu kulonda Uganda ne ggoolo ezisoose''
{| class="wikitable"
!Ennamba.
! Olunaku lw'omweezi
! Ekifo
! Omuvuganya
! Okuteeba
! ebyavaamu
! Empaka
|-
| style="text-align:center;" | 1. 1.
| 17 Omwezi gwekkumi n'ogumu 2000
| [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], South Afirika
| Réunion
| style="text-align:center;" | '''1''' –1
| style="text-align:center;" | 2–1
| [[:en:2000_African_Women's_Championship|Empaka z'abakazi mu Afrika eza 2000]]
|-
| style="text-align:center;" | 2. 2.
| 13 ogekkumi 2002
| [[Kampala]], Uganda
| Ethiopia
| style="text-align:center;" | '''1''' –0
| style="text-align:center;" | 2–2
| [[:en:2002_African_Women's_Championship_qualification|Okusunsula mu mpaka za Afirica ez’abakazi eza 2002]]
|}
=== Okusika omuguwa ===
Oluvanyuma lwa [[Yuganda|Uganda]] okuva mu [[:en:2004_African_Women's_Championship_qualification|mpaka z’okusunsulamu eza bakyala mu Afirika eza 2004]] nga tebanaba kuzannya mipiira [[:en:2004_African_Women's_Championship_qualification#Preliminary_round|gya lawundi esooka]] ne [[:en:Malawi_women's_national_football_team|Malawi]], Nakimbugwe ne Munnayuganda munne [[:en:Oliva_Amani|Oliver Mbekeka]] baagenda ebweru w’eggwanga. <ref name="M">{{Cite web |title=Mother, daughter play for different teams |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/mother-daughter-play-for-different-teams-1632486?view=htmlamp |access-date=27 February 2022 |website=Monitor}}</ref> Olw'okuba baali mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], <ref>{{Cite web |date=22 October 2009 |title=Women football back on menu |url=https://observer.ug/sports/44-sports/5642-women-football-back-on-menu |access-date=27 February 2022}}</ref> bazaalibwa eyo nga Annette Nshimire ne Oliva Amani, era ne bakiikirira eggwanga mu [[:en:2006_FIFA_U-20_Women's_World_Championship|mpaka z'ensi yonna eza FIFA U-20 mpaka z'abakyala ez'ensi yonna eza 2006]] . <ref name="M" /> Era yazannya edition eno wammanga mu [[:en:2008_FIFA_U-20_Women's_World_Championship|2008]] .
== Obulamu bw’omuntu ==
Muwala wa Nakimbugwe, [[Hasifah Nassuna]], naye muzannyi wa mupiira era bombi bazze battunka mu mipiira gya liigi y'abakazi mu Uganda. <ref name="M">{{Cite web |title=Mother, daughter play for different teams |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/mother-daughter-play-for-different-teams-1632486?view=htmlamp |access-date=27 February 2022 |website=Monitor}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://x.com/15_annet Annet Nakimbugwe] on [[:en:X_(social_network)|X]]
9nhwo1htommiu4d8rq4897mhe3tr7i3
Fauzia Najjemba
0
13150
56436
56054
2026-06-24T17:53:25Z
Judithamos
10087
/* Ebiyungo eby’ebweru */ ntererezeza mu kiwandiiko
56436
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fauzia Najjemba''' (yazaalibwa 7 ogwekkumi 2003) [[Omupiira ogw'ebigere|muzannyi wa mupiira]] mu Uganda omukugu era azannya ng'[[:en:Striker_(association_football)|omuzibizi]] wa [[:en:Boston_Legacy_FC|Boston Legacy FC]] eya [[:en:National_Women's_Soccer_League|National Women's Soccer League]] (NWSL) ne [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] .
== Obulamu obuto ==
Najjemba yali ku nsalo ne Zubair Kivumbi ne Hawa Namulono <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-11-20 |title=Najjemba leads cast in Fufa Women Player of the Year award |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/najjemba-leads-cast-in-fufa-women-player-of-the-year-award-3625296 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> era yakulira [[Nakifuma]], era ali mu ggwanga ly'a[[Baganda]] mu [[Yuganda|Uganda]]. Yasomera ku St. Joseph P/ S Naggalama gye yatuula PLE mu 2014. Yeegatta ku Nakifuma High n'oluvannyuma Mukono High School gye yamalira siniya eyokuna mu 2018. <ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2019-09-20 |title=Kampala Queens sign highly rated forward Najjemba |url=https://kawowo.com/2019/09/20/women-football-kampala-queens-sign-highly-rated-forward-najjemba/ |access-date=2025-12-18 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref name=":0" />
== Emirimu gya kiraabu ==
Najjemba azannyidde [[:en:Kampala_Queens_FC|Kampala Queens FC]] mu [[Yuganda|Uganda]]. <ref name="FUFA">{{Cite web |date=25 January 2022 |title=Coach Lutalo Names Crested Cranes Provisional Squad Ahead Of AWCON Qualifiers Against Kenya |url=https://fufa.co.ug/coach-lutalo-names-crested-cranes-provisional-squad-ahead-of-awcon-qualifiers-against-kenya/ |access-date=19 February 2022 |website=Federation of Uganda Football Associations}}</ref>
Yazannyirako ne mu Isra Soccer Academy. <ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2023-07-04 |title=Interview: Fauzia Najjemba opens up on life in Europe and her football journey so far |url=https://www.fufa.co.ug/interview-fauzia-najjemba-opens-up-on-life-in-europe-and-her-football-journey-so-far/ |access-date=2024-09-13 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
Nga 8 ogwolubereberye 2026, kiraabu ya [[:en:National_Women's_Soccer_League|National Women's Soccer League]] (NWSL) egaziya [[:en:Boston_Legacy_FC|Boston Legacy FC]] yalangirira nga bwe yassa omukono ku ndagaano ya Najjemba ey'emyaka ebiri nga buli omu alina okulonda omwaka omulala. <ref>{{Cite web |title=Boston Legacy Football Club Signs Fauzia Najjemba |url=https://bostonlegacyfc.com/blogs/press/boston-legacy-football-club-signs-fauzia-najjemba-uganda |access-date=2026-01-08 |website=Boston Legacy FC |language=en}}</ref>
== Emirimu gy’ensi yonna ==
Najjemba yazannyira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka [[:en:2022_Africa_Women_Cup_of_Nations_qualification|z'okusunsulamu abagenda okuzannya mu mpaka z'abakyala ba Afirika mu nsi yonna eza 2022]] .
=== Ebiruubirirwa by’ensi yonna ===
''Obubinja n'ebyava mu kulonda Uganda ggoolo ezisoose''
{| class="wikitable"
!Ennamba.
! Olunaku lw'omweezi
! Ekifo
! Omuvuganya
! Okuteeba
! ebyavaamu
! Empaka
|-
| style="text-align:center;" | 1. 1.
| 17 ogwekkumi na gumu 2019
| rowspan="2" | [[:en:Chamazi_Stadium|Ekisaawe kya Chamazi]], [[:en:Mbagala|Mbagala]], Tanzania
| [[Djibouti]]
| style="text-align:center;" | '''10''' –0
| style="text-align:center;" | 13–0
| rowspan="2" | [[:en:2019_CECAFA_Women's_Championship|Empaka z'abakyala eza CECAFA eza 2019]]
|-
| style="text-align:center;" | 2. 2.
| 19 ogwekkumi na gumu 2019
| rowspan="2" | [[Ethiopia]]
| style="text-align:center;" | '''1''' –0
| style="text-align:center;" | 1–0
|-
| style="text-align:center;" | 3. 3.
| 20 ogwekkumi 2021
| [[St. Mary's Stadium-Kitende|Ekisaawe kya St. Mary's-Kitende]], [[Kampala]], Uganda
| style="text-align:center;" | '''2''' –0
| style="text-align:center;" | 2–0
| [[:en:2022_Africa_Women_Cup_of_Nations_qualification|Okusunsulamu abasunsuddwa mu mpaka za Africa Women Cup of Nations eza 2022]]
|-
| style="text-align:center;" | 4. 4.
| 1 ogwekkumi n'ebiri 2023
| [[:en:Père_Jégo_Stadium|Ekisaawe kya Père Jégo]], [[:en:Casablanca|Casablanca]], Morocco
| [[Morocco]]
| align="center" | '''1''' –0
| align="center" | 1–1
| [[:en:Exhibition_match|gwa mukwaano]]
|-
|}
== Engule n'okusiimibwa ==
Najjemba yawangula engule y’omuzannyi asinga omuwendo mu mpaka za [[:en:CECAFA_Cup|CECAFA]] abali wansi w’emyaka 17 eza 2019 e Njeru. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-11-20 |title=Najjemba leads cast in Fufa Women Player of the Year award |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/najjemba-leads-cast-in-fufa-women-player-of-the-year-award-3625296 |access-date=2025-12-18 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_women's_national_football_team|Ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Queens_FC|Kampala Queens FC]]
* [[:en:CECAFA_Women's_Championship|Empaka z'abakyala eza CECAFA]]
* [[:en:2022_Women's_Africa_Cup_of_Nations_qualification|Okusunsulamu abasunsuddwa mu mpaka za Africa Women Cup of Nations eza 2022]]
* [[Omupiira mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.instagram.com/fauzianajjemba13/ Fauzia Najjemba] on Instagram
mr0je6gvn4u36euag3thfqvkotj78q1
Kosei Yamaguchi
0
13352
56434
51333
2026-06-24T17:50:54Z
Judithamos
10087
corrected grammer
56434
wikitext
text/x-wiki
Kosei Yamaguchi (山口 浩勢, Yamaguchi Kōsei; born 19 ogwomunaana 1991)<ref name="world_athletics_profile">{{Cite web |title=Kosei Yamaguchi |url=https://worldathletics.org/athletes/japan/kosei-yamaguchi-14428736 |access-date=10 July 2020 |website=World Athletics}}</ref> Mujapani [[:en:Long-distance_running|ng'adduka emisinde emiwanvu]]. yavuganya mu mpaka [[:en:2019_IAAF_World_Cross_Country_Championships_–_Senior_men's_race|z'abasajja abakulu]] mu [[:en:2019_IAAF_World_Cross_Country_Championships|2019 IAAF World Cross Country Championships]] ezaali mu Aarhus, Denmark.<ref name="senior_men_race_iaaf_world_cross_country_2019">{{Cite web |title=Senior men's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6265/AT-XSE-M-f----.RS6.pdf?v=-1530503012 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200706223921/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6265/AT-XSE-M-f----.RS6.pdf?v=-1530503012 |archive-date=6 July 2020 |access-date=27 June 2020 |website=2019 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> yamalira mu kifo kya 80.<ref name="senior_men_race_iaaf_world_cross_country_2019" />
Mu 2017, yavuganya mu [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships_–_Senior_men's_race|mpaka z’abasajja abakulu]] mu za [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships|IAAF World Cross Country Championships]] ezaali mu Kampala mu Uganda. <ref name="senior_men_race_world_cross_country_championships_2017">{{Cite web |title=Senior men's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XSE-M-f----.RS6.pdf?v=-1121054657 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190504172042/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XSE-M-f----.RS6.pdf?v=-1121054657 |archive-date=4 May 2019 |access-date=7 July 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 73. <ref name="senior_men_race_world_cross_country_championships_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde [[:en:Athletics_at_the_2018_Asian_Games_–_Men's_3000_metres_steeplechase|gy'abasajja egya mmita 3000]] mu [[:en:2018_Asian_Games|mizannyo gya Asia]] egyategekebwa mu kibuga Jakarta ekya Indonesia. <ref name="athletics_results_book_asian_games_2018">{{Cite web |title=Athletics Results Book |url=http://www.ocagames.com/orb/files/4/62/AG2018_OfficialResultBook_Athletics_v1.1.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627135528/http://www.ocagames.com/orb/files/4/62/AG2018_OfficialResultBook_Athletics_v1.1.pdf |archive-date=27 June 2020 |access-date=27 June 2020 |website=2018 Asian Games}}</ref> Yamalira mu kifo kya 9. <ref name="athletics_results_book_asian_games_2018" />
Mu 2019, yavuganya mu mpaka [[:en:2019_Asian_Athletics_Championships_–_Men's_3000_metres_steeplechase|z’abasajja eza mmita 3000 eza steeplechase]] mu mpaka za [[:en:2019_Asian_Athletics_Championships|Asian Athletics Championships]] ezaabadde mu kibuga Doha ekya Qatar. Yamalira mu kifo kya 6. Mu 2020, yawangula omudaali gwa zaabu mu misinde gy’abasajja egy’okudduka emisinde gya mmita 3000 mu [[:en:2020_Japan_Championships_in_Athletics|mpaka za Japan Championships mu 2020]] ezaali mu kibuga Niigata ekya Japan.
Mu 2021, yavuganya mu misinde [[:en:Athletics_at_the_2020_Summer_Olympics_–_Men's_3000_metres_steeplechase|gy’abasajja egya mmita 3000]] mu [[:en:2020_Summer_Olympics|mpaka za Olympics ez’omusana eza 2020]] ezaali mu kibuga Tokyo ekya Japan.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://worldathletics.org/athletes/-/14428736 Kosei Yamaguchi] at [[:en:World_Athletics|World Athletics]]
* [https://www.jaaf.or.jp/player/profile/kosei_yamaguchi/ Kosei Yamaguchi] at [[:en:Japan_Association_of_Athletics_Federations|JAAF]] (in Japanese) ([https://www-jaaf-or-jp.translate.goog//player/profile/kosei_yamaguchi/?_x_tr_sl=ja&_x_tr_tl=en in English])
* [https://www.jaaf.or.jp/olympic/tokyo2020/athletes/profile/kosei_yamaguchi/ Kosei Yamaguchi – Tokyo 2020] at JAAF (in Japanese)
* [https://web.archive.org/web/20250813080324/https://more.arrs.run/runner/32809 Kosei Yamaguchi] at [[:en:Association_of_Road_Racing_Statisticians|ARRS]]
* [https://www.olympedia.org/athletes/144516 Kosei Yamaguchi] at [[:en:Olympedia|Olympedia]]
* [https://olympics.com/en/athletes/kosei-yamaguchi Kosei Yamaguchi] at [[:en:International_Olympic_Committee|Olympics.com]]
* [https://www.joc.or.jp/games/olympic/tokyo/sports/athletics/team/yamaguchikosei.html Kosei Yamaguchi – Tokyo 2020] at [[:en:Japanese_Olympic_Committee|Team Japan]] (in Japanese) ([https://www-joc-or-jp.translate.goog/games/olympic/tokyo/sports/athletics/team/yamaguchikosei.html?_x_tr_sl=ja&_x_tr_tl=en in English])
jydbep1tc0cl62ws41k5vsfjcgf4rld
Hannington Ssebwalunyo
0
13758
56461
52669
2026-06-25T07:21:12Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56461
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Hannington Ssebwalunyo</big>''' (yazaalibwa nga 28 omwezi Ogwokutaano mu mwaka gwa 1989) [[:en:Association_football|Muzannyi wamupiira]] era [[munnayuganda]],azanya ekifo ky'omukwasi wa goal mu liigi ya Uganda mu kitongole kya [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]]. Era yakyikirira ekibina ky'ebyemizanyo ekya [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]].<ref>{{Cite web |date=2025-04-30 |title=Nec face hostile Kakyeka test in title chase |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/nec-face-hostile-kakyeka-test-in-title-chase-5022746 |access-date=2025-09-01 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
Ssebwalunyo omupiira yagutandikira mu [[:en:Ndejje_University|Yunivasite ye Ndejje]], gye yazannyira mu [[:en:University_football|liigi y’omupiira eya Yunivasite]]. Era yakiikirira '''Bulemeezi''' mu mpaka za Buganda Masaza Cup ne '''Ffumbe''' mu mpaka z’omupiira eza Bika Bya Baganda.<ref>{{cite web |date=9 August 2023 |title=Ssebwalunyo completes Maroons move |url=https://swiftsportsug.com/2023/08/09/ssebwalunyo-completes-maroons-move/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Swift Sports Uganda}}</ref>
Yakola ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Premier_League Liigi ya Uganda] okuggulawo ne kitongole kya [[:en:BUL_Jinja_FC|BUL FC]] mu sizoni ya 2017–18.<ref>{{cite web |date=2021 |title=BUL announce Ssebwalunyo signing |url=https://www.pmldaily.com/sports/2021/08/bul-announce-ssebwalunyo-signing.html |access-date=1 September 2025 |publisher=PM Daily}}</ref>
Mu mwaka gwa 2019, yakola endagaano ya myaka esatu ne [[:en:Maroons_FC|Maroons FC]], n’addamu okukwatagana n’omutendesi Douglas Bamweyana.<ref>{{cite web |date=16 August 2019 |title=Goalie Ssebwalunyo inks deal at Maroons FC |url=https://kawowo.com/2019/08/16/goalie-ssebwalunyo-inks-deal-at-maroons-football-club/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Kawowo Sports}}</ref>
Mu mwaka gwa 2020, yeegatta ku [[:en:National_Enterprises_Corporation_FC|URA FC]], ng'ayogera ku kukyusibwa kuno nga "kirooto ekituukiridde".<ref>{{cite web |date=2020 |title=Joining URA FC is a dream come true – Ssebwalunyo |url=https://chimpreports.com/joining-ura-fc-is-a-dream-come-true-sebwalunyo/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Chimp Reports}}</ref> Oluvannyuma yawolwa mu BUL FC mu mwaka gwa 2021, gye yazannyira emipiira 12 n'akuuma clean sheets mukaaga nga tannayitibwa ba URA.<ref>{{cite web |date=9 September 2021 |title=URA recalls Ssebwalunyo from loan |url=https://sports.mtn.co.ug/2021/09/09/ura-fc-recalls-ssebwalunyo-from-loan/ |access-date=1 September 2025 |publisher=MTN Sports}}</ref>
Mu mwezi Ogwomunaana mu mwaka gwa 2023, yakomawo mu Maroons FC ku ndagaano ya myaka ebiri ng’agenda okudda mu bigere by’omukwasi wa goal Simon Tamale eyagenda.<ref>{{cite web |date=9 August 2023 |title=Goalkeeper Ssebwalunyo returns to Maroons |url=https://kawowo.com/2023/08/09/goalkeeper-ssebwalunyo-returns-to-maroons/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Kawowo Sports}}</ref> Oluvannyuma yalondebwa ''ng'omuzannyi w'ekibiina asinga sizoni'' ya 2023–24 oluvannyuma lw'okukuuma emipiira 11 egya clean sheets.<ref name="auto1">{{cite web |date=28 June 2024 |title=NEC complete signing of experienced goalkeeper |url=https://swiftsportsug.com/2024/06/28/nec-complete-signing-of-experienced-goalkeeper/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Swift Sports Uganda}}</ref>
Mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2024, yakola endagaano ne [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]] ku ndagaano ya myaka ebiri.<ref name="auto">{{cite web |date=5 June 2025 |title=NEC FC honour 2024–25 season's outstanding performers |url=https://www.panafricafootball.com/post/nec-fc-honour-2024-25-season-s-outstanding-performers-at-bugolobi-dinner-gala |access-date=1 September 2025 |publisher=Panafrica Football |archive-date=19 May 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260519121224/https://www.panafricafootball.com/post/nec-fc-honour-2024-25-season-s-outstanding-performers-at-bugolobi-dinner-gala/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya ==
Mu mwezi Ogwokusatu mu mwaka gwa 2020, Ssebwalunyo yafuna okuyitibwa kwe okwasooka mu [[:en:National_Enterprises_Corporation_FC|Uganda Cranes]] nga beetegekera okusunsulamu abalizannya [[:en:African_Nations_Championship|empaka za African Nations Championship]].<ref>{{cite web |date=21 March 2020 |title=Goalkeeper Ssebwalunyo humbled for maiden Uganda Cranes summon |url=https://kawowo.com/2020/03/21/goalkeeper-ssebwalunyo-humbled-for-maiden-uganda-cranes-summon/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Kawowo Sports}}</ref>
Oluvannyuma yali kulukalala lw'abagenda okuzannya mu mpaka za CHAN eza 2024 kyokka n’asuulibwa nga beetegekera empaka za [[:en:CECAFA|CECAFA]] Pre-CHAN eza 2025.<ref>{{cite web |date=20 July 2025 |title=Ssebwalunyo among dropped trio for Uganda Cranes CECAFA Pre-CHAN Tournament |url=https://swiftsportsug.com/2025/07/20/ssebwalunyo-among-dropped-trio-for-uganda-cranes-cecafa-pre-chan-tournament/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Swift Sports Uganda}}</ref>
== Engule ==
* '''Maroons FC, ttiimu ya Maroons'''
** Omuzannyi asinga sizoni eno: 2023–24<ref name="auto1" />
* '''NEC FC'''
** Omukwasi wa goal asinga mu sizoni eno: 2024–25<ref name="auto" /><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2025-06-03 |title=NEC rewards season's best performers |url=https://upl.co.ug/nec-rewards-seasons-best-performers/ |access-date=2025-09-01 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref>
** Omuzannyi w’abawagizi asinga sizoni eno: 2024–25<ref>{{cite web |date=5 June 2025 |title=Uganda Premier League's NEC FC rewards season's best performers |url=https://en.africatopsports.com/2025/06/05/uganda-premier-leagues-nec-fc-rewards-seasons-best-performers/ |access-date=1 September 2025 |publisher=Africa Top Sports}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Denis_Onyango|Denis Onyango]]
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Denis_Omedi Denis Omedi]
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Joel_Mutakubwa Joel Mutakubwa]
== Ebijuliziddwa ==
qcjmg7i4lbfb7gwo9qn02mv495j41yp
Carolyna Hutchings
0
13785
56456
51966
2026-06-25T02:40:16Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56456
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q24852311}}
'''Carolyn Hutchings''' (eyali amanyidwa nga '''Caroline Ekanem''' ne '''Caroline Danjuma''') ye munnakatemba Omuscotland-Nigeria, muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi.
== Obulamu bw'obuto n'obuyigirize ==
Carolyn yazaalibwa mu [[Scotland County, Missouri|Scotland]] ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu [[Nigeria]]. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref>
== Omulimu ==
Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba [[Nigeria]] okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[https://web.archive.org/web/20171203082802/http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref>
Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref>
== Okuyamba abantu ==
Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref>
== Ebifaananyi bya firimu ==
Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu:
* ''Stalker (2016) as Ella''
* ''Cold Feet (2020) as Counsellor''
* ''Come Alive (2021) as Meg''
* ''Mr Badmus (2019)''
* ''Minority Tension (2007)''
* ''The Captor (2006) as Gina''
* ''Deadly Kiss (2004) as Nina''
* ''In the Cupboard''
* ''Show Girls (2006)''
* ''Chameleon (2004)''
* ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle''
* ''Mass Destruction''
* ''The Journalist (2006)''
* ''Face of Africa (2005)''
* ''Colors of Emotions (2005) as Zelda''
* ''Missing Angel (2004) as Zarah''
* ''Fake Liars''
== Obulamu obw'obuntu ==
Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref>
== Laba ne ==
* List of Nigerian film producers
== Ebijuliziddwa ==
0p95a273gwmetmak1brvmz3tqtrdk0f
Aaron Kirunda
0
13857
56454
56384
2026-06-25T00:06:57Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56454
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>{{Reflist}}'''Aaron Kirunda''' (yazaalibwa 16 Ogwomukaaga 1985) munnayuganda [[:en:Social_entrepreneurship|omusuubuzi amanyiddwa]] era munnayuganda . Ye ssentebe w’ekibiina kya [[:en:African_Spelling_Bee|African Spelling Bee]] era y’omu ku baatandikawo era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] enjuba<ref>{{Cite web |title=enjuba |url=http://www.enjuba.com |access-date=2016-03-11 |website=enjuba}}</ref><ref name="Leader">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs |date=27 July 2008 |title=The young global leader who is going places |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1184616/-eur-global-leader-eur |access-date=10 February 2016}}</ref> gy’awaayo emirimu gye okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kusomesa. enjuba eddukanya National [[:en:Spelling_bee|Spelling Bee]] <ref>{{Cite web |title=enjuba Spelling Bee |url=http://www.spellingbee.ug |access-date=2016-03-11 |publisher=enjuba}}</ref> mu Uganda, enteekateeka ey’okutandikawo abayizi etuuka ku bukadde n’obukadde bw’abayizi mu masomero ga pulayimale, okubayamba okutumbula [[:en:Literacy|okusoma n’okuwandiika]], okukulaakulanya [[:en:Life_skills|obukugu]] mu kyasa 21 . enjuba era efulumya ebitabo by'abaana n'okukola enteekateeka z'okutendeka abasomesa.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Aaron yazaalibwa mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] era yasomera mu Katira Primary School ne Kasokoso Trading Centre Primary School nga tannayingira Kakira High School, okusoma O-Levels ne Muljibhai Madhvani College, Wairaka mu A-Levels gye yavaayo ng’omuyizi asinga mu Disitulikiti y’e Jinja. Mu 2004, yafuna sikaala ya gavumenti okugenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[:en:Mass_communication|diguli eyookubiri mu by’empuliziganya]] . Yatikkirwa mu 2008 n'afuna diguli ya [[:en:Honors_student|bitiibwa]] . <ref name="Leader"/> Ebiseera bye ebisinga ng’ava ku ssomero yabimala ng’akwatagana [[:en:Community_activism|n’abavubuka ku bukulembeze, okulwanirira abantu mu kitundu]], naddala eri Abaana mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] mu kiseera [[:en:Lord's_Resistance_Army|ky’olutalo lwa LRA]], okusinga ng’ayita mu GuluWalk <ref>{{Cite web |date=2008-11-04 |title=The Power of the GuluWalk |url=https://www.huffpost.com/entry/the-power-of-the-guluwalk_b_131563 |access-date=2021-01-19 |website=HuffPost}}</ref> n’endala, ng’awa [[:en:Entrepreneurship|basuubuzi]] amaanyi okukola ebintu eby’omutindo n’okukola dizayini y’ebikozesebwa mu mpuliziganya eri pulojekiti ezaaweebwa [[:en:Ugandan_government|Gavumenti ya Uganda, Gavumenti ya Rwanda ne Banka y’ensi yonna]] . Mu 2009, yakolagana n’abalala okukola pulogulaamu [[:en:Radio|za leediyo]] za leediyo ya yunivasite okusobozesa abayizi ba yunivasite okusalawo ebisinga obukulu mu bulamu bwabwe. Oluvannyuma yasenguka n’agenda e Kiwoko – [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] okutandika n’okuddukanya Musana Fm,<ref>{{Cite web |title=Musana FM |url=http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001552/http://newhopeuganda.org/programs/musanafm/ |archive-date=12 March 2016 |access-date=2016-03-11 |website=newhopeuganda.org}}</ref> leediyo y'abantu b'omukitundu egenderera okutondawo enkyukakyuka mu bantu . Nga'li wano , Yakola pulogulaamu za leediyo ezaawa abantu essuubi era na'zaamu abawerako amaaanyi okutandika emirimu egivaamu ssente , okudda ku ssomero ,n'okukola emitendera egy'omugaso okutuuka ku kubeera n'obulamu obulungi .<ref>{{Cite web |date=8 October 2010 |title=107.8 Musana Fm |url=http://newhopeuganda.org/new-hope-uganda-ministries-u-s/newsletter/107-8-musana-fm/ |access-date=2021-01-19 |website=New Hope Uganda}}</ref> Yakulembera okusimba emiti egisukka mu 20,000 mu kitundu nga kwotadde n’okukozesa leediyo ng’omukutu okusikiriza n’okusomesa abantu ku [[:en:Financial_inclusion|nsonga z’okuyingiza ssente]], okuyamba abantu okuyiga okukozesa amasimu gaabwe ng’ekintu ekikozesebwa si mu kukyusa ssente zokka wabula n’okutereka. Oluvannyuma yatongoza enjuba Credit,<ref name=":0">{{Cite web |title=enjuba Credit |url=http://www.enjubacredit.com |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910180132/http://www.enjubacredit.com/ |archive-date=10 September 2018 |access-date=2016-03-11 |website=enjuba Credit}}</ref> kampuni ekola ku by’ensimbi eyamba abantu ssekinnoomu okufuna ensimbi ez’amangu n’eri abasuubuzi abakula ennyo okufuna ensimbi n’obuyambi bw’okukulaakulanya bizinensi eri bizinensi zaabwe. Mu 2013, yaweebwa Commonwealth Scholarship <ref>{{Cite web |title=Commonwealth Scholarship Commission in the UK |url=http://cscuk.dfid.gov.uk/ |access-date=2016-03-11 |website=cscuk.dfid.gov.uk |archive-date=2016-03-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312001357/http://cscuk.dfid.gov.uk/ |url-status=dead }}</ref> okusoma [[:en:Social_policy|enkola y’embeera z’abantu]] n’obuyiiya mu nkola ya bizinensi ku musingi gwa piramidi mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics]] .
Era y’addukanya enjuba National Spelling Bee mu Uganda era ye Ssentebe w’ekibiina kya [[:en:African_Spelling_Bee|African Spelling Bee]], <ref>{{Cite web |date=2014-10-27 |title=African Spelling Bee |url=https://africanspellingbee.com/ |access-date=2024-06-17}}</ref> empaka z'okuwandiika ezitegekebwa buli mwaka ku ssemazinga yenna n'ekigendererwa eky'okutumbula okusoma n'okuwandiika ,okusumulula ebirowoozo by'abaana n'okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu ng'okwesiga, okukolera awamu ,okulowooza ennyo n'okwanjula . Aaron afuna engule ya positive inspiration Award okuva mu kkampuni ya YALDA (Youth Alliance for Leadership and Development in Africa). Yasiimiddwa ng’omu ku bavubuka abakulembeze mu Afrika 101 mu lukiiko lw’abakulembeze ba bizinensi mu Afrika olw’omulundi ogw’okutaano. Ye muwanguzi w’empaka za Global Young Social Entrepreneurs Competition, 2007 era yatuuka ku fayinolo y’engule ya Young Achievers Award, 2010. Aaron era ye MIT GSW Fellow, LSE Program for African Leadership Fellow, Acumen East African Fellow mu 2016 era gye buvuddeko yasunsulwa okuwangula engule za New Vision 40 under 40.
== Okulwanirira abantu mu kitundu ==
Alooni aweerezza mu bifo bino wammanga: <ref name="Leader"/>
* Ssaabawandiisi w’ekibiina ky’amawanga amagatte ekigatta abavubuka mu Uganda (UNYU).
* Omukwanaganya w’ekitundu, Global Demos, Uganda.
* Project Director, Empower, ekibiina ky’omukitundu ekisomesa obukugu mu ICT eri abavubuka abaavu.
* Co-founder and Chief Executive, enjuba a social company ekozesa ebikozesebwa ebiyiiya okutumbula abantu okutuuka ku busobozi bwabwe mu bujjuvu nga bayita mu kuteeka ssente mu High Growth Enterprises n’okutumbula abaana okulongoosa okusoma n’okuwandiika n’okukulaakulanya obukugu obukulu mu bulamu nga bayita mu spelling bee. <ref>{{Cite web |last=ENJ |date=10 February 2016 |title=Enjuba: Our Story |url=http://www.enjuba.com/#our-story |access-date=10 February 2016 |publisher=Enjuba.com (ENJ)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
mtmsuesc1txsmrz0b339adxxefyfmeu
Endagaano ya Buganda (1955) .
0
14033
56459
55758
2026-06-25T05:22:59Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56459
wikitext
text/x-wiki
'''Endagaano ya Buganda (1955)''' yakolebwa nga 18 Ogwekkumi 1955 wakati wa [[:en:Andrew_Cohen_(colonial_administrator)|Andrew Cohen]] Gavana wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda ekuumibwa]] ne [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]] [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] . <ref name="lambart" /> Endagaano eno yayanguyira Mutesa II okudda nga kabaka wa [[:en:Buganda|Buganda]] [[:en:Constitutional_monarch|mu ssemateeka]], n'emalawo [[:en:Kabaka_crisis|akatyabaga ka Kabaka]] akatandika nga Kabaka nga Cohen amuwang'angusirizza e Bungereza mu 1953. <ref>{{cite book |author=Assa Okoth |year=2006 |title=A History of Africa |url=https://books.google.com/books?id=suMvEWjK-OcC |publisher=East African Educational Publishers |isbn=9789966253583 |page=66 |access-date=10 February 2013}}</ref> Yakyusa mu [[:en:Buganda_Agreement_(1900)|ndagaano ya Buganda eyasooka (1900)]] . <ref name="lambart">{{cite web |title=The Buganda Agreement, 1955 |url=http://www.wdl.org/en/item/7775/ |access-date=2 April 2014 |publisher=World Digital Library |archive-date=21 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180621170722/https://www.wdl.org/en/item/7775/ |url-status=dead }}</ref> Ekiwandiiko ekisembayo kyalaga ebyava mu '''Ttabamiruka w'e Namirembe''' ebyakkaanyibwako .
== Obuvo ==
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
Okukaka okugonjoola ekizibu ky’ebyobufuzi ekyagenda kyeyongera, Gavana wa Uganda, Sir Andrew Cohen, yayita mu [[:en:Buganda_Agreement_(1900)https://en.wikipedia.org/wiki/Buganda_Agreement_(1900)|ndagaano ya Uganda (1900)]] n’asaba Kabaka (Mutesa II) agwe mu nkola ya gavumenti ya Bungereza eyali eyagala okugenda mu maaso n’eggwanga erimu, ery’obumu, erya Uganda.<ref name=":02"/><ref name="bugandadotcom">{{cite web |title=Background to 1953-55 Crisis |url=http://www.buganda.com/back1955.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130725022307/http://www.buganda.com/back1955.htm |archive-date=25 July 2013 |access-date=2 April 2014 |publisher=Mukasa E. Ssemakula}}</ref> Kabaka yagaana.<ref name="bugandadotcom" /><ref name="low" /> N’ekyavaamu, Gavumenti ya Bungereza yaggyayo okukkiriza [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]] ng’omufuzi wa Uganda enzaalwa wansi w’ennyingo 6 ey’endagaano ya Uganda eya 1900 era n’egoba Mutesa mu ngeri ey’amaanyi n’amutwala e Bungereza.<ref name=":02" /><ref name="low"/> Amawulire agakwata ku kugobwa kwa Mutesa gaawuniikiriza nnyo Abaganda, ekyaviirako okutabuka mu ssemateeka.<ref name="bugandadotcom" /> Cohen kye yali ayagala kwe kussaawo Kabaka omupya mu bwangu, naye kino kyalabika nga tekisoboka, ne kyetaagisa ebivaamu mu nteeseganya mu bujjuvu.<ref name=":02" /><ref name="bugandadotcom" />
10. (1) Endagaano ya Buganda, 1900, okuva ku lunaku endagaano eno lwe yatandika okukola, ejja kukyusibwa mu ngeri eragiddwa mu Nsengeka ey’okuna ey’Endagaano eno.<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>
21 (1) Okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo eno, Lukiiko ejja kutondebwawo okusinziira ku nnyingo 5 ey’endagaano ya Buganda eya 1955, mu ngeri eragiddwa mu tteeka ly'Olukiiko owawaggulu (Ekulonda Ababaka), 1953.
(Laba Ekiwandiiko ky’amateeka No.190 ekya 1955 Amateeka ga Uganda, pp 383–418)
ENDAGAANO eyakolebwa olunaku luno olwa 18 Ogwekkumi 1955 wakati wa Sir Andrew Benjamin Cohen, Omuduumizi w’ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Saint Michaelne Saint George, Omuduumizi w’ekibiina kya [[:en:Royal_Victorian_Order|Royal Victorian Order]], Omuserikale w’ekibiina ekisinga obulungi mu [[:en:Order_of_the_British_Empire|Bwakabaka bwa Bungereza]], Gavana era Omuduumizi w’Ekitongole kya Uganda Ekuumibwa ku lwa Ssaabasajja Nnabakyala Elizabeth II, olw’ekisa kya Katonda w’Obwakabaka bwa Bungereza obwa Bungereza ne Northern Ireland n’Obwakabaka bwe obulala Nnabakyala, Omukulu w’[[:en:Head_of_the_Commonwealth|Omukago gw'amawanga agaatwalibwa Bungereza]], Omulwaniri w’Enzikiriza KU KITUNDU KIMU: ne Edward William Frederick David Walugembe Mutebi Luwangula Mutesa II Kabaka wa Buganda ku lwa Kabaka, Abalangira n’Abantu ba Buganda ne ku lwabwe KU LUDDA OLULALA:
NGA mu Ndagaano eyakolebwa nga 29 Ogwokutaano, 1893, wakati wa Mwanga Kabaka owa Uganda ow’ekitundu ekimu n'owkekitiibwa Gerald Herbert Portal, Omuduumizi w’ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Saint Michael ne Saint George, Omubeezi w'[[:en:Order_of_the_Bath|ekiragira ekinga ekitiibwa mu Bath]],Owekitiibwa’ Kamisona era Consul- General ow’obuvanjuba bwa Afrika ku lwa Gavumenti ya Ssaabasajja mu Bungereza (wano eyitibwa ku kitundu ekirala Kabaka Mwanga ayogeddwako yakola okweyama n’okwesiba ku bukwakkulizo obumu n’ekigendererwa eky’okufuna obukuumi n’obuyambi n’obulagirizi bwa Bungereza eri ye n’abantu be n’obuyinza bwe:
ERA nga Kabaka Mwanga ayogerwako mu Ndagaano eyogeddwako yeeyama ku lulwe n’abaamuddira mu bigere okukola Endagaano mu makulu oba mu ngeri efaananako n’Endagaano eyogeddwako singa Gavumenti ya Ssaabasajja eba mwetegefu okukkiriza obukwakkulizo obwogerwako:
ERA NGA ku lunaku olw’ekkumi n’omwenda mu Ogwomukaaga, 1894, ekiwandiiko ekyafulumizibwa nga 18 Ogwomukaaga,1894, kyafulumizibwa mu kyapa ky'e London nga kiraga nti wansi w’Endagaano eyogerwako era okusinziira ku ndagaano eyogerwako Uganda yateekebwa wansi w’Obukuumi bwa Nnaabakyala wa Bungereza Victoria:
ERA NGA nga tugoberera okweyama kw’ebyo ebyogeddwako waggulu n’okulowooza ku kuwa Nnaabakyala wa Bungereza Victoria obukuumi Kabaka Mwanga ayogeddwako bwe yali asabye mu Ndagaano eyogerwako eya 29 Ogwokutaano, 1893, olw’Endagaano eyakolebwa nga 27 Ogwomunaana 1894 (wano oluvannyuma lw’eyogerwako nga “Endagaano ya Buganda, 1894”) wakati wa Kabaka Mwanga ayogeddwako ow’ekitundu ekimu ne Henry Edward Colville, Omubeezi wa Order esinga ekitiibwa mu Bath, Colonel mu ggye lya Nnaabakyala, akola nga Kamisona wa Uganda, ku lwa Ssaabasajja Kabaka ayogerwako era ku lwa Ssaabasajja ow’ekitundu ekirala, Kabaka Mwanga ayogeddwako yakola obweyamo era n’aziyiza, abasika be n’abamusikira mu bukwakkulizo mu nsonga zonna okufaananako n’obukwakkulizo obulambikiddwa mu Ndagaano eyogeddwako:
ERA NGA olw’Endagaano eyakolebwa nga 10 Ogwokusatu, 1900 (wano eyitibwa “Endagaano ya Buganda, 1900”) wakati wa Sir Henry Hamilton Johnson, Omuduumizi w'ekibiina ekisinga ekitiibwa ekya Order to the Bath, Kaminsona wa Nnaabakyala ow’enjawulo, Omuduumizi ow'okuntikko era Consul-General ku Uganda ekuumibwa n’ebitundu ebiriraanyewo,ku lwa Kabaka wa Buganda, n’Abalangira n’Abantu ba Buganda ku ludda olulala enkolagana wakati wa Gavumenti ya Ssaabasajja, Gavumenti ya Uganda, (wano eyitibwa “ Government ekuumibwa”) ne Kabaka, Abalangira n’Abantu ba Buganda, yayongera okunnyonnyolwa era n’enteekateeka ne ziteekebwawo okukkiriza Kabaka wa Buganda ng’abafuzi ba Buganda enzaalwa wansi we Obukuumi bwa Majesty n'okufuga okusukkiridde:
ERA NGA olw’Endagaano ez’enjawulo ez’okugatta endagaano ya Buganda, 1900, eyongezeddwayo era n’ekyusibwamu;
ERA NGA Gavumenti ya Nnaabakyala ewadde Kabaka, Abalangira n'Abantu ba Buganda okukakasa mu bigambo bino wammanga:-
‘Gavumenti ya Nnaabakyala terina kigendererwa kyonna kya kuleeta nsonga ya federo y'amawanga g'obuvanjuba bwa Africa oba mu kiseera kino oba ng’endowooza y’abantu b’omu kitundu ku nsonga eno ekyali nga bweri mu kiseera kino. Gavumenti ya Nnaabakyala emanyi bulungi nti endowooza y’abantu mu Gavumenti ekuumibwa okutwaliza awamu ne Buganda okusingira ddala, omuli n’endowooza ya Lukiiko, yandiwakanya okuyingiza Uganda ekuumibwa mu federo yonna ey’engeri eyo; Gavumenti ya Nnaabakyala terina kigendererwa kyonna kya kubuusa maaso ndowooza eno wadde kati oba mu kiseera kyonna, era ekimanyi okusinziira ku ekyo nti okuyingiza Uganda ekuumibwa mu federo yonna ey’engeri eyo kiri bweru wa ttwale ly’ebyobufuzi eby’omugaso mu kiseera kino oba ng’endowooza y’abantu esigala nga bweri mu kiseera kino. Ku ky’ebiseera eby’omu maaso eby’ewala ennyo, Gavumenti ya Ssaabasajja kyeyoleka bulungi nti tesobola kwogera kati nti ensonga y’omukago gwa Mawanga g'obuvanjuba bwa Africa tegenda kuleetebwa, okuva endowooza y’abantu mu Gavumenti ekuumibwa omuli n’eya Baganda, bw’eyinza okukyuka, era mu ngeri yonna tekyandibadde kituufu Gavumenti ya Nnaabakyala okukola ekiwandiiko kyonna kati ekiyinza okukozesebwa mu kiseera ekimu mu maaso okulemesa enkyukakyuka okuweebwa abantu b’Obukuumi mu kiseera ekyo. Naye Gavumenti ya Nnabakyala esobola okugamba nti, omusajja omunene ennyo ya maanyi ya maanyi ya maanyi mu Gavumenti ekuumibwa, omuli n’eya Baganda, okuyingira mu federo y'amawanga g'obuvanjuba bwa Africa kijja kusigala bweru wa ttwale ly’eby’obufuzi eby’okubeera ne mu by’omu maaso eby’ewala ennyo”.
ERA NGA Gavumenti ya Nnaabakyala ewadde obweyamo nti, singa wabaawo omukolo mu biseera eby’omu maaso okuzuula endowooza y’abantu mu ngeri y’okukakasa okwogeddwako waggulu, Gavumenti y’Obukuumi mu kiseera ekyo ejja kwebuuza mu bujjuvu ne Gavumenti ya Buganda n’Abakulu abalala mu ggwanga lyonna ku ngeri esinga obulungi ey’okuzuula endowooza y’abantu:
ERA NGA mu Ndagaano eyakolebwa nga 15 Ogwomunaana, 1955, eyatuumibwa Endagaano ya Buganda (Eky’enkyukakyuka) Endagaano ya, 1955, abakiise ba Nnaabakyala ne Kabaka, Abalangira n’abantu beeyama nti Endagaano eno etuukirire:
KATI N’olwekyo kikkiriziddwa era ne kirangiriddwa bwe kiti:
1. (1) Endagaano eno eyinza okuyitibwa Endagaano ya Buganda, 1955, era...
ejja kusomebwa nga emu n’Endagaano ya Buganda, 1894, Endagaano ya Buganda, 1900, n’Endagaano ezirambikiddwa mu Nsengeka ey’Okusatu ey’Endagaano eno.
(2) Endagaano ezoogerwako mu katundu (1) ak’ekitundu kino era
Endagaano eno eyinza okujulizibwa awamu nga Endagaano za Buganda, 1894 okutuuka mu 1955.
(3) Endagaano eno ejja kutandika okukola nga ekoleddwa era ejja...
oluvannyuma lw’ekyo ebeere nga ekwata Gavumenti ya Nnaabakyala ne Kabaka, n’Omulangira n’Abantu ba Buganda.
2. (1) Kabaka wa Buganda nga ye Mufuzi wa Buganda ajja kuyitibwa “Oweekitiibwa Kabaka” ajja kulondebwa, nga okutuusa kati, n’obululu obusinga obungi mu Lukiko
(2) Ensengeka y’okusunsulamu erina okukoma ku Bwakabaka bwa Buganda, kwe kugamba, bazzukulu ba Kabaka Mutesa I, n’erinnya ly’omulangira eyalondebwa Lukiko lirina okuweebwayo mu Gavumenti ya Nnaabakyala okukkirizibwa, era tewali mulangira ajja kukkirizibwa nga Kabaka wa Buganda ng’okulondebwa kwe tekufunye kukkirizibwa kwa Gavumenti ya Nnaabakyala.
3. Omulangira yenna nga tannasiimibwa Gavumenti ya Nnaabakyala nga Kabaka wa Buganda ajja kuyingira Okweyama okw’Ekitiibwa ng’agoberera ebiragiro bya Ssemateeka ebirambikiddwa Enteekateeka Esooka mu Ndagaano eno; era kasita akwata ebiragiro by’Okweyama okwogerwako, Gavumenti ya Nnaabakyala ekkiriza okumukkiriza ng’Omufuzi wa Buganda.
4. Buganda ejja kuddukanyizibwa okusinziira ku Ssemateeka eragiddwa mu nsengeka esooka ey’Endagaano eno, era ebiragiro ebiri mu nsengeka eyogerwako bijja kutandika okukola okuva ku lunaku Endagaano eno lw’etandika okukola.
(2) (a) Olukiiko lw’okulonda mu Buganda lujja, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu kino
ekoleddwa okusinziira ku katundu (2) ak’ennyingo 21 eya Ssemateeka eragiddwa mu nteekateeka esooka ey’Endagaano eno, ekoleddwa bweti:
(a) Katikiro (oba Katikkiro), Omulamuzi (oba Minisita
ow’obwenkanya), Omuwanika (oba Minisita w’Ebyensimbi) n’abakiise abalala mu Minisitule abatondebwawo ennyingo 7 eya Ssemateeka ayogeddwako banaabeera bammemba ba Lukiko mu ofiisi;
(b) buli mukulu wa saza (amakumi abiri bonna awamu) naye ajja kuba mmemba wa Lukiko mu ofiisi;
(c) Kabaka ayinza okulonda abantu abalala mukaaga abakulu mu ggwanga okubeera bammemba ba Lukiko mu kiseera ky’ayagala.
6. Emirimu gya Lukiko gijja kuba gya kuteesa ku nsonga ezikwata ku
Gavumenti ya Kabaka, era eyinza okuyisa ebiteeso ebiteesa ku nkola ezirina okuyisibwa Gavumenti, naye tewali makulu gajja kuweebwa ku biteeso ebyo awatali kukkirizibwa kwa Mubaka wa Nnaabakyala, kwe kugamba Gavana okuggyako nga kiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala wakati we ne Gavumenti ya Kabaka nti okukkiriza okwo tekujja kwetaagisa.
.................................
......................................
wa Bakiise bonna abakiise ku lukiiko olufuzi olwa Uganda ekuumibwa okubeera Abafirika era omuwendo ogwo ogw’Abafirika okulondebwa ngaOluvannyuma lw’okuyisa endagaano empya, Mutesa yaddayo mu Buganda mu ngeri entuufu nga bwe gunaaleeta omuwendo gwonna ogw’Abafirika abali mu lukiiko okutuuka waakiri ekitundu kimu ku bammemba bonna ab’olukiiko, nga tobaliddeemu Pulezidenti w’olukiiko, olwo Buganda ejja kukiikirira mu lukiiko lw’ababaka ba Uganda ekuumibwa era olw’ekigendererwa ekyo ku waakiri kimu kyakuna ku Bakiise mu Lukiiko nga Bannafirika bajja kuba bantu abakiikiridde Buganda.
(2) Katikiro ajja kuwaayo eri Omukiise wa Ssaabasajja, kwe kugamba
ENTEGEKA EY'OKUBIRI
gamba Gavana, amannya g’abeesimbyewo okulondebwa ng’abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti okukiikirira Buganda kwe kugamba abantu abaalondeddwa olw’ekigendererwa ekyo nga bagoberera ebiragiro ebiri mu Nsengeka ey’okubiri mu Ndagaano eno.
(3) Wadde nga waliwo ebiragiro bya Lukiko Omukulu (Okulondebwa kwa
......................................
enkola y’okulonda obutereevu eri abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti abakiikirira Buganda ejja kutandikibwawo mu mwaka gwa 1961 singa enkola eyo tennatandikibwawo.
(4) Gavumenti ya Nnaabakyala mu mwaka gwa 1957 ejja kukola enteekateeka
okwekenneenya kw’abakiise ba Gavumenti enkuumi n’aba Gavumenti ya Kabaka enkola y’okulonda abakiise mu lukiiko lw’amateeka abakiikirira Buganda. Mu kwekenneenya ng’okwo kujja kulowoozebwako ku nteekateeka yonna egenda okuweebwayo Gavumenti ya Kabaka okulonda Bammemba abo abakiikiridde nga basinziira ku kuteesa okuli mu Nteekateeka ey’Omukaaga ey’Endagaano eno.Kaweefube yenna ajja kukolebwa okussa mu nkola Ebiteeso ebiva mu kwekenneenya ng’okwo mu budde okulonda Abakiise b’Olukiiko lw’Amateeka abakiikirira Buganda ng’Okutwalira awamu Olukiiko lw’Amateeka luzzeemu okutondebwawo oluvannyuma lw’okuwummula ebifo mu lukiiko oluddako oluvannyuma lw’okutandika okukola kw’Endagaano eno.
8. Ssemateeka n’obuyinza bwa kkooti za Kabaka n’okutambuza obwenkanya mu byo bijja kuba ebyo ebirambikiddwa mu tteeka lya Kkooti za Buganda erya Uganda ekuumibwa, nga bigoberera ebiragiro by’Etteeka lyonna erikoleddwa nga Gavumenti ya Kabaka ekkirizza okukyusa oba okukyusa mu tteeka eryo.
“Buganda”.
10. (1) Endagaano ya Buganda, 1900, okuva ku lunaku endagaano eno lwe yatandika okukola, ejja kukyusibwa mu ngeri eragiddwa mu Nsengeka ey’okuna ey’Endagaano eno.
(a) Ensasula ejja kukolebwa Gavumenti ya enkuumibwa eri Gavumenti ya Kabaka ku nsonga z’enyingiza n’obupangisa bw’eby’okusima eby’obugagga eby’omu ttaka n’obusuulu obusasulwa Gavumenti ya ekuumibwa ku ttaka eriweebwa Ssaabasajja wansi w’ebiragiro ebiri mu ndagaano za Buganda ku musingi gwe gumu ng’ensimbi ezo bwe zikolebwa mu Bukiiko bwa Disitulikiti mu kitundu kyonna ekya Uganda ekuumibwa.
(b) Okukubaganya ebirowoozo wakati w’Omubaka wa Nnaabakyala, kwe kugamba Gavana, ne Gavumenti ya Kabaka n’ekigendererwa eky’okusalawo oba embeera y’ettaka lyonna eriweebwa Nnaabakyala Buganda.
Endagaano ezisobola okukyusibwa zijja kutandikibwawo amangu ddala nga bwe kisoboka.
10. (1) The Buganda Agreement, 1900, shall, as from the date
of the coming into force of this Agreement, be
amended in the manner specified in the Fourth
Schedule to this Agreement.
ENTEGEKA EYOKUTAANO
2) Endagaano ezoogeddwako mu Nnyingo ey’Okutaano ey’Endagaano eno, okuva ku lunaku Endagaano eno lw’etandika okukola, zinaakomanga okukola.
11. Tewali nkyukakyuka nnene ejja kukolebwa mu Ssemateeka
eragiddwa mu Nteekateeka esooka ey’Endagaano eno okumala ebbanga lya myaka mukaaga oluvannyuma lw’okutandika okukola kw’Endagaano eno, naye ku nkomerero y’ekiseera ekyo ebiragiro bya Ssemateeka ayogeddwako bijja kwekenneenyezebwa.
41. Ssemateeka wa Buganda ali mu Nsengeka esooka ey’Endagaano ya Buganda (Enkyukakyuka), 1955 (wano mu nnyingo eno eyitibwa ‘Ssemateeka ow’enkyukakyuka”) ajja kulekera awo okukola ku kutandika okukola kwa Ssemateeka ono (1) mu nnyingo 5 eya Ssemateeka ono n’ebiragiro ebigikwatako mu nnyingo eyo binaakozesebwa: Era kasita okulondebwa kwonna okukoleddwa mu mateeka oba ekintu kyonna ekikoleddwa wansi w’ebiragiro bya Ssemateeka ow’Ekiseera kino kijja kutwalibwa ng’ekikoleddwa wansi wa Ssemateeka ono Era kasita ayongerako nti Kabaka ajja kulonda Baminisita abakola abalondeddwa wansi wa Ssemateeka ow’Ekiseera okubeera Baminisita wansi wa Ssemateeka ono mu ngeri eragiddwa mu nnyingo 13 wa Ssemateeka ono.
SSEMATEEKA WA BUGANDA
1. Ssemateeka ono ayinza okuyitibwa Ssemateeka wa Buganda.
2. (1) Mu Ssemateeka ono ekigambo “Kabaka” kitegeeza omuntu amanyiddwa nga Kabaka wa Buganda mu nnyingo 2 ey’endagaano ya Buganda, 1955, ate ekigambo “Gavumenti ya Kabaka’’ kitegeeza Gavumenti eyateekebwawo ku lwa Buganda mu Ssemateeka ono.
(2) Gavana wa Uganda ekuumibwa ajja kuba Mukiise wa Nnaabakyala mu Buganda era mu Ssemateeka ono ayogerwako nga “Gavana”.
(3) Mu Ssemateeka ono okuggyako ng’ensonga egamba bulala - .
“Endagaano za Buganda” kitegeeza endagaano za Buganda, okuva 1894 okutuuka 1955, n’endagaano endala zonna ezikoleddwa mu kiseera kino ku lwa Nnaabakyala ne Kabaka, Abalangira, n’Abantu ba Buganda oba Gavumenti ya Kabaka naye nga teziriimu tteeka lya Buganda lyonna oba Ekiragiro kyonna ekiyimiridde ekyakolebwa nga kigoberera Ssemateeka ono;
“Etteeka lya Buganda” kitegeeza etteeka erikolebwa wansi w’ebiragiro ebiri mu nnyingo 26 eya Ssemateeka ono oba etteeka eryassibwawo Kabaka oba Regents yenna nga Ssemateeka ono tannatandika kukola;
“Lukiiko” kitegeeza Lukiiko lwa Buganda;
“Minisita” kitegeeza mmemba wa Minisitule eyakolebwa mu nnyingo 7 eya Ssemateeka ono;
“Omuto” kitegeeza, mu kukwatagana ne Kabaka, omuntu atali wansi w’emyaka kkumi na munaana. - (4) Okwogera kwonna mu Ssemateeka ono ku muserikale ali mu buweereza bwa
Gavumenti y’obukuumi oba Gavumenti ya Kabaka okusinziira ku kigambo ekiraga ofiisi ye ejja kutambulizibwa ng’okujuliza omuserikale mu kiseera kino akola emirimu gya ofiisi mu mateeka.
(5) Singa wabaawo okuggwaawo kw’Engule, ebijuliziddwa ku Mufuzi mu kiseera kino bijja kukyusibwamu ebijuliziddwa ku Nnaabakyala, EIizabeth II.
(6) Ssemateeka ono ajja kulagibwa mu Lungereza n’Oluganda naye, .
olw’ekigendererwa ky’okuvvuunula, okufaayo kujja kubaawo ku nkyusa y’Olungereza yokka.
(7)(1)Gavana ayinza, era singa asabibwa olukiiko lwa baminisita ba Kabaka oba Kabaka (ku nsonga yonna ekwata ku kifo kye eky’obuntu oba emirimu gye), okujuliza mu [[:en:High_Court_of_Uganda|Kkooti Enkulu]] eya Nnaabakyala eya Uganda ekibuuzo kyonna ekikwata ku kutaputa Ssemateeka ono, era Kkooti Enkulu ejja kusalawo ekibuuzo ng’egoberera enkola eyo nga Ssaabalamuzi w’Ekitongole ky’Obukuumi bwa Uganda bw’ayinza okulagira.
(2) Okujulira okuva mu kusalawo kwa Kkooti Enkulu wansi w’ennyingo eno kujja kubeera butereevu eri Nnaabakyala mu Lukiiko oba Ssaabalamuzi ayinza okulagira, era okusinziira ku kino tewali kujulira kujja kubeera mu Kkooti Ejulirwamu eya Nnaabakyala ey’Ebuvanjuba, Afirika.
(3). Buganda mu nzirukanya ya Uganda ekuumibwa ejja kukwata ekifo nga
e ssaza ery’eddaala ery'enkanankana n’amasaza amalala gonna aga gakuumibwa mwe gayinza okugabanyizibwamu.
Kabaka
ofiisi ya Kabaka wansi w’amateeka n’empisa za Buganda n’ab’olulyo olulangira olwa Buganda banaafuna ebitiibwa byonna n’okukulemberwa nga bwe babadde n’okutuusa kati.
(5). (1) Kabaka ajja, nga tannakwata mirimu gya ofiisi ye wansi wa
Ssemateeka ono, ayingire mu Nkolagana ey’ekitiibwa ne Nnaabakyala era n'Olukiiko n’Abantu ba Buganda mu maaso ga Gavana n’ababaka ba Lukiiko era, kasita akwata ebiragiro by’Okweyama okwogerwako ajja kuba n’obuyinza okukola emirimu egyamuweebwa Ssemateeka ono.
(2) Okweyama okw’ekitiibwa kujja kuba bwe kuti:-
(b) Ku nsonga z’akatundu kano, engeri y’okulayira ofiisi ya Regent ejja kuba bweti: “Nze Obukuumi era ajja kukola ekituufu ku bantu ab’engeri zonna okusinziira ku Ndagaano ezikoleddwa ne Nnaabakyala, Ssemateeka wa Buganda, amateeka n’empisa za Buganda n’amateeka ga Uganda ekuumibwa awatali kutya wadde okusiimibwa, omukwano oba obutali bumativu Kale nnyamba Katonda”.
(3) Singa mu kiseera we yalondebwa Kabaka aba mwana muto, olwo okutuusa lw’anaatuuka ku bukulu bwe, okuggyako we kyetaagisa mu mpisa, tajja kukola mirimu gya Kabaka wansi wa Ssemateeka ono era tajja kwetaagibwa kuyingira mu Nkolagana ey’ekitiibwa eyogeddwako.
(6) (1) (a) Singa ekiseera kyonna Kabaka aba mwana muto oba nga tasobola, okuggyako olw’ensonga
kyokka nga taliiwo mu Buganda okukola emirimu gye mu Ssemateeka ono, Lukiko ajja kulonda abantu basatu okubeera Regents.
(b) Regent alondeddwa wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano ajja
okulekera awo okubeera mu ofiisi:-
(i) Kabaka bw’anaasobola okukola emirimu gye mu ssemateeka ono
(ii) singa alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikiddwa Sipiika, oba
c) Singa okulondebwa kwe kuggwaawo olw’okusalawo kw’Olukiiko ku kiteeso ekiteeseddwa abakiise ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi abiri era nga bawagira nga waliwo abakubiddwa, obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu eby’abakiise bonna aba Lukiiko.
(c ) Kabaka ayinza okulonda omuntu mu ofiisi yonna eya Regent singa ekiseera kyonna mu kiseera ky’okubeezaawo Regency wansi w’akatundu kano ofiisi eyo eba efuuse njereere.
(2)(a) Buli Kabaka lw’afuna omukisa obutabaawo mu Buganda, ayinza ng’awandiika wansi w’omukono gwe okulonda abantu basatu okubeera Regents mu kiseera ekyo nga taliiwo.
(b) Regent alondeddwa wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano ajja
okulekera awo okubeera mu ofiisi:-
(i) nga Kabaka akomyewo mu Buganda;
(ii) singa alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikidde Kabaka;
(iii) singa okulondebwa kwe kusazibwamu Kabaka;
(iv) Kabaka alekera awo okusobola okukola emirimu gye mu Ssemateeka ono mu ngeri endala okuggyako olw’obutabaawo mu Buganda.
(c ) Kabaka ayinza okulonda omuntu mu ofiisi yonna eya Regent singa ekiseera kyonna mu kiseera ky’okubeerawo kwa Regency wansi w’akatundu kano ofiisi eyo eba efuuse njereere.
(d) Obuyinza obwogerwako mu katundu kano tebujja kukozesebwa mu kiseera kyonna Kabaka mw’aba omuto oba ng’ava ku nsonga endala yonna okuggyako obutabaawo mu Buganda nga tasobola kukola mirimu gye mu Ssemateeka ono.
(3) Mu kiseera ky’okubeerawo kwa Regency wansi w’akatundu (I) oba akatundu
(2) mu nnyingo eno, aba Regents kasita banaagoberera ebiragiro by’Endagaano za Buganda ne mu Ssemateeka ono era ne banyweza emirembe, obutebenkevu ne gavumenti ennungi ey’obukuumi bwa Uganda, era nga bagoberera ebiragiro ebiri mu butundu (4),(5) ne (6) obw’ennyingo eno, bajja kuba n’obuyinza obujjuvu okukola emirimu gya Kabaka wansi wa Ssemateeka ono.
(4)(a) Regent tajja kutwala mirimu gya ofiisi ya Regent okutuusa nga asoose kulayira kukola bulungi ofiisi era nga okulondebwa kwe oba okulondebwa kwe kukkiriziddwa Gavana.
“Nze....nneeyama nti nja kuba mwesigwa eri Ssaabasajja Nnaabakyala Elizabeth ll, obukuumi bwe Buganda bw’enyumirwa, Abasika be n’Abamuddira mu bigere era nja kufuga bulungi era mu mazima Buganda okusinziira ku mateeka era nja kugoberera ebiragiro by’Endagaano ezaakolebwa ne Ssaabasajja ne Ssemateeka wa Buganda, era nti nja kunyweza emirembe, obutebenkevu ne gavumenti ennungi eya Uganda ekuumibwa era nja kukola ekituufu mu buli ngeri abantu nga bagoberera Endagaano ezoogeddwako, Ssemateeka wa Buganda, amateeka n’empisa za Buganda n’amateeka ga Uganda ekuumibwa awatali kutya wadde okusiimibwa, omukwano oba obubi—bajja’’.
(5)(a) Omulimu gwonna ogwa Kabaka wansi wa Ssemateeka ono gujja kukolebwa ba Regents mu ngeri y’emu, okutuuka ku mpisa bw’ekkiriza, ng’eyo emirimu gye gyandibadde gikolebwa Kabaka okuggyako nti omukono gwa Regents babiri gujja kuba kitegeeza ekimala ku kiraamo kya Regents.
(b) Ensonga yonna bweba nga yeesigamye ku kusalawo kwa Regents, okusalawo kwonna kujja kutwalibwa nga okusalawo kwa Regents singa babiri ku Regents baba nga bakiwagira.
(c) Singa Regent yenna aba taliiwo mu Buganda oba olw’ensonga endala yonna nga tasobola kukola mirimu gya Regent oba singa ofiisi y’omu ku ba Regent eba njereere, kijja kumala singa emirimu gya Regent gikolebwa Regent babiri.
(7)(1) Wajja kubaawo Minisitule ya Buganda, egenda okuyitibwa...
“Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita”, era okuva wano oluusi mu bufunze luyitibwa “Minisitule”.
(2) Olukiiko lwa Baminisita lwa Kabaka lujja kubaamu :- .
(a) Katikiro (b) Omulamuzi; (c) Omuwanika (d) Minisita w’ebyobulamu; (e) Minisita w’Ebyenjigiriza; (f) Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka:
Kasita omuwendo n’okulondebwa kwa bammemba ba Minisitule okuggyako Katikiro, Omulamuzi n’Omuwanika biyinza okukyusibwakyusibwa oluusi n’oluusi olw’ekiteeso ekiyisibwa Lukiko ne kikkirizibwa Gavana.
(3) Bwe wabaawo omukisa okulekulira kwa Minisitule okuweebwa ttenda Katikiro ajja kuwaayo okulekulira kwa Minisita, awamu eri Kabaka ng’ayita mu Sipiika, era Kabaka n’alyoka akkirizza okulekulira; Kasita ng’okulekulira bwe kuweebwa ttenda okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo 10 eya Ssemateeka ono, Kabaka tajja kukkiriza kulekulira okutuusa nga Katikiro alondeddwa amuwadde amannya g’abantu abalondeddwa okuva mu ofiisi za baminisita okusinziira ku katundu (7) ak’ennyingo 12 eya Ssemateeka ono.
(4) Buli mmemba wa Minisitule ajja kuba n’obuvunaanyizibwa obwo nga bwe buyinza okusalibwawo Karikiro.
8. (1) Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita okutwaliza awamu lunaavunaanibwa omusango
enkola ya Gavumenti ya Kabaka, era buli Minisita ajja kuvunaanyizibwa kinnoomu ku bitongole bya Gavumenti ya Kabaka nga bw’ayinza okumuteeka mu buvunaanyizibwa bwe.
(2) Ebikolwa byonna ebya Gavumenti ya Kabaka, okujjako amateeka n’ennono bwe byetaagisa mu ngeri endala, binaakolebwa mu linnya lya Kabaka.
(3) Omulimu gwonna wansi wa Ssemateeka ono bwe guba nga guyinza okukolebwa Kabaka, omulimu ogwo, okuggyako nga walabise ekigendererwa ekikontana, gujja kukolebwa ye ng’ayita mu kiwandiiko ekissiddwako omukono gwe mu maaso ga Minisita, ajja okussa omukono gwe gumu n’omujulizi.
(4) (a) Bwe kiba nga kirambikiddwa mu Ssemateeka ono nti Kabaka ayinza okukozesa obuyinza ku kuteesa kw’omuntu yenna oba obuyinza ajja kukozesa obuyinza obwo okusinziira ku kuteesa.
(b) (i) Ekiwandiiko ekissiddwako omukono Katikiro nti Kabaka
akozesezza obuyinza bwonna obwetaagisa okukozesebwa ku kuteesa kwa Katikiro oba kwa Minisitule okusinziira ku kuteesa kujja kuba bujulizi obukakafu ku nsonga eyo.
(ii) Kopi entuufu ekakasiddwa ey’eddakiika y’Olukiiko lw’Okulonda Buganda oba ey’akakiiko konna Kabaka ke yalonda wansi wa Ssemateeka ono ng’ewandiika nti Kabaka akozesezza obuyinza bwonna obwetaagisa okukozesebwa ku kuteesa kw’Olukiiko oba akakiiko okusinziira ku kuteesa kujja kuba bujulizi obukakafu ku nsonga eyo.
9. Katikiro ajja kumanyisa Kabaka mu bujjuvu ku byonna
ensonga enkulu ezikwata ku Gavumenti ya Kabaka.
10. (1) Aba lukiiko bwe basisinkana omulundi ogusooka oluvannyuma lw’okusasika kwonna
ku ekyo, okulekulira kw’olukiiko lwa baminisita ba Kabaka mu kiseera ekyo kujja kuweebwa ttenda.
(2) Okulekulira kwa Minisitule bwe kuba kubadde ku ttenda mu
okusinziira ku katundu k’ennyingo eno, omubaka wa Katikiro alondebwa ajja kulondebwa okusinziira ku [[:en:Keel_laying|nkola eragiddwa]] mu nnyingo 11 eya Ssemateeka ono era abesimbyewo ku ofiisi za baminisita bajja kulondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 12 eya Ssemateeka ono.
11 (1) Sipiika ajja kuteekawo olunaku lw’okusunsulamu abesimbyewo ku...
ofiisi ya Katikiro ejja kumuweebwayo.
(2)(a)Omuntu yenna ayinza okusunsulwa ng’omuntu eyeesimbyewo ku ofiisi ya
Katikiro, oba mmemba wa Lukiko oba nedda, olw’aba Lukiko abatakka wansi wa bataano.
(b) Okusunsulwa kujja kuweebwayo mu buwandiike nga kuliko emikono gya bammemba abakukola, eri Sipiika ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo oba nga terunnatuuka.
(3) Sipiika ajja kutegeka olukalala lw’abantu ababadde mu ngeri entuufu
esunsuddwa era ejja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Lukiko.
(4) Ku lunaku olw’okutaano olukalala nga lumaze okuteekebwawo oba olunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, Lukiiko mu kalulu ak’ekyama ajja kulonda nga Katikiro okulonda omu ku bantu erinnya lye erisangibwa ku lukalala era Sipiika n’awaayo erinnya ly’omuntu alondeddwa bw’atyo eri Gavana okukkirizibwa.
(5) Singa erinnya ly’omuntu alondeddwa nga Katikiro designate okusinziira ku bigambo ebiri mu katundu (4) ak’ennyingo eno terikkirizibwa Gavana okulonda okulala okw’omuntu omulala nga Katikkiro kujja kubaawo okusinziira ku bigambo ebyogeddwako waggulu mu nnyingo eno.
(6) Singa ekiseera kyonna ofiisi ya Katikkiro ebeera njereere, Sipiika ajja kutegeeza Kabaka engeri okulonda gye kugenda mu maaso wansi w’ennyingo eno.
12 (1) Omubaka Katikiro bw’aba alondeddwa era n’okulondebwa kwe kubadde
ekkiriziddwa Gavana, Sipiika ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita okutali ofiisi ya Katikiro lwe kunaaweebwayo gy’ali.
(2) Omuntu yenna ayinza okusunsulwa nga eyeesimbyewo ku ofiisi za baminisita, .
oba mmemba wa Lukiiko oba nedda, oba nga Katikiro alondeddwa oba nga ba Lukiko abatakka wansi wa basatu.
(3) Okusunsulwa kujja kuba kwa ofiisi za baminisita okutwaliza awamu so si za buli emu
ofiisi ya baminisita entongole, era ejja kuweebwayo mu buwandiike, nga kuliko omukono gw’omuntu oba abantu abazikola, eri Sipiika ku lunaku lwe yassaawo ku lw’ekyo oba nga terunnatuuka. Kasita kiba nti:
(a) tewali bantu balala okuggyako Katikiro alondeddwa ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu basatu.
(b) omulonde wa Katikiro tajja kusimbawo basukka mu bataano
abesimbyewo..
(4) Sipiika ajja kutegeka olukalala lw’abantu ababadde mu ngeri entuufu
abasunsuddwa mu ofiisi za baminisita era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Lukiko era singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi na bataano galabika mu lukalala, Lukiko ajja kulondebwa ku lunaku olw’okusatu olwa wiiki oluvannyuma lw’ekyo, oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaaba alaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama alondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita abantu kkumi na bataano okuva mu bo amannya gaabwe galabika mu lukalala.
(5) Omulonde wa Katikiro anaalonda abantu abagenda okulondebwa mu ofiisi za baminisita okuva mu bantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi na bataano galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa Lukiko okuba abesimbyewo), era ajja kuwaayo amannya gaabwe eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita.
(6) Singa Gavana takkiriza linnya ku muntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi ya minisita, Katikiro alondeddwa ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (5) ak’ennyingo eno, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita.
(7) Omulonde wa Katikiro ajja kuwaayo amannya g’abantu abalondeddwa wansi w’ebiragiro ebyogeddwako mu nnyingo eno, nga bwe gayisiddwa Gavana, eri Kabaka ng’alina okuteesa nti buli muntu oyo alondebwe mu ofiisi ya minisita eyeetongodde.
(8) Singa ekiseera kyonna ofiisi ya Katikiro bw’eba njereere, Sipiika ajja kutegeeza Kabaka engeri okulonda gye kutuuse wansi w’ennyingo eno.
13. Nga amannya g’abantu abalondeddwa ku ofiisi za baminisita gabadde...
eweereddwa Kabaka, Kabaka ajja kulonda Katikkiro eyalondebwa okubeera Katikkiro ng’amukwasa Ddamula era nga tebunnatuuka ku lunaku oluddako, Kabaka ajja kulonda abantu abalondeddwa mu ofiisi za baminisita ze babadde basemba Katikiro gwe yalonda ng’afuna ekitiibwa n’obwesigwa bwabwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi ezo.
14 (1) Kabaka ayinza, ku kuteesa kwa Katikiro, okukyusa...
alina ofiisi ya minisita yonna, okuggyako ofiisi ya Katikiro, eri ofiisi endala ey’obuminisita ng’eyo. (a) Omuntu yenna bw’aba agenda okukyusibwa okuva mu ofiisi ya minisita emu okudda mu ndala wansi w’ennyingo eno, ajja kuwaayo okulekulira kwe okuva mu ofiisi gy’aleka eri Kabaka, olwo n’afuna ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi gy’akyusibwa.
15 (1) Singa ofiisi za Baminisita zifuuka njereere essaawa yonna olw’ensonga
okulekulira kwa Minisitule wansi w’ennyingo 16 oba ennyingo 40 eya Ssemateeka ono, Katikkiro anaalondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 11 ne 12 eya Ssemateeka ono, era Katikkiro alondeddwa n’abantu abalala abaalondebwa bwe batyo banaalondebwa okuba Baminisita okusinziira ku nnyingo 13 eya Ssemateeka ono.
(2)(a) Singa ofiisi ya Katikkiro efuuka njereere mu kiseera kyonna ekitali olw’ensonga y’okulekulira kwa Minisitule, omuntu eyalondebwa Katikiro ajja kulondebwa okusinziira ku nkola eragiddwa mu nnyingo 11 eya Ssemateeka ono, era Kabaka ajja kumulonda mu Katikkiro ng’amukwasa Ddamula.
(b) Nga Katikkiro alondeddwa okusinziira ku katundu
(a) mu katundu kano, Baminisita abalala ababeera mu ofiisi mu kiseera ky’okulondebwa banaawaayo ttenda y’okulekulira kwabwe eri Kabaka era Katikkiro ajja kuteesa eri Kabaka nti akkirize oba agaanye okulekulira, era Kabaka ajja kukola ng’agoberera okuteesa.
(c ) Singa olw’okukkiriza okulekulira, ofiisi za Baminisita ezitali za Katikiro zifuuka njereere :- (i) sipiika ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi za baminisita ezitali ofiisi ya Katikiro lw’anaamuwaayo;
(ii) omuntu yenna nga si muntu eyalina ofiisi nga Minisita mu kiseera Katikiro we yalondebwa, ayinza okusunsulwa nga eyeesimbyewo ku ofiisi za baminisita, oba nga mmemba wa Lukiko oba nedda, oba Katikiro oba abakiise abatakka wansi wa basatu mu Lukiko;
(iii) okusunsulwa kujja kuba kwa ofiisi za baminisita okutwaliza awamu so si kwa ofiisi za baminisita yonna entongole, era kujja kusikirizibwa mu buwandiike, nga kuliko omukono omuntu oba abantu ababikola, eri Sipiika ku lunaku oba nga terunnatuuka ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo. Kasita kiba nti:
a) tewali muntu mulala okuggyako Katikkiro ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu basatu;
(iv) Sipiika oba Omukubiriza w'olukiiko ajja kutegeka olukalala lw’abantu abasunsuddwa obulungi ku ofiisi ya baminisita era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Katikiro era singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi galabika ku lukalala, Lukiiko ku lunaku lwa wiiki olwokusatu oluvannyuma lw’ekyo, oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama abalondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi z’obwaminisita abantu kkumi okuva mu abo abantu amannya gaabwe agalabika ku lukalala;
v) Katikiro ejja kulonda abantu abagenda okulondebwa mu ofiisi za baminisita okuva mu:-
(a) Abantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba, singa amannya g’abantu abasukka mu kkumi galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa ng’abeesimbyewo Lukiko); ne
(b) abantu abaali mu ofiisi nga Baminisita mu kiseera we yalondebwa, era bajja kuwaayo amannya gaabwe eri Gavana okukkirizibwa nga Baminisita;
vi) Singa Gavana takkiriza linnya ly’omuntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi ya minisita, Katikkiro ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (v) ak’akatundu kano, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa nga Minisita;
vii) Katikkiro ajja kuwaayo amannya g’abantu abalondeddwa wansi w’akawaayiro kano waggulu, nga bwe gayisiddwa Gavana, eri Kabaka ng’ategese nti buli muntu oyo alondebwe mu ofiisi ya minisita eyeetongodde, era Kabaka ajja kulonda omuntu alondeddwa mu ofiisi za baminisita ze baasembeddwa ng’afuna ekitiibwa n’obwesigwa bwabwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi ezo.
(3)(a) Singa ofiisi ya minisita etali ya Katikiro efuuka ekikalu mu kiseera kyonna ekitali olw’ensonga y’okulekulira kwa Minisitule, (Omukubiriza) Sipiika, amangu ddala nga bwe kiba kirungi, ajja kuteekawo olunaku okusunsulwa kw’abeesimbyewo ku ofiisi kwe kunaamuweebwa.
(b) Omuntu yenna ayinza okusunsulwa ku ofiisi etaliimu bantu oba nga mmemba w'Olukiiko oba nedda, oba Katikkiro oba ab'olukiiko abatakka wansi wa basatu.
(c) Okusunsulwa kulina okuweebwayo mu buwandiike nga kuliko omukono gw’omuntu oba abantu abakukola, eri Sipiika ku lunaku oba nga terunnatuuka ku lunaku lwe yateekawo ku lw’ekyo:
Kasita tewali muntu yenna ajja kwegatta ku kusimbawo abantu abasukka mu omu.
(d) Sipiika oba Omukubiriza w'olukiiko ajja kutegeka olukalala lw’abantu abasunsuddwa mu ngeri entuufu ku ofiisi etaliimu muntu era ajja kuleetera kkopi z’olukalala okuteekebwa mu maaso ga Olukiiko, era singa amannya g’abantu abasukka mu bataano galabika mu lukalala, Olukiiko lujja kubeera ku lunaku lwa wiiki olwokusatu oluvannyuma lw’ekyo oba ku lunaku olulala Sipiika lw’anaalaba nga lwangu, mu kalulu ak’ekyama ajja kulondebwa ng’abeesimbyewo ku ofiisi etaliimu bantu bataano okuva mu mu bantu abo amannya gaabwe agalabika ku lukalala.
(e) Katikkiro ajja kulonda omuntu okulondebwa mu ofiisi ekikalu okuva mu bantu amannya gaabwe agalabika mu lukalala lw’abeesimbyewo (oba, singa amannya g’abantu abasukka mu bataano galabika mu lukalala olwo, okuva mu mannya g’abantu abaalondebwa Olukiiko ng’abeesimbyewo), era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa.
(f) Singa Gavana takkiriza linnya ly’omuntu alondeddwa okulondebwa mu ofiisi etaliimu muntu, Katikkiro ajja kulonda omuntu omulala mu ngeri eragiddwa mu katundu (e) ak’akatundu kano, era ajja kuwaayo erinnya lye eri Gavana okukkirizibwa.
(g) Gavana bw’anaaba akkirizza erinnya ly’omuntu yenna alondeddwa wansi w’ebiragiro ebyo waggulu mu katundu kano Katikkiro ajja kuwaayo erinnya lye eri Kabaka, era Kabaka ajja kumulonda mu ofiisi etaliimu bantu ng’afuna ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi.
16(1) Singa ekiteeso ekyalangiriddwa Sipiika oba Omukubiriza w'Olukiiko wansi w’akatundu (3) ak’ennyingo eno ng’ekiteeso eky’okuggya obwesige mu lukiiko lwa Baminisita ba Kabaka ku nsonga enkulu, nga mu kuwagira kwayo kuliko obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu ku bammemba bonna aba Lukiiko, kitwalibwa Lukiiko okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa Kabaka nga kuyita mu Sipiika.
(2) Okulangirira ennaku kkumi na nnya kujja kuweebwa Sipiika nga ekiteeso kyonna eky’engeri eyo tekinnatuuka
kikubaganyizibwako ebirowoozo.
(3) Singa mu ndowooza ya Sipiika ekiteeso kyonna (nga mw’otwalidde n’endowooza elina
kikyusiddwa) ekibadde kiteesebwako abakiise ba Lukiko abatakka wansi wa makumi abiri kiteeso ekiraga obutaba na bwesige mu Minisitule ku nsonga enkulu, ajja kukirangirira nga bwe kiri era okulangirira kwe kujja kuba kwa nkomerero: Kasita ekiteeso kyonna ekiteeseddwa bammemba ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi ana ekiraga mu ngeri ey’enjawulo obutaba na bwesige mu Minisita kijja kutwalibwa olw’ebigendererwa by’ennyingo eno ng’ ekiteeso ky’okuggya obwesige mu Minisitule ku nsonga enkulu era kijja kulangirirwa Sipiika ng’ekiteeso ekyo.
17(1) Ofiisi ya Minisita ejja kufuuka njereere:- .
a) Singa oyo alina ofiisi alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikira Kabaka ng’ayita mu Sipiika;
a) Singa okulekulira kwa Minisita kukkirizibwa Kabaka; oba
b) Singa okulondebwa kuggwaawo wansi w’ennyingo 18 oba ennyingo 19 eya Ssemateeka ono.
(2) Buli ofiisi ya Katikkiro lw’efuuka enkalu Ddamula ejja kuba
etuusibwa eri Kabaka amangu ddala mu ngeri ey’ennono.
(3) Singa essaawa yonna ofiisi ya Minisita eba njereere, emirimu gya Minisita
gijja kusiibulwa mu kiseera ky’ekifo ekyo mu ngeri Minisita asigaddewo bw’anaasalawo: Kasita singa ofiisi ya Baminisita bonna eba njereere, emirimu gya buli Minisita (okuggyako emirimu egyo gy’akola mu buyinza bwe nga mmemba wa Lukiko) gijja kusiibulwa mu kiseera ofiisi ezoogeddwako we zisigala nga teziriimu bantu, zisiibulwa Omuwandiisi ow’enkalakkalira owa Minisita oyo.
18 (1) Kabaka ajja kuggyawo okulondebwa kwa Minisita singa asingisibwa omusango era n’asalirwa ekibonerezo ky’okusibwa awatali kusalawo kusasula ngassi.
(2) Singa Minisita asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’atasalirwa kibonerezo kya kusibwa nga tasobola kusalawo kusasula ngassi, era omusango mu ndowooza ya Kabaka guyinza okuzingiramu obubi bw'empisa, Kabaka ajja kulondawo akakiiko, akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde, okubuuliriza ku ngeri y’omusango; era akakiiko kajja; bwe kiba nga kimativu nti omusango guzingiramu obubi empisa, tegeeza Kabak okusinziira ku ekyo era olwo Kabaka n’aggyawo okulonda kwa Minisita.
(3) Singa mu ndowooza ya Kabaka Minisita ayinza okuba nga yafuuka
nga tasobola kukola mirimu gye nga Minisita olw’obunafu mu mubiri oba mu birowoozo, Kabaka ajja kulonda akakiiko akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde okubuuliriza ku nsonga eyo; era akakiiko kajja, bwe kaaba nga kamativu nti Minisita afuuse atasobola kukola mirimu gye nga Minisita olw’obunafu mu mubiri oba mu birowoozo, kategeeza Kabaka okusinziira ku ekyo era olwo Kabaka n’aggyawo okulondebwa kwa Minisita.
19(1) Singa mu ndowooza ya Katikkiro Minisita yenna alemereddwa okutuukiriza enkola oba okusalawo kwa Minisitule oba okugumiikiriza oba mu kussa ekitiibwa mu nsonga enkulu, ayinza okuyita olukiiko lwa Baminisita, n’ateesa nti Minisita agobwe.
(2) Ekiteeso kinaateekebwa mu kalulu, n’obululu obusinga obungi obwa Baminisita ne busuulibwa nga buwagira ekiteeso, Katikiro ajja kuteesa eri Kabaka nti akomewo okulondebwa kwa Minisita era Kabaka ajja kuggyawo okulondebwa okusinziira ku ekyo.
(3) Buli Minisita, okuggyako Minisita ateesebwako okugobwa kwe, ayinza okukuba akalulu ku kiteeso ekyo era bwe wabaawo obululu obwenkanankana Katikiro ayinza okukozesa akalulu akasunsuddwa awamu n’akalulu akasooka.
20. (1) Wajja kubaawo Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri buli Minisita.
(2) Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro y’anaaba akulira abakozi ba Buganda.
ENDAGAANO YA BUGANDA, 1955
(2) Enteekateeka eyinza okukolebwa etteeka lya Buganda okukyusa mu nnyingo eyogeddwako waggulu
oba amateeka, oba okukola enteekateeka endala mu kifo kyayo, era okutwalira awamu ku nsonga zonna ezikwata ku Ssemateeka wa Lukiko.
(3) Wadde nga waliwo ebiragiro ebiri mu katundu (2) ak’ennyingo eno,
Abakiise) Etteeka, 1953, Lukiiko nga bwe yassibwawo ku ntandikwa ya Ssemateeka ono ajja kuyimirira ng’asatuluddwa ku lunaku amakumi asatu mu lumu mu Ogwekkumineebiri 1958, n’oluvannyuma Lukiiko eyateekebwawo Ssemateeka ono ajja kuyimirira ng’asatululwa ku lunaku olw’amakumi asatu mu lumu mu Ogwekkumineebiri buli mwaka ogw’okutaano oguddako: era ebiragiro ebiri mu kitundu 5 eky’etteeka eryogerwako bijja kutwalibwa ng’ebikyusiddwa okusinziira ku ekyo, .
22 (1) Lukiko bw’esooka okutuula oluvannyuma lw’okusasika kwonna, abakiise abaliwo, nga tebannakola mirimu ndala yonna, balonda Sipiika n’Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko.
(2) Emirundi nga ofiisi ya Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika egwa bwereere mu ngeri endala
okusinga olw’okusatululwa kwa Lukiko, bammemba baayo amangu ddala nga bwe kiba kisoboka balondawo omuntu mu ofiisi.
(3) Omuntu ayinza okulondebwa okubeera Sipiika oba nga mmemba wa
Lukiiko: Kasita tewali muntu yenna ajja kulondebwa okuggyako ng’omuntu abadde mmemba wa Lukiiko, okumala emyaka egitakka wansi w'etaano.
(4) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa nga Omumyuka wa Sipiika okuggyako nga ye mmemba wa...
Lukiiko era muntu eyandibadde n’ebisaanyizo okulondebwa ku bwa Sipiika.
(5) Sipiika ajja kufuna omusaala ogwo oguyinza okusalibwawo okuva ku tine okutuuka ku kiseera
nga etteeka lya Buganda.
(6) Ofiisi ya Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika ejja kufuuka ekyererezi :- .
a) Singa oyo alina ofiisi alekulira ofiisi ye ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiika eri Katikiro;
b) Mu nsonga y’omumyuka wa Sipiika singa alekera awo okubeera mmemba wa Lukiiko mu ngeri endala okuggyako olw’okusatululwa kwayo; oba
(iii) singa okulondebwa kwe kuggwaawo olw’ekiteeso kya Lukiko ku kiteeso ekiteeseddwa bammemba ba Lukiko abatakka wansi wa makumi abiri era nga bawagira nga waliwo abakubiddwa obululu obutakka wansi wa bibiri ku bisatu ku bammemba bonna aba Lukiko.
23. Eyo y’anaakubiriza mu nkiiko z’Abalukiko:- .
a) Sipiika (Omukubiriza w'olukiiko)
a) Mu butabeerawo Sipiika, Omumyuka wa Sipiika;
b) Mu butabeerawo Sipiika, n’omumyuka wa Sipiika, omuntu oyo ayinza okulondebwa Lukiiko okuva mu bammemba ba Lukiiko
24. Okusinziira ku bigambo ebiri mu Ssemateeka ono n’eby’Endagaano za Buganda, Lukiiko ayinza okutwala Ebiragiro ebiyimiridde okulung’amya n’okutambuza obulungi emisango gyayo n’okuyisa amateeka ga Buganda: Kasita tewali biragiro ebyo bijja kukola okuggyako nga biyisiddwa Gavana.
25. (1) Okuggyako nga bwe kirambikiddwa mu Ssemateeka ono
(a) ebibuuzo byonna ebiteeseddwa okusalibwawo mu Lukiiko binaasalibwawo n’obululu obusinga obungi obwa bammemba abaliwo era abakuba akalulu; Kasita Sipiika oba Omumyuka wa Sipiika, wadde mmemba yenna mu Lukiiko ng’akubiriza, tajja kuba na kalulu oba okuba n’obuyinza okwetaba mu kukubaganya ebirowoozo;
(b) Singa ku kibuuzo kyonna obululu bugabanyizibwa kyenkanyi, ekiteeso kijja kufiirwa.
(2) Tewali bizinensi okuggyako ey’okwongezaayo ejja kukolebwa mu Lukiko singa wabaawo
baliwo (ku mabbali ga Sipiika oba omuntu omulala akubiriza) bammemba ba Lukiiko abatakka wansi wa makumi ana mu bataano.
26 (1) Okusinziira ku bigambo ebiri mu Ssemateeka ono n’eby’Endagaano za Buganda, Kabaka ayinza, ng’awabulwa n’okukkiriza kwa Lukiiko, okukola amateeka agasiba Abafirika mu Buganda: Kasita tewali tteeka lirina kussibwawo Kabaka okuggyako ng’ebbago lyalyo lisoose kukkirizibwa Gavana.
(2) Ebbago ly’etteeka bwe liba liyisiddwa Lukiiko okusinziira ku biragiro ebitaggwaawo ebikoleddwa wansi w’ennyingo 24 eya Ssemateeka ono era nga liyisiddwa Gavana, Katikkiro ajja kuleetebwa Kabaka, n’assa omukono gwe gumu ng’alaga nti akkirizza, olwo ebbago eryo ne lifuuka etteeka.
(3) Etteeka erissibwawo wansi w’ennyingo eno lijja kufulumizibwa mu Kyapa kya Uganda, era lijja kutandika okukola ku lunaku lwe lyafulumizibwa oba ku lunaku olulala nga bwe luyinza okulagirwa mu tteeka.
(4) Amateeka agakolebwa olw’enfuga ey’awamu ey’Ekitongole kya Uganda ekuumibwa gajja kukola kyenkanyi ku Buganda, okuggyako nga bwe gayinza okukontana n’ebiragiro by’Endagaano za Buganda, mu mbeera eyo ebiragiro by’Endagaano za Buganda bijja kuba bya njawulo nnyo ku bikwata ku Buganda.
(5) Olw’ekigendererwa ky’ennyingo eno ekigambo “Omufirika” kijja kuba n’amakulu agakiweereddwa mu tteeka ly’okutaputa n’obuwaayiro obw’enjawulo obw’ekitongole ekikuuma Uganda, nga bwe kyakyusibwa buli luvannyuma lwa kiseera, oba Etteeka lyonna eridda mu kifo ky’etteeka eryo.
27. (1) Okubalirira kw’enyingiza n’ensaasaanya ya Gavumenti ya Kabaka buli mwaka n’enteekateeka z’ensaasaanya ey’okugatta, eziyinza okuweebwayo buli luvannyuma lwa myezi esatu, kujja kwetaagisa okukkirizibwa kwa Gavana.
(2) Akawunti za Gavumenti ya Kabaka zijja kubalibwa abaserikale
ba Nnaabakyala abakola ku kubala ebitabo by'emitala w'amayanja
(3) Ssente eziweebwa oba eziwolwa Gavumenti y’Obukuumi eri aba Kabaka
Gavumenti olw’ekigendererwa kyonna ekigere ejja kusaasaanyizibwa mu ngeri, nga eyinza okukkirizibwa Gavana
28 (1) Singa ekiteeso kyonna eky’okukkiriza okubalirira kw’enyingiza n’ensaasaanya ya Gavumenti ya Kabaka buli mwaka ku nteekateeka z’ensaasaanya ey’okugatta oba okukola enteekateeka y’ensimbi olw’ekigendererwa kyonna kiteesebwako mu Lukiiko Minisita, era ekiteeso ne kigaanibwa Lukiiko, Katikiro ayinza okuwa Sipiika okutegeeza nti ateesa okutwala ekiteeso ekyogerwako ng’ensonga ya obwesige mu Minisitule.
(2) Mu kiseera kyonna ekitakka wansi wa, ennaku kkumi na nnya ate nga tekisukka nnaku abiri mu munaana oluvannyuma lw’okulangirira okuweebwa Sipiika okusinziira ku katundu
(1) mu nnyingo eno, Minisita ayinza okuddamu okuteesa ekiteeso nga waliwo ennongoosereza oba nga tewali.
(3) Singa ekiteeso olwo kigaanibwa Lukiiko n’obululu bwa waakiri ebitundu bibiri ku bisatu eby’abakiise bonna aba Lukiiko, akalulu ak’okuggya obwesige mu Lukiiko lwa Baminisita ba Kabaka kajja kutwalibwa ng’akatwalibwa Lukiiko, era okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa ttenda okusinziira ku bigambo ebiri mu nnyingo 7 eya Ssemateeka ono; naye mu mbeera yonna ekiteeso kijja kutwalibwa ng’ekikoleddwa Lukiiko.
(4) Mu kiwandiiko kino ekigambo ‘egaaniddwa Lukiiko” kitegeeza obutatwalibwa Lukiiko nga tewali nnongoosereza oba okutwalibwa Lukiiko n’ennongoosereza ezitakkirizibwa Minisitule.
29. (1) Lukiiko ayinza okussaawo obukiiko obuyimiridde n’obw’ekiseera, obulimu
bammemba ba Lukiko, olw’ekigendererwa kyonna.
(2) Lukiiko ajja kutandikawo akakiiko akayimiridde okukola ku buli kimu ku...
amasomo gano wammanga: -
(a) Ensimbi: (b) Emirimu gya gavumenti (c) Ebyenjigiriza (d) Ebyobulamu; (e) Eby’obugagga eby’omu ttaka (f) Gavumenti z’ebitundu n’enkulaakulana y’abantu:
Kasita Lukiiko luyita mu kusalawo okukyusakyusa mu nsonga eziragiddwa mu katundu kano.
(3) Buli kakiiko akayimiridde akassibwawo wansi w’akatundu (2) ak’ennyingo eno kajja kuba wansi w’obukulembeze bwa Minisita avunaanyizibwa ku nsonga akakiiko gye kakola; era omulimu gwayo gujja kuba kusoma ssomo eryo n’okuwabula Minisita ku nsonga eyo.
(4) Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita nga ye ssentebe w’akakiiko era
abantu abalala bonna abeetaagibwa akakiiko olw’okukola obulungi bayinza okwetaba mu kuteesa kw’akakiiko konna akatandikiddwawo wansi w’akatundu, (2) ak’ennyingo eno, naye tebajja kulondamu.
(5) Tewali kintu kyonna mu nnyingo eno ekijja kukwata oba okukosa emirimu gy’Akakiiko Akataggwaawo aka Lukiiko akaaliwo ku ntandikwa ya Ssemateeka ono.
30. (1) Wajja kutandikibwawo olukiiko, oluyitibwa Olukiiko lwa Buganda olulonda abantu
(wano mu kitundu kino ekiyitibwa “Olukiiko”), ekijja kubaamu :-
(a) Ssentebe anaalondebwa Kabaka ng’akkiriziddwa Gavana;
(b) Omuwandiisi ow’enkalakkalira owa Katikkiro ajja, mu buweereza, okuba omumyuka wa ssentebe; ne
(c) Abantu abalala basatu, abagenda okulondebwa Kabaka ku kuteesa kwa Minisitule nga bakkiriziddwa Gavana.
(2) Minisitule ejja kuteesa oba okulondebwa nga bammemba w'olukiiko
abantu abamativu balina obumanyirivu mu nsonga z’olukale naye mu kiseera ekyo tebakola nnyo byabufuzi.
(3) Ofiisi y’omuntu alondeddwa okubeera mmemba w’Olukiiko okusinziira ku butundu (a) oba (c) obw’akatundu (1) ak’ennyingo eno ejja kufuuka njereere - .
a) mu nsonga ya ssentebe, ku nkomerero y’emyaka musanvu okuva ku lunaku lwe yalondebwa;
b) mu mbeera ya mmemba w’Olukiiko, okuggyako ssentebe, ng’emyaka etaano giweddeko okuva ku lunaku lwe yalondebwa;
c) singa alekulire; oba
d) singa okulondebwa kwe kuggwaawo wansi w’akatundu (4) ak’ennyingo eno.
(4) (a) Kabaka ajja kukomya okulondebwa kwa mmemba w’Olukiiko singa asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’asalirwa ekibonerezo ky’okusibwa awatali kusalawo kusasula ngassi.
(b) Singa mmemba w’Olukiiko asingisibwa omusango gw’obumenyi bw’amateeka era n’atasalirwa kibonerezo kya kusibwa nga tasobola kusasula ngassi, era omusango mu ndowooza ya Kabaka guyinza okuzingiramu obubi empisa, Kabaka ajja kulondawo akakiiko akalimu abantu abo b’anaalaba nga kasaanidde okubuuliriza ku ngeri y’omusango; era obukiiko bwe buba bumativu nti omusango oguzingirwamu empisa embi butegeeza Kabaka okusinziira ku ekyo, era olwo Kabaka n’aggyawo okulonda kwa mmemba.
(c) Singa mu ndowooza ya Kabaka mmemba w’Olukiiko ayinza okuba nga yafuuka
nga tasobola kukola mirimu gye nga mmemba w’Olukiiko olw’obunafu mu mubiri, Kabaka ajja kulonda akakiiko akalimu abantu b’anaalaba nga basaanidde okubuuliriza ku nsonga eyo; era akakiiko kajja, bwe kaaba nga kamativu nti mmemba afuuse atasobola kukola bunafu bwe, okutegeeza Kabaka okusinziira ku ekyo, era awo Kabaka ajja kukomya okulondebwa kwa mmemba.
31 (1) (a) Okulondebwa mu ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita, mu ofiisi y’Omulangira w’e Ssaza, Omutaka Ggombolola, Omukulu w’e Muluka, ne mu ofiisi ezirambikiddwa mu Ssemateeka ono, ejja kugoberera ebiragiro ebiri mu nnyingo eno, ekolebwa Kabaka ku kuteesa kw’olukiiko olulonda abantu mu Buganda
(b) Olukiiko lujja kuteesa kwokka okulondebwa nga Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri
owa Katikkiro omuntu mu kiseera ekyo abeera Katikkiro wa Ssaza oba omuserikale omulala omukulu mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka.
(c) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa mu ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira ku
Minisita nga takkiriziddwa Gavana, okukkiriza okwo tekujja kuziyizibwa okuggyako nga Gavana mumativu nti waliwo embeera ez’enjawulo mw’alina okuziyiza okukkiriza kwe.
(d) Kabaka ajja kukola okulonda wansi w’akatundu kano ng’afuna
okuva, buli muntu alondebwa mu ofiisi ekitiibwa kye n’obwesigwa bwe mu ngeri ey’ennono mu kussa ekitiibwa mu ofiisi eyo.
5. Olukiiko lujja, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu mateeka gonna aga Buganda
ennyingo evunaanyizibwa ku kulondebwa kw’abaserikale n’abakozi bonna abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka okuggyako abo abaalondebwa Kabaka wansi w’akatundu (1) ak’ennyingo eno. Ku nsonga z’akatundu kano, ofiisi ya Minisita, Sipiika wa Lukiiko, Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko n’omubaka w’olukiiko olulonda tebajja kutwalibwa ng’abaserikale mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka.
(3) Okulondebwa wansi w’ennyingo eno kujja kuba nga kukwatagana n’ebiragiro ebiri mu mateeka g’abakozi ba Buganda.
(4) Ebiragiro ebiri mu nnyingo eno tebijja kutuuka ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bw’Obukuumi bwa Gavumenti ya Kabaka.
32(1) (a) Ofiisi y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira wa Minisita oba Omutaka w'e Ssaza ejja kufuuka njereere:- .
i. Singa oyo alina ofiisi alekulire ng’awandiika wansi w’omukono gwe ng’awandiikiddwa eri...
Kabaka ng'ayita mu Katikiro.
ii. Mu mbeera y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro, singa okulondebwa kwe kuba...
eggiddwawo Kabaka ku kuteesa kwa Katikkiro nga yeekwasa okweyisa obubi, obutakola bulungi oba obutabeera bulungi.
iii. Mu nsonga y’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita, okuggyako...
Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikkiro ne mu nsonga y’Omulangira w’e Ssaza, singa okulondebwa kwe kuggyibwawo Kabaka ku kuteesa kw’olukiiko olulonda mu Buganda olw’ensonga z’empisa embi, obutakola bulungi oba obulwadde.
(b) Okulondebwa kw’Omuwandiisi ow’enkalakkalira eri Minisita tekujja kuggwaawo wansi w’akatundu (a) ak’akatundu kano awatali kukkirizibwa kwa Gavana, okukkiriza okwo tekujja kuziyizibwa okuggyako nga Gavana mumativu nti waliwo embeera ez’enjawulo mw’alina okuyimiriza okukkiriza kwe.
(2) Ofiisi eweereza Gavumenti ya Kabaka, nga si ofiisi, akatundu (1) ak’ennyingo eno gye kakola, ejja kufuuka njereere — .
(a) Singa oyo alina ofiisi alekulire;
(b) Singa okulondebwa kwe kuggyibwawo olukiiko lwa Buganda olulonda olw’okweyisa obubi, obutakola bulungi oba obutali bulungi.
(3) Olukiiko lwa Buganda olulonda abantu, nga lugoberera ebiragiro ebiri mu nnyingo eno, lulina obuvunaanyizibwa ku kukangavvula abaami bonna, abaserikale n’abakozi abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka okuggyako Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu Katikiro.
(4) Obuyinza obuweebwa olukiiko lwa Buganda olulonda abantu mu nnyingo eno, bujja kukozesebwa nga bugoberera ebiragiro ebiri mu mateeka agafuga abakozi ba Buganda.
(5) Ebiragiro ebiri mu nnyingo eno tebijja kusukka ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka
(6) Ku nsonga z’ennyingo eno, ofiisi za Minisita, Sipiika wa Lukiiko, Omumyuka wa Sipiika wa Lukiiko ne mmemba w’olukiiko olulonda mu Buganda tezijja kutwalibwa ng’abaserikale mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka.
33(1) Olukiiko lwa Kabaka olwa Baminisita, nga lumaze okwebuuza ku Gavana, luyinza okukola amateeka agajja okumanyibwa nga ''Amateeka g’Abakozi ba Buganda'', ku nsonga zino zonna oba ezimu ku zino ezikwata ku bantu abali mu buweereza bw’Obwakabaka oba abaagala okuyingira obuweereza bwa Gavumenti ya Kabaka:
(a) engeri Akakiiko k’Okulonda Abantu aka Buganda gye kanaakoleramu emirimu gyakyo.
(b) okukuuma empisa;
(c) okulungamya okulondebwa( omuli okulondebwa, ku kukuzibwa n’okukyusa), okusasulwa, okukomya okulondebwa, n’okuwummula;
(d) okuteekawo okuyimirizibwa ku mulimu n’omusaala ogulina okusasulwa mu kiseera ky’okuyimirizibwa okwo;
(e) okulungamya okusasula ensako, okukola ssente ezisookerwako n’ebiragiro ebirala n’obukwakkulizo bw’obuweereza
(f) okukkiriza olukiiko lwa Buganda okulonda obuvunaanyizibwa bwalwo wansi w’akatundu (2) ak’ennyingo 32 eya Ssemateeka ono ku bikwata ku bibinja by’abaserikale n’abakozi abali mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka nga bwe kiyinza okulambikibwa mu mateeka; ne
(g) ensonga endala ezo ezikwata ku nkola y’ebitongole n’emirimu n’obuvunaanyizibwa bw’abaami, abaserikale n’abakozi, nga Baminisita bwe balowooza nti zisobola okulung’amibwa obulungi amateeka ago: Kasita tewali mateeka gakoleddwa wansi w’akatundu kano gajja kutandika okukola okutuusa nga gayisiddwa Gavana.
(2) Ebiragiro by’abakozi ba Buganda okutuuka ku ddaala lye bikwata ku kukangavvula, biyinza, awatali kusosola mu buwangwa bw’ebiragiro ebiri mu katundu(1) ak’ennyingo eno, okussaawo:- a) okuyimiriza oba okwongezaayo ennyongera oba enkalakkalira oba ekiseera ekigere
b) okukendeeza ku ddaala oba omusaala ogw’olubeerera oba ogw’ekiseera
c) okuggyibwa ku musaala ku bikwata ku kwonooneka kw’ebintu olw’empisa embi oba okumenya omulimu.
(3) Ebiragiro by’abakozi ba Buganda nga bwe bikola buli luvannyuma lwa kiseera, okuggyako nga bwe kirambikiddwa mu biragiro ebyo oba mu ndagaano yonna ey’obuweereza, biba kitundu ku mitendera gy’obuweereza bw’omuntu yenna gwe bikwata.
(4) Okujjako nga bwe kiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala Gavana ne Gavumenti ya Kabaka, Ebiragiro by’abakozi ba Buganda tebijja kukola ku baserikale abasindikiddwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka.
34. (1) Ku nsonga z’okuddukanya emirimu Buganda nga n’okutuusa kati ejja kwawulwamu Ssaza zino wammanga okuli: Kyaggwe, Bugerere, Bulemezi, Buruli, Bugangadzi, Buyaga, Bwekula, Singo, Busuju, Gomba, Butambala, Kiadondo, Busiro, Mawokota, Buvuma, Sese, Buddu, Koki, Mawogola, Kabula ne buli Saza nga zigabanyizibwamu gombolola ate buli gombolola mu miruka.
(2) Ku mutwe gwa buli ssaza wajja kubaawo omukulu, anaayitibwa Omulangira wa Ssaza anaavunaanyizibwa eri Katikkiro okuddukanya saza ye, okusolooza emisolo gyonna egyateekebwawo Gavumenti ya Kabaka n’okusolooza omusolo gw’okulonda ku lwa Gavumenti enkuumi.
(3) Buli Ggombolola mu buli saza ajja kuba mu buvunaanyizibwa bw’omutaka, ajja kuyitibwa Katikkiro wa Ggombolola, era buli muluka mu buli Ggombolola ajja kuba mu buvunaanyizibwa bw’omutaka, ajja kuyitibwa sitayiro y’Omulangira wa Muluka.
(4) Abataka ba Ggombolola ne Muluka banaayambako Abataka b'e Ssaza mu kukola emirimu gyabwe.
(5) Gavana ayinza okuwa Gavumenti ya Kabaka ebiragiro ku ngeri, Abalangira b'e Ssaza gye banaakola emirimu gyabwe mu bikwatagana n’okukuuma amateeka n’obutebenkevu.
35. (1) Omutuuze wa Buganda y’anaaba omukiise wa Gavana mu nkolagana ye ne Gavumenti ya Kabaka;
(2) (a) Emirimu gy’Omutuuze gijja kuba:
i.okuwabula n'okuyamba Gavumenti ya Kabaka mu kukola emirimu gyayo;
ii.okukuuma Gavumenti y'obukuumi ng'emanyisa endowooza za Kabaka
Gavumenti n’eby’enkulaakulana enkulu mu Buganda.
iii.okumanyisa Gavumenti ey’Obukuumi ebirowoozo bya Kabaka.
Gavumenti n’eby’enkulaakulana enkulu mu Buganda.
(b) Mu kukola emirimu gye wansi w’ennyingo eno, Omutuuze ajja kuyambibwako abakozi abalimu abaserikale n’abakozi ba Gavumenti y’Obukuumi nga Gavana bw’alowooza nti kituufu.
(b) Emirimu gy’abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ya enkuumi abasimbiddwa mu Buganda, okuggyako Omutuuze n’abakozi be n’abaserikale abasindikiddwa mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka, mu bikwatagana ne Gavumenti ya Kabaka, gijja kuba gya kuwa magezi na buyambi eri Gavumenti ya Kabaka n’abaserikale n’abakozi baayo ku bikwata ku mirimu gy’ebitongole abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ya enkuumi abo gye bali buvunaanyizibwa.
36 (1) Gavumenti y’ebitundu mu buli saza ejja kukulaakulanyizibwa mu ngeri eyinza okukkaanyibwako Gavana ne Gavumenti ya Kabaka.
(2) Okujjako nga bwekiyinza okukkaanyibwako mu ngeri endala wansi w’akatundu (1) ak’ennyingo eno, Omutuuze n’abakozi be bajja kuwabula n’okuyamba Abalangira b'e Ssaza era, nga bayita mu bo, enkiiko z’ebitundu, mu nkulaakulana ya gavumenti z’ebitundu.
37 Gavumenti y’Obukuumi ekola ng’eyita mu baserikale abakwatibwako ejja kuba n’obuyinza okwekenneenya:
a) empeereza ezo eziddukanyizibwa Gavumenti ya Kabaka ng’abaserikale ba Gavumenti y'obukuumi okutuusa kati ze beetegereza; ne
b) obuweereza obugenda okukyusibwa okuweebwa Gavumenti ya Kabaka okusinziira ku nnyingo 38 eya Ssemateeka ono.
38. (1) Gavumenti ya Kabaka erikwata obuvunaanyizibwa bw’okuddukanya mu Buganda empeereza ezo, ezaali ziddukanyizibwa Gavumenti y’Obukuumi, eziwandiikiddwa mu Appendix A ow’Ssemateeka ono (mu lupapula luno ziyitibwa “empeereza ezikyuusibwa”) amangu ddala ng’enteekateeka ennungi zimala okukolebwa okusindikibwa kw’abakungu n’abakozi abetaagisa aba Gavumenti y’Obukuumi okusinziira ku katundu (4) akalupapula luno.
(2) Gavumenti ya Kabaka ejja kuddukanya obuweereza obukyusiddwa okusinziira ku mateeka agafuga obuweereza obwo era, okusinziira ku nkola ya Gavumenti ey’Obukuumi obw’awamu.
(3) Gavana ayinza mu kiragiro wansi w’omukono gwe ekikoleddwa nga Gavumenti ya Kabaka ekkirizza okukyusa Appendix A mu Ssemateeka ono.
4(a) Abaserikale n’abakozi ba Gavumenti ey’Obukuumi nga Gavana ne Gavumenti ya Kabaka bwe banaakkiriza nti kyetaagisa bajja kusindikibwa mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka, ku bukwakkulizo obwo bwe buyinza okukkaanyibwako, n’ekigendererwa eky’okuyamba mu kuddukanya emirimu egyakyusibwa: Kasita tewali muserikale oba mukozi ajja kuwagirwa bw’atyo awatali kukkiriza kwe mu buwandiike.
(b) Abaserikale abasindikibwa okuva mu buweereza bwa Gavumenti y’Obukuumi okudda mu buweereza bwa Gavumenti ya Kabaka bayinza okulondebwa ng’Abawandiisi ab’enkalakkalira eri Baminisita abaddukanya obuweereza obukyusiddwa
39 Singa wabaawo obutakkaanya bwonna wakati wa Gavumenti ya Protectorate ne Gavumenti ya Kabaka, era obutakkaanya tebusobola kugonjoolwa nga bateesa wakati w’omukiise wa Gavumenti zombi, era Gavana n’aba mumativu nti ensonga eyo ekosa ebirungi by’emirembe, obutebenkevu oba gavumenti ennungi eya Uganda ekuumibwa, Gavana ayinza okuwa Baminisita amagezi mu butongole ku nsonga eyo.
40. singa Baminisita bagaana okukkiriza amagezi amatongole agabaweebwa Gavana wansi w’ennyingo 39 eya Ssemateeka ono, Gavana ayinza okuwa Sipiika okutegeeza nti yeetaaga Olukiiko lwa Baminisita ba Kabaka okulekulira, era bw’afuna ekiwandiiko kyonna eky’engeri eyo, Sipiika ajja kutegeeza mangu Kabaka, Lukiko ne Katikiro; era okulekulira kwa Minisitule kujja kuweebwa Kabaka ttenda ng’ayita mu Sipiika nga Katikiro ategeezeddwa bw’atyo.
ENTEGEKA ESOOKERA DDAALA
EKYOKUGATTAKO “A” KU NTEEKATEEKA ESOOKERA DDAALA
(a) Amasomero ga pulayimale ne siniya ezisookerwako;
(b) Amalwaliro g’omu byalo, amalwaliro g’eddagala (nga mw’otwalidde n’amalwaliro amatonotono), ebifo eby’obuyambi n’ebyobulamu mu byalo
obuweereza.
(c) Okuweereza mu kutumbula enkola z’okulima n’okukuuma ettaka:
(d) Okuweereza mu okutumbula enkola z’okulima n’okukuuma ettaka lya
okulunda n’okulwanyisa endwadde.
(e) Gavumenti z’ebitundu mu masaza.
(f) Enkulakulana y’ekitundu (Kasita obuweereza buno bujja kuddukanyizibwa mu kiseera kye kimu ne Gavumenti y’Obukuumi.) EKYOKUGATTAKO “B” KU NTEEKATEEKA ESOOKERA DDAALA Abayambi ba Minisita Omuwandiisi w’Olukiko Omuwandiisi ow’obwannannyini owa Kabaka Omulambuzi w’Essaza Luwalo Omulambuzi Abayambi b’Omukulu w’Essaza ly’e Luwalo Omukulu Omukulu wo Lubiri Omukulu w’Omukulu we Kkomera Omumyuka w'eSsaza Abalangira Abayambi mu by'amateeka eri Abalangira ba Saza ne Bataka ba Ggombolola
gamba Gavana, amannya g’abeesimbyewo okulondebwa ng’abakiise mu lukiiko lw’ababaka ba Palamenti okukiikirira Buganda kwe kugamba abantu abaalondeddwa olw’ekigendererwa ekyo nga bagoberera ebiragiro ebiri mu Nsengeka ey’okubiri ey’Endagaano eno.
EBIRAGIRO BY’OKULONDA ABANTU ABATEESEBWA GAVANA OKUTUNDIBWA NGA BA MEMBE ABAKIKIRIZA OKUVA MU BUGANDA OLW’OLUKIIKO LW’AMATEEKA OLW’EKIKULU KYA UGANDA
1. Ebiragiro bino biyinza okuyitibwa Ebiragiro bya Buganda (Abeesimbyewo ku lukiiko lw’amateeka). 2. Mu Biragiro bino ekintu kyonna ekiragiddwa okukolebwa Omutaka kiyinza okukolebwa omumyuka we singa Omutaka aba tasobola kukikola olw’obulwadde oba olw’ensonga endala ennungi.
3. Singa mu biragiro bino olunaku ekintu kyonna lwe kiragiddwa okukolebwa lwe luba lwa Ssande oba nnaku enkulu, ekyo ekiragiddwa okukolebwa ku lunaku olwo kiyinza okukolebwa ku lunaku lw’omulimu oluddako.
4. Mu Biragiro bino “Etteeka ly’Ebyokulonda” litegeeza Etteeka Eddene erya Lukiko (Ebyokulonda) erya 1953, nga bwe liyinza okukyusibwa oluusi n’oluusi.
5. Buli lwe wabaawo obwetaavu bw’okulonda Omukiise oba Abakiise abanaakiikirira Buganda mu Lukiiko olufuzi Olukulu olw’Obukuumi, Gavana anaawandiikira Katikkiro ebbaluwa ng’amusaba okumuleetera amannya ku lw’ensonga eyo, era Katikkiro anaamuwa amannya g’abantu abaalonzeeddwa ku nsonga eyo Kakiiko k’Akalulu okusinziira ku Mateeka gano.
6. (1) Wajja kubeerawo Akakiiko k’Akalulu ak’Obwakabaka bwa Buganda (wano kayitibwa ‘Akakiiko k’Akalulu’) nga kalimu abantu basatu abalondeddwa okusinziira ku biragiro by’Amateeka gano okuva mu buli Ssaza mu Buganda.
(2) Okulonda abantu mu ttendekero ly’ebyokulonda kujja kubaawo amangu ddala nga Ebiragiro bino bitandise nga enteekateeka ezeetaagisa zisobola okukolebwa.
(3)Singa mmemba yenna ow’Ekibiina ky’Ebyokulonda olw’ensonga yonna alekera awo okuba mmemba w’Ekibiina ky’Ebyokulonda
Akakiiko k’okulonda, Essaza eryamulonda, mu ngeri y’emu eyakozesebwa okulonda eyamukulembera, Katikkiro bw’anaasaba ekolebwe, lironda omuntu okujjuza ekifo ekitaliimu.
7. Abakiise abasatu okuva mu buli Saza banaalondebwa nga bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda abakiise ba buli Muluka nga bo bennyini balondeddwa olw’ekigendererwa kino mu ngeri eragiddwa mu Biragiro bino.
8. (1)Buli lwe wabaawo okulonda kw’Ekitongole ky’Ebyokulonda okulonda ajja kubeera mu buli Muluka n’ekigendererwa eky’okulonda omukiise omu okuva mu buli Muluka (okumanyibwa nga Omukiise wa Muluka).
(2) Abakiise b’e Miruka abaalondebwa bwe batyo bo bennyini balonda okusinziira ku biragiro by’Ebiragiro bino abantu basatu okubeera Abakiise mu Ttendekero ly’Ebyokulonda.
9. Buli muntu alina obuyinza okulonda mu kulonda kw’e Muluka wansi w’etteeka ly’ebyokulonda alina obuyinza okulonda mu kulonda kw’e Muluka wansi w’Ebiragiro bino.
10. Lijesita y’abalonzi esembyeyo okukuumibwa wansi w’ebiragiro ebiri mu kitundu 9 eky’etteeka ly’ebyokulonda ejja kukozesebwa mu kulonda wansi w’Ebiragiro bino.
11. Kale amangu ddala nga Katikiro alangirira nti wajja kubaawo okulonda kwa bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda buli Katikkiro wa Muluka ajja kuleetera abalonzi bonna mu Muluka we okutegeezebwa nti olukiiko lw’abalonzi lugenda kubeera mu kisengo ky'omuluka ku lunaku olwateekebwawo Katikiro olw’okulonda ababaka ba Miruka.
12. Omuntu yenna eyalina ebisaanyizo okulondebwa ng’omukiise wa Muluka wansi w’etteeka ly’ebyokulonda mu kulonda okwasembayo okwakulembera mu Lukiiko ajja kuba n’ebisaanyizo okulondebwa ng’Omubaka wa Muluka wansi w’Ebiragiro bino.
13. (1) Ku lunaku Katikiro lw’ateekawo okulonda Abakiise b’e Miruka Omutaka wa Muluka ajja kubeerawo mu Kizimbe kya Muluka era y’anaakubiriza olukiiko lw’okulonda abakiise b’e Miruka.
(2) Abakiise b’e Miruka olwo bajja kulondebwa mu ngeri y’emu nga
Ababaka b'e Miruka balondebwa mu tteeka ly’ebyokulonda.
14. (I) Omuntu yenna ayagala okwesimbawo ng’omuntu eyesimbyewo okulondebwa nga mmemba w’Ekibiina ky’Ebyokulonda alina okwanjula eri Omutaka wa Saza obutasukka lunaku oluteereddwawo Katikiro olw’ekigendererwa ekyo okusaba mu Ffoomu “A” mu Appendix y’Ebiragiro bino nga ye kennyini y’assaako omukono. Omutaka wa Muluka owa Muluka, omuntu ayagala okuyimirira nga yeesimbyewo gy’abeera, ajja kussa omukono ng’omujulizi.
(2)Obutasukka nnaku ssatu oluvannyuma lw’olunaku olwateekebwawo okuleeta okusaba wansi wa
akatundu (1) ak’Etteeka lino Omukulu w'e Ssaza ajja kuleetera olukalala lw’abo bonna abesimbyewo okulondebwa okulagibwa mu kifo ekimanyiddwa ku kitebe ky'e Ssaza ne ku buli Ggombolola mu Ssaza.
(3)Omukulu w'e Ssaza tajja kuteeka ku lukalala lw’abeesimbyewo okulondebwa omuntu yenna mu ndowooza ye atalina bisaanyizo bya kubeera Mukiise wa Saza wansi w’ebiragiro ebiri mu kitundu 8 eky’etteeka ly’ebyokulonda. Omuntu yenna mu nnaku ssatu ayinza okujulira ku kusalawo kw’Omulangira w’e Ssaza mu Kkooti ey’enjawulo eyateekebwawo wansi w’akawayiro 321 ak’etteeka ly’ebyokulonda ejja okuwulira okujulira nga terunnatuuka olunaku olugenda okuteekebwawo Katikkiro.
I5. Ku lunaku olwateekebwawo Katikkiro ku lw’ekyo Abakiise b’e Miruka banatuula mu kisenge ky'olukiiko ky'essaza okulonda abantu basatu ku bantu abeewaayo ng’abeesimbyewo okulondebwa ng’Abakiise mu ttendekero ly’ebyokulonda era okulonda okwo kujja kubaawo mu ngeri y’emu nga bwe kirambikiddwa mu kulonda kw’Abakiise b’e Ssaza mu tteeka ly’ebyokulonda.
16. Omukulu w'e Ssaza ajja kuweereza Katikiro amangu ddala ng’okulonda kwa Saza kuwedde okuzzaayo Foomu “B” mu Ekyongerezeddwako y’Ebiragiro bino ng’alaga amannya g’abantu abalondeddwa ng’Abakiise.
(a) Kasita tagenda kukuba bululu businga ku muwendo gw’abeesimbyewo abeetaaga okulondebwa era tagenda kukuba bululu busukka mu bumu ng’awagira omuntu yenna yennyini.
(b) Ssentebe nga ayambibwako abateesa babiri abaalondebwa okuva mu bammemba ajja kubala obululu obukubiddwa era alangirire nti alondeddwa omuntu oba abantu abasinga obungi;
(c) singa omuwendo gw’abeesimbyewo gufunye obululu bwe bumu, era singa omuntu omu ng’afunye obululu obwo yandibadde alondeddwa, ssentebe ajja kwetaaga Akakiiko k’Ebyokulonda okuddamu okulonda okusalawo ani ku beesimbyewo abalina obululu obwenkanankana anaalondebwa era olw’ekigendererwa kino alina okuwa buli mmemba olupapula olupya olw’okulonda. (2) Olupapula lwonna olw’okulonda mu ngeri etasaana mu bujjuvu terujja kukozesebwa mu kubala bululu.
17. Kkooti ey’enjawulo etandikiddwawo wansi w’etteeka ly’ebyokulonda ejja kuba n’emirimu gye gimu ku bikwata ku kulonda okukolebwa wansi w’Ebiragiro bino nga bw’erina ku kulonda okukolebwa wansi w’etteeka ly’ebyokulonda.
18. Kale amangu ddala nga Gavana asabye Katikiro okuwaayo amannya oba amannya g’okulondebwa kw’omuntu oba abantu ng’Omukiise Omukiise oba Bammemba b’Olukiiko lw’Amateeka Katikkiro ajja kuyita akakiiko k’ebyokulonda okutuula ku lunaku olulungi era singa akakiiko k’ebyokulonda tekanaba kulondebwa ajja kuteekawo ennaku zonna ezeetaagisa okulonda mu kakiiko k’ebyokulonda.
19. (1) Ettendekero ly’ebyokulonda bwe lituula ku mulundi ogusooka lijja kulonda ssentebe okuva mu bammemba baayo era ku buli mulundi oguddako Katikiro bw’ayita Ettendekero ly’Ebyokulonda ajja kuteekawo olunaku mu nnaku musanvu okuva lwe yalondebwa, okusunsulwa kw’abeesimbyewo okuweebwa Gavana lwe kunaaweebwayo gy’ali.
(2) Okusunsulwa kujja kuba mu buwandiike era kujja kuweebwa ssentebe bammemba abatakka wansi wa basatu ab’Ekibiina ky’Ebyokulonda.
20 (1)Abantu bayinza okusunsulwa ng’abeesimbyewo okusemba eri Gavana oba bammemba b’Ekibiina ky’Ebyokulonda oba nedda.
(2) Tewali muntu yenna ajja kulondebwa nga yeesimbyewo okuweebwayo eri Gavana singa- (a) aba mu kkomera, oba (b) aba tamanyi lulimi Lungereza, oba (c) aba tabeera mu Buganda, oba (d) nga tawezezza myaka abiri mu gumu.
21. (1) Ssentebe w’Akakiiko k’Akalulu anaateekateeka olukalala lw’abantu abaateekeddwawo mu butuufu era amangu ddala nga kisoboka anaayita Akakiiko k’Akalulu n’ateeka kkopi z’olukalala ezo mu maaso gaako.
(2) Singa omuwendo gwabantu abasunsuddwa mu ngeri esaanira tegusukka muwendo gwa beesimbyewo abeetaagibwa ssentebe ajja kuweereza amannya g’abantu bano eri Katikiro okugaweebwa Gavana alondebwe nga Bakiise Abakiise mu Lukiiko lw’Amateeka.
(3) Singa omuwendo gw’abantu abasunsuddwa mu ngeri esaanira gusukka omuwendo gw’abeesimbyewo abeetaagibwa Ettendekero ly’ebyokulonda lijja kugenda mu maaso amangu ago mu kalulu ak’ekyama okulonda omuwendo ogwetaagisa ogw’abeesimbyewo okuva mu bantu abasunsuddwa.
22 (1) Okulonda okukolebwa akakiiko k’ebyokulonda kujja kukolebwa mu ngeri eno wammanga- .
(a) buli mmemba ajja kuweebwa olupapula lw’okulonda nga kuliko amannya g’abantu abasunsuddwa mu ngeri entuufu era ajja kukuba akalulu ke mu maaso g’omuntu oba abantu b’ayagala okulondebwa ng’ateeka omusaalaba ogukontana n’erinnya lya buli muntu oyo ku lupapula lw’okulonda. Kasita tagenda kukuba bululu busukka ku muwendo gw’abeesimbyewo abeetaaga okulondebwa era tagenda kukuba bululu busukka mu bumu ng’awagira omuntu yenna yennyini.
(b) Ssentebe nga ayambibwako abateesa babiri abaalondebwa okuva mu bammemba ajja kubala obululu obukubiddwa era alangirire nti alondeddwa omuntu oba abantu abasinga obungi;
(c) singa omuwendo gw’abeesimbyewo gufunye obululu bwe bumu, era singa omuntu omu afunye obululu obwo bwe yandibadde alondeddwa, ssentebe ajja kwetaaga akakiiko k’ebyokulonda okuddamu okulonda okusalawo ani ku eyeesimbyewo alina obululu obwenkanankana anaalondebwa era olw’ekigendererwa kino alina okuwa buli mmemba olupapula olupya olw’okulonda.
(2) Olupapula lwonna olw’okulonda olujjuziddwa mu ngeri etasaana terujja kukozesebwa mu kubala bululu.
23. Ssentebe w’Ekitongole ky’Ebyokulonda, oluvannyuma lw’okulonda, amangu ago ajja kuweereza Katikiro amannya g’omuntu oba abantu abalondeddwa era oluvannyuma Katikiro ajja kuwaayo amannya g’omuntu oba abantu abo eri Gavana alondebwe ng’Abakiise b’Olukiiko lw’Amateeka.
24. (1) Omuntu yenna anaakola mu ngeri yonna ku by’okulonda wansi w’amateeka gano, mu ngeri eba nnaku era emenyekereza ng’ey’okulonda wansi w’Etteeka ly’Okulonda, anaaba azzizza omusango wansi w’amateeka gano. Era bw’asingisibwa omusango, anaweebwa ekibonerezo kye kimu n’oyo eyasingisibwa omusango ogufaanana ogwo wansi w’Etteeka ly’Okulonda.
(2) Omusango gwonna ogumenya Ebiragiro bino gujja kuwozesebwa, singa omumenyi w’amateeka aba Mufirika, Kkooti Enkulu eyatandikibwawo wansi w’etteeka lya Buganda Etteeka ly’Amateeka g’Ekkooti erya Gavumenti y’Obukuumi bwa Uganda
EKYOKUGATTAKO FFOMU A
(Etteeka 14)
Nze ........................... ow’omu ....................... mu Muluka gw’e............... mu Ggombolola y’e .................... mu Ssaza ly’e.............. neewaayo okwesimbawo ng’omukiise ow’Essaza ly’e .......................... mu Kakiiko k’Akalulu.
(1) Mu biseera byonna nga enteekateeka ekoleddwa waakiri ebitundu bisatu ku bitaano
Omukono gw'Oyesimbyewo.
(4). Kabaka ajja kunyumirwa ebitiibwa byonna, ebitiibwa n’obukulu ebikwatagana ne
Omukono gw'owomuluka
Olunaku olw'omweezi..............................
FFOMU B (Etteeka 16) .
Nze .............................. Ow’essaza .............. ndangirira nti bano wammanga baalondeddwa mu Ssaza lyange ng’Abakiise b’Essaza mu Kakiiko k’Akalulu:
Erinnya Essaza
.................................................. ......................................
.................................................. ......................................
.................................................. ......................................
Ku ...................................... Nga...................19................
Omukono gw'owomuluka
e......................................
nga..................19................
Endagaano ya Uganda (Ebyobulamuzi),1905 Endagaano ya Uganda (Ebibira), 1907 Endagaano za Uganda (Okusasula Abalangira) 1908
1. Ku kigambo “Obwakabaka bwa Uganda” buli lwe kibeerawo wonna wajja kukyusibwamu ekigambo “Obwakabaka bwa Buganda’’.
2. Ennyingo l. Ssazaamu ekigambo “Uganda” mu sentensi esembayo oteekemu ekigambo
Omukono gwa Ssentebe Omuwandiisi n'abagezesa
ENTEGEKA EYOKUSATU
Endagaano ya Uganda (Ebyobulamuzi),1905 Endagaano ya Uganda (Ebibira), 1907 Endagaano za Uganda (Okusasula Abalangira) 1908
Endagaano ya Buganda (Okugabanya n’Okupima) 1913
Endagaano ya Uganda (Omusolo gw’okulonda), 1920
ENTEGEKA EYOKUNA
1. Ku kigambo “Obwakabaka bwa Uganda” buli lwe kibeerawo wonna wajja kukyusibwamu ekigambo “Obwakabaka bwa Buganda’’.
2. Ennyingo l. Ssazaamu ekigambo “Uganda” mu sentensi esembayo oteekemu ekigambo
9. Wadde nga waliwo ekintu kyonna ekiri mu Buganda
3. Akawaayiro 6. Ssazaamu sentensi ezisooka, ng’okomekkereza n’ekigambo “sentensi eyo essa mu nkola y'Okuddamu okwetegereza”.
4. Akawaayiro 8. Ssazaamu Ennyingo eno.
5. Akawaayiro 9. Ssazaamu Ennyingo eno okuggyako sentensi ey’omukaaga, etandika n’ebigambo “Enteekateeka bwe zikoleddwa”, ne sentensi esembayo.
6. Akawaayiro 10. Ssazaamu Ennyingo eno.
7. Akawaayiro 11. Ssazaamu Ennyingo eno.
8. Akawaayiro 12(a) Ssazaamu ekigambo ‘‘alungamizibwa obululu obusinga obungi mu lukiiko lw’enzaalwa ye” mu sentensi eyokusatu n’ossaamu “ alungamizibwa ekiteeso ekyayisiddwa obululu obusinga obungi mu Lukiko Omukulu” .
(b) Okusazaamu ekigambo “essaza lya Uganda” buli lwe kibeerawo n’ossaamu essaza lya Buganda” .
(2) Endagaano ezirambikiddwa mu Nteekateeka ey’okutaano ey’Endagaano zino, okuva ku lunaku Endagaano eno lwe yatandika okukola, zijja kulekera awo okukola.
Endagaano ya Buganda (Amateeka g’Enzaalwa), I910 Endagaano ya Buganda (Eky’okulangirira) (Amateeka g’Enzaalwa), 1937
ENTEEKATEEKA EY’OMUKAGA
EBIGGUDDE MU LIPOOTA Y’AKAKIIKO AKATONO AKA LUKIKO AKATEEKEDDWAWO OKWEKENNEENYA EBITEESEBWA EBIKOZESEBWA AKAKIIKO KA HANCOCK
“Akakiiko ka Hancock kaawa ekiteeso nti ababaka ba Baganda balondebwe Lukiko yennyini. Tulowooza, oluvannyuma lw’okulowooza ennyo nti balina okulondebwa butereevu abantu – be bagenda okukiikirira”.
YASSA omukono ku lunaku luno olw’ekkumi n’omunaana mu Ogwekkumi, 1955. Ku lwa Ssaabasajja Kkwiini Elizabeth, II A.B. COHEN Gavana
Ku lwa ne ku lwa...
Kabaka, Abalangira n'Abantu ba Buganda MUTESA
Kabaka
ABAJJULIZI:
C. H. HARTWELL
M. KINTU R. DRESCHFIELD A.M., Omuwandiisi w’Ekitongole. GITTA L.M. Omulenzi B.K. KAVUMA K.S. OMUSAJJA A. KALULE SEMPA Y.K LULE R.M. KASULE A.K. KIRONDE D.S. MUSOKE MUKUBIRA C.A.L. RICHARDS D. SERWANIKO L. SSENDAGALA A. EKIRONDE Y.M. YAKUZE H. M.N., omuwandiisi w’ebitabo. KIBIRIGE JUMA TAMUSANGE ANDREA K. LUBECA SERWANO KAPALAGA JOSEPH MUTEWETA L. BASSUDE D.K MUKASA Y. MATOVU LUBOWA E.M. K. MULIIRA P. NTWATWA SHEIK A. KASUJJA E.M. KALULE KENNETH OMUSAJJA DINGLE FOOT J.G. MARTIN BENDERO
== Olukungaana lwa Namirembe ==
Yee, sentensi eyo y’entuufu mu Lungereza.
Mu Luganda:
"Oluvannyuma lw’ekibinja kya Buganda okugenda e London n’okutuuka ku buwanguzi, enteeseganya empya ku biseera bya Baganda eby’omu maaso zaaliwo okuva mu June okutuuka mu Ogwomwenda 1954 e [[:en:Namirembe_Hill|Namirembe]], nga Munnaustralia Owekitiibwa [[:en:Keith_Hancock_(historian)|Keith Hancock]] (Dayirekita w’[[:en:Institute_of_Commonwealth_Studies|Etendekero ly’Ebyobufuzi bw’Amawanga Amagatte e London]]) ye yakola ng’omutabaganya ate [[:en:Stanley_Alexander_de_Smith|Stanley Alexander de Smith]] n’akola ng'omuwandiisi."<ref name=":02"/><ref name="low"/> Mu kusooka, Hancock yasisinkana akakiiko ka ssemateeka kwokka akaalondebwa Abalukiiko.<ref name=":02" /> Ensonga ennya enkulu akakiiko kano ze yatunuulidde zaali ddaala Buganda gye lyali ‘yetongodde’ mu ndagaano ya 1900; enzikiriziganya wakati wa federo n’obwetaavu bw’okukuuma eggwanga lya Uganda ery’obumu; omulimu gwa Kabaka; n’okwetaba kwa Buganda mu lukiiko lw’ababaka ba [[:en:Uganda_Legislative_Council|palamenti olwa Uganda]] (LEGCO) ..<ref name=":02" /> Okukubaganya ebirowoozo kwali kuwanvu, era wadde nga waaliwo enkulaakulana, kyali kyeyoleka bulungi eri Hancock nti naddala Akakiiko kaali kalina endowooza ennywevu nga kawagira enkola ya federo eri Buganda eyandibadde ekontana n’essira Abangereza bwe baali bassa essira ku gavumenti ey’obumu.<ref name="low" />
Olukungaana lwa Namirembe proper lwaggulwawo nga 30 Ogwomusanvu, nga bombi Akakiiko ne Cohen be bakiikiridde.<ref name=":02">{{cite book |last=Apter |first=David E. |date=1961 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |pages=276–300, 353–358, 383}}</ref> Ku nsonga enkulu ennyo eya federo, Cohen yafulumya olupapula ku ntandikwa ya August ng’awakanya okugabanya Buganda okusingawo, nga tagenda wala nnyo ne Federo.<ref name="low">{{cite book |last=Low |first=D.A. |year=1971 |title=Buganda in modern history |publisher=University of California Press |isbn=0520016408 |location=Berkeley |pages=109–125}}</ref> Mu kiseera kye kimu, bammemba ba LEGCO abatali ba Africa bakkiriziganyizza okulekawo ekifo kimu eky’ababaka ba Bulaaya n’ekimu eky’okukiikirira Asia ne bakikyusa ne babiwa bammemba ba Africa.<ref name="low" />
Olukungaana lwe lwaggalwawo ku ntandikwa ya Ogwomwenda, lwali lukkaanyizza ku biteeso ebiwerako, omuli nti "Obwakabaka bwa Buganda... bulina okugenda mu maaso n'okubeera ekitundu ekikulu eky'Obukuumi; nti entambuza y'ensonga z'olukale mu Buganda ebeere mu mikono gya Baminisita; era nti, wadde ng'ebitiibwa byonna eby'ennono ebya Kabaka birina okukuumibwa mu bujjuvu, Kabaka mu biseera eby'omu maaso balina okuba abafuzi ba ssemateeka nga basibiddwa Enkolagana ey'Obwerufu okukuuma obukwakkulizo obuli mu Ndagaano ezikwata ku Ssemateeka n'obutakosa butebenkevu n'obulungi bw'abantu ba Buganda n'Abakuumi".<ref name=":02"/><ref name=":1">{{Cite web |last=Secretary of State for the Colonies |date=November 1954 |title=The Hancock Report |url=http://www.buganda.com/hancock.htm |access-date=23 April 2018 |website=www.buganda.com |archive-date=25 March 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180325162459/http://www.buganda.com/hancock.htm |url-status=dead }}</ref> Enkyukakyuka eziwerako mu ssemateeka mu Gavumenti za Uganda ne Buganda ne mu LEGCO zakkaanyibwako mu kiseera kye kimu, okwongera okukiikirira Afrika, n’okutumbula ebigendererwa bya Cohen eby’okutereeza.<ref name=":02" /><ref name="low"/> Ekyava mu nkyukakyuka zino, Buganda yandikomye okugoba ekibiina kya LEGCO ekyalongoosebwamu.<ref name="low" />
Mu ngeri enkakali, okudda kwa Mutesa yennyini mu Uganda kwali bweru wa bukwakkulizo bwa ttabamiruka.<ref name="low"/> Kyokka kkooti enkulu mu Kampala okukizuula nti Gavumenti ya Bungereza okwesigama ku nnyingo 6 yali "kikyamu" – nga kino kyazze nga wayiseewo akaseera katono ng'amawulire g'endagaano eno e Namirembe, kyokka ng'ebiteeso ebyakkaanyizibwako tebinnaba kufulumizibwa – kyatadde akazito ku Cohen okukkiriza. Mu Gwekkuminoogumu, yakyusa ennyiriri za Gavumenti ya Bungereza n’akkiriza Mutesa okudda, nga kisinziira ku kuyisa n’okussa mu nkola ebiteeso bya Namirembe.<ref name="low" /><ref name=":1"/>
Mu Gwekkumineebiri waatandikibwawo akakiiko, nga kakubirizibwa [[:en:Michael_Kintu|Michael Kintu]], okuwabula Omuganda [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] oba okukkiriza ebiteeso bya Namirembe.<ref name=":02"/> Mu nkomerero, akakiiko ka Kintu kaawagira ebiteeso bino, nga waliwo ennongoosereza eziwerako ezaateesebwako: okwongezaayo ennongoosereza mu gavumenti ez’ebitundu n’okusikira, n’okukuma omuliro mu bantu okulonda obutereevu eri Abalukiko.<ref name=":02" /> Alipoota y’Akakiiko ka Kintu yayisibwa aba Lukiko nga 9 Ogwokutaano 1955 n’obululu 77 ku 8 nga 1 teyagiwagira.<ref name=":02" />
== Endagaano ==
Oluvannyuma lw'okuteesa okulala, okwatuula mu London, ebiteeso bya Namirembe (nga bikyusiddwamu obutonotono) byayisibwa mu July 1955 mu ngeri y'Endagaano ya Buganda empya eyandibadde "eyongerako era we kyetaagisa okukyusa mu Ndagaano ya 1900" okusinga okugikyusa.<ref name=":02"/><ref name=":0" /> Okulwawo okusinga kwali kuvudde ku butakkaanya wakati w’okwagala kwa Mutesa okussa omukono ku ndagaano esembayo mu Buganda, n’endowooza y’Abangereza nti endagaano ye yali kyetaagisa okuddayo.<ref name=":0">https://www.google.com/search?q=Alan+Lennox-Boyd%2C+Secretary+of+State+for+the+Colonies+(22+July+1955).+%22Uganda+(Buganda+Draft+Agreement)%22.+Parliamentary+Debates+(Hansard).+House+of+Commons.+col.+717%E2%80%93718.&oq=Alan+Lennox-Boyd%2C%C2%A0Secretary+of+State+for+the+Colonies+(22+July+1955).+%22Uganda+(Buganda+Draft+Agreement)%22.+Parliamentary+Debates+(Hansard).+House+of+Commons.+col.%C2%A0717%E2%80%93718.&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUyBggAEEUYOdIBCDE3NTZqMGo3qAIIsAIB8QXerfIGA_0WWA&sourceid=chrome&ie=UTF-8</ref> Ekigonjoolwa ekyazuuliddwa kyali "Endagaano ey'enkyukakyuka egenda okutambula okutuusa ng'Endagaano enkulu essiddwako omukono mu Buganda Kabaka ng'akomyewo. Endagaano eno ey'enkyukakyuka ejja kuba mu bukwakkulizo bwe bumu n'Endagaano enkulu, ng'oggyeeko ebiragiro eby'enkyukakyuka, era oluvannyuma lw'okukkirizibwa Lukiiko ejja kuteekebwako omukono gw'abakiise ba Kabaka kinnoomu. Nga wayise wiiki mukaaga oluvannyuma lw'okulondebwa kwa baminisita ba Buganda n'abakiise ba Buganda ababaka ba Buganda Legislative Council wansi w'enteekateeka empya, [Gavumenti ya Bungereza yandi]wadde Kabaka olukusa okudda e Buganda, gy'agenda okussa omukono ku Ndagaano enkulu"..<ref name=":0" /> Endagaano ey’enkyukakyuka yavvuunulwa mu Luganda era n’eyisibwa nga 15 August 1955.<ref name="lambart"/>
Oluvannyuma lw’okuyisa endagaano empya, Mutesa yaddayo mu Buganda mu ngeri entuufu<ref name=":02"/> era Endagaano enkulu yassibwako omukono mu ngeri entuufu nga 18 Ogwekkumi.<ref name="lambart"/><ref name=":02" /> Emikono gya Kabaka, Gavana, n’abajulizi abalala girabika ku nkomerero y’endagaano.<ref name="lambart" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.harryburt.co.uk/uganda/Namirembe.pdf Ebiwandiiko ebirondeddwa mu Ttabamiruka w’e Namirembe] [https://www.harryburt.co.uk/uganda/HancockReport.pdf Alipoota ya Hancock], omuli n’ebiteeso by’olukuŋŋaana lw’e Namirembe [https://web.archive.org/web/20210617234344/https://dl.wdl.org/7775/service/7775.pdf Ebiwandiiko byonna eby’endagaano]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
69n1pgfvy62fuijs1zrht70eacxf7v7
Edward Kizza
0
14249
56458
56422
2026-06-25T04:39:21Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
56458
wikitext
text/x-wiki
'''Edward Kizza''' (yazaalibwa 17 Ogwekkumineebiri 1998) Munnayuganda O[[:en:Association_football|musambi w'omupiira]] gw'ensimbi azannya ng'[[:en:Forward_(association_football)|omuteebi]] mu ttiimu ya for [[:en:Indy_Eleven|Indy Eleven]] egukyangira mu [[:en:USL_Championship|Liigi ya America ey'okubiri]].
== Emirimu gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Kizza yagenda mu America ne bazadde be ku myaka 14 gyokka egy'obukulu.<ref name="newengland">{{cite web |title=Edward Kizza New England Revolution |url=https://www.revolutionsoccer.net/players/edward-kizza |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514021909/https://www.revolutionsoccer.net/players/edward-kizza/ |archive-date=14 May 2022 |access-date=18 April 2021 |website=[[New England Revolution]]}}</ref> Yamala omwaka gwe ogwasooka mu ssomero lya [[:en:Carlisle_School|Carlisle School]] nga tanneegatta ku [[:en:Montverde_Academy|bbanguliro ly'omupiira lya Montverde]] okuliraana [[:en:Orlando,_Florida|Orlando]], [[:en:Florida|Florida]].<ref name="pitt">{{cite news|last1=Rotstein|first1=Steve|title=Top 50 recruit Kizza Edward commits to Pitt men's soccer|url=https://pittnews.com/article/117949/sports/other-varsity-sports/kizza-edward-commits-pitt-2/|access-date=18 April 2021|work=[[The Pitt News]]|date=17 March 2021}}</ref> Ne Montverde, Kizza yali kitundu ku pulograamu ya SIMA era yali wa 41 ku bazannyi abaali basinga ne topdrawersoccer abaavaayo okwegatta ku ttiimu enkulu mu Sizoni.<ref name="pitt" />
Nga 17 Ogwokusatu 2017, Kizza yeewaayo okuzannyira [[:en:College_soccer_in_the_United_States|college soccer]] ne [[:en:Pittsburgh_Panthers_men's_soccer|Pittsburgh Panthers]], newankubadde yali atunuulira okusaba okuva mu ttiimu endala nga [[:en:Clemson_Tigers_men's_soccer|Clemson Tigers]] ne [[:en:Wake_Forest_Demon_Deacons_men's_soccer|Wake Forest Demon Deacons]]. Yasamba omupiira gwe ogwasooka ne Panthers nga 25 Ogwomunaana 2017 bwe baali battunka ne [[:en:Ohio_State_Buckeyes_men's_soccer|Ohio State Buckeyes]], bwe yava ku katebe nga bakubwa 0–1.<ref name="pitt2">{{cite web |title=Edward Kizza |url=https://pittsburghpanthers.com/sports/mens-soccer/roster/edward-kizza/10272 |website=[[Pittsburgh Panthers]]}}</ref> Yavuganya ku ttiimu ye mu Sizoni ya completed his freshman college n'ateeba ggoolo 4 mu mipiira 15, era n'abeera ku ku ttiimu ya Sizoni eyo.<ref name="pitt2" /> Mu Sizoni ye ey'okubiri, Kizza emipiira gyonna 18 ku ttiimu ya Panthers, n'ateeba ggoolo 15.<ref name="pitt2" /> Era yateeba ggoolo 12 mu Sizoni bbiri okwali esooka n'esembayo ne Panthers, bwe yazannya emipiira gyonna 20 mu Sizoni.<ref name="pitt2" />
Nga 8 Ogwekkumi 2020, kyalangirirwa nti Kizza yali alekulidde Pittsburgh Panthers, newankubadde yali agizannyidde emipiira ebiri egy'okwolesa.<ref>{{cite news|last1=Bobeck|first1=Brett|title=Pitt soccer parts ways with leading scorer Edward Kizza|url=https://pittnews.com/article/160729/sports/pitt-soccer-parts-ways-with-leading-scorer-edward-kizza/|access-date=18 April 2021|work=[[The Pitt News]]|date=8 October 2020}}</ref> Yandigenda mu maaso n’obutazannya sizoni ye ey’abakulu mu Panthers.<ref name="pitt2"/>
=== New England Revolution ===
Nga 21 Ogwoluberyeberye 2021, wadde nga teyalabikira mu [[:en:2020_NCAA_Division_I_men's_soccer_season|sizoni ya 2020 NCAA]], Kizza yalondebwa n'omuzannyi wa 24 okutwalira awamu mu [[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]] mu [[:en:2021_MLS_SuperDraft|MLS SuperDraft]] . <ref>{{cite news|last1=Krysinsky|first1=John|title=Former Pitt scoring whiz Edward Kizza selected by New England Revolution in MLS Draft|url=https://pittsburghsoccernow.com/2021/01/22/former-pitt-scoring-whiz-edward-kizza-selected-by-new-england-revolution-in-mls-draft/|access-date=18 April 2021|work=Pittsburgh Soccer Now|date=22 January 2021}}</ref> Wadde nga yalondebwa kikeerezi mu lawundi esooka, omutendesi omukulu owa Revolution [[:en:Bruce_Arena|Bruce Arena]], yategeeza nti Kizza "omuteebi akakasiddwa ku mutendera gwa yunivasite" era nti "tuwulira nga tuli ba mukisa nnyo nti twamufuna kikeerezi nga bwe twakola mu lawundi esooka". <ref name="bm">{{cite news|last1=Minton|first1=Sam|title=Bruce Arena feels 'very fortunate" that Edward Kizza dropped to 24th overall|url=https://www.thebentmusket.com/2021/1/22/22243425/bruce-arena-feels-very-fortunate-edward-kizza-dropped-24th-overall|access-date=18 April 2021|work=The Bent Musket|date=22 January 2021}}</ref> Arena yategeeza nti yali ayogedde n'omutendesi wa Kizza owa [[:en:Pittsburgh_Panthers_men's_soccer|Pittsburgh Panthers,]] [[:en:Jay_Vidovich|Jay Vidovich]] nga tannamuyingiza mu ttiimu. <ref name="bm" />
Nga 5 Ogwokusatu 2021, Kizza yakola endagaano ya pulofeesono ne [[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]] oluvannyuma lw’okusanyusa abatendesi mu pre-season. <ref>{{cite news|title=New England Revolution sign 2021 MLS SuperDraft pick forward Edward Kizza|url=https://www.revolutionsoccer.net/post/2021/03/05/new-england-revolution-sign-2021-mls-superdraft-pick-forward-edward-kizza|access-date=18 April 2021|work=[[New England Revolution]]|date=5 March 2021}}</ref> Yasooka kuzannya mupiira gwa pulofeesono mu Revolution nga 17 Ogwokuna 2021 mu mupiira gwabwe ogwaggulawo sizoni nga battunka ne [[:en:Chicago_Fire_FC|Chicago Fire]], n'ajja ng'omuzannyi mu ddakiika ya 83 mu mupiira ogw'amaliri ga ggoolo 2-2 n'akuba omupiira n'omutwe. <ref>{{cite web |title=Chicago Fire 2–2 New England Revolution |url=https://us.soccerway.com/matches/2021/04/18/united-states/mls/chicago-fire/new-england-revolution/3471812/ |website=Soccerway}}</ref>
Oluvannyuma lwa [[:en:2022_New_England_Revolution_season|sizoni ya 2022]], Kizza yayabulira New England. <ref>{{Cite web |title=New England Revolution announce year-end roster moves | New England Revolution |url=https://www.revolutionsoccer.net/news/new-england-revolution-announce-year-end-roster-moves |website=revolutionsoccer.net}}</ref>
==== Memphis 901 (ku bbanja) ====
Nga 30 Ogwokusatu 2022, [[:en:New_England_Revolution|New England]] yategeeza nti yali eyazise Kizza mu kiraabu ya [[:en:USL_Championship|USL Championship]] eya [[:en:Memphis_901|Memphis 901]] okumala sizoni ya [[:en:2022_USL_Championship_season|2022]] eyasigaddeyo. <ref>{{Cite web |date=30 March 2022 |title=New England Revolution loan forward Edward Kizza to Memphis 901 FC |url=https://www.revolutionsoccer.net/news/new-england-revolution-loan-forward-edward-kizza-to-memphis-901-fc |access-date=15 July 2022 |website=revolutionsoccer.net}}</ref> Kizza yayitibwa okuva ku bbanja mu Gwomusanvu 2022.
==== Pittsburgh Riverhounds (ku bbanja) ====
Nga 15 Ogwomusanvu 2022, kiraabu ya [[:en:USL_Championship|USL Championship]] eya [[:en:Pittsburgh_Riverhounds_SC|Pittsburgh Riverhounds SC]] yalangirira nti efunye Kizza ku bbanja okumala sizoni ya [[:en:2022_USL_Championship_season|2022]] eyasigaddeyo. <ref>{{Cite web |date=15 July 2022 |title=Hounds acquire forward Edward Kizza on loan from Revolution |url=https://www.uslchampionship.com/news_article/show/1232708 |access-date=15 July 2022 |website=uslchampionship.com}}</ref>
=== Pittsburgh Riverhounds ===
Nga 13 Ogwoluberyeberye 2023, Kizza yagenda mu Riverhounds ku ndagaano y'enkalakkalira. <ref>{{Cite web |last=USLChampionship com Staff |date=13 January 2023 |title=Edward Kizza inks deal with Hounds |url=https://www.uslchampionship.com/news_article/show/1255170-edward-kizza-inks-deal-with-hounds |website=USL Championship}}</ref> Mu mupiira gwe baazannye ne [[:en:Las_Vegas_Lights_FC|Las Vegas Lights FC]], Kizza yateeba ggoolo bbiri nga bawangula 4-1, wamu ne [[:en:Arturo_Ordoñez|Arturo Ordoñez]] ne [[:en:Danny_Griffin_(soccer)|Danny Griffin]] okuteeba. <ref>{{Cite web |last=Campbell |first=Dominic |date=2023-05-20 |title=FINAL: Riverhounds SC 4, Las Vegas Lights FC 1 |url=https://pittsburghsoccernow.com/2023/05/20/live-riverhounds-sc-vs-las-vegas-lights-fc-7-p-m-2/ |access-date=2024-01-23 |website=Pittsburgh Soccer Now |language=en-US}}</ref>
=== Indy Eleven ===
Kizza yeegatta [[:en:Indy_Eleven|Indy Eleven]] nga 3 Ogwekkumineebiri 2024, n’afuuka omuzannyi wa Uganda asoose mu byafaayo bya kiraabu. <ref>{{cite web |title=Indy Eleven Signs Forward Edward Kizza from Pittsburgh Riverhounds |url=https://www.indyeleven.com/news/2024/12/03/indy-eleven-signs-forward-edward-kizza-from-pittsburgh-riverhounds/ |access-date=3 December 2024 |website=IndyEleven.com |publisher=[[Indy Eleven]]}}</ref> Yasooka kuzannya mu ttiimu eno nga 15 Ogwokusatu 2025, mu buwanguzi bwe yawangula [[:en:Miami_FC|Miami FC]] ggoolo 3-1. <ref>{{Cite web |title=Recap-MIA 1:3 IND |url=https://www.indyeleven.com/news/2025/03/15/recap-mia-13-ind-2/ |access-date=2025-03-16 |website=Indy Eleven |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Indy XI 3-1 Miami FC (Mar 15, 2025) Final Score |url=https://www.espn.com/soccer/match/_/gameId/726130/indy-eleven-miami-fc |access-date=2025-03-16 |website=ESPN |language=en}}</ref> Kizza yateeba ggoolo ye esooka mu kiraabu eno nga 5 Ogwokuna 2025, mu mupiira ogwali amaliri ga liigi 2-2 ne [[:en:North_Carolina_FC|North Carolina FC]] . <ref>{{Cite web |title=Recap-IND 2:2 NC |url=https://www.indyeleven.com/news/2025/04/05/recap-ind-22-nc/ |access-date=2025-04-07 |website=Indy Eleven |language=en-US}}</ref>
== Ebibalo by'emirimu gye ==
{{updated|match played 2 August 2025.}}<ref name="soccerway">{{soccerway|edward-kizza/692754}}</ref>
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Emipiira ne Ggoolo ku Kiraabu, Sizoni n'empaka
! rowspan="2" |Kiraabu
! rowspan="2" |Sizoni
! colspan="3" |Liigi
! colspan="2" |Okusunsulamu
! colspan="2" |Ekikopo y'awaka
! colspan="2" |Ekikopo kya Liigi
! colspan="2" |Omugatte
|-
!Empaka
!Emipiira
!Ggoolo
!Emipiira
!Ggoolo
!Emipiira
!Ggoolo
!Emipiira
!Ggoolo
!Emipiira
!Ggoolo
|-
| rowspan="1" |[[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]]
|[[:en:2021_New_England_Revolution_season|2021]]
|[[:en:Major_League_Soccer|Major League Soccer]]
|11
|0
|0
|0
|0
|0
| colspan="2" |—
|11
|0
|-
|[[:en:New_England_Revolution_II|New England Revolution II]] ''(ku bbanja)''
|[[:en:2021_New_England_Revolution_II_season|2021]]
|[[:en:USL_League_One|USL League One]]
|12
|5
| colspan="2" |—
|0
|0
| colspan="2" |—
|12
|5
|-
|[[:en:Memphis_901_FC|Memphis 901 FC]] ''(ku bbanja)''
|[[:en:2022_Memphis_901_FC_season|2022]]
|[[:en:USL_Championship|USL Championship]]
|8
|0
|0
|0
|0
|0
| colspan="2" |—
|8
|0
|-
|[[:en:Pittsburgh_Riverhounds_SC|Pittsburgh Riverhounds SC]] ''(ku bbanja)''
|[[:en:2022_USL_Championship_season|2022]]
|[[:en:USL_Championship|USL Championship]]
|10
|1
|2
|2
|0
|0
| colspan="2" |—
|12
|3
|-
| rowspan="2" |[[:en:Pittsburgh_Riverhounds_SC|Pittsburgh Riverhounds SC]]
|[[:en:2023_USL_Championship_season|2023]]
|[[:en:USL_Championship|USL Championship]]
|29
|4
|1
|0
|3
|1
| colspan="2" |—
|33
|5
|-
|[[:en:2024_Pittsburgh_Riverhounds_SC_season|2024]]
|[[:en:USL_Championship|USL Championship]]
|33
|12
|1
|0
|1
|0
| colspan="2" |—
|35
|12
|-
! colspan="3" |Omugatte ku Kiraabu
!62
!16
!2
!0
!4
!1
! colspan="2" |—
!68
!17
|-
|[[:en:Indy_Eleven|Indy Eleven]]
|[[:en:2025_Indy_Eleven_season|2025]]
|[[:en:USL_Championship|USL Championship]]
|17
|2
|0
|0
|1
|0
|3
|0
|21
|2
|-
! colspan="3" |Omugatte awamu
!120
!24
!4
!2
!5
!1
!3
!0
!133
!27
|}
== Ebitiibwa ==
'''New England Revolution'''
* [[:en:Supporters'_Shield|Supporters' Shield]]: [[:en:2021_Major_League_Soccer_season|2021]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20220514021909/https://www.revolutionsoccer.net/players/edward-kizza/ Profile] tterekero 14 Ogwokutaano 2022 ku kyuma kya Wayback ku [[:en:New_England_Revolution|New England Revolution]]
{{Indy Eleven squad}}{{2021 MLS SuperDraft}}{{RevolutionFirstPick}}{{DEFAULTSORT:Kizza, Edward}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ft4zvzznf6slv6kbyy8jg4mvuqs6o8x
Mike Mutebi
0
14252
56433
2026-06-24T13:23:23Z
Lillylove256
10862
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1303202327|Mike Mutebi]]"
56433
wikitext
text/x-wiki
'''Mike Mutebi''' Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] era maneja wa gwo.
== Emirimu ==
Atendese [[Kampala Capital City Authority FC|KCC FC]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga eya Uganda]].<ref>[https://www.rsssf.org/intldetails/2004af.html International Matches 2004 - Africa - RSSSF]</ref><ref>[http://www.kawowo.com/index.php/football/item/15090-sacking-williamson-is-not-the-solution-to-ugandas-football.html SACKING WILLIAMSON IS NOT THE SOLUTION TO UGANDA’S FOOTBALL - MIKE MUTEBI]</ref>
Mu mwezi Ogwekkuminebiri mu 2011 yafuuka omutendesi omukulu owa [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]].<ref>[http://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/-/690266/1284424/-/mt6xh2/-/index.html Mike Mutebi is new SC Villa manager - Soccer - monitor.co.ug]</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya ==
* Mike Mutebi at WorldFootball.net
{{Uganda national football team managers}}
ikivuu5vfrejbxv72reb6h71p8ryfpp
Sam Mayanja
0
14253
56453
2026-06-24T19:10:43Z
Solomon Suubi
6901
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1360920227|Sam Mayanja]]"
56453
wikitext
text/x-wiki
'''Sam Mayanja''' (yazaalibwa mu 1959) [[Lawyer|munnamateeka]] era [[Politician|munnabyabufuzi]] [[Omunnayuganda]] eyalondeddwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Yuganda]] [[Yoweri Museveni]] ku bwa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Gavumenti]] okuva mu 2026–2031. Yaliko [[Minister of state|Minisita omubeezi]] oweebyettaka eyakola ku nsonga z’ettaka okwetoloola eggwanga n’okugonjoola enkaayana z’ettaka mu bitundu bya Uganda eby’enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Namujuzi |first=Rebecca |title=Minister Sam Mayanja Orders Residents to Reclaim Land in Nansana |url=https://nilepost.co.ug/news/326947/minister-sam-mayanja-orders-residents-to-reclaim-land-in-nansana |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-06-11 |title=New Attorney General Sam Mayanja vows to 'bulldoze' Judiciary; wants temporary judges appointed to clear backlog |url=https://www.pulse.ug/story/new-attorney-general-sam-mayanja-vows-to-bulldoze-judiciary-2026061108003817678 |access-date=2026-06-14 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Yakola ng’omukwanaganya omukulu mu kkampuni ya Sam Mayanja Company Advocates ng’essira asinga kulissa mu buweereza bwa [[Bank|bbanka]] n’[[Finance|ebyensimbi]], era yali omu ku baatandikawo kkampuni ya bannamateeka eya Kampala Associated Advocates mu Yuganda.<ref>{{Cite web |title=Sam Mayanja |url=https://www.advisoryexcellence.com/experts/sam-mayanja/ |access-date=2026-06-14 |website=Advisory Excellence |language=en-US}}</ref><ref name=":1" />
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Sam Mayanja yazaalibwa Kiyindya mu [[Mityana (disitulikit)|disitulikiti y’e Mityana]] mu [[Central region, Uganda|masekkati ga Uganda]].
Mayanja yatandikira mu ssomero lya Mityana primary school, n’agenda mu Lubiri Secondary School, n’oluvannyuma ku Buddo Secondary School. Yeegatta ku ttendekero ly’amateeka ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[Law degree|diguli ye ey’amateeka]], oluvannyuma ne yeegatta ku [[Law Development Centre|Law Development Center]] okukuguka mu mateeka. Yafuna [[Master's degree|diguli eyookubiri]] mu mateeka okuva ku yunivasite y’e Makerere.<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yafuna [[Doctor of Philosophy|diguli eyookusatu]] mu bukulembeze, enzirukanya y'emirimu n'okuddukanya emirimu okuva ku [[Northwestern Christian University]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nile Post contributor Sam Mayanja attains doctorate in leadership, administration |url=https://nilepost.co.ug/news/93288/nile-post-contributor-sam-mayanja-attains-doctorate-in-leadership-administration |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Mayanja yaweereza ng’omusomesa mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1981, era n’aweereza ng’omuwandiisi wa bbanka mu bbanka ya [[Uganda Development Bank]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1999. Era yaweereza mu [[United Nations Economic Commission for Africa|kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afirika]] (United Nations Economic Commission for Africa (UNECA)) ng’omuwabuzi ku by’amateeka ku luguudo lwa Transcontinental Highway okuva e [[Lagos]] okutuuka e [[Mombasa]], muwi w’amagezi mu by’amateeka mu [[World Bank Group|bbanka y’ensi yonna (World Bank)]], Northern Corridor ne Transit Organization, era yasomesaako ku [[Uganda Christian University]]. Musomesa mu [[Nkumba University|yunivasite y'e Nkumba]]. Memba mu Kibiina ekigatta bannamateeka ekya [[Uganda Law Society]] ne [[East Africa Law Society]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Mayanja [[Pentecostalism|Mukulistaayo omulokole]] atera okugenda mu masinzizo okwetoloola [[Kampala]] n'abuulira [[Word of God (Bible)|ekigambo kya Katonda]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Ebituukiddwaako ==
Mayanja nga Minisita w'ebyettaka yasazaamu ebyapa by'ettaka ebyafunibwa mu lukujjukujju mu [[Kakumiro District|disitulikiti y'e Kakumiro]], yayimiriza ssente z'ettaka ezitaali mu mateeka okukuuma abatuuze b'omu [[Kassanda District|disitulikiti y'e Kassanda]] era yagonjoola enkaayana z'ettaka mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nile Post contributor Sam Mayanja attains doctorate in leadership, administration |url=https://nilepost.co.ug/news/93288/nile-post-contributor-sam-mayanja-attains-doctorate-in-leadership-administration |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Okusika omuguwa ==
tiimu ya bannamateeka ba [[Kabaka wa Buganda]] yamuwawaabira ku nsonga ezikwata ku nkola z'ettaka lya Mayilo mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2025-03-12 |title=Kabaka to sue minister Sam Mayanja over Kaazi land |url=https://observer.ug/news/kabaka-to-sue-minister-sam-mayanja-over-kaazi-land/ |access-date=2026-06-14 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-12 |title=Kabaka to sue Minister Mayanja over Kaazi land |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-to-sue-minister-mayanja-over-kaazi-land-4961618 |access-date=2026-06-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Namujuzi |first=Rebecca |title=Minister Sam Mayanja Orders Residents to Reclaim Land in Nansana |url=https://nilepost.co.ug/news/326947/minister-sam-mayanja-orders-residents-to-reclaim-land-in-nansana |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
dvk5nqjwr9mjoyc21q9npyh3tkvfu0f
Category:Pending AfC submissions
14
14254
56466
2026-06-25T10:22:24Z
Nakulukia
11343
Created page with "{{pp-semi-indef}} {{Polluted category}} {{NOINDEX}} {{Wikipedia:WikiProject Articles for creation/tabs}} {{AFC status|align=right}} {{Shortcut|CAT:PEND|WP:PAFC|CAT:AFC}} [[File:AFC-Logo.svg|left|45px]] This category lists the submissions that are waiting to be reviewed through the [[Wikipedia:Articles for creation|AfC]] process. For instructions on how to review the submissions, see the WP:WikiProject Articles for creation/Reviewing instructions|reviewing instruction..."
56466
wikitext
text/x-wiki
{{pp-semi-indef}}
{{Polluted category}}
{{NOINDEX}}
{{Wikipedia:WikiProject Articles for creation/tabs}}
{{AFC status|align=right}}
{{Shortcut|CAT:PEND|WP:PAFC|CAT:AFC}}
[[File:AFC-Logo.svg|left|45px]] This category lists the submissions that are waiting to be reviewed through the [[Wikipedia:Articles for creation|AfC]] process. For instructions on how to review the submissions, see the [[WP:WikiProject Articles for creation/Reviewing instructions|reviewing instructions]].
Articles are sorted chronologically (oldest first) under the following headings:
* {{Category anchor|letter=C|description='''Created''' submissions. See [[:Category:Pending AfC submissions in article space]] for tips on catching copy-and-paste moves and handling articles that never went through AFC.}}
* {{Category anchor|letter=D|description=Submissions which '''duplicate''' mainspace titles ([[:Category:AfC submissions with the same name as existing mainspace pages]], count={{PAGESINCATEGORY|AfC submissions with the same name as existing articles}}).}}
* {{Category anchor|letter=M|description='''Misplaced''' submissions.}}
* {{Category anchor|letter=P|description='''Pending''' submissions, not yet reviewed. {{#ifeq:{{PAGESINCATEGORY|AfC pending submissions by age/Very old}}|0||There are <span style="color: #F00;">''' {{PAGESINCATEGORY|AfC pending submissions by age/Very old}} very old submission{{plural:{{PAGESINCATEGORY|AfC pending submissions by age/Very old}}|s}}'''</span>, that may include reactivated submissions, which are listed at the beginning ([[:Category:AfC pending submissions by age/Very old|see this category]]).}}}}
* {{Category anchor|letter=R|description=Submissions which are being '''reviewed now''' ([[:Category:Pending AfC submissions being reviewed now|as category]], count={{PAGESINCATEGORY|pending AfC submissions being reviewed now}}).}}
{{Wikipedia:Article alerts/Bot use warning}}
{{Where's my article?}}
{{AFC button|style=button|align=center}}
'''See also:'''
:* '''[[User:SDZeroBot/Pending AfC submissions]]''' – pending submissions with excerpts, short descriptions and other details.
:* '''[[Wikipedia:WikiProject Articles for creation/Submissions|WikiProject Articles for creation/Submissions]]''' for a list of recent submissions and activity.
:* '''[[:Category:Pending template and disambiguation AfC submissions]]''' – Template and disambiguation submissions.
:* '''[[:Category:AfC pending submissions without an age]]''' – AFC submissions with potential problems about the AFC template. Manual editing might be needed (count={{PAGESINCATEGORY|AfC pending submissions without an age}}).
:* '''[[Wikipedia:Articles for creation/Categories]]''' – Requests for new categories
:* '''[[Wikipedia:Articles for creation/Redirects]]''' – Requests for new redirects
:* '''[[Wikipedia:Files for upload]]''' – Files for upload
{{Wikipedia:WikiProject Articles for creation/tabs/closing divs}}
[[Category:AfC submissions by status]]
3k2flmkl00mtzd5v8cqn8jhdvqgdswg