Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.11 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Amerika 0 1553 62861 62073 2026-07-15T14:23:47Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 62861 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[Christopher Columbus]] yatandika okunoonyereza ku [[Caribbean]] ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako [[abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani]] okuva mu bitundu kati ebiyitibwa [[Puerto Rico]] ne Florida okutuuka e [[New Mexico]] ne [[California]]. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, [[Saint Augustine, Florida|Saint Augustine]], kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> (1917 &#x2013; 1945) i6t9n10ejkhfwigv4a7rp3dj0avw2q5 Abim (disitulikit) 0 4571 63035 35269 2026-07-16T08:11:54Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 63035 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Abim District in Uganda.svg|thumb|Abim Disitulikiti ]] [[File:Auma, Juliana Modest.jpg|alt=Auma, Juliana Modest, Auma, Juliana Modest, omukyala akiikirira disitulikiti ya Abim (NRM)|thumb|Auma, Juliana Modest, Auma, Juliana Modest, omukyala akiikirira disitulikiti ya Abim (NRM)]] '''Abim''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 2 353.3 km<sup>2</sup>. Abantu: 56 500 (2012). {{Stub}} [[File:Karamoja (new districts).png|alt=Maapu y'ebitundi by'e Karamoja ne disitulikiti empya.|left|thumb|Maapu y'ebitundi by'e Karamoja ne disitulikiti empya.]] [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 3kitje091f7ko627jv863shxbbb3fxw Abantu 0 7159 63025 32800 2026-07-16T07:43:07Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 63025 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:2019 Feb 04 - Kumbh Mela - Mauni Amavasya Crowd 16.jpg|thumb|Ekyiffananyi kyabatu]] Abantu bwe bungi bwonna obw’abantu obutwalibwa ng’okutwalira awamu. Ekozesebwa mu byobufuzi n’amateeka kigambo ekitegeeza ekibiina oba ekitundu ky’eggwanga, eggwanga, eri abantu bonna oba abantu aba bulijjo ab’ebyobufuzi. Nga bwe kiri ndowooza ya mateeka g’eddembe ly’obuntu, amateeka g’ensi yonna wamu n’amateeka ga ssemateeka naddala agakozesebwa ku kwewozaako kw’obufuzi bw’abantu. Endowooza Kya mateeka Laba ne: Obufuzi bw’abantu Eddembe Nga Likulembera Abantu nga Eugène Delacroix Essuula Esooka, Ennyingo Esooka ey'Endagaano y'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte egamba nti "abantu" balina eddembe okwesalirawo.[1] Newankubadde ng’embeera yokka ng’abantu n’eddembe ly’okwesalirawo, nga okugeza mu mbeera y’abantu enzaalwa (abantu, nga mu bantu bonna ab’abantu enzaalwa, so si bantu enzaalwa bonna bokka nga bwe kiri mu bantu enzaalwa), tekikola mu ngeri ya otomatiki obwetwaze obw’obwetwaze n’olwekyo okwekutula.[2][3] Naddala nga bayita mu ddembe ly’ensi yonna ery’abantu enzaalwa, kyannyonnyolwa abantu kye bakola (e.g. shared culture etc.). Ebya Ssemateeka Republic ya Rooma n’Obwakabaka bwa Rooma byombi byakozesa ekigambo ky’Olulattini Senatus Populusque Romanus, (Senati n’Abantu b’e Rooma). Ekigambo kino kyafuulibwa ekifupi (SPQR) okutuuka ku mutindo gw’amagye g’Abaruumi, era ne bwe baali bamaze okutuuka ku mbeera ey’obufuzi obw’obuntu obw’enjawulo obw’obuntu, baagenda mu maaso n’okukozesa obuyinza bwabwe mu linnya lya Senate n’Abantu b’e Rooma. Ekigambo People’s Republic, ekikozesebwa okuva ku mulembe ogw’oluvannyuma, linnya erikozesebwa amawanga, naddala agakwatagana mu ssemateeka n’engeri y’enfuga ey’obusosoze. Eby’obulamuzi Mu mateeka agafuga emisango, mu bitundu ebimu, emisango givunaanibwa mu linnya ly’Abantu. Amasaza ga U.S. agawerako, omuli California, Illinois, ne New York, gakozesa omusono guno.[4] Ebijuliziddwa ebweru w'obuyinza obwogerwako bitera okukyusa erinnya ly'eggwanga mu kifo ky'ebigambo "Abantu" mu bigambo by'omusango.[5] Amasaza ana — Massachusetts, Virginia, Pennsylvania, ne Kentucky — geeyita Commonwealth mu bigambo ebikwata ku misango n’enkola y’amateeka. Amasaza amalala, nga Indiana, gatera okweyita Gavumenti mu bigambo by’emisango n’enkola y’amateeka. Ebweru wa Amerika, emisango mu Ireland ne Philippines givunaanibwa mu mannya g’abantu b’amasaza gaabwe. Endowooza y’ebyobufuzi eri wansi w’enkola eno eri nti okuvunaanibwa emisango kuleetebwa mu linnya lya sovereign; bwe kityo, mu masaza gano aga U.S., "abantu" basalirwa omusango okuba abafuzi, ne bwe kiba nga mu Bungereza n'ebitundu ebirala ebyesigamye ku Nnamulondo ya Bungereza, okuvunaanibwa emisango mu ngeri entuufu kuleetebwa mu linnya ly'Engule. "Abantu" balaga omubiri gwonna ogwa bannansi ab'obuyinza abateekeddwamu obuyinza bw'ebyobufuzi oba abakuŋŋaanyiziddwa olw'ebigendererwa by'ebyobufuzi.[6] j75zs322s8pzlb6yx2233i391uf77j1 63026 63025 2026-07-16T07:44:00Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza empandiika ku kifaananyi 63026 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:2019 Feb 04 - Kumbh Mela - Mauni Amavasya Crowd 16.jpg|thumb|Ekifaananyi ky'abantu]] Abantu bwe bungi bwonna obw’abantu obutwalibwa ng’okutwalira awamu. Ekozesebwa mu byobufuzi n’amateeka kigambo ekitegeeza ekibiina oba ekitundu ky’eggwanga, eggwanga, eri abantu bonna oba abantu aba bulijjo ab’ebyobufuzi. Nga bwe kiri ndowooza ya mateeka g’eddembe ly’obuntu, amateeka g’ensi yonna wamu n’amateeka ga ssemateeka naddala agakozesebwa ku kwewozaako kw’obufuzi bw’abantu. Endowooza Kya mateeka Laba ne: Obufuzi bw’abantu Eddembe Nga Likulembera Abantu nga Eugène Delacroix Essuula Esooka, Ennyingo Esooka ey'Endagaano y'Ekibiina ky'Amawanga Amagatte egamba nti "abantu" balina eddembe okwesalirawo.[1] Newankubadde ng’embeera yokka ng’abantu n’eddembe ly’okwesalirawo, nga okugeza mu mbeera y’abantu enzaalwa (abantu, nga mu bantu bonna ab’abantu enzaalwa, so si bantu enzaalwa bonna bokka nga bwe kiri mu bantu enzaalwa), tekikola mu ngeri ya otomatiki obwetwaze obw’obwetwaze n’olwekyo okwekutula.[2][3] Naddala nga bayita mu ddembe ly’ensi yonna ery’abantu enzaalwa, kyannyonnyolwa abantu kye bakola (e.g. shared culture etc.). Ebya Ssemateeka Republic ya Rooma n’Obwakabaka bwa Rooma byombi byakozesa ekigambo ky’Olulattini Senatus Populusque Romanus, (Senati n’Abantu b’e Rooma). Ekigambo kino kyafuulibwa ekifupi (SPQR) okutuuka ku mutindo gw’amagye g’Abaruumi, era ne bwe baali bamaze okutuuka ku mbeera ey’obufuzi obw’obuntu obw’enjawulo obw’obuntu, baagenda mu maaso n’okukozesa obuyinza bwabwe mu linnya lya Senate n’Abantu b’e Rooma. Ekigambo People’s Republic, ekikozesebwa okuva ku mulembe ogw’oluvannyuma, linnya erikozesebwa amawanga, naddala agakwatagana mu ssemateeka n’engeri y’enfuga ey’obusosoze. Eby’obulamuzi Mu mateeka agafuga emisango, mu bitundu ebimu, emisango givunaanibwa mu linnya ly’Abantu. Amasaza ga U.S. agawerako, omuli California, Illinois, ne New York, gakozesa omusono guno.[4] Ebijuliziddwa ebweru w'obuyinza obwogerwako bitera okukyusa erinnya ly'eggwanga mu kifo ky'ebigambo "Abantu" mu bigambo by'omusango.[5] Amasaza ana — Massachusetts, Virginia, Pennsylvania, ne Kentucky — geeyita Commonwealth mu bigambo ebikwata ku misango n’enkola y’amateeka. Amasaza amalala, nga Indiana, gatera okweyita Gavumenti mu bigambo by’emisango n’enkola y’amateeka. Ebweru wa Amerika, emisango mu Ireland ne Philippines givunaanibwa mu mannya g’abantu b’amasaza gaabwe. Endowooza y’ebyobufuzi eri wansi w’enkola eno eri nti okuvunaanibwa emisango kuleetebwa mu linnya lya sovereign; bwe kityo, mu masaza gano aga U.S., "abantu" basalirwa omusango okuba abafuzi, ne bwe kiba nga mu Bungereza n'ebitundu ebirala ebyesigamye ku Nnamulondo ya Bungereza, okuvunaanibwa emisango mu ngeri entuufu kuleetebwa mu linnya ly'Engule. "Abantu" balaga omubiri gwonna ogwa bannansi ab'obuyinza abateekeddwamu obuyinza bw'ebyobufuzi oba abakuŋŋaanyiziddwa olw'ebigendererwa by'ebyobufuzi.[6] qk8giz7rl3wcqk3wkuq2yeuses27rpv Agnes Atim Apea 0 7862 62830 61386 2026-07-15T13:15:18Z 24RAY 11014 empandiika 62830 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Atim Apea</big>''' mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">{{cite web |title=Agnes Atim Apea, PhD |url=http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |accessdate=6 November 2017 |publisher=The Global Ambassadors Program |archive-date=26 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171026013806/http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |url-status=dead }}</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref><ref>https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] ichznl9yc411nx8k2349p7nwur34ouq 62831 62830 2026-07-15T13:16:46Z 24RAY 11014 empandiika 62831 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''<nowiki/>'Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">{{cite web |title=Agnes Atim Apea, PhD |url=http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |accessdate=6 November 2017 |publisher=The Global Ambassadors Program |archive-date=26 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171026013806/http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |url-status=dead }}</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref><ref>https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] fk3xup3fodobth453iq82iupr2v07lh 62832 62831 2026-07-15T13:18:02Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 62832 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">{{cite web |title=Agnes Atim Apea, PhD |url=http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |accessdate=6 November 2017 |publisher=The Global Ambassadors Program |archive-date=26 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171026013806/http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |url-status=dead }}</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref><ref>https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] cices78n0twe57h0w3d5dt474dpd4bv 62833 62832 2026-07-15T13:21:04Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 62833 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">{{cite web |title=Agnes Atim Apea, PhD |url=http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |accessdate=6 November 2017 |publisher=The Global Ambassadors Program |archive-date=26 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171026013806/http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |url-status=dead }}</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref><ref>https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] hhko3o1ja75q0ciqd4ckwhb98is065u 62834 62833 2026-07-15T13:23:11Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 62834 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref><ref>https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 3vep1yjajbhum4k8l5f1skurwdgyc1m 62835 62834 2026-07-15T13:24:51Z 24RAY 11014 /* Okusoma kwe n'emirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 62835 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] ik50v3lhws1vb5yqsood9ipoj93pauq 62836 62835 2026-07-15T13:27:59Z 24RAY 11014 /* Okusoma kwe n'emirimu */ ngasseko ebijuliziddwa 62836 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 1kcdp6mj2k9h4ta0zvtshv88m90m7hc 62972 62836 2026-07-15T21:37:14Z 24RAY 11014 /* Okusoma kwe n'emirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 62972 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] lflhmuj3ni2wwxmhghilpzya6psuud4 62973 62972 2026-07-15T21:39:22Z 24RAY 11014 /* Okusoma kwe n'emirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 62973 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] ciandavr22u1kjw02tqv440c80k1bse 62974 62973 2026-07-15T21:40:36Z 24RAY 11014 /* Okusoma kwe n'emirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 62974 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] inbmvw6f6hs5ui2jwmegli6ewl8vwht 62975 62974 2026-07-15T21:41:58Z 24RAY 11014 /* Okusoma kwe n'emirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 62975 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] kog508auwiravmbl8o81mt9fmpbxb7g 62976 62975 2026-07-15T21:43:24Z 24RAY 11014 /* Okusoma kwe n'emirimu */ ngasseeko ebijuliziddwa 62976 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 7qmuk256xefspf5vvu6dum8hhrx1g4o 62977 62976 2026-07-15T21:51:25Z 24RAY 11014 ngasseeko laba ne 62977 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] tjqz53esjosa9ij5zdiunkkd92naghi 62978 62977 2026-07-15T21:52:36Z 24RAY 11014 removed [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62978 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 3kyrtgqaid174t2tb0ezgs3shjh97lp 62979 62978 2026-07-15T21:54:03Z 24RAY 11014 removed [[Category:Bannabyabufuzi]]; added [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62979 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] qbd21h6enqe06btrxy9ifrgnrkyacs3 62980 62979 2026-07-15T21:55:14Z 24RAY 11014 removed [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62980 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] 9glte75afixndnkfjw6jbqe5680w4og 62981 62980 2026-07-15T21:56:57Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62981 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] qbnbfwbg4cb6q0vgraslme2p52jv1s0 62982 62981 2026-07-15T21:57:59Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62982 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] 20d4hkbyk36016wmpptpkdkdofumk9n 62983 62982 2026-07-15T21:59:19Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62983 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] 6gjaecorpuigjacihwgmz3q3hyuzz6n 62984 62983 2026-07-15T22:00:08Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62984 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu Abalamu]] lzycg89k5859ooztt7cycy2bcp0l6iv 62985 62984 2026-07-15T22:04:19Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62985 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'Eby'ensoma]] 0nif1fdom3znuuswwo2uin1twkcvnpy 62986 62985 2026-07-15T22:16:22Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62986 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'Eby'ensoma]] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi abakyala ab'ekyasa ekyabiri mu kimu]] am3qlroju676zxx6e32a9zhkbg7gm5x 62987 62986 2026-07-15T22:19:01Z 24RAY 11014 removed [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi abakyala ab'ekyasa ekyabiri mu kimu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62987 wikitext text/x-wiki {{Databox}} <big>'''Agnes Atim Apea'''</big> mutandisi w'emirimu, munnabyabufuzi era Munnayuganda . Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey''abakyala 100'' mu 2017. Mu kulonda bwa bonna okwa 2021, yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664 "10 incumbents in Lango kicked out of Parliament"]. ''The Monitor''. 19 January 2021. Retrieved 21 February 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/ "Atim Agnes Apea - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Okusoma kwe n'emirimu == Apea alina Diguli eyookusatu mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu Yunivasite y'e Reading e Bunegreza, ne Diguli eyookubiri okuva ku Uganda Martyrs University mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">[http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd "Agnes Atim Apea, PhD"]. The Global Ambassadors Program. Retrieved 6 November 2017.</ref> Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">[http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea"]. Institute for the Study of Human Rights. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683 "Agnes Atim Apea | Institute for the Study of Human Rights"]. ''www.humanrightscolumbia.org''. Retrieved 2 February 2023.</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">Emorut, Francis (10 October 2017). [https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world "Ugandan among most innovative women in the world".] ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world the original] on 7 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza ebibiina by'obwegasi eby'abalimi mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola butto ava mu bimera n'ebiva mu muwogo.<ref name="ambass2" /> Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya BBC ey'abakyala e 100.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265 "BBC 100 Women 2017: Who is on the list]?". ''BBC News''. 1 November 2017. Retrieved 6 November 2017.</ref><ref>[https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/ "Dr. Agnes Apea Atim]". ''Vital Voices''. Retrieved 2 February 2023.</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu Tanzania, nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" /> Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/ "Committee on Agriculture, Animal Industries & Fisheries – Parliament Watch"]. Retrieved 2 February 2023.</ref><ref>[http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security "MPs Demand Allocation of Funds for Food Security"]. ''Uganda Radio Network''. Retrieved 2 February 2023.</ref> == Laba ne == * Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu * Yunivasite ya Uganda Martrys * Ekibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'Eby'ensoma]] 0nif1fdom3znuuswwo2uin1twkcvnpy Thomas Tayebwa 0 7940 63011 61898 2026-07-16T07:13:20Z Musuuza 11013 ntereezezza mu mpandiika n'okwongeramu ebibulamu 63011 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Bangirana Tayebwa''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980) Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi. Tayebwa Yalondebwa Yoweri Kaguta Museveni nga nnampala wa gavumenti.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Kyokka oluvannyuma lw'okufa kw'eyali Sipiika wa Paalamenti ya Uganda Jacob Oulanya, ekibiina kya NRM kyamuwandako eddusu n'avuganya ku ky'Omumyuka wa Sipiika era n'akiwangula.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Okuva mu mwaka gwa 2016 aweereza ng’omubaka akiikirira Ruhinda North County (esangibwa mu [[Mitooma (disitulikit)|ddisitulikiti ya Mitooma]]) mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. Tayebwa mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, ekya NRM. Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa Bangirana Daudi ne Betty Komuhangi ab'omu kyalo ekimanyiddwa nga Bitereko mu ddisitulikiti ya Mitooma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne Diguli ye esooka mu Mateeka mu mwaka gwa 2012. == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513193501/https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula akamyufu k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016 olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, Mitooma ddisitulikiti mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika Jacob Oulanyah n’okutumbulwa kwa Anita Annet Among okufuuka Sipiika wa Palamenti. Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku Kololo Ceremonial Grounds. Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU). Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika. == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e Makerere<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]], UG). Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref> == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Obulandira obulala == * [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website] * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php * http://visiblepolls.org/parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ ko5h22hspakhuyhq3gvbtljdx84y7px 63060 63011 2026-07-16T08:57:12Z Musuuza 11013 nnyongeddemu omutwe "Eby'okulumiriza ku kubonyaabonya abantu 63060 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Bangirana Tayebwa''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980) Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi. Tayebwa Yalondebwa Yoweri Kaguta Museveni nga nnampala wa gavumenti.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Kyokka oluvannyuma lw'okufa kw'eyali Sipiika wa Paalamenti ya Uganda Jacob Oulanya, ekibiina kya NRM kyamuwandako eddusu n'avuganya ku ky'Omumyuka wa Sipiika era n'akiwangula.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Okuva mu mwaka gwa 2016 aweereza ng’omubaka akiikirira Ruhinda North County (esangibwa mu [[Mitooma (disitulikit)|ddisitulikiti ya Mitooma]]) mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. Tayebwa mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, ekya NRM. Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa Bangirana Daudi ne Betty Komuhangi ab'omu kyalo ekimanyiddwa nga Bitereko mu ddisitulikiti ya Mitooma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne Diguli ye esooka mu Mateeka mu mwaka gwa 2012. == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513193501/https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula akamyufu k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016 olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, Mitooma ddisitulikiti mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika Jacob Oulanyah n’okutumbulwa kwa Anita Annet Among okufuuka Sipiika wa Palamenti. Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku Kololo Ceremonial Grounds. Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU). Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika. == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e Makerere<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]], UG). Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa Umeme, eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula obukadde bw’ensimbi za masannyalaze ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny. Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange" Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana. == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Obulandira obulala == * [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website] * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php * http://visiblepolls.org/parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ f2m0sex97lz30ywjx2vg24m2z9jcxuk 63065 63060 2026-07-16T08:59:48Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 63065 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Bangirana Tayebwa''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980) Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi. Tayebwa Yalondebwa Yoweri Kaguta Museveni nga nnampala wa gavumenti.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Kyokka oluvannyuma lw'okufa kw'eyali Sipiika wa Paalamenti ya Uganda Jacob Oulanya, ekibiina kya NRM kyamuwandako eddusu n'avuganya ku ky'Omumyuka wa Sipiika era n'akiwangula.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Okuva mu mwaka gwa 2016 aweereza ng’omubaka akiikirira Ruhinda North County (esangibwa mu [[Mitooma (disitulikit)|ddisitulikiti ya Mitooma]]) mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. Tayebwa mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, ekya NRM. Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa Bangirana Daudi ne Betty Komuhangi ab'omu kyalo ekimanyiddwa nga Bitereko mu ddisitulikiti ya Mitooma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne Diguli ye esooka mu Mateeka mu mwaka gwa 2012. == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513193501/https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula akamyufu k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016 olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, Mitooma ddisitulikiti mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika Jacob Oulanyah n’okutumbulwa kwa Anita Annet Among okufuuka Sipiika wa Palamenti. Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku Kololo Ceremonial Grounds. Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU). Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika. == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e Makerere<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]], UG). Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa Umeme, eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula obukadde bw’ensimbi za masannyalaze ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny. Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange" Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana. == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website] * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php * http://visiblepolls.org/parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ 8l5honlt7e8vgqpcqvgpc30pnd7r6b0 63070 63065 2026-07-16T09:16:08Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 63070 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Tayebwa''' ye munnamateeka era munnabyabufuzi w’e Uganda, aweereza nga Omumyuka wa Sipiika wa Palamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 2022.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Akiikirira ekitundu kya Ruhinda North County mu Disitulikiti y’e Mitooma mu Palamenti ng’ayita mu kibiina kya National Resistance Movement (NRM).<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Mu mwaka gwa 2025, yalondebwa okuba Pulezidenti wa Lukiiko lwa Palamenti olw’Ekibiina ky’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (Organisation of Africa, Caribbean and Pacific States Parliamentary Assembly).<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980 bazadde be ye Bangirana Daudi ne Abbie Komuhangi ab'oku Kyalo kya Bitereko mu Disitulikiti y’e Mitooma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne Diguli ye esooka mu Mateeka mu mwaka gwa 2012. == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513193501/https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula akamyufu k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016 olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, Mitooma ddisitulikiti mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika Jacob Oulanyah n’okutumbulwa kwa Anita Annet Among okufuuka Sipiika wa Palamenti. Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku Kololo Ceremonial Grounds. Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU). Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika. == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e Makerere<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]], UG). Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa Umeme, eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula obukadde bw’ensimbi za masannyalaze ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny. Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange" Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana. == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website] * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php * http://visiblepolls.org/parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ 0g6txvyshss4c5ey5qjgniyfvniogf3 63072 63070 2026-07-16T09:37:19Z Musuuza 11013 ntaddemu obutindo 63072 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Tayebwa''' [[Munnayuganda]] omunnamateeka era munnabyabufuzi, aweereza nga Omumyuka wa Sipiika wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2022.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Akiikirira ekitundu kya Ruhinda North County mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] mu Palamenti ng’ayita mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Mu mwaka gwa 2025, yalondebwa okuba Pulezidenti wa Lukiiko lwa Palamenti olw’[[Ekibiina ky’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific]] (Organisation of Africa, Caribbean and Pacific States Parliamentary Assembly).<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980 bazadde be ye Bangirana Daudi ne Abbie Komuhangi ab'oku Kyalo kya Bitereko mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne [[Diguli ye esooka mu Mateeka]] mu mwaka gwa 2012. == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513193501/https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |url-status=dead }}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula [[akamyufu]] k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'[[akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016]] olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, Mitooma ddisitulikiti mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika [[Jacob Oulanyah]] n’okutumbulwa kwa [[Anita Annet Among]] okufuuka Sipiika wa Palamenti. Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku [[Kololo Ceremonial Grounds|Ekisaawe ky'e Kololo ekikolebwamu emikolo]]. Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU). Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika. == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e [[Makerere]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]]. Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa [[Umeme]], eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula [[ebisale by’ensimbi za masannyalaze]] ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny. Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange" Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana. == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website] * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php * http://visiblepolls.org/parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ r4c7suehmwnyaj22ihi6f2u6apg7yjd 63079 63072 2026-07-16T09:59:43Z Musuuza 11013 ngasseeko ebijuliziddwa 63079 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Tayebwa''' [[Munnayuganda]] omunnamateeka era munnabyabufuzi, aweereza nga Omumyuka wa Sipiika wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2022.<ref name="deputy">{{Cite web |date=2022-03-25|title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482|access-date=2022-03-26|website=www.monitor.co.ug|language=en}}</ref> Akiikirira ekitundu kya Ruhinda North County mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] mu Palamenti ng’ayita mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament|url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6InVSR3ZXN1ViRTBlZ1hOcUJjK0JDMWc9PSIsInZhbHVlIjoiTWlERXc1Uk56b3VDRnAzODNQYVFXZz09IiwibWFjIjoiYzcwYzU4MDQzMjA4NjM3Y2Y4ZTgxNjNlMzk1Y2IxYTYxMWEyMDIxM2FiMzJhYzA0YjU1ZDBiMmZkMjNmMjhlZCIsInRhZyI6IiJ9?|access-date=2026-05-26|website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Mu mwaka gwa 2025, yalondebwa okuba Pulezidenti wa Lukiiko lwa Palamenti olw’[[Ekibiina ky’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific]] (Organisation of Africa, Caribbean and Pacific States Parliamentary Assembly).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly|website=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly?|access-date=2026-05-26}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980 bazadde be ye Bangirana Daudi ne Abbie Komuhangi ab'oku Kyalo kya Bitereko mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]].<ref>{{Cite web|url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far|title=MP Thomas Tayebwa says networking has propelled him this far|first=Simon|last=Kasyate|website=The Observer - Uganda}}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne [[Diguli ye esooka mu Mateeka]] mu mwaka gwa 2012.<ref>{{Cite news |title=Who is who in Deputy Speaker race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-url=http://web.archive.org/web/20210523170841/https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-date=2021-05-23|access-date=2026-05-26|work=Daily Monitor|language=en}}</ref> == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web|url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/|title=EXCLUSIVE: Top 10 Richest MPs in the 10th Parliament Named – theinsider.ug|date=14 January 2019}}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula [[akamyufu]] k'ekibiina n'obululu 15092<ref>{{Cite web|url=https://croozefm.com/nrm-primaries-list-of-results/|title=NRM primaries: List of results|work=Western Uganda's Biggest radio.|date=October 28, 2015}}</ref> wamu n'[[akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016]] olwo n'afuuka omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda ey’ekkumi.<ref>{{cite web|url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-url=https://web.archive.org/web/20180116055516/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-date=2018-01-16|title=Winners and Losers of Uganda Member of Parliament (MPs) elections}}</ref><ref>{{Cite web |date=October 24, 2019 |title=MPs assure Mitooma residents on water, electricity |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html}}</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |date=April 30, 2020 |title=MP Tayebwa Transfers Shs 20M to Home District |url=https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/ |website=ChimpReports}}</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika [[Jacob Oulanyah]] n’okutumbulwa kwa [[Anita Annet Among]] okufuuka Sipiika wa Palamenti.<ref name="deputy" /><ref name=":0">{{Cite web |last=murami |date=2022-03-25 |title=Among, Tayebwa to lead 11th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/news/5783/among-tayebwa-lead-11th-parliament |access-date=2022-04-07 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku [[Kololo Ceremonial Grounds|Ekisaawe ky'e Kololo ekikolebwamu emikolo]].<ref>{{Cite web |date=2026-05-25 |title=Tayebwa wins second term as deputy speaker as NRM tightens grip on Parliament leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tayebwa-wins-second-term-as-deputy-speaker-as-nrm-tightens-grip-on-parliament-leadership-5472818 |access-date=2026-05-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Centre |first=Uganda Media |title=Uganda Media Centre |url=https://mediacentre.go.ug/press-room/oboth-oboth-elected-speaker-tayebwa-deputy-2026 |access-date=2026-05-26 |website=mediacentre.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika.<ref>{{Cite web |title=Enhance trade between developing countries and the western world- Tayebwa {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/740/enhance-trade-between-developing-countries-and-western-world-tayebwa |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tayebwa calls for respect of African sovereignty {{!}} Parliament of Uganda |url=https://gateway.parliament.go.ug/news/4421/tayebwa-calls-respect-african-sovereignty |access-date=2026-05-26 |website=gateway.parliament.go.ug}}</ref> == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e [[Makerere]],[[Kampala]]. Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |date=March 10, 2019 |title=What you missed on MP Thomas Tayebwa's anniversary |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html}}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa [[Umeme]], eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula [[ebisale by’ensimbi za masannyalaze]] ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny.<ref name="thespy">{{Cite web |last=Reporter |first=Spy |date=2020-08-28 |title=Umeme Opens Up |url=https://www.spyuganda.com/umeme-opens-up-case-against-mp-tayebwa-at-katwe-police-for-assaulting-its-agent-on-official-duty-at-his-busabala-site/ |access-date=2022-04-29 |website=The Spy |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 August 2020 |title=Umeme torture video troubles Ruhinda MP |url=https://mulengeranews.com/umeme-torture-video-troubles-ruhinda-mp-thormas-tayebwa/ |website=Mulengera News}}</ref> Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange"<ref>{{Cite web |title=Tayebwa canes UMEME employee |url=https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901094010/https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |archive-date=1 September 2022 |website=The Informer}}</ref> Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-08-30 |title=MP Tayebwa apologizes for beating UMEME contractor |url=https://www.independent.co.ug/mp-tayebwa-apologizes-for-beating-umeme-contractor/ |access-date=2026-05-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website] * [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php * http://visiblepolls.org/parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results * https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ gxrdn019w9b9djyy87sfk3knar2li76 63082 63079 2026-07-16T10:11:06Z Musuuza 11013 ntaddemu obutindo 63082 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Tayebwa''' [[Munnayuganda]] omunnamateeka era munnabyabufuzi, aweereza nga Omumyuka wa Sipiika wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2022.<ref name="deputy">{{Cite web |date=2022-03-25|title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482|access-date=2022-03-26|website=www.monitor.co.ug|language=en}}</ref> Akiikirira ekitundu kya Ruhinda North County mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] mu Palamenti ng’ayita mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament|url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6InVSR3ZXN1ViRTBlZ1hOcUJjK0JDMWc9PSIsInZhbHVlIjoiTWlERXc1Uk56b3VDRnAzODNQYVFXZz09IiwibWFjIjoiYzcwYzU4MDQzMjA4NjM3Y2Y4ZTgxNjNlMzk1Y2IxYTYxMWEyMDIxM2FiMzJhYzA0YjU1ZDBiMmZkMjNmMjhlZCIsInRhZyI6IiJ9?|access-date=2026-05-26|website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Mu mwaka gwa 2025, yalondebwa okuba Pulezidenti wa Lukiiko lwa Palamenti olw’[[Ekibiina ky’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific]] (Organisation of Africa, Caribbean and Pacific States Parliamentary Assembly).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly|website=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly?|access-date=2026-05-26}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980 bazadde be ye Bangirana Daudi ne Abbie Komuhangi ab'oku Kyalo kya Bitereko mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]].<ref>{{Cite web|url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far|title=MP Thomas Tayebwa says networking has propelled him this far|first=Simon|last=Kasyate|website=The Observer - Uganda}}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne [[Diguli ye esooka mu Mateeka]] mu mwaka gwa 2012.<ref>{{Cite news |title=Who is who in Deputy Speaker race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-url=http://web.archive.org/web/20210523170841/https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-date=2021-05-23|access-date=2026-05-26|work=Daily Monitor|language=en}}</ref> == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web|url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/|title=EXCLUSIVE: Top 10 Richest MPs in the 10th Parliament Named – theinsider.ug|date=14 January 2019}}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula [[akamyufu]] k'ekibiina n'obululu 15092<ref>{{Cite web|url=https://croozefm.com/nrm-primaries-list-of-results/|title=NRM primaries: List of results|work=Western Uganda's Biggest radio.|date=October 28, 2015}}</ref> wamu n'[[akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016]] olwo n'afuuka omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda ey’ekkumi.<ref>{{cite web|url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-url=https://web.archive.org/web/20180116055516/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-date=2018-01-16|title=Winners and Losers of Uganda Member of Parliament (MPs) elections}}</ref><ref>{{Cite web |date=October 24, 2019 |title=MPs assure Mitooma residents on water, electricity |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html}}</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |date=April 30, 2020 |title=MP Tayebwa Transfers Shs 20M to Home District |url=https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/ |website=ChimpReports}}</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika [[Jacob Oulanyah]] n’okutumbulwa kwa [[Anita Annet Among]] okufuuka Sipiika wa Palamenti.<ref name="deputy" /><ref name=":0">{{Cite web |last=murami |date=2022-03-25 |title=Among, Tayebwa to lead 11th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/news/5783/among-tayebwa-lead-11th-parliament |access-date=2022-04-07 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku [[Kololo Ceremonial Grounds|Ekisaawe ky'e Kololo ekikolebwamu emikolo]].<ref>{{Cite web |date=2026-05-25 |title=Tayebwa wins second term as deputy speaker as NRM tightens grip on Parliament leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tayebwa-wins-second-term-as-deputy-speaker-as-nrm-tightens-grip-on-parliament-leadership-5472818 |access-date=2026-05-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Centre |first=Uganda Media |title=Uganda Media Centre |url=https://mediacentre.go.ug/press-room/oboth-oboth-elected-speaker-tayebwa-deputy-2026 |access-date=2026-05-26 |website=mediacentre.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika.<ref>{{Cite web |title=Enhance trade between developing countries and the western world- Tayebwa {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/740/enhance-trade-between-developing-countries-and-western-world-tayebwa |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tayebwa calls for respect of African sovereignty {{!}} Parliament of Uganda |url=https://gateway.parliament.go.ug/news/4421/tayebwa-calls-respect-african-sovereignty |access-date=2026-05-26 |website=gateway.parliament.go.ug}}</ref> == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e [[Makerere]],[[Kampala]]. Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |date=March 10, 2019 |title=What you missed on MP Thomas Tayebwa's anniversary |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html}}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa [[Umeme]], eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula [[ebisale by’ensimbi za masannyalaze]] ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny.<ref name="thespy">{{Cite web |last=Reporter |first=Spy |date=2020-08-28 |title=Umeme Opens Up |url=https://www.spyuganda.com/umeme-opens-up-case-against-mp-tayebwa-at-katwe-police-for-assaulting-its-agent-on-official-duty-at-his-busabala-site/ |access-date=2022-04-29 |website=The Spy |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 August 2020 |title=Umeme torture video troubles Ruhinda MP |url=https://mulengeranews.com/umeme-torture-video-troubles-ruhinda-mp-thormas-tayebwa/ |website=Mulengera News}}</ref> Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange"<ref>{{Cite web |title=Tayebwa canes UMEME employee |url=https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901094010/https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |archive-date=1 September 2022 |website=The Informer}}</ref> Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-08-30 |title=MP Tayebwa apologizes for beating UMEME contractor |url=https://www.independent.co.ug/mp-tayebwa-apologizes-for-beating-umeme-contractor/ |access-date=2026-05-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Ofiicial website]] * [[Website of the Parliament of Uganda]] * [[visiblepolls.org]] * [[www.elections.co.ug]] trtj82fx0xb7mni5qnrbkszlglcjpxy 63084 63082 2026-07-16T10:13:47Z Musuuza 11013 ngasseeko laba ne 63084 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Tayebwa''' [[Munnayuganda]] omunnamateeka era munnabyabufuzi, aweereza nga Omumyuka wa Sipiika wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2022.<ref name="deputy">{{Cite web |date=2022-03-25|title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482|access-date=2022-03-26|website=www.monitor.co.ug|language=en}}</ref> Akiikirira ekitundu kya Ruhinda North County mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] mu Palamenti ng’ayita mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament|url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6InVSR3ZXN1ViRTBlZ1hOcUJjK0JDMWc9PSIsInZhbHVlIjoiTWlERXc1Uk56b3VDRnAzODNQYVFXZz09IiwibWFjIjoiYzcwYzU4MDQzMjA4NjM3Y2Y4ZTgxNjNlMzk1Y2IxYTYxMWEyMDIxM2FiMzJhYzA0YjU1ZDBiMmZkMjNmMjhlZCIsInRhZyI6IiJ9?|access-date=2026-05-26|website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Mu mwaka gwa 2025, yalondebwa okuba Pulezidenti wa Lukiiko lwa Palamenti olw’[[Ekibiina ky’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific]] (Organisation of Africa, Caribbean and Pacific States Parliamentary Assembly).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly|website=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly?|access-date=2026-05-26}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980 bazadde be ye Bangirana Daudi ne Abbie Komuhangi ab'oku Kyalo kya Bitereko mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]].<ref>{{Cite web|url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far|title=MP Thomas Tayebwa says networking has propelled him this far|first=Simon|last=Kasyate|website=The Observer - Uganda}}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne [[Diguli ye esooka mu Mateeka]] mu mwaka gwa 2012.<ref>{{Cite news |title=Who is who in Deputy Speaker race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-url=http://web.archive.org/web/20210523170841/https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-date=2021-05-23|access-date=2026-05-26|work=Daily Monitor|language=en}}</ref> == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web|url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/|title=EXCLUSIVE: Top 10 Richest MPs in the 10th Parliament Named – theinsider.ug|date=14 January 2019}}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula [[akamyufu]] k'ekibiina n'obululu 15092<ref>{{Cite web|url=https://croozefm.com/nrm-primaries-list-of-results/|title=NRM primaries: List of results|work=Western Uganda's Biggest radio.|date=October 28, 2015}}</ref> wamu n'[[akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016]] olwo n'afuuka omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda ey’ekkumi.<ref>{{cite web|url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-url=https://web.archive.org/web/20180116055516/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-date=2018-01-16|title=Winners and Losers of Uganda Member of Parliament (MPs) elections}}</ref><ref>{{Cite web |date=October 24, 2019 |title=MPs assure Mitooma residents on water, electricity |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html}}</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |date=April 30, 2020 |title=MP Tayebwa Transfers Shs 20M to Home District |url=https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/ |website=ChimpReports}}</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika [[Jacob Oulanyah]] n’okutumbulwa kwa [[Anita Annet Among]] okufuuka Sipiika wa Palamenti.<ref name="deputy" /><ref name=":0">{{Cite web |last=murami |date=2022-03-25 |title=Among, Tayebwa to lead 11th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/news/5783/among-tayebwa-lead-11th-parliament |access-date=2022-04-07 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku [[Kololo Ceremonial Grounds|Ekisaawe ky'e Kololo ekikolebwamu emikolo]].<ref>{{Cite web |date=2026-05-25 |title=Tayebwa wins second term as deputy speaker as NRM tightens grip on Parliament leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tayebwa-wins-second-term-as-deputy-speaker-as-nrm-tightens-grip-on-parliament-leadership-5472818 |access-date=2026-05-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Centre |first=Uganda Media |title=Uganda Media Centre |url=https://mediacentre.go.ug/press-room/oboth-oboth-elected-speaker-tayebwa-deputy-2026 |access-date=2026-05-26 |website=mediacentre.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika.<ref>{{Cite web |title=Enhance trade between developing countries and the western world- Tayebwa {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/740/enhance-trade-between-developing-countries-and-western-world-tayebwa |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tayebwa calls for respect of African sovereignty {{!}} Parliament of Uganda |url=https://gateway.parliament.go.ug/news/4421/tayebwa-calls-respect-african-sovereignty |access-date=2026-05-26 |website=gateway.parliament.go.ug}}</ref> == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e [[Makerere]],[[Kampala]]. Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |date=March 10, 2019 |title=What you missed on MP Thomas Tayebwa's anniversary |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html}}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa [[Umeme]], eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula [[ebisale by’ensimbi za masannyalaze]] ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny.<ref name="thespy">{{Cite web |last=Reporter |first=Spy |date=2020-08-28 |title=Umeme Opens Up |url=https://www.spyuganda.com/umeme-opens-up-case-against-mp-tayebwa-at-katwe-police-for-assaulting-its-agent-on-official-duty-at-his-busabala-site/ |access-date=2022-04-29 |website=The Spy |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 August 2020 |title=Umeme torture video troubles Ruhinda MP |url=https://mulengeranews.com/umeme-torture-video-troubles-ruhinda-mp-thormas-tayebwa/ |website=Mulengera News}}</ref> Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange"<ref>{{Cite web |title=Tayebwa canes UMEME employee |url=https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901094010/https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |archive-date=1 September 2022 |website=The Informer}}</ref> Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-08-30 |title=MP Tayebwa apologizes for beating UMEME contractor |url=https://www.independent.co.ug/mp-tayebwa-apologizes-for-beating-umeme-contractor/ |access-date=2026-05-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Ofiicial website]] * [[Website of the Parliament of Uganda]] * [[visiblepolls.org]] * [[www.elections.co.ug]] == Laba ne == * [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[National Resistance Movement]] svgp5xjvbicj2mxi6fzgg2cvhvfj3u9 63098 63084 2026-07-16T10:41:20Z Musuuza 11013 ngasseeko amatuluba 63098 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Tayebwa''' [[Munnayuganda]] omunnamateeka era munnabyabufuzi, aweereza nga Omumyuka wa Sipiika wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2022.<ref name="deputy">{{Cite web |date=2022-03-25|title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482|access-date=2022-03-26|website=www.monitor.co.ug|language=en}}</ref> Akiikirira ekitundu kya Ruhinda North County mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] mu Palamenti ng’ayita mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament|url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6InVSR3ZXN1ViRTBlZ1hOcUJjK0JDMWc9PSIsInZhbHVlIjoiTWlERXc1Uk56b3VDRnAzODNQYVFXZz09IiwibWFjIjoiYzcwYzU4MDQzMjA4NjM3Y2Y4ZTgxNjNlMzk1Y2IxYTYxMWEyMDIxM2FiMzJhYzA0YjU1ZDBiMmZkMjNmMjhlZCIsInRhZyI6IiJ9?|access-date=2026-05-26|website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Mu mwaka gwa 2025, yalondebwa okuba Pulezidenti wa Lukiiko lwa Palamenti olw’[[Ekibiina ky’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific]] (Organisation of Africa, Caribbean and Pacific States Parliamentary Assembly).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly|website=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly?|access-date=2026-05-26}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980 bazadde be ye Bangirana Daudi ne Abbie Komuhangi ab'oku Kyalo kya Bitereko mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]].<ref>{{Cite web|url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far|title=MP Thomas Tayebwa says networking has propelled him this far|first=Simon|last=Kasyate|website=The Observer - Uganda}}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne [[Diguli ye esooka mu Mateeka]] mu mwaka gwa 2012.<ref>{{Cite news |title=Who is who in Deputy Speaker race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-url=http://web.archive.org/web/20210523170841/https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-date=2021-05-23|access-date=2026-05-26|work=Daily Monitor|language=en}}</ref> == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web|url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/|title=EXCLUSIVE: Top 10 Richest MPs in the 10th Parliament Named – theinsider.ug|date=14 January 2019}}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula [[akamyufu]] k'ekibiina n'obululu 15092<ref>{{Cite web|url=https://croozefm.com/nrm-primaries-list-of-results/|title=NRM primaries: List of results|work=Western Uganda's Biggest radio.|date=October 28, 2015}}</ref> wamu n'[[akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016]] olwo n'afuuka omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda ey’ekkumi.<ref>{{cite web|url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-url=https://web.archive.org/web/20180116055516/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-date=2018-01-16|title=Winners and Losers of Uganda Member of Parliament (MPs) elections}}</ref><ref>{{Cite web |date=October 24, 2019 |title=MPs assure Mitooma residents on water, electricity |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html}}</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |date=April 30, 2020 |title=MP Tayebwa Transfers Shs 20M to Home District |url=https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/ |website=ChimpReports}}</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika [[Jacob Oulanyah]] n’okutumbulwa kwa [[Anita Annet Among]] okufuuka Sipiika wa Palamenti.<ref name="deputy" /><ref name=":0">{{Cite web |last=murami |date=2022-03-25 |title=Among, Tayebwa to lead 11th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/news/5783/among-tayebwa-lead-11th-parliament |access-date=2022-04-07 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku [[Kololo Ceremonial Grounds|Ekisaawe ky'e Kololo ekikolebwamu emikolo]].<ref>{{Cite web |date=2026-05-25 |title=Tayebwa wins second term as deputy speaker as NRM tightens grip on Parliament leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tayebwa-wins-second-term-as-deputy-speaker-as-nrm-tightens-grip-on-parliament-leadership-5472818 |access-date=2026-05-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Centre |first=Uganda Media |title=Uganda Media Centre |url=https://mediacentre.go.ug/press-room/oboth-oboth-elected-speaker-tayebwa-deputy-2026 |access-date=2026-05-26 |website=mediacentre.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika.<ref>{{Cite web |title=Enhance trade between developing countries and the western world- Tayebwa {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/740/enhance-trade-between-developing-countries-and-western-world-tayebwa |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tayebwa calls for respect of African sovereignty {{!}} Parliament of Uganda |url=https://gateway.parliament.go.ug/news/4421/tayebwa-calls-respect-african-sovereignty |access-date=2026-05-26 |website=gateway.parliament.go.ug}}</ref> == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e [[Makerere]],[[Kampala]]. Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |date=March 10, 2019 |title=What you missed on MP Thomas Tayebwa's anniversary |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html}}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa [[Umeme]], eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula [[ebisale by’ensimbi za masannyalaze]] ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny.<ref name="thespy">{{Cite web |last=Reporter |first=Spy |date=2020-08-28 |title=Umeme Opens Up |url=https://www.spyuganda.com/umeme-opens-up-case-against-mp-tayebwa-at-katwe-police-for-assaulting-its-agent-on-official-duty-at-his-busabala-site/ |access-date=2022-04-29 |website=The Spy |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 August 2020 |title=Umeme torture video troubles Ruhinda MP |url=https://mulengeranews.com/umeme-torture-video-troubles-ruhinda-mp-thormas-tayebwa/ |website=Mulengera News}}</ref> Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange"<ref>{{Cite web |title=Tayebwa canes UMEME employee |url=https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901094010/https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |archive-date=1 September 2022 |website=The Informer}}</ref> Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-08-30 |title=MP Tayebwa apologizes for beating UMEME contractor |url=https://www.independent.co.ug/mp-tayebwa-apologizes-for-beating-umeme-contractor/ |access-date=2026-05-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Ebijulizo == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Ofiicial website]] * [[Website of the Parliament of Uganda]] * [[visiblepolls.org]] * [[www.elections.co.ug]] == Laba ne == * [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[National Resistance Movement]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1980]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] nmamz0fpmg6ttd1nq7bazf5jpohsujr 63112 63098 2026-07-16T11:15:47Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 63112 wikitext text/x-wiki {{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}} '''Thomas Tayebwa''' [[Munnayuganda]] omunnamateeka era munnabyabufuzi, aweereza nga Omumyuka wa Sipiika wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2022.<ref name="deputy">{{Cite web |date=2022-03-25|title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482|access-date=2022-03-26|website=www.monitor.co.ug|language=en}}</ref> Akiikirira ekitundu kya Ruhinda North County mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] mu Palamenti ng’ayita mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament|url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6InVSR3ZXN1ViRTBlZ1hOcUJjK0JDMWc9PSIsInZhbHVlIjoiTWlERXc1Uk56b3VDRnAzODNQYVFXZz09IiwibWFjIjoiYzcwYzU4MDQzMjA4NjM3Y2Y4ZTgxNjNlMzk1Y2IxYTYxMWEyMDIxM2FiMzJhYzA0YjU1ZDBiMmZkMjNmMjhlZCIsInRhZyI6IiJ9?|access-date=2026-05-26|website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Mu mwaka gwa 2025, yalondebwa okuba Pulezidenti wa Lukiiko lwa Palamenti olw’[[Ekibiina ky’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific]] (Organisation of Africa, Caribbean and Pacific States Parliamentary Assembly).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly|website=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly?|access-date=2026-05-26}}</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Tayebwa yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980 bazadde be ye Bangirana Daudi ne Abbie Komuhangi ab'oku Kyalo kya Bitereko mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]].<ref>{{Cite web|url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far|title=MP Thomas Tayebwa says networking has propelled him this far|first=Simon|last=Kasyate|website=The Observer - Uganda}}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne [[Diguli ye esooka mu Mateeka]] mu mwaka gwa 2012.<ref>{{Cite news |title=Who is who in Deputy Speaker race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-url=http://web.archive.org/web/20210523170841/https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-date=2021-05-23|access-date=2026-05-26|work=Daily Monitor|language=en}}</ref> == Obuvunaanyizibwa == Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web|url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/|title=EXCLUSIVE: Top 10 Richest MPs in the 10th Parliament Named – theinsider.ug|date=14 January 2019}}</ref> == Ebyobufuzi == Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula [[akamyufu]] k'ekibiina n'obululu 15092<ref>{{Cite web|url=https://croozefm.com/nrm-primaries-list-of-results/|title=NRM primaries: List of results|work=Western Uganda's Biggest radio.|date=October 28, 2015}}</ref> wamu n'[[akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016]] olwo n'afuuka omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda ey’ekkumi.<ref>{{cite web|url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-url=https://web.archive.org/web/20180116055516/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-date=2018-01-16|title=Winners and Losers of Uganda Member of Parliament (MPs) elections}}</ref><ref>{{Cite web |date=October 24, 2019 |title=MPs assure Mitooma residents on water, electricity |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html}}</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |date=April 30, 2020 |title=MP Tayebwa Transfers Shs 20M to Home District |url=https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/ |website=ChimpReports}}</ref> Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika [[Jacob Oulanyah]] n’okutumbulwa kwa [[Anita Annet Among]] okufuuka Sipiika wa Palamenti.<ref name="deputy" /><ref name=":0">{{Cite web |last=murami |date=2022-03-25 |title=Among, Tayebwa to lead 11th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/news/5783/among-tayebwa-lead-11th-parliament |access-date=2022-04-07 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku [[Kololo Ceremonial Grounds|Ekisaawe ky'e Kololo ekikolebwamu emikolo]].<ref>{{Cite web |date=2026-05-25 |title=Tayebwa wins second term as deputy speaker as NRM tightens grip on Parliament leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tayebwa-wins-second-term-as-deputy-speaker-as-nrm-tightens-grip-on-parliament-leadership-5472818 |access-date=2026-05-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Centre |first=Uganda Media |title=Uganda Media Centre |url=https://mediacentre.go.ug/press-room/oboth-oboth-elected-speaker-tayebwa-deputy-2026 |access-date=2026-05-26 |website=mediacentre.go.ug |language=en}}</ref> Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika.<ref>{{Cite web |title=Enhance trade between developing countries and the western world- Tayebwa {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/740/enhance-trade-between-developing-countries-and-western-world-tayebwa |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tayebwa calls for respect of African sovereignty {{!}} Parliament of Uganda |url=https://gateway.parliament.go.ug/news/4421/tayebwa-calls-respect-african-sovereignty |access-date=2026-05-26 |website=gateway.parliament.go.ug}}</ref> == Obulamu bwe == Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e [[Makerere]],[[Kampala]]. Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |date=March 10, 2019 |title=What you missed on MP Thomas Tayebwa's anniversary |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html}}</ref> == Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu == Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa [[Umeme]], eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula [[ebisale by’ensimbi za masannyalaze]] ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny.<ref name="thespy">{{Cite web |last=Reporter |first=Spy |date=2020-08-28 |title=Umeme Opens Up |url=https://www.spyuganda.com/umeme-opens-up-case-against-mp-tayebwa-at-katwe-police-for-assaulting-its-agent-on-official-duty-at-his-busabala-site/ |access-date=2022-04-29 |website=The Spy |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 August 2020 |title=Umeme torture video troubles Ruhinda MP |url=https://mulengeranews.com/umeme-torture-video-troubles-ruhinda-mp-thormas-tayebwa/ |website=Mulengera News}}</ref> Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange"<ref>{{Cite web |title=Tayebwa canes UMEME employee |url=https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901094010/https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |archive-date=1 September 2022 |website=The Informer}}</ref> Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-08-30 |title=MP Tayebwa apologizes for beating UMEME contractor |url=https://www.independent.co.ug/mp-tayebwa-apologizes-for-beating-umeme-contractor/ |access-date=2026-05-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Ofiicial website]] * [[Website of the Parliament of Uganda]] * [[visiblepolls.org]] * [[www.elections.co.ug]] == Laba ne == * [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[National Resistance Movement]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1980]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] t47ako151dr0yz9g5u8ycexzi6u6bbv Allan Ssewanyana 0 7970 62842 61902 2026-07-15T13:44:26Z Ssebuufu 9882 62842 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref> Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri. Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School. Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref> Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref> Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]]. Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano. == Ebimukwatako eby'omunda == Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref> Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref> == Awaadi n'Engule == Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise * Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref> * Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga * Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref> * Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala * Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref> * Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award''''' == Laba ne bino == * [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] * [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref> Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> "Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref> == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports] * [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains] <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] 1s9d0cryt3koz6zc2l882ehtj9ik7ce 62845 62842 2026-07-15T13:46:57Z Ssebuufu 9882 62845 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref> Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri. Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School. Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref> Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref> Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]]. Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano. == Ebimukwatako eby'omunda == Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref> Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref> == Awaadi n'Engule == Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise * Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref> * Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga * Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref> * Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala * Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref> * Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award''''' == Laba ne bino == * [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] * [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref> Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> "Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref> == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports] * [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains] <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]] 2ojwqujkun982e1v13eupda4yq8vsr2 62847 62845 2026-07-15T13:48:16Z Ssebuufu 9882 62847 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref> Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri. Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School. Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref> Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref> Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]]. Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano. == Ebimukwatako eby'omunda == Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref> Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref> == Awaadi n'Engule == Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise * Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref> * Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga * Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref> * Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala * Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref> * Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award''''' == Laba ne bino == * [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] * [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref> Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> "Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref> == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports] * [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains] <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] 82jdhbg8huzx9noh4qwuawbins6kyt1 62862 62847 2026-07-15T14:24:28Z Ssebuufu 9882 62862 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref> Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri. Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School. Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref> Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref> Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]]. Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano. == Ebimukwatako eby'omunda == Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref> Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref> == Awaadi n'Engule == Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise * Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref> * Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga * Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref> * Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala * Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref> * Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award''''' == Laba ne bino == * [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] * [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref> Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> "Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref> == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports] * [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains] <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]] 00zailxk92ucapl6ytmb1sons0duxns 62863 62862 2026-07-15T14:25:55Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62863 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref> Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri. Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School. Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref> Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref> Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]]. Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano. == Ebimukwatako eby'omunda == Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref> Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref> == Awaadi n'Engule == Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise * Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref> * Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga * Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref> * Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala * Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref> * Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award''''' == Laba ne bino == * [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] * [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref> Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> "Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref> == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports] * [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains] <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]] [[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]] 9d6gzyg8dasqt7sz9mfeoagfh26n4du 62865 62863 2026-07-15T14:28:55Z Ssebuufu 9882 62865 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref> Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri. Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School. Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref> Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref> Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]]. Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano. == Ebimukwatako eby'omunda == Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref> Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref> == Awaadi n'Engule == Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise * Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref> * Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga * Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref> * Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala * Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref> * Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award''''' == Laba ne bino == * [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] * [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref> Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> "Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref> == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports] * [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains] <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]] [[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1986]] owounvcu7qbnk31lue3dzblpvrm34vd 62868 62865 2026-07-15T14:38:17Z Ssebuufu 9882 62868 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref> Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri. Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School. Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref> == Emirimu gye n'ebyobufuzi == Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref> Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref> Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]]. Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano. == Ebimukwatako eby'omunda == Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref> Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref> == Awaadi n'Engule == Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise * Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref> * Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga * Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref> * Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala * Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref> * Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award''''' == Laba ne bino == * [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] * [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref> Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref> "Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref> == Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda] * [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports] * [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains] <references /> [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uanda ey'ekkumi]] [[Category:Bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] [[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]] [[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1986]] [[Category:Abantu abava mu Kampala]] fi4sjizp04avdm70wyuip4l3s4d3sfe Ada Ehi 0 8166 63078 31094 2026-07-16T09:55:39Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 63078 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[Category:Articles with short description]] [[Category:Short description is different from Wikidata]] [[Category:Articles with hCards]] '''Ada Ogochukwu Ehi''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 1987), amanyiddwa olw'erinnya lyakozesa ku sitaagi erya '''Ada Ehi''', [[:en:Nigerian|Omunigeria]] ono muyimbi wa nnyimba za ddiini era muwandiisi wa nnyimba.<ref name="Youtube">https://www.youtube.com/watch?v=oWOJRwBGSOw&t=5s</ref> Yatandiika okuyimba nga alina emyaka 10 era yatandikira mu child star Tosin Jegede. Bweyatandiikira obukugu bw'okuyimba mu [[:en:Loveworld_Records|Loveworld Records]] mu 2009, ettutumu lye ne lye yongera mu nsi ye wamu n'amawanga ageebunayiira ng'ayita mu nnyimba ze wamu n'obutambi bwazo.<ref name="Premiumtimesng">Jayne Augoye (July 8, 2017).</ref><ref name="Onlinenigeria">Daniel Anazia (July 8, 2017).</ref> == Ebimukwatako == === Obuto bwe === Omukyala ono yazaalibwa omwami Victor n'omukyala Mabel Ndukauba, Ehi ne bannyina 3 abalala baakula bawuliriza ennyimba ez'eddiini. .Mutuuze mu [[:en:Imo_State|ssaza ly'e Imo]] mu [[Nigeria]].<ref name="gospelminds.com">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://gospelminds.com/news/ada-ehi-biography-husband-career/ |access-date=2022-09-17 |archive-date=2022-09-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220920171336/https://gospelminds.com/news/ada-ehi-biography-husband-career/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka 10 , yalondebwa okubeera omu ku bayimbi mu band y'abawala abato abayimbi mu Nigeria [[Tosin Jegede]]. Yatikkirwa mu [[Lagos State University]], (mu B.Sc Chemical & Polymer Engineering). Nga akyali mu yuniversite , yeenyigiranga mu kutendeereza mu Believers Loveworld Campus Fellowship.<ref name="Independent">Chinyere Abiaziem (July 17, 2017).</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kwaya ya [[Christ Embassy]] era okuva olwo, abadde ayimbira ddala mu kwaya y'ekkanisa eno. Ehi yeegatta ku Loveworld Records mu 2009.<ref name="busytape.com">"Ada Ehi Biography & Net Worth".</ref> Yasisinkana , Moses Ehi, ku kkanisa ya Christ Embassy bweyali yeegezaamu mu nnyimba n'akyali ku yunivasite. Bano bagattibwa mu bufumbo obutukuvu mu 2008 era nga abafumbo bano balina abaana 2 .<ref>"Official Profile and Biography of Nigeria Gospel Musician Ada Ogochukwu Ehi".</ref> === Okuyimba kwe === Okuva lwe yeegatta ku kwaya ya Christ Embassy , Ehi yeenyigidde butereevu mu minisitule y'ennyimba ku Christ Embassy, era ayimbye ku mikolo egy'enjawulo egy'ekkanisa eno mu ggwanga lye wamu n'ensi endala omuli Bungereza ,Amerika n'ensi za Afrika eziwera ..<ref name="Sunnewsonline">Uche Atuma (July 16, 2017).</ref> Alubaamu ye eyasooka eyitibwa ''Undenied'' yafuluma mu mwezi gw'ekkumi n'ogumu mu 2009. Yo alubaamu ya ''Lifted & So Fly'', yafuluma mu gw'ekkumi n'ogumu mu mwaka 2013.<ref name="OnlineNigeria">Francisca Kadiri (February 26, 2016).</ref><ref name="AllAfrica">ThisDay (August 29, 2009).</ref><ref name="Nigeriatribune">Francisca Kadiri (February 26, 2016).</ref> Yafulumya alubaamu ye eyookusatu eyitibwa , ''Future Now'', mu gw'omwenda 16, 2017. Alubaamu eno yatwaala ekifo ekisooka ku iTunes mu Nigeria ku lunaku lwe lumu .<ref>https://www.bellanaija.com/2017/10/adas-new-album-future-itunes/amp/</ref> == Discography == === Studio albums === * ''Undenied'' (2009) * ''Lifted'' (2013) * ''So Fly'' (2013) * ''Future Now'' (2017) * ''Ada's EP Vol 1'' (2019) * ''Born Of God'' (2020) * ''Everything'' (2021) === Selected singles === {| class="wikitable sortable" !sn !Single !Year released |- |1 |Bobo Me |2012 |- |2 |Our God Reigns |2015 |- |3 |Only You Jesus |2016 |- |4 |I Testify |2016 |- |5 |Cheta |2016 |- |6 |Jesus (You are Able) |2016 |- |7 |I Overcame |2017 |- |8 |Like This |April 2019 |- |9 |Settled |February 2020 |- |10 |Fix My Eyes on You ft. Sinach |March 2020 |- |11 |Now |Dec 2020 |- |12 |Open Doors |September 2021 |} Mu 2017, Ehi yasomebwa mu lukalala lwa ''[[YNaija]] nga omu ku bakkkiriza 100 abasinze okumanyika mu Nigeria .'' .<ref name="Ynaija">Tolu (May 1, 2017).</ref> Yanwangula engule mu [[Groove Awards]] mu 2017 nga omuyimbi w'omwaka mu bugwanjubwa bwa Afrika nga wano yali abbinkanye n'abayimbi abalala okuli [[Frank Edwards (gospel musician|Frank Edwards]], [[Sinach]], [[Joe Praize]] wamu n'abasumba .<ref name="edaily">"Groove Awards 2017 full list of winners".</ref> Mu 2019 "Only You" lwa londebwa ng'olumu ku nnyimba 20 ezasinga okulabibwa mu myaka 10 mu Nigeria.<ref>"Here are the top 20 most viewed Nigerian music videos of the decade"</ref> Nga 26 Ogw'omunaana 2021, yafuna [[YouTube Creator Awards|awaadiye eya youtube]] eyasooka olw'okuweza abagoberezi akakadde kamu ku mukutu guno . == Laba ne bino == * [[List of Igbo people|Olukalala lwaba Igbo]] * [[List of Nigerian gospel musicians|Olukalala lw'abayimbi abayimba ez'eddiini mu Nigeria]] * [[List of Nigerian musicians|Olukalala lw'abayimbi abanigeria]] {{Reflist}} == External links == * https://web.archive.org/web/20221207114010/https://hazelguides.com/andy-hildebrand-net-worth/ * Omutimbagano omutongole * Ennyimba za Ada Ehi n3yh88fffetsrceqgaf836qc5vdy3wz Azawi 0 8195 62811 59194 2026-07-15T12:46:42Z 24RAY 11014 removed [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]; added [[Category:ABaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62811 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] [[Category:ABaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] gu2my28bt1ay046ulv2oopob0ykae7i 62812 62811 2026-07-15T12:47:45Z 24RAY 11014 removed [[Category:ABaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]; added [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62812 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda]] [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] ntb2wb5bd8958x2wmmpqrh5pyo7dbqu 62815 62812 2026-07-15T12:50:58Z 24RAY 11014 removed [[Category:Abayimbi abakyala Bannayuganda]]; added [[Category:Bannayuganda abakyala Abayimbi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62815 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda]] [[Category:Bannayuganda abakyala Abayimbi]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] rfpjgy6yzkey007zogg4am383pbtbwi 62817 62815 2026-07-15T12:55:35Z 24RAY 11014 removed [[Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda]]; added [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ennyimba]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62817 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ennyimba]] [[Category:Bannayuganda abakyala Abayimbi]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] hhe3u85vhlpystmze6jbpf0bi6ve4an 62821 62817 2026-07-15T12:58:48Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62821 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Priscilla Zawedde</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996) amanyikibwa nnyo nga Azawi, muyimbi-muwandiisi wa nnyimba, omuzinyi era [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] ng'ayimbira mu kibiina ya [[Swangz Avenue]] eyamuwandiika mu 2019.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song"]. ''Routine Blast : Gossip, Showbiz, Breaking News in Uganda''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Ayimba ennyimba ez'ekika kya Afrobeats<ref>Bm, B. (2021-10-11). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/11/african-music-by-azawi-is-the-album-of-the-year/ "African Music by Azawi is the Album of the year!"]. ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu [[Luganda]] n'Oluzungu. Ye [[Munnayuganda]] omuyimbi omukyala eyasooka okulabikira ku ntimbe (billboards) okuli eya New York city "Times Square" ne Los Angelos.<ref>[http://nilepost.co.ug/2021/10/23/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-new-york-and-london/ "Azawi shines brightest on billboards in New York and London]". ''Nile Post''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":6">Witness, Eye (2021-10-23). [https://www.galaxyfm.co.ug/2021/10/23/azawi-becomes-the-third-ugandan-act-to-appear-on-time-square-in-new-york-after-kenzo-and-bobi-wine/ "Azawi becomes the first UG female artist to appear on Times Square]". ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Priscilla Zawedde yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1996 mu [[Kampala]]. Bakadde be omugenzi Walusimbi Samuel ne Nakamatte Mary. Yasomera ku Buganda road primary mu kusoma kwe okwasooka,<ref name=":0">Okereke, Caleb (30 November 2020). [https://observer.ug/lifestyle/67567-meet-priscilla-zawedde-aka-azawi-uganda-s-rising-star "Meet Priscilla Zawedde aka Azawi, Uganda's rising star"]. ''The Observer – Uganda''. Retrieved 2022-03-25.</ref> oluvanyuma ne yegatta ku Mother Kevin Primary School mu [[Mukono (disitulikit)|disitulikiti y'e Mukono]] gye yamalira Pulayimale ye (P.7). Yegatta ku St Henry’s college e Ggangu Masajja, Lubiri secondary school, London college e Nansana, St [[Janani Luwum]] secondary school gye yamalira Siniya ey'omukaaga (S.6), gye yava ne yeyongerayo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] gye yafunira diguli y'esooka mu by'obusuubuzi.<ref>[https://mbu.ug/2020/06/24/i-almost-quit-my-course-at-campus-just-after-year-one-azawi-reveals/ "I almost quit my course at campus just after year one – Azawi reveals]". ''MBU''. 2020-06-24. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20241126193051/https://blizz.co.ug/1896/Swangz-Avenues-New-Singer-Azawi-Graduates-with-a-Bachelors-Degree "Swangz Avenue's New Singer Azawi Graduates with a Bachelor's Degree"]. ''blizz.co.ug''. 15 January 2020. Retrieved 2022-03-25.</ref> == Okuyimba kwe == === Emirimu gy'egyasooka === Azawi yatandiika okukola mu 2005 ng'omuzinyi mu kibiina kya Kika dance Group.<ref name=":0" /> Baakola omulimu guno nga guluupu mu bifo ebiwerako.Oluvannyuma lw'emyaka ena, yegata ku kibiina kyamazina ekirala ekiyitibwa Crane Performers nga bino byonna yabikola akyali mu ssomero. Oluvanyuma lw'okukizuula nti yali takola bulungi mu ssomero, ebyokuzina yasooka n'abiwummuza. Wabula mu kiseera ekyo yagenda e China enfunda bbiri nga bagenze okw'oleesa n'ekibiina kye. === Omulimu gw'okuyimba === Mu 2011, yatandika okuwandiika ennyimba,<ref name=":1">[https://www.okayafrica.com/azawi-uganda-music-interview/ "Interview: Meet Azawi, Uganda's Rising Star]". ''OkayAfrica''. 2020-11-19. Retrieved 2022-03-25.</ref> mu kusooka yakikolanga nga ekintu kyayagala, nga tanakizuula nti asobola okukyikolamu ssente. Kitaawe yafa mu 2012, n'asigaza obuvunanyizibwa obw'okulabirira maama we ne baganda be babiri, ekyamuleetera okukola omulimu gw'okuwandiika ennyimba n'ekigendererwa eky'okufunamu ssente.<ref name=":1" /> Obukugu bwa Azawi mu kuwandiika ennyimba kwamuleetera okusisinkana n'omuyimbi [[Eddy Kenzo]] eyamuyamba okumugatta ku bayimbi abalala. Awandiikiddeko abayimbi okuli Kenzo, Nina Rose, [[Lydia Jazmine]], [[Carol Nantongo]], ne [[Vinka (musician)|Vinka]].<ref>[https://www.musicinafrica.net/node/131119 "Azawi]". ''Music in Africa''. 2020-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> Azawi oluvanyuma yegatta ku bbandi emu ey'abayimbi mu 2015, era nga bwakola ogw'okuweereza mu kirabo ky'emmere ekyali kyakatandikibwawo Maama we.<ref name=":0" /> Oluvanyuma lw'okuva ku mulimu gw'okuweereza mu kirabo ky'emmere, yawandiika oluyimba "Quinamino" n'ekigendererwa eky'okulutunda,<ref>"[https://web.archive.org/web/20241203161920/https://www.hardrockmedia.org/2021/09/10-things-you-didnt-know-about-azawi.html 10 Things you didn´t know about Azawi]". ''Hard Rock Media''. Retrieved 2022-03-25.</ref> wabula bwe yagenda mu Swangz Avenue omulundi gwe ogw'asooka, mu Ogwomunaana 2019, ate gye yafunira omukisa okwegatta ku Kampuni eno ng'omuyimbi.<ref name=":1" /> Okumannyikwa kwa Azawi mu bantu, kwaliwo mu Ogwolubereberye 2020 oluvanyumma lw'okufulumya oluyimba lwe olw'asooka olwa, "Quinamino".<ref>Dash, Phame (2021-08-09). [https://phamedashblog.wordpress.com/2021/08/09/songs-that-made-these-new-ugandan-artists-famous-number-3-will-surprise-you/ "Songs That Made These New Ugandan Artists Famous, Number 3 will Surprise You]". ''PHAME DASH''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.eastafricanherald.com/lifestyle/2021/12/13/ugandas-azawi-40-minutes-that-changed-my-life "Uganda's Azawi: 40 minutes that changed my life — East African Herald"]. ''EastAfricanHerald''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>"[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2020/10/milestone-azawis-quinamino-features-on-major-lazers-mix.html Milestone: Azawi's 'Quinamino' features on Major Lazer's mix]". ''PML Daily''. 2020-10-03. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu mwaka gw'egumu mu Ogwekkuminoogumu, abakulira [[Swangz Avenue]] baamuwandiika mu butongole. Era yakafulumya oluyimba lwe olw'asooka wansi w'ekibiina kino mu Ogwolubereberye 2020.<ref>Ray, Lee (2019-12-31). [https://web.archive.org/web/20250315232633/https://www.routineblast.com/brand-new-swangz-avenue-set-date-to-release-new-signing-azawis-song/ "BRAND NEW: Swangz Avenue Set Date To Release New Signing, Azawi's Song]". ''Routine Blast''. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://mbu.ug/2019/12/31/swangz-avenue-to-release-azawi-in-january-2020/ "Fresh Talent: Swangz Avenue to release Azawi in January 2020".] ''MBU''. 2019-12-31. Retrieved 2022-03-25.</ref> Mu kiseera kino akyali wansi wa Swangz Avenue n'ennyimba ezisoba mu 20.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/129687 "Swangz Avenue signs new artiste Zafarani]". ''New Vision''. 18 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> == Ennyimba ze == === Entambi z'ennyimba ze === * Lo Fit (2020) * African Music (2021)<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/128344 "Azawi on MTV Base list of artistes to look out for this year]". ''New Vision''. 2 March 2022. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Sankofa<ref>Troy, Kevin. [https://web.archive.org/web/20240425105920/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-08-28-azawis-sankofa-album-a-melodic-tapestry-of-memories-and-dreams/ "Azawi's Sankofa Album – a Melodic Tapestry of Memories and Dreams]". ''Capital Radio''. Retrieved 2024-03-16.</ref> === Ezitafulumidde ku ntambi === * Fwa Fwa Fwa * Party mood * Gimme * Craving you heavy * Bamututte<ref>''[https://open.spotify.com/track/2sZ4GjmmmpDqhQHg4MwxJM BAMUTUTTE]'', 2021-10-09, retrieved 2023-02-19</ref> * Thankful ft Benon * Majje ft Fik Fameica, * Slow dancing<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/121730 Music Review: Slow Dancing – Azawi & Myko Ouma (acoustic version)"]. ''New Vision''. 7 December 2021. Retrieved 2022-03-26.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/jinja-hippos-invite-impis-with-azawi-vibes-to-dance-3736098 "Jinja Hippos invite Impis with Azawi vibes to dance"]. ''Monitor''. 2022-03-03. Retrieved 2022-03-26.</ref> * Face Me ft A Pass * Fwa Fwa Fwa * Ku Kido, * My Year * Tubatiisa * Party Mood * Nkuchekele ft Eddy Kenzo, * Love you is easy, * African Music * Ache for you. * Quinamino * Repeat it * Lo Fit<ref name=":4">"[https://chimpreports.com/full-list-of-buzz-teenz-award-winners-2021/ Full List of Buzz Teenz Award Winners 2021]". ''ChimpReports''. 2021-12-21. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Crazy lover * Toast to 75 * Mbinyumirwa * Envision * Craving You Heavy Remix ft. Chike * Masavu * 10 over 10 source:<ref>[https://www.deezer.com/us/artist/81434652 "Azawi"]. ''Deezer''. Retrieved 2023-02-19.</ref> == Engule n'okusiimibwa == * Yawangula engule y'omuyimbi w'omwaka omukazi eya Janzi awards 2021.<ref name=":2">"[https://mbu.ug/2021/12/13/janzi-awards-2021-full-list-of-winners/ Who won what at the Janzi Awards 2021]?". ''MBU''. 2021-12-13. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule y'olutambi lw'omwaka olwasinga eya – ''African Music'' Janzi awards 2021<ref>"[https://www.newvision.co.ug/articledetails/122183 The good, the bad and the ugly of the maiden Janzi Awards"]. ''New Vision''. 13 December 2021. Retrieved 2022-03-25.</ref> * Yawangula engule ya Afro Beat/Pop Artist Janzi awards 2021<ref name=":2" /> * Engule y'omuyimbi w'omwaka eya Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Buzz Teeniez awards 2021 * Engule y'omuwandiisi w'ennyimba asinze eya Teenz Hottest Songwriter Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'oluyimba olusinze mu mwaka eya Teenz Hottest Song of the year – ''‘Slow Dancing’'' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Yawangula eya vidiyo esinze eya Teenz Flyest video – ''‘Slow Dancing’ '' Buzz Teeniez awards 2021<ref name=":4" /> * Engule y'omuyimbi omukazi asinze mu mwaka eya Zzina Awards 2021/22<ref name=":3">Bm, B. (2022-03-26). [https://www.galaxyfm.co.ug/2022/03/26/zzina-awards-2021-22-full-list-of-winners/ "Zzina Awards 2021/22 Full List Of Winners".] ''Galaxy FM 100.2''. Retrieved 2022-03-30.</ref> * Yawangula ey'omuwandiisi w'ennyimba asinze mu mwaka eya Best Song Writer of the year Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> * Yawangula ey'oluyimba olwasinga okukwata ku mitima gy'abantu eya Best Inspirational Song – Majje ft Fik Fameica Zzina Awards 2021/22<ref name=":3" /> == Ebirala byakoze ne byatuseeko == Azawi kati akola nga kitunzi wa kkampuni y'omwenge aya [[Guinness.]]<ref>Ruva, Roy. [https://web.archive.org/web/20221004105621/https://chano8.com/swangz-avenue-singer-azawi-signs-mega-guinness-deal/ "Swangz Avenue Singer Azawi Signs Mega Guinness Deal – Chano8"]. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>Mugisha, Mugibson (2021-08-16). [https://mugibson.com/azawi-guinness/ "Azawi Lands Very First Brand Endorsement of Her Career. Joins Fireboy DML, Beverly Naya As Guinness Brand Ambassador – MUGIBSON]". Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5">[https://chimpreports.com/azawi-joins-celebrities-fireboy-meji-alabi-as-new-guinness-ambassador/ "Azawi Joins Celebrities Fireboy, Meji Alabi as New Guinness Ambassador"]. ''ChimpReports''. 2021-08-14. Retrieved 2022-03-25.</ref> nga kino akikola n'omuyimbi Omu Nigeria Fireboy DML. Kino era kyeyolekera mu vidiyo ye ey'oluyimba MAJJE lwe yakola n'omuyimbi [[Fik Fameica]].<ref>"[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ Guinness teams up with Azawi for new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Nile Post''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://bazzup.com/blog/guinness-and-azawi-collaborate-on-a-new-jaw-dropping-majje-video/ "Guinness and Azawi collaborate on a new, jaw-dropping "Majje" video".] ''Bazzup.com | Get Connected''. 2022-03-04. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref name=":5" /> ne kukivvulu kye eyali ekyamannyi gye buvuddeko e Lugogo,Kampala mu Ogwomusanvu 2022.<ref>Katungulu, Amon (2022-07-23). "[https://nilepost.co.ug/2022/07/23/azawi-throws-unforgettable-performance-at-maiden-concert/ Azawi throws unforgettable performance at maiden concert"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-19.</ref> Azawi mu 2021 yalabikira ku ntimbe gaggadde okubeera abantu ab'ettuttumu okuli olwa New York ne Los Angelos [["Times Square"]],<ref>[https://chimpreports.com/azawi-shines-brightest-on-billboards-in-london-new-york/ "Azawi 'Shines Brightest' on Billboards in London, New York".] ''ChimpReports''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.watchdoguganda.com/entertainment/20211023/123545/ugandan-singer-azawi-conquers-new-york-world.html "Ugandan singer Azawi conquers New York, Los Angeles]". ''Watchdog Uganda''. 2021-10-23. Retrieved 2022-03-25.</ref><ref>[https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/azawi-on-ny-billboards-3730384 "Azawi on NY billboards"]. ''The East African''. 2022-02-26. Retrieved 2022-03-25.</ref> n'afuuka omukyala eyasooka era Munnayuganda ow'okusatu oluvanyuma lwa [[Eddy Kenzo]] ne [[Bobi Wine]].<ref name=":6" /> == Laba ne == * [[Naira Ali]] * [[Iryn Namubiru]] * [[Mariam Ndagire]] * [[Angella Katatumba]] * [[Bobi Wine]] * [[Eddy Kenzo]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abayimbi]] <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ennyimba]] [[Category:Bannayuganda abakyala Abayimbi]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abantu Abalamu]] l0oxa5mefnkaunswxigeccruoojqu1p Alfonse Owiny-Dollo 0 8380 62943 60137 2026-07-15T18:56:11Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekijulizibwa wabweru wa Wikipedia. 62943 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] clvpymbodxrqcb7wg97yqzsfivfnei9 62944 62943 2026-07-15T18:58:53Z Sisterian 9613 added [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62944 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] m7cag25i2nhsueg4zcctzbabm1r4hci 62945 62944 2026-07-15T19:00:05Z Sisterian 9613 added [[Category:Abantu abava mu mambuka ga Yuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62945 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu abava mu mambuka ga Yuganda]] 2kqrlup14dlxpopj9ysmbxons5l2lap 62946 62945 2026-07-15T19:01:07Z Sisterian 9613 added [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62946 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu abava mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago]] cem3i6r7x37dd3zil3ft0ke6viin80s 62948 62946 2026-07-15T19:02:35Z Sisterian 9613 added [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62948 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu abava mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago]] [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] o1kk9g14wp9ixcpelh4wt493py0rfua 62950 62948 2026-07-15T19:06:19Z Sisterian 9613 added [[Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62950 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu abava mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago]] [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] [[Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda]] i90w5ypjkyyhnet7adwyohtrdw1w14f 62951 62950 2026-07-15T19:08:06Z Sisterian 9613 added [[Category:Abalamuzi abakulu mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62951 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu abava mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago]] [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] [[Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda]] [[Category:Abalamuzi abakulu mu Uganda]] 9fcf9w7r3m41f4sbkne5agil8hw0k5d 62952 62951 2026-07-15T19:10:05Z Sisterian 9613 added [[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Agago]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62952 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu abava mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago]] [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] [[Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda]] [[Category:Abalamuzi abakulu mu Uganda]] [[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Agago]] c79910qym903jmewmpcn9ol437fwas3 62954 62952 2026-07-15T19:10:40Z Sisterian 9613 removed [[Category:Abantu abava mu mambuka ga Yuganda]]; added [[Category:Abantu okuva mu mambuka ga Yuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62954 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu okuva mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago]] [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] [[Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda]] [[Category:Abalamuzi abakulu mu Uganda]] [[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Agago]] b9b4d0cu5rbnjolhymqdrmhs876zbi3 62963 62954 2026-07-15T19:16:14Z Sisterian 9613 removed [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62963 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu okuva mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] [[Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda]] [[Category:Abalamuzi abakulu mu Uganda]] [[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Agago]] 6s6lsj4kgtwejtmtrwlgk1cjh3ewuyz 62964 62963 2026-07-15T19:25:58Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekijulizibwa 62964 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Kkooti ejulilwamu eya Uganda]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ya Uganda ejulirwamu]] saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Bart Magunda Katureebe]] * [[Flavian Zeija]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu okuva mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] [[Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda]] [[Category:Abalamuzi abakulu mu Uganda]] [[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Agago]] 4tik1e7374yhzeuw74zw8wuut15c7gd 62967 62964 2026-07-15T19:50:30Z Sisterian 9613 62967 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alfonse Chigamoy Owiny-Dollo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamateeka era omulamuzi. Abadde ssabalamuzi wa Uganda okuva nga 20 Ogwomunaana 2020 okutuuka nga 18 Ogwolubereberye 2026 weyawereza emyaaka nsanvu egyiwummula.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html</ref><ref name=":02">{{cite web|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Owiny-Dollo-as-new-Chief-Justice/688334-5611980-65w0rcz/index.html|title=Museveni Appoints Owiny-Dollo As New Chief Justice|date=21 August 2020|author=Anthony Wesaka|access-date=30 May 2021|location=Kampala}}</ref> Yaweerezako nga [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]] ow'akaseera okuva nga 22 Ogwoukaaga 2020 era yali omumyuka wa ssabalamuzi okuva nga 30 Ogwomwenda 2017.<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Newly-appointed-Deputy-Chief-Justice-Owiny-Dollo-Sworn-in--/688334-4119360-bsivv8z/index.html</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomunaana 2017, nga yadda mu bigere bya [[:en:Steven_Kavuma|Steven Kavuma]], eyasalawo okuwummula ku myaka 70 years nga 29 Ogwomwenda 2017.<ref name="ProflR">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518065306/https://www.ugstandard.com/profile-chief-justice-alfonse-owiny-dollo-biography-facts-career-life/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Who"/><ref name="Date">http://www.monitor.co.ug/News/National/Judiciary-Justice-Kavuma-age-Public-Service/688334-4111828-5g14cuz/index.html</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Yazaalibwa nga 18 Ogwolubereberye 1956 mu emanyikiddwa nga [[:en:Agago_District|Disitulikiti y'e Agago]]. Yasomera ku [[:en:King’s_College_Budo|King’s College Budo]] ne [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] mu misomo gye egya sekendule. Alina Diguli esooka mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Dipuloma mu mateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[Ekibuga|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekisinga obunene.<ref name="Who"/> Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kugonjola obutabanguko yagifuna okuva mu [[:en:University_of_Bradford|Yunivasite ya Bradford]] eya Bungereza. Alina Satifikeeti mu kugonjola era n'okutabaganya okuva mu ttendekero lya Center for Conflict Resolution mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa.<ref name="Who" /> == Emirimu gye == Mu 1988, Owiny-Dollo yakola ng'omuwabuzi mu nteesaganya ezaali wakati w'abaali abayeekera ba, Uganda People's Democratic Movement (UPDM), ne [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Mu busobozi obwo, yawandiika endagaano y'emirembe eyakozesabwa wakati wa Gavumenti n'abayeekera ba UPDM, nga 3 Ogwomukaaga 1988, ku kisaawe ky'e Pece, mu [[:en:Gulu|Gulu]].<ref name="Who">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref> Okuva mu 1994 okutuusa mu 1996, yali mmemba mu kakiiko akawandiika [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Yali mubaka mu Paalamenti akiikirira omuluka gwa Agago mu Paalamenti ey'omukaaga (1996–2001).<ref name="Who"/> Mu biseerra by'entesaganya ezaali wakati w'abayekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] ne Gavumenti ya Uganda eya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], Ouva mu 2006 okutuusa mu 2008, Owiny-Dollo yakola ng'ouwabuzi wa [[:en:Reik_Machar|Reik Machar]], eyali omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:South_Sudan|South Sudan]], eyaleetawo okuteesaganya.<ref name="Who" /> Mu 2008, yalondebwa okufuuka omulamuzi wa kkooti eya waggulu eya Uganda,<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1190508/appointment-overwhelms-court-judge</ref> nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa mu 2015.<ref name="Who"/> Mu 2015, Owiny-Dollo, yakuzibwa n'atwalibwa mu [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti eya Uganda ejulirwamu]]. Wabula teyasobola kutwalirawo mulimu gwe kubanga yali akawuliriza omusango gw'obutujju mu Kkooti eya waggulu nga mu gw, abasajja 13 baali bavunanibwa okutta abantu 76 mu kubwatuka kwa bbomu abbiri ezaali mu Kampala mu 2010.<ref name="Who"/> Yamaliriza omusango ogwo mu Gwokutaano 2016.<ref>http://www.newsweek.com/uganda-convicts-terrorists-al-shabab-2010-world-cup-bombing-464176</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/British_Broadcasting_Corporation</ref> Mu Gwomunaana 2017, Pulezicenti wa Uganda, yalonda Owiny-Dollo, nga omumyuka wa Ssabalamuzi era wansi w'amateeka ga Uganda,akulira kkooti ya Uganda ejulirwamu saako ne kkooti etaputa Ssemateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Owiny-Dollo-is-new-Deputy-Chief-Justice/688334-4068784-10glsxuz/index.html</ref> Nga 20 Ogwomunaana 2020, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni| Yoweri Kaguta Museveni]] y'amulonda okubeera [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssabalamuzi wa Uganda]], owa 13 nga adda mu bigere bya [[:en:Bart_Magunda_Katureebe|Bart Magunda Katureebe]], eyali atuuse ku myaka egy'okuwummula 70, nga 19 Ogwomukaaga 2020.<ref name=":0"/> == Ebikwata ku Famire ye == Omulamuzi Owiny-Dollo yawasa abakyala basatu, alina n'abaana era omu ku bakyala be ye Florence Nakachwa Dollo-Owiny omumyuka wa Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref>https://flashugnews.com/alfonse-chigamoy-owiny-dollo-biography-education-chief-justice-uganda/</ref> == Laba ne bino == * [[Kkooti ensukkulumu mu Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://web.archive.org/web/20170907062307/http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Owiny-Dollo-warns-court-bailiffs/-/688334/2430030/-/yxvvx9/-/index.html Justice Owiny Dollo warns court bailiffs] * [https://judiciary.go.ug/ Judiciary of Uganda] [[Category:Bannamateeka b'ekyaasa eky'ekkumi n'omwenda aba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere]] [[Category:Abazaalibwa mu 1956]] [[Category:Abasomerako ku Law Development Centre]] [[Category:Bannayuganda abaali abalamuzi]] [[Category:Abantu okuva mu mambuka ga Yuganda]] [[Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda]] [[Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda]] [[Category:Abalamuzi abakulu mu Uganda]] [[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Agago]] 4sxzv827amrnb6myntudvlq3d8cqr4a Aziz Azion 0 8405 63036 57926 2026-07-16T08:20:20Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiba eksiooka 63036 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aziz Mukisa''', amanyiddwa mu by'ekikugu n'erinnya lye erya siteegi '''Aziz Azion''' (eryatulwa [ʕaziːz] á-ʐðɲ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba [[Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bvvvvvv|mu R&B]], musunyi wa ggita era muyimbi [[Yuganda|mu Uganda]]. Yazaalibwa nga 27 July 1986 mu [[Fort Portal]], Uganda, n’akuzibwa mu [[Kampala]] gye yeenyigira mu pulogulaamu y’amasomero nga tannagenda mu [./Music industryhttps://en.wikipedia.org/wiki/Music industry kisaawe ky’okuyimba] ng’akyali mu myaka gye egy'omu buto. Aziz amanyiddwa ennyo nga "the guitar emperor", awadde bannayuganda n'abantu abalala omukisa okusobola okufuna ebipande ebiriko ennyimba ze nga 'Yeggwe', 'Nkuumira Omukwano', 'Nakupenda', 'Oxygen', 'Beera Nange', 'Napam', 'Pain Killer', ne 'Yo Love', n'endala. Omuyiiya w'ennyimba omututumufu era omukugu mu kukola disiki, DJ Erycom bwe yali alabika ku TV Show, yategeeza nti "Leero Monday" era lwe luyimba olwasookera ddala okukolebwa n'okuyimbibwa Aziz Azion mu mwaka gwa 2007. == Omusono gw’okuyimba n’omulimu gwe == Omuziki gwa Aziz gutwala omusono gw'omuziki gwa R&B nga gulimu ebizibu ebirabika okuva mu [./Afrobeathttps://en.wikipedia.org/wiki/Afrobeat Afrobeat] ne [./Afro_pop_musichttps://en.wikipedia.org/wiki/Afro_pop_music Afropop] . Mu kiseera kino ali mu kkampuni ya Shotym Music Entertainment, kkampuni ye ey’okuyimba gye yatandikawo mu 2020 n’ekigendererwa eky’okutwala omulimu gwe ogw’okuyimba ku ddaala eddala. Yayiga okukuba gita mu 1998 mu bbandi ya [[Kadongo Kamu]] ey’omu kitundu eyitibwa ‘Makuge Kandongo Kamu group’.<ref name="Aziz Azion at musicuganda">{{Cite web |title=Aziz Azion – Details |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=8 October 2014 |website=musicuganda.com |publisher=musicuganda.com |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ky'omugenzi [[Paulo Kafeero]] ekiyitibwa Kulabako Guitar Singer,<ref>{{Cite web |date=4 July 2014 |title=Aziz Azion for Pebbles Gig - |url=http://www.redpepper.co.ug/aziz-azion-for-pebbles-gig/}}</ref> gye yamala omwaka gumu n'ekitundu nga tannagenda mu kibiina kya Kato Lubwama ekya Diamond Productions okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya Eagles gye yamala emyezi ebiri nga ye ne banne bakyakiriziganya okukola bbandi egenda okukubira abayimbi bonna bwe batyo ne batondawo Jeckaki Band. Aziz yali muyambi nnyo mu bbandi eno era ye yali ayambako abakubi ba gita nga bakubira abayimbi abaamanyi nga [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] .<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion &#124; R&B/Soul from Kampala, UG |url=http://www.reverbnation.com/azizazion1}}</ref> Okuyimba kwabwe okwasooka ku siteegi mu nsi yonna kwali mu 2005 nga [[Jose Chameleone|Chameleon]] alambula e Bulaaya. Jeckaki yayimba ne [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] mu [[Swiiden|Sweden]], [[Denimaaka|Denmark]], Norway, Bubirigi ne Finland.<ref>{{Cite web |title=Who is Aziz Azion in Ugandan Music Aziz Azion Bio: Uganda Celebrities &#124; Artists HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141004025428/http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |archive-date=4 October 2014 |access-date=8 October 2014}}</ref> Newankubadde, okuyimba kwe kwatuuka mu 2008 nga kugoberera okufulumizibwa kw'oluyimba lwe olwa ‘Nkumila Omukwano’ olwakwatayo.<ref>{{Cite web |title=Nkumila Omukwano – Aziz Azion &#124; Lyrics256 |url=http://www.lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140603123431/http://lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |archive-date=3 June 2014 |access-date=2014-05-08}}</ref> Omuyimbi ono abadde akolagana n'abayimbi nga [[GNL Zamba]] ku luyimba oluvugibwa R&B/Hip hop 'Nakupenda', olwafulumira ku lutambi lwe olwa "Wampisa",<ref name="aziz">{{Cite web |title=Wampisa album launch |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=5 May 2014 |publisher=musicuganda |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> [[Juliana Kanyomozi|Juliana]], [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe]], [[Mariam Ndagire]], [[GNL Zamba|GNL]], [[Swangz Avenue]], Rabadaba ne Pastor [[Wilson Bugembe]] .<ref name="musicuganda.com">[https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html Aziz Azion] musicuganda.com</ref> == Album ''oxygen'' == Mu 2011, Azion yafulumya olutambi lwe olw’okubiri olw’omuziki ''Oxygen'' ku Kati Kati, Calendar Rest Hotel, ne KK beach. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga ''Oxygen'' ne ''Baliwa'' . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2017)">[[Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Discography == * Nkumila Omukwano * Oxygen wange * Uganda luulu ya Africa * Wampisa * Mataala === Alubaamu za situdiyo === # Wampisa<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Nafunye Wampisa Radio: MP3 Audio Music HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112043/http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Oxygen yange<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Mukisa My Oxygen Video Music: HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112734/http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Beera Nange<ref>{{Cite web |date=30 July 2011 |title=Ugandan music lyrics: Aziz Azion – Beera Nange |url=http://ugandanlyrics.blogspot.com/2011/07/aziz-azion-beera-nange.html}}</ref> # Nakupenda == Engule y'ennyimba == * 2011 – [./Pearl_of_Africa_Music_Awardshttps://en.wikipedia.org/wiki/Pearl_of_Africa_Music_Awardshttps://en.wikipedia.org/wiki/Pearl_of_Africa_Music_Awards Engule za PAM –] Omuyimbi asinga mu R&B<ref>{{Cite web |title=Uganda Online – Aziz Azion Featured on Isaiah's Friday NTV Jazz Show |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120512080442/http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |archive-date=12 May 2012 |access-date=22 May 2022 |website=ugandaonline.net}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijjuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] kvwryi62314d0s8ob8vysqhjxbhbfdu 63039 63036 2026-07-16T08:40:53Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ebisinga obungi 63039 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aziz Mukisa''', amanyiddwa mu by'ekikugu n'erinnya lye erya siteegi '''Aziz Azion''' (eryatulwa [ʕaziːz] á-ʐðɲ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba [[Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bvvvvvv|mu R&B]], musunyi wa ggita era muyimbi [[Yuganda|mu Uganda]]. Yazaalibwa nga 27 July 1986 mu [[Fort Portal]], Uganda, n’akuzibwa mu [[Kampala]] gye yeenyigira mu pulogulaamu y’amasomero nga tannagenda mu [./Music industryhttps://en.wikipedia.org/wiki/Music industrykisaaweky’okuyimba] ng’akyali mu myaka gye egy'omu buto. Aziz amanyiddwa ennyo nga "the guitar emperor", awadde bannayuganda n'abantu abalala omukisa okusobola okufuna ebipande ebiriko ennyimba ze nga 'Yeggwe', 'Nkuumira Omukwano', 'Nakupenda', 'Oxygen', 'Beera Nange', 'Napam', 'Pain Killer', ne 'Yo Love', n'endala. Omuyiiya w'ennyimba omututumufu era omukugu mu kukola disiki, DJ Erycom bwe yali alabika ku TV Show, yategeeza nti "Leero Monday" era lwe luyimba olwasookera ddala okukolebwa n'okuyimbibwa Aziz Azion mu mwaka gwa 2007. == Omusono n'emirimu gye mu buyimbi == Ennyimba za Aziz zigwa mu musono gw'omuziki oguyitibwa R&B era nga gulimu ebizibu ebirabika okuva mu [./Afrobeathttps://en.wikipedia.org/wiki/Afrobeat Afrobeat] ne [./Afro popmusichttps://en.wikipedia.org/wiki/AfropopmusicAfropop]. Mu kiseera kino ali mu kkampuni ya Shotym Music Entertainment, kkampuni ye ey’okuyimba gye yatandikawo mu 2020 n’ekigendererwa eky’okutwala omulimu gwe ogw’okuyimba ku ddaala eddala. Yayiga okukuba ggita mu 1998 mu bbandi ya [[Kadongo Kamu]] ey’omu kitundu eyitibwa ‘Makuge Kadongo Kamu group.’<ref name="Aziz Azion at musicuganda">{{Cite web |title=Aziz Azion – Details |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=8 October 2014 |website=musicuganda.com |publisher=musicuganda.com |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ky'omugenzi [[Paulo Kafeero]] ekiyitibwa Kulabako Guitar Singers,<ref>{{Cite web |date=4 July 2014 |title=Aziz Azion for Pebbles Gig - |url=http://www.redpepper.co.ug/aziz-azion-for-pebbles-gig/}}</ref> gye yamala omwaka gumu n'ekitundu nga tannagenda mu kibiina kya Kato Lubwama ekya Diamond Productions okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya Eagles gye yamala emyezi nga giigyo nga ye ne banne tebannaba kukola bbandi egenda okukolera awamu n'abayimbi bonna era bwe batyo ne batondawo Jeckaki Band. Aziz yali muyambi nnyo mu bbandi eno era ye yali ayambako abakubi ba ggita nga bakubira abayimbi abaamanyi nga [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]].<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion &#124; R&B/Soul from Kampala, UG |url=http://www.reverbnation.com/azizazion1}}</ref> Okuyimba kwabwe okwasooka ku siteegi mu nsi yonna kwali mu 2005 nga [[Jose Chameleone|Chameleon]] alambula e Bulaaya. Jeckaki yayimba ne [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] mu [[Swiiden|Sweden]], [[Denimaaka|Denmark]], Norway, Bubirigi ne Finland.<ref>{{Cite web |title=Who is Aziz Azion in Ugandan Music Aziz Azion Bio: Uganda Celebrities &#124; Artists HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141004025428/http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |archive-date=4 October 2014 |access-date=8 October 2014}}</ref> Ebyo nga biri bityo, okuyimba kwe kwabuna mu 2008 nga kugoberera okufulumizibwa kw'oluyimba lwe olwakwatayo oluyitibwa 'Nkumila Omukwano.'<ref>{{Cite web |title=Nkumila Omukwano – Aziz Azion &#124; Lyrics256 |url=http://www.lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140603123431/http://lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |archive-date=3 June 2014 |access-date=2014-05-08}}</ref> Omuyimbi ono akoze ennyimba n'abayimbi nga [[GNL Zamba]] baayimba oluyimba lwa R&B/Hip hop 'Nakupenda', olwafulumira ku album ye eyitibwa "Wampisa",<ref name="aziz">{{Cite web |title=Wampisa album launch |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=5 May 2014 |publisher=musicuganda |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> [[Juliana Kanyomozi|Juliana]], [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe]], [[Mariam Ndagire]], [[GNL Zamba|GNL]], [[Swangz Avenue]], Rabadaba ne Pastor [[Wilson Bugembe]].<ref name="musicuganda.com">[https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html Aziz Azion] musicuganda.com</ref> == Album ''oxygen'' == Mu 2011, Azion yafulumya olutambi lwe olw’okubiri olw’omuziki ''Oxygen'' ku Kati Kati, Calendar Rest Hotel, ne KK beach. Mu lutambi luno mwalimu ennyimba nga ''Oxygen'' ne ''Baliwa'' . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2017)">[[Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Discography == * Nkumila Omukwano * Oxygen wange * Uganda luulu ya Africa * Wampisa * Mataala === Alubaamu za situdiyo === # Wampisa<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Nafunye Wampisa Radio: MP3 Audio Music HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112043/http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Oxygen yange<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Mukisa My Oxygen Video Music: HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112734/http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Beera Nange<ref>{{Cite web |date=30 July 2011 |title=Ugandan music lyrics: Aziz Azion – Beera Nange |url=http://ugandanlyrics.blogspot.com/2011/07/aziz-azion-beera-nange.html}}</ref> # Nakupenda == Engule y'ennyimba == * 2011 – [./Pearl_of_Africa_Music_Awardshttps://en.wikipedia.org/wiki/Pearl_of_Africa_Music_Awardshttps://en.wikipedia.org/wiki/Pearl_of_Africa_Music_Awards Engule za PAM –] Omuyimbi asinga mu R&B<ref>{{Cite web |title=Uganda Online – Aziz Azion Featured on Isaiah's Friday NTV Jazz Show |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120512080442/http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |archive-date=12 May 2012 |access-date=22 May 2022 |website=ugandaonline.net}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]] == Ebijjuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] 1kaqbdriozg4k04jmy0vxr1kcc7vwfc 63048 63039 2026-07-16T08:49:12Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ensobi mu mpamdiika ze ndabyemu zonna 63048 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aziz Mukisa''', amanyiddwa mu by'ekikugu n'erinnya lye erya siteegi '''Aziz Azion''' (eryatulwa [ʕaziːz] á-ʐðɲ), muyimbi era muwandiisi wa nnyimba [[Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bhttps://en.wikipedia.org/wiki/Contemporary R&Bvvvvvv|mu R&B]], musunyi wa ggita era muyimbi [[Yuganda|mu Uganda]]. Yazaalibwa nga 27 July 1986 mu [[Fort Portal]], Uganda, n’akuzibwa mu [[Kampala]] gye yeenyigira mu pulogulaamu y’amasomero nga tannagenda mu [./Music industryhttps://en.wikipedia.org/wiki/Music industrykisaaweky’okuyimba] ng’akyali mu myaka gye egy'omu buto. Aziz amanyiddwa ennyo nga "the guitar emperor", awadde bannayuganda n'abantu abalala omukisa okusobola okufuna ebipande ebiriko ennyimba ze nga 'Yeggwe', 'Nkuumira Omukwano', 'Nakupenda', 'Oxygen', 'Beera Nange', 'Napam', 'Pain Killer', ne 'Yo Love', n'endala. Omuyiiya w'ennyimba omututumufu era omukugu mu kukola disiki, DJ Erycom bwe yali alabika ku TV Show, yategeeza nti "Leero Monday" era lwe luyimba olwasookera ddala okukolebwa n'okuyimbibwa Aziz Azion mu mwaka gwa 2007. == Omusono n'emirimu gye mu buyimbi == Ennyimba za Aziz zigwa mu musono gw'omuziki oguyitibwa R&B era nga gulimu ebizibu ebirabika okuva mu [./Afrobeathttps://en.wikipedia.org/wiki/Afrobeat Afrobeat] ne [./Afro popmusichttps://en.wikipedia.org/wiki/AfropopmusicAfropop]. Mu kiseera kino ali mu kkampuni ya Shotym Music Entertainment, kkampuni ye ey’okuyimba gye yatandikawo mu 2020 n’ekigendererwa eky’okutwala omulimu gwe ogw’okuyimba ku ddaala eddala. Yayiga okukuba ggita mu 1998 mu bbandi ya [[Kadongo Kamu]] ey’omu kitundu eyitibwa ‘Makuge Kadongo Kamu group.’<ref name="Aziz Azion at musicuganda">{{Cite web |title=Aziz Azion – Details |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=8 October 2014 |website=musicuganda.com |publisher=musicuganda.com |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ky'omugenzi [[Paulo Kafeero]] ekiyitibwa Kulabako Guitar Singers,<ref>{{Cite web |date=4 July 2014 |title=Aziz Azion for Pebbles Gig - |url=http://www.redpepper.co.ug/aziz-azion-for-pebbles-gig/}}</ref> gye yamala omwaka gumu n'ekitundu nga tannagenda mu kibiina kya Kato Lubwama ekya Diamond Productions okumala emyaka ebiri. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya Eagles gye yamala emyezi nga giigyo nga ye ne banne tebannaba kukola bbandi egenda okukolera awamu n'abayimbi bonna era bwe batyo ne batondawo Jeckaki Band. Aziz yali muyambi nnyo mu bbandi eno era ye yali ayambako abakubi ba ggita nga bakubira abayimbi abaamanyi nga [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]].<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion &#124; R&B/Soul from Kampala, UG |url=http://www.reverbnation.com/azizazion1}}</ref> Okuyimba kwabwe okwasooka ku siteegi mu nsi yonna kwali mu 2005 nga [[Jose Chameleone|Chameleon]] alambula e Bulaaya. Jeckaki yayimba ne [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]] mu [[Swiiden|Sweden]], [[Denimaaka|Denmark]], Norway, Bubirigi ne Finland.<ref>{{Cite web |title=Who is Aziz Azion in Ugandan Music Aziz Azion Bio: Uganda Celebrities &#124; Artists HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141004025428/http://www.hipipo.com/people/27/Aziz-Azion/bio/37/Who-Is-Aziz-Azion-In-Ugandan-Music |archive-date=4 October 2014 |access-date=8 October 2014}}</ref> Ebyo nga biri bityo, okuyimba kwe kwabuna mu 2008 nga kugoberera okufulumizibwa kw'oluyimba lwe olwakwatayo oluyitibwa 'Nkumila Omukwano.'<ref>{{Cite web |title=Nkumila Omukwano – Aziz Azion &#124; Lyrics256 |url=http://www.lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140603123431/http://lyrics256.com/2012/06/25/nkumila-omukwano-aziz-azion/ |archive-date=3 June 2014 |access-date=2014-05-08}}</ref> Omuyimbi ono akoze ennyimba n'abayimbi nga [[GNL Zamba]] baayimba oluyimba lwa R&B/Hip hop 'Nakupenda', olwafulumira ku alubaamu ye eyitibwa "Wampisa",<ref name="aziz">{{Cite web |title=Wampisa album launch |url=http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |access-date=5 May 2014 |publisher=musicuganda |archive-date=5 May 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html |url-status=dead }}</ref> [[Juliana Kanyomozi|Juliana]], [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe]], [[Mariam Ndagire]], [[GNL Zamba|GNL]], [[Swangz Avenue]], Rabadaba ne Pastor [[Wilson Bugembe]].<ref name="musicuganda.com">[https://web.archive.org/web/20140505144557/http://www.musicuganda.com/Aziz%20Azion.html Aziz Azion] musicuganda.com</ref> == Album eyitibwa 'O''xygen''' == Mu 2011, Azion yafulumya alubaamu ye eyookubiri eyitibwa '<nowiki/>''Oxygen''' ku Kati Kati, Calendar Rest Hotel, ne KK beach. Mu alubaamu eno mwalimu ennyimba nga ''Oxygen'' ne ''Baliwa'' . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2017)">[[Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> == Ennyimba ze == * Nkumila Omukwano * Oxygen wange * Uganda luulu ya Africa * Wampisa * Mataala === Alubaamu za situdiyo === # Wampisa<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Nafunye Wampisa Radio: MP3 Audio Music HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112043/http://www.hipipo.com/radio/27/Aziz-Azion/Aziz-Azion-Nafunye-Wampisa |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Oxygen yange<ref>{{Cite web |title=Aziz Azion Mukisa My Oxygen Video Music: HiPipo.com |url=http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505112734/http://www.hipipo.com/video/1497/Aziz-Azion-Mukisa-My-Oxygen |archive-date=5 May 2014 |access-date=5 May 2014}}</ref> # Beera Nange<ref>{{Cite web |date=30 July 2011 |title=Ugandan music lyrics: Aziz Azion – Beera Nange |url=http://ugandanlyrics.blogspot.com/2011/07/aziz-azion-beera-nange.html}}</ref> # Nakupenda == Engule y'okuyimba == * 2011- [[PAM Awards]]- Omuyimbi asinga mu musono gwa R&B<ref>{{Cite web |title=Uganda Online – Aziz Azion Featured on Isaiah's Friday NTV Jazz Show |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120512080442/http://www.ugandaonline.net/news/view/11939/aziz_azion_featured_on_isaiah_s_friday_ntv_jazz_show |archive-date=12 May 2012 |access-date=22 May 2022 |website=ugandaonline.net}}</ref> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lwa Bannayuganda abayimbi]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abayimbi]] izymrmh3osqqciuwrivpz5oad6eqt5i Aggrey Awori 0 8526 62988 61692 2026-07-15T22:30:58Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 62988 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Aggrey Siryoyi Awori''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – 5 Ogwomukaaga 2021) Munnayuganda munnabayanfuna, munnabyabufuzi era munnabyamizannyo eyaweerezaako nga minisita w'ebyempuliziganya ne tekinologiya mu kabineeti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ngatannagenda mu kifo ekyo, yakiikirirako ekitundu kya Samia mu Bugwe ey'obukiikakkono, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|mu disitulikiti y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka ku ludda oluvuganya gavumenti ayogera ennyo ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu mwaka gwa 2007, yava mu kibiina ki UPC ne yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500</ref> == Obuvo == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo mu disitulikiti y'e [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] , okuliraana ensalo ya Uganda ne Kenya nga mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu nga bwe baazaalibwa mu maka gaabwe. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, Omusumba mu kkanisa y'abakulisitaayo eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika ne mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa mu kitundu.<ref name="Profile">{{cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey mulimu W.W.W. Awori, omulwanirizi w'eddembe era mmemba w'olukiiko olufuzi e Kenya nga Kenya tennafuna mefuga,<ref>{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> omumyuka wa pulezidenti wa [[Kenya]] owoomwenda Moody Arthur Awori<ref>{{cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika okukulira ettabi lya bbanka ya Barclays era omutandisi wa bbanka y'abakyala mu Kenya eya Kenya Women Finance Trust, bbanka y'abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w'amasomero ga Makini Schools, omuyungo gw'amasomero mu Buvanjuba bwa Afirika ogukulembera ebyenjigiriza.<ref>{{cite journal |last1=Bauer |first1=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka mu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipali y'e Busia]] n'ennyumba gye yalina mu kyalo mu disitulikiti y'e Bugiri.<ref>{{cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)}}</ref> == Okusoma == Awori yasomera Nabumali High School mu disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne ku King's College Budo, mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], nga gonna gali mu Uganda. Ye yali omukulembeze w'abayizi owa Canada House ku ssomero lya King's College Budo. Bwe yali ng'akyali ku ssomero lya King's College Budo (okuva 1959 okutuuka 1961), Aggrey yalondewa wamu ne banne abalala abaali abagezi okugenda okutendekebwa mu bukodyo bw'ekinnamagye mu ttendekero lya Sandhurst Military College mu ggwanga mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we eyali munnabitone ennyo okwegatta ku magye.<ref>https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yafuna sikaala okusomera ku yunivasite y'e Harvard. Mu mwaka ogwasooka yasoma amasomo ga ssaayansi wa nuclear physics, naye oluvannyuma yakyusa n'asoma essomo ly'ebyenfuna mu by'obufuzi.<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672</ref> Bwe yali ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu eyasooka mu byafaayo by'emizannyo gya yunivasite eno okuwangula emizannyo esatu omwali Okubuuka kwa long jump, high hurdles, ne 60-yard dash, naakola likodi mu muzannyo gwa hurdles n'afuuka eky'okulabirako mu muzannyo gwa dash. Atuuse ku bintu ebyobuwanguzi bingi ekyamuyamba okutuuka ku buwanguzi bw'emizannyo gya ssettendekero eno.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp</ref> Mu kadde we yatikkirirwa ku ssettendekero wa Harvard, Awori yalina likoda z'emizannyo egizannyirwa munda mu bizimbe ttaano n'egizannyirwa wabweru w'ebizimbe ssatu.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde egya mmita ekikumi mu kkumi mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1960 ne mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1964, wabula yalemererwa okuwangulayo omudaali gwonna.<ref>https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu byenfuna okuva ku Yunivasite y'e Syracuse mu Amerika.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2015-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Mu 1967, Awori yalondebwa okubera dayirekita eyasooka owa ttivi ya [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] (UTV).<ref>{{cite web |last1=Bwire |first1=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibibwa okumala emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuvuunika gavumenti eyaliko, kubanga mu kaseera ako Amin mwe yasooka okugerezaako okuvuunikira gavumenti, ono teyaweereza kwogera kwe ku nsonga eno, kyokka nga yamulimba nti bino byali biweerezeddwa. Yagenda mu buwanganguse bw'eyobufuzi mu [[Kenya]],<ref>{{cite journal |last1=Kabeba |first1=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomeseza eby'amawulire mu by'obufuzi ku yunivasite y'e Nairobi<ref>{{cite news|last1=Schneider|first1=Deborah|title=Election Special|url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html|access-date=4 June 2021|agency=Harvard Magazine|publisher=Harvard Magazine Inc.|date=1 November 2001}}</ref> okutuusa mu 1976 oluvannyuma n'atandika okulambula amawanga agali ku lukalu lwa Africa nga muno yakyalira amawanga omwali [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] era n'adda e Nairobi mu 1979. Oluvannyuma lw'okuggyibwako kwa Idi Amin mu 1979, Awori yakomawo mu Uganda. Wano yavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga Uganda olwa National Assembly, kyokka n'awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka omubaka wa Uganda mu ggwanga lya [[Amerika]], okutuuka lwe yakyusibwa Tito Okello Lutwa mu 1985.<ref name=":0" /> Yaweerezaako ng'omubaka wa Uganda e [[Bubirigi|Belgium]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1987 lwe yasuulibwa [[Yoweri Museveni]].<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lw'okufuna obubudamu obutono e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky'abayeekera ekyakolera mu kitundu ky'obuvanjuba bwa Uganda ekyatuumibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{cite book |last1=Lewis |first1=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ekyamukozesa kino bwali busungu ku ggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasattulula ekibinja kye eky'abayeekera ekyali kisingamu abalwanyi abato. Mu 1993, Awori yasisinkana ne Museveni mu New York era yalondebwa okubeera ekitundu ku lukiiko lwa Constituent Assembly okubaga ssemateeka wa Uganda nga kw'ogasse n'okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":2" /> Yakwata ekifo kya kusatu mu kalulu k'obwapulezidenti akaakubibwa mu 2001, oluvannyuma lw'okufuna ekitundu kimu n'obutundu buna ku kikumi (1.41%) eky'obululu.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm</ref> Yakiikirira ekitundu kya Samia, mu Bugweri ey'obukiikakkono, mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|disituliki y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali musajja ateerya ntama ku ludda oluvugaya gavumenti mu palamenti ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu 2007, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC ne yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" /> Yali minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya kko ne tekinologiya mu kabineti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa ku kifo kino era n'asikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Olw'ekifo kye ku kabineti, yaliko omukiise wa palamenti ya Uganda (MP).<ref>{{cite web |last1=Bekunda |first1=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Yali muumbo ne Thelma Awori, eyali ssenkulu w'ekitongole ekikola ku nteekateeka z'ekibiina ky'amawanga amagatte ekya United Nations Development Programme. Era wamu baali bazadde nga balina abaana abakulu mukaaga.<ref name="Profile" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa obulwadde bwa COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaliro ery'obwannannyini e Naalya, mu Kampala.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya palamenti ya Uganda] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwomukaaga 2006] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokubiri 2009] *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] f1trwaiutsz73e5ff1c4cjdz4gfbuqx 62989 62988 2026-07-15T22:33:26Z 24RAY 11014 ngasseeko ebijuliziddwa 62989 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Aggrey Siryoyi Awori''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – 5 Ogwomukaaga 2021) Munnayuganda munnabayanfuna, munnabyabufuzi era munnabyamizannyo eyaweerezaako nga minisita w'ebyempuliziganya ne tekinologiya mu kabineeti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ngatannagenda mu kifo ekyo, yakiikirirako ekitundu kya Samia mu Bugwe ey'obukiikakkono, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|mu disitulikiti y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka ku ludda oluvuganya gavumenti ayogera ennyo ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu mwaka gwa 2007, yava mu kibiina ki UPC ne yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza.<ref name=":1">Egessa, Hajusu (24 December 2007)[https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 . "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuvo == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo mu disitulikiti y'e [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] , okuliraana ensalo ya Uganda ne Kenya nga mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu nga bwe baazaalibwa mu maka gaabwe. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, Omusumba mu kkanisa y'abakulisitaayo eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika ne mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa mu kitundu.<ref name="Profile">{{cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey mulimu W.W.W. Awori, omulwanirizi w'eddembe era mmemba w'olukiiko olufuzi e Kenya nga Kenya tennafuna mefuga,<ref>{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> omumyuka wa pulezidenti wa [[Kenya]] owoomwenda Moody Arthur Awori<ref>{{cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika okukulira ettabi lya bbanka ya Barclays era omutandisi wa bbanka y'abakyala mu Kenya eya Kenya Women Finance Trust, bbanka y'abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w'amasomero ga Makini Schools, omuyungo gw'amasomero mu Buvanjuba bwa Afirika ogukulembera ebyenjigiriza.<ref>{{cite journal |last1=Bauer |first1=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka mu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipali y'e Busia]] n'ennyumba gye yalina mu kyalo mu disitulikiti y'e Bugiri.<ref>{{cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)}}</ref> == Okusoma == Awori yasomera Nabumali High School mu disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne ku King's College Budo, mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], nga gonna gali mu Uganda. Ye yali omukulembeze w'abayizi owa Canada House ku ssomero lya King's College Budo. Bwe yali ng'akyali ku ssomero lya King's College Budo (okuva 1959 okutuuka 1961), Aggrey yalondewa wamu ne banne abalala abaali abagezi okugenda okutendekebwa mu bukodyo bw'ekinnamagye mu ttendekero lya Sandhurst Military College mu ggwanga mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we eyali munnabitone ennyo okwegatta ku magye.<ref>https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yafuna sikaala okusomera ku yunivasite y'e Harvard. Mu mwaka ogwasooka yasoma amasomo ga ssaayansi wa nuclear physics, naye oluvannyuma yakyusa n'asoma essomo ly'ebyenfuna mu by'obufuzi.<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672</ref> Bwe yali ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu eyasooka mu byafaayo by'emizannyo gya yunivasite eno okuwangula emizannyo esatu omwali Okubuuka kwa long jump, high hurdles, ne 60-yard dash, naakola likodi mu muzannyo gwa hurdles n'afuuka eky'okulabirako mu muzannyo gwa dash. Atuuse ku bintu ebyobuwanguzi bingi ekyamuyamba okutuuka ku buwanguzi bw'emizannyo gya ssettendekero eno.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp</ref> Mu kadde we yatikkirirwa ku ssettendekero wa Harvard, Awori yalina likoda z'emizannyo egizannyirwa munda mu bizimbe ttaano n'egizannyirwa wabweru w'ebizimbe ssatu.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde egya mmita ekikumi mu kkumi mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1960 ne mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1964, wabula yalemererwa okuwangulayo omudaali gwonna.<ref>https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu byenfuna okuva ku Yunivasite y'e Syracuse mu Amerika.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2015-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Mu 1967, Awori yalondebwa okubera dayirekita eyasooka owa ttivi ya [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] (UTV).<ref>{{cite web |last1=Bwire |first1=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibibwa okumala emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuvuunika gavumenti eyaliko, kubanga mu kaseera ako Amin mwe yasooka okugerezaako okuvuunikira gavumenti, ono teyaweereza kwogera kwe ku nsonga eno, kyokka nga yamulimba nti bino byali biweerezeddwa. Yagenda mu buwanganguse bw'eyobufuzi mu [[Kenya]],<ref>{{cite journal |last1=Kabeba |first1=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomeseza eby'amawulire mu by'obufuzi ku yunivasite y'e Nairobi<ref>{{cite news|last1=Schneider|first1=Deborah|title=Election Special|url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html|access-date=4 June 2021|agency=Harvard Magazine|publisher=Harvard Magazine Inc.|date=1 November 2001}}</ref> okutuusa mu 1976 oluvannyuma n'atandika okulambula amawanga agali ku lukalu lwa Africa nga muno yakyalira amawanga omwali [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] era n'adda e Nairobi mu 1979. Oluvannyuma lw'okuggyibwako kwa Idi Amin mu 1979, Awori yakomawo mu Uganda. Wano yavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga Uganda olwa National Assembly, kyokka n'awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka omubaka wa Uganda mu ggwanga lya [[Amerika]], okutuuka lwe yakyusibwa Tito Okello Lutwa mu 1985.<ref name=":0" /> Yaweerezaako ng'omubaka wa Uganda e [[Bubirigi|Belgium]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1987 lwe yasuulibwa [[Yoweri Museveni]].<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lw'okufuna obubudamu obutono e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky'abayeekera ekyakolera mu kitundu ky'obuvanjuba bwa Uganda ekyatuumibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{cite book |last1=Lewis |first1=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ekyamukozesa kino bwali busungu ku ggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasattulula ekibinja kye eky'abayeekera ekyali kisingamu abalwanyi abato. Mu 1993, Awori yasisinkana ne Museveni mu New York era yalondebwa okubeera ekitundu ku lukiiko lwa Constituent Assembly okubaga ssemateeka wa Uganda nga kw'ogasse n'okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":2" /> Yakwata ekifo kya kusatu mu kalulu k'obwapulezidenti akaakubibwa mu 2001, oluvannyuma lw'okufuna ekitundu kimu n'obutundu buna ku kikumi (1.41%) eky'obululu.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm</ref> Yakiikirira ekitundu kya Samia, mu Bugweri ey'obukiikakkono, mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|disituliki y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali musajja ateerya ntama ku ludda oluvugaya gavumenti mu palamenti ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu 2007, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC ne yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" /> Yali minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya kko ne tekinologiya mu kabineti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa ku kifo kino era n'asikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Olw'ekifo kye ku kabineti, yaliko omukiise wa palamenti ya Uganda (MP).<ref>{{cite web |last1=Bekunda |first1=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Yali muumbo ne Thelma Awori, eyali ssenkulu w'ekitongole ekikola ku nteekateeka z'ekibiina ky'amawanga amagatte ekya United Nations Development Programme. Era wamu baali bazadde nga balina abaana abakulu mukaaga.<ref name="Profile" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa obulwadde bwa COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaliro ery'obwannannyini e Naalya, mu Kampala.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya palamenti ya Uganda] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwomukaaga 2006] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokubiri 2009] *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 6ggtkkvslrgnlqd4m767kaqog1afn2h 62990 62989 2026-07-15T22:40:39Z 24RAY 11014 /* Obuvo */ ngasseeko ebijuliziddwa 62990 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Aggrey Siryoyi Awori''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – 5 Ogwomukaaga 2021) Munnayuganda munnabayanfuna, munnabyabufuzi era munnabyamizannyo eyaweerezaako nga minisita w'ebyempuliziganya ne tekinologiya mu kabineeti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ngatannagenda mu kifo ekyo, yakiikirirako ekitundu kya Samia mu Bugwe ey'obukiikakkono, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|mu disitulikiti y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka ku ludda oluvuganya gavumenti ayogera ennyo ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu mwaka gwa 2007, yava mu kibiina ki UPC ne yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza.<ref name=":1">Egessa, Hajusu (24 December 2007)[https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 . "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo mu disitulikiti y'e [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] , okuliraana ensalo ya Uganda ne Kenya nga mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu nga bwe baazaalibwa mu maka gaabwe. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, Omusumba mu kkanisa y'abakulisitaayo eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika ne mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa mu kitundu.<ref name="Profile">{{cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey mulimu W.W.W. Awori, omulwanirizi w'eddembe era mmemba w'olukiiko olufuzi e Kenya nga Kenya tennafuna mefuga,<ref>Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> omumyuka wa pulezidenti wa [[Kenya]] owoomwenda Moody Arthur Awori<ref>{{cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika okukulira ettabi lya bbanka ya Barclays era omutandisi wa bbanka y'abakyala mu Kenya eya Kenya Women Finance Trust, bbanka y'abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w'amasomero ga Makini Schools, omuyungo gw'amasomero mu Buvanjuba bwa Afirika ogukulembera ebyenjigiriza.<ref>{{cite journal |last1=Bauer |first1=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka mu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipali y'e Busia]] n'ennyumba gye yalina mu kyalo mu disitulikiti y'e Bugiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 "What's With Aggrey Awori's Generosity]?". ''[[:en:New_Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)''. 2014. Archived from [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Okusoma == Awori yasomera Nabumali High School mu disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne ku King's College Budo, mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], nga gonna gali mu Uganda. Ye yali omukulembeze w'abayizi owa Canada House ku ssomero lya King's College Budo. Bwe yali ng'akyali ku ssomero lya King's College Budo (okuva 1959 okutuuka 1961), Aggrey yalondewa wamu ne banne abalala abaali abagezi okugenda okutendekebwa mu bukodyo bw'ekinnamagye mu ttendekero lya Sandhurst Military College mu ggwanga mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we eyali munnabitone ennyo okwegatta ku magye.<ref>https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yafuna sikaala okusomera ku yunivasite y'e Harvard. Mu mwaka ogwasooka yasoma amasomo ga ssaayansi wa nuclear physics, naye oluvannyuma yakyusa n'asoma essomo ly'ebyenfuna mu by'obufuzi.<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672</ref> Bwe yali ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu eyasooka mu byafaayo by'emizannyo gya yunivasite eno okuwangula emizannyo esatu omwali Okubuuka kwa long jump, high hurdles, ne 60-yard dash, naakola likodi mu muzannyo gwa hurdles n'afuuka eky'okulabirako mu muzannyo gwa dash. Atuuse ku bintu ebyobuwanguzi bingi ekyamuyamba okutuuka ku buwanguzi bw'emizannyo gya ssettendekero eno.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp</ref> Mu kadde we yatikkirirwa ku ssettendekero wa Harvard, Awori yalina likoda z'emizannyo egizannyirwa munda mu bizimbe ttaano n'egizannyirwa wabweru w'ebizimbe ssatu.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde egya mmita ekikumi mu kkumi mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1960 ne mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1964, wabula yalemererwa okuwangulayo omudaali gwonna.<ref>https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu byenfuna okuva ku Yunivasite y'e Syracuse mu Amerika.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2015-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Mu 1967, Awori yalondebwa okubera dayirekita eyasooka owa ttivi ya [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] (UTV).<ref>{{cite web |last1=Bwire |first1=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibibwa okumala emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuvuunika gavumenti eyaliko, kubanga mu kaseera ako Amin mwe yasooka okugerezaako okuvuunikira gavumenti, ono teyaweereza kwogera kwe ku nsonga eno, kyokka nga yamulimba nti bino byali biweerezeddwa. Yagenda mu buwanganguse bw'eyobufuzi mu [[Kenya]],<ref>{{cite journal |last1=Kabeba |first1=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomeseza eby'amawulire mu by'obufuzi ku yunivasite y'e Nairobi<ref>{{cite news|last1=Schneider|first1=Deborah|title=Election Special|url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html|access-date=4 June 2021|agency=Harvard Magazine|publisher=Harvard Magazine Inc.|date=1 November 2001}}</ref> okutuusa mu 1976 oluvannyuma n'atandika okulambula amawanga agali ku lukalu lwa Africa nga muno yakyalira amawanga omwali [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] era n'adda e Nairobi mu 1979. Oluvannyuma lw'okuggyibwako kwa Idi Amin mu 1979, Awori yakomawo mu Uganda. Wano yavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga Uganda olwa National Assembly, kyokka n'awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka omubaka wa Uganda mu ggwanga lya [[Amerika]], okutuuka lwe yakyusibwa Tito Okello Lutwa mu 1985.<ref name=":0" /> Yaweerezaako ng'omubaka wa Uganda e [[Bubirigi|Belgium]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1987 lwe yasuulibwa [[Yoweri Museveni]].<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lw'okufuna obubudamu obutono e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky'abayeekera ekyakolera mu kitundu ky'obuvanjuba bwa Uganda ekyatuumibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{cite book |last1=Lewis |first1=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ekyamukozesa kino bwali busungu ku ggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasattulula ekibinja kye eky'abayeekera ekyali kisingamu abalwanyi abato. Mu 1993, Awori yasisinkana ne Museveni mu New York era yalondebwa okubeera ekitundu ku lukiiko lwa Constituent Assembly okubaga ssemateeka wa Uganda nga kw'ogasse n'okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":2" /> Yakwata ekifo kya kusatu mu kalulu k'obwapulezidenti akaakubibwa mu 2001, oluvannyuma lw'okufuna ekitundu kimu n'obutundu buna ku kikumi (1.41%) eky'obululu.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm</ref> Yakiikirira ekitundu kya Samia, mu Bugweri ey'obukiikakkono, mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|disituliki y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali musajja ateerya ntama ku ludda oluvugaya gavumenti mu palamenti ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu 2007, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC ne yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" /> Yali minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya kko ne tekinologiya mu kabineti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa ku kifo kino era n'asikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Olw'ekifo kye ku kabineti, yaliko omukiise wa palamenti ya Uganda (MP).<ref>{{cite web |last1=Bekunda |first1=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Yali muumbo ne Thelma Awori, eyali ssenkulu w'ekitongole ekikola ku nteekateeka z'ekibiina ky'amawanga amagatte ekya United Nations Development Programme. Era wamu baali bazadde nga balina abaana abakulu mukaaga.<ref name="Profile" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa obulwadde bwa COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaliro ery'obwannannyini e Naalya, mu Kampala.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya palamenti ya Uganda] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwomukaaga 2006] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokubiri 2009] *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] s1de2hm56d13t9o2kod9p7avh1qp8hb 62991 62990 2026-07-15T22:43:29Z 24RAY 11014 /* Okusoma */ ngasseeko ebijuliziddwa 62991 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Aggrey Siryoyi Awori''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – 5 Ogwomukaaga 2021) Munnayuganda munnabayanfuna, munnabyabufuzi era munnabyamizannyo eyaweerezaako nga minisita w'ebyempuliziganya ne tekinologiya mu kabineeti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ngatannagenda mu kifo ekyo, yakiikirirako ekitundu kya Samia mu Bugwe ey'obukiikakkono, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|mu disitulikiti y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka ku ludda oluvuganya gavumenti ayogera ennyo ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu mwaka gwa 2007, yava mu kibiina ki UPC ne yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza.<ref name=":1">Egessa, Hajusu (24 December 2007)[https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 . "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo mu disitulikiti y'e [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] , okuliraana ensalo ya Uganda ne Kenya nga mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu nga bwe baazaalibwa mu maka gaabwe. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, Omusumba mu kkanisa y'abakulisitaayo eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika ne mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa mu kitundu.<ref name="Profile">{{cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey mulimu W.W.W. Awori, omulwanirizi w'eddembe era mmemba w'olukiiko olufuzi e Kenya nga Kenya tennafuna mefuga,<ref>Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> omumyuka wa pulezidenti wa [[Kenya]] owoomwenda Moody Arthur Awori<ref>{{cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika okukulira ettabi lya bbanka ya Barclays era omutandisi wa bbanka y'abakyala mu Kenya eya Kenya Women Finance Trust, bbanka y'abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w'amasomero ga Makini Schools, omuyungo gw'amasomero mu Buvanjuba bwa Afirika ogukulembera ebyenjigiriza.<ref>{{cite journal |last1=Bauer |first1=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka mu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipali y'e Busia]] n'ennyumba gye yalina mu kyalo mu disitulikiti y'e Bugiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 "What's With Aggrey Awori's Generosity]?". ''[[:en:New_Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)''. 2014. Archived from [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera Nabumali High School mu disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne ku King's College Budo, mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], nga gonna gali mu Uganda. Ye yali omukulembeze w'abayizi owa Canada House ku ssomero lya King's College Budo. Bwe yali ng'akyali ku ssomero lya King's College Budo (okuva 1959 okutuuka 1961), Aggrey yalondewa wamu ne banne abalala abaali abagezi okugenda okutendekebwa mu bukodyo bw'ekinnamagye mu ttendekero lya Sandhurst Military College mu ggwanga mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we eyali munnabitone ennyo okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;<bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970447008|9789970447008]]</bdi>.</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yafuna sikaala okusomera ku yunivasite y'e Harvard. Mu mwaka ogwasooka yasoma amasomo ga ssaayansi wa nuclear physics, naye oluvannyuma yakyusa n'asoma essomo ly'ebyenfuna mu by'obufuzi.<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672</ref> Bwe yali ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu eyasooka mu byafaayo by'emizannyo gya yunivasite eno okuwangula emizannyo esatu omwali Okubuuka kwa long jump, high hurdles, ne 60-yard dash, naakola likodi mu muzannyo gwa hurdles n'afuuka eky'okulabirako mu muzannyo gwa dash. Atuuse ku bintu ebyobuwanguzi bingi ekyamuyamba okutuuka ku buwanguzi bw'emizannyo gya ssettendekero eno.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp</ref> Mu kadde we yatikkirirwa ku ssettendekero wa Harvard, Awori yalina likoda z'emizannyo egizannyirwa munda mu bizimbe ttaano n'egizannyirwa wabweru w'ebizimbe ssatu.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde egya mmita ekikumi mu kkumi mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1960 ne mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1964, wabula yalemererwa okuwangulayo omudaali gwonna.<ref>https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu byenfuna okuva ku Yunivasite y'e Syracuse mu Amerika.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2015-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Mu 1967, Awori yalondebwa okubera dayirekita eyasooka owa ttivi ya [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] (UTV).<ref>{{cite web |last1=Bwire |first1=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibibwa okumala emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuvuunika gavumenti eyaliko, kubanga mu kaseera ako Amin mwe yasooka okugerezaako okuvuunikira gavumenti, ono teyaweereza kwogera kwe ku nsonga eno, kyokka nga yamulimba nti bino byali biweerezeddwa. Yagenda mu buwanganguse bw'eyobufuzi mu [[Kenya]],<ref>{{cite journal |last1=Kabeba |first1=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomeseza eby'amawulire mu by'obufuzi ku yunivasite y'e Nairobi<ref>{{cite news|last1=Schneider|first1=Deborah|title=Election Special|url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html|access-date=4 June 2021|agency=Harvard Magazine|publisher=Harvard Magazine Inc.|date=1 November 2001}}</ref> okutuusa mu 1976 oluvannyuma n'atandika okulambula amawanga agali ku lukalu lwa Africa nga muno yakyalira amawanga omwali [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] era n'adda e Nairobi mu 1979. Oluvannyuma lw'okuggyibwako kwa Idi Amin mu 1979, Awori yakomawo mu Uganda. Wano yavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga Uganda olwa National Assembly, kyokka n'awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka omubaka wa Uganda mu ggwanga lya [[Amerika]], okutuuka lwe yakyusibwa Tito Okello Lutwa mu 1985.<ref name=":0" /> Yaweerezaako ng'omubaka wa Uganda e [[Bubirigi|Belgium]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1987 lwe yasuulibwa [[Yoweri Museveni]].<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lw'okufuna obubudamu obutono e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky'abayeekera ekyakolera mu kitundu ky'obuvanjuba bwa Uganda ekyatuumibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{cite book |last1=Lewis |first1=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ekyamukozesa kino bwali busungu ku ggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasattulula ekibinja kye eky'abayeekera ekyali kisingamu abalwanyi abato. Mu 1993, Awori yasisinkana ne Museveni mu New York era yalondebwa okubeera ekitundu ku lukiiko lwa Constituent Assembly okubaga ssemateeka wa Uganda nga kw'ogasse n'okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":2" /> Yakwata ekifo kya kusatu mu kalulu k'obwapulezidenti akaakubibwa mu 2001, oluvannyuma lw'okufuna ekitundu kimu n'obutundu buna ku kikumi (1.41%) eky'obululu.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm</ref> Yakiikirira ekitundu kya Samia, mu Bugweri ey'obukiikakkono, mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|disituliki y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali musajja ateerya ntama ku ludda oluvugaya gavumenti mu palamenti ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu 2007, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC ne yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" /> Yali minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya kko ne tekinologiya mu kabineti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa ku kifo kino era n'asikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Olw'ekifo kye ku kabineti, yaliko omukiise wa palamenti ya Uganda (MP).<ref>{{cite web |last1=Bekunda |first1=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Yali muumbo ne Thelma Awori, eyali ssenkulu w'ekitongole ekikola ku nteekateeka z'ekibiina ky'amawanga amagatte ekya United Nations Development Programme. Era wamu baali bazadde nga balina abaana abakulu mukaaga.<ref name="Profile" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa obulwadde bwa COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaliro ery'obwannannyini e Naalya, mu Kampala.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya palamenti ya Uganda] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwomukaaga 2006] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokubiri 2009] *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] ku14sm9w09cwdc852g589nasf9odna9 62992 62991 2026-07-15T22:44:59Z 24RAY 11014 /* Okusoma kwe */ ngasseeko ebijuliziddwa 62992 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Aggrey Siryoyi Awori''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – 5 Ogwomukaaga 2021) Munnayuganda munnabayanfuna, munnabyabufuzi era munnabyamizannyo eyaweerezaako nga minisita w'ebyempuliziganya ne tekinologiya mu kabineeti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ngatannagenda mu kifo ekyo, yakiikirirako ekitundu kya Samia mu Bugwe ey'obukiikakkono, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|mu disitulikiti y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka ku ludda oluvuganya gavumenti ayogera ennyo ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu mwaka gwa 2007, yava mu kibiina ki UPC ne yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza.<ref name=":1">Egessa, Hajusu (24 December 2007)[https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 . "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo mu disitulikiti y'e [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] , okuliraana ensalo ya Uganda ne Kenya nga mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu nga bwe baazaalibwa mu maka gaabwe. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, Omusumba mu kkanisa y'abakulisitaayo eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika ne mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa mu kitundu.<ref name="Profile">{{cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey mulimu W.W.W. Awori, omulwanirizi w'eddembe era mmemba w'olukiiko olufuzi e Kenya nga Kenya tennafuna mefuga,<ref>Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). ''[https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ Riding on a Tiger]''. Moran Publishers. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;[[:en:Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>.]]</ref> omumyuka wa pulezidenti wa [[Kenya]] owoomwenda Moody Arthur Awori<ref>{{cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika okukulira ettabi lya bbanka ya Barclays era omutandisi wa bbanka y'abakyala mu Kenya eya Kenya Women Finance Trust, bbanka y'abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w'amasomero ga Makini Schools, omuyungo gw'amasomero mu Buvanjuba bwa Afirika ogukulembera ebyenjigiriza.<ref>{{cite journal |last1=Bauer |first1=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka mu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipali y'e Busia]] n'ennyumba gye yalina mu kyalo mu disitulikiti y'e Bugiri.<ref>[https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 "What's With Aggrey Awori's Generosity]?". ''[[:en:New_Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)''. 2014. Archived from [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 the original] on 14 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera Nabumali High School mu disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne ku King's College Budo, mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], nga gonna gali mu Uganda. Ye yali omukulembeze w'abayizi owa Canada House ku ssomero lya King's College Budo. Bwe yali ng'akyali ku ssomero lya King's College Budo (okuva 1959 okutuuka 1961), Aggrey yalondewa wamu ne banne abalala abaali abagezi okugenda okutendekebwa mu bukodyo bw'ekinnamagye mu ttendekero lya Sandhurst Military College mu ggwanga mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we eyali munnabitone ennyo okwegatta ku magye.<ref>''Uganda: Building of a Nation''. Kampala: Vision Group. 2012. p.&#x20;275. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]]&#x20;<bdi>[[:en:Special:BookSources/9789970447008|9789970447008]]</bdi>.</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yafuna sikaala okusomera ku yunivasite y'e Harvard. Mu mwaka ogwasooka yasoma amasomo ga ssaayansi wa nuclear physics, naye oluvannyuma yakyusa n'asoma essomo ly'ebyenfuna mu by'obufuzi.<ref name=":2">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades]". ''Daily Monitor''.</ref> Bwe yali ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu eyasooka mu byafaayo by'emizannyo gya yunivasite eno okuwangula emizannyo esatu omwali Okubuuka kwa long jump, high hurdles, ne 60-yard dash, naakola likodi mu muzannyo gwa hurdles n'afuuka eky'okulabirako mu muzannyo gwa dash. Atuuse ku bintu ebyobuwanguzi bingi ekyamuyamba okutuuka ku buwanguzi bw'emizannyo gya ssettendekero eno.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp</ref> Mu kadde we yatikkirirwa ku ssettendekero wa Harvard, Awori yalina likoda z'emizannyo egizannyirwa munda mu bizimbe ttaano n'egizannyirwa wabweru w'ebizimbe ssatu.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde egya mmita ekikumi mu kkumi mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1960 ne mu mizannyo gya Summer Olympics egya 1964, wabula yalemererwa okuwangulayo omudaali gwonna.<ref>https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html</ref> Awori alina diguli eyookubiri mu byenfuna okuva ku Yunivasite y'e Syracuse mu Amerika.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2015-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=dead }}</ref> == Emirimu == Mu 1967, Awori yalondebwa okubera dayirekita eyasooka owa ttivi ya [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] (UTV).<ref>{{cite web |last1=Bwire |first1=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibibwa okumala emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuvuunika gavumenti eyaliko, kubanga mu kaseera ako Amin mwe yasooka okugerezaako okuvuunikira gavumenti, ono teyaweereza kwogera kwe ku nsonga eno, kyokka nga yamulimba nti bino byali biweerezeddwa. Yagenda mu buwanganguse bw'eyobufuzi mu [[Kenya]],<ref>{{cite journal |last1=Kabeba |first1=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomeseza eby'amawulire mu by'obufuzi ku yunivasite y'e Nairobi<ref>{{cite news|last1=Schneider|first1=Deborah|title=Election Special|url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html|access-date=4 June 2021|agency=Harvard Magazine|publisher=Harvard Magazine Inc.|date=1 November 2001}}</ref> okutuusa mu 1976 oluvannyuma n'atandika okulambula amawanga agali ku lukalu lwa Africa nga muno yakyalira amawanga omwali [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] era n'adda e Nairobi mu 1979. Oluvannyuma lw'okuggyibwako kwa Idi Amin mu 1979, Awori yakomawo mu Uganda. Wano yavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga Uganda olwa National Assembly, kyokka n'awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka omubaka wa Uganda mu ggwanga lya [[Amerika]], okutuuka lwe yakyusibwa Tito Okello Lutwa mu 1985.<ref name=":0" /> Yaweerezaako ng'omubaka wa Uganda e [[Bubirigi|Belgium]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1987 lwe yasuulibwa [[Yoweri Museveni]].<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lw'okufuna obubudamu obutono e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky'abayeekera ekyakolera mu kitundu ky'obuvanjuba bwa Uganda ekyatuumibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{cite book |last1=Lewis |first1=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ekyamukozesa kino bwali busungu ku ggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasattulula ekibinja kye eky'abayeekera ekyali kisingamu abalwanyi abato. Mu 1993, Awori yasisinkana ne Museveni mu New York era yalondebwa okubeera ekitundu ku lukiiko lwa Constituent Assembly okubaga ssemateeka wa Uganda nga kw'ogasse n'okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":2" /> Yakwata ekifo kya kusatu mu kalulu k'obwapulezidenti akaakubibwa mu 2001, oluvannyuma lw'okufuna ekitundu kimu n'obutundu buna ku kikumi (1.41%) eky'obululu.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm</ref> Yakiikirira ekitundu kya Samia, mu Bugweri ey'obukiikakkono, mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|disituliki y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali musajja ateerya ntama ku ludda oluvugaya gavumenti mu palamenti ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu 2007, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC ne yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" /> Yali minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya kko ne tekinologiya mu kabineti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa ku kifo kino era n'asikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Olw'ekifo kye ku kabineti, yaliko omukiise wa palamenti ya Uganda (MP).<ref>{{cite web |last1=Bekunda |first1=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Yali muumbo ne Thelma Awori, eyali ssenkulu w'ekitongole ekikola ku nteekateeka z'ekibiina ky'amawanga amagatte ekya United Nations Development Programme. Era wamu baali bazadde nga balina abaana abakulu mukaaga.<ref name="Profile" /> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa obulwadde bwa COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaliro ery'obwannannyini e Naalya, mu Kampala.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368</ref> == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya palamenti ya Uganda] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwomukaaga 2006] *[http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokubiri 2009] *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] qin0nan4kqlau8ktmw6q1kau45xutxt Agnes Akiror 0 9605 62792 62791 2026-07-15T12:00:23Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62792 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] mca93u6grqs3biac6sizdmh3wo3135r 62793 62792 2026-07-15T12:01:41Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62793 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] dtl43pl5w4623j5tnqz3uumr07txtsm 62794 62793 2026-07-15T12:03:44Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62794 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] 55v1oy5o75welst7h5p8d7uiuaggv4z 62795 62794 2026-07-15T12:06:48Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62795 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] aptwawrrjjaywo5sjczuog7jrz3nlza 62797 62795 2026-07-15T12:08:53Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62797 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi]] gim5qd1zenzf5stbhko760uo0dflxnr 62798 62797 2026-07-15T12:14:32Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62798 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi]] [[Category:Abantu abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]] n0qtw4u61xynxgx2j9ad69mu1kmmlfx 62799 62798 2026-07-15T12:15:59Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62799 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi]] [[Category:Abantu abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] e62sy4xf1hq6xxtd9thzb84v57oxl6b 62800 62799 2026-07-15T12:19:02Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62800 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi]] [[Category:Abantu abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Baminisita abakyala mu Gavumenti ya Uganda]] rhb9ey7yyv6aa8e5rbsqo5lessjnk8m 62801 62800 2026-07-15T12:23:36Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62801 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi]] [[Category:Abantu abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Baminisita abakyala mu Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] 95p7bd1gcdkrtds6nv0wm59uy4l8xsb 62804 62801 2026-07-15T12:37:39Z 24RAY 11014 ngasseeko amatuluba 62804 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi]] [[Category:Abantu abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Baminisita abakyala mu Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]] 97i72ajhvjanauzstt03vba48bq1wus 62805 62804 2026-07-15T12:38:09Z 24RAY 11014 removed [[Category:Articles with hCards]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62805 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Agnes Akiror Egunyu</big>''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga <big>'''Agnes Akiror''',</big> [[munnabyabufuzi]] era [[Munnayuganda]]. Ye [[Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso]] ku [[Cabinet of Uganda|kabineeti y'eggwanga]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016" (PDF)]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original (]PDF) on 7 October 2016. Retrieved 18 June 2016.</ref> Nga tannatuuka kukifo ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yali akola nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Serapio Rukundo]], eyasulibwa kuva ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kyeyalina.<ref name="Shuffle">[https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf "Full Cabinet List As At 1 March 2015"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. 1 March 2015. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf the original] (PDF) on 9 July 2017. Retrieved 9 March 2015.</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti.]]<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Akiror yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'okukitundu, yegatta ku [[Ngora High School]] mu [[Ngora town|Ngora]], gyeyamalira Siniya eyokuna mu 1984.mu Siniya ye eyoomukaaga, yegata ku Somero kya Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Weyamalako Siniya eyoomukaaga yegata ku ttendekero eri somesa Eby'obusubuzi n'Ebyemppuliziganya lya International Institute of Business and Media Studies. gyeyatikibwa mu 2000,ne [[Dipulooma mu by'embalirira]]. Yeyongerayo n'emisomo gy'era yegata ku [[Uganda Martyrs University|Yunivasite ya Uganda Martyrs]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli esooka mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[Satifikeeti mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev erisangiba mu Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" /> == Emirimu gye == Okuva 1988 okutuuka 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva 2000 okutuuka 2005, yali akulira ekitongole ekyawano ekitali kya gavumenti ekya Eyalama. Yaweerezako nga omubaka wa Paalamenti akiikirira abakyala mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa Minisita omubeezi akola ku nsonga z'abantu b'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref> == Ebirala eby'okutunulamu == Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu ddiini [[ey'Obukatuliki]].<ref name="File" /> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda * Kumi * Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi == Ebijuliziddwa == <references responsive="1"></references> ==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia== *[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1968]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi]] [[Category:Abantu abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]] [[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Baminisita abakyala mu Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]] e4nqz9rhftui3k2sjl9yht9ib5ooigg Barbie Kyagulanyi 0 9623 62942 62756 2026-07-15T18:54:55Z Musuuza 11013 ntereezezza ebijuliziddwa 62942 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Barbara Kyagulanyi''' (yazaalibwa 7 Ogwomwenda 1984) ye Munnayuganda [[akola emirimu gy'obwannakyewa]] era [[omuwandiisi w'ebitabo]]. Ye muwandiisi w'ekitabo " ''Golden Memories of a Village Belle'' " ekyafulumizibwa mu 2012.<ref>{{cite news|last1=Nila|first1=Yasmin|title=Barbie Kyagulanyi Reveals writing New Book|url=https://chimpreports.com/barbie-kyagulanyi-reveals-writing-new-book/|access-date=29 July 2021|agency=Chimpreports}}</ref><ref>{{cite web |last1=Tacca |first1=Alan |date=29 November 2020 |title=Chat time? Barbara Itungo Kyagulanyi and Janet Museveni |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/allan-tacca/chat-time-barbara-itungo-kyagulanyi-and-janet-museveni-3213478 |access-date=29 July 2021 |website=Daily Monitor}}</ref> Mufumbo n'omuyimbi era munnabyabufuzi Robert Kyagulanyi Ssentamu amanyiddwa nga [[Bobi Wine]],<ref>{{cite web |date=31 May 2020 |title=Barbie Itungo Kyagulanyi: Biography, Early Life, Education and Family of Bobi Wine's wife |url=https://flashugnews.com/barbara-itungo-kyagulanyi-biography-education-family/ |access-date=29 July 2021 |website=Flash News}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-12-03 |title=Prepare Barbie to step into Bobi's shoes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/prepare-barbie-to-step-into-bobi-s-shoes-3218108 |access-date=2022-03-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> gw'alinamu abaana bana.<ref name=":0">{{Cite web |title=Bobi Wine, Barbie welcome fourth child |url=https://www.newvision.co.ug/news/1332258/bobi-wine-barbie-welcome-fourth-child |access-date=2025-04-12 |website=New Vision}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Barbie yazaalibwa nga 7 Ogwomwenda 1984 mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]], mu Bukiika ddya bw'obugwanjuba bwa Uganda. Bazadde be Basawo ye Gershom Kagaju ne Joy Kagaju. Yasomera mu ssomero lya St. Hellen Primary School, [[Nyamitanga]] mu [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] [[Bweranyangi Girls' Senior Secondary School|Bweranyangi Girls]] mu [[Bushenyi]] ku mutendera gwe ogwa Siniya eyookuna n'ogwa siniya eyoomukaaga okumala emyaka mukaaga. Olwo yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yasomera eby'okuzuula ebizibu ebitawaanya embeera z'abantu n'okutema empenda z'okubivvuunuka n'okulondoola engaba y'obuweereza. Era yamaliriza ddiguli eyookubiri mu ddembe ly’obuntu ku [[Yunivasite y'e London]].<ref>{{Cite web |date=2021-12-10 |title=Barbie Kyagulanyi bags MA from University of London – The Kampala Report |url=https://www.thekampalareport.com/society/202112105541/barbie-kyagulanyi-bags-ma-from-university-of-london.html |access-date=2022-07-11 |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Mu 2013, Barbie yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa ekya Caring Hearts Uganda ekitongole ky'obwannakyewa ekissa essira ku bawala abaakavubuka, okusomesa ku kawuka ka siriimu n’[[Obuyonjo mu biseera by'okugenda mu nsonga|obuyonjo bw'abawala mu kiseera ky'ensonga z'abakazi]].<ref>{{cite news|last1=Sebwami|first1=Javira|title=Barbie Kyagulanyi calls for intense debate on sexual harassment at global conference in Canada|url=https://www.pmldaily.com/news/2019/09/barbie-kyagulanyi-makes-case-for-sexual-harassment-at-global-conference-in-canada.html|access-date=29 July 2021|agency=PML Daily}}</ref><ref>{{cite news|last1=Muhwezi|first1=Maurice|title='Close your legs, open your books!' Barbie cautions young girls|url=https://www.pmldaily.com/news/2018/11/close-your-legs-open-your-books-barbie-cautions-young-girls.html|access-date=29 July 2021|agency=PML Daily}}</ref> Ekibiina ky’obwannakyewa kitonye ebizimbe n’ebikozesebwa eri amasomero g’abaana abatalina mwasirizi n’ababundabunda munda mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Barbie Kyagulanyi skilling young girls {{!}} Uncut |url=https://www.youtube.com/watch?v=Y_VK6kQutOk |access-date=19 August 2021 |website=Youtube |publisher=Next Media Uganda - Uncut}}</ref> Mu 2017, Barbie yakolera bba Bobi Wine kakuyege okufuuka omubaka wa paalamenti n'oluvannyuma obwa pulezidenti mu 2020 ne manifesito ye ekwata ku ddembe ly'abakyala.<ref>{{cite news|last1=Kirabo|first1=Jonah|title=Barbie Kyagulanyi: Government does not care about women|url=https://nilepost.co.ug/2020/11/28/barbie-kyagulanyi-government-does-not-care-about-women/|access-date=29 July 2021|agency=The Nile Post}}</ref> Yalwanirira okuyimbulwa kwa Bobi Wine bwe yali asibiddwa mu kkomera e Nalufenya mu kampeyini ze ez’obwa pulezidenti mu 2020. Bombi baasibirwa ab’ebyokwerinda bya Uganda awaka nga tebawozeseddwa mu 2021 olw’okutya nti Bobi okubeera mu lujjudde kiyinza okukuma omuliro n'okuleetawo obwegugungo . Nga wayise ennaku kkumi na lumu, kkooti yasala nti okusibirwa awaka kyali kimenya mateeka.<ref>{{cite news|title=Barbie narrates house arrest ordeal|url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/barbie-narrates-house-arrest-ordeal-3269976|access-date=29 July 2021|agency=NTV Uganda|archive-date=18 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230318130832/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/barbie-narrates-house-arrest-ordeal-3269976|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|title=Ugandan security forces withdraw from Bobi Wine's house|url=https://www.theguardian.com/world/2021/jan/25/ugandan-court-rules-bobi-wine-house-arrest-judge-says|access-date=12 February 2024|agency=The Guardian}}</ref> Kaweefube waabwe ow'okwesimbawo ku bwapulezidenti yalagibwa mu filimu ey'ekiwandiiko (documentary) eyitibwa [[Bobi Wine: The People's President]] olwasunsulwa okuvuganya ku Ngule ya [[Academy Award for the Best Documentary feature]] mu 2024.<ref>{{cite news|last1=Sundby|first1=Alex|title=See the full list of Oscar nominations for 2024 Academy Awards|url=https://www.cbsnews.com/news/oscars-nominations-2024-academy-awards-list/|access-date=12 February 2024|agency=CBS News}}</ref> Mu Gwoluberyeberye 2026, oluvannyuma [[Akalulu ka Uganda aka 2026|lw’okulonda kwa bonna okwa 2026]], Bobi Wine yategeeza nti yakubwa abajaasi mu kikwekweto kye baakola ku maka gaabwe, nga kyetaagisa okuweebwa ekitanda mu ddwaaliro.<ref>{{cite news|title=Uganda opposition leader says wife hospitalised after being choked by soldiers|url=https://www.reuters.com/world/africa/uganda-opposition-leader-says-wife-hospitalised-after-being-choked-by-soldiers-2026-01-24/|access-date=24 January 2026|work=[[Reuters]]|date=24 January 2026}}</ref> == Obulamu bwe == Barbie yasisinkana Bobi Wine bwe yali akyasoma mu ssomero erya siniya, ate nga Bobi Wine yali muyizi mu by'Omuziki, Amazina n'Emizannyo ku Yunivasite ya Makerere. Ababiri bano baagattibwa mu 2011 mu Lutikko y’e Lubaga mu Kampala oluvannyuma lw’okubeera bombi okumala emyaka 10.<ref>{{Cite web |title=Bobi Wine, Barbie mark 5 years of marriage |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1433938/bobi-wine-barbie-mark-5th-marriage |access-date=2025-07-21 |website=New Vision}}</ref> Balina abaana bana.<ref name=":0" /> Mukatuliki ow'[[Ekeleziya Katulika]] mu Uganda == Awaadi == Barbara yaweebwa awaadi y’obuweereza bw’ebyemikono okuva mu Lotale kiraabu y'e Bugoloobi mu 2018, yafuna awaadi y’obukulembeze obusukkulumye okuva mu kibiina kya The Aid Child Leadership institute /Uganda. Mu 2020, yaweebwa awaadi ya The teen’s most favourite social media star by Teenz Awards 2020. Era yaweebwa awaadi olw’okuyamba ba maama abali mu myaka gy'ekitiini okuva mu kitongole kya The Remnant Generation, ekitongole ekibudaabuda n’okuyamba ba maama abali mu myaka gy'ekitiini mu Uganda.<ref>{{cite news|last1=Nila|first1=Yasmin|title=Barbie Kyagulanyi Awarded For Supporting Teen Mothers|url=https://chimpreports.com/barbie-kyagulanyi-awarded-for-supporting-teen-mothers/|access-date=29 July 2021|agency=Chimpreports}}</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Barbie Kyagulanyi at IMDb|Barbie Kyagulanyi]] at IMDb * [https://www.caringheartsuganda.org// Website] Archived 2020-11-19 at the Wayback Machine {{Authority control}} [[Category:Abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Ntungamo]] [[Category:Abaasomera ku Bweranyangi Girl's Seniror Secondary School]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaasomerako ku University of London]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1984]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 17exj8tu257izz3hs42j1yx13m4wh71 62947 62942 2026-07-15T19:01:55Z Musuuza 11013 ntaddemu obutindo 62947 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Barbara Kyagulanyi''' (yazaalibwa 7 Ogwomwenda 1984) ye Munnayuganda [[akola emirimu gy'obwannakyewa]] era [[omuwandiisi w'ebitabo]]. Ye muwandiisi w'ekitabo " ''Golden Memories of a Village Belle'' " ekyafulumizibwa mu 2012.<ref>{{cite news|last1=Nila|first1=Yasmin|title=Barbie Kyagulanyi Reveals writing New Book|url=https://chimpreports.com/barbie-kyagulanyi-reveals-writing-new-book/|access-date=29 July 2021|agency=Chimpreports}}</ref><ref>{{cite web |last1=Tacca |first1=Alan |date=29 November 2020 |title=Chat time? Barbara Itungo Kyagulanyi and Janet Museveni |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/allan-tacca/chat-time-barbara-itungo-kyagulanyi-and-janet-museveni-3213478 |access-date=29 July 2021 |website=Daily Monitor}}</ref> Mufumbo n'omuyimbi era munnabyabufuzi Robert Kyagulanyi Ssentamu amanyiddwa nga [[Bobi Wine]],<ref>{{cite web |date=31 May 2020 |title=Barbie Itungo Kyagulanyi: Biography, Early Life, Education and Family of Bobi Wine's wife |url=https://flashugnews.com/barbara-itungo-kyagulanyi-biography-education-family/ |access-date=29 July 2021 |website=Flash News}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-12-03 |title=Prepare Barbie to step into Bobi's shoes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/prepare-barbie-to-step-into-bobi-s-shoes-3218108 |access-date=2022-03-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> gw'alinamu abaana bana.<ref name=":0">{{Cite web |title=Bobi Wine, Barbie welcome fourth child |url=https://www.newvision.co.ug/news/1332258/bobi-wine-barbie-welcome-fourth-child |access-date=2025-04-12 |website=New Vision}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Barbie yazaalibwa nga 7 Ogwomwenda 1984 mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]], mu Bukiika ddya bw'obugwanjuba bwa Uganda. Bazadde be Basawo ye Gershom Kagaju ne Joy Kagaju. Yasomera mu ssomero lya St. Hellen Primary School, [[Nyamitanga]] mu [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] [[Bweranyangi Girls' Senior Secondary School|Bweranyangi Girls]] mu [[Bushenyi]] ku mutendera gwe ogwa Siniya eyookuna n'ogwa siniya eyoomukaaga okumala emyaka mukaaga. Olwo yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yasomera eby'okuzuula ebizibu ebitawaanya embeera z'abantu n'okutema empenda z'okubivvuunuka n'okulondoola engaba y'obuweereza. Era yamaliriza ddiguli eyookubiri mu ddembe ly’obuntu ku [[Yunivasite y'e London]].<ref>{{Cite web |date=2021-12-10 |title=Barbie Kyagulanyi bags MA from University of London – The Kampala Report |url=https://www.thekampalareport.com/society/202112105541/barbie-kyagulanyi-bags-ma-from-university-of-london.html |access-date=2022-07-11 |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Mu 2013, Barbie yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa ekya Caring Hearts Uganda ekitongole ky'obwannakyewa ekissa essira ku bawala abaakavubuka, okusomesa ku kawuka ka siriimu n’[[Obuyonjo mu biseera by'okugenda mu nsonga|obuyonjo bw'abawala mu kiseera ky'ensonga z'abakazi]].<ref>{{cite news|last1=Sebwami|first1=Javira|title=Barbie Kyagulanyi calls for intense debate on sexual harassment at global conference in Canada|url=https://www.pmldaily.com/news/2019/09/barbie-kyagulanyi-makes-case-for-sexual-harassment-at-global-conference-in-canada.html|access-date=29 July 2021|agency=PML Daily}}</ref><ref>{{cite news|last1=Muhwezi|first1=Maurice|title='Close your legs, open your books!' Barbie cautions young girls|url=https://www.pmldaily.com/news/2018/11/close-your-legs-open-your-books-barbie-cautions-young-girls.html|access-date=29 July 2021|agency=PML Daily}}</ref> Ekibiina ky’obwannakyewa kitonye ebizimbe n’ebikozesebwa eri amasomero g’abaana abatalina mwasirizi n’ababundabunda munda mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Barbie Kyagulanyi skilling young girls {{!}} Uncut |url=https://www.youtube.com/watch?v=Y_VK6kQutOk |access-date=19 August 2021 |website=Youtube |publisher=Next Media Uganda - Uncut}}</ref> Mu 2017, Barbie yakolera bba Bobi Wine kakuyege okufuuka omubaka wa paalamenti n'oluvannyuma obwa pulezidenti mu 2020 ne manifesito ye ekwata ku ddembe ly'abakyala.<ref>{{cite news|last1=Kirabo|first1=Jonah|title=Barbie Kyagulanyi: Government does not care about women|url=https://nilepost.co.ug/2020/11/28/barbie-kyagulanyi-government-does-not-care-about-women/|access-date=29 July 2021|agency=The Nile Post}}</ref> Yalwanirira okuyimbulwa kwa Bobi Wine bwe yali asibiddwa mu kkomera e Nalufenya mu kampeyini ze ez’obwa pulezidenti mu 2020. Bombi baasibirwa ab’ebyokwerinda bya Uganda awaka nga tebawozeseddwa mu 2021 olw’okutya nti Bobi okubeera mu lujjudde kiyinza okukuma omuliro n'okuleetawo obwegugungo . Nga wayise ennaku kkumi na lumu, kkooti yasala nti okusibirwa awaka kyali kimenya mateeka.<ref>{{cite news|title=Barbie narrates house arrest ordeal|url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/barbie-narrates-house-arrest-ordeal-3269976|access-date=29 July 2021|agency=NTV Uganda|archive-date=18 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230318130832/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/barbie-narrates-house-arrest-ordeal-3269976|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|title=Ugandan security forces withdraw from Bobi Wine's house|url=https://www.theguardian.com/world/2021/jan/25/ugandan-court-rules-bobi-wine-house-arrest-judge-says|access-date=12 February 2024|agency=The Guardian}}</ref> Kaweefube waabwe ow'okwesimbawo ku bwapulezidenti yalagibwa mu filimu ey'ekiwandiiko (documentary) eyitibwa [[Bobi Wine: The People's President]] olwasunsulwa okuvuganya ku Ngule ya [[Academy Award for the Best Documentary feature]] mu 2024.<ref>{{cite news|last1=Sundby|first1=Alex|title=See the full list of Oscar nominations for 2024 Academy Awards|url=https://www.cbsnews.com/news/oscars-nominations-2024-academy-awards-list/|access-date=12 February 2024|agency=CBS News}}</ref> Mu Gwoluberyeberye 2026, oluvannyuma [[Akalulu ka Uganda aka 2026|lw’okulonda kwa bonna okwa 2026]], Bobi Wine yategeeza nti yakubwa abajaasi mu kikwekweto kye baakola ku maka gaabwe, nga kyetaagisa okuweebwa ekitanda mu ddwaaliro.<ref>{{cite news|title=Uganda opposition leader says wife hospitalised after being choked by soldiers|url=https://www.reuters.com/world/africa/uganda-opposition-leader-says-wife-hospitalised-after-being-choked-by-soldiers-2026-01-24/|access-date=24 January 2026|work=[[Reuters]]|date=24 January 2026}}</ref> == Obulamu bwe == Barbie yasisinkana Bobi Wine bwe yali akyasoma mu ssomero erya siniya, ate nga Bobi Wine yali muyizi mu by'Omuziki, Amazina n'Emizannyo ku Yunivasite ya Makerere. Ababiri bano baagattibwa mu 2011 mu Lutikko y’e Lubaga mu Kampala oluvannyuma lw’okubeera bombi okumala emyaka 10.<ref>{{Cite web |title=Bobi Wine, Barbie mark 5 years of marriage |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1433938/bobi-wine-barbie-mark-5th-marriage |access-date=2025-07-21 |website=New Vision}}</ref> Balina abaana bana.<ref name=":0" /> Mukatuliki ow'[[Ekeleziya Katulika]] mu Uganda == Awaadi == Barbara yaweebwa awaadi y’obuweereza bw’ebyemikono okuva mu Lotale kiraabu y'e Bugoloobi mu 2018, yafuna awaadi y’obukulembeze obusukkulumye okuva mu kibiina kya The Aid Child Leadership institute /Uganda. Mu 2020, yaweebwa awaadi ya The teen’s most favourite social media star by Teenz Awards 2020. Era yaweebwa awaadi olw’okuyamba ba maama abali mu myaka gy'ekitiini okuva mu kitongole kya The Remnant Generation, ekitongole ekibudaabuda n’okuyamba ba maama abali mu myaka gy'ekitiini mu Uganda.<ref>{{cite news|last1=Nila|first1=Yasmin|title=Barbie Kyagulanyi Awarded For Supporting Teen Mothers|url=https://chimpreports.com/barbie-kyagulanyi-awarded-for-supporting-teen-mothers/|access-date=29 July 2021|agency=Chimpreports}}</ref> == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[imdbname:12854118|Barbie Kyagulanyi]] at IMDb * [[Website]] Archived 2020-11-19 at the [[Wayback Machine]] [[Category:Abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Ntungamo]] [[Category:Abaasomera ku Bweranyangi Girl's Seniror Secondary School]] [[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abaasomerako ku University of London]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1984]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 1ve2n06i06sol7qzwyha7p5wbmz7d0u Aisha Nakiyemba 0 9691 63031 48499 2026-07-16T08:06:40Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 63031 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] azannya badminton.<ref>"Players: Aisha Nakiyambe". ''bwfbadminton.com''. Badminton World Federation. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">"Participants: Aisha Nakiyemba". ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>"Athlete Profile: Nakiyemba Aisha". Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://web.archive.org/web/20220522114318/https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 April</span> 2018</span>.</cite></ref> == By'atuuseeko == === Emizannyo gya Africa === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#FFB069" | align="center" |[[:en:Badminton_at_the_2019_African_Games|2019]] | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />[[:en:Casablanca,_Morocco|Casablanca, Morocco]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |{{Flagicon|EGY}} [[:en:Doha_Hany|Doha]] Hany <br /><br /> {{Flagicon|EGY}} [[Hadia Hosny|Hadia]] [[:en:Hadia_Hosny|Hosny]] | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |[[:en:Botswana_International|Botswana International]] | align="left" |{{Flagicon|RSA}} [[:en:Johanita_Scholtz|Johanita]] Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kubiri |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |[[:en:Zambia_International|Zambia International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |{{Flagicon|ZAM}} [[Ogar Siamupangila|Ogar]] [[:en:Ogar_Siamupangila|Siamupangila]] <br /><br /> {{Flagicon|ZAM}} [[:en:Evelyn_Siamupangila|Evelyn]] Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |ye yaddirira |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |[[:en:Zambia_International|Zambia International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Shamim Bangi|Bridget Shamim]] [[:en:Bridget_Shamim_Bangi|Bangi]] | align="left" |{{Flagicon|ITA}} [[:en:Silvia_Garino|Silvia]] Garino <br /><br /> {{Flagicon|ITA}} [[:en:Lisa_Iversen|Lisa]] Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |Yaddirira |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |[[Kampala International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gloria Najjuka|Gloria]] [[:en:Gloria_Najjuka|Najjuka]] <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} [[Daisy Nakalyango|Daisy]] [[:en:Daisy_Nakalyango|Nakalyango]] | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yaddirira |} : Empaka za [[BWF International Challenge|BWF]] [[:en:BWF_International_Challenge|International]] Challenge : Empaka za [[BWF International Series|BWF]] [[:en:BWF_International_Series|International]] Series :  Empaka za [[BWF Future Series|BWF]] [[:en:BWF_Future_Series|Future]] Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijanja bya yintaneeti == * Aisha Nakiyemba at BWF.tournamentsoftware.com l2e3en3txqs1scir9zvzixoujlxwjb9 63037 63031 2026-07-16T08:33:53Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyeemu link z'olungereza saako okutereeza empandiika 63037 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |{{Flagicon|EGY}} [[:en:Doha_Hany|Doha]] Hany <br /><br /> {{Flagicon|EGY}} [[Hadia Hosny|Hadia]] [[:en:Hadia_Hosny|Hosny]] | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |[[:en:Botswana_International|Botswana International]] | align="left" |{{Flagicon|RSA}} [[:en:Johanita_Scholtz|Johanita]] Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kubiri |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |[[:en:Zambia_International|Zambia International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |{{Flagicon|ZAM}} [[Ogar Siamupangila|Ogar]] [[:en:Ogar_Siamupangila|Siamupangila]] <br /><br /> {{Flagicon|ZAM}} [[:en:Evelyn_Siamupangila|Evelyn]] Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |ye yaddirira |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |[[:en:Zambia_International|Zambia International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Shamim Bangi|Bridget Shamim]] [[:en:Bridget_Shamim_Bangi|Bangi]] | align="left" |{{Flagicon|ITA}} [[:en:Silvia_Garino|Silvia]] Garino <br /><br /> {{Flagicon|ITA}} [[:en:Lisa_Iversen|Lisa]] Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |Yaddirira |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |[[Kampala International]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gloria Najjuka|Gloria]] [[:en:Gloria_Najjuka|Najjuka]] <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} [[Daisy Nakalyango|Daisy]] [[:en:Daisy_Nakalyango|Nakalyango]] | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yaddirira |} : Empaka za [[BWF International Challenge|BWF]] [[:en:BWF_International_Challenge|International]] Challenge : Empaka za [[BWF International Series|BWF]] [[:en:BWF_International_Series|International]] Series :  Empaka za [[BWF Future Series|BWF]] [[:en:BWF_Future_Series|Future]] Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijanja bya yintaneeti == * Aisha Nakiyemba at BWF.tournamentsoftware.com pjhn8ypieuabw4l00kwdrqomiekgxlx 63038 63037 2026-07-16T08:39:29Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyeemu link z'olungereza saako okutereeza empandiika 63038 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijanja bya yintaneeti == * Aisha Nakiyemba at BWF.tournamentsoftware.com kekqg07jzwq3f3jjvlw3b6tjec3nikh 63040 63038 2026-07-16T08:41:24Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 63040 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com 8lolt8p99j1o2pjszql2rvrl2lz0msp 63041 63040 2026-07-16T08:41:59Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abazaalwa mu 1993]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63041 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] jmvycllh0vwh9lfz1342swgfbw83mn7 63042 63041 2026-07-16T08:42:38Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63042 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] tnmgmhy9e04977a5ccmo62apudlbvzn 63043 63042 2026-07-16T08:43:27Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63043 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] tjcwy3wau9wg1iktsg1whktnobpheou 63044 63043 2026-07-16T08:44:07Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63044 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] q3dw3cnxmwrbqb5vw3sl3mh6n5t2vjx 63045 63044 2026-07-16T08:45:13Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63045 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] 0q6gtd016i4ivj5qb700cqu4mfte0lx 63046 63045 2026-07-16T08:46:45Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63046 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] 8jdfygekofshmqo4qpj4zhqwv6z9b0m 63047 63046 2026-07-16T08:48:09Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63047 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] 0tleu5w0wtujlwefkpzpky7p5bg0qi5 63049 63047 2026-07-16T08:49:47Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63049 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] hvntnvdlwfbz75ot5nqczzr57wm4kfl 63050 63049 2026-07-16T08:50:39Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63050 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] nckttn8h85tkmi8hl0nypwj154f43cf 63052 63050 2026-07-16T08:51:36Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63052 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21]] 5aeujvzkmar0j9ien52ybhm14hu0sil 63053 63052 2026-07-16T08:52:01Z Charles Kalanzi 9748 removed [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyaza kya 21]]; added [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyasa kya 21]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63053 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyasa kya 21]] mbn4lp0xoajrbugjzowqtjldwqxmk9t 63054 63053 2026-07-16T08:52:18Z Charles Kalanzi 9748 removed [[Category:Bannabyamizannyo abannayuganda ab'ekyasa kya 21]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63054 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] nckttn8h85tkmi8hl0nypwj154f43cf 63055 63054 2026-07-16T08:53:44Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63055 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo]] jsiygi8irr0x64dq77k4jlh3tkbeq12 63056 63055 2026-07-16T08:54:35Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abasibuka mu makkati ga Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63056 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abasibuka mu makkati ga Uganda]] ix6t3uuinlajt4zyphefal50pwr00la 63067 63056 2026-07-16T09:01:23Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu omutwe 63067 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aisha Nakiyemba''' (yazaalibwa nga 14 Ogwokutaano 1993) [[Munnayuganda]] omuzannyi wa badminton.<ref>[http://bwfbadminton.com/player/66881/aisha-nakiyemba "Players: Aisha Nakiyambe"]. ''bwfbadminton.com''. [[:en:Badminton_World_Federation|Badminton World Federation]]. Retrieved 8 December 2016.</ref> Yavuganya mu mizannyo gy'amawanga agaaliko amatwale ga Bungereza mu 2018 mu Gold Coast.<ref name="gc">[https://results.gc2018.com/en/badminton/athlete-profile-n6025865-aisha-nakiyemba.htm "Participants: Aisha Nakiyemba"]. ''gc2018.com''. Gold Coast 2018. Retrieved 13 April 2018.</ref> Yafuna omudaali gw'ekikomo mu mizannyo gy'Afrika egya 2019 egy'abakyala ababiri ne munne [[Gladys Mbabazi]].<ref>[https://wrs-ag2019g.mev.atos.net/eng/zb/engzb_badminton-athlete-profile-n1011879-nakiyemba-aisha.htm "Athlete Profile: Nakiyemba Aisha"]. Rabat 2019. Retrieved 30 August 2019.</ref> Nakiyemba yasoma byabusuubuzi ku ssettendekero wa [[Ndejje University|Ndejje]] era kati azannyira Kampala club.<ref name="gc" /> == By'atuuseeko == === Emizannyo gy'Afrika === ''Nga bazannya abakyala babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Ekifo !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ky'eyawangula |- style="background:#FFB069" | align="center" |2019 | align="left" |Ain Chock Indoor Sports Center,<br /><br />Casablanca, Morocco | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Doha Hany <br /><br /> Hadia Hosny | align="left" |17–21, 4–21 | style="text-align:left; background:white" |[[File:Med_3.png|Bronze]] mudaali gwa '''Kikomo''' |} === BWF International Challenge/Series (Yakwata kya 4) === ''Ng'azannya yekka'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'attunka naye !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Botswana International | align="left" |Johanita Scholtz | align="left" |10–21, 17–21 | style="text-align:left; background:white" |Yakwata kya kusatu |} ''Ng'a bazannya babiri'' {| class="sortable wikitable" style="font-size: 90%;" !Omwaka !Empaka !Gw'azannya naye !Gw'avuganya !Bwe gwaggwa !Ekifo |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2018 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Gladys Mbabazi]] | align="left" |Ogar Siamupangila <br /><br /> Evelyn Siamupangila | align="left" |12–21, 19–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#D5D5D5" | align="center" |2017 | align="left" |Zambia International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Bridget Shamim Bangi | align="left" |Silvia Garino <br /><br /> Lisa Iversen | align="left" |17–21, 15–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |- |- style="background:#E9E9E9" | align="center" |2015 | align="left" |Kampala International | align="left" |{{Flagicon|UGA}} [[Brenda Mugabi]] | align="left" |{{Flagicon|UGA}} Gloria Najjuka <br /><br /> {{Flagicon|UGA}} Daisy Nakalyango | align="left" |17–21, 11–21 | style="text-align:left; background:white" |yakwata kyakusatu |} : Empaka za BWF International Challenge : Empaka za BWF International Series : Empaka za BWF Future Series == Laba ne == == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://web.archive.org/web/1/https://bwf.tournamentsoftware.com/player-profile/503E7796-6EB8-45F5-941A-805FE3122035 Aisha Nakiyemba] at [[:en:Badminton_World_Federation|BWF.]]<nowiki/>tournamentsoftware.com [[Category:Abazaalwa mu 1993]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana]] [[Category:Bannayuganda abakyala bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton]] [[Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games]] [[Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games]] [[Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abasibuka mu makkati ga Uganda]] rvlgd21b6nwmt5urrmm98uzd113ro1d Abeno Harukas 0 10293 63032 31072 2026-07-16T08:07:00Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 63032 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Abeno Harukas 20140507-002.jpg|thumb|Abeno Harukas]] '''Abeno Harukas'''(あべのハルカス) - wazimbibwa wa Japan. {{Stub}} 8so1gpacv9sczr434wg96db7jrvvpa9 Abigaba Cuthbert Mirembe 0 10482 63033 61209 2026-07-16T08:08:14Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 63033 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Abigaba Cuthbert Mirembe.jpg|thumb|Abigaba Cuthbert Mirembe]] '''Abigaba Cuthbert Mirembe''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975. [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era yinginiya. Yaakiikirira essaza lya Kibale, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti ye Kamwenge]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. Yalondebwa ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2017.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=9</ref><ref>http://parliamentwatch.ug/meeting/full-list-on-how-mps-voted-for-the-second-reading/</ref><ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2016-05-17 |title=List of Members of Parliament of the 10th Parliament of Uganda |url=http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240329021925/http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |archive-date=2024-03-29 |access-date=2019-04-24 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/abigaba-cuthbert-mirembe-7575/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ec-nullifies-kibale-nup-candidate-declares-rival-winner--3020322</ref><ref>https://cbsfm.ug/electoral-commission-releases-2021-parliamentary-election-report-17-were-unapposed-in-favour-of-nrm/</ref> Mu Palamenti eyekkumineemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza N'emizannyo.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-education-and-sports/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Abigaba Cuthbert Mirembe yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975 eri Charles Mirembe ne mukyala we Mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Taata we yali musomesa, ng'ate maama we yali mukyala w'awaka. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] ankoxlys5gwd17dbof0xynnaqj6w3bg 63034 63033 2026-07-16T08:10:40Z Timothy Minister 11393 Ntereezezzaamu ensobi entonotono ezibadde mu mpandiika 63034 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Abigaba Cuthbert Mirembe.jpg|thumb|Abigaba Cuthbert Mirembe]] '''Abigaba Cuthbert Mirembe''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975. [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]]<nowiki/>munnabyabufuzi era yinginiya. Yaakiikirira essaza lya Kibale mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti ye Kamwenge]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2017.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=9</ref><ref>http://parliamentwatch.ug/meeting/full-list-on-how-mps-voted-for-the-second-reading/</ref><ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2016-05-17 |title=List of Members of Parliament of the 10th Parliament of Uganda |url=http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240329021925/http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |archive-date=2024-03-29 |access-date=2019-04-24 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/abigaba-cuthbert-mirembe-7575/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ec-nullifies-kibale-nup-candidate-declares-rival-winner--3020322</ref><ref>https://cbsfm.ug/electoral-commission-releases-2021-parliamentary-election-report-17-were-unapposed-in-favour-of-nrm/</ref> Mu Paalamenti eyekkumineemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-education-and-sports/</ref> == Obuto bwe n'okusoma kwe == Abigaba Cuthbert Mirembe yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975 eri Charles Mirembe ne mukyala we Mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Taata we yali musomesa, ng'ate maama we yali mukyala w'awaka. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 5jf09hk47g1raz1b58bq8s2vks67n1i Achia Remegio 0 10532 62849 61347 2026-07-15T13:50:01Z Berniter 10779 Ngaseeko Data box 62849 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' yazaalibwa nga 27 Ogwekkumineebiri 1970, munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nakapiripirit okuva mu 2006, okutuuka nakati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Musajja mufumbo eyawasa omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] l6wl2gdgom6k8bcygtkj2nnl294cmbc 62850 62849 2026-07-15T13:50:33Z Berniter 10779 62850 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970, munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nakapiripirit okuva mu 2006, okutuuka nakati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Musajja mufumbo eyawasa omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] b3ei4ste8tx6evvqf7iyymj2b5dw5wx 62851 62850 2026-07-15T13:51:21Z Berniter 10779 62851 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nakapiripirit okuva mu 2006, okutuuka nakati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Musajja mufumbo eyawasa omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] m6zjluv3b8l3cuzwwd2gi4txpx0hv5x 62852 62851 2026-07-15T13:52:18Z Berniter 10779 62852 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nakapiripirit okuva mu 2006, okutuuka nakati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Musajja mufumbo eyawasa omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] c7a9skcoxa5lkc96pcsiobm3zwh7p04 62856 62852 2026-07-15T14:07:21Z Berniter 10779 62856 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka nakati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Musajja mufumbo eyawasa omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] a4um3w14j57ucfcuwsv8nsjhyxzvvoi 62858 62856 2026-07-15T14:08:24Z Berniter 10779 62858 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Musajja mufumbo eyawasa omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 65zvkcdi5ia2tbm9eo1koqbdhwjbu7w 62859 62858 2026-07-15T14:14:09Z Berniter 10779 /* Obulamu bwe n'okusoma kwe */ 62859 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Musajja mufumbo eyawasa omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] h173req1zts8gborqy6d0gfg45klq4e 62860 62859 2026-07-15T14:17:45Z Berniter 10779 /* Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe */ 62860 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] j5gfriw0lcn5uwgue6nz8qno9wh4ced 62866 62860 2026-07-15T14:34:40Z Berniter 10779 /* Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe */ 62866 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] srzs8yj954syqdda0t2vhcnbl55e0p6 62867 62866 2026-07-15T14:35:24Z Berniter 10779 /* Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe */ 62867 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 21pap30ojpp27g82xp5acf66z10pmxa 62869 62867 2026-07-15T14:41:51Z Berniter 10779 /* Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe */ 62869 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] dro5avq10jm3tyrvflcdkhlvj5xwqij 62871 62869 2026-07-15T14:49:43Z Berniter 10779 /* Gyenvudde w'emirimu gye */ 62871 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] py43yjoiajdwnr1767ncz25btvf6kdm 62872 62871 2026-07-15T14:50:33Z Berniter 10779 /* Gyenvudde w'emirimu gye */ 62872 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 0fr8yyu6iwm7sq3gb01aj41v9j9y8mk 62873 62872 2026-07-15T14:50:51Z Berniter 10779 /* Gyenvudde w'emirimu gye */ 62873 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] hfh7gmoaezaslhgrhj452ph0xcoadsn 62875 62873 2026-07-15T14:56:50Z Berniter 10779 /* Gyenvudde w'emirimu gye */ 62875 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 2wguxg6g664qxggxilhq3l9dyxsjvqb 62876 62875 2026-07-15T14:57:43Z Berniter 10779 /* Gyenvudde w'emirimu gye */ 62876 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Obukuubagano == Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] eugf9bv0p07aexhd3vtdcj1ujmqag18 62878 62876 2026-07-15T14:59:31Z Berniter 10779 /* Obukuubagano */ 62878 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] peh43nwxog4u3e8lkkbnov03r3behnc 62881 62878 2026-07-15T15:01:50Z Berniter 10779 removed [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62881 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] fq1ve39cycx11qoti7qc4p2ubiwgioa 62882 62881 2026-07-15T15:02:09Z Berniter 10779 removed [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62882 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 3y80bu78uqqqygu8h3h8fqzkrbkk8yd 62883 62882 2026-07-15T15:02:19Z Berniter 10779 removed [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62883 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] k7l4o2w9ke3ia8mksxr4hcm1syhfoyx 62885 62883 2026-07-15T15:02:54Z Berniter 10779 62885 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Abazaalibwa mu 1970]] q4yj5kjpj87iy2v1tz9scib2sbxw7wx 62886 62885 2026-07-15T15:03:21Z Berniter 10779 62886 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Abazaalibwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] cua0i3i55trpq2omoaf0xrp4v980zy2 62888 62886 2026-07-15T15:04:17Z Berniter 10779 62888 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Abazaalibwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]] lamzal0br7trunbysl7q3f1anorg3k1 62890 62888 2026-07-15T15:05:54Z Berniter 10779 62890 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Abazaalibwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]] 8i7mbzdkg7icegj9v4lrj3t553vccj9 62892 62890 2026-07-15T15:09:13Z Berniter 10779 62892 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Achia Remegio''' (yazaalibwa 27 Ogwekkumineebiri 1970)Munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nabilatuk okuva 2006, okutuuka kati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref> == Ebimukwatako ebyomunda n'okusoma kwe == Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Mufumbo eri omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" /> Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyafunila Dipuloma mu kusomesa. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" /> == Gyenvudde w'emirimu gye == Yaweereza ng'Omuweereza omukugu mu Kibiina ky'Amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku By'Emmere n'Eby'Obulimi (FAO) okuva Ogwekkuminogumu 1999 okutuuka Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva Ogwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva Ogwokuna 2006 okutuuka leero, abadde mmemba mu Paalamenti  ng'akola emirimu omuli okwekenneenya engeri eby'obugagga gye bigabanyizibwamu, okusesengula n'okwekenneenya embalirira y'eggwanga, n'okulaba ng'enteekateeka z'embalirira ziteekebwa mu nkola mu ngeri etuukiriza ebigendererwa..<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" /> Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" /> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]] * [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda] [[Category:Abazaalibwa mu 1970]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi ebekibiina kya National Resistance Movement]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti ya Nakapiripirit]] [[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'ye Karamoja]] hxzq6saxy9qa0pdy4b2u93td2ggqkph Alintuma Nsambu 0 10578 62937 61456 2026-07-15T18:03:06Z Ssebuufu 9882 62937 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu akiikirira eggwanga lye mu mawanga g'ebweru , Munnabyabufuzi, [[Munnayuganda]] , mu Paalamenti. Yaweerezako nga Minisita omubeezi ow'amawulire n'eby'empuliziganya okuva mu mwaka gwa 2006 okutuusa mu 2011.<ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] rqqouzd7u1sgy5ppjjkldznzrqoscy9 62938 62937 2026-07-15T18:05:04Z Ssebuufu 9882 62938 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu akiikirira eggwanga lye mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako nga Minisita omubeezi ow'amawulire n'eby'empuliziganya okuva mu mwaka gwa 2006 okutuusa mu 2011.<ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] fv927xcms8gb8cihitmesfl21w50o3e 62939 62938 2026-07-15T18:07:27Z Ssebuufu 9882 62939 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu akiikirira eggwanga lye mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako nga Minisita omubeezi ow'amawulire ne Tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa mu 2011.<ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] lkxngwkjoyeu4ok41z2ul258ysch2cp 62940 62939 2026-07-15T18:07:46Z Ssebuufu 9882 62940 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu akiikirira eggwanga lye mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako nga Minisita omubeezi ow'amawulire ne Tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] cfh6nbya6pncc61gpl1yn9jrldpdqq6 63102 62940 2026-07-16T10:58:11Z ~2026-40131-11 11459 Ntaddeko ekijuliziddwa 63102 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] g4au04ttngikcsr8ox6j0fqwlfh7z14 63103 63102 2026-07-16T11:04:48Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu ekijuliziddwa 63103 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nakwt6l1ly571up3hf77kv4xhdi2nsi 63104 63103 2026-07-16T11:07:04Z Ssebuufu 9882 63104 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 3qkqx89n8erkpjtmlsd58v2fzrg7kxl 63105 63104 2026-07-16T11:08:23Z Ssebuufu 9882 Obuvo bwe n'okusoma kwe 63105 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 4ah4pt1itrshjwbx3abxri402mds6ty 63108 63105 2026-07-16T11:09:56Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe n'okusoma kwe */ 63108 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku [[United States International University]] mu [[San Diego]] ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] mswtlkr6wvo2miswpe73a3vlonwqjfa 63110 63108 2026-07-16T11:14:05Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu Emirimu gye 63110 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku [[United States International University]] mu [[San Diego]] ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] o87kz3wg1o3fxe6q1eu9frxrh66mlem 63111 63110 2026-07-16T11:15:03Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 63111 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku [[United States International University]] mu [[San Diego]] ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] qwhtc7rbyiws0qc0d5ezkegc5lgkyvv 63113 63111 2026-07-16T11:17:15Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 63113 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku [[United States International University]] mu [[San Diego]] ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu akwanaganya pulogulaamu ya [[Exchange Students’ Program]] eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] n9tzywornzlkt3pf913g2txfi62ud4s 63114 63113 2026-07-16T11:25:24Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 63114 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku [[United States International University]] mu [[San Diego]] ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu akwanaganya pulogulaamu ya [[Exchange Students’ Program]] eya European Union ku yunivasite ya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] cotlvi9v32ciqt7vgy6yv8shrrfph2q 63115 63114 2026-07-16T11:40:42Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe n'okusoma kwe */ 63115 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu akwanaganya pulogulaamu ya [[Exchange Students’ Program]] eya European Union ku yunivasite ya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto ey'Obuvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu k'eggwanga aka bonna aka 2011, yawangulwa [[Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] dpquvy9srkup8rb74j9hc2fe0lbw5rw 63116 63115 2026-07-16T11:44:22Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 63116 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu akwanaganya pulogulaamu ya [[Exchange Students’ Program]] eya European Union ku yunivasite ya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref> Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto ey'Obuvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu k'eggwanga aka bonna aka 2011, yawangulwa [[Florence Namayanja]], ow'e [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] mu326nbqy870s65ax5y8ib1b475kzzp 63117 63116 2026-07-16T11:51:57Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 63117 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu akwanaganya pulogulaamu ya [[Exchange Students’ Program]] eya European Union ku yunivasite ya Technical University of Braunschweig mu Germany. Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto ey'Obuvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu k'eggwanga aka bonna aka 2011, yawangulwa [[Florence Namayanja]], ow'e [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party]].<ref>"Alintuma Nsambu Loses His Bukoto East Parliamentary Seat". Archived from the original on 2012-03-25. Retrieved 2011-06-05.</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 81jkqz0f6rztdp7z2nek1ny2nddpn7r 63118 63117 2026-07-16T11:52:35Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu gye */ 63118 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alintuma Nsambu''' ng'era amanyiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' Mukungu omubaka akiikirira eggwanga mu mawanga g'ebweru ,Munnabyabufuzi, era yali mubaka wa Paalamenti [[Munnayuganda]]. Yaweerezako ng'eyali Minisita omubeezi ow'amawulire ne tekinologiya w'eby'empuliziganya okuva mu 2006 okutuusa 2011.<ref>Alintuma Nsambu Appointed State Minister for ICT In 2006<sup>&#x5B;''permanent dead link''&#x5D;</sup></ref><ref>''The African Union's Agenda 2063:Assessing the Development Vision for Africa'' (PDF). 2220-2228 River Building: Carleton University. 2015-03-12. pp.&nbsp;2, 4.</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>Museveni Names New Cabinet, May 2011</ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye == Okuva mu 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu akwanaganya pulogulaamu ya [[Exchange Students’ Program]] eya European Union ku yunivasite ya Technical University of Braunschweig mu Germany. Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto ey'Obuvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu k'eggwanga aka bonna aka 2011, yawangulwa [[Florence Namayanja]], ow'e [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party]].<ref>"Alintuma Nsambu Loses His Bukoto East Parliamentary Seat". Archived from the original on 2012-03-25. Retrieved 2011-06-05.</ref><ref>Florence Namayanja of DP Is MP for Bukoto East Constituency, 2011 – 2016</ref> Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party. Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa. Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas. Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria). == By'akoze == Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State. Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID). Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda. == Ebimukwatako eby'omunda == Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]] [[Category:Abaganda]] [[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]] [[Category:Ba minisita ba Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] kpukxzxfw4vy7biou1y5mfacgcq7yj9 Tamale Mirundi 0 10810 62894 59151 2026-07-15T15:18:22Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Databox 62894 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Joseph Tamale Mirundi''' ( yazaalibwa nga 30 Ogwomukaaga 1964 - n'afa nga 13 Agwomunaana, 2024) yali munnamawulire, omuwandiisi era [[:en:Political_science|omwekenneenya w'ebyobufuzi]] owa Uganda eyalabikira ku ttivvi eziwerako nga NBS ne STV n'emikutu emirala egy'ebyempuliziganya gamba nga leediyo n'emikutu gya 'Social Media ng'asunsula ensonga z'ebyebyobufuzi n'ebikwata ku bantu. Okugeza nga ku Pulogulaamu ya Sharp Talk with Tamale Mirunda ku STV.<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200714/96328/hours-after-quitting-nbs-kazibwe-bashir-teams-up-with-tamale-mirundi-for-new-political-show-on-stv.html</ref> Mu 2022, Tamale yatandikawo olupapula lw'amawulire ku yintaneeti mwe yafulumyanga amawulire agaayitibwanga Kab News. Yakolako ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] ku pulogulaamu One on One.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2023-12-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231226193716/https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/tag/tamale-mirundi/</ref> Ate mu 2021, yeegatta ku STV Uganda n'abeeranga ku pulogulaamu ya The Sharp Talk n'eya Embuga eyalagibwanga emirundi ebiri mu wiiki.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ek6hfOuZ1zE</ref> Yaliko munnamawulire wa Pulezidenti, era omuwi w'amagezi we ku mikutu gy'amawulire.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Story-behind-Tamale-Mirundi-s-sacking/688334-2810636-ujslag/index.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1303732/contract-expired-tamale-mirundi</ref><ref>https://flashugnews.com/joseph-tamale-mirundi-biography-early-life-family-politics-and-education/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tamale-mirundi-demoted/</ref> Joseph Tamale Mirundi ajjukirwa nga munnamawulire omuvumu eyavumirira abali mu buyinza b'alaba nga tebakola bulungi ne kireetawo abantu bangi okwogera ku ndowooza ze n'obukuubagano obw'enjawulo. Tamale yaliko omuwandiisi w'olupapula lwa Munno nga tannafuuka munnamawulire omutendeke. <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/TAMALE-MIRUNDI--RIPPING-OPEN-THE-MOTOR-MOUTHED-POLITICIAN/691232-1659046-hitnpu/index.html</ref> Mu 2017, yayimirizibwa ku pulogulaamu ya One On One olw’okukozesa olulimi oluvuma. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1453172/nbs-trouble-tamale-mirundi</ref> [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] (Pulezidenti wa [[Yuganda|Uganda]] ) yamuwa ekirabo ky'emmotoka empya ng'amusiima olw’emirimu gye ey'amawulire. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/museveni-gifts-tamale-mirundi-brand-new-car-over-his-stance-on-mafia-dealings.html</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/2020/02/25/president-museveni-gifts-tamale-mirundi-with-monster-300m-ride/</ref> Mirundi yalagula n'okugwa kwa [[:en:Eric_Sakwa|Eric Sakwa]] eyali RDC w'e Jinja. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606034233/https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606035301/https://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |url-status=dead }}</ref> Ono era yalagula nti ekibiina kya [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power,]] ekya [[Bobi Wine]] kyali kya kufuna ebifo ebiwera mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/01/tamale-mirundi-predicts-people-power-will-dominate-parliament-in-2021.html</ref> Mu 2015, mukyala we omukulu, Juliet Nassimbwa yayagala okwawukana naye olw’obutakkaanya mu byobufuzi. <ref>https://bigeye.ug/breaking-tamale-mirundi-separating-with-one-of-his-wives/</ref> Yalumiriza nti yali yaweebwa obutwa mu 2019. <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/24/i-was-poisoned-and-i-know-who-did-it-says-tamale-mirundi/</ref> Ono era yatwalibwako mu kkooti nga munnamateeka Mabirizi amuvunaana okutyoboola erinnya lye. <ref>https://observer.ug/news/headlines/60229-mabirizi-drags-tamale-mirundi-to-court-for-defamation</ref> Mu 2015, abalamuzi baawa Pulezidenti Museveni anagezi okugoba Mirundi olw’okukumanga omuliro mu bantu bakomenye amateeka. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618211505/https://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |url-status=dead }}</ref> We bwatuukira nga 16 Ogwomukaaga, 2020, Tamale yali awereddwa okulabikako ku pulogulaamu ya One on One ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . Enkeera yalangiridde nti pulogulaamu eno yali ejja kubeeranga ku [[:en:Facebook|mukutu gwa Facebook]] ne [[:en:YouTube|YouTube]].<ref>{{Cite web |url=https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618235234/https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako n’obuyigirize bwe == Tamale Mirundi yazaalibwa Namatovu Molly ne Yowana Mirundi okuva ku kyalo Matale-Kalagala mu [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti y’e Kyotera]] edda eyali ekitundu ku [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]] ng’omwana waabwe ow’omwenda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/people/tamale-mirundi-a-man-of-humble-origins-NV_193979</ref> Kigambibwa nti yasengukira mu Kampala mu 1979 okusoma siniya era omulimu gw’ebyamawulire yagutandikira mu lupapula lwa Munno mu kiseera kye yamala mu mwaka ogwokusatu mu siniya. <ref name=":0">[https://nilepost.co.ug/news/211805/tamale-mirundi-was-life-itself-and-only-death-could-catch-up-with-him Tamale Mirundi was life itself and only death could catch up with him]</ref> Yalina diguli ya Bachelors mu by'empuliziganya okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]]. Yatandikawo empapula z'amawulire bbiri ez'obwannannyini okwali, The Voice ne Lipoota oluvannyuma lw'okutikkirwa ku yunivasite. <ref name=":0" /> == Okufa kwe == Tamale yafa oluvannuma lw'okulwala amawuggwe mu [[:en:Kisubi_Hospital|ddwaaliro e Kisubi]], nga 13 August 2024, gye yali amaze omwezi mulamba ng’ajjanjabwa. Yalina emyaka 60 egy'obukulu. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-commentator-tamale-mirundi-dies--4724622</ref> <ref>https://www.pulse.ug/news/local/tamale-mirundi-is-dead/pzqxyng</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/%f0%9f%94%b4-breaking-news-tamale-mirundi-is-dead-family-confirms/</ref> == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] gwjqab961ouisfs8xvn4un4zj733wfn 62895 62894 2026-07-15T15:29:40Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Empanddika mu kitundu "Okufa kwe" 62895 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Joseph Tamale Mirundi''' ( yazaalibwa nga 30 Ogwomukaaga 1964 - n'afa nga 13 Agwomunaana, 2024) yali munnamawulire, omuwandiisi era [[:en:Political_science|omwekenneenya w'ebyobufuzi]] owa Uganda eyalabikira ku ttivvi eziwerako nga NBS ne STV n'emikutu emirala egy'ebyempuliziganya gamba nga leediyo n'emikutu gya 'Social Media ng'asunsula ensonga z'ebyebyobufuzi n'ebikwata ku bantu. Okugeza nga ku Pulogulaamu ya Sharp Talk with Tamale Mirunda ku STV.<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200714/96328/hours-after-quitting-nbs-kazibwe-bashir-teams-up-with-tamale-mirundi-for-new-political-show-on-stv.html</ref> Mu 2022, Tamale yatandikawo olupapula lw'amawulire ku yintaneeti mwe yafulumyanga amawulire agaayitibwanga Kab News. Yakolako ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] ku pulogulaamu One on One.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2023-12-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231226193716/https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/tag/tamale-mirundi/</ref> Ate mu 2021, yeegatta ku STV Uganda n'abeeranga ku pulogulaamu ya The Sharp Talk n'eya Embuga eyalagibwanga emirundi ebiri mu wiiki.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ek6hfOuZ1zE</ref> Yaliko munnamawulire wa Pulezidenti, era omuwi w'amagezi we ku mikutu gy'amawulire.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Story-behind-Tamale-Mirundi-s-sacking/688334-2810636-ujslag/index.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1303732/contract-expired-tamale-mirundi</ref><ref>https://flashugnews.com/joseph-tamale-mirundi-biography-early-life-family-politics-and-education/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tamale-mirundi-demoted/</ref> Joseph Tamale Mirundi ajjukirwa nga munnamawulire omuvumu eyavumirira abali mu buyinza b'alaba nga tebakola bulungi ne kireetawo abantu bangi okwogera ku ndowooza ze n'obukuubagano obw'enjawulo. Tamale yaliko omuwandiisi w'olupapula lwa Munno nga tannafuuka munnamawulire omutendeke. <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/TAMALE-MIRUNDI--RIPPING-OPEN-THE-MOTOR-MOUTHED-POLITICIAN/691232-1659046-hitnpu/index.html</ref> Mu 2017, yayimirizibwa ku pulogulaamu ya One On One olw’okukozesa olulimi oluvuma. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1453172/nbs-trouble-tamale-mirundi</ref> [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] (Pulezidenti wa [[Yuganda|Uganda]] ) yamuwa ekirabo ky'emmotoka empya ng'amusiima olw’emirimu gye ey'amawulire. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/museveni-gifts-tamale-mirundi-brand-new-car-over-his-stance-on-mafia-dealings.html</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/2020/02/25/president-museveni-gifts-tamale-mirundi-with-monster-300m-ride/</ref> Mirundi yalagula n'okugwa kwa [[:en:Eric_Sakwa|Eric Sakwa]] eyali RDC w'e Jinja. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606034233/https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606035301/https://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |url-status=dead }}</ref> Ono era yalagula nti ekibiina kya [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power,]] ekya [[Bobi Wine]] kyali kya kufuna ebifo ebiwera mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/01/tamale-mirundi-predicts-people-power-will-dominate-parliament-in-2021.html</ref> Mu 2015, mukyala we omukulu, Juliet Nassimbwa yayagala okwawukana naye olw’obutakkaanya mu byobufuzi. <ref>https://bigeye.ug/breaking-tamale-mirundi-separating-with-one-of-his-wives/</ref> Yalumiriza nti yali yaweebwa obutwa mu 2019. <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/24/i-was-poisoned-and-i-know-who-did-it-says-tamale-mirundi/</ref> Ono era yatwalibwako mu kkooti nga munnamateeka Mabirizi amuvunaana okutyoboola erinnya lye. <ref>https://observer.ug/news/headlines/60229-mabirizi-drags-tamale-mirundi-to-court-for-defamation</ref> Mu 2015, abalamuzi baawa Pulezidenti Museveni anagezi okugoba Mirundi olw’okukumanga omuliro mu bantu bakomenye amateeka. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618211505/https://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |url-status=dead }}</ref> We bwatuukira nga 16 Ogwomukaaga, 2020, Tamale yali awereddwa okulabikako ku pulogulaamu ya One on One ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . Enkeera yalangiridde nti pulogulaamu eno yali ejja kubeeranga ku [[:en:Facebook|mukutu gwa Facebook]] ne [[:en:YouTube|YouTube]].<ref>{{Cite web |url=https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618235234/https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako n’obuyigirize bwe == Tamale Mirundi yazaalibwa Namatovu Molly ne Yowana Mirundi okuva ku kyalo Matale-Kalagala mu [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti y’e Kyotera]] edda eyali ekitundu ku [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]] ng’omwana waabwe ow’omwenda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/people/tamale-mirundi-a-man-of-humble-origins-NV_193979</ref> Kigambibwa nti yasengukira mu Kampala mu 1979 okusoma siniya era omulimu gw’ebyamawulire yagutandikira mu lupapula lwa Munno mu kiseera kye yamala mu mwaka ogwokusatu mu siniya. <ref name=":0">[https://nilepost.co.ug/news/211805/tamale-mirundi-was-life-itself-and-only-death-could-catch-up-with-him Tamale Mirundi was life itself and only death could catch up with him]</ref> Yalina diguli ya Bachelors mu by'empuliziganya okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]]. Yatandikawo empapula z'amawulire bbiri ez'obwannannyini okwali, The Voice ne Lipoota oluvannyuma lw'okutikkirwa ku yunivasite. <ref name=":0" /> == Okufa kwe == Tamale yafa obulwadde bw’amawuggwe mu ddwaaliro e Kisubi mu Gwomunaana 13, 2024, gye yali amaze omwezi mulamba ng’ali mu ddwaaliro. Yalina emyaka 60.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-commentator-tamale-mirundi-dies--4724622</ref> <ref>https://www.pulse.ug/news/local/tamale-mirundi-is-dead/pzqxyng</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/%f0%9f%94%b4-breaking-news-tamale-mirundi-is-dead-family-confirms/</ref> == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] rktwo0e9echnlaucorv3o54bgs6mlg6 63109 62895 2026-07-16T11:13:08Z Musuuza 11013 63109 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Joseph Tamale Mirundi''' ( yazaalibwa nga 30 Ogwomukaaga 1964 - n'afa nga 13 Agwomunaana, 2024) yali munnamawulire, omuwandiisi era [[:en:Political_science|omwekenneenya w'ebyobufuzi]] owa Uganda eyalabikira ku ttivvi eziwerako nga NBS ne STV n'emikutu emirala egy'ebyempuliziganya gamba nga leediyo n'emikutu gya 'Social Media ng'asunsula ensonga z'ebyebyobufuzi n'ebikwata ku bantu. Okugeza nga ku Pulogulaamu ya Sharp Talk with Tamale Mirunda ku STV.<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200714/96328/hours-after-quitting-nbs-kazibwe-bashir-teams-up-with-tamale-mirundi-for-new-political-show-on-stv.html</ref> Mu 2022, Tamale yatandikawo olupapula lw'amawulire ku yintaneeti mwe yafulumizanga amawulire agaayitibwanga Kab News. Yakolako ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] ku pulogulaamu eyitibwa One on One.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2023-12-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231226193716/https://nbs.ug/category/one-on-one-with-tamale/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://nilepost.co.ug/tag/tamale-mirundi/</ref> Ate mu 2021, yeegatta ku STV Uganda ng'aweereza ku pulogulaamu ya The Sharp Talk n'Embuga eyalagibwanga emirundi ebiri mu wiiki.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ek6hfOuZ1zE</ref> Yali mukungu eyali avunaanyizibwa ku by’empuliziganya n’amawulire ebya Pulezidenti, era omuwi w'amagezi we ku mikutu gy'amawulire.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Story-behind-Tamale-Mirundi-s-sacking/688334-2810636-ujslag/index.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1303732/contract-expired-tamale-mirundi</ref><ref>https://flashugnews.com/joseph-tamale-mirundi-biography-early-life-family-politics-and-education/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tamale-mirundi-demoted/</ref> Joseph Tamale Mirundi ajjukirwa nga munnamawulire omuvumu eyavumirira abali mu buyinza b'alaba nga tebakola bulungi ne kireetawo abantu bangi okwogera ku ndowooza ze n'obukuubagano obw'enjawulo. Tamale yaliko omuwandiisi w'olupapula lwa Munno nga tannafuuka munnamawulire omutendeke. <ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/TAMALE-MIRUNDI--RIPPING-OPEN-THE-MOTOR-MOUTHED-POLITICIAN/691232-1659046-hitnpu/index.html</ref> Mu 2017, yayimirizibwa ku pulogulaamu ya One On One olw’okukozesa olulimi oluvuma. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1453172/nbs-trouble-tamale-mirundi</ref> [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] (Pulezidenti wa [[Yuganda|Uganda]] ) yamuwa ekirabo ky'emmotoka empya ng'amusiima olw’emirimu gye ey'amawulire. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/museveni-gifts-tamale-mirundi-brand-new-car-over-his-stance-on-mafia-dealings.html</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/2020/02/25/president-museveni-gifts-tamale-mirundi-with-monster-300m-ride/</ref> Mirundi yalagula n'okugwa kwa [[:en:Eric_Sakwa|Eric Sakwa]] eyali RDC w'e Jinja. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606034233/https://kampalasun.co.ug/2020/05/08/how-tamale-mirundi-besigye-bobi-wine-predicted-sakwas-downfall/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200606035301/https://www.thtube.pro/video-6616283052656282447561 |url-status=dead }}</ref> Ono era yalagula nti ekibiina kya [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power,]] ekya [[Bobi Wine]] kyali kya kufuna ebifo ebiwera mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/01/tamale-mirundi-predicts-people-power-will-dominate-parliament-in-2021.html</ref> Mu 2015, mukyala we omukulu, Juliet Nassimbwa yayagala okwawukana naye olw’obutakkaanya mu byobufuzi. <ref>https://bigeye.ug/breaking-tamale-mirundi-separating-with-one-of-his-wives/</ref> Yalumiriza nti yali yaweebwa obutwa mu 2019. <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/24/i-was-poisoned-and-i-know-who-did-it-says-tamale-mirundi/</ref> Ono era yatwalibwako mu kkooti nga munnamateeka Mabirizi amuvunaana okutyoboola erinnya lye. <ref>https://observer.ug/news/headlines/60229-mabirizi-drags-tamale-mirundi-to-court-for-defamation</ref> Mu 2015, abalamuzi baawa Pulezidenti Museveni amagezi okugoba Mirundi olw’okukumanga omuliro mu bantu bamenye amateeka. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618211505/https://redpepper.co.ug/2020/06/tamale-mirundi-leaves-nbs-tv/ |url-status=dead }}</ref> We bwatuukira nga 16 Ogwomukaaga, 2020, Tamale yali awereddwa okulabikako ku pulogulaamu ya One on One ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . Enkeera yalangirira nti pulogulaamu eno yali ejja kubeera ku [[:en:Facebook|mukutu gwa Facebook]] ne [[:en:YouTube|YouTube]] okutuusa lwe wanaabaawo okulangirira okulala.<ref>{{Cite web |url=https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |title=Archive copy |access-date=2024-08-18 |archive-date=2020-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200618235234/https://eyalama.com/tamale-mirundi-finally-announces-his-next-move-after-exit-from-nbs-tv-and-top-radio/ |url-status=dead }}</ref> == Obulamu bwe n'okusoma kwe == Tamale Mirundi yazaalibwa Namatovu Molly ne Yowana Mirundi okuva ku kyalo Matale-Kalagala mu [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti y’e Kyotera]] edda eyali ekitundu ku [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]] ng’omwana waabwe ow’omwenda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/people/tamale-mirundi-a-man-of-humble-origins-NV_193979</ref> Kigambibwa nti yasengukira mu Kampala mu 1979 okusoma siniya era omulimu gw’ebyamawulire yagutandikira mu lupapula lwa Munno mu kiseera kye yamala mu mwaka ogwokusatu mu siniya. <ref name=":0">[https://nilepost.co.ug/news/211805/tamale-mirundi-was-life-itself-and-only-death-could-catch-up-with-him Tamale Mirundi was life itself and only death could catch up with him]</ref> Yalina diguli ya Bachelors mu by'empuliziganya okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]]. Yatandikawo empapula z'amawulire bbiri ez'obwannannyini okwali, The Voice ne Lipoota oluvannyuma lw'okutikkirwa ku yunivasite. <ref name=":0" /> == Okufa kwe == Tamale yafa obulwadde bw’amawuggwe mu ddwaaliro e Kisubi mu Gwomunaana 13, 2024, gye yali amaze omwezi mulamba ng’ali mu ddwaaliro. Yalina emyaka 60.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-commentator-tamale-mirundi-dies--4724622</ref> <ref>https://www.pulse.ug/news/local/tamale-mirundi-is-dead/pzqxyng</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/%f0%9f%94%b4-breaking-news-tamale-mirundi-is-dead-family-confirms/</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] qhn6fj6s75xb2rlzflqxjh6uznlvll3 Adrian Kivumbi Ddungu 0 10863 63107 35918 2026-07-16T11:09:42Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 63107 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Adrian Kivumbi Ddungu''' (15 July 1923 – 30 December 2009)Yali musaseredooti wa [[:en:Catholic|kaleziya katulika]] eyawereza nga [[:en:Bishop_(Catholic_Church)|omusumba]] owokubiri mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Masaka|ssaza lye Masaka]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu mwezi oggwekkuminogumu1961 okutuusa 10 omwezi ogusooka 1998.<ref name="1R"/> == Gyenvudde w'obusaseredooti bye == Yazaalibwa nga 15 July 1923 omwami Petero Lugwana n'omukyala Bulandina Nnakabugo Basanyukira,ku kyalo Ssango kati ekiyitibwa [[:en:Rakai_District|Rakai District]] .<ref name="1R"/> yasomeera Nkoni Primary school erisangibwa Nkoni kilometer 12 okulirana [[:en:Masaka–Mbarara_Road|oluguddo oluva e Masaka okudda e Mbarara.]]<nowiki/>wakati wa 1939 ne 1946,Ddungu yasomerako ku Bukalasa minor seminary era gyeyava naweebwa ekifo mu Kitigondo Major seminary mu 1946naye eno yasomerayo emyezi kkumi nga tanaba kweyongerayo n'emisomo mu kibuga Rome mu Italy .<ref name="2R">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&from=en&page=Adrian+Kivumbi+Ddungu#:~:text=View-,Sadab%20Kitatta%20Kaaya%20(3%20January%202010).%20%22Obituary%3A%20Fare%20Thee%20Well,This%20reference%20is%20used%203%20times%20on%20this%20page.,-Issues</ref> Ddunguyalya obusaserodooti nga 20 /12/1952 era nawereza e Masaka okutuusa 11/11/1961.<ref name="1R">http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bddungu.html</ref> == Ng'omusumba == Yalondebwa [[:en:Pope_John_XXIII|Pope John XXIII]] okuba omusumba nga 11 / 1961,era yatuuzibwa ng' omusumba we Masaka nga 18/3/1962 era yatuuzibwa Ssaabasumba [[:en:Joseph_Kiwánuka|Joseph Nakabaale Kiwánuka]]†, ng' ayambibwako omusumba wa Rubaga Vincent Billington, omusumba wa Kampala ne [[Vincent Joseph McCauley]], omusumba wa Portal. Ddungu yawumula nga omusumba we saza lye Masaka nga10/1/ 1998. Mugwe kkumi 2009, Bishop Ddungu yalwala okusanyalala natwaribwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|St. Francis Hospital Nsambya]], [[Kampala]],ekibuga kya Uganda ekikulu Nga ali mu ddwaliro embeera ye yasajjuka era naffa nga . 30/12/ 2009,ng' alina emyaka 86 n'emyezi ettaano.<ref name="1R"/><ref name="2R"/><ref name="3R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-833060-cb97ixz/index.html |access-date=2024-09-03 |archive-date=2019-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190810125018/https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-833060-cb97ixz/index.html |url-status=dead }}</ref> == Obuwereza nga webugobererwa == {{s-start}} {{succession box|before=[[Joseph Kiwánuka|Joseph Nakabaale Kiwanuka]] (1939–1960)|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Masaka|Masaka]]|years='''1961–1998'''|after=[[John Baptist Kaggwa]] (1998–2019)}} {{s-end}} == Ebijuriziddwa == fz27z66sv0s1tf16uuuc18zbcyyoa0g Adolf Mwesige 0 11033 62822 62546 2026-07-15T12:59:48Z 24RAY 11014 removed [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]; added [[Category:ABaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62822 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Adolf Kasaija Mwesige</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era [[Munnayuganda]], Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu Gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[Minisitule y'ebyokwerinda n'ensonga z'abaazirwanako|Minisita avunaanyizibwa ku By'okwerinda n'Ensonga z'Abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era yeyali [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'e Ssaza ly'e Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Ogwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera Siniya y'ey'omukaaga kusomere lya Nyakasura e [[Fort Portal]]. Mwesige alina Ddiguli y'esooka mu mateeka okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva [[Law Development Centre|mu ttendekero lya bannamateeka]] erya (Law Development Centre) mu [[Kampala]] . Alina ne dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole kya Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], mu [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mirimu == Mwesige yali yakkirizibwa okubeera Omuwolereza mu Kkooti enkulu eya Uganda okuva mu 1994. Wakati wa 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze addukkanya enkolagana mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka, Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe mu kakiiko akafuga Ebitundu mu Gavumenti za mawanga omwegattira ensi zamatwale ga Bungereza akayitibwa [[Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa ku kifo ky'Obwaminisita W'ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016, ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]], eyasuulibwa okuva mu kabbineeti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] mu kifo kino nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige ye Mulabirizi w'ebiwandiiko bya Paalamenti ya Uganda okuva lweyasisiinkana n'omukulembeze w'Eggwanga Yoweri Museveni natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021.mu kifo kino yasikira Jane Kibirige.<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamala essaawa eziwera nga banoonya muzi ofiisi mu Paalamenti, omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula kugenda n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:ABaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] ed4lzbaz779vql2b7s00zcrhwj2rflq 62824 62822 2026-07-15T13:01:37Z 24RAY 11014 removed [[Category:ABaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]; added [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62824 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Adolf Kasaija Mwesige</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era [[Munnayuganda]], Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu Gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[Minisitule y'ebyokwerinda n'ensonga z'abaazirwanako|Minisita avunaanyizibwa ku By'okwerinda n'Ensonga z'Abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era yeyali [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'e Ssaza ly'e Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Ogwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera Siniya y'ey'omukaaga kusomere lya Nyakasura e [[Fort Portal]]. Mwesige alina Ddiguli y'esooka mu mateeka okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva [[Law Development Centre|mu ttendekero lya bannamateeka]] erya (Law Development Centre) mu [[Kampala]] . Alina ne dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole kya Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], mu [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mirimu == Mwesige yali yakkirizibwa okubeera Omuwolereza mu Kkooti enkulu eya Uganda okuva mu 1994. Wakati wa 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze addukkanya enkolagana mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka, Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe mu kakiiko akafuga Ebitundu mu Gavumenti za mawanga omwegattira ensi zamatwale ga Bungereza akayitibwa [[Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa ku kifo ky'Obwaminisita W'ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016, ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]], eyasuulibwa okuva mu kabbineeti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] mu kifo kino nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige ye Mulabirizi w'ebiwandiiko bya Paalamenti ya Uganda okuva lweyasisiinkana n'omukulembeze w'Eggwanga Yoweri Museveni natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021.mu kifo kino yasikira Jane Kibirige.<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamala essaawa eziwera nga banoonya muzi ofiisi mu Paalamenti, omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula kugenda n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] hnf39m1n5f4qzv2extync5bozcun9hv Abdallah Mubiru 0 11076 63029 36494 2026-07-16T07:47:59Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 63029 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Abdallah Mubiru''' munna Uganda omutendesi w'omupiira mu Uganda era nga yaliko omuzannyi w'omuzannyo [[Omupiira ogw'ebigere|guno]] gwegumu ngatannawumula. Mu budde buno Mubiru yemutendesi wa Kiraabu ya [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] ezannyira mu liigi ya Uganda [[:en:Uganda_Premier_League|ey'okuntikko]]. Ono era yatendekako ne ttiimu endala ez'enjawulo mu liigi emu kwosssa n'ebweru wa Uganda. Mubiru ne [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga enkulu]] yajitendekako. == Obuto bwe n'emisomo == Abdallah Mubiru mutabani w'omwami Abdallah Nsubuga n'omukyala Amina Nakibuuka era yazaalibwa mu mwaka 1975. Okusoma yakutandikira ku Kanyange Primary School oluvannyuma gyeyava okwegatta ku [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] . Obuyigirize bwe mu byokutendeka omupiira buli ku ddaala erya layisinsi eya CAF A. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.elgonfm.com/news/details/839/kcca-fc-head-coach--abdallah-mubiru-delighted-by-the-current-kcca-fc-form |access-date=2024-11-06 |archive-date=2024-01-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240111165738/https://www.elgonfm.com/news/details/839/kcca-fc-head-coach--abdallah-mubiru-delighted-by-the-current-kcca-fc-form |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/kcca-fc-yet-to-reach-its-best-coach-abdallah-mubiru/</ref> == Nga omuzannyi w'omupiira == Mubiru mu biseera bye nga omuzannyi w'omupiira yazzannyanga mu makkati g'ekisaawe era nga yayolesanga obuvunaanyizibwa ku kisaawe mu kifo ekyo. Mubiru Yazannyirako mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], era nga eno yali omu ku bazannyi abatambulirwangako ensonga KCCA bweyali ewangula ekikopo kya liigi ya Uganda mu mwaka 1997. Kiraabu eno Yagizannyira okuva mu 1996 okutuuka mu 1998. <ref>https://www.kccafc.co.ug/abdallah-mubiru-named-kcca-fc-head-coach/</ref> Omutindo Mubitu gweyayolesa gwamuviirako okuyitibwa okuzannyira ttiimu ya Uganda eya Cranes okuva mu 1993 okutuusa 1995. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mubiru-handed-second-chance-to-revive-kcca--4432368</ref> == Omulimu gw’obutendesi == Mubiru okutendeka omupiira yakutandika mu mwaka 2012 ku kiraabu ya Proline FC nga 3 Ogwolubereberye 2012, era najitendeka okutuusa nga r 27 Ogekkumi 2013. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/abdallah-mubiru-named-proline-head-coach-1506090</ref> Mu mwaka 2014, Mubiru yegatta [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] okujitendeka nga 26 Ogwekuminogumu 2014, okutuuka nga 30 Ogwomukaaga 2015. <ref>https://www.kccafc.co.ug/abdallah-mubiru-named-kcca-fc-head-coach/</ref> Nga 18 Ogwomusanvu 2016, Mubiru yalondebwa kubutendesi bwa [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] kyokka nga wano teyalwawo kuba ennaku z'omwezi 4 Ogwekuminebiri 2016 yali amaze okuva ku bukulu buno. <ref>https://upl.co.ug/mubiru-re-unites-with-nsimbe-at-vipers/</ref> Mubiru bwava ku Vipers SC yeegatta ku [[Police FC (Uganda) .|Police FC]] 20 Ogwekuminebiri 2016 okutuusa mu Gwokuna nga 13 2022 era nga guno gwegumu kumulimu gw'obutendesi Mubiru gwakyasinze okuwangaalirako. <ref>https://www.bukedde.co.ug/bukedde/91369/abdallah-mubiru-eyes-vipers-scalp-in-top-of-t</ref> <ref>https://sports.mtn.co.ug/2022/04/13/police-football-club-part-ways-with-head-coach-abdallah-mubiru/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/tumwesigye-zaga-will-shine-at-police-fc-kasingye/</ref> Mu 2023, Abdallah yalondebwa okumyuuka omutendesi wa ttiimu y'eggwanga Uganda eyabakyala eya Crested Cranes kyokka Mubiru obuvunaanyizibwa buno yabugaana olwensonga ez'obuntu. <ref>https://www.independent.co.ug/mubiru-turns-down-crested-cranes-job/</ref> == Nga omutendesi wa Mbeya City == Mubiru yaliko omutendesi mu liigi y'eggwanga lya Tanzania ku kiraabu ya [[:en:Mbeya_City_F.C.|Mbeya City]] okuva mu mwaka 2022 okutuuka mu 2023 kyokka yadde wano teyalwawo nnyo yafuna okusoomozebwa okwamanyi <ref>https://www.pulsesports.ug/football/story/mubiru-suffers-attack-in-mbeya-city-play-off-defeat-2023062419133823345</ref> Bino byaliwo mu mupiira ogw'okusunsula aneetaaba mu liigi ya Tanzania Premier League sizoni eddako wakati wa Mbeya City (eyali erwana obutasalwako), ne Mashujaa FC (eyali erwana okulinnya mu liigi enkulu) mu [[:en:Sokoine_Stadium|kisaawe e Sokoine]] e Mbeya. Mashujaa FC yateeba goolo mu ddakiika ya 87 era olw'essanyu eringi abazannyi, abatendesi, kwossa nabakugu abalala baasituka mu bifo byabye okugenda okujaganya n'omuteebi wa ggoolo John Mudeba. Oluvannyuma lw'okujaguza, abatendesi bwebaali badda mu bifo byabwe, omutendesi w'abakwasi ba ggoolo owa Mashujaa FC yalumba Mubiru n’amukuba ekikonde mu feesi era bwatyo Mubiru nagwa wansi nga akutte mu feesi. Yadde bino byali bityo, Mashujaa FC yanyweza goolo yaayo era omupiira neguggwa goolo 1-0 bwetyo Mbeya City Mubiru gyeyali atendeka n'esalibwako okuva mu liigi gyeyali emazeemu emyaka 12 ate yo Mashujaa Fc nesumusiibwa okujja mu [[:en:Tanzanian_Premier_League|liigi ya Tanzania Premier]] . <ref>https://www.pulsesports.ng/football/story/mashujaa-coach-condemns-unfair-attack-on-mubiru-2023062620013264072</ref> <ref>https://nbssport.co.ug/2022/07/30/mubiru-agrees-two-year-deal-with-tanzanias-mbeya-city/</ref> <ref>https://chimpreports.com/coach-mubiru-linked-to-tanzanian-side-mbeya-city/</ref> == Okutendeka ttiimu y'eggwanga Uganda == Mubiru omulimu gw'obutendesi tagukola ku kiraabu zokka wabula ne ku tiimu z'eggwanga atendeka era nga obuvaanyizibwa buno yabukola ku tiimu ya Uganda enkulu okuva nga 30 Ogwomwenda 2019 nga omu ku bamyuka b’omutendesi [[:en:Milutin_Sredojević|Milutin Sredojević]] (Micho) mu kiseera ekizibu Uganda weyazannyira emipiira [[:en:FIFA_World_Cup_qualification|egy’okusunsulamu abalizannya mu FIFA World Cup]] . Ono era yali akozeeko nga omutendesi ow'ekiseera emirundi ebiri ku [[Uganda Cranes|tiimu]] yemu era nga omulundi ogwasooka gwaliwo wakati wa 10 Ogwomusanvu 2019 okutuuka nga 30 Ogwomwenda 2019 ate ogwokubiri nga 2 Ogwokusatu 2021 okutuusa 16 Ogwokuna 2021. <ref>https://www.independent.co.ug/coach-mubiru-explains-choice-of-players-as-uganda-cranes-prepares-for-friendly/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/friendly-match-helped-us-assess-weaknesses-okwi/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/football-fraternity-pays-tribute-to-hassan-wasswa-as-he-retires/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/uche-mubiru-drops-out-of-uganda-cranes-ahead-of-afcon-qualifiers/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/afcon-qualifiers-uganda-cranes-provisional-squad-unveiled/</ref> Mu mwezi Ogwekuminogumu 2023, Mubiru yaddayo mu kiraabu ya KCCA FC ng’omutendesi omukulu. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.elgonfm.com/news/details/839/kcca-fc-head-coach--abdallah-mubiru-delighted-by-the-current-kcca-fc-form |access-date=2024-11-06 |archive-date=2024-01-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240111165738/https://www.elgonfm.com/news/details/839/kcca-fc-head-coach--abdallah-mubiru-delighted-by-the-current-kcca-fc-form |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mubiru-optimistic-despite-kcca-s-extended-trophy-drought-4590162</ref> <ref>https://kawowo.com/2023/11/13/kcca-unveil-abdallah-mubiru-as-new-head-coach/</ref> <ref>https://softpower.ug/abdallah-mubiru-appointed-new-kcca-fc-head-coach/</ref> <ref>https://nbssport.co.ug/2024/06/19/mubirus-winning-philosophy-fuels-kcca-resurgence/</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == p0elwjnujct1d6hueu66fmc0qn34cqw 63030 63029 2026-07-16T08:05:23Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiwandiiko kyonna 63030 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Abdallah Mubiru''' Munnayuganda omutendesi w'omupiira mu Uganda era nga yaliko omuzannyi w'omuzannyo [[Omupiira ogw'ebigere|guno]] gwe gumu nga tannawummula. Mu kaseera kano, Mubiru ye mutendesi wa Kiraabu ya [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]] ezannyira mu liigi ya Uganda [[:en:Uganda_Premier_League|ey'okuntikko]]. Ono era yatendekako ne ttiimu endala ez'enjawulo mu liigi emu kwossa n'ebweru wa Uganda. Mubiru ne [[Uganda Cranes|ttiimu y'eggwanga enkulu]] yagitendekako. == Obuto bwe n'emisomo gye == Abdallah Mubiru mutabani w'omwami Abdallah Nsubuga n'omukyala Amina Nakibuuka era yazaalibwa mu 1975. Okusoma yakutandikira ku Kanyange Primary School oluvannyuma gye yava okwegatta ku [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]]. Obuyigirize bwe mu by'okutendeka omupiira buli ku ddaala erya layisinsi eya CAF A.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.elgonfm.com/news/details/839/kcca-fc-head-coach--abdallah-mubiru-delighted-by-the-current-kcca-fc-form |access-date=2024-11-06 |archive-date=2024-01-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240111165738/https://www.elgonfm.com/news/details/839/kcca-fc-head-coach--abdallah-mubiru-delighted-by-the-current-kcca-fc-form |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/kcca-fc-yet-to-reach-its-best-coach-abdallah-mubiru/</ref> == Nga omuzannyi w'omupiira == Mubiru mu biseera bye ng'omuzannyi w'omupiira yazzannyanga mu makkati g'ekisaawe era nga yayolesanga obuvunaanyizibwa ku kisaawe mu kifo ekyo. Mubiru Yazannyirako mu [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], era nga eno yali omu ku bazannyi abatambulirwangako ensonga KCCA bwe yali ewangula ekikopo kya liigi ya Uganda mu mwaka 1997. Kiraabu eno yagizannyira okuva mu 1996 okutuuka mu 1998.<ref>https://www.kccafc.co.ug/abdallah-mubiru-named-kcca-fc-head-coach/</ref> Omutindo Mubitu gwe yayolesa gwamuviirako okuyitibwa okuzannyira ttiimu ya Uganda eya Cranes okuva mu 1993 okutuusa 1995.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mubiru-handed-second-chance-to-revive-kcca--4432368</ref> == Omulimu gw’obutendesi == Mubiru okutendeka omupiira yakutandika mu 2012 ku kiraabu ya Proline FC nga 3 Ogwolubereberye 2012, era n'agitendeka okutuusa nga 27 Ogwekkumi 2013.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/abdallah-mubiru-named-proline-head-coach-1506090</ref> Mu 2014, Mubiru yeegatta ku [[KCCA FC]] okugitendeka nga 26 Ogwekkuminoogumu 2014, okutuuka nga 30 Ogwomukaaga 2015.<ref>https://www.kccafc.co.ug/abdallah-mubiru-named-kcca-fc-head-coach/</ref> Nga 18 Ogwomusanvu 2016, Mubiru yalondebwa ku butendesi bwa [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] kyokka nga wano teyalwawo kuba ennaku z'omwezi nga 4 Ogwekkumineebiri 2016, yali amaze okuva ku bukulu buno.<ref>https://upl.co.ug/mubiru-re-unites-with-nsimbe-at-vipers/</ref> Mubiru bwava ku Vipers SC yeegatta ku [[Police FC (Uganda) .|Police FC]] nga 20 Ogwekkumineebiri 2016 okutuusa mu Gwokuna nga 13 2022 era nga guno gwe gumu ku mirimu gy'obutendesi Mubiru gyakyasinze okuwangaalirako.<ref>https://www.bukedde.co.ug/bukedde/91369/abdallah-mubiru-eyes-vipers-scalp-in-top-of-t</ref><ref>https://sports.mtn.co.ug/2022/04/13/police-football-club-part-ways-with-head-coach-abdallah-mubiru/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tumwesigye-zaga-will-shine-at-police-fc-kasingye/</ref> Mu 2023, Abdallah yalondebwa okumyuka omutendesi wa ttiimu y'eggwanga Uganda ey'abakyala eya Crested Cranes kyokka Mubiru obuvunaanyizibwa buno yabugaana olwensonga enkusike.<ref>https://www.independent.co.ug/mubiru-turns-down-crested-cranes-job/</ref> == Nga omutendesi wa Mbeya City == Mubiru yaliko omutendesi mu liigi y'eggwanga lya Tanzania ku kiraabu ya [[:en:Mbeya_City_F.C.|Mbeya City]] okuva mu mwaka 2022 okutuuka mu 2023 kyokka yadde wano teyalwawo nnyo yafuna okusoomozebwa okw'amaanyi.<ref>https://www.pulsesports.ug/football/story/mubiru-suffers-attack-in-mbeya-city-play-off-defeat-2023062419133823345</ref> Bino byaliwo mu mupiira ogw'okusunsula aneetaaba mu liigi ya Tanzania Premier League sizoni eyaddako wakati wa Mbeya City (eyali erwana obutasalwako), ne Mashujaa FC (eyali erwana okulinnya mu liigi enkulu) mu [[:en:Sokoine_Stadium|kisaawe e Sokoine]] e Mbeya. Mashujaa FC yateeba ggoolo mu ddakiika ya 87 era olw'essanyu eringi, abazannyi, abatendesi, kwossa n'abakugu abalala baasituka mu bifo byabye okugenda okujaganya n'omuteebi wa ggoolo John Mudeba. Oluvannyuma lw'okujaguza, abatendesi bwe baali badda mu bifo byabwe, omutendesi w'abakwasi ba ggoolo owa Mashujaa FC yalumba Mubiru n’amukuba ekikonde mu feesi era bwatyo Mubiru nagwa wansi ng'akutte mu feesi. Yadde bino byali bityo, Mashujaa FC yanyweza ggoolo yaayo era omupiira ne guggwa ggogolo 1-0 bw'etyo Mbeya City, Mubiru gye yali atendeka n'esalibwako okuva mu liigi gye yali emazeemu emyaka 12 ate yo Mashuaa Fc n'esuumusiibwa okugenda mu [[:en:Tanzanian_Premier_League|liigi ya Tanzania Premier]].<ref>https://www.pulsesports.ng/football/story/mashujaa-coach-condemns-unfair-attack-on-mubiru-2023062620013264072</ref><ref>https://nbssport.co.ug/2022/07/30/mubiru-agrees-two-year-deal-with-tanzanias-mbeya-city/</ref><ref>https://chimpreports.com/coach-mubiru-linked-to-tanzanian-side-mbeya-city/</ref> == Okutendeka ttiimu y'eggwanga Uganda == Mubiru omulimu gw'obutendesi tagukola ku kiraabu zokka wabula ne ku tiimu z'eggwanga atendeka era ng'obuvaanyizibwa buno yabukola ku tiimu ya Uganda enkulu okuva nga 30 Ogwomwenda 2019 ng'omu ku bamyuka b’omutendesi [[:en:Milutin_Sredojević|Milutin Sredojević]] (Micho) mu kiseera ekizibu Uganda we yazannyira emipiira [[:en:FIFA_World_Cup_qualification|egy’okusunsulamu abalizannya mu FIFA World Cup]]. Ono era yali akozeeko ng'omutendesi ow'ekiseera emirundi ebiri ku [[Uganda Cranes|tiimu]] yeemu era ng'omulundi ogwasooka gwaliwo wakati wa 10 Ogwomusanvu 2019 okutuuka nga 30 Ogwomwenda 2019 ate ogwokubiri nga 2 Ogwokusatu 2021 okutuusa 16 Ogwokuna 2021.<ref>https://www.independent.co.ug/coach-mubiru-explains-choice-of-players-as-uganda-cranes-prepares-for-friendly/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/friendly-match-helped-us-assess-weaknesses-okwi/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/football-fraternity-pays-tribute-to-hassan-wasswa-as-he-retires/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/uche-mubiru-drops-out-of-uganda-cranes-ahead-of-afcon-qualifiers/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/afcon-qualifiers-uganda-cranes-provisional-squad-unveiled/</ref> Mu mwezi Ogwekkuminoogumu 2023, Mubiru yaddayo mu kiraabu ya KCCA FC ng’omutendesi omukulu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.elgonfm.com/news/details/839/kcca-fc-head-coach--abdallah-mubiru-delighted-by-the-current-kcca-fc-form |access-date=2024-11-06 |archive-date=2024-01-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240111165738/https://www.elgonfm.com/news/details/839/kcca-fc-head-coach--abdallah-mubiru-delighted-by-the-current-kcca-fc-form |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mubiru-optimistic-despite-kcca-s-extended-trophy-drought-4590162</ref><ref>https://kawowo.com/2023/11/13/kcca-unveil-abdallah-mubiru-as-new-head-coach/</ref><ref>https://softpower.ug/abdallah-mubiru-appointed-new-kcca-fc-head-coach/</ref><ref>https://nbssport.co.ug/2024/06/19/mubirus-winning-philosophy-fuels-kcca-resurgence/</ref> == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == d1m0usshhjuico7gmp0hryzb0sratre Augustine Nsumba 0 11216 63080 53863 2026-07-16T10:05:38Z Samson Ssemakadde 6903 Nterezezza oluganda 63080 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Augustine Nsumba ( yazaalibwa mu Gwekumineebiri nga 7, 1987) nga munnayunganda eyali omuzannyi w'omupiira eyazannya nga ng'omuwuwuttanyi . == Obuto bwe == Nsumba yazaalibwa nga 7 Ogwekumineebiri mu 1987 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] mu Uganda. Yasomera pulayimale mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda. Oluvannyuma lw’ekyo, yasomera mu Old Kampala Senior Secondary school mu Uganda. Yatwalibwa ng’omuzannyi ali beera ow'amaanyi mu Uganda mu biseera eby'omumaaso.Baamugerageranya nga ku muzannyi wa Argentina Lionel Messi.<ref>{{Cite web |title=Magumba, Bengo, Nsumba: Which No.10 thrilled most? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/magumba-bengo-nsumba-which-no-10-thrilled-most--1911892 |publisher=monitor.co.ug}}</ref> == Kiraabu z'asambidde == Nsumba yatandikira okusamba omupiiramu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda okuzannya omupiira. Yatwalibwa ng’omu ku bazannyi ab'omugaso mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Nsumba sets double as his Villa challenge |url=https://www.newvision.co.ug/news/1147502/nsumba-sets-double-villa-challenge |publisher=newvision.co.ug}}</ref> Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2007, yakola endagaano ne kiraabu y'eggwanga lya Iceland eya ÍBV. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2010, yakola endagaano ne kiraabu ya Uganda eya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]]. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2015, yakomawo mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda . Oluvannyuma lw’ekyo, yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda eya BUL. Yaliko nga kapiteeni wa kiraabu eno.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Okusambira ttiimu y'eggwanga == Nsumba yali muzannyi ku ttiimu y'eggwanga eya Uganda. Nga 26, Ogwomusanvu 2006, yazannya omupiira gwe ogwali gusooka ku ttiimu ya Uganda ey'eggwanga nga balemagana ne Rwanda 1-1. Yaannyira ttiimu y'eggwanga lya Uganda mu mpaka za CECAFA eza 2006. == Engeri gyeyali azannyamu == Nsumba yazannya nnyo ng'omuwuwuttanyi. naye ng'ekifo kye ekyenkalalalira kyali kya muwuwuttanyi eyali alumba. Yali era asobola okusamba ku lugoba oluteebi. Yamanyikwa nnyo olwa olw'obusobozibwe okuzannyira mu bifo ebyenjawulo.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Obulamu bwe == Oluvannyuma lw'okuwumula omupiira, Nsumba yakola ng'omutendesi w'omupiira. Omulimu gwe ogw'okuzannya gwateteganyizibwa nnyo obuvune n'okugegya.<ref>https://thetouchlinesports.com/top-10-players-that-promised-a-lot-but-delivered-almost-nothing/</ref> == Ebijuliziddwa == isk18slwpbzf742aa136onfardnmedy 63081 63080 2026-07-16T10:09:59Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko ewalala w'oyinza okubigya 63081 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Augustine Nsumba ( yazaalibwa mu Gwekumineebiri nga 7, 1987) nga munnayunganda eyali omuzannyi w'omupiira eyazannya nga ng'omuwuwuttanyi . == == Obuto bwe == Nsumba yazaalibwa nga 7 Ogwekumineebiri mu 1987 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] mu Uganda. Yasomera pulayimale mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda. Oluvannyuma lw’ekyo, yasomera mu Old Kampala Senior Secondary school mu Uganda. Yatwalibwa ng’omuzannyi ali beera ow'amaanyi mu Uganda mu biseera eby'omumaaso.Baamugerageranya nga ku muzannyi wa Argentina Lionel Messi.<ref>{{Cite web |title=Magumba, Bengo, Nsumba: Which No.10 thrilled most? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/magumba-bengo-nsumba-which-no-10-thrilled-most--1911892 |publisher=monitor.co.ug}}</ref> == Kiraabu z'asambidde == Nsumba yatandikira okusamba omupiiramu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda okuzannya omupiira. Yatwalibwa ng’omu ku bazannyi ab'omugaso mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Nsumba sets double as his Villa challenge |url=https://www.newvision.co.ug/news/1147502/nsumba-sets-double-villa-challenge |publisher=newvision.co.ug}}</ref> Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2007, yakola endagaano ne kiraabu y'eggwanga lya Iceland eya ÍBV. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2010, yakola endagaano ne kiraabu ya Uganda eya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]]. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2015, yakomawo mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda . Oluvannyuma lw’ekyo, yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda eya BUL. Yaliko nga kapiteeni wa kiraabu eno.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Okusambira ttiimu y'eggwanga == Nsumba yali muzannyi ku ttiimu y'eggwanga eya Uganda. Nga 26, Ogwomusanvu 2006, yazannya omupiira gwe ogwali gusooka ku ttiimu ya Uganda ey'eggwanga nga balemagana ne Rwanda 1-1. Yaannyira ttiimu y'eggwanga lya Uganda mu mpaka za CECAFA eza 2006. == Engeri gyeyali azannyamu == Nsumba yazannya nnyo ng'omuwuwuttanyi. naye ng'ekifo kye ekyenkalalalira kyali kya muwuwuttanyi eyali alumba. Yali era asobola okusamba ku lugoba oluteebi. Yamanyikwa nnyo olwa olw'obusobozibwe okuzannyira mu bifo ebyenjawulo.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Obulamu bwe == Oluvannyuma lw'okuwumula omupiira, Nsumba yakola ng'omutendesi w'omupiira. Omulimu gwe ogw'okuzannya gwateteganyizibwa nnyo obuvune n'okugegya.<ref>https://thetouchlinesports.com/top-10-players-that-promised-a-lot-but-delivered-almost-nothing/</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:NFT_player|Augustine Nsumba]] ku mukutu gwa National-Football-Teams.com fq3c9u3qbc1ivh93ulsa52e4b7nt9dn 63083 63081 2026-07-16T10:13:10Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko amatuluba 63083 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Augustine Nsumba ( yazaalibwa mu Gwekumineebiri nga 7, 1987) nga munnayunganda eyali omuzannyi w'omupiira eyazannya nga ng'omuwuwuttanyi . == == Obuto bwe == Nsumba yazaalibwa nga 7 Ogwekumineebiri mu 1987 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] mu Uganda. Yasomera pulayimale mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda. Oluvannyuma lw’ekyo, yasomera mu Old Kampala Senior Secondary school mu Uganda. Yatwalibwa ng’omuzannyi ali beera ow'amaanyi mu Uganda mu biseera eby'omumaaso.Baamugerageranya nga ku muzannyi wa Argentina Lionel Messi.<ref>{{Cite web |title=Magumba, Bengo, Nsumba: Which No.10 thrilled most? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/magumba-bengo-nsumba-which-no-10-thrilled-most--1911892 |publisher=monitor.co.ug}}</ref> == Kiraabu z'asambidde == Nsumba yatandikira okusamba omupiiramu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda okuzannya omupiira. Yatwalibwa ng’omu ku bazannyi ab'omugaso mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Nsumba sets double as his Villa challenge |url=https://www.newvision.co.ug/news/1147502/nsumba-sets-double-villa-challenge |publisher=newvision.co.ug}}</ref> Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2007, yakola endagaano ne kiraabu y'eggwanga lya Iceland eya ÍBV. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2010, yakola endagaano ne kiraabu ya Uganda eya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]]. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2015, yakomawo mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda . Oluvannyuma lw’ekyo, yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda eya BUL. Yaliko nga kapiteeni wa kiraabu eno.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Okusambira ttiimu y'eggwanga == Nsumba yali muzannyi ku ttiimu y'eggwanga eya Uganda. Nga 26, Ogwomusanvu 2006, yazannya omupiira gwe ogwali gusooka ku ttiimu ya Uganda ey'eggwanga nga balemagana ne Rwanda 1-1. Yaannyira ttiimu y'eggwanga lya Uganda mu mpaka za CECAFA eza 2006. == Engeri gyeyali azannyamu == Nsumba yazannya nnyo ng'omuwuwuttanyi. naye ng'ekifo kye ekyenkalalalira kyali kya muwuwuttanyi eyali alumba. Yali era asobola okusamba ku lugoba oluteebi. Yamanyikwa nnyo olwa olw'obusobozibwe okuzannyira mu bifo ebyenjawulo.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Obulamu bwe == Oluvannyuma lw'okuwumula omupiira, Nsumba yakola ng'omutendesi w'omupiira. Omulimu gwe ogw'okuzannya gwateteganyizibwa nnyo obuvune n'okugegya.<ref>https://thetouchlinesports.com/top-10-players-that-promised-a-lot-but-delivered-almost-nothing/</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:NFT_player|Augustine Nsumba]] ku mukutu gwa National-Football-Teams.com [[Category:Ugandan footballers]] j6podlphfafk9gzfumeheufax6opttm 63085 63083 2026-07-16T10:20:06Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63085 wikitext text/x-wiki {{Databox}} == Augustine Nsumba ( yazaalibwa mu Gwekumineebiri nga 7, 1987) nga munnayunganda eyali omuzannyi w'omupiira eyazannya nga ng'omuwuwuttanyi . == == Obuto bwe == Nsumba yazaalibwa nga 7 Ogwekumineebiri mu 1987 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] mu Uganda. Yasomera pulayimale mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda. Oluvannyuma lw’ekyo, yasomera mu Old Kampala Senior Secondary school mu Uganda. Yatwalibwa ng’omuzannyi ali beera ow'amaanyi mu Uganda mu biseera eby'omumaaso.Baamugerageranya nga ku muzannyi wa Argentina Lionel Messi.<ref>{{Cite web |title=Magumba, Bengo, Nsumba: Which No.10 thrilled most? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/magumba-bengo-nsumba-which-no-10-thrilled-most--1911892 |publisher=monitor.co.ug}}</ref> == Kiraabu z'asambidde == Nsumba yatandikira okusamba omupiiramu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda okuzannya omupiira. Yatwalibwa ng’omu ku bazannyi ab'omugaso mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Nsumba sets double as his Villa challenge |url=https://www.newvision.co.ug/news/1147502/nsumba-sets-double-villa-challenge |publisher=newvision.co.ug}}</ref> Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2007, yakola endagaano ne kiraabu y'eggwanga lya Iceland eya ÍBV. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2010, yakola endagaano ne kiraabu ya Uganda eya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]]. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2015, yakomawo mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda . Oluvannyuma lw’ekyo, yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda eya BUL. Yaliko nga kapiteeni wa kiraabu eno.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Okusambira ttiimu y'eggwanga == Nsumba yali muzannyi ku ttiimu y'eggwanga eya Uganda. Nga 26, Ogwomusanvu 2006, yazannya omupiira gwe ogwali gusooka ku ttiimu ya Uganda ey'eggwanga nga balemagana ne Rwanda 1-1. Yaannyira ttiimu y'eggwanga lya Uganda mu mpaka za CECAFA eza 2006. == Engeri gyeyali azannyamu == Nsumba yazannya nnyo ng'omuwuwuttanyi. naye ng'ekifo kye ekyenkalalalira kyali kya muwuwuttanyi eyali alumba. Yali era asobola okusamba ku lugoba oluteebi. Yamanyikwa nnyo olwa olw'obusobozibwe okuzannyira mu bifo ebyenjawulo.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Obulamu bwe == Oluvannyuma lw'okuwumula omupiira, Nsumba yakola ng'omutendesi w'omupiira. Omulimu gwe ogw'okuzannya gwateteganyizibwa nnyo obuvune n'okugegya.<ref>https://thetouchlinesports.com/top-10-players-that-promised-a-lot-but-delivered-almost-nothing/</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:NFT_player|Augustine Nsumba]] ku mukutu gwa National-Football-Teams.com [[Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abasambi ebweru w'eggwanga]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda ab'ekyasa ekya 21]] [[Category:Abasambi b'omupiira abasajja abali my ggwanga lya Iceland]] [[Category:Abasajja abasamba ng'abawuwuttanyi mu Uganda]] [[Category:Abasambi abali mu liigi ya Uganda eyababinywera]] [[Category:Abasambi ba Besta delid Karta]] [[Category:Abasambi ba kiraabu ya BUL Jinja FC]] [[Category:Abasambi ba kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Abasambi ba Uganda Revenue Authority FC]] [[Category:Bannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga]] 7nc8qyhqqfydmibs4vv4usdwin5stdx 63097 63085 2026-07-16T10:40:10Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko laba ne 63097 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Augustine Nsumba ( yazaalibwa mu Gwekumineebiri nga 7, 1987) nga munnayunganda eyali omuzannyi w'omupiira eyazannya nga ng'omuwuwuttanyi . == Obuto bwe == Nsumba yazaalibwa nga 7 Ogwekumineebiri mu 1987 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] mu Uganda. Yasomera pulayimale mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda. Oluvannyuma lw’ekyo, yasomera mu Old Kampala Senior Secondary school mu Uganda. Yatwalibwa ng’omuzannyi ali beera ow'amaanyi mu Uganda mu biseera eby'omumaaso.Baamugerageranya nga ku muzannyi wa Argentina Lionel Messi.<ref>{{Cite web |title=Magumba, Bengo, Nsumba: Which No.10 thrilled most? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/magumba-bengo-nsumba-which-no-10-thrilled-most--1911892 |publisher=monitor.co.ug}}</ref> == Kiraabu z'asambidde == Nsumba yatandikira okusamba omupiiramu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda okuzannya omupiira. Yatwalibwa ng’omu ku bazannyi ab'omugaso mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Nsumba sets double as his Villa challenge |url=https://www.newvision.co.ug/news/1147502/nsumba-sets-double-villa-challenge |publisher=newvision.co.ug}}</ref> Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2007, yakola endagaano ne kiraabu y'eggwanga lya Iceland eya ÍBV. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2010, yakola endagaano ne kiraabu ya Uganda eya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]]. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2015, yakomawo mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda . Oluvannyuma lw’ekyo, yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda eya BUL. Yaliko nga kapiteeni wa kiraabu eno.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Okusambira ttiimu y'eggwanga == Nsumba yali muzannyi ku ttiimu y'eggwanga eya Uganda. Nga 26, Ogwomusanvu 2006, yazannya omupiira gwe ogwali gusooka ku ttiimu ya Uganda ey'eggwanga nga balemagana ne Rwanda 1-1. Yaannyira ttiimu y'eggwanga lya Uganda mu mpaka za CECAFA eza 2006. == Engeri gyeyali azannyamu == Nsumba yazannya nnyo ng'omuwuwuttanyi. naye ng'ekifo kye ekyenkalalalira kyali kya muwuwuttanyi eyali alumba. Yali era asobola okusamba ku lugoba oluteebi. Yamanyikwa nnyo olwa olw'obusobozibwe okuzannyira mu bifo ebyenjawulo.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Obulamu bwe == Oluvannyuma lw'okuwumula omupiira, Nsumba yakola ng'omutendesi w'omupiira. Omulimu gwe ogw'okuzannya gwateteganyizibwa nnyo obuvune n'okugegya.<ref>https://thetouchlinesports.com/top-10-players-that-promised-a-lot-but-delivered-almost-nothing/</ref> == Laba ne == * [[Paul Hasule]] * [[David Obua]] * [[Moses Magogo Hassim|Moses Magogo]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:NFT_player|Augustine Nsumba]] ku mukutu gwa National-Football-Teams.com [[Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abasambi ebweru w'eggwanga]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda ab'ekyasa ekya 21]] [[Category:Abasambi b'omupiira abasajja abali my ggwanga lya Iceland]] [[Category:Abasajja abasamba ng'abawuwuttanyi mu Uganda]] [[Category:Abasambi abali mu liigi ya Uganda eyababinywera]] [[Category:Abasambi ba Besta delid Karta]] [[Category:Abasambi ba kiraabu ya BUL Jinja FC]] [[Category:Abasambi ba kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Abasambi ba Uganda Revenue Authority FC]] [[Category:Bannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga]] 6wk9hchf0vzig6ybbjx15hou7dedyvw 63099 63097 2026-07-16T10:43:33Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko laba ne 63099 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Augustine Nsumba ( yazaalibwa mu Gwekumineebiri nga 7, 1987) nga munnayunganda eyali omuzannyi w'omupiira eyazannya nga ng'omuwuwuttanyi . == Obuto bwe == Nsumba yazaalibwa nga 7 Ogwekumineebiri mu 1987 mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] mu Uganda. Yasomera pulayimale mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], Uganda. Oluvannyuma lw’ekyo, yasomera mu Old Kampala Senior Secondary school mu Uganda. Yatwalibwa ng’omuzannyi ali beera ow'amaanyi mu Uganda mu biseera eby'omumaaso.Baamugerageranya nga ku muzannyi wa Argentina Lionel Messi.<ref>{{Cite web |title=Magumba, Bengo, Nsumba: Which No.10 thrilled most? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/magumba-bengo-nsumba-which-no-10-thrilled-most--1911892 |publisher=monitor.co.ug}}</ref> == Kiraabu z'asambidde == Nsumba yatandikira okusamba omupiiramu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda okuzannya omupiira. Yatwalibwa ng’omu ku bazannyi ab'omugaso mu kiraabu eno.<ref>{{Cite web |title=Nsumba sets double as his Villa challenge |url=https://www.newvision.co.ug/news/1147502/nsumba-sets-double-villa-challenge |publisher=newvision.co.ug}}</ref> Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2007, yakola endagaano ne kiraabu y'eggwanga lya Iceland eya ÍBV. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2010, yakola endagaano ne kiraabu ya Uganda eya [[Uganda Revenue Authority SC|URA]]. Yayamba kiraabu eno okuwangula liigi. Mu 2015, yakomawo mu [[Kilaabu ya SC Villa|Villa]] eya Uganda . Oluvannyuma lw’ekyo, yakola endagaano ne ttiimu ya Uganda eya BUL. Yaliko nga kapiteeni wa kiraabu eno.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Okusambira ttiimu y'eggwanga == Nsumba yali muzannyi ku ttiimu y'eggwanga eya Uganda. Nga 26, Ogwomusanvu 2006, yazannya omupiira gwe ogwali gusooka ku ttiimu ya Uganda ey'eggwanga nga balemagana ne Rwanda 1-1. Yaannyira ttiimu y'eggwanga lya Uganda mu mpaka za CECAFA eza 2006. == Engeri gyeyali azannyamu == Nsumba yazannya nnyo ng'omuwuwuttanyi. naye ng'ekifo kye ekyenkalalalira kyali kya muwuwuttanyi eyali alumba. Yali era asobola okusamba ku lugoba oluteebi. Yamanyikwa nnyo olwa olw'obusobozibwe okuzannyira mu bifo ebyenjawulo.<ref>https://kawowo.com/2015/08/20/augustine-nsumba-named-new-bul-f-c-captain/</ref> == Obulamu bwe == Oluvannyuma lw'okuwumula omupiira, Nsumba yakola ng'omutendesi w'omupiira. Omulimu gwe ogw'okuzannya gwateteganyizibwa nnyo obuvune n'okugegya.<ref>https://thetouchlinesports.com/top-10-players-that-promised-a-lot-but-delivered-almost-nothing/</ref> == Laba ne == * [[Paul Hasule]] * [[David Obua]] * [[Moses Magogo Hassim|Moses Magogo]] * [[Uganda Cranes]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:NFT_player|Augustine Nsumba]] ku mukutu gwa National-Football-Teams.com [[Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Mukono]] [[Category:Bannayuganda abasambi ebweru w'eggwanga]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda ab'ekyasa ekya 21]] [[Category:Abasambi b'omupiira abasajja abali my ggwanga lya Iceland]] [[Category:Abasajja abasamba ng'abawuwuttanyi mu Uganda]] [[Category:Abasambi abali mu liigi ya Uganda eyababinywera]] [[Category:Abasambi ba Besta delid Karta]] [[Category:Abasambi ba kiraabu ya BUL Jinja FC]] [[Category:Abasambi ba kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Abasambi ba Uganda Revenue Authority FC]] [[Category:Bannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga]] aaov6f6uuqey5o4d7th01smukhe5wtu Tom Butime 0 11247 62816 61340 2026-07-15T12:55:21Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 62816 wikitext text/x-wiki '''Tom Butime''' Munnayuganda munnabyabufuzi.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=395</ref> Ye Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]]. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2025-07-21 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Yaweerezaako ng’omubaka omulonde akiikirira Eggombolola ly'e Mwenge mu Disitulikiti y'e Kyenjojo, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] n'ey'ekkumineemu (2016–2021). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> naye yawangulwa Apuuli Kasukaali Methusela ow'ekibiina kya NRM mu kulonda kwa 2026 Ogwolubereberye. Kyaddaaki yasigazibwa kubwa Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya Museveni mu kisanja kye ekya 2026-2030. Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’ebyempuliziganya okuva nga 13 Ogwolubereberye 2005 okutuuka mu Gwokubiri 2006. Oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna mu Gwokubiri 2006, yalondebwa okubeera [[:en:Karamoja|Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Karamoja]], ekifo kye yagaana okutwala. <ref name="No">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |access-date=2025-07-21 |archive-date=2016-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161116194811/http://observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |url-status=dead}}</ref> Mu 2011, Butime yavuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza ly'e Mwenge ey'Obukiikakkono, kyokka n'awangulwa [[:en:David_Muhumuza|David Muhumuza]]. <ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=42456</ref> Emabegako, Butime yaliko Minisita w’ensonga z’omunda okuva nga 6 Ogwomusanvu 1996 okutuuka mu Gwomusanvu 2001, era mu kiseera ekyo yaliko Minisita omubeezi ow'abanoonyi b'obubudamu n’okwetegekera obutyabaga. Okuva mu 2001 okutuuka 2005 mu mwezi Ogwolubereberye, mu kiseera ky'okukola enkyukakyuka mu kabineeti, Butime yaweereza nga Minisita omubeezi ow’enkolagana y’ensi yonna era n’aweereza nga [[:en:Foreign_Minister|Minisita w’ensonga z’ebweru]] okuva mu Gwokusatu 2004 okutuuka mu Gwolubereberye 2006. <ref name="Who">http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/NRM-weaknesses-Col-Butime/-/689844/2774982/-/5pead9/-/index.html</ref> Anyumirwa nnyo okulima. == Laba ne bino == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 9ca9xgv0rmuxpdglhsu44v7en6ksqsa 62818 62816 2026-07-15T12:56:15Z Lillylove256 10862 62818 wikitext text/x-wiki '''Tom Butime''' Munnayuganda munnabyabufuzi.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=395</ref> Ye Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]]. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2025-07-21 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Yaweerezaako ng’omubaka omulonde akiikirira Eggombolola ly'e Mwenge mu Disitulikiti y'e Kyenjojo, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] n'ey'ekkumineemu (2016–2021). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> naye yawangulwa Apuuli Kasukaali Methusela ow'ekibiina kya NRM mu kulonda kwa 2026 Ogwolubereberye. Kyaddaaki yasigazibwa kubwa Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya Museveni mu kisanja kye ekya 2026-2030. Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’ebyempuliziganya okuva nga 13 Ogwolubereberye 2005 okutuuka mu Gwokubiri 2006. Oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna mu Gwokubiri 2006, yalondebwa okubeera [[:en:Karamoja|Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Karamoja]], ekifo kye yagaana okutwala. <ref name="No">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |access-date=2025-07-21 |archive-date=2016-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161116194811/http://observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |url-status=dead}}</ref> Mu 2011, Butime yavuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza ly'e Mwenge ey'Obukiikakkono, kyokka n'awangulwa [[:en:David_Muhumuza|David Muhumuza]]. <ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=42456</ref> Emabegako, Butime yaliko Minisita w’ensonga z’omunda okuva nga 6 Ogwomusanvu 1996 okutuuka mu Gwomusanvu 2001, era mu kiseera ekyo yaliko Minisita omubeezi ow'abanoonyi b'obubudamu n’okwetegekera obutyabaga. Okuva mu 2001 okutuuka 2005 mu mwezi Ogwolubereberye, mu kiseera ky'okukola enkyukakyuka mu kabineeti, Butime yaweereza nga Minisita omubeezi ow’enkolagana y’ensi yonna era n’aweereza nga [[:en:Foreign_Minister|Minisita w’ensonga z’ebweru]] okuva mu Gwokusatu 2004 okutuuka mu Gwolubereberye 2006. <ref name="Who">http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/NRM-weaknesses-Col-Butime/-/689844/2774982/-/5pead9/-/index.html</ref> Anyumirwa nnyo okulima. == Laba ne bino == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nx124j3jjz7scgierfklu6lheyronxd 62823 62818 2026-07-15T13:00:09Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 62823 wikitext text/x-wiki '''Tom Butime''' [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=395</ref> Ye Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya Uganda. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2025-07-21 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Yaweerezaako ng’omubaka omulonde akiikirira Eggombolola ly'e Mwenge mu Disitulikiti y'e Kyenjojo, mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n'ey'ekkumineemu (2016–2021). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> naye yawangulwa Apuuli Kasukaali Methusela ow'ekibiina kya NRM mu kulonda kwa 2026 Ogwolubereberye. Kyaddaaki yasigazibwa kubwa Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya [[Yoweri Museveni|Museveni]] mu kisanja kye ekya 2026-2030. Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’ebyempuliziganya okuva nga 13 Ogwolubereberye 2005 okutuuka mu Gwokubiri 2006. Oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna mu Gwokubiri 2006, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Karamoja, ekifo kye yagaana okutwala. <ref name="No">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |access-date=2025-07-21 |archive-date=2016-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161116194811/http://observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |url-status=dead}}</ref> Mu 2011, Butime yavuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza ly'e Mwenge ey'Obukiikakkono, kyokka n'awangulwa David Muhumuza. <ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=42456</ref> Emabegako, Butime yaliko [[Minisita w’ensonga z’omunda mu ggwanga|Minisita w’ensonga z’omunda]] okuva nga 6 Ogwomusanvu 1996 okutuuka mu Gwomusanvu 2001, era mu kiseera ekyo yaliko Minisita omubeezi ow'abanoonyi b'obubudamu n’okwetegekera obutyabaga. Okuva mu 2001 okutuuka 2005 mu mwezi Ogwolubereberye, mu kiseera ky'okukola enkyukakyuka mu kabineeti, Butime yaweereza nga Minisita omubeezi ow’enkolagana y’ensi yonna era n’aweereza nga Minisita w’ensonga z’ebweru okuva mu Gwokusatu 2004 okutuuka mu Gwolubereberye 2006. <ref name="Who">http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/NRM-weaknesses-Col-Butime/-/689844/2774982/-/5pead9/-/index.html</ref> Anyumirwa nnyo okulima. == Laba ne bino == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nv1oz2c08nsd9qzw1n2qkalwihpdb0v 62825 62823 2026-07-15T13:04:09Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 62825 wikitext text/x-wiki '''Tom Butime''' [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web|title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=395 |access-date=2020-10-14 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Ye Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya Uganda.<ref>{{cite web|date=6 June 2016|author=Uganda State House|newspaper=[[Daily Monitor]]|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|accessdate=13 June 2016|location=Kampala|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf}}</ref> Yaweerezaako ng’omubaka omulonde akiikirira Eggombolola ly'e Mwenge mu Disitulikiti y'e Kyenjojo, mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n'ey'ekkumineemu (2016–2021). naye yawangulwa Apuuli Kasukaali Methusela ow'ekibiina kya NRM mu kulonda kwa 2026 Ogwolubereberye.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament|title=Members of Parliament: 101. Butime Tom, Representative for Mwenge County Central, Kyenjojo District|accessdate=14 June 2016|date=14 June 2016|publisher=[[Parliament of Uganda]]|author=Parliament of Uganda|location=Kampala|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament|archivedate=27 May 2016|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite web |date=January 2026 |title=Voters oust MPs, ministers, shake up parliament |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/voters-oust-mps-ministers-shake-up-parliament-NV_226412 |publisher=New Vision}}</ref> Kyaddaaki yasigazibwa kubwa Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya [[Yoweri Museveni|Museveni]] mu kisanja kye ekya 2026-2030.<ref>{{cite web |date=26 May 2026 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |publisher=Daily Monitor}}</ref> Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’ebyempuliziganya okuva nga 13 Ogwolubereberye 2005 okutuuka mu Gwokubiri 2006. Oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna mu Gwokubiri 2006, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Karamoja, ekifo kye yagaana okutwala.<ref name="No">{{cite web |date=8 July 2010 |title=Karamoja job was an insult - Tom Butime |url=http://www.observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |accessdate=14 June 2016 |publisher=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Mu 2011, Butime yavuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza ly'e Mwenge ey'Obukiikakkono, kyokka n'awangulwa David Muhumuza.<ref>{{cite web |last=Bath |first=Tony |date=21 May 2012 |title=MP David Muhumuza Wins Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=42456 |accessdate=14 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> Emabegako, Butime yaliko [[Minisita w’ensonga z’omunda mu ggwanga|Minisita w’ensonga z’omunda]] okuva nga 6 Ogwomusanvu 1996 okutuuka mu Gwomusanvu 2001, era mu kiseera ekyo yaliko Minisita omubeezi ow'abanoonyi b'obubudamu n’okwetegekera obutyabaga. Okuva mu 2001 okutuuka 2005 mu mwezi Ogwolubereberye, mu kiseera ky'okukola enkyukakyuka mu kabineeti, Butime yaweereza nga Minisita omubeezi ow’enkolagana y’ensi yonna era n’aweereza nga Minisita w’ensonga z’ebweru okuva mu Gwokusatu 2004 okutuuka mu Gwolubereberye 2006.<ref name="No" /><ref name="Who">{{cite web |last1=Basiime |first1=Felix |last2=Amanyire |first2=Edison |date=5 July 2015 |title=NRM has improved but also has weaknesses, says Colonel Butime |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/NRM-weaknesses-Col-Butime/-/689844/2774982/-/5pead9/-/index.html |accessdate=14 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Anyumirwa nnyo okulima.<ref name="Who" /> == Laba ne bino == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 6ddgdzof9pt590huxwjamxgu65xes2c 62826 62825 2026-07-15T13:07:34Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 62826 wikitext text/x-wiki '''Tom Butime''' [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web|title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=395 |access-date=2020-10-14 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Ye Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya Uganda.<ref>{{cite web|date=6 June 2016|author=Uganda State House|newspaper=[[Daily Monitor]]|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|accessdate=13 June 2016|location=Kampala|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf}}</ref> Yaweerezaako ng’omubaka omulonde akiikirira Eggombolola ly'e Mwenge mu Disitulikiti y'e Kyenjojo, mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n'ey'ekkumineemu (2016–2021). naye yawangulwa Apuuli Kasukaali Methusela ow'ekibiina kya NRM mu kulonda kwa 2026 Ogwolubereberye.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament|title=Members of Parliament: 101. Butime Tom, Representative for Mwenge County Central, Kyenjojo District|accessdate=14 June 2016|date=14 June 2016|publisher=[[Parliament of Uganda]]|author=Parliament of Uganda|location=Kampala|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament|archivedate=27 May 2016|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite web |date=January 2026 |title=Voters oust MPs, ministers, shake up parliament |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/voters-oust-mps-ministers-shake-up-parliament-NV_226412 |publisher=New Vision}}</ref> Kyaddaaki yasigazibwa kubwa Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya [[Yoweri Museveni|Museveni]] mu kisanja kye ekya 2026-2030.<ref>{{cite web |date=26 May 2026 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |publisher=Daily Monitor}}</ref> Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’ebyempuliziganya okuva nga 13 Ogwolubereberye 2005 okutuuka mu Gwokubiri 2006. Oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna mu Gwokubiri 2006, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Karamoja, ekifo kye yagaana okutwala.<ref name="No">{{cite web |date=8 July 2010 |title=Karamoja job was an insult - Tom Butime |url=http://www.observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |accessdate=14 June 2016 |publisher=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Mu 2011, Butime yavuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza ly'e Mwenge ey'Obukiikakkono, kyokka n'awangulwa David Muhumuza.<ref>{{cite web |last=Bath |first=Tony |date=21 May 2012 |title=MP David Muhumuza Wins Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=42456 |accessdate=14 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> Emabegako, Butime yaliko [[Minisita w’ensonga z’omunda mu ggwanga|Minisita w’ensonga z’omunda]] okuva nga 6 Ogwomusanvu 1996 okutuuka mu Gwomusanvu 2001, era mu kiseera ekyo yaliko Minisita omubeezi ow'abanoonyi b'obubudamu n’okwetegekera obutyabaga. Okuva mu 2001 okutuuka 2005 mu mwezi Ogwolubereberye, mu kiseera ky'okukola enkyukakyuka mu kabineeti, Butime yaweereza nga Minisita omubeezi ow’enkolagana y’ensi yonna era n’aweereza nga Minisita w’ensonga z’ebweru okuva mu Gwokusatu 2004 okutuuka mu Gwolubereberye 2006.<ref name="No" /><ref name="Who">{{cite web |last1=Basiime |first1=Felix |last2=Amanyire |first2=Edison |date=5 July 2015 |title=NRM has improved but also has weaknesses, says Colonel Butime |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/NRM-weaknesses-Col-Butime/-/689844/2774982/-/5pead9/-/index.html |accessdate=14 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Anyumirwa nnyo okulima.<ref name="Who" /> == Laba ne bino == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kyenjojo]] [[Category:Bannabyabufuzi abava mu kibiina kya National Resistence Movement]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] 3ef497vcnx6icqk1tf3gbt90sxa9yk8 62829 62826 2026-07-15T13:10:46Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 62829 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Tom Butime''' [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web|title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=395 |access-date=2020-10-14 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Ye Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya Uganda.<ref>{{cite web|date=6 June 2016|author=Uganda State House|newspaper=[[Daily Monitor]]|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|accessdate=13 June 2016|location=Kampala|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf}}</ref> Yaweerezaako ng’omubaka omulonde akiikirira Eggombolola ly'e Mwenge mu Disitulikiti y'e Kyenjojo, mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n'ey'ekkumineemu (2016–2021). naye yawangulwa Apuuli Kasukaali Methusela ow'ekibiina kya NRM mu kulonda kwa 2026 Ogwolubereberye.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament|title=Members of Parliament: 101. Butime Tom, Representative for Mwenge County Central, Kyenjojo District|accessdate=14 June 2016|date=14 June 2016|publisher=[[Parliament of Uganda]]|author=Parliament of Uganda|location=Kampala|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament|archivedate=27 May 2016|df=dmy-all}}</ref><ref>{{cite web |date=January 2026 |title=Voters oust MPs, ministers, shake up parliament |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/voters-oust-mps-ministers-shake-up-parliament-NV_226412 |publisher=New Vision}}</ref> Kyaddaaki yasigazibwa kubwa Minisita w'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu kabineeti ya [[Yoweri Museveni|Museveni]] mu kisanja kye ekya 2026-2030.<ref>{{cite web |date=26 May 2026 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |publisher=Daily Monitor}}</ref> Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’ebyempuliziganya okuva nga 13 Ogwolubereberye 2005 okutuuka mu Gwokubiri 2006. Oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna mu Gwokubiri 2006, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Karamoja, ekifo kye yagaana okutwala.<ref name="No">{{cite web |date=8 July 2010 |title=Karamoja job was an insult - Tom Butime |url=http://www.observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |accessdate=14 June 2016 |publisher=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref> Mu 2011, Butime yavuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza ly'e Mwenge ey'Obukiikakkono, kyokka n'awangulwa David Muhumuza.<ref>{{cite web |last=Bath |first=Tony |date=21 May 2012 |title=MP David Muhumuza Wins Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=42456 |accessdate=14 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> Emabegako, Butime yaliko [[Minisita w’ensonga z’omunda mu ggwanga|Minisita w’ensonga z’omunda]] okuva nga 6 Ogwomusanvu 1996 okutuuka mu Gwomusanvu 2001, era mu kiseera ekyo yaliko Minisita omubeezi ow'abanoonyi b'obubudamu n’okwetegekera obutyabaga. Okuva mu 2001 okutuuka 2005 mu mwezi Ogwolubereberye, mu kiseera ky'okukola enkyukakyuka mu kabineeti, Butime yaweereza nga Minisita omubeezi ow’enkolagana y’ensi yonna era n’aweereza nga Minisita w’ensonga z’ebweru okuva mu Gwokusatu 2004 okutuuka mu Gwolubereberye 2006.<ref name="No" /><ref name="Who">{{cite web |last1=Basiime |first1=Felix |last2=Amanyire |first2=Edison |date=5 July 2015 |title=NRM has improved but also has weaknesses, says Colonel Butime |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/NRM-weaknesses-Col-Butime/-/689844/2774982/-/5pead9/-/index.html |accessdate=14 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Anyumirwa nnyo okulima.<ref name="Who" /> == Laba ne bino == * Kabineeti ya Uganda * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kyenjojo]] [[Category:Bannabyabufuzi abava mu kibiina kya National Resistence Movement]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] fprsy9bh9wjb3wnlza14q70nshialn0 Henry Wako Muloki 0 11501 62853 62050 2026-07-15T13:52:27Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Wiki-linking 62853 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' OBE (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] Kyabazinga ow'e Busoga, ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka bwa Busoga, obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[:en:Cultural_institutions|obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga nga 11 Ogwokubiri, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka [[:en:Kingdom_of_Busoga|bwa Busoga]] nga [[:en:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[:en:Isebantu_Kyabazinga|Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[Wilberforce Nadiope|William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa [[:en:Cultural_institutions|n’ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda. Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye nga 11 Ogwokubiri, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda. Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:en:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere. <ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu [[:en:Basoga|b’e Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye. <ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:en:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008. <ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:en:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[:en:Gulfstream_IV-SP|Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino. <ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki. <ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:en:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwaliddwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto. <ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa. <ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived fl145zms87yeo93jrectroubxawb0fl 62854 62853 2026-07-15T13:54:23Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Wiki-linking 62854 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' OBE (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] Kyabazinga ow'e Busoga, ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka bwa Busoga, obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[:lg:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:lg:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[:lg:Cultural_institutions|obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga nga 11 Ogwokubiri, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka [[:lg:Kingdom_of_Busoga|bwa Busoga]] nga [[:lg:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[:lg:Isebantu_Kyabazinga|Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[Wilberforce Nadiope|William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa [[:lg:Cultural_institutions|n’ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda. Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye nga 11 Ogwokubiri, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda. Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:lg:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere. <ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu [[:lg:Basoga|b’e Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye. <ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:lg:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008. <ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:lg:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[:lg:Gulfstream_IV-SP|Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino. <ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki. <ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:lg:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwaliddwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto. <ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa. <ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived fz5ycdfo27rs23n1glolufi7vibr5au 62857 62854 2026-07-15T14:07:21Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Wiki-linking 62857 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' OBE (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] Kyabazinga ow'e Busoga, ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka bwa Busoga, obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:lg:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga nga 11 Ogwokubiri, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka bwa [[Busoga]] nga [[Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa [[:lg:Cultural_institutions|n’ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda. Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye nga 11 Ogwokubiri, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda. Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:lg:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere. <ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu b’e [[Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye. <ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:lg:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008. <ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:lg:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino. <ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki. <ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:lg:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwaliddwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto. <ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa. <ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived 9s7qa7qnkxsengp01jzcnmym5wp1vxq 62864 62857 2026-07-15T14:26:17Z Kinenkey 10423 Nterezeeza empandiika n' Ebijulizidwa 62864 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' OBE (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] Kyabazinga ow'e Busoga, ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka bwa Busoga, obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:lg:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga mu Gwokubiri 11, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka bwa [[Busoga]] nga [[Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa n’[[ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda.<ref name="monitor" /> Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye mu Gwokubiri 11, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda.<ref name="monitor" /> Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:lg:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere.<ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu b’e [[Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye.<ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:lg:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008.<ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:lg:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino.<ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki.<ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:lg:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwaliddwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto. <ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa.<ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived gpho4wjhlt0jx1mna1zgabg1uwlc0ui 62870 62864 2026-07-15T14:42:59Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Amatuluba 62870 wikitext text/x-wiki [[category:Kyabazinga ow'e Busoga]] [[category:Musoga]] [[category:Abaafa mu 2008]] {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' OBE (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] Kyabazinga ow'e Busoga, ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka bwa Busoga, obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:lg:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga mu Gwokubiri 11, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka bwa [[Busoga]] nga [[Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa n’[[ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda.<ref name="monitor" /> Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye mu Gwokubiri 11, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda.<ref name="monitor" /> Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:lg:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere.<ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu b’e [[Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye.<ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:lg:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008.<ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:lg:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino.<ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki.<ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:lg:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwaliddwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto. <ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa.<ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived ly8wdqadyv786357y3v39v0pdv616cj 62874 62870 2026-07-15T14:55:35Z Kinenkey 10423 Nyongeddemu Amatuluba 62874 wikitext text/x-wiki [[category:Kyabazinga ow'e Busoga]] [[category:Busoga]] [[category:Abazaalibwa mu 1921]] [[category:Abaafa mu 2008]] [[category:Okufa kookolo mu Uganda]] [[category:Abaserikale b’ekibiina kya Order of the British Empire]] [[category:Abaafa kookolo w'emimiro]] [[category:Abafuzi b’ennono ne bakabaka ba Uganda]] {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' OBE (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] Kyabazinga ow'e Busoga, ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka bwa Busoga, obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:lg:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga mu Gwokubiri 11, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka bwa [[Busoga]] nga [[Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa n’[[ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda.<ref name="monitor" /> Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye mu Gwokubiri 11, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda.<ref name="monitor" /> Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:lg:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere.<ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu b’e [[Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye.<ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:lg:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008.<ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:lg:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino.<ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki.<ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:lg:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwaliddwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto. <ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa.<ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived duffyh5f9ci7t5ni700omjrjqcotiba 62893 62874 2026-07-15T15:11:54Z Kinenkey 10423 Nterezeeza Empanddika 62893 wikitext text/x-wiki [[category:Kyabazinga ow'e Busoga]] [[category:Busoga]] [[category:Abazaalibwa mu 1921]] [[category:Abaafa mu 2008]] [[category:Okufa kookolo mu Uganda]] [[category:Abaserikale b’ekibiina kya Order of the British Empire]] [[category:Abaafa kookolo w'emimiro]] [[category:Abafuzi b’ennono ne bakabaka ba Uganda]] {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' OBE (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] Kyabazinga ow'e Busoga, ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka bwa Busoga, obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:lg:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga mu Gwokubiri 11, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka bwa [[Busoga]] nga [[Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa n’[[ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda.<ref name="monitor" /> Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye mu Gwokubiri 11, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda.<ref name="monitor" /> Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:lg:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere.<ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu b’e [[Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye.<ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:lg:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008.<ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:lg:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino.<ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki.<ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:lg:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwalibbwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto.<ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa.<ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived kc1mgig66btpd3cea2mzm6zt4hih90i 62897 62893 2026-07-15T15:37:49Z Kinenkey 10423 Nterezeeza "Laba ne" 62897 wikitext text/x-wiki [[category:Kyabazinga ow'e Busoga]] [[category:Busoga]] [[category:Abazaalibwa mu 1921]] [[category:Abaafa mu 2008]] [[category:Okufa kookolo mu Uganda]] [[category:Abaserikale b’ekibiina kya Order of the British Empire]] [[category:Abaafa kookolo w'emimiro]] [[category:Abafuzi b’ennono ne bakabaka ba Uganda]] {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' OBE (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] Kyabazinga ow'e Busoga, ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka bwa Busoga, obwakabaka obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:lg:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga mu Gwokubiri 11, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka bwa [[Busoga]] nga [[Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa n’[[ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda.<ref name="monitor" /> Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye mu Gwokubiri 11, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda.<ref name="monitor" /> Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:lg:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere.<ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu b’e [[Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye.<ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:lg:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008.<ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:lg:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino.<ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki.<ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:lg:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwalibbwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto.<ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa.<ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Laba ne == * [[Milton Obote]] * [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]] * [[Ezekiel Tenywa Wako owa Busoga|Ezekiel Tenywa owa Busoga]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived aciktswrjnrlf7ev4thzp29hssawhwv Asuman Lubowa 0 11720 63071 53838 2026-07-16T09:34:39Z Samson Ssemakadde 6903 Nterezezza oluganda 63071 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asuman Lubowa''' [[Munnayuganda]] atendeka omupiira n'okugudukanya. Mu myaka gy'amazze ng'akola, Lubowa abadde aweereza mu bifo eby’enjawulo omuli ng’omutendesi, n'akulira eby'ekikugu.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2018-02-14 |title=FUFA Technical Director retires |url=https://kawowo.com/2018/02/14/fufa-technical-director-retires/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye n’ebiseera byeyamala ng'asamba omupiira == Lubowa yatandika okusamba omupiitra mu kiraabu za Uganda omwali [[Express FC]], [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-02-19 |title=Ndejje University FC appoints former Uganda Cranes head coach as T.D |url=https://kawowo.com/2019/02/19/ndejje-university-fc-appoints-former-uganda-cranes-head-coach-as-t-d/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw’obutendesi == Lubowa yamannyikiwa nnyo ng'omutendesi omukulu owa [[Uganda Cranes]], ttiimu y’eggwanga ey’omupiira, gye yabakulembera okutuuka ku buwanguzi bw'ekikopo kya CECAFA ekya 1996 mu [[Sudaani|Sudan]].<ref>{{Cite web |date=2020-06-26 |title=Ugandan football's version of the brain drain – what if? {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/ugandan-footballs-version-of-the-brain-drain-what-if/ |access-date=2024-11-20 |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite news |last=Editor|first=Editor|date=2011|title=The tacticians who have taken charge of Cranes|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/the-tacticians-who-have-taken-charge-of-crane-1501350}}</ref> Nga tannatuuka ku buwanguzi buno, yatendekako ttiimu ya Uganda eyabali wansi w'emyaka 23 emannyikiddwa nga Kobs, n'agitwala paka ku fayinolo z'ekikopo kya CECAFA eya 1995. Mu mupiira gwa kiraabu, Lubowa yatendekako ttiimu nga [[Express FC]]''','''<ref>{{Cite web |title=Express falters again |url=https://www.newvision.co.ug/news/1034495/express-falters |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref> UMEME FC eyaggalwawo ku nkomerero y’emyaka gya 1990''',''' [[Police FC (Uganda) .|Police FC]],<ref>{{Cite web |title=Easy start for Police |url=https://www.newvision.co.ug/news/1155574/easy-start-police |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-09-11 |title=Two goal hero Massa pays his former coach a visit at FUFA House |url=https://www.fufa.co.ug/two-goal-hero-massa-pays-his-former-coach-a-visit-at-fufa-house/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mwaule |first=Anthony |date=2022-05-14 |title=Busoga, BUL connive to dump Police into Big League cell |url=https://busogatoday.com/busoga-bul-connive-to-dump-police-into-big-league-cell/ |access-date=2024-11-20 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref> [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], <ref>{{Cite web |title=Lubowa to ‘help’ Villa |url=https://www.newvision.co.ug/news/1148929/lubowa-eur-help-eur-villa |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lubowa considers retirement from coaching |url=https://www.newvision.co.ug/news/1186210/lubowa-considers-retirement-coaching |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kawalya |first=Brian |date=2019-06-17 |title=Coach Alex Isabirye Remains Tight-Lipped Over Villa Speculation |url=https://sportsnation.co.ug/2019/06/17/coach-alex-isabirye-remains-tight-lipped-over-villa-speculation/ |access-date=2024-11-20 |website=Live from ground |language=en}}</ref> ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], wamu n’okukola emirimu n’ebitongole ebirala nga Posta ne Uganda Airlines.<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-02-19 |title=Ndejje University FC appoints former Uganda Cranes head coach as T.D |url=https://kawowo.com/2019/02/19/ndejje-university-fc-appoints-former-uganda-cranes-head-coach-as-t-d/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news |last=Kiwanuka|first=Katongole|date=2005|title=Police FC Coach eager to defeat DRC Kabasha|url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/police-fc-coach-eager-to-defeat-drc-kabasha?districtId=499}}</ref> Wansi w'obulagirizi bwe, Police FC yawangula liigi y'eggwanga mu 2005, neekomekereza ejoogo lya SC Villa eyali yeefuze liigi. Police FC yakuba SC Villa ggoolo 3 - 1 ku penati mu kisaawe kya Mandela National Stadium e Namboole.<ref>{{Cite web |last=Katongole |first=George |date=2020-05-03 |title=Were Police FC the best in the 2005 Uganda Super League? |url=https://kawowo.com/2020/05/03/were-police-fc-the-best-in-the-2005-uganda-super-league/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=2022-04-19 |title=When Police FC tragically lost four players in 1976 |url=https://observer.ug/sports/73371-when-police-fc-tragically-lost-four-players-in-1976 |access-date=2024-11-20 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Zziwa|first=Hassan Badru|date=2022-04-19|title=When Police FC tragically lost four players in 1976|url=https://observer.ug/sports/73371-when-police-fc-tragically-lost-four-players-in-1976|access-date=2024-11-20|website=The Observer - Uganda|language=en-gb}}</ref> == Egy’okuddukanya emirimu == Mu 2009, yalondebwa ku bw'akulira eby'ekikugu mu kibiina ekifuga omupiira mu ggwanga (FUFA). Yaweereza okumala kumpi emyaka 10, ng’obuvunaanyizibwa bwe bwali kulabirira pulogulaamu ez’ekikugu, okukwatagana n’ebigendererwa bya FIFA eby’enkulaakulana, n’okutumbula omupiira okuviira ddala wansi okwetoloola eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-10-19 |title=FUFA calls for Uganda Cranes coaching job applicants |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20171019/28752/fufa-calls-uganda-cranes-coaching-job-applicants.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=COACHING: 30 Ugandan Coaches Start FIFA Member Association Coaching Course at Njeru {{!}} PressReleasePoint |url=https://www.pressreleasepoint.com/coaching-30-ugandan-coaches-start-fifa-member-association-coaching-course-njeru |access-date=2024-11-20 |website=www.pressreleasepoint.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2016-01-27 |title=Lubowa attends Technical Directors' course in Malawi |url=https://www.fufa.co.ug/lubowa-attends-technical-directors-course-in-malawi/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=We can do a lot more, says FUFA technical boss |url=https://www.newvision.co.ug/news/1428975/lot-fufa-technical-boss |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-01-31 |title=FUFA calls coaches for level one licence course |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170131/12380/fufa-calls-coaches-for-level-one-licence-course.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-01-31 |title=FUFA calls coaches for level one licence course |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170131/12380/fufa-calls-coaches-for-level-one-licence-course.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim has too many footnotes for reading to be smooth. (November 2024)">ebijuliziddwa ebisukkiridde</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu kiseera kye, Lubowa yakolera ku nteekateeka z'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira munsi yonna (FIFA) okulaba ez'okulaba nga bakulakulanya omupiira okuviira ddala wansi ku byalo, eyali egenderera abaana abali wakati w’emyaka 6-12 ng’esira baasinga kuliteeka masomero n'eb'ebitundu okwetabamu. Yawummula okuva mu FUFA mu Gwokubiri 2018.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-09-15 |title=Grassroots football launched in Uganda |url=https://www.fufa.co.ug/grassroots-football-launched-in-uganda/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-05-19 |title=ARS 4: FUFA technical director Asuman Lubowa impressed by grassroot talents |url=https://www.fufa.co.ug/fufa-technical-director-asuman-lubowa-impressed-by-grass-root-talents/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> == By'eyenyigiddemu gye buvuddeko == Mu Gwokubiri 2019, Lubowa yalondebwa okukulira eby'ekikugu ku ttiimu ya Ndejje University ey'omupiira<ref>{{Cite web |last=EDITOR |first=SHABAN LUBEGA {{!}} PML Daily DEPUTY |date=2019-02-19 |title=Ndejje University appoint Asuman Lubowa as Technical Director - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/sports/2019/02/ndejje-university-appoint-asuman-lubowa-as-technical-director.html |access-date=2024-11-20 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Owori |first=Eric Eron |date=2019-04-23 |title=Ndejje University FC Vs KCCA FC |url=https://upl.co.ug/event/ndejje-university-fc-vs-kcca-fc/ |access-date=2024-11-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> == Okusoomoozebwa == Lubowa yalekulira obutendesi bwa Uganda Cranes mu 1999 ng’agamba yali tayambibwako kibiina ekifuga omupiira mu ggwanga ekya (FUFA). Okusalawo kuno kwajja oluvannyuma lw’okweyongera okwetamwa olw’ebikozesebwa ebitono n’okusoomoozebwa mu by'okudukanya emirimu, byeyagamba nti byamulemesa okulaba ng'agyamu ebibala ebirungi.<ref name=":2">{{Cite news |last=Tegusulwa|first=Innocent|date=2006|title=Villa Park Closes in on Deal with Asuman Lubowa|url=https://ugandaradionetwork.net/story/villa-park-closes-in-on-deal-with-asuman-lubowa}}</ref><ref>{{Cite news|last=Mwanguhya|first=Andrew|date=2010|title=Coaches wonder what to do to keep jobs|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/coaches-wonder-what-to-do-to-keep-jobs-1472366}}</ref> == Ebijjuliziddwa == <references responsive="1" /> lbadru0zyvh1hs40dubkzpt5fx279lm 63073 63071 2026-07-16T09:37:44Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63073 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asuman Lubowa''' [[Munnayuganda]] atendeka omupiira n'okugudukanya. Mu myaka gy'amazze ng'akola, Lubowa abadde aweereza mu bifo eby’enjawulo omuli ng’omutendesi, n'akulira eby'ekikugu.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2018-02-14 |title=FUFA Technical Director retires |url=https://kawowo.com/2018/02/14/fufa-technical-director-retires/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye n’ebiseera byeyamala ng'asamba omupiira == Lubowa yatandika okusamba omupiitra mu kiraabu za Uganda omwali [[Express FC]], [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-02-19 |title=Ndejje University FC appoints former Uganda Cranes head coach as T.D |url=https://kawowo.com/2019/02/19/ndejje-university-fc-appoints-former-uganda-cranes-head-coach-as-t-d/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw’obutendesi == Lubowa yamannyikiwa nnyo ng'omutendesi omukulu owa [[Uganda Cranes]], ttiimu y’eggwanga ey’omupiira, gye yabakulembera okutuuka ku buwanguzi bw'ekikopo kya CECAFA ekya 1996 mu [[Sudaani|Sudan]].<ref>{{Cite web |date=2020-06-26 |title=Ugandan football's version of the brain drain – what if? {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/ugandan-footballs-version-of-the-brain-drain-what-if/ |access-date=2024-11-20 |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite news |last=Editor|first=Editor|date=2011|title=The tacticians who have taken charge of Cranes|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/the-tacticians-who-have-taken-charge-of-crane-1501350}}</ref> Nga tannatuuka ku buwanguzi buno, yatendekako ttiimu ya Uganda eyabali wansi w'emyaka 23 emannyikiddwa nga Kobs, n'agitwala paka ku fayinolo z'ekikopo kya CECAFA eya 1995. Mu mupiira gwa kiraabu, Lubowa yatendekako ttiimu nga [[Express FC]]''','''<ref>{{Cite web |title=Express falters again |url=https://www.newvision.co.ug/news/1034495/express-falters |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref> UMEME FC eyaggalwawo ku nkomerero y’emyaka gya 1990''',''' [[Police FC (Uganda) .|Police FC]],<ref>{{Cite web |title=Easy start for Police |url=https://www.newvision.co.ug/news/1155574/easy-start-police |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-09-11 |title=Two goal hero Massa pays his former coach a visit at FUFA House |url=https://www.fufa.co.ug/two-goal-hero-massa-pays-his-former-coach-a-visit-at-fufa-house/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mwaule |first=Anthony |date=2022-05-14 |title=Busoga, BUL connive to dump Police into Big League cell |url=https://busogatoday.com/busoga-bul-connive-to-dump-police-into-big-league-cell/ |access-date=2024-11-20 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref> [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], <ref>{{Cite web |title=Lubowa to ‘help’ Villa |url=https://www.newvision.co.ug/news/1148929/lubowa-eur-help-eur-villa |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lubowa considers retirement from coaching |url=https://www.newvision.co.ug/news/1186210/lubowa-considers-retirement-coaching |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kawalya |first=Brian |date=2019-06-17 |title=Coach Alex Isabirye Remains Tight-Lipped Over Villa Speculation |url=https://sportsnation.co.ug/2019/06/17/coach-alex-isabirye-remains-tight-lipped-over-villa-speculation/ |access-date=2024-11-20 |website=Live from ground |language=en}}</ref> ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], wamu n’okukola emirimu n’ebitongole ebirala nga Posta ne Uganda Airlines.<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-02-19 |title=Ndejje University FC appoints former Uganda Cranes head coach as T.D |url=https://kawowo.com/2019/02/19/ndejje-university-fc-appoints-former-uganda-cranes-head-coach-as-t-d/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news |last=Kiwanuka|first=Katongole|date=2005|title=Police FC Coach eager to defeat DRC Kabasha|url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/police-fc-coach-eager-to-defeat-drc-kabasha?districtId=499}}</ref> Wansi w'obulagirizi bwe, Police FC yawangula liigi y'eggwanga mu 2005, neekomekereza ejoogo lya SC Villa eyali yeefuze liigi. Police FC yakuba SC Villa ggoolo 3 - 1 ku penati mu kisaawe kya Mandela National Stadium e Namboole.<ref>{{Cite web |last=Katongole |first=George |date=2020-05-03 |title=Were Police FC the best in the 2005 Uganda Super League? |url=https://kawowo.com/2020/05/03/were-police-fc-the-best-in-the-2005-uganda-super-league/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=2022-04-19 |title=When Police FC tragically lost four players in 1976 |url=https://observer.ug/sports/73371-when-police-fc-tragically-lost-four-players-in-1976 |access-date=2024-11-20 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Zziwa|first=Hassan Badru|date=2022-04-19|title=When Police FC tragically lost four players in 1976|url=https://observer.ug/sports/73371-when-police-fc-tragically-lost-four-players-in-1976|access-date=2024-11-20|website=The Observer - Uganda|language=en-gb}}</ref> == Egy’okuddukanya emirimu == Mu 2009, yalondebwa ku bw'akulira eby'ekikugu mu kibiina ekifuga omupiira mu ggwanga (FUFA). Yaweereza okumala kumpi emyaka 10, ng’obuvunaanyizibwa bwe bwali kulabirira pulogulaamu ez’ekikugu, okukwatagana n’ebigendererwa bya FIFA eby’enkulaakulana, n’okutumbula omupiira okuviira ddala wansi okwetoloola eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-10-19 |title=FUFA calls for Uganda Cranes coaching job applicants |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20171019/28752/fufa-calls-uganda-cranes-coaching-job-applicants.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=COACHING: 30 Ugandan Coaches Start FIFA Member Association Coaching Course at Njeru {{!}} PressReleasePoint |url=https://www.pressreleasepoint.com/coaching-30-ugandan-coaches-start-fifa-member-association-coaching-course-njeru |access-date=2024-11-20 |website=www.pressreleasepoint.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2016-01-27 |title=Lubowa attends Technical Directors' course in Malawi |url=https://www.fufa.co.ug/lubowa-attends-technical-directors-course-in-malawi/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=We can do a lot more, says FUFA technical boss |url=https://www.newvision.co.ug/news/1428975/lot-fufa-technical-boss |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-01-31 |title=FUFA calls coaches for level one licence course |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170131/12380/fufa-calls-coaches-for-level-one-licence-course.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-01-31 |title=FUFA calls coaches for level one licence course |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170131/12380/fufa-calls-coaches-for-level-one-licence-course.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim has too many footnotes for reading to be smooth. (November 2024)">ebijuliziddwa ebisukkiridde</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu kiseera kye, Lubowa yakolera ku nteekateeka z'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira munsi yonna (FIFA) okulaba ez'okulaba nga bakulakulanya omupiira okuviira ddala wansi ku byalo, eyali egenderera abaana abali wakati w’emyaka 6-12 ng’esira baasinga kuliteeka masomero n'eb'ebitundu okwetabamu. Yawummula okuva mu FUFA mu Gwokubiri 2018.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-09-15 |title=Grassroots football launched in Uganda |url=https://www.fufa.co.ug/grassroots-football-launched-in-uganda/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-05-19 |title=ARS 4: FUFA technical director Asuman Lubowa impressed by grassroot talents |url=https://www.fufa.co.ug/fufa-technical-director-asuman-lubowa-impressed-by-grass-root-talents/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> == By'eyenyigiddemu gye buvuddeko == Mu Gwokubiri 2019, Lubowa yalondebwa okukulira eby'ekikugu ku ttiimu ya Ndejje University ey'omupiira<ref>{{Cite web |last=EDITOR |first=SHABAN LUBEGA {{!}} PML Daily DEPUTY |date=2019-02-19 |title=Ndejje University appoint Asuman Lubowa as Technical Director - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/sports/2019/02/ndejje-university-appoint-asuman-lubowa-as-technical-director.html |access-date=2024-11-20 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Owori |first=Eric Eron |date=2019-04-23 |title=Ndejje University FC Vs KCCA FC |url=https://upl.co.ug/event/ndejje-university-fc-vs-kcca-fc/ |access-date=2024-11-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> == Okusoomoozebwa == Lubowa yalekulira obutendesi bwa Uganda Cranes mu 1999 ng’agamba yali tayambibwako kibiina ekifuga omupiira mu ggwanga ekya (FUFA). Okusalawo kuno kwajja oluvannyuma lw’okweyongera okwetamwa olw’ebikozesebwa ebitono n’okusoomoozebwa mu by'okudukanya emirimu, byeyagamba nti byamulemesa okulaba ng'agyamu ebibala ebirungi.<ref name=":2">{{Cite news |last=Tegusulwa|first=Innocent|date=2006|title=Villa Park Closes in on Deal with Asuman Lubowa|url=https://ugandaradionetwork.net/story/villa-park-closes-in-on-deal-with-asuman-lubowa}}</ref><ref>{{Cite news|last=Mwanguhya|first=Andrew|date=2010|title=Coaches wonder what to do to keep jobs|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/coaches-wonder-what-to-do-to-keep-jobs-1472366}}</ref> == Ebijjuliziddwa == <references responsive="1" /> [[Category:Bamaneja abaali badukanyizaako ttiimu ya Uganda ey'omupiira]] [[Category:Bamaneja b'omupiira mu Uganda]] [[Category:Bamaneja ba kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Bamaneja ba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC]] 234atskzbf17s4a43scylo3913eagy3 63101 63073 2026-07-16T10:47:28Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko laba ne 63101 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Asuman Lubowa''' [[Munnayuganda]] atendeka omupiira n'okugudukanya. Mu myaka gy'amazze ng'akola, Lubowa abadde aweereza mu bifo eby’enjawulo omuli ng’omutendesi, n'akulira eby'ekikugu.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2018-02-14 |title=FUFA Technical Director retires |url=https://kawowo.com/2018/02/14/fufa-technical-director-retires/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Emirimu gye n’ebiseera byeyamala ng'asamba omupiira == Lubowa yatandika okusamba omupiitra mu kiraabu za Uganda omwali [[Express FC]], [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-02-19 |title=Ndejje University FC appoints former Uganda Cranes head coach as T.D |url=https://kawowo.com/2019/02/19/ndejje-university-fc-appoints-former-uganda-cranes-head-coach-as-t-d/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw’obutendesi == Lubowa yamannyikiwa nnyo ng'omutendesi omukulu owa [[Uganda Cranes]], ttiimu y’eggwanga ey’omupiira, gye yabakulembera okutuuka ku buwanguzi bw'ekikopo kya CECAFA ekya 1996 mu [[Sudaani|Sudan]].<ref>{{Cite web |date=2020-06-26 |title=Ugandan football's version of the brain drain – what if? {{!}} The Touchline Sports |url=https://thetouchlinesports.com/ugandan-footballs-version-of-the-brain-drain-what-if/ |access-date=2024-11-20 |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite news |last=Editor|first=Editor|date=2011|title=The tacticians who have taken charge of Cranes|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/the-tacticians-who-have-taken-charge-of-crane-1501350}}</ref> Nga tannatuuka ku buwanguzi buno, yatendekako ttiimu ya Uganda eyabali wansi w'emyaka 23 emannyikiddwa nga Kobs, n'agitwala paka ku fayinolo z'ekikopo kya CECAFA eya 1995. Mu mupiira gwa kiraabu, Lubowa yatendekako ttiimu nga [[Express FC]]''','''<ref>{{Cite web |title=Express falters again |url=https://www.newvision.co.ug/news/1034495/express-falters |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref> UMEME FC eyaggalwawo ku nkomerero y’emyaka gya 1990''',''' [[Police FC (Uganda) .|Police FC]],<ref>{{Cite web |title=Easy start for Police |url=https://www.newvision.co.ug/news/1155574/easy-start-police |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-09-11 |title=Two goal hero Massa pays his former coach a visit at FUFA House |url=https://www.fufa.co.ug/two-goal-hero-massa-pays-his-former-coach-a-visit-at-fufa-house/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mwaule |first=Anthony |date=2022-05-14 |title=Busoga, BUL connive to dump Police into Big League cell |url=https://busogatoday.com/busoga-bul-connive-to-dump-police-into-big-league-cell/ |access-date=2024-11-20 |website=Busoga Today |language=en-US}}</ref> [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]], <ref>{{Cite web |title=Lubowa to ‘help’ Villa |url=https://www.newvision.co.ug/news/1148929/lubowa-eur-help-eur-villa |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lubowa considers retirement from coaching |url=https://www.newvision.co.ug/news/1186210/lubowa-considers-retirement-coaching |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kawalya |first=Brian |date=2019-06-17 |title=Coach Alex Isabirye Remains Tight-Lipped Over Villa Speculation |url=https://sportsnation.co.ug/2019/06/17/coach-alex-isabirye-remains-tight-lipped-over-villa-speculation/ |access-date=2024-11-20 |website=Live from ground |language=en}}</ref> ne [[Kampala Capital City Authority FC|KCCA FC]], wamu n’okukola emirimu n’ebitongole ebirala nga Posta ne Uganda Airlines.<ref name=":0">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-02-19 |title=Ndejje University FC appoints former Uganda Cranes head coach as T.D |url=https://kawowo.com/2019/02/19/ndejje-university-fc-appoints-former-uganda-cranes-head-coach-as-t-d/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news |last=Kiwanuka|first=Katongole|date=2005|title=Police FC Coach eager to defeat DRC Kabasha|url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/police-fc-coach-eager-to-defeat-drc-kabasha?districtId=499}}</ref> Wansi w'obulagirizi bwe, Police FC yawangula liigi y'eggwanga mu 2005, neekomekereza ejoogo lya SC Villa eyali yeefuze liigi. Police FC yakuba SC Villa ggoolo 3 - 1 ku penati mu kisaawe kya Mandela National Stadium e Namboole.<ref>{{Cite web |last=Katongole |first=George |date=2020-05-03 |title=Were Police FC the best in the 2005 Uganda Super League? |url=https://kawowo.com/2020/05/03/were-police-fc-the-best-in-the-2005-uganda-super-league/ |access-date=2024-11-20 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Zziwa |first=Hassan Badru |date=2022-04-19 |title=When Police FC tragically lost four players in 1976 |url=https://observer.ug/sports/73371-when-police-fc-tragically-lost-four-players-in-1976 |access-date=2024-11-20 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Zziwa|first=Hassan Badru|date=2022-04-19|title=When Police FC tragically lost four players in 1976|url=https://observer.ug/sports/73371-when-police-fc-tragically-lost-four-players-in-1976|access-date=2024-11-20|website=The Observer - Uganda|language=en-gb}}</ref> == Egy’okuddukanya emirimu == Mu 2009, yalondebwa ku bw'akulira eby'ekikugu mu kibiina ekifuga omupiira mu ggwanga (FUFA). Yaweereza okumala kumpi emyaka 10, ng’obuvunaanyizibwa bwe bwali kulabirira pulogulaamu ez’ekikugu, okukwatagana n’ebigendererwa bya FIFA eby’enkulaakulana, n’okutumbula omupiira okuviira ddala wansi okwetoloola eggwanga.<ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-10-19 |title=FUFA calls for Uganda Cranes coaching job applicants |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20171019/28752/fufa-calls-uganda-cranes-coaching-job-applicants.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=COACHING: 30 Ugandan Coaches Start FIFA Member Association Coaching Course at Njeru {{!}} PressReleasePoint |url=https://www.pressreleasepoint.com/coaching-30-ugandan-coaches-start-fifa-member-association-coaching-course-njeru |access-date=2024-11-20 |website=www.pressreleasepoint.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2016-01-27 |title=Lubowa attends Technical Directors' course in Malawi |url=https://www.fufa.co.ug/lubowa-attends-technical-directors-course-in-malawi/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=We can do a lot more, says FUFA technical boss |url=https://www.newvision.co.ug/news/1428975/lot-fufa-technical-boss |access-date=2024-11-20 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-01-31 |title=FUFA calls coaches for level one licence course |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170131/12380/fufa-calls-coaches-for-level-one-licence-course.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-01-31 |title=FUFA calls coaches for level one licence course |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170131/12380/fufa-calls-coaches-for-level-one-licence-course.html |access-date=2024-11-20 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim has too many footnotes for reading to be smooth. (November 2024)">ebijuliziddwa ebisukkiridde</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> Mu kiseera kye, Lubowa yakolera ku nteekateeka z'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira munsi yonna (FIFA) okulaba ez'okulaba nga bakulakulanya omupiira okuviira ddala wansi ku byalo, eyali egenderera abaana abali wakati w’emyaka 6-12 ng’esira baasinga kuliteeka masomero n'eb'ebitundu okwetabamu. Yawummula okuva mu FUFA mu Gwokubiri 2018.<ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-09-15 |title=Grassroots football launched in Uganda |url=https://www.fufa.co.ug/grassroots-football-launched-in-uganda/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Marsha |first=Ahmed |date=2014-05-19 |title=ARS 4: FUFA technical director Asuman Lubowa impressed by grassroot talents |url=https://www.fufa.co.ug/fufa-technical-director-asuman-lubowa-impressed-by-grass-root-talents/ |access-date=2024-11-20 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> == By'eyenyigiddemu gye buvuddeko == Mu Gwokubiri 2019, Lubowa yalondebwa okukulira eby'ekikugu ku ttiimu ya Ndejje University ey'omupiira<ref>{{Cite web |last=EDITOR |first=SHABAN LUBEGA {{!}} PML Daily DEPUTY |date=2019-02-19 |title=Ndejje University appoint Asuman Lubowa as Technical Director - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/sports/2019/02/ndejje-university-appoint-asuman-lubowa-as-technical-director.html |access-date=2024-11-20 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Owori |first=Eric Eron |date=2019-04-23 |title=Ndejje University FC Vs KCCA FC |url=https://upl.co.ug/event/ndejje-university-fc-vs-kcca-fc/ |access-date=2024-11-20 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> == Okusoomoozebwa == Lubowa yalekulira obutendesi bwa Uganda Cranes mu 1999 ng’agamba yali tayambibwako kibiina ekifuga omupiira mu ggwanga ekya (FUFA). Okusalawo kuno kwajja oluvannyuma lw’okweyongera okwetamwa olw’ebikozesebwa ebitono n’okusoomoozebwa mu by'okudukanya emirimu, byeyagamba nti byamulemesa okulaba ng'agyamu ebibala ebirungi.<ref name=":2">{{Cite news |last=Tegusulwa|first=Innocent|date=2006|title=Villa Park Closes in on Deal with Asuman Lubowa|url=https://ugandaradionetwork.net/story/villa-park-closes-in-on-deal-with-asuman-lubowa}}</ref><ref>{{Cite news|last=Mwanguhya|first=Andrew|date=2010|title=Coaches wonder what to do to keep jobs|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/coaches-wonder-what-to-do-to-keep-jobs-1472366}}</ref> == Laba ne == * [[Uganda Cranes]] * [[Paul Hasule]] == Ebijjuliziddwa == <references responsive="1" /> [[Category:Bamaneja abaali badukanyizaako ttiimu ya Uganda ey'omupiira]] [[Category:Bamaneja b'omupiira mu Uganda]] [[Category:Bamaneja ba kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Bamaneja ba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC]] 86697nikjo5scgxvk0d7d9mvmzra0ep Uganda Airlines (1976-2001) 0 11766 62965 41317 2026-07-15T19:37:21Z Musuuza 11013 Musuuza moved page [[Uganda Airlines]] to [[Uganda Airlines (1976-2001)]]: Misspelled title: Baaliwandiika bubi 41317 wikitext text/x-wiki '''Uganda Airlines''', mu mateeka ng'emannyikiddwa nga ''Uganda Airlines Corporation'' ye yali [[:en:Flag_carrier|etwala bendera]] ya [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Nensel |first=Mark |date=18 July 2018 |title=Revived Uganda flag carrier orders CRJ900s, A330neos |url=https://atwonline.com/farnborough-airshow-2018/revived-uganda-flag-carrier-orders-crj900s-a330neos |access-date=15 July 2025 |website=Aviation Week Network |language=en}}</ref> Kampuni y'ennyonyi eno yatandikibwawo mu Gwokutaano mu 1976, era n'etandika okukola emirimu gyayo mu 1977. Ekitebe ekikulu kyali [[Entebbe|Ntebbe]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], Uganda, era ng'ekola ng'esinziira mu [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe, ewatukira ennyonyi ezibeera ziva munsi yonna.]]<ref>{{cite journal |date=21 March 1974 |title=World airline directory – Uganda Aviation Services (UAS) |url=http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1974/1974%20-%200487.html |journal=[[Flight International]] |page=61 |access-date=20 January 2012}}</ref> [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] yagezaako okutwala kampuni eno mu bwanannyini, kyokka bonna abaali bayinza okugigula ne bakivaamu, okukakana ng'ebintu bya kampuni ya Uganda Airlines Corporation bikyusiddwa nebabifuula ssente mu Gwokutaano mu 2001. Oluvannyuma kampuni y'ennyonyi eno yazuukusibwa n’eddamu okubuuka mu 2019 n’erinnya lyerimu erya [[:en:Uganda_Airlines|Uganda Airlines]]. <ref name=":0" /> == Ebigikwatako == [[File:Uganda_Airlines_Boeing_707-320C_5X-UAC_LFSB_Oct_1980.png|thumb|Ennyonyi ya Uganda Airlines ekika kya [[:en:Boeing_707-320C|Boeing 707-320C]] ku [[:en:Euroairport|kisaawe kya Euroairport]] mu 1980.]] Uganda Airlines yatandikibwawo nga kampuni ya gavumenti ng'evunaanibwaako aba [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] (UDC) mu Gwokutaana mu 1976 ng'edda mu kifo ky'empeereza eyali eddukanyizibwa kampuni ya [[:en:East_African_Airways|East African Airways]].<ref name=":1">{{cite journal |date=21 March 1974 |title=World airline directory – Uganda Aviation Services (UAS) |url=http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1974/1974%20-%200487.html |journal=[[Flight International]] |page=61 |access-date=20 January 2012}}</ref> Yatandika emirimu gyayo mu 1977, ''Uganda Aviation Services (UAS)'', eyatandikibwawo kampuni ya [[:en:British_United_Airways|British United Airways]] mu 1965 kyokka ebiseera ebyo eyali kampuni ya UDC, n'eyingizibwa mu Uganda Airlines, n'etwala omukutu gw'amakubo ga UAS.<ref name=":1" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref><ref>http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1974/1974%20-%200487.html</ref> Oluvannyuma lw’okutuusibwa kw'enyonyi y'ekika kya [[:en:Boeing_707-320C|Boeing 707-320C]] eyasooka ku nkomerero y’emyaka gya 1970 nga gigwaako, amakubo amapya agagenda e [[Brussels]], London ne [[Rome]] gaatongozebwa. Ennyonyi ey'okubiri ey'ekika kya Boeing 707-320C yayingira mu zaali zikozesebwa mu 1981. Omwaka ogwo, amakubo amapya agagenda e [[:en:Cairo|Cairo,]] [[:en:Cologne|Cologne]] ne [[:en:Dubai|Dubai]] gaatongozebwa, ne gagobererwa ag'e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam,]] [[Kilimanjaro]] ne [[:en:Nairobi|Nairobi]] mu myaka egyaddirira.<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Sfn</ref> We bwatuukira mu Gwokusatu mu 1990 ebika byennyonyi byebaali bakozesa mwalimu ekika kya Boeing 707-320C kimu, [[:en:Fokker_F27-600|Fokker F27-600]] biri, [[:en:Lockheed_L-100_Hercules|Lockheed L-100-30]] emu,[[:en:Twin_Otter|Twin Otter]] emu ne [[:en:Britten-Norman_Trislander|BN Trislander]] emu. Ennyonyi ekika kya [[:en:Boeing_737|Boeing 737]] [[:en:Aircraft_lease|yapangisibwa]] okuva mu [[:en:Air_Zimbabwe|Air Zimbabwe]] mu 1994 okuweereza [[:en:Bujumbura|Bujumbura]] ne [[Kigali]], wamu n'ebifo ebiri mu [[South Africa|South Afrika]]. [[:en:Tel_Aviv|Tel Aviv]] yayongerwa ku mukutu gw’amakubo mu 1995, era wetwatukira mu 1998 amakubo gonna [[Bulaaya|ag’omu Bulaaya]] gaayimirizibwa.<ref name=":2" /> Olw’okutondawo kampuni ya [[:en:Alliance_Air_(Uganda)|Alliance Air]] ku nkomerero ya 1994 —oluvannyuma eyamanyibwa nga ''SA Alliance'' —ekitongole ekyali kitwalibwa gavumenti ya [[:en:Government_of_Tanzania|Tanzania]] ne [[:en:Government_of_Uganda|Uganda]], [[:en:Air_Tanzania|Air Tanzania]] ne Uganda Airlines, awamu ne [[:en:South_African_Airways|South African Airways]] (SAA), [[Tanzania]] ne Uganda zaawa kampuni empya eddembe ly’okukola emirimu egy’ewala.<ref name=":3">{{Cite journal |date=28 April – 4 May 1999 |title=Air Mauritius pulls out of Uganda discussions |url=http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1999/1999%20-%201104.html |journal=Flight International |pages=24 |access-date=7 August 2011}}</ref><ref name=":4" /><ref name="FI1998" /> Endagaano eno yali egenderera okuliisa emirimu gya Alliance Air n’empeereza zombi eza Air Tanzania ne Uganda Airlines ez’omunda n’ez’omu kitundu.<ref name=":3" /><ref name="qu86-3.jpg" /> Kyokka [[:en:Air_carrier|kampuni z’ennyonyi]] zombi ez’omu kitundu zaakula kitono okusinga bwe kyali kisuubirwa, era olw'okuba yakulakulana kitono. Uganda Airlines kye yakung’aanya kyaleetera Gavumenti ya Uganda okusalawo oba egenda kusazaamu kampuni eno oba okugitwala mu bwannannyini.<ref name=":3" /> === Okugezaako okutunda ebintu mu bwannannyini ne kugaana === Ku nkomerero y’emyaka gya 1990, kampuni eno yali mu mbeera ya ssente ezaali teziyingira bulungi olw’enzirukanya embi,<ref name=":5" /> Gavumenti ya Uganda bwe yateekateeka okutwala kampuni y’ennyonyi eno eyali mu mabanja mu bwannannyini, ng’enoonya omusigansiimbi okukuuma kampuni eno ng’ekola. Mu kusooka kampuni eziwerako zaalina obwagazi bw'okutwala kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Airlines. SA Alliance/ [[:en:South_African_Airways|SAA]], [[:en:Air_Mauritius|Air Mauritius,]] [[:en:British_Airways|British Airways]], [[:en:Johannesburg|Johannesburg]] -ewasinganibwa Inter Air, [[:en:Kenya_Airways|Kenya Airways]], ne [[:en:Sabena|Sabena]], bonna baali balabika ng'abaali baagala okugula mu ntandikwa, <ref name=":5" /><ref name="FI1999" /><ref name=":6" /> naye okukakkana netekayo okusaba kwabwe, okuggyako SAA eyasigala nga ye yokka etaddeyo okusaba kwayo okwokugula kuntandikwa ya 1999.<ref name="qu82-4.jpg" /><ref name=":7" /> SAA yandibadde yalina okwetaba mu kampuni eno ebitundu 49%;<ref name="qu82-4.jpg" /> wadde kyali kityo, oluvannyuma yasuula okusaba kwayo oluvannyuma lw’okusanga okuvuganyizibwa okw’amaanyi mu lukiiko lw’ababaka.<ref name=":3" /><ref name=":8" /> Olw’okuba tewaali awaayo ssente ng'ayagala kugula kampuni eno, Gavumenti ya Uganda yasazaamu kampuni y’ennyonyi eno mu Gwokutaano mu 2001.<ref name=":9" /><ref name=":10" /> == Ebifo gyebagenda == Okuva ku kifo kyayo [[:en:Airline_hub|ekikulu]] mu kisaawe ky’ennyonyi Entebbe International Airport, mu kiseera kyayo bweyabeerera ey'amaanyi, kampuni eno yali ekola enteekateeka z’okugenda mu bifo ebiri munda mu [[Afirika|Afrika]], Bulaaya ne Middle East. Wammanga lwe lukalala lw’ebifo Uganda Airlines bye yaweereza mu byafaayo byayo byonna: {| class="wikitable sortable" !Eggwanga !Ekibuga !Ekisaawe ky'enyonyi !Ebiwandiike ! class="unsortable" |Ebijjuliziddwaamu |- |[[Bubirigi|Belgium]] |[[Brussels]] |Brussels Airport | align="center" | | align="center" |<ref name=":4">{{Cite web |title=Uganda Airlines Summer Schedules (Effective 1 April 1982{{spaced ndash}}31 October 1982){{--}}European services |url=http://www.timetableimages.com/ttimages/qu/qu82/qu82-2.jpg |archive-url=https://www.webcitation.org/6IzXZt35G?url=http://www.timetableimages.com/ttimages/qu/qu82/qu82-2.jpg |archive-date=19 August 2013 |website=Airline Timetable Images}}</ref> |- |[[Burundi]] |Bujumbura |Bujumbura International Airport | align="center" | | align="center" | |- | rowspan="2" |[[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] |Goma |Goma International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="FI1998" /> |- |Kinshasa |N'djili Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="FI1998">{{Cite journal |date=1–7 April 1998 |title=World Airline Directory – Uganda Airlines |url=http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1998/1998%20-%200883.html |format=PDF |journal=[[Flight International]] |page=91 |access-date=20 January 2012}}</ref> |- |[[Girimane|Germany]] |Cologne |Cologne Bonn Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg">{{Cite web |title=Uganda Airlines Timetable (Effective 30 March 1986{{spaced ndash}}25 October 1986) |url=http://www.timetableimages.com/ttimages/qu/qu86/qu86-3.jpg |access-date=20 January 2012 |website=Airline Timetable Images}}</ref> |- |Israel |Tel Aviv |Ben Gurion Airport | align="center" | | align="center" | |- |[[Yitale|Italy]] |[[Rome]] |Rome Fiumicino Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- | rowspan="2" |[[Kenya]] |Mombasa |Moi International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name=":5">{{Cite journal |date=3–9 April 1996 |title=World Airline Directory – Uganda Airlines |url=http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1996/1996%20-%200820.html |format=PDF |journal=[[Flight International]] |page=84 |access-date=20 January 2012}}</ref> |- |Nairobi |Jomo Kenyatta International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |[[Rwanda]] |[[Kigali]] |Kigali International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="FI1999" /> |- |[[South Africa]] |Johannesburg |O. R. Tambo International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="FI1999" /> |- | rowspan="3" |[[Tanzania]] |Dar-es-Salaam |Julius Nyerere International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |[[Kilimanjaro]] |Kilimanjaro International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |Mwanza |Mwanza Airport | align="center" | | align="center" |<ref name=":6">{{Cite web |title=Uganda Airlines Summer Schedules (Effective 1 April 1982{{spaced ndash}}31 October 1982)—International services: Tanzania/Kenya/Uganda |url=http://www.timetableimages.com/ttimages/qu/qu82/qu82-3.jpg |access-date=20 January 2012 |website=Airline Timetable Images}}</ref> |- | rowspan="7" |[[Yuganda|Uganda]] |[[Arua]] |Arua Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |[[Entebbe]]/[[Kampala]] |Entebbe International Airport||{{Airline hub}} | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |[[Gulu]] |Gulu Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |[[Kasese]] |Kasese Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |Mbarara |Mbarara Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |[[Soroti]] |Soroti Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu82-4.jpg" /> |- |[[Tororo]] |Tororo Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu82-4.jpg">{{Cite web |title=Uganda Airlines Summer Schedules (Effective 1 April 1982{{spaced ndash}}31 October 1982)—Domestic services: East/Northern |url=http://www.timetableimages.com/ttimages/qu/qu82/qu82-4.jpg |access-date=20 January 2012 |website=Airline Timetable Images}}</ref> |- |United Arab Emirates |Dubai |Dubai International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- | rowspan="2" |[[Great Britain|United Kingdom]] | rowspan="2" |London |Gatwick Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="qu86-3.jpg" /> |- |Stansted Airport | align="center" | | align="center" |<ref name=":7">{{Cite journal |date=17 March 1979 |title=Amin cargo flights banned by Britain |url=http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1979/1979%20-%200849.html |format=PDF |journal=Flight International |page=815 |access-date=12 May 2011 |quote=Uganda Airlines' regular cargo flights between Stansted and Entebbe have been stopped by the British Government, although there is no embargo on return services.}}</ref> |- |[[Zambia]] |Lusaka |Lusaka International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="FI1999" /> |- |[[Zimbabwe]] |Harare |Harare International Airport | align="center" | | align="center" |<ref name="FI1999">{{Cite journal |date=31 March – 6 April 1999 |title=World Airline Directory – Uganda Airlines |url=http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1999/1999%20-%200826.html |format=pdf |journal=Flight International |page=106 |access-date=25 March 2011}}</ref> |} === Endagaano z'okutunda ebifo mu nnyonyi abasaabaze webatuula === Wammanga lwe lukalala lwa kampuni Uganda Airlines ze yalina [[:en:Codeshare_agreement|endagaano z'okutunda ebifo mu nnyonyi abasaabaze webatuula]] nazo mu kiseera we yaggalwa; amakubo mu butuufu gaali gaddukanyizibwa kampuni ya Uganda Airlines: * Air Tanzania, Dar-es-Salaam ne Johannesburg okugenda/okuva Entebbe * [[:en:Emirates_(airline)|Emirates,]] Dubai okutuuka/okuva Entebbe * Kenya Airways, Nairobi okutuuka/okuva Entebbe == Ebika by'ennyonyi == [[File:Uganda_Airlines_Boeing_707-300C_5X-UBC_FCO_Apr_1983.png|thumb|Ennyonyi ekika kya 5X-UBC, eya Uganda Airlines Boeing 707-320C, yarabibwaako ku kisaawe ky’ennyonyi Fiumicino mu 1983. Ennyonyi eno yennyini yagwa ku kisaawe kye kimu nga 17 Ogwekumi mu 1988.]]   Okusinziira ku [[:en:Aviation_Safety_Network|Aviation Safety Network]], kampuni eno yafuna obubenje/embeera embi yamirundi esatu mu byafaayo byaayo byonna; emu yokka ku zo ye yafa. <ref name=":0">{{Cite web |date=28 November 2004 |title=Accident record for Uganda Airlines |url=https://asn.flightsafety.org/database/operators/4700 |access-date=19 July 2011 |publisher=Aviation Safety Network |archive-date=20 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240620045816/https://asn.flightsafety.org/database/operators/4700 |url-status=dead }}</ref> [[:en:Hull-loss|Ennyonyi okwonooneka okutuuka nga tebakyasobola gitereeza]] ziwandiikiddwa wansi. * Nga 1 Ogwokuna mu 1979: Ennyonyi y'ekika kya Boeing 707-320C, [[:en:Aircraft_registration|eyali ewandisiddwa]] nga 5X-UAL, eyali eyimiridde ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, yasaanyizibwawo [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force#Tanzanian_Army|amagye ga Tanzania]] mu [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lutalo olwali wakati wa Uganda ne Tanzania]] . Tewali muntu yenna yafulumizibwa nti yali afudde. * Nga 17 Ogwekumi mu 1988: '''Ennyonyi 775''' yali nnyonyi ya nsi yonna eyali etegekeddwa okusaabaza abantu okuva e [[:en:London-Gatwick|London-Gatwick]] – [[:en:Rome-Fiumicino|Rome-Fiumicino]] –Entebbe eyagwa olw’oba baali tebalaba bulungi ku mutendera ogusembayo ogw’omulungi ogwaali gusooka, mu kiseera ky’okusemberera ekisaawe ky’ennyonyi ekya Leonardo da Vinci-Fiumicino. Ennyonyi eno yali etambulira ku nnyonyi ya Boeing 707-320C, eyalina enamba 5X-UBC [[:en:Aircraft_registration|ku mukira gwayo]]. Ennyonyi eno yamenyeka oluvannyuma lw’okutomera akasolya k’ekizimbe, n’ekwata omuliro. Ku bantu 52 abaali mu nnyonyi, abantu 33 beebaafa, ate bangi abaasimatuka ne balumizibwa nnyo. <ref name=":9">https://aviation-safety.net/database/record.php?id=19881017-0</ref> <ref name=":10">{{Cite journal |date=21 January 1989 |title=COMMERCIAL FLIGHT SAFETY – FATAL ACCIDENTS: SCHEDULED PASSENGER FLIGHTS |url=http://www.flightglobal.com/pdfarchive/view/1989/1989%20-%200165.html |format=pdf |journal=Flight International |pages=51 |access-date=19 July 2011}}</ref> == Laba nebino ==   * [[:en:Transport_in_Uganda|Eby'entambula mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == == Ensibuko == * {{Cite book |last=Guttery |first=Ben R. |year=1998 |title=Encyclopedia of African Airlines |publisher=McFarland & Company |isbn=0-7864-0495-7 |location=Jefferson, NC}} == Ewalala w'oyinza okubigya == Media related to Uganda Airlines (1976-2001) at Wikimedia Commons nx3khazekyuyrlx0s8d4q5w2rnxoz12 All Saints University 0 11982 62928 59575 2026-07-15T16:50:08Z Nakisozi 10800 62928 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emanyiddwa nga yunivasite ekitongole [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|ekivunaanyizibwa ku By'ensonga z'Amatendekero ga Wagulu]]. <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Wekisangibwa == ASUL esinganibwa ku luguudo lwa Adoko, mu kitundu ky’omubukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], Mubitundu By'omubukiika kkono,kiromita 320, nga zino ze mayiro 200, singa obeera okozeseza luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebikikwatako == ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]] * Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza == Koosi == Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL: === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira === * Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza === * Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] t03ocr9v942g9typ87baj1ti5mi9jvk 62929 62928 2026-07-15T16:54:24Z Nakisozi 10800 62929 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Wekisangibwa == ASUL esinganibwa ku luguudo lwa Adoko, mu kitundu ky’omubukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], Mubitundu By'omubukiika kkono,kiromita 320, nga zino ze mayiro 200, singa obeera okozeseza luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebikikwatako == ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]] * Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza == Koosi == Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL: === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira === * Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza === * Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] 1gsimb42881rop2jf6aif632863wo08 62931 62929 2026-07-15T16:55:04Z Nakisozi 10800 Gyesangibwa 62931 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa == ASUL esinganibwa ku luguudo lwa Adoko, mu kitundu ky’omubukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], Mubitundu By'omubukiika kkono,kiromita 320, nga zino ze mayiro 200, singa obeera okozeseza luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebikikwatako == ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]] * Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza == Koosi == Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL: === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira === * Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza === * Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] d4xbf3g6340jgawxaknln6glb2wlo08 62932 62931 2026-07-15T16:59:05Z Nakisozi 10800 /* Gyesangibwa */ 62932 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiromita 320, nga zino ze mayiro 200, singa obeera okozeseza luguudo, mu bukiikakkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebikikwatako == ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]] * Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza == Koosi == Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL: === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira === * Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza === * Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] l93s3iunyi9or1clxzj54ob6rgu0jll 62934 62932 2026-07-15T17:06:27Z Nakisozi 10800 /* Gyesangibwa */ 62934 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebikikwatako == ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]] * Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza == Koosi == Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL: === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira === * Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza === * Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] k9bwz5kqezvgr30omasjity5ey12whh 62935 62934 2026-07-15T17:29:59Z Nakisozi 10800 /* Ebikikwatako */ 62935 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo mu 2008 Obulabirizi bw’e Lango obw’Ekkanisa ya Uganda. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]] * Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza == Koosi == Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL: === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira === * Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza === * Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] nu6r6cb8slv4nuvi926nwkgbad7d7rp 62936 62935 2026-07-15T17:38:10Z Nakisozi 10800 /* Ebyafaayo */ 62936 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE). <ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'omubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Wadde ng’abalitandikawo n’abadukanya yunivasite eno Bakiririza mu ddiini zakikulisitaayo, yunivasite eno ekiriza abayizi awatali kusosola mu nsi ki gy'abeera avuddemu, nzikiriza ya ddiini, oba ggwanga lye. Ekibiina ekyasooka okuweebwa ebifo eky’abayizi baali bawera 90 nga bano baali baakamaliriza siniya, nga kino kyaliwo mu Ogwoluberyeberye mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa mu yunivasite eno gikkirizibwa aba UNCHE. <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Enkulakulana ezibaddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna gwa 2014, Omumyuka w'Akulira Yunivasite eno Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka. <ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Webwatukira mu Gwoluberyeberye mu 2015, ASUL yali edukanya amakungaaniro g'abasomero nga mirundi esatu:<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ekungaaniro ly'Abasomesaeriyigiriza [[:en:Social_science|Sayaansi w'Ebitundu eby'etolodde]] * Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku By'enjigiriza == Koosi == Koosi za diguli zino wammanga zeezisomesebwa ku ASUL: === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku ky'Okuddukanya emirimu n’okugirabirira === * Diguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira Diguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ekungaaniro ly'Abasomesa eribangula ku by'enjigiriza === * Diguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Diguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ekungaaniro ly'Abasomesa eriyigiriza ku bya Sayaansi w’Eby'obulamu === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Diguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] oq8rguumrniiq6d8jr9u9es6bzxypya Stephen Chebrot 0 12030 62837 61463 2026-07-15T13:32:44Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 62837 wikitext text/x-wiki   '''Stephen Chemoiko Chebrot''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1951) Munnayuganda [[:en:Physician|omusawo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Mu kiseera kino ye [[:en:Transport|Minisita Omubeezi ow'ebyentambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=6 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti,nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ku kabineeti. <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=6 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. <ref name="KAPS">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |access-date=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 ogwomusanvu mu 1951. Alina [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu]], ze yafuna mu 1979, ne [[:en:MMed|Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala]], ze yafuna mu 1986, okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. Mu 1998, yafuna diguli [[:en:Master_of_Public_Health|Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu]], okuva mu [[:en:Harvard_School_of_Public_Health|Harvard School of Public Health]]. Ekyo yakigobereza ne diguli ya [[:en:Epidemiology|Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology]], gye yafuna mu 2002 okuva mu [[:en:Johns_Hopkins_School_of_Public_Health|Johns Hopkins School of Public Health]]. Mu 2009, [[:en:McGill_University|McGill University]] yamuwa diguli [[:en:Management|Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya]].<ref name="KAPS"/> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:University_of_Nairobi_School_of_Medicine|University of Nairobi School of Medicine,]] yamala omwaka gumu mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], ng’ayigirizibwa oluvannyumwa lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya. <ref name="KAPS"/> Yakomawo mu Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[:en:Kapchorwa_District|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga [[:en:Local_government|Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu]] era nga ye [[:en:Labor_force|Minisita w’Eby'emirimu]] okuva mu 1994 okutuuka mu 1997. <ref name="KAPS"/> == Ebirala by’atekako esira == Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu [[:en:Protestant|ddiini y'e Kanisa .]] Ono ali mu kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref name="KAPS"/> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] h8k0brcphu9ks36mgozn6a57gith7so 62838 62837 2026-07-15T13:34:23Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 62838 wikitext text/x-wiki   '''Stephen Chemoiko Chebrot''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1951) Munnayuganda [[:en:Physician|omusawo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Mu kiseera kino ye [[:en:Transport|Minisita Omubeezi ow'ebyentambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=6 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti,nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ku kabineeti. <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=6 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. <ref name="KAPS">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |access-date=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 Ogwomusanvu 1951. Alina [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu]], ze yafuna mu 1979, ne [[:en:MMed|Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala]], gye yafuna mu 1986, okuva ku [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]]. Mu 1998, yafuna diguli [[:en:Master_of_Public_Health|Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu]], okuva mu [[:en:Harvard_School_of_Public_Health|Harvard School of Public Health]]. Ekyo yakigobereza ne diguli ya [[:en:Epidemiology|Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology]], gye yafuna mu 2002 okuva mu [[:en:Johns_Hopkins_School_of_Public_Health|Johns Hopkins School of Public Health]]. Mu 2009, [[:en:McGill_University|McGill University]] yamuwa diguli [[:en:Management|Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya]].<ref name="KAPS"/> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:University_of_Nairobi_School_of_Medicine|University of Nairobi School of Medicine,]] yamala omwaka gumu mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], ng’ayigirizibwa oluvannyumwa lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya. <ref name="KAPS"/> Yakomawo mu Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[:en:Kapchorwa_District|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga [[:en:Local_government|Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu]] era nga ye [[:en:Labor_force|Minisita w’Eby'emirimu]] okuva mu 1994 okutuuka mu 1997. <ref name="KAPS"/> == Ebirala by’atekako esira == Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu [[:en:Protestant|ddiini y'e Kanisa .]] Ono ali mu kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref name="KAPS"/> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 2ckpjoc5vrfno6j8nyjhz4ffgm1fjwb 62839 62838 2026-07-15T13:37:14Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 62839 wikitext text/x-wiki   '''Stephen Chemoiko Chebrot''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1951) Munnayuganda [[:en:Physician|omusawo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Mu kiseera kino ye [[:en:Transport|Minisita Omubeezi ow'ebyentambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=6 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti,nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ku kabineeti. <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=6 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. <ref name="KAPS">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |access-date=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 Ogwomusanvu 1951. Alina [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu]], ze yafuna mu 1979, ne [[:en:MMed|Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala]], gye yafuna mu 1986, okuva ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]]. Mu 1998, yafuna diguli [[:en:Master_of_Public_Health|Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu]], okuva mu [[:en:Harvard_School_of_Public_Health|Harvard School of Public Health]]. Ekyo yakigobereza ne diguli ya [[:en:Epidemiology|Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology]], gye yafuna mu 2002 okuva mu [[:en:Johns_Hopkins_School_of_Public_Health|Johns Hopkins School of Public Health]]. Mu 2009, [[:en:McGill_University|McGill University]] yamuwa diguli [[:en:Management|Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya]].<ref name="KAPS"/> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:University_of_Nairobi_School_of_Medicine|University of Nairobi School of Medicine,]] yamala omwaka gumu mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], ng’ayigirizibwa oluvannyuma lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya. <ref name="KAPS"/> Yakomawo e Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[:en:Kapchorwa_District|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga [[:en:Local_government|Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu]] era nga ye [[:en:Labor_force|Minisita w’Eby'emirimu]] okuva mu 1994 okutuuka mu 1997. <ref name="KAPS"/> == Ebirala ebimukwatako == Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu [[:en:Protestant|ddiini y'e Kanisa .]] Ono ali mu kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]]. <ref name="KAPS"/> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 2icnpbjfwfdcw8i5qknksa5ibfo32p4 62840 62839 2026-07-15T13:41:49Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 62840 wikitext text/x-wiki  '''Stephen Chemoiko Chebrot''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1951) Munnayuganda [[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] era munnabyabufuzi. Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow'ebyentambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=6 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti,nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ku kabineeti. <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=6 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. <ref name="KAPS">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |access-date=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 Ogwomusanvu 1951. Alina diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu, ze yafuna mu 1979, ne Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala, gye yafuna mu 1986, okuva ku Yunivasite y'e Nairobi. Mu 1998, yafuna diguli Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu, okuva mu Harvard School of Public Health. Ekyo yakigobereza ne diguli ya Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology, gye yafuna mu 2002 okuva mu Johns Hopkins School of Public Health. Mu 2009, McGill University yamuwa diguli Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya.<ref name="KAPS"/> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu University of Nairobi School of Medicine, yamala omwaka gumu mu ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital, ng’ayigirizibwa oluvannyuma lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne Yunivasite y’e Nairobi, n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya. <ref name="KAPS"/> Yakomawo e Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu era nga ye Minisita w’Eby'emirimu okuva mu 1994 okutuuka mu 1997. <ref name="KAPS"/> == Ebirala ebimukwatako == Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu ddiini y'e Kanisa. Ono ali mu kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]]. <ref name="KAPS"/> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] lfclc5uztr1nftu1nuhizs8orv3dpwx 62841 62840 2026-07-15T13:42:23Z Lillylove256 10862 Ngasseeko Databox 62841 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Stephen Chemoiko Chebrot''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1951) Munnayuganda [[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] era munnabyabufuzi. Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow'ebyentambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=6 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti,nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ku kabineeti. <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=6 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. <ref name="KAPS">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |access-date=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 Ogwomusanvu 1951. Alina diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu, ze yafuna mu 1979, ne Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala, gye yafuna mu 1986, okuva ku Yunivasite y'e Nairobi. Mu 1998, yafuna diguli Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu, okuva mu Harvard School of Public Health. Ekyo yakigobereza ne diguli ya Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology, gye yafuna mu 2002 okuva mu Johns Hopkins School of Public Health. Mu 2009, McGill University yamuwa diguli Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya.<ref name="KAPS"/> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu University of Nairobi School of Medicine, yamala omwaka gumu mu ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital, ng’ayigirizibwa oluvannyuma lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne Yunivasite y’e Nairobi, n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya. <ref name="KAPS"/> Yakomawo e Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu era nga ye Minisita w’Eby'emirimu okuva mu 1994 okutuuka mu 1997. <ref name="KAPS"/> == Ebirala ebimukwatako == Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu ddiini y'e Kanisa. Ono ali mu kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]]. <ref name="KAPS"/> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 7b8xu1hfk9xwn6n4n2gog6nmqmrddvg 62843 62841 2026-07-15T13:45:53Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 62843 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Stephen Chemoiko Chebrot''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1951) Munnayuganda [[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] era munnabyabufuzi. Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow'ebyentambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{cite web|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|title=Museveni Names New Cabinet|access-date=6 March 2015|date=28 May 2011|last=Mukasa|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|archive-date=11 December 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti,nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ku kabineeti.<ref name="Shuffle">{{cite web|title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|date=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|accessdate=6 March 2015}}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]].<ref name="KAPS2">{{cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |accessdate=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 Ogwomusanvu 1951. Alina diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu, ze yafuna mu 1979, ne Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala, gye yafuna mu 1986, okuva ku Yunivasite y'e Nairobi. Mu 1998, yafuna diguli Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu, okuva mu Harvard School of Public Health. Ekyo yakigobereza ne diguli ya Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology, gye yafuna mu 2002 okuva mu Johns Hopkins School of Public Health. Mu 2009, McGill University yamuwa diguli Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya.<ref name="KAPS2" /> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu University of Nairobi School of Medicine, yamala omwaka gumu mu ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital, ng’ayigirizibwa oluvannyuma lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne Yunivasite y’e Nairobi, n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya.<ref name="KAPS2" /> Yakomawo e Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu era nga ye Minisita w’Eby'emirimu okuva mu 1994 okutuuka mu 1997.<ref name="KAPS2" /> == Ebirala ebimukwatako == Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu ddiini y'e Kanisa. Ono ali mu kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name="KAPS2" /> Laba ne * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] cbqun3pyz1r7t60irjuh1g515p5t5jw 62844 62843 2026-07-15T13:46:47Z Lillylove256 10862 62844 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Stephen Chemoiko Chebrot''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1951) Munnayuganda [[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] era munnabyabufuzi. Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow'ebyentambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{cite web|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|title=Museveni Names New Cabinet|access-date=6 March 2015|date=28 May 2011|last=Mukasa|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|archive-date=11 December 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti,nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ku kabineeti.<ref name="Shuffle">{{cite web|title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|date=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|accessdate=6 March 2015}}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]].<ref name="KAPS2">{{cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |accessdate=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 Ogwomusanvu 1951. Alina diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu, ze yafuna mu 1979, ne Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala, gye yafuna mu 1986, okuva ku Yunivasite y'e Nairobi. Mu 1998, yafuna diguli Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu, okuva mu Harvard School of Public Health. Ekyo yakigobereza ne diguli ya Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology, gye yafuna mu 2002 okuva mu Johns Hopkins School of Public Health. Mu 2009, McGill University yamuwa diguli Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya.<ref name="KAPS2" /> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu University of Nairobi School of Medicine, yamala omwaka gumu mu ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital, ng’ayigirizibwa oluvannyuma lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne Yunivasite y’e Nairobi, n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya.<ref name="KAPS2" /> Yakomawo e Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu era nga ye Minisita w’Eby'emirimu okuva mu 1994 okutuuka mu 1997.<ref name="KAPS2" /> == Ebirala ebimukwatako == Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu ddiini y'e Kanisa. Ono ali mu kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name="KAPS2" /> Laba ne * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] e84mmqd5wwhj5cnfb1pg11xw4yk42a6 62846 62844 2026-07-15T13:48:00Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 62846 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Stephen Chemoiko Chebrot''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1951) Munnayuganda [[Omusawo n'Omujjanjabi(Doctor and Nurse)|omusawo]] era munnabyabufuzi. Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow'ebyentambula mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{cite web|first=Henry|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|title=Museveni Names New Cabinet|access-date=6 March 2015|date=28 May 2011|last=Mukasa|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|archive-date=11 December 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti,nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ku kabineeti.<ref name="Shuffle">{{cite web|title=Full Cabinet List As At 1 March 2015|date=1 March 2015|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|accessdate=6 March 2015}}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]].<ref name="KAPS2">{{cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |accessdate=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> == Obuvo bwe n’obuyigirize == Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 Ogwomusanvu 1951. Alina diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu, ze yafuna mu 1979, ne Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala, gye yafuna mu 1986, okuva ku Yunivasite y'e Nairobi. Mu 1998, yafuna diguli Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu, okuva mu Harvard School of Public Health. Ekyo yakigobereza ne diguli ya Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology, gye yafuna mu 2002 okuva mu Johns Hopkins School of Public Health. Mu 2009, McGill University yamuwa diguli Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya.<ref name="KAPS2" /> == Emirimu gye == Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu University of Nairobi School of Medicine, yamala omwaka gumu mu ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital, ng’ayigirizibwa oluvannyuma lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne Yunivasite y’e Nairobi, n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya.<ref name="KAPS2" /> Yakomawo e Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu era nga ye Minisita w’Eby'emirimu okuva mu 1994 okutuuka mu 1997.<ref name="KAPS2" /> == Ebirala ebimukwatako == Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu ddiini y'e Kanisa. Ono ali mu kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name="KAPS2" /> Laba ne * [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * Gavumenti ya Uganda == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi abava mu kibiina kya National Resistence Movement]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] o2axemzpcbztbphhsld3c0yqec1nx6g Stephen Isabaija 0 12120 62855 42975 2026-07-15T13:57:30Z Lillylove256 10862 62855 wikitext text/x-wiki '''Stephen Robert Isabalija''' Munnayuganda mukozi wa gavumenti, mukugu mu kuddukanya emirimu, mubazi w’ebitabo, musomesa mu matendekero aga waggulu era addukanya eby'enjigiriza. Ye muwandiisi ow’enkalakkalira eyaliko nga ono aliko tannajja mu [[Minisitule y'amasannyalaze n'okukulaakulanya ebyobugagga ebyomuttaka|minisitule y'amasannyalaze n'okukulaakulanya eby'obugagga byomuttaka]] mu [[Yuganda|Uganda]], nga yaweereza mu kifo ekyo okuva mu mwezi Ogwekkuminoogumu 2016, <ref name="PC">{{Cite web |last=Matsiko |first=Haggai |date=6 March 2017 |title=Muhakanizi, Isabalija 'fight' sparks Shs 30bn UEGCL audit |url=https://www.independent.co.ug/muhakanizi-isabalija-fight-sparks-shs-30bn-uegcl-audit/ |access-date=30 June 2017}}</ref> okutuusa lweyasalibwaako ku mulimu nga 24 Ogwomunaana 2017. <ref>{{Cite web |last=Musisi |first=Frederic |date=24 August 2017 |title=Museveni fires Energy PS Isabalija |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-Energy-PS-Isabalija-Robert-Kasande-Irene-Muloni/688334-4069268-ni69jtz/index.html |access-date=19 September 2017}}</ref> Ng'ekkyo tekinnabaawo, yaweerezaako ng'[[omumyuka wa ccansala]] owa [[Victoria yunivasite Uganda|Victoria University Uganda]], yunivasite ey’obwannannyini, ekola amagoba eya [[Ruparelia Group]], ekibinja kya zi bizinensi mu [[buvanjuba bwa Afirika]]. <ref>{{Cite web |last=Businge |first=Conan |last2=Kiryowa |first2=Ssebide |date=5 September 2013 |title=Businessman Sudhir Buys Victoria University |url=http://www.newvision.co.ug/news/646908-businessman-sudhir-buys-victoria-university.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20130907015900/http://www.newvision.co.ug/news/646908-businessman-sudhir-buys-victoria-university.html |archive-date=7 September 2013 |access-date=6 September 2014}}</ref> Yaweereza mu buvunaanyizibwa obwo okuva mu Gwomwenda 2013 okutuuka mu Gwekkuminoogumu 2016. <ref name="PC"/> == Obuvo bwe == Isabalija yazaalibwa [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], nga 23 Ogwekkuminoogumu 1976, eri Chris Nyakahuma (omugenzi) ne Lorraine K. Waako Akiiki (omugenzi). <ref name="Int">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |date=7 December 2015 |title=Uganda: Dr Isabalija's First Visit to Kampala Was Gift From Mum |url=http://allafrica.com/stories/201512071010.html |access-date=19 September 2017}}</ref> == Okusoma kwe == Isabalija yasomera mu ssomero lya Kinyamasika Demonstration School, e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya pulayimale. Ku misomo gye egya siniya eyokuna (S.4), yasomera ku [[St Leos Kyegobe]], nalyo eriri mu Fort Portal. Yakyusa nadda ku [[Makerere College School]], mu [[Kampala]], [[ekibuga ekikulu]] ekya Uganda era ekibuga ekisinga obunene,ku misomo gye egya siniya eyomukaaga (S.6 ). Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, yasomera ku [[Makerere University Businees School]] (MUBS) ng'ekyayitibwa Nakawa College of Business Studies. Mu 1997, yeewandiisa ku ddiguli [[ddiguli esooka mu by'obusuubuzi|esooka mu by'obusuubuzi]] ku ttendekero ekkulu erya [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa mu 2001. Okumala omwaka gumu mu 1998, yasomanga ddiguli e [[Makerere]] nga bwasoma ne dipuloma e Nakawa. Wakati wa 2002 ne 2004, yasomera [[ddiguli eyokubiri mu kuddukanya zi bizinensi]] (MBA) mu [[by'ensimbi]] n'[[okubala ebitabo]], ku yunivasite y’e Makerere ettabi ekkulu. [[Ddiguli ye eyookusatu]] (PhD) mu [[mateeka agakolebwa zi gavumenti okukyusa ebyenfuna n'embeera z'abantu (Public policy) (Enkulaakulana y'ensi yonna)]], yafunibwa mu 2011, okuva mu [[yunvasite y'e Southern]], mu [[New Orleans]], [[Louisiana]],Amerika. <ref name="Int"/> <ref name="Hum">{{Cite web |last=Businge |first=Conan |last2=Karatsi |first2=Roselyn |title=The Humble, Young Man in Huge Academic Robes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341436/humble-huge-academic-robes |access-date=19 September 2017}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Isabalija yatandika emirimu gye mu 1999 amangu ddala ng’amalirizza dipulooma ye mu misomo gya bizinensi. Yali mukugu mu by’ensimbi, era n’alinnya okutuuka ku ddaala ly’akulira okubala ebitabo ku minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi (JPF). Mu 2005, yapangisibwa ng’omusomesa mu bbanguliro lyabayizi abaatikkirwa n’alinnya natuuka ku dddaala ly'omusomesa omukulu ku Makerere University Business School (MUBS). Yalondebwa okuba omumyuka wa ccansala wa [[Victoria yunivasite]] mu 2013. Ng’oggyeeko obuvunaanyizibwa bwe ku Victoria University, [[Uganda Electricity Generation Company Limited]] ne [[Uganda Development Bank]], atuula ku bukiiko bwa Dynamic Group, gy’ali ssentebe; Ekitongole kya ICT University Foundation; Obuweereza bw’Obuyigirizwa bw’Abakristaayo mu nsi yonna; ICT Centre, ettendekero ly'obusuubuzi erya yunivasite y’e Makerere; n'ekibiina omwegattira abakyala ba Uganda abatandisi b'emirimu ki Uganda women Entrepreneurship Association, gy'ali omubaka. <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=16 February 2014 |title=Victoria Will Be A Leading Regional University - Vice Chancellor |url=http://webmail.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30166%3Avictoria-will-be-a-leading-regional-university-vc&Itemid=96 |access-date=6 September 2014 |archive-date=7 September 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140907004337/http://webmail.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30166%3Avictoria-will-be-a-leading-regional-university-vc&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref> Nga 4 Omwezi ogwekkuminoogumu 2016, yalondebwa okuba omuwandiisi ow’enkalakkalira mu minisitule y’amasannyalaze n’eby’obugagga ebyomuttaka, ng'adda mu bigere bya Kabagambe Kaliisa eyafuuka omuwabuzi wa pulezidenti ku by’amasannyalaze. <ref>{{Cite web |last=Mugume |first=Paul |date=6 November 2016 |title=Former Victoria University VC Appointed Energy Ministry Permanent Secretary |url=http://www.chimpreports.com/former-victoria-university-vc-appointed-energy-ministry-permanent-secretary/ |access-date=30 June 2017}}</ref> == Obuwandiisi mu by’ensoma == Okunoonyereza kwa Isabalija kufulumiziddwa mu bitabo ebikeberebwa abakugu abalala mu kunoonyereza. Emitwe gy’ebiwandiiko bye mulimu: * Ensonga ezikosa okwettanira, okussa mu nkola n’okuyimirizaawo enkola z’amawulire eza Telemedicine mu Uganda. Okunoonyereza kuno kwazuula era ne kuteesa ku byetaago ebikulu eby’obujjanjabi obw’oku ssimu obuwangaazi mu Uganda. <ref>{{Cite journal |last=Isabalija |first=Dr Stephen R. |last2=Mayoka |first2=Kituyi G. |last3=Rwashana |first3=Dr Agnes S. |last4=Mbarika |first4=Prof Victor W. |date=2011-12-09 |title=Factors Affecting Adoption, Implementation and Sustainability of Telemedicine Information Systems in Uganda |url=https://www.jhidc.org/index.php/jhidc/article/view/72 |journal=Journal of Health Informatics in Developing Countries |language=en |volume=5 |issue=2 |issn=1178-4407}}</ref> * Enkola y’enzikiriziganya ku bisookerwako eby’okuyimirizaawo E-Medicine mu Sub-Saharan Africa: Enkola etabuddwamu. <ref>{{Cite book |last=Isabalija |first=Stephen Robert |date=2011 |title=A Theoretical Framework on the Antecedents of E-Medicine Sustainability in Sub-Saharan Africa: A Mixed Approach |url=https://eric.ed.gov/?id=ED533424 |publisher=ProQuest LLC |isbn=978-1-124-79696-3 |language=en}}</ref> * SME okwettanira enkola z’ebitongole mu Sub-Saharan Africa: Omulanga ogw’amaanyi okukola. * Enkola y’okukola enkola z’amawulire ez’obujjanjabi okuva ku ssimu ezisobola okuwangaala mu nsi ezikyakula. <ref>{{Cite journal |last=Mayoka |first=Kituyi G. |last2=Rwashana |first2=Agnes S. |last3=Mbarika |first3=Victor W. |last4=Isabalija |first4=Stephen |date=2012-01-01 |title=A framework for designing sustainable telemedicine information systems in developing countries |url=https://doi.org/10.1108/13287261211255329 |journal=Journal of Systems and Information Technology |volume=14 |issue=3 |pages=200–219 |doi=10.1108/13287261211255329 |issn=1328-7265 |url-access=subscription}}</ref> * Enkola ey’okussa mu nkola eddagala lya yintaneeti mu ngeri ey’olubeerera mu nsi ezikyukakyuka. <ref>{{Cite journal |last=Isabalija |first=Stephen Robert |last2=Mbarika |first2=Victor |last3=Kituyi |first3=Geoffrey Mayoka |date=2013-01-01 |title=A framework for sustainable implementation of e-medicine in transitioning countries |journal=International Journal of Telemedicine and Applications |volume=2013 |pages=8:8 |doi=10.1155/2013/615617 |issn=1687-6415 |pmc=3888754 |pmid=24454353 |doi-access=free}}</ref> * Okunoonyereza okugeraageranya ku ngeri e-E-Medicine gye zitwalibwamu mu Uganda, Nigeria ne Ethiopia. <ref>{{Cite journal |last=Isabalija |first=Stephen Robert |last2=Kituyi |first2=Geoffrey Mayoka |date=2017-05-06 |title=A Comparative Study of e-Medicine Uptake in Uganda, Nigeria and Ethiopia |url=https://www.jhidc.org/index.php/jhidc/article/view/159 |journal=Journal of Health Informatics in Developing Countries |language=en |volume=11 |issue=1 |issn=1178-4407}}</ref> == Obuvunaanyizibwa obulala == Isabalija atuula ku lukiiko olufuzi olwa [[Uganda Development Bank]] (UDB). <ref>{{Cite web |title=Board of Directors - Uganda Development Bank |url=http://www.udbl.co.ug/board-members |access-date=6 September 2014 |publisher=[[Uganda Development Bank]] |archive-date=26 October 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141026092402/http://www.udbl.co.ug/board-members |url-status=dead }}</ref> Taata omufumbo alina abaana bana . <ref name="Int"/> == Laba ne == * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == # {{Reflist}}{{cite web |last=Matsiko |first=Haggai |date=6 March 2017 |title=Muhakanizi, Isabalija 'fight' sparks Shs 30bn UEGCL audit |url=https://www.independent.co.ug/muhakanizi-isabalija-fight-sparks-shs-30bn-uegcl-audit/ |accessdate=30 June 2017 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Musisi |first=Frederic |date=24 August 2017 |title=Museveni fires Energy PS Isabalija |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-Energy-PS-Isabalija-Robert-Kasande-Irene-Muloni/688334-4069268-ni69jtz/index.html |accessdate=19 September 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Businge |first=Conan |last2=Kiryowa |first2=Ssebide |date=5 September 2013 |title=Businessman Sudhir Buys Victoria University |url=http://www.newvision.co.ug/news/646908-businessman-sudhir-buys-victoria-university.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20130907015900/http://www.newvision.co.ug/news/646908-businessman-sudhir-buys-victoria-university.html |archive-date=7 September 2013 |accessdate=6 September 2014 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}} # {{cite web |last=Kasyate |first=Simon |date=7 December 2015 |title=Uganda: Dr Isabalija's First Visit to Kampala Was Gift From Mum |url=http://allafrica.com/stories/201512071010.html |accessdate=19 September 2017 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]] via [[AllAfrica.com]] |location=Kampala}} # {{cite web |last1=Businge |first1=Conan |last2=Karatsi |first2=Roselyn |title=The Humble, Young Man in Huge Academic Robes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341436/humble-huge-academic-robes |accessdate=19 September 2017 |location=Kampala |newspaper=[[New Vision]]}} # {{cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=16 February 2014 |title=Victoria Will Be A Leading Regional University - Vice Chancellor |url=http://webmail.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30166%3Avictoria-will-be-a-leading-regional-university-vc&Itemid=96 |accessdate=6 September 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)|The Observer Online (Uganda)]] |archive-date=7 September 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140907004337/http://webmail.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30166%3Avictoria-will-be-a-leading-regional-university-vc&Itemid=96 |url-status=dead }} # {{cite web |last=Mugume |first=Paul |date=6 November 2016 |title=Former Victoria University VC Appointed Energy Ministry Permanent Secretary |url=http://www.chimpreports.com/former-victoria-university-vc-appointed-energy-ministry-permanent-secretary/ |accessdate=30 June 2017 |newspaper=Chimpreports.com |location=Kampala}} # {{Cite journal |last1=Isabalija |first1=Dr Stephen R. |last2=Mayoka |first2=Kituyi G. |last3=Rwashana |first3=Dr Agnes S. |last4=Mbarika |first4=Prof Victor W. |date=2011-12-09 |title=Factors Affecting Adoption, Implementation and Sustainability of Telemedicine Information Systems in Uganda |url=https://www.jhidc.org/index.php/jhidc/article/view/72 |journal=Journal of Health Informatics in Developing Countries |language=en |volume=5 |issue=2 |issn=1178-4407}} # {{Cite book |last=Isabalija |first=Stephen Robert |date=2011 |title=A Theoretical Framework on the Antecedents of E-Medicine Sustainability in Sub-Saharan Africa: A Mixed Approach |url=https://eric.ed.gov/?id=ED533424 |publisher=ProQuest LLC |isbn=978-1-124-79696-3 |language=en}} # {{Cite conference|conference=4th Annual International Conference on ICT for Africa 2012|last1=Adisa|first1=Femi|last2=Isabalija|first2=Stephen R.|date=2012|title=SME Adoption of Enterprise Systems in Sub-Saharan Africa: A Clarion Call to Action|url=https://research.cbs.dk/en/publications/sme-adoption-of-enterprise-systems-in-sub-saharan-africa-a-clario|language=English}} # {{Cite journal |last1=Mayoka |first1=Kituyi G. |last2=Rwashana |first2=Agnes S. |last3=Mbarika |first3=Victor W. |last4=Isabalija |first4=Stephen |date=2012-01-01 |title=A framework for designing sustainable telemedicine information systems in developing countries |url=https://doi.org/10.1108/13287261211255329 |journal=Journal of Systems and Information Technology |volume=14 |issue=3 |pages=200–219 |doi=10.1108/13287261211255329 |issn=1328-7265 |url-access=subscription}} # {{Cite journal |last1=Isabalija |first1=Stephen Robert |last2=Mbarika |first2=Victor |last3=Kituyi |first3=Geoffrey Mayoka |date=2013-01-01 |title=A framework for sustainable implementation of e-medicine in transitioning countries |journal=International Journal of Telemedicine and Applications |volume=2013 |pages=8:8 |doi=10.1155/2013/615617 |issn=1687-6415 |pmc=3888754 |pmid=24454353 |doi-access=free}} # {{Cite journal |last1=Isabalija |first1=Stephen Robert |last2=Kituyi |first2=Geoffrey Mayoka |date=2017-05-06 |title=A Comparative Study of e-Medicine Uptake in Uganda, Nigeria and Ethiopia |url=https://www.jhidc.org/index.php/jhidc/article/view/159 |journal=Journal of Health Informatics in Developing Countries |language=en |volume=11 |issue=1 |issn=1178-4407}} # {{cite web |title=Board of Directors - Uganda Development Bank |url=http://www.udbl.co.ug/board-members |accessdate=6 September 2014 |publisher=[[Uganda Development Bank]] |archive-date=26 October 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141026092402/http://www.udbl.co.ug/board-members |url-status=dead }}  5m4knbdmupyawlc1eencvgyj38paznh Afriart Gallery 0 12240 62796 62789 2026-07-15T12:08:20Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ebisinga obungi 62796 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Afriart Gallery''' mu bufunze kiwandiikibwa nga '''AAG.''' Kye kifo ekiterekebwamu ebifaananyi nga kisangibwa ku luguudo lwa 7th Street, mu Industrial Area mu [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]] era kyatandikibwawo mu 2002.<ref name=":0">{{Cite web |title=Young artists stage exhibition at Afriart Gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_131378 |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2023-01-18 |title=Eight Kenyan artists exhibiting in Kampala |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/fashion-beauty/eight-kenyan-artists-exhibiting-in-kampala-4089488 |access-date=2023-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Kikiikirira era kiddukanya emirimu gy'abasiizi b'ebifaananyi abakolera ku ssemazinga wa [[Afirika]]. AAG eraga abasiizi b'ebifaananyi mu myoleso egiri ku mitendera gy'ensi yonna n'egy'okusiiga ebifaananyi. Waliwo ekifo omwolesezebwa ebiyiiye ebibeerawo mu biseera ebitali bimu.<ref name="New Picture Home In Town">{{Cite web |title=New Picture Home In Town |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=A city artist who paints with his heart |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=At Constructs, artist searches for commonalities in his works |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Wano we baatongoleza magaziini eyitibwa Artfest.<ref>{{Cite web |title=Artfest magazine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byakyo == Afriart Gallery (AAG) yatandikibwawo Daudi Karungi mu Gwekkuminoogumu 2002<ref>{{Cite web |title=Daudi Karungi - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/about/collaborators/20896-daudi-karungi |access-date=2023-07-14 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref> <ref name="New Picture Home In Town"/> <ref>{{Cite web |title=Afriart Gallery exhibition paves way for new talent |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Visualising Karungi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name="Moment of truth for Ugandan art">{{Cite web |date=2022-12-31 |title=Moment of truth for Ugandan art |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/moment-of-truth-for-ugandan-art-4071210 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Using art to depict reality |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/using-art-to-depict-reality-1564620 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Afriart Gallery yatongozebwa ku kifo ky'omwoleso ekigatta abantu abeenyigira mu kukola ebintu eby'enjawulo ekimanyikiddwa nga Uganda Manufacturers Association (UMA) e [[:en:Lugogo,_Kampala|Lugogo]]. Omwoleso gwayo ogwasooka ogw'omuntu omu gwali gwa Paul Ndema nga 4 Ogwokuna mu 2003.<ref>{{Cite web |title=Ndema exhibits in brand new gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2009, AAG yasengulwa n'etwalibwa mu kitebe kyayo ekyookubiri ku luguudo lwa Kenneth dale drive e [[:en:Kamwookya|Kamwokya]].<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Art show about artists |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/theatre-cinema/art-show-about-artists-1581372 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2017, AAG yasengulwa n'etwalibwa mu kitebe kyayo ekyookusatu mu Industrial Area eya Kampala mu kifo ekyefaanaanyiriza okubeera gye batereka ebyamaguzi nga kino kiri ku bunene bwa sikweya mmita 300 ne mmita 6 ng'oyambuka waggulu<ref>{{Cite web |title=Home {{!}} |url=https://afriartgallery.org/ |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org}}</ref> Afriart Gallery yeetaba era n’eyolesa mu myoleso gy’ebifaanannyi egy’ensi yonna nga Art X Lagos eyaliwo okuva nga 1 okutuuka 2 Ogwekkumineebiri mu 2019,<ref>{{Cite web |date=2019-11-07 |title=Art X Lagos, 2019 |url=https://www.independent.co.ug/art-x-lagos-2019/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Art Paris 2023 okuva nga 30 Ogwookusatu mu 2023 okutuuka nga 2 Ogwokuna mu 2023,<ref>{{Cite web |last=Soares |first=Alisson Frota |date=2023-03-28 |title=Afriart Gallery presents Mona Taha, Richard Atugonza, and Sanaa Gateja at Art Paris 2023 |url=https://waau-art.com/2023/03/28/afriart-gallery-presents-mona-taha-richard-atugonza-and-sanaa-gateja-at-art-paris-2023/ |access-date=2023-07-14 |website=waau art |language=en-US}}</ref> eza 1-54 [[:en:Contemporary_African_art|Contemporary African Art]] Fair London ne New York, ARCOlisboa, [[:en:Art_Basel|Art Basel]] e Miami Beach, <ref>{{Cite web |last=Miami |first=Por Leydi Torres3 de Diciembre de 2022Desde |title=Nova, Positions y Survey: los sectores de Art Basel con menos fama pero notable obra |url=https://www.infobae.com/america/eeuu/2022/12/03/nova-positions-y-survey-los-sectores-de-art-basel-con-menos-fama-pero-notable-obra/ |access-date=2023-02-07 |website=infobae |language=es-ES}}</ref> ne Joburg Art Fair mu 2016.<ref>{{Cite web |title=FNB Joburg Art Fair 2016 {{!}} Exhibitor List & Focus Announced |url=https://artthrob.co.za/2016/07/20/6997/ |access-date=2023-02-01 |website=ArtThrob |language=en-US}}</ref> == Ebikuŋŋaanye byayo == Ekuŋŋaaanizo lya AAG lirimu ebintu ebiva mu makowe ag'enjawulo era nga muno mulimu; * '''Ebifaananyi ebisiige wabula nga tebirina kye biraga''': Ebiyiiye bya Karungi byayolesebwa<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2011-11-30 |title=Art: Karungi showcases from 730 days |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=16082:art-karungi-showcases-from-730-days |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''Ebifaananyi:''' AAG yayolesa emirimu gy<nowiki>'omugenzi Deo Kyakulagira eyafa mu 2000 wansi w'omwoleso ogwatuumibwa erinnya "Ebifaananyi''</nowiki>.<ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |date=2014-05-04 |title=Exhibition celebrates little-known maestro's brilliance |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=31547:exhibition-celebrates-little-known-maestros-brilliance&amp;catid=42:sizzling-entertainment&amp;Itemid=74 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''Ebifaananyi ebisiigiddwa abantu abaliwo kati era nga bikwataka ku mbeera eriwo:''' gamba ng’ebikolebwa Sungi Mlengeya<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-08-05 |title=Contemporary Art from Africa roars on |url=https://www.independent.co.ug/contemporary-art-from-africa-roars-on/ |access-date=2023-07-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Abasiizi b'ebifaananyi abakiikirirwa AAG == AAG ekiikirira emirimu gy’abasiizi b'ebifaananyi bano: Sanaa Gateja, [[:en:Sungi_Mlengeya|Sungi Mlengeya]], [[Henry Mzili Mujunga|Henry Mzil’ Mujunga]], Richard Atugonza,<ref>{{Cite web |title=SOUTH SOUTH / Afriart Gallery |url=https://south-south.art/portfolio-item/afriart-gallery/ |access-date=2023-07-14 |website=South South |language=en-US |archive-date=2023-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714154238/https://south-south.art/portfolio-item/afriart-gallery/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Olele |first=Malobi |date=23 November 2020 |title=Richard Atugonza's New Sculpture Celebrates Body Flaws |url=https://www.harpersbazaararabia.com/culture/art/richard-atugonza-unveils-new-imperfection-perfections-sculpture}}</ref> Charlene Komuntale,<ref>{{Cite web |last=Britt |date=2022-02-23 |title=David Krut Podcast {{!}} Charlene Komuntale: Thinking outside the box and beyond… Listening Time: 14 Minutes |url=https://davidkrutprojects.com/62987/david-krut-podcast-charlene-komuntale-thinking-outside-the-box-and-beyond-listening-time-14-minutes |access-date=2023-02-07 |website=DAVID KRUT PROJECTS |language=en-US}}</ref> Mona Taha, Emmie Nume, April Kamunde, Kaleab Abate. == Abasiizi b'ebifaananyi abalina akakwate ku AAG == AAG ekoze n’abasiizi b'ebifaananyi abawerako okuli Stacey Gillian Abe, Pamela Acaye, Collin Sekajugo, Abushariaa Ahmed, Ethel Aanyu, Wasswa Donald gwe baakazaako erya WASWAD, Edison Mugalu,<ref name=":4">{{Cite web |last=Muwanguzi |first=Dominic |date=2009-01-14 |title=Big art at Afriart gallery |url=https://observer.ug/lifestyle/books-a-art/2107-big-art-at-afriart-gallery |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230713173154/https://observer.ug/lifestyle/books-a-art/2107-big-art-at-afriart-gallery |archive-date=13 July 2023 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Eria Nsubuga ‘Sane’, Xenson, Ronex Ahimbisibwe,<ref>{{Cite web |date=2017-01-23 |title=ARTS: Ronex unveils legacy works |url=https://www.independent.co.ug/arts-ronex-unveils-legacy-works/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Hood Jjuuko,<ref name=":4" /><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2013-03-03 |title=Jjuuko brings the wild to life |url=https://observer.ug/component/content/article?id=23979:jjuuko-brings-the-wild-to-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122712/https://observer.ug/component/content/article?id=23979:jjuuko-brings-the-wild-to-life |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Enoch Mukiibi,<ref name=":4" /> Ismael Kateregga,<ref>{{Cite web |date=2013-02-19 |title=The Fine Art of Success: The story of Ismael Kateregga |url=https://chimpreports.com/8321-the-fine-art-of-success-the-story-of-ismael-kateregga/ |access-date=2023-07-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Joshua Ipoot,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-01-18 |title=Art: Ipoot puts fantasy on canvas |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=16691&amp;catid=63&amp;Itemid=102 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Kigozi,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2014-02-16 |title=Kigozi lives life through his art |url=https://observer.ug/component/content/article?id=30193:kigozi-lives-life-through-his-art |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122713/https://observer.ug/component/content/article?id=30193:kigozi-lives-life-through-his-art |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Dr George Kyeyune,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2011-11-09 |title=Art: Feel your environs |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=15807:art-feel-your-environs |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Fred Mutebi,<ref name=":5">{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-11-01 |title=Mutebi's art bargains for women |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=21868:mutebis-art-bargains-for-women |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Amna Elhassan, Khalid Abdel Rahman, Amani Azhari,<ref>{{Cite web |date=2023-07-18 |title=Amani Azhari |url=https://tewasartafrica.com/amani-azhari/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230718084320/https://tewasartafrica.com/amani-azhari/ |archive-date=18 July 2023 |access-date=2023-07-18 |language=en-US}}</ref> Nelsa Guambe, Boniface Maina, Lemek Sompoika, Elisa Mung’ora, Paul Onditi, Peterson Kamwathi, Florence Wangui, Onyis Martin. == Pulojekiti zaakyo == === Pulojekiti za Silhouette - Enteekateeka y'Abasiizi b'Ebifaananyi mu Bitundu (SP-AIR) === Eno pulogulaamu ya Artist-in-residence etwala emyezi esatu era nga AAG y'egiddukanya. Ekwata ku basiizi b'ebifaananyi twala ababeera basunsuddwamu nga balina ebitone okuva mu Afirika n’ebawagira nga bayita mu pulogulaamu z’okubabangula, okubayamba okukula mu by’ekikugu, emikisa gy’abasiiga ebifaananyi okufuna enkolagana ne bannaabwe bwe bakola omulimu gwe gumu era n’okubayamba okulaga emirimu gyabwe mu mwoleso gw’ebifaananyi egiri ku mutendera gw’ensi yonna, ebikujjuko n'emikolo egikuŋŋaanirako abantu ababeera bazze okugula ebifaananyi n'ebisiige.Emirimu gy'ebifaanannyi egibeera gikolebbwa mu ngeri ey'enjawulo ng'okusiiga ne langi, okubikuba n'engalo. Abayiiya bakola mu bintu eby’enjawulo ng'okusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, [[:en:Installation_art|bye babajjizza,]] ebibumbiddwa, okwolesa katemba, n’ebirala.<ref name=":6">{{Cite web |title=Projects {{!}} Silhouette Projects {{!}} |url=https://afriartgallery.org/projects/silhouette-projects |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org |archive-date=2023-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230717154345/https://afriartgallery.org/projects/silhouette-projects |url-status=dead }}{{Dead link|date=August 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Abasiizi b'ebifaananyi abazze basiigirako SP-AIR kuliko; * '''2023:''' Daniel Atenyi, Amani Azhari, Fiker Sulemaani. * '''2022''' : Kaleab Abate, Apuli Kamunde.<ref name=":6" /> * '''2021:''' Emmie Nume, Vitus Wasswa, Charlene Komuntale.<ref name=":6" /> * '''2020:''' Erinah Fridah, Victoria Nabulime, Odur Ronald, Richard Atugonza.<ref name=":6" /> === Vivid Synergies! === Eno pulojekiti ya Afriart gallery ewagirwa ensimbi okuva mu nsako ya Ignite Culture Fund: ACP-EU Culture Program Eastern Africa okutandika okuva mu Gwokutaano mu 2023 okutuuka mu Gwokutaano 2024. Eno pulojekiti y'abasiizi ba bifaananyi abatasigala oba abatabeera mu kifo kino egatta abasiika ebifaananyi mu mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afrika wabula nga bakikola basinziira ku kulabikirwa nga basiinziira mu Uganda abakola ebifaananyi nga basinziira ku mbeera eriwo kati nadala okubuulira engero n'abawandiisi n’abakuumi b'ekifo ekiterekerwaamu ebifaananyi okumala ebbanga lya myezi ena. Abasiizi b'ebifaananyi basobola okwekolera enteekateeka yaabwe ne basisinkana ne bayiiya okuva wonna we bali. Enteekateeka eno eyamba omusiizi w'ebifaananyi Omufirika okuwandiika, okubuulira, okugabana, okufulumya n’okutereka emirimu gyabwe egy'ebifaananyi mungeri y'okwekiririzaamu nga ye. <ref>{{Cite web |title=Projects {{!}} Vivid Synergies! {{!}} |url=https://afriartgallery.org/projects/vivid-synergies |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org}}</ref> === Omwolese gw'ebifaananyi ogubeerawo mu Kampala (KAB) buli luvannyuma lw'emyaka ebiri === Omwolese gw'ebifaananyi ogubeerawo mu Kampala (KAB) buli luvannyuma lw'emyaka ebiri gwazuulibwa gwatandikibwaawo Daudi Karungi owa Afriart Gallery era negutongozebwa aba [https://kart.kampalabiennale.org/ Kampala Arts Trust] mu 2014. Kibeerawo buli luvannyuma lwa myaka ebiri nga gulaga ebifaananyi ebibeera bisigiddwa ku mbeera eriwo kati okuva mu mawanga ga Afrika. <ref name=":7">{{Cite web |title=Kampala Art Biennale 2014 |url=https://kampalabiennale.org/biennale2014/ |access-date=2023-07-17 |website=Kampala Art Biennale |language=en-US}}</ref> <ref name=":8">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Using art to depict reality |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/using-art-to-depict-reality-1564620 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> KAB 2014 yafuula Uganda ensi eyasooka okutegeka omwolese gw'ebifaananyi guno ogubeerawo buli luvannyuma lwa myaka ebiri. <ref name=":9">{{Cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=2014-07-08 |title=Kampala art biennale to boost tourism |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=32647:-kampala-art-biennale-to-boost-tourism&amp;catid=63:book-review-a-art&amp;Itemid=102 |access-date=2023-07-17 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''KAB 2014''' | Omulamwa gwali gwa "Progressive Africa". Kyabaawo okuva nga 31 Ogwomunaana 2014, KAB 14 yayita abasiizi b’ebifaananyi, abakubi b’ebifaananyi, aboolsea, abakola katuni, abawandiisi n’abayiiya bonna ab’emikutu gya 2D abaayanjula endowooza yaabwe ku mbeera ya Afrika nga bayita mu bifaananyi ebikubiddwa nga babigya mundowooza zaabwe. Omwoleso gwa KAB 2014 gwali mu bifo okwali [[Uganda National Cultural Centre|Nommo gallery]], [[:en:Uganda_Museum|Uganda Museum]], Makerere Art Gallery, Afriart Gallery, Alliance Francaise, National Theatre ne Kampala Railway Station. <ref name=":10">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Kampala Celebrates Seven Hills in Art Biennale |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/kampala-celebrates-seven-hills-in-art-biennale-1665722 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":9"/> <ref name=":7"/> <ref name=":8"/> <ref name=":23">{{Cite web |title=Kampala Art Biennale (Uganda) |url=https://biennialfoundation.org/biennials/kampala-art-biennale-uganda/ |access-date=2023-02-07 |website=Biennial Foundation |language=en-US}}</ref> * '''KAB 2016''' | Kyaliwo okuva nga 3 Ogwomwenda 2016 okutuuka nga 2 Ogwekumi 2016 wansi w'omulamwa "Seven Hills". Enkola ya KAB 2016 yali ya kugatta baddukanya byabuwangwa bonna mu kitundu mu pulojekiti y’ebifaananyi eyazimbibwa okwetoloola okuwanyisiganya okuggule, okwa buli omu. KAB 2016 yaleeta Enteekateeka y’okusomesa Okukuba Ebifaananyi <ref>{{Cite web |date=2016-07-25 |title=KAB16 |url=https://kampalabiennale.org/kab16/ |access-date=2023-07-17 |website=Kampala Art Biennale |language=en-US}}</ref> <ref name=":10" /> <ref>{{Cite web |title=Euro games and beverages: Fair cocktail for Kampala arts |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-05-09 |title=Ugandan artist finds purpose in blending folk material |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/ugandan-artist-finds-purpose-in-blending-folk-material-4225218 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":23" /> <ref>{{Cite web |last=start |date=2016-12-14 |title=On the Role of Curatorial Assistant, Kampala Art Biennale 2016 |url=https://startjournal.org/2016/12/on-the-role-of-curatorial-assistant-kampala-art-biennale-2016/ |access-date=2023-02-07 |website=Start Journal |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Kampala Art Biennale 2016 : Seven Hills |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/kampala-art-biennale-2016-seven-hills/ |access-date=2023-02-07 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207122830/http://contemporaryand.com/fr/exhibition/kampala-art-biennale-2016-seven-hills/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=2016 memorable moments in arts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/2016-memorable-moments-in-arts--1681570 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> * '''KAB 2018''' | Omulamwa gwali "The Studio". KAB18 yakwata enkola y'omuyigiriza / n'omugoberezi okutambuza okumanya n’obukugu mu by’emikono okuva mu bakukugu abasiiga ebifanannyi ebikwata ku biriwo kati nga babigya mu ndowooza zaabwe okutuuka ku basiizi bebifaananyi abato Abannauganda, mu mawanga g'omu Buvanjuba bwa Afrika ne Afrika. Omwoleso gwa 2018 gwategekebwa [[:en:Simon_Njami|Simon Njami.]] <ref>{{Cite web |title=Kampala Biennale 2018 – I.U.B… |url=https://iubeezy.wordpress.com/tag/kampala-biennale-2018/ |access-date=2023-02-07 |website=I.U.B... |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Official opening: Kampala Art Biennale 2018 {{!}} EEAS Website |url=https://www.eeas.europa.eu/node/49770_en |access-date=2023-02-07 |website=www.eeas.europa.eu}}</ref> * '''KAB 2020''' | Omulamwa gwali "Situka Yimirira". Yaggulwaawo nga 28 Ogwekumi mu 2020. Olw’ekirwadde kya COVID-19, KAB20 yali yakumikutu gimukwanira wala era nekigoberera enkola ya KAB18 Ey'omutendesi n'omuyigiriza we, abasiizi b'ebifaananyi okwetoloola ensi yonna baabangulwa nenkola y'ekikugu ng'osiiga ebifaanannyi wabula nga kino kyakolebwa nga bayita ku mikutu gya kompyuuta gimukwanira wala oba gimugata bantu. <ref name=":13">{{Cite web |date=2020-11-19 |title=Kampala Art Biennale 2020 on |url=https://www.independent.co.ug/kampala-art-biennale-2020-on/ |access-date=2023-02-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Dee |first=Christa |date=2021-04-28 |title=Kampala Art Biennale 2020 |url=https://south-south.art/biennale/kampala-art-biennale-2020/ |access-date=2023-02-07 |website=South South |language=en-US |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207134245/https://south-south.art/biennale/kampala-art-biennale-2020/ |url-status=dead }}</ref> == Emyoleso egy’ekiseera == AAG etegese emyoleso mungi mu kifo kyayo era nga kuno kuliko; * ''Shapes of Water'' Group Exhibition, mu Gwokutaano 27, 2023, okutuusa mu Gwomunaana nga 12, 2023<ref>{{Cite web |last=Musyoki |first=Rose |date=2023-05-04 |title=Shapes of Water Exhibition at Afriart Gallery. |url=https://artnewsafrica.com/shapes-of-water-exhibition-discover-the-beauty-of-water-through-the-works-of-african-artists-at-afriart-gallery/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230815113951/https://artnewsafrica.com/shapes-of-water-exhibition-discover-the-beauty-of-water-through-the-works-of-african-artists-at-afriart-gallery/ |archive-date=15 August 2023 |access-date=2023-08-15 |website=Art News Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Soares |first=Alisson Frota |date=2023-06-06 |title=Afriart Gallery presents 'Shapes of Water', a group exhibition portraying works by women artists from Eastern and Southern Africa, curated by Lara Buchmann |url=https://waau-art.com/2023/06/06/afriart-gallery-presents-shapes-of-water-a-group-exhibition-portraying-works-by-women-artists-from-eastern-and-southern-africa-curated-by-lara-buchmann/ |access-date=2023-08-15 |website=waau art |language=en-US}}</ref> * ''When Thoughts Attack Me'' Emmie Numemu Gwokubiri February nga 11, 2023 okutuusa mu Gwokuna nga 15, 2023<ref>{{Cite web |date=2023-02-09 |title=When Thoughts Attack Me: Emmie Nume at Afriart Gallery, Uganda - ART AFRICA Magazine |url=https://www.artafricamagazine.org/when-thoughts-attack-me-emmie-nume-at-afriart-gallery-uganda/ |access-date=2023-02-14 |language=en-GB |archive-date=2023-02-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230214100836/https://www.artafricamagazine.org/when-thoughts-attack-me-emmie-nume-at-afriart-gallery-uganda/ |url-status=dead }}</ref> * ''Walking the Edge'' Group Exhibition okuva mu Gwekuminoogumu nga 26, 2022, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 28, 2023<ref name=":1"/> * ''Don't Try, Don't Not Try'' Sungi Mlengeya (B.LA Art Foundation, Vienna, Austria) okuva mu Gwomwenda September nga 20, 2022, okutuusa mu Gwomwenda nga 28, 2022 * ''Kaddugalamukatale'' | Samson Ssenkaaba (eyakazibwaako erya Xenson) okuva nga 20 Ogwomunaana 2022, okutuusa nga 28 Ogwekumi 2022<ref name="Moment of truth for Ugandan art"/> * ''(UN)CHOREOGRAPHED nga bikolebwa'' Sungi Mlengeya (The Africa Centre, London), okuva mu Gwomukaaga 20, 2022, okutuusa mu Gwomusanvu nga 24, 2022<ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Sungi Choreographs at (Un)Choreographed show |url=https://www.independent.co.ug/sungi-choreographs-at-unchoreographed-show/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-06-09 |title='(Un)Chreographed' by Sungi Mlengeya at The Africa Centre, London - ART AFRICA Magazine |url=https://www.artafricamagazine.org/unchreographed-by-sungi-mlengeya-at-the-africa-centre-london/ |access-date=2023-02-10 |language=en-GB |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131046/https://www.artafricamagazine.org/unchreographed-by-sungi-mlengeya-at-the-africa-centre-london/ |url-status=dead }}</ref> * ''Where the wild things are'' Group exhibition | okuva mu Gwokuna nga 9, 2022, okutuusa mu Gwomukaaga nga 11, 2022.<ref name=":0"/> * ''Radical Care'' Sanaa Gateja okuva mu Gwoluberyeberye nga 26, 2022, okutuusa mu Gwokusatu nga 26, 2022<ref>{{Cite web |date=2022-02-17 |title='Bead king' Sanaa Gateja on upcycling, art as a social enterprise |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/-bead-king-sanaa-gateja-upcycling-art-social-enterprise-3719970 |access-date=2023-07-13 |website=The East African |language=en}}</ref> * ''Iwang Sawa'' Acaye E. Pamela | okuva mu Gwomwenda nga 18, 2021 okutuusa mu Gwekumi nga 28, 2021<ref>{{Cite web |date=2021-09-09 |title=Iwang sawa – In the eye of Time: An exhibition of WovenRemaking Curated by Acaye E. Pamela Kerunen |url=https://muwado.com/iwang-sawa-in-the-eye-of-time-an-exhibition-of-wovenremaking-curated-by-acaye-e-pamela-kerunen/ |access-date=2023-02-10 |website=Muwado |language=en-US}}</ref> * ''I draw, therefore I think'' SOUTH SOUTH Platform okuva mu Gwomwenda nga 11, 2021, okutuusa mu Gwekumi nga 11, 2021 * ''Just Disruptions'' Sungi Mlengeya, okuva mu Gwomukaaga nga 19, 2021, okutuusa mu Gwomunaana nga 19, 2021<ref name=":3"/> * ''Rendezvous'' Group exhibition Abushariaa Ahmed, Salah Elmur, Eltayeb Dawelbait, and Hussein Halfawi okuva mu Gwokusatu nga 20, 2021, okutuusa mu Gwokutaano nga 20, 2021 * ''Down In Napak'' Waswad okuva mu Gwekuminoogumu nga 14, 2020, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 30, 2021<ref>{{Cite web |last=Kayem |first=Matt |date=2020-12-07 |title=Waswad: Down in Napak |url=https://africanah.org/waswad-down-in-napak/ |access-date=2023-02-10 |website=AFRICANAH.ORG |language=en-US}}</ref> * ''(Im)perfections'' nga byakolebwa Richard Atugonza ne Odur Ronald okuva mu Gwomwenda nga 26, 2020, okutuusa mu Gwekuminoogumu nga 5, 2020 * ''Playing to the Gallery'' Group Exhibition okuva mu Gwomusanvu nga 25, 2020, okutuusa mu Gwomwenda nga 19, 2020 * ''Collage broadly defined'' curated by Sarah Bushra nga mulimu emirimu gy'ebifaananyi okuva mu basiizi b'omu Kampala, Kinshasa, ne Nairobi okuva mu Gwokusatu nga 20, 2020, okutuusa mu Gwokutaano nga 16, 2020<ref>{{Cite web |title=Collage Broadly Defined {{!}} Exhibitions {{!}} MutualArt |url=https://www.afriartgallery.org/exhibitions/ |access-date=2023-02-10 |website=www.afriartgallery.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kayem |first=Matt |date=2020-07-08 |title=Collage Broadly Defined, groupshow in Afriart, Kampala |url=https://africanah.org/collage-broadly-defined/ |access-date=2023-02-10 |website=AFRICANAH.ORG |language=en-US}}</ref> * ''Options'' Ronex Ahimbisibwe okuva mu Gwokubiri nga 7, 2020 okutuusa mu Gwokusatu nga 6, 2020 * ''Seniority First'' (Omwolese nga guli mu bibinja) nga gulimu Taga Nuwagaba, Sanaa Gateja, Fred Mutebi, Stephen Gwoktcho, Kizito Maria Kasule, Lilian Nabulime okuva mu Gwomunaana nga 10, 2019, okutuusa mu Gwomwenda nga 30, 2019<ref>{{Cite web |date=2019-08-29 |title=ARTS: Seniority First |url=https://www.independent.co.ug/arts-seniority-first/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''SURFACE 2 (G.I.R) Gender Identity Rebellion'' artist discovery workshop nga bikolebwa Henry Mzili Mujunga , okuva mu Gwokutaano nga 25, 2019 okutuusa mu Gwomukaaga nga 25, 2019<ref>{{Cite web |title=Surface 2 (G.I.R) Gender... {{!}} Exhibitions {{!}} MutualArt |url=http://afriartgallery.org/exhibitions/ |access-date=2023-02-10 |website=afriartgallery.org |language=en}}</ref> * ''Brain Damage'' JB Sekubulwa, okuva mu Gwokusatu nga 9, 2019, okutuusa mu Gwokuna nga 30, 2019 * ''Contemplation'' Ronex Ahimbisibwe, okuva mu Gwoluberyeberye nga 11, 2019, okutuusa mu Gwokubiri nga 14, 2019<ref>{{Cite web |date=2022-12-03 |title=Ronex@20: Visual artist finds beauty everywhere |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/ronex-20-visual-artist-finds-beauty-everywhere-4042256 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-06 |title=Contemplating dreams and the ideal vs reality |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/contemplating-dreams-and-the-ideal-vs-reality-1411082 |access-date=2023-02-10 |website=The East African |language=en}}</ref> * ''Shadows, okuva mu Gwekumineebiri nga'' 7, 2018, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 10, 2019 * ''Brain Damage'' John Baptist Ssekubulwa | 2019 <ref>{{Cite web |date=2019-03-28 |title=ARTS: A brainy affair |url=https://www.independent.co.ug/arts-a-brainy-affair/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''What is beautiful'' Collin Sekajugo, okuva mu Gwekumi nga 27, 2018, okutuusa mu Gwekumineebiri nga 31, 2018<ref>{{Cite web |date=2018-11-07 |title=ARTS: What is beautiful exhibit |url=https://www.independent.co.ug/arts-what-is-beautiful-exhibit/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''A portrait of Power, Authority and Control'' Arim Andrew, okuva mu Gwomunaana nga 25, 2018, okutuusa mu Gwekumi nga 21, 2018 * ''Who Is Your Saint?'' Ocom Adonias okuva mu Gwokutaano nga 25, 2018, okutuusa mu Gwomusanvu nga 25, 2018 * ''Sculptures (1993 – 2018)'' [[:en:Henry_Mzili_Mujunga|Dr. Lilian Nabulime,]] okuva mu Gwokubiri nga 10, 2018, okutuusa mu Gwokusatu nga 31, 2018<ref>{{Cite web |title=Lilian Nabulime's emotive sculptures at Afriart |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1472118 |access-date=2023-02-10 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr Lilian Mary Nabulime - Biography |url=https://www.almasartfoundation.org/artists/29-dr-lilian-mary-nabulime/biography/ |access-date=2023-02-10 |website=Almas Art Foundation |language=en |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131045/https://www.almasartfoundation.org/artists/29-dr-lilian-mary-nabulime/biography/ |url-status=dead }}</ref>''Memories and…'' Ronex Ahimbisibwe, okuva mu Gwoluberyeberyenga 12, 2018, okutuusa mu Gwokubiri nga 5, 2018<ref>{{Cite web |title=Ronex - Memories and... |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/ronex-memories-and/ |access-date=2023-02-10 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131046/https://contemporaryand.com/fr/exhibition/ronex-memories-and/ |url-status=dead }}</ref> * ''Possibilities'' a design exhibition, okuva mu Gwekumineebiri nga 15, 2017, okutuusa mu Gwokubiri nga 2, 2018 * ''Creases and Tears'' Eria 'Sane' Nsubuga okuva mu Gwomwenda 29, 2017, okutuusa mu Gwomwenda nga 31, 2017<ref>{{Cite web |date=2017-10-18 |title=ARTS: Creases and Tears |url=https://www.independent.co.ug/arts-creases-tears/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''Gunflowermask'' Xenson, okuva mu Gwomwenda nga 1, 2017, okutuusa mu Gwekuminoogumu nga 30, 2017<ref>{{Cite web |title=XENSON: GUNFLOWERMASK |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/xenson-gunflowermask/ |access-date=2023-02-10 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210134711/https://contemporaryand.com/fr/exhibition/xenson-gunflowermask/ |url-status=dead }}</ref> * ''Surfaces'' abaabangulwa [[Henry Mzili Mujunga]], okuva mu Gwomukaaga nga 24, 2017, okutuusa mu Gwomunaana nga 14, 2017 * ''To Live Is To Become'' Waswa Donald, okuva mu Gwokusatu nga 31, 2017, okutuusa mu Gwokuna nga 18, 2017 * ''A love that dares'' ogwategekebwa Margaret Nagawa, okuva mu Gwokusatu nga 5, 2017, okutuusa mu Gwokutaano nga 6, 2017<ref>{{Cite web |title=A love that dares, new space at Afriart gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Art that dares the two sides of love |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/art-that-dares-the-two-sides-of-love-1692898 |access-date=2023-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> * ''Kampala…A City in Transition'' Taga Nuwagaba, okuva mu Gwekumineebiri nga 9, 2016. okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 7, 2017 * ''The art of cancer'' photography exhibition by History in Progress Uganda (HIP Uganda) ne Dr. Marissa Mika mu 2017, ebifaananyi ebikadde ebiviira ddala mu myaka gya 1960 n'egya 1970 nga kwekuli n'ebibpya ebikwata ku kifo gyebajanjabira ekirwadde kya kookolo, ebiraga abaana n'abantu abakulu abalina ebizimba ku mibiri gyabwe byayolesebwa ku mukolo Ekifo ekijanjabirwaamu Ekirwadde kya Kookolo bwekyali kijaguza okuweza emyaka 50.<ref>{{Cite web |date=2017-09-04 |title=The art of cancer |url=https://www.independent.co.ug/the-art-of-cancer/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''Crowd control - six degrees of separation'' Henry Mzili Mujunga, okuva mu Gwekuminoogumu nga 11, 2016, okutuusa mu Gwekumineebiri nga 11, 2016 * ''A Bargain for Woman'' Fred Mutebi mu 2012, ng'esira balitadde ku biki abakyala okuva mu Uganda byebatuseeko oluvannyuma lw'emyaka 50 egya Uganda nga yeefuga.<ref name=":5"/> * ''Women Artists in Uganda exhibition'' i.a. Sheila Nakitende mu 2012.<ref>{{Cite web |date=2023-05-09 |title=Ugandan artist finds purpose in blending folk material |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/ugandan-artist-finds-purpose-in-blending-folk-material-4225218 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-03-22 |title=Art celebrates Women's Day for a month |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=17813:art-celebrates-womens-day-for-a-month |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * ''Dances of Uganda'' Edison Mugalu okuva mu Gwokuna nga 13 okutuusa nga 30, 2012.<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-05-10 |title=When canvass became the stage at Dances of Uganda |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=18644:when-canvass-became-the-stage-at-dances-of-uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122713/https://www.observer.ug/component/content/article?id=18644:when-canvass-became-the-stage-at-dances-of-uganda |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * First edition of the ''Controversial Art Exhibition'' Kampala Arts Trust mu 2010.<ref>{{Cite web |date=2021-08-18 |title=Controversy in Ugandan art |url=https://www.independent.co.ug/controversy-in-ugandan-art/ |access-date=2023-07-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''(Dis)placed'' ''KucKidz'' mu 2009, omwolese guno bbwa okuyamba abaana okuva mu bitundu bya Acholi abaali tebalina webabeera nga kiva ku lutalo olwali luteteddwa abayeekera b'ekibiina kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA), nga guno gwali gwakufunamu ssente oluvannyuma lw'okutunda ebisiige.<ref>{{Cite web |last=Muwanguzi |first=Dominic |date=2009-02-04 |title=Displaced children find hope in art |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2288 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Engule n’okusiimibwa == Mu 2022, AAG yasiimibwa ng'ekimu ki bifo 10 ebiterekebwaamu Ebifaananyi n'okuby'olesa ebyali bisumuse nebituuka kuntiko mu 2022" omukutu gw'akatale k'ebifaananyi ogumannyikiddwa nga [[:en:Artsy_(website)|Artsy.]] <ref>{{Cite web |last=Thaddeus-Johns |first=Josie |date=2022-11-09 |title=10 Galleries That Had a Breakout Year in 2022 |url=https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-10-galleries-breakout-year-2022 |access-date=2023-01-27 |website=Artsy |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_art_museums|Olukalala lw’ebifo ewaterekerwa ebintu eby’edda]] * [[:en:List_of_national_galleries|Olukalala lw’ebifo webooleseza n'okukuumira ebifaananyi mu ggwanga]] * [[:en:Uganda_Museum|Ekifo mu Uganda ewaterekerwa Ebintu By'edda]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://afriartgallery.org/ Omukutu Omutongole] * [https://afriartgallery.org/exhibitions Emyoleso egitegekeddwa ku AAG] * [https://afriartgallery.org/fairs Emyoleso gy'okutunda ebisiige n'ebifaananyi egitegekeddwa ku AGG] * [https://kampalabiennale.org/ Ebikujuko by'okwelesa ebifaananyi n'ebisiige mu Kampala ogubeerawo buli luvannyuma lwa myaka Ebiri] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} e9mcirgtn316t008ni3gasx8k3m6wbx 62803 62796 2026-07-15T12:32:42Z Timothy Minister 11393 Ntereezezzaamu ebisinga 62803 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Afriart Gallery''' mu bufunze kiwandiikibwa nga '''AAG.''' Kye kifo ekiterekebwamu ebifaananyi nga kisangibwa ku luguudo lwa 7th Street, mu Industrial Area mu [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]] era kyatandikibwawo mu 2002.<ref name=":0">{{Cite web |title=Young artists stage exhibition at Afriart Gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_131378 |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2023-01-18 |title=Eight Kenyan artists exhibiting in Kampala |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/fashion-beauty/eight-kenyan-artists-exhibiting-in-kampala-4089488 |access-date=2023-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Kikiikirira era kiddukanya emirimu gy'abasiizi b'ebifaananyi abakolera ku ssemazinga wa [[Afirika]]. AAG eraga abasiizi b'ebifaananyi mu myoleso egiri ku mitendera gy'ensi yonna n'egy'okusiiga ebifaananyi. Waliwo ekifo omwolesezebwa ebiyiiye ebibeerawo mu biseera ebitali bimu.<ref name="New Picture Home In Town">{{Cite web |title=New Picture Home In Town |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=A city artist who paints with his heart |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=At Constructs, artist searches for commonalities in his works |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Wano we baatongoleza magaziini eyitibwa Artfest.<ref>{{Cite web |title=Artfest magazine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byakyo == Afriart Gallery (AAG) yatandikibwawo Daudi Karungi mu Gwekkuminoogumu 2002<ref>{{Cite web |title=Daudi Karungi - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/about/collaborators/20896-daudi-karungi |access-date=2023-07-14 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref> <ref name="New Picture Home In Town"/> <ref>{{Cite web |title=Afriart Gallery exhibition paves way for new talent |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Visualising Karungi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name="Moment of truth for Ugandan art">{{Cite web |date=2022-12-31 |title=Moment of truth for Ugandan art |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/moment-of-truth-for-ugandan-art-4071210 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Using art to depict reality |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/using-art-to-depict-reality-1564620 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Afriart Gallery yatongozebwa ku kifo ky'omwoleso ekigatta abantu abeenyigira mu kukola ebintu eby'enjawulo ekimanyikiddwa nga Uganda Manufacturers Association (UMA) e [[:en:Lugogo,_Kampala|Lugogo]]. Omwoleso gwayo ogwasooka ogw'omuntu omu gwali gwa Paul Ndema nga 4 Ogwokuna mu 2003.<ref>{{Cite web |title=Ndema exhibits in brand new gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2009, AAG yasengulwa n'etwalibwa mu kitebe kyayo ekyookubiri ku luguudo lwa Kenneth dale drive e [[:en:Kamwookya|Kamwokya]].<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Art show about artists |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/theatre-cinema/art-show-about-artists-1581372 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2017, AAG yasengulwa n'etwalibwa mu kitebe kyayo ekyookusatu mu Industrial Area eya Kampala mu kifo ekyefaanaanyiriza okubeera gye batereka ebyamaguzi nga kino kiri ku bunene bwa sikweya mmita 300 ne mmita 6 ng'oyambuka waggulu<ref>{{Cite web |title=Home {{!}} |url=https://afriartgallery.org/ |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org}}</ref> Afriart Gallery yeetaba era n’eyolesa mu myoleso gy’ebifaanannyi egy’ensi yonna nga Art X Lagos eyaliwo okuva nga 1 okutuuka 2 Ogwekkumineebiri mu 2019,<ref>{{Cite web |date=2019-11-07 |title=Art X Lagos, 2019 |url=https://www.independent.co.ug/art-x-lagos-2019/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Art Paris 2023 okuva nga 30 Ogwookusatu mu 2023 okutuuka nga 2 Ogwokuna mu 2023,<ref>{{Cite web |last=Soares |first=Alisson Frota |date=2023-03-28 |title=Afriart Gallery presents Mona Taha, Richard Atugonza, and Sanaa Gateja at Art Paris 2023 |url=https://waau-art.com/2023/03/28/afriart-gallery-presents-mona-taha-richard-atugonza-and-sanaa-gateja-at-art-paris-2023/ |access-date=2023-07-14 |website=waau art |language=en-US}}</ref> eza 1-54 [[:en:Contemporary_African_art|Contemporary African Art]] Fair London ne New York, ARCOlisboa, [[:en:Art_Basel|Art Basel]] e Miami Beach, <ref>{{Cite web |last=Miami |first=Por Leydi Torres3 de Diciembre de 2022Desde |title=Nova, Positions y Survey: los sectores de Art Basel con menos fama pero notable obra |url=https://www.infobae.com/america/eeuu/2022/12/03/nova-positions-y-survey-los-sectores-de-art-basel-con-menos-fama-pero-notable-obra/ |access-date=2023-02-07 |website=infobae |language=es-ES}}</ref> ne Joburg Art Fair mu 2016.<ref>{{Cite web |title=FNB Joburg Art Fair 2016 {{!}} Exhibitor List & Focus Announced |url=https://artthrob.co.za/2016/07/20/6997/ |access-date=2023-02-01 |website=ArtThrob |language=en-US}}</ref> == Ebikuŋŋaanye byayo == Ekuŋŋaaanizo lya AAG lirimu ebintu ebiva mu makowe ag'enjawulo era nga muno mulimu; * '''Ebifaananyi ebisiige wabula nga tebirina kye biraga''': Ebiyiiye bya Karungi byayolesebwa<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2011-11-30 |title=Art: Karungi showcases from 730 days |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=16082:art-karungi-showcases-from-730-days |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''Ebifaananyi:''' AAG yayolesa emirimu gy<nowiki>'omugenzi Deo Kyakulagira eyafa mu 2000 wansi w'omwoleso ogwatuumibwa erinnya "Ebifaananyi''</nowiki>.<ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |date=2014-05-04 |title=Exhibition celebrates little-known maestro's brilliance |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=31547:exhibition-celebrates-little-known-maestros-brilliance&amp;catid=42:sizzling-entertainment&amp;Itemid=74 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''Ebifaananyi ebisiigiddwa abantu abaliwo kati era nga bikwataka ku mbeera eriwo:''' gamba ng’ebikolebwa Sungi Mlengeya<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-08-05 |title=Contemporary Art from Africa roars on |url=https://www.independent.co.ug/contemporary-art-from-africa-roars-on/ |access-date=2023-07-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Abasiizi b'ebifaananyi abakiikirirwa AAG == AAG ekiikirira emirimu gy’abasiizi b'ebifaananyi bano: Sanaa Gateja, [[:en:Sungi_Mlengeya|Sungi Mlengeya]], [[Henry Mzili Mujunga|Henry Mzil’ Mujunga]], Richard Atugonza,<ref>{{Cite web |title=SOUTH SOUTH / Afriart Gallery |url=https://south-south.art/portfolio-item/afriart-gallery/ |access-date=2023-07-14 |website=South South |language=en-US |archive-date=2023-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714154238/https://south-south.art/portfolio-item/afriart-gallery/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Olele |first=Malobi |date=23 November 2020 |title=Richard Atugonza's New Sculpture Celebrates Body Flaws |url=https://www.harpersbazaararabia.com/culture/art/richard-atugonza-unveils-new-imperfection-perfections-sculpture}}</ref> Charlene Komuntale,<ref>{{Cite web |last=Britt |date=2022-02-23 |title=David Krut Podcast {{!}} Charlene Komuntale: Thinking outside the box and beyond… Listening Time: 14 Minutes |url=https://davidkrutprojects.com/62987/david-krut-podcast-charlene-komuntale-thinking-outside-the-box-and-beyond-listening-time-14-minutes |access-date=2023-02-07 |website=DAVID KRUT PROJECTS |language=en-US}}</ref> Mona Taha, Emmie Nume, April Kamunde, Kaleab Abate. == Abasiizi b'ebifaananyi abalina akakwate ku AAG == AAG ekoze n’abasiizi b'ebifaananyi abawerako okuli Stacey Gillian Abe, Pamela Acaye, Collin Sekajugo, Abushariaa Ahmed, Ethel Aanyu, Wasswa Donald gwe baakazaako erya WASWAD, Edison Mugalu,<ref name=":4">{{Cite web |last=Muwanguzi |first=Dominic |date=2009-01-14 |title=Big art at Afriart gallery |url=https://observer.ug/lifestyle/books-a-art/2107-big-art-at-afriart-gallery |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230713173154/https://observer.ug/lifestyle/books-a-art/2107-big-art-at-afriart-gallery |archive-date=13 July 2023 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Eria Nsubuga ‘Sane’, Xenson, Ronex Ahimbisibwe,<ref>{{Cite web |date=2017-01-23 |title=ARTS: Ronex unveils legacy works |url=https://www.independent.co.ug/arts-ronex-unveils-legacy-works/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Hood Jjuuko,<ref name=":4" /><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2013-03-03 |title=Jjuuko brings the wild to life |url=https://observer.ug/component/content/article?id=23979:jjuuko-brings-the-wild-to-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122712/https://observer.ug/component/content/article?id=23979:jjuuko-brings-the-wild-to-life |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Enoch Mukiibi,<ref name=":4" /> Ismael Kateregga,<ref>{{Cite web |date=2013-02-19 |title=The Fine Art of Success: The story of Ismael Kateregga |url=https://chimpreports.com/8321-the-fine-art-of-success-the-story-of-ismael-kateregga/ |access-date=2023-07-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Joshua Ipoot,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-01-18 |title=Art: Ipoot puts fantasy on canvas |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=16691&amp;catid=63&amp;Itemid=102 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Kigozi,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2014-02-16 |title=Kigozi lives life through his art |url=https://observer.ug/component/content/article?id=30193:kigozi-lives-life-through-his-art |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122713/https://observer.ug/component/content/article?id=30193:kigozi-lives-life-through-his-art |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Dr George Kyeyune,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2011-11-09 |title=Art: Feel your environs |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=15807:art-feel-your-environs |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Fred Mutebi,<ref name=":5">{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-11-01 |title=Mutebi's art bargains for women |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=21868:mutebis-art-bargains-for-women |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Amna Elhassan, Khalid Abdel Rahman, Amani Azhari,<ref>{{Cite web |date=2023-07-18 |title=Amani Azhari |url=https://tewasartafrica.com/amani-azhari/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230718084320/https://tewasartafrica.com/amani-azhari/ |archive-date=18 July 2023 |access-date=2023-07-18 |language=en-US}}</ref> Nelsa Guambe, Boniface Maina, Lemek Sompoika, Elisa Mung’ora, Paul Onditi, Peterson Kamwathi, Florence Wangui, Onyis Martin. == Pulojekiti zaakyo == === Pulojekiti za Silhouette - Enteekateeka y'Abasiizi b'Ebifaananyi mu Bitundu (SP-AIR) === Eno pulogulaamu ya Artist-in-residence etwala emyezi esatu era nga AAG y'egiddukanya. Ekwata ku basiizi b'ebifaananyi twala ababeera basunsuddwamu nga balina ebitone okuva mu Afirika n’ebawagira nga bayita mu pulogulaamu z’okubabangula, okubayamba okukula mu by’ekikugu, emikisa gy’abasiiga ebifaananyi okufuna enkolagana ne bannaabwe bwe bakola omulimu gwe gumu era n’okubayamba okulaga emirimu gyabwe mu mwoleso gw’ebifaananyi egiri ku mutendera gw’ensi yonna, ebikujjuko n'emikolo egikuŋŋaanirako abantu ababeera bazze okugula ebifaananyi n'ebisiige.Emirimu gy'ebifaanannyi egibeera gikolebbwa mu ngeri ey'enjawulo ng'okusiiga ne langi, okubikuba n'engalo. Abayiiya bakola mu bintu eby’enjawulo ng'okusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, [[:en:Installation_art|bye babajjizza,]] ebibumbiddwa, okwolesa katemba, n’ebirala.<ref name=":6">{{Cite web |title=Projects {{!}} Silhouette Projects {{!}} |url=https://afriartgallery.org/projects/silhouette-projects |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org |archive-date=2023-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230717154345/https://afriartgallery.org/projects/silhouette-projects |url-status=dead }}{{Dead link|date=August 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Abasiizi b'ebifaananyi abazze basiigirako SP-AIR kuliko; * '''2023:''' Daniel Atenyi, Amani Azhari, Fiker Sulemaani. * '''2022''' : Kaleab Abate, Apuli Kamunde.<ref name=":6" /> * '''2021:''' Emmie Nume, Vitus Wasswa, Charlene Komuntale.<ref name=":6" /> * '''2020:''' Erinah Fridah, Victoria Nabulime, Odur Ronald, Richard Atugonza.<ref name=":6" /> === Vivid Synergies! === Eno pulojekiti ya Afriart gallery ewagirwa ensimbi okuva mu nsako ya Ignite Culture Fund: ACP-EU Culture Program Eastern Africa eyatandika okuva mu Gwokutaano mu 2023 okutuuka mu Gwokutaano 2024. Eno pulojekiti y'abasiizi ba bifaananyi abatasigala oba abatabeera mu kifo kino egatta abasiiga ebifaananyi mu mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afirika wabula nga bakikola basinziira ku kulabikirwa nga basinziira mu Uganda abakola ebifaananyi nga basinziira ku mbeera eriwo kati naddala okubuulira engero n'abawandiisi n’abakuumi b'ekifo ekiterekerwamu ebifaananyi okumala ebbanga lya myezi ena. Abasiizi b'ebifaananyi basobola okwekolera enteekateeka yaabwe ne basisinkana ne bayiiya okuva wonna we bali. Enteekateeka eno eyamba omusiizi w'ebifaananyi Omufirika okuwandiika, okubuulira, okugabana, okufulumya n’okutereka emirimu gye egy'ebifaananyi mu ngeri y'okwekkiririzaamu nga ye.<ref>{{Cite web |title=Projects {{!}} Vivid Synergies! {{!}} |url=https://afriartgallery.org/projects/vivid-synergies |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org}}</ref> === Kampala Art Biennale (KAB) === Guno gwe mwoleso gw'ebifaananyi ogubeerawo mu Kampala (KAB) buli luvannyuma lwa myaka ebiri gwatandikibwawo Daudi Karungi owa Afriart Gallery era ne gutongozebwa aba [https://kart.kampalabiennale.org/ Kampala Arts Trust] mu 2014. Kibeerawo buli luvannyuma lwa myaka ebiri nga gulaga ebifaananyi ebibeera bisigiddwa ku mbeera eriwo kati okuva mu mawanga ga Afrika.<ref name=":7">{{Cite web |title=Kampala Art Biennale 2014 |url=https://kampalabiennale.org/biennale2014/ |access-date=2023-07-17 |website=Kampala Art Biennale |language=en-US}}</ref><ref name=":8">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Using art to depict reality |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/using-art-to-depict-reality-1564620 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> KAB 2014 yafuula Uganda ensi eyasooka okutegeka omwoleso gw'ebifaananyi guno ogubeerawo buli luvannyuma lwa myaka ebiri.<ref name=":9">{{Cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=2014-07-08 |title=Kampala art biennale to boost tourism |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=32647:-kampala-art-biennale-to-boost-tourism&amp;catid=63:book-review-a-art&amp;Itemid=102 |access-date=2023-07-17 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''KAB 2014''' | Omulamwa gwali gwa "Progressive Africa." Kyabaawo okuva nga 31 Ogwomunaana 2014, KAB 14 yayita abasiizi b’ebifaananyi, abakubi b’ebifaananyi, abokolabikolwa, abakola katuuni, abawandiisi n’abayiiya bonna ab’emikutu gya 2D abaayanjula endowooza yaabwe ku mbeera ya Afirika nga bayita mu bifaananyi ebikubiddwa nga babiggya mu ndowooza zaabwe. Omwoleso gwa KAB 2014 gwali mu bifo okwali [[Uganda National Cultural Centre|Nommo gallery]], [[:en:Uganda_Museum|Uganda Museum]], Makerere Art Gallery, Afriart Gallery, Alliance Francaise, National Theatre ne Kampala Railway Station.<ref name=":10">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Kampala Celebrates Seven Hills in Art Biennale |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/kampala-celebrates-seven-hills-in-art-biennale-1665722 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":9"/><ref name=":7"/><ref name=":8"/><ref name=":23">{{Cite web |title=Kampala Art Biennale (Uganda) |url=https://biennialfoundation.org/biennials/kampala-art-biennale-uganda/ |access-date=2023-02-07 |website=Biennial Foundation |language=en-US}}</ref> * '''KAB 2016''' | Kyaliwo okuva nga 3 Ogwomwenda 2016 okutuuka nga 2 Ogwekkumi 2016 wansi w'omulamwa "Seven Hills." Enkola ya KAB 2016 yali ya kugatta baddukanya byabuwangwa bonna mu kitundu mu pulojekiti y’ebifaananyi eyazimbibwa okwetooloola okuwanyisiganya okuggule, okwa buli omu. KAB 2016 yaleeta Enteekateeka y’okusomesa Okukuba Ebifaananyi<ref>{{Cite web |date=2016-07-25 |title=KAB16 |url=https://kampalabiennale.org/kab16/ |access-date=2023-07-17 |website=Kampala Art Biennale |language=en-US}}</ref><ref name=":10" /><ref>{{Cite web |title=Euro games and beverages: Fair cocktail for Kampala arts |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-17 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-05-09 |title=Ugandan artist finds purpose in blending folk material |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/ugandan-artist-finds-purpose-in-blending-folk-material-4225218 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":23" /><ref>{{Cite web |last=start |date=2016-12-14 |title=On the Role of Curatorial Assistant, Kampala Art Biennale 2016 |url=https://startjournal.org/2016/12/on-the-role-of-curatorial-assistant-kampala-art-biennale-2016/ |access-date=2023-02-07 |website=Start Journal |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kampala Art Biennale 2016 : Seven Hills |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/kampala-art-biennale-2016-seven-hills/ |access-date=2023-02-07 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207122830/http://contemporaryand.com/fr/exhibition/kampala-art-biennale-2016-seven-hills/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=2016 memorable moments in arts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/2016-memorable-moments-in-arts--1681570 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> * '''KAB 2018''' | Omulamwa gwali "The Studio." KAB18 yakwata enkola y'omuyigiriza / n'omugoberezi okutambuza okumanya n’obukugu mu by’emikono okuva mu bakugu abasiiga ebifaananyi ebikwata ku biriwo kati nga babiggya mu ndowooza zaabwe okutuuka ku basiizi b'ebifaananyi abato Abannauganda, mu mawanga g'omu Buvanjuba bwa Afirika ne Afrika. Omwoleso gwa 2018 gwategekebwa [[:en:Simon_Njami|Simon Njami.]] <ref>{{Cite web |title=Kampala Biennale 2018 – I.U.B… |url=https://iubeezy.wordpress.com/tag/kampala-biennale-2018/ |access-date=2023-02-07 |website=I.U.B... |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Official opening: Kampala Art Biennale 2018 {{!}} EEAS Website |url=https://www.eeas.europa.eu/node/49770_en |access-date=2023-02-07 |website=www.eeas.europa.eu}}</ref> * '''KAB 2020''' | Omulamwa gwali "Situka Yimirira". Yaggulwawo nga 28 Ogwekkumi mu 2020. Olw’ekirwadde kya COVID-19, KAB20 yali ya ku mikutu emigattabantu era ne kigoberera enkola ya KAB18 Ey'omutendesi n'omuyigiriza we, abasiizi b'ebifaananyi okwetoloola ensi yonna baabangulwa n'enkola y'ekikugu ng'osiiga ebifaanannyi wabula nga kino kyakolebwa nga bayita ku mikutu gya kkompyuta gimukwanirawala oba egiyitibwa emikutu emigattabantu.<ref name=":13">{{Cite web |date=2020-11-19 |title=Kampala Art Biennale 2020 on |url=https://www.independent.co.ug/kampala-art-biennale-2020-on/ |access-date=2023-02-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Dee |first=Christa |date=2021-04-28 |title=Kampala Art Biennale 2020 |url=https://south-south.art/biennale/kampala-art-biennale-2020/ |access-date=2023-02-07 |website=South South |language=en-US |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207134245/https://south-south.art/biennale/kampala-art-biennale-2020/ |url-status=dead }}</ref> == Emyoleso egy’ekiseera == AAG etegese emyoleso mungi mu kifo kyayo era nga kuno kuliko; * ''Shapes of Water'' Group Exhibition, mu Gwokutaano 27, 2023, okutuusa mu Gwomunaana nga 12, 2023<ref>{{Cite web |last=Musyoki |first=Rose |date=2023-05-04 |title=Shapes of Water Exhibition at Afriart Gallery. |url=https://artnewsafrica.com/shapes-of-water-exhibition-discover-the-beauty-of-water-through-the-works-of-african-artists-at-afriart-gallery/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230815113951/https://artnewsafrica.com/shapes-of-water-exhibition-discover-the-beauty-of-water-through-the-works-of-african-artists-at-afriart-gallery/ |archive-date=15 August 2023 |access-date=2023-08-15 |website=Art News Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Soares |first=Alisson Frota |date=2023-06-06 |title=Afriart Gallery presents 'Shapes of Water', a group exhibition portraying works by women artists from Eastern and Southern Africa, curated by Lara Buchmann |url=https://waau-art.com/2023/06/06/afriart-gallery-presents-shapes-of-water-a-group-exhibition-portraying-works-by-women-artists-from-eastern-and-southern-africa-curated-by-lara-buchmann/ |access-date=2023-08-15 |website=waau art |language=en-US}}</ref> * ''When Thoughts Attack Me'' Emmie Numemu Gwokubiri February nga 11, 2023 okutuusa mu Gwokuna nga 15, 2023<ref>{{Cite web |date=2023-02-09 |title=When Thoughts Attack Me: Emmie Nume at Afriart Gallery, Uganda - ART AFRICA Magazine |url=https://www.artafricamagazine.org/when-thoughts-attack-me-emmie-nume-at-afriart-gallery-uganda/ |access-date=2023-02-14 |language=en-GB |archive-date=2023-02-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230214100836/https://www.artafricamagazine.org/when-thoughts-attack-me-emmie-nume-at-afriart-gallery-uganda/ |url-status=dead }}</ref> * ''Walking the Edge'' Group Exhibition okuva mu Gwekuminoogumu nga 26, 2022, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 28, 2023<ref name=":1"/> * ''Don't Try, Don't Not Try'' Sungi Mlengeya (B.LA Art Foundation, Vienna, Austria) okuva mu Gwomwenda September nga 20, 2022, okutuusa mu Gwomwenda nga 28, 2022 * ''Kaddugalamukatale'' | Samson Ssenkaaba (eyakazibwaako erya Xenson) okuva nga 20 Ogwomunaana 2022, okutuusa nga 28 Ogwekumi 2022<ref name="Moment of truth for Ugandan art"/> * ''(UN)CHOREOGRAPHED nga bikolebwa'' Sungi Mlengeya (The Africa Centre, London), okuva mu Gwomukaaga 20, 2022, okutuusa mu Gwomusanvu nga 24, 2022<ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Sungi Choreographs at (Un)Choreographed show |url=https://www.independent.co.ug/sungi-choreographs-at-unchoreographed-show/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-06-09 |title='(Un)Chreographed' by Sungi Mlengeya at The Africa Centre, London - ART AFRICA Magazine |url=https://www.artafricamagazine.org/unchreographed-by-sungi-mlengeya-at-the-africa-centre-london/ |access-date=2023-02-10 |language=en-GB |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131046/https://www.artafricamagazine.org/unchreographed-by-sungi-mlengeya-at-the-africa-centre-london/ |url-status=dead }}</ref> * ''Where the wild things are'' Group exhibition | okuva mu Gwokuna nga 9, 2022, okutuusa mu Gwomukaaga nga 11, 2022.<ref name=":0"/> * ''Radical Care'' Sanaa Gateja okuva mu Gwoluberyeberye nga 26, 2022, okutuusa mu Gwokusatu nga 26, 2022<ref>{{Cite web |date=2022-02-17 |title='Bead king' Sanaa Gateja on upcycling, art as a social enterprise |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/-bead-king-sanaa-gateja-upcycling-art-social-enterprise-3719970 |access-date=2023-07-13 |website=The East African |language=en}}</ref> * ''Iwang Sawa'' Acaye E. Pamela | okuva mu Gwomwenda nga 18, 2021 okutuusa mu Gwekumi nga 28, 2021<ref>{{Cite web |date=2021-09-09 |title=Iwang sawa – In the eye of Time: An exhibition of WovenRemaking Curated by Acaye E. Pamela Kerunen |url=https://muwado.com/iwang-sawa-in-the-eye-of-time-an-exhibition-of-wovenremaking-curated-by-acaye-e-pamela-kerunen/ |access-date=2023-02-10 |website=Muwado |language=en-US}}</ref> * ''I draw, therefore I think'' SOUTH SOUTH Platform okuva mu Gwomwenda nga 11, 2021, okutuusa mu Gwekumi nga 11, 2021 * ''Just Disruptions'' Sungi Mlengeya, okuva mu Gwomukaaga nga 19, 2021, okutuusa mu Gwomunaana nga 19, 2021<ref name=":3"/> * ''Rendezvous'' Group exhibition Abushariaa Ahmed, Salah Elmur, Eltayeb Dawelbait, and Hussein Halfawi okuva mu Gwokusatu nga 20, 2021, okutuusa mu Gwokutaano nga 20, 2021 * ''Down In Napak'' Waswad okuva mu Gwekuminoogumu nga 14, 2020, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 30, 2021<ref>{{Cite web |last=Kayem |first=Matt |date=2020-12-07 |title=Waswad: Down in Napak |url=https://africanah.org/waswad-down-in-napak/ |access-date=2023-02-10 |website=AFRICANAH.ORG |language=en-US}}</ref> * ''(Im)perfections'' nga byakolebwa Richard Atugonza ne Odur Ronald okuva mu Gwomwenda nga 26, 2020, okutuusa mu Gwekuminoogumu nga 5, 2020 * ''Playing to the Gallery'' Group Exhibition okuva mu Gwomusanvu nga 25, 2020, okutuusa mu Gwomwenda nga 19, 2020 * ''Collage broadly defined'' curated by Sarah Bushra nga mulimu emirimu gy'ebifaananyi okuva mu basiizi b'omu Kampala, Kinshasa, ne Nairobi okuva mu Gwokusatu nga 20, 2020, okutuusa mu Gwokutaano nga 16, 2020<ref>{{Cite web |title=Collage Broadly Defined {{!}} Exhibitions {{!}} MutualArt |url=https://www.afriartgallery.org/exhibitions/ |access-date=2023-02-10 |website=www.afriartgallery.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kayem |first=Matt |date=2020-07-08 |title=Collage Broadly Defined, groupshow in Afriart, Kampala |url=https://africanah.org/collage-broadly-defined/ |access-date=2023-02-10 |website=AFRICANAH.ORG |language=en-US}}</ref> * ''Options'' Ronex Ahimbisibwe okuva mu Gwokubiri nga 7, 2020 okutuusa mu Gwokusatu nga 6, 2020 * ''Seniority First'' (Omwolese nga guli mu bibinja) nga gulimu Taga Nuwagaba, Sanaa Gateja, Fred Mutebi, Stephen Gwoktcho, Kizito Maria Kasule, Lilian Nabulime okuva mu Gwomunaana nga 10, 2019, okutuusa mu Gwomwenda nga 30, 2019<ref>{{Cite web |date=2019-08-29 |title=ARTS: Seniority First |url=https://www.independent.co.ug/arts-seniority-first/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''SURFACE 2 (G.I.R) Gender Identity Rebellion'' artist discovery workshop nga bikolebwa Henry Mzili Mujunga , okuva mu Gwokutaano nga 25, 2019 okutuusa mu Gwomukaaga nga 25, 2019<ref>{{Cite web |title=Surface 2 (G.I.R) Gender... {{!}} Exhibitions {{!}} MutualArt |url=http://afriartgallery.org/exhibitions/ |access-date=2023-02-10 |website=afriartgallery.org |language=en}}</ref> * ''Brain Damage'' JB Sekubulwa, okuva mu Gwokusatu nga 9, 2019, okutuusa mu Gwokuna nga 30, 2019 * ''Contemplation'' Ronex Ahimbisibwe, okuva mu Gwoluberyeberye nga 11, 2019, okutuusa mu Gwokubiri nga 14, 2019<ref>{{Cite web |date=2022-12-03 |title=Ronex@20: Visual artist finds beauty everywhere |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/ronex-20-visual-artist-finds-beauty-everywhere-4042256 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-06 |title=Contemplating dreams and the ideal vs reality |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/contemplating-dreams-and-the-ideal-vs-reality-1411082 |access-date=2023-02-10 |website=The East African |language=en}}</ref> * ''Shadows, okuva mu Gwekumineebiri nga'' 7, 2018, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 10, 2019 * ''Brain Damage'' John Baptist Ssekubulwa | 2019 <ref>{{Cite web |date=2019-03-28 |title=ARTS: A brainy affair |url=https://www.independent.co.ug/arts-a-brainy-affair/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''What is beautiful'' Collin Sekajugo, okuva mu Gwekumi nga 27, 2018, okutuusa mu Gwekumineebiri nga 31, 2018<ref>{{Cite web |date=2018-11-07 |title=ARTS: What is beautiful exhibit |url=https://www.independent.co.ug/arts-what-is-beautiful-exhibit/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''A portrait of Power, Authority and Control'' Arim Andrew, okuva mu Gwomunaana nga 25, 2018, okutuusa mu Gwekumi nga 21, 2018 * ''Who Is Your Saint?'' Ocom Adonias okuva mu Gwokutaano nga 25, 2018, okutuusa mu Gwomusanvu nga 25, 2018 * ''Sculptures (1993 – 2018)'' [[:en:Henry_Mzili_Mujunga|Dr. Lilian Nabulime,]] okuva mu Gwokubiri nga 10, 2018, okutuusa mu Gwokusatu nga 31, 2018<ref>{{Cite web |title=Lilian Nabulime's emotive sculptures at Afriart |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1472118 |access-date=2023-02-10 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr Lilian Mary Nabulime - Biography |url=https://www.almasartfoundation.org/artists/29-dr-lilian-mary-nabulime/biography/ |access-date=2023-02-10 |website=Almas Art Foundation |language=en |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131045/https://www.almasartfoundation.org/artists/29-dr-lilian-mary-nabulime/biography/ |url-status=dead }}</ref>''Memories and…'' Ronex Ahimbisibwe, okuva mu Gwoluberyeberyenga 12, 2018, okutuusa mu Gwokubiri nga 5, 2018<ref>{{Cite web |title=Ronex - Memories and... |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/ronex-memories-and/ |access-date=2023-02-10 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131046/https://contemporaryand.com/fr/exhibition/ronex-memories-and/ |url-status=dead }}</ref> * ''Possibilities'' a design exhibition, okuva mu Gwekumineebiri nga 15, 2017, okutuusa mu Gwokubiri nga 2, 2018 * ''Creases and Tears'' Eria 'Sane' Nsubuga okuva mu Gwomwenda 29, 2017, okutuusa mu Gwomwenda nga 31, 2017<ref>{{Cite web |date=2017-10-18 |title=ARTS: Creases and Tears |url=https://www.independent.co.ug/arts-creases-tears/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''Gunflowermask'' Xenson, okuva mu Gwomwenda nga 1, 2017, okutuusa mu Gwekuminoogumu nga 30, 2017<ref>{{Cite web |title=XENSON: GUNFLOWERMASK |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/xenson-gunflowermask/ |access-date=2023-02-10 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210134711/https://contemporaryand.com/fr/exhibition/xenson-gunflowermask/ |url-status=dead }}</ref> * ''Surfaces'' abaabangulwa [[Henry Mzili Mujunga]], okuva mu Gwomukaaga nga 24, 2017, okutuusa mu Gwomunaana nga 14, 2017 * ''To Live Is To Become'' Waswa Donald, okuva mu Gwokusatu nga 31, 2017, okutuusa mu Gwokuna nga 18, 2017 * ''A love that dares'' ogwategekebwa Margaret Nagawa, okuva mu Gwokusatu nga 5, 2017, okutuusa mu Gwokutaano nga 6, 2017<ref>{{Cite web |title=A love that dares, new space at Afriart gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Art that dares the two sides of love |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/art-that-dares-the-two-sides-of-love-1692898 |access-date=2023-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> * ''Kampala…A City in Transition'' Taga Nuwagaba, okuva mu Gwekumineebiri nga 9, 2016. okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 7, 2017 * ''The art of cancer'' photography exhibition by History in Progress Uganda (HIP Uganda) ne Dr. Marissa Mika mu 2017, ebifaananyi ebikadde ebiviira ddala mu myaka gya 1960 n'egya 1970 nga kwekuli n'ebibpya ebikwata ku kifo gyebajanjabira ekirwadde kya kookolo, ebiraga abaana n'abantu abakulu abalina ebizimba ku mibiri gyabwe byayolesebwa ku mukolo Ekifo ekijanjabirwaamu Ekirwadde kya Kookolo bwekyali kijaguza okuweza emyaka 50.<ref>{{Cite web |date=2017-09-04 |title=The art of cancer |url=https://www.independent.co.ug/the-art-of-cancer/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''Crowd control - six degrees of separation'' Henry Mzili Mujunga, okuva mu Gwekuminoogumu nga 11, 2016, okutuusa mu Gwekumineebiri nga 11, 2016 * ''A Bargain for Woman'' Fred Mutebi mu 2012, ng'esira balitadde ku biki abakyala okuva mu Uganda byebatuseeko oluvannyuma lw'emyaka 50 egya Uganda nga yeefuga.<ref name=":5"/> * ''Women Artists in Uganda exhibition'' i.a. Sheila Nakitende mu 2012.<ref>{{Cite web |date=2023-05-09 |title=Ugandan artist finds purpose in blending folk material |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/ugandan-artist-finds-purpose-in-blending-folk-material-4225218 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-03-22 |title=Art celebrates Women's Day for a month |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=17813:art-celebrates-womens-day-for-a-month |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * ''Dances of Uganda'' Edison Mugalu okuva mu Gwokuna nga 13 okutuusa nga 30, 2012.<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-05-10 |title=When canvass became the stage at Dances of Uganda |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=18644:when-canvass-became-the-stage-at-dances-of-uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122713/https://www.observer.ug/component/content/article?id=18644:when-canvass-became-the-stage-at-dances-of-uganda |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * First edition of the ''Controversial Art Exhibition'' Kampala Arts Trust mu 2010.<ref>{{Cite web |date=2021-08-18 |title=Controversy in Ugandan art |url=https://www.independent.co.ug/controversy-in-ugandan-art/ |access-date=2023-07-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''(Dis)placed'' ''KucKidz'' mu 2009, omwolese guno bbwa okuyamba abaana okuva mu bitundu bya Acholi abaali tebalina webabeera nga kiva ku lutalo olwali luteteddwa abayeekera b'ekibiina kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA), nga guno gwali gwakufunamu ssente oluvannyuma lw'okutunda ebisiige.<ref>{{Cite web |last=Muwanguzi |first=Dominic |date=2009-02-04 |title=Displaced children find hope in art |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2288 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Engule n’okusiimibwa == Mu 2022, AAG yasiimibwa ng'ekimu ki bifo 10 ebiterekebwaamu Ebifaananyi n'okuby'olesa ebyali bisumuse nebituuka kuntiko mu 2022" omukutu gw'akatale k'ebifaananyi ogumannyikiddwa nga [[:en:Artsy_(website)|Artsy.]] <ref>{{Cite web |last=Thaddeus-Johns |first=Josie |date=2022-11-09 |title=10 Galleries That Had a Breakout Year in 2022 |url=https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-10-galleries-breakout-year-2022 |access-date=2023-01-27 |website=Artsy |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_art_museums|Olukalala lw’ebifo ewaterekerwa ebintu eby’edda]] * [[:en:List_of_national_galleries|Olukalala lw’ebifo webooleseza n'okukuumira ebifaananyi mu ggwanga]] * [[:en:Uganda_Museum|Ekifo mu Uganda ewaterekerwa Ebintu By'edda]] == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://afriartgallery.org/ Omukutu Omutongole] * [https://afriartgallery.org/exhibitions Emyoleso egitegekeddwa ku AAG] * [https://afriartgallery.org/fairs Emyoleso gy'okutunda ebisiige n'ebifaananyi egitegekeddwa ku AGG] * [https://kampalabiennale.org/ Ebikujuko by'okwelesa ebifaananyi n'ebisiige mu Kampala ogubeerawo buli luvannyuma lwa myaka Ebiri] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} d1x5d9sl9pqfgtk6md79679jh7hfe0o 62814 62803 2026-07-15T12:49:39Z Timothy Minister 11393 Nnoongoosezza ekiwandiiko kyonna 62814 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Afriart Gallery''' mu bufunze kiwandiikibwa nga '''AAG.''' Kye kifo ekiterekebwamu ebifaananyi nga kisangibwa ku luguudo lwa 7th Street, mu Industrial Area mu [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]] era kyatandikibwawo mu 2002.<ref name=":0">{{Cite web |title=Young artists stage exhibition at Afriart Gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_131378 |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2023-01-18 |title=Eight Kenyan artists exhibiting in Kampala |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/fashion-beauty/eight-kenyan-artists-exhibiting-in-kampala-4089488 |access-date=2023-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> Kikiikirira era kiddukanya emirimu gy'abasiizi b'ebifaananyi abakolera ku ssemazinga wa [[Afirika]]. AAG eraga abasiizi b'ebifaananyi mu myoleso egiri ku mitendera gy'ensi yonna n'egy'okusiiga ebifaananyi. Waliwo ekifo omwolesezebwa ebiyiiye ebibeerawo mu biseera ebitali bimu.<ref name="New Picture Home In Town">{{Cite web |title=New Picture Home In Town |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=A city artist who paints with his heart |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=At Constructs, artist searches for commonalities in his works |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Wano we baatongoleza magaziini eyitibwa Artfest.<ref>{{Cite web |title=Artfest magazine |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Ebyafaayo byakyo == Afriart Gallery (AAG) yatandikibwawo Daudi Karungi mu Gwekkuminoogumu 2002<ref>{{Cite web |title=Daudi Karungi - About - Independent Curators International |url=https://curatorsintl.org/about/collaborators/20896-daudi-karungi |access-date=2023-07-14 |website=curatorsintl.org |language=en}}</ref> <ref name="New Picture Home In Town"/> <ref>{{Cite web |title=Afriart Gallery exhibition paves way for new talent |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Visualising Karungi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name="Moment of truth for Ugandan art">{{Cite web |date=2022-12-31 |title=Moment of truth for Ugandan art |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/moment-of-truth-for-ugandan-art-4071210 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Using art to depict reality |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/using-art-to-depict-reality-1564620 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Afriart Gallery yatongozebwa ku kifo ky'omwoleso ekigatta abantu abeenyigira mu kukola ebintu eby'enjawulo ekimanyikiddwa nga Uganda Manufacturers Association (UMA) e [[:en:Lugogo,_Kampala|Lugogo]]. Omwoleso gwayo ogwasooka ogw'omuntu omu gwali gwa Paul Ndema nga 4 Ogwokuna mu 2003.<ref>{{Cite web |title=Ndema exhibits in brand new gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Mu 2009, AAG yasengulwa n'etwalibwa mu kitebe kyayo ekyookubiri ku luguudo lwa Kenneth dale drive e [[:en:Kamwookya|Kamwokya]].<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Art show about artists |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/theatre-cinema/art-show-about-artists-1581372 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2017, AAG yasengulwa n'etwalibwa mu kitebe kyayo ekyookusatu mu Industrial Area eya Kampala mu kifo ekyefaanaanyiriza okubeera gye batereka ebyamaguzi nga kino kiri ku bunene bwa sikweya mmita 300 ne mmita 6 ng'oyambuka waggulu<ref>{{Cite web |title=Home {{!}} |url=https://afriartgallery.org/ |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org}}</ref> Afriart Gallery yeetaba era n’eyolesa mu myoleso gy’ebifaanannyi egy’ensi yonna nga Art X Lagos eyaliwo okuva nga 1 okutuuka 2 Ogwekkumineebiri mu 2019,<ref>{{Cite web |date=2019-11-07 |title=Art X Lagos, 2019 |url=https://www.independent.co.ug/art-x-lagos-2019/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Art Paris 2023 okuva nga 30 Ogwookusatu mu 2023 okutuuka nga 2 Ogwokuna mu 2023,<ref>{{Cite web |last=Soares |first=Alisson Frota |date=2023-03-28 |title=Afriart Gallery presents Mona Taha, Richard Atugonza, and Sanaa Gateja at Art Paris 2023 |url=https://waau-art.com/2023/03/28/afriart-gallery-presents-mona-taha-richard-atugonza-and-sanaa-gateja-at-art-paris-2023/ |access-date=2023-07-14 |website=waau art |language=en-US}}</ref> eza 1-54 [[:en:Contemporary_African_art|Contemporary African Art]] Fair London ne New York, ARCOlisboa, [[:en:Art_Basel|Art Basel]] e Miami Beach, <ref>{{Cite web |last=Miami |first=Por Leydi Torres3 de Diciembre de 2022Desde |title=Nova, Positions y Survey: los sectores de Art Basel con menos fama pero notable obra |url=https://www.infobae.com/america/eeuu/2022/12/03/nova-positions-y-survey-los-sectores-de-art-basel-con-menos-fama-pero-notable-obra/ |access-date=2023-02-07 |website=infobae |language=es-ES}}</ref> ne Joburg Art Fair mu 2016.<ref>{{Cite web |title=FNB Joburg Art Fair 2016 {{!}} Exhibitor List & Focus Announced |url=https://artthrob.co.za/2016/07/20/6997/ |access-date=2023-02-01 |website=ArtThrob |language=en-US}}</ref> == Ebikuŋŋaanye byayo == Ekuŋŋaaanizo lya AAG lirimu ebintu ebiva mu makowe ag'enjawulo era nga muno mulimu; * '''Ebifaananyi ebisiige wabula nga tebirina kye biraga''': Ebiyiiye bya Karungi byayolesebwa<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2011-11-30 |title=Art: Karungi showcases from 730 days |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=16082:art-karungi-showcases-from-730-days |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''Ebifaananyi:''' AAG yayolesa emirimu gy<nowiki>'omugenzi Deo Kyakulagira eyafa mu 2000 wansi w'omwoleso ogwatuumibwa erinnya "Ebifaananyi''</nowiki>.<ref>{{Cite web |last=Kaggwa |first=Andrew |date=2014-05-04 |title=Exhibition celebrates little-known maestro's brilliance |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=31547:exhibition-celebrates-little-known-maestros-brilliance&amp;catid=42:sizzling-entertainment&amp;Itemid=74 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''Ebifaananyi ebisiigiddwa abantu abaliwo kati era nga bikwataka ku mbeera eriwo:''' gamba ng’ebikolebwa Sungi Mlengeya<ref name=":3">{{Cite web |date=2021-08-05 |title=Contemporary Art from Africa roars on |url=https://www.independent.co.ug/contemporary-art-from-africa-roars-on/ |access-date=2023-07-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> == Abasiizi b'ebifaananyi abakiikirirwa AAG == AAG ekiikirira emirimu gy’abasiizi b'ebifaananyi bano: Sanaa Gateja, [[:en:Sungi_Mlengeya|Sungi Mlengeya]], [[Henry Mzili Mujunga|Henry Mzil’ Mujunga]], Richard Atugonza,<ref>{{Cite web |title=SOUTH SOUTH / Afriart Gallery |url=https://south-south.art/portfolio-item/afriart-gallery/ |access-date=2023-07-14 |website=South South |language=en-US |archive-date=2023-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714154238/https://south-south.art/portfolio-item/afriart-gallery/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Olele |first=Malobi |date=23 November 2020 |title=Richard Atugonza's New Sculpture Celebrates Body Flaws |url=https://www.harpersbazaararabia.com/culture/art/richard-atugonza-unveils-new-imperfection-perfections-sculpture}}</ref> Charlene Komuntale,<ref>{{Cite web |last=Britt |date=2022-02-23 |title=David Krut Podcast {{!}} Charlene Komuntale: Thinking outside the box and beyond… Listening Time: 14 Minutes |url=https://davidkrutprojects.com/62987/david-krut-podcast-charlene-komuntale-thinking-outside-the-box-and-beyond-listening-time-14-minutes |access-date=2023-02-07 |website=DAVID KRUT PROJECTS |language=en-US}}</ref> Mona Taha, Emmie Nume, April Kamunde, Kaleab Abate. == Abasiizi b'ebifaananyi abalina akakwate ku AAG == AAG ekoze n’abasiizi b'ebifaananyi abawerako okuli Stacey Gillian Abe, Pamela Acaye, Collin Sekajugo, Abushariaa Ahmed, Ethel Aanyu, Wasswa Donald gwe baakazaako erya WASWAD, Edison Mugalu,<ref name=":4">{{Cite web |last=Muwanguzi |first=Dominic |date=2009-01-14 |title=Big art at Afriart gallery |url=https://observer.ug/lifestyle/books-a-art/2107-big-art-at-afriart-gallery |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230713173154/https://observer.ug/lifestyle/books-a-art/2107-big-art-at-afriart-gallery |archive-date=13 July 2023 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Eria Nsubuga ‘Sane’, Xenson, Ronex Ahimbisibwe,<ref>{{Cite web |date=2017-01-23 |title=ARTS: Ronex unveils legacy works |url=https://www.independent.co.ug/arts-ronex-unveils-legacy-works/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Hood Jjuuko,<ref name=":4" /><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2013-03-03 |title=Jjuuko brings the wild to life |url=https://observer.ug/component/content/article?id=23979:jjuuko-brings-the-wild-to-life |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122712/https://observer.ug/component/content/article?id=23979:jjuuko-brings-the-wild-to-life |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Enoch Mukiibi,<ref name=":4" /> Ismael Kateregga,<ref>{{Cite web |date=2013-02-19 |title=The Fine Art of Success: The story of Ismael Kateregga |url=https://chimpreports.com/8321-the-fine-art-of-success-the-story-of-ismael-kateregga/ |access-date=2023-07-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Joshua Ipoot,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-01-18 |title=Art: Ipoot puts fantasy on canvas |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=16691&amp;catid=63&amp;Itemid=102 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Kigozi,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2014-02-16 |title=Kigozi lives life through his art |url=https://observer.ug/component/content/article?id=30193:kigozi-lives-life-through-his-art |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122713/https://observer.ug/component/content/article?id=30193:kigozi-lives-life-through-his-art |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Dr George Kyeyune,<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2011-11-09 |title=Art: Feel your environs |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=15807:art-feel-your-environs |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Fred Mutebi,<ref name=":5">{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-11-01 |title=Mutebi's art bargains for women |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=21868:mutebis-art-bargains-for-women |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Amna Elhassan, Khalid Abdel Rahman, Amani Azhari,<ref>{{Cite web |date=2023-07-18 |title=Amani Azhari |url=https://tewasartafrica.com/amani-azhari/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230718084320/https://tewasartafrica.com/amani-azhari/ |archive-date=18 July 2023 |access-date=2023-07-18 |language=en-US}}</ref> Nelsa Guambe, Boniface Maina, Lemek Sompoika, Elisa Mung’ora, Paul Onditi, Peterson Kamwathi, Florence Wangui, Onyis Martin. == Pulojekiti zaakyo == === Pulojekiti za Silhouette - Enteekateeka y'Abasiizi b'Ebifaananyi mu Bitundu (SP-AIR) === Eno pulogulaamu ya Artist-in-residence etwala emyezi esatu era nga AAG y'egiddukanya. Ekwata ku basiizi b'ebifaananyi twala ababeera basunsuddwamu nga balina ebitone okuva mu Afirika n’ebawagira nga bayita mu pulogulaamu z’okubabangula, okubayamba okukula mu by’ekikugu, emikisa gy’abasiiga ebifaananyi okufuna enkolagana ne bannaabwe bwe bakola omulimu gwe gumu era n’okubayamba okulaga emirimu gyabwe mu mwoleso gw’ebifaananyi egiri ku mutendera gw’ensi yonna, ebikujjuko n'emikolo egikuŋŋaanirako abantu ababeera bazze okugula ebifaananyi n'ebisiige.Emirimu gy'ebifaanannyi egibeera gikolebbwa mu ngeri ey'enjawulo ng'okusiiga ne langi, okubikuba n'engalo. Abayiiya bakola mu bintu eby’enjawulo ng'okusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, [[:en:Installation_art|bye babajjizza,]] ebibumbiddwa, okwolesa katemba, n’ebirala.<ref name=":6">{{Cite web |title=Projects {{!}} Silhouette Projects {{!}} |url=https://afriartgallery.org/projects/silhouette-projects |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org |archive-date=2023-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230717154345/https://afriartgallery.org/projects/silhouette-projects |url-status=dead }}{{Dead link|date=August 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Abasiizi b'ebifaananyi abazze basiigirako SP-AIR kuliko; * '''2023:''' Daniel Atenyi, Amani Azhari, Fiker Sulemaani. * '''2022''' : Kaleab Abate, Apuli Kamunde.<ref name=":6" /> * '''2021:''' Emmie Nume, Vitus Wasswa, Charlene Komuntale.<ref name=":6" /> * '''2020:''' Erinah Fridah, Victoria Nabulime, Odur Ronald, Richard Atugonza.<ref name=":6" /> === Vivid Synergies! === Eno pulojekiti ya Afriart gallery ewagirwa ensimbi okuva mu nsako ya Ignite Culture Fund: ACP-EU Culture Program Eastern Africa eyatandika okuva mu Gwokutaano mu 2023 okutuuka mu Gwokutaano 2024. Eno pulojekiti y'abasiizi ba bifaananyi abatasigala oba abatabeera mu kifo kino egatta abasiiga ebifaananyi mu mawanga g'Omubuvanjuba bwa Afirika wabula nga bakikola basinziira ku kulabikirwa nga basinziira mu Uganda abakola ebifaananyi nga basinziira ku mbeera eriwo kati naddala okubuulira engero n'abawandiisi n’abakuumi b'ekifo ekiterekerwamu ebifaananyi okumala ebbanga lya myezi ena. Abasiizi b'ebifaananyi basobola okwekolera enteekateeka yaabwe ne basisinkana ne bayiiya okuva wonna we bali. Enteekateeka eno eyamba omusiizi w'ebifaananyi Omufirika okuwandiika, okubuulira, okugabana, okufulumya n’okutereka emirimu gye egy'ebifaananyi mu ngeri y'okwekkiririzaamu nga ye.<ref>{{Cite web |title=Projects {{!}} Vivid Synergies! {{!}} |url=https://afriartgallery.org/projects/vivid-synergies |access-date=2023-07-17 |website=afriartgallery.org}}</ref> === Kampala Art Biennale (KAB) === Guno gwe mwoleso gw'ebifaananyi ogubeerawo mu Kampala (KAB) buli luvannyuma lwa myaka ebiri gwatandikibwawo Daudi Karungi owa Afriart Gallery era ne gutongozebwa aba [https://kart.kampalabiennale.org/ Kampala Arts Trust] mu 2014. Kibeerawo buli luvannyuma lwa myaka ebiri nga gulaga ebifaananyi ebibeera bisigiddwa ku mbeera eriwo kati okuva mu mawanga ga Afrika.<ref name=":7">{{Cite web |title=Kampala Art Biennale 2014 |url=https://kampalabiennale.org/biennale2014/ |access-date=2023-07-17 |website=Kampala Art Biennale |language=en-US}}</ref><ref name=":8">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Using art to depict reality |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/using-art-to-depict-reality-1564620 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> KAB 2014 yafuula Uganda ensi eyasooka okutegeka omwoleso gw'ebifaananyi guno ogubeerawo buli luvannyuma lwa myaka ebiri.<ref name=":9">{{Cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=2014-07-08 |title=Kampala art biennale to boost tourism |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=32647:-kampala-art-biennale-to-boost-tourism&amp;catid=63:book-review-a-art&amp;Itemid=102 |access-date=2023-07-17 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * '''KAB 2014''' | Omulamwa gwali gwa "Progressive Africa." Kyabaawo okuva nga 31 Ogwomunaana 2014, KAB 14 yayita abasiizi b’ebifaananyi, abakubi b’ebifaananyi, abokolabikolwa, abakola katuuni, abawandiisi n’abayiiya bonna ab’emikutu gya 2D abaayanjula endowooza yaabwe ku mbeera ya Afirika nga bayita mu bifaananyi ebikubiddwa nga babiggya mu ndowooza zaabwe. Omwoleso gwa KAB 2014 gwali mu bifo okwali [[Uganda National Cultural Centre|Nommo gallery]], [[:en:Uganda_Museum|Uganda Museum]], Makerere Art Gallery, Afriart Gallery, Alliance Francaise, National Theatre ne Kampala Railway Station.<ref name=":10">{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Kampala Celebrates Seven Hills in Art Biennale |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/kampala-celebrates-seven-hills-in-art-biennale-1665722 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":9"/><ref name=":7"/><ref name=":8"/><ref name=":23">{{Cite web |title=Kampala Art Biennale (Uganda) |url=https://biennialfoundation.org/biennials/kampala-art-biennale-uganda/ |access-date=2023-02-07 |website=Biennial Foundation |language=en-US}}</ref> * '''KAB 2016''' | Kyaliwo okuva nga 3 Ogwomwenda 2016 okutuuka nga 2 Ogwekkumi 2016 wansi w'omulamwa "Seven Hills." Enkola ya KAB 2016 yali ya kugatta baddukanya byabuwangwa bonna mu kitundu mu pulojekiti y’ebifaananyi eyazimbibwa okwetooloola okuwanyisiganya okuggule, okwa buli omu. KAB 2016 yaleeta Enteekateeka y’okusomesa Okukuba Ebifaananyi<ref>{{Cite web |date=2016-07-25 |title=KAB16 |url=https://kampalabiennale.org/kab16/ |access-date=2023-07-17 |website=Kampala Art Biennale |language=en-US}}</ref><ref name=":10" /><ref>{{Cite web |title=Euro games and beverages: Fair cocktail for Kampala arts |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-17 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-05-09 |title=Ugandan artist finds purpose in blending folk material |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/ugandan-artist-finds-purpose-in-blending-folk-material-4225218 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":23" /><ref>{{Cite web |last=start |date=2016-12-14 |title=On the Role of Curatorial Assistant, Kampala Art Biennale 2016 |url=https://startjournal.org/2016/12/on-the-role-of-curatorial-assistant-kampala-art-biennale-2016/ |access-date=2023-02-07 |website=Start Journal |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kampala Art Biennale 2016 : Seven Hills |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/kampala-art-biennale-2016-seven-hills/ |access-date=2023-02-07 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207122830/http://contemporaryand.com/fr/exhibition/kampala-art-biennale-2016-seven-hills/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=2016 memorable moments in arts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/2016-memorable-moments-in-arts--1681570 |access-date=2023-07-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> * '''KAB 2018''' | Omulamwa gwali "The Studio." KAB18 yakwata enkola y'omuyigiriza / n'omugoberezi okutambuza okumanya n’obukugu mu by’emikono okuva mu bakugu abasiiga ebifaananyi ebikwata ku biriwo kati nga babiggya mu ndowooza zaabwe okutuuka ku basiizi b'ebifaananyi abato Abannauganda, mu mawanga g'omu Buvanjuba bwa Afirika ne Afrika. Omwoleso gwa 2018 gwategekebwa [[:en:Simon_Njami|Simon Njami.]] <ref>{{Cite web |title=Kampala Biennale 2018 – I.U.B… |url=https://iubeezy.wordpress.com/tag/kampala-biennale-2018/ |access-date=2023-02-07 |website=I.U.B... |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Official opening: Kampala Art Biennale 2018 {{!}} EEAS Website |url=https://www.eeas.europa.eu/node/49770_en |access-date=2023-02-07 |website=www.eeas.europa.eu}}</ref> * '''KAB 2020''' | Omulamwa gwali "Situka Yimirira". Yaggulwawo nga 28 Ogwekkumi mu 2020. Olw’ekirwadde kya COVID-19, KAB20 yali ya ku mikutu emigattabantu era ne kigoberera enkola ya KAB18 Ey'omutendesi n'omuyigiriza we, abasiizi b'ebifaananyi okwetoloola ensi yonna baabangulwa n'enkola y'ekikugu ng'osiiga ebifaanannyi wabula nga kino kyakolebwa nga bayita ku mikutu gya kkompyuta gimukwanirawala oba egiyitibwa emikutu emigattabantu.<ref name=":13">{{Cite web |date=2020-11-19 |title=Kampala Art Biennale 2020 on |url=https://www.independent.co.ug/kampala-art-biennale-2020-on/ |access-date=2023-02-07 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Dee |first=Christa |date=2021-04-28 |title=Kampala Art Biennale 2020 |url=https://south-south.art/biennale/kampala-art-biennale-2020/ |access-date=2023-02-07 |website=South South |language=en-US |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207134245/https://south-south.art/biennale/kampala-art-biennale-2020/ |url-status=dead }}</ref> == Emyoleso egy’ekiseera == AAG etegese emyoleso mingi mu tterekero lyayo era nga ku gino kuliko; * ''Shapes of Water'' Group Exhibition, mu Gwokutaano 27, 2023, okutuusa mu Gwomunaana nga 12, 2023<ref>{{Cite web |last=Musyoki |first=Rose |date=2023-05-04 |title=Shapes of Water Exhibition at Afriart Gallery. |url=https://artnewsafrica.com/shapes-of-water-exhibition-discover-the-beauty-of-water-through-the-works-of-african-artists-at-afriart-gallery/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230815113951/https://artnewsafrica.com/shapes-of-water-exhibition-discover-the-beauty-of-water-through-the-works-of-african-artists-at-afriart-gallery/ |archive-date=15 August 2023 |access-date=2023-08-15 |website=Art News Africa |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Soares |first=Alisson Frota |date=2023-06-06 |title=Afriart Gallery presents 'Shapes of Water', a group exhibition portraying works by women artists from Eastern and Southern Africa, curated by Lara Buchmann |url=https://waau-art.com/2023/06/06/afriart-gallery-presents-shapes-of-water-a-group-exhibition-portraying-works-by-women-artists-from-eastern-and-southern-africa-curated-by-lara-buchmann/ |access-date=2023-08-15 |website=waau art |language=en-US}}</ref> * ''When Thoughts Attack Me'' Emmie Nume mu Gwookubiri nga 11, 2023 okutuusa mu Gwokuna nga 15, 2023<ref>{{Cite web |date=2023-02-09 |title=When Thoughts Attack Me: Emmie Nume at Afriart Gallery, Uganda - ART AFRICA Magazine |url=https://www.artafricamagazine.org/when-thoughts-attack-me-emmie-nume-at-afriart-gallery-uganda/ |access-date=2023-02-14 |language=en-GB |archive-date=2023-02-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230214100836/https://www.artafricamagazine.org/when-thoughts-attack-me-emmie-nume-at-afriart-gallery-uganda/ |url-status=dead }}</ref> * ''Walking the Edge'' Group Exhibition okuva mu Gwekkuminoogumu nga 26, 2022, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 28, 2023<ref name=":1"/> * ''Don't Try, Don't Not Try'' Sungi Mlengeya (B.LA Art Foundation, Vienna, Austria) okuva mu Gwomwenda nga 20, 2022, okutuusa mu Gwomwenda nga 28, 2022 * ''Kaddugalamukatale'' | Samson Ssenkaaba (eyakazibwako erya Xenson) okuva nga 20 Ogwomunaana 2022, okutuusa nga 28 Ogwekkumi 2022<ref name="Moment of truth for Ugandan art"/> * ''(UN)CHOREOGRAPHED nga bikolebwa'' Sungi Mlengeya (The Africa Centre, London), okuva mu Gwomukaaga 20, 2022, okutuusa mu Gwomusanvu nga 24, 2022<ref>{{Cite web |date=2022-07-15 |title=Sungi Choreographs at (Un)Choreographed show |url=https://www.independent.co.ug/sungi-choreographs-at-unchoreographed-show/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-06-09 |title='(Un)Chreographed' by Sungi Mlengeya at The Africa Centre, London - ART AFRICA Magazine |url=https://www.artafricamagazine.org/unchreographed-by-sungi-mlengeya-at-the-africa-centre-london/ |access-date=2023-02-10 |language=en-GB |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131046/https://www.artafricamagazine.org/unchreographed-by-sungi-mlengeya-at-the-africa-centre-london/ |url-status=dead }}</ref> * ''Where the wild things are'' Group exhibition | okuva mu Gwokuna nga 9, 2022, okutuusa mu Gwomukaaga nga 11, 2022.<ref name=":0"/> * ''Radical Care'' Sanaa Gateja okuva mu Gwoluberyeberye nga 26, 2022, okutuusa mu Gwokusatu nga 26, 2022<ref>{{Cite web |date=2022-02-17 |title='Bead king' Sanaa Gateja on upcycling, art as a social enterprise |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/-bead-king-sanaa-gateja-upcycling-art-social-enterprise-3719970 |access-date=2023-07-13 |website=The East African |language=en}}</ref> * ''Iwang Sawa'' Acaye E. Pamela | okuva mu Gwomwenda nga 18, 2021 okutuusa mu Gwekkumi nga 28, 2021<ref>{{Cite web |date=2021-09-09 |title=Iwang sawa – In the eye of Time: An exhibition of WovenRemaking Curated by Acaye E. Pamela Kerunen |url=https://muwado.com/iwang-sawa-in-the-eye-of-time-an-exhibition-of-wovenremaking-curated-by-acaye-e-pamela-kerunen/ |access-date=2023-02-10 |website=Muwado |language=en-US}}</ref> * ''I draw, therefore I think'' SOUTH SOUTH Platform okuva mu Gwomwenda nga 11, 2021, okutuusa mu Gwekkumi nga 11, 2021 * ''Just Disruptions'' Sungi Mlengeya, okuva mu Gwomukaaga nga 19, 2021, okutuusa mu Gwomunaana nga 19, 2021<ref name=":3"/> * ''Rendezvous'' Group exhibition Abushariaa Ahmed, Salah Elmur, Eltayeb Dawelbait, and Hussein Halfawi okuva mu Gwokusatu nga 20, 2021, okutuusa mu Gwokutaano nga 20, 2021 * ''Down In Napak'' Waswad okuva mu Gwekkuminoogumu nga 14, 2020, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 30, 2021<ref>{{Cite web |last=Kayem |first=Matt |date=2020-12-07 |title=Waswad: Down in Napak |url=https://africanah.org/waswad-down-in-napak/ |access-date=2023-02-10 |website=AFRICANAH.ORG |language=en-US}}</ref> * ''(Im)perfections'' nga byakolebwa Richard Atugonza ne Odur Ronald okuva mu Gwomwenda nga 26, 2020, okutuusa mu Gwekkuminoogumu nga 5, 2020 * ''Playing to the Gallery'' Group Exhibition okuva mu Gwomusanvu nga 25, 2020, okutuusa mu Gwomwenda nga 19, 2020 * ''Collage broadly defined'' curated by Sarah Bushra nga mulimu emirimu gy'ebifaananyi okuva mu basiizi b'omu Kampala, Kinshasa, ne Nairobi okuva mu Gwokusatu nga 20, 2020, okutuusa mu Gwokutaano nga 16, 2020<ref>{{Cite web |title=Collage Broadly Defined {{!}} Exhibitions {{!}} MutualArt |url=https://www.afriartgallery.org/exhibitions/ |access-date=2023-02-10 |website=www.afriartgallery.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kayem |first=Matt |date=2020-07-08 |title=Collage Broadly Defined, groupshow in Afriart, Kampala |url=https://africanah.org/collage-broadly-defined/ |access-date=2023-02-10 |website=AFRICANAH.ORG |language=en-US}}</ref> * ''Options'' Ronex Ahimbisibwe okuva mu Gwokubiri nga 7, 2020 okutuusa mu Gwokusatu nga 6, 2020 * ''Seniority First'' (Omwolese nga guli mu bibinja) nga gulimu Taga Nuwagaba, Sanaa Gateja, Fred Mutebi, Stephen Gwoktcho, Kizito Maria Kasule, Lilian Nabulime okuva mu Gwomunaana nga 10, 2019, okutuusa mu Gwomwenda nga 30, 2019<ref>{{Cite web |date=2019-08-29 |title=ARTS: Seniority First |url=https://www.independent.co.ug/arts-seniority-first/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''SURFACE 2 (G.I.R) Gender Identity Rebellion'' artist discovery workshop nga bikolebwa Henry Mzili Mujunga , okuva mu Gwokutaano nga 25, 2019 okutuusa mu Gwomukaaga nga 25, 2019<ref>{{Cite web |title=Surface 2 (G.I.R) Gender... {{!}} Exhibitions {{!}} MutualArt |url=http://afriartgallery.org/exhibitions/ |access-date=2023-02-10 |website=afriartgallery.org |language=en}}</ref> * ''Brain Damage'' JB Sekubulwa, okuva mu Gwokusatu nga 9, 2019, okutuusa mu Gwokuna nga 30, 2019 * ''Contemplation'' Ronex Ahimbisibwe, okuva mu Gwoluberyeberye nga 11, 2019, okutuusa mu Gwokubiri nga 14, 2019<ref>{{Cite web |date=2022-12-03 |title=Ronex@20: Visual artist finds beauty everywhere |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/ronex-20-visual-artist-finds-beauty-everywhere-4042256 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-06 |title=Contemplating dreams and the ideal vs reality |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/contemplating-dreams-and-the-ideal-vs-reality-1411082 |access-date=2023-02-10 |website=The East African |language=en}}</ref> * ''Shadows, okuva mu Gwekkumineebiri nga'' 7, 2018, okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 10, 2019 * ''Brain Damage'' John Baptist Ssekubulwa | 2019 <ref>{{Cite web |date=2019-03-28 |title=ARTS: A brainy affair |url=https://www.independent.co.ug/arts-a-brainy-affair/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''What is beautiful'' Collin Sekajugo, okuva mu Gwekkumi nga 27, 2018, okutuusa mu Gwekkumineebiri nga 31, 2018<ref>{{Cite web |date=2018-11-07 |title=ARTS: What is beautiful exhibit |url=https://www.independent.co.ug/arts-what-is-beautiful-exhibit/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''A portrait of Power, Authority and Control'' Arim Andrew, okuva mu Gwomunaana nga 25, 2018, okutuusa mu Gwekkumi nga 21, 2018 * ''Who Is Your Saint?'' Ocom Adonias okuva mu Gwokutaano nga 25, 2018, okutuusa mu Gwomusanvu nga 25, 2018 * ''Sculptures (1993 – 2018)'' [[:en:Henry_Mzili_Mujunga|Dr. Lilian Nabulime,]] okuva mu Gwokubiri nga 10, 2018, okutuusa mu Gwokusatu nga 31, 2018<ref>{{Cite web |title=Lilian Nabulime's emotive sculptures at Afriart |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1472118 |access-date=2023-02-10 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr Lilian Mary Nabulime - Biography |url=https://www.almasartfoundation.org/artists/29-dr-lilian-mary-nabulime/biography/ |access-date=2023-02-10 |website=Almas Art Foundation |language=en |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131045/https://www.almasartfoundation.org/artists/29-dr-lilian-mary-nabulime/biography/ |url-status=dead }}</ref>''Memories and…'' Ronex Ahimbisibwe, okuva mu Gwoluberyeberye nga 12, 2018, okutuusa mu Gwokubiri nga 5, 2018<ref>{{Cite web |title=Ronex - Memories and... |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/ronex-memories-and/ |access-date=2023-02-10 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210131046/https://contemporaryand.com/fr/exhibition/ronex-memories-and/ |url-status=dead }}</ref> * ''Possibilities'' a design exhibition, okuva mu Gwekkumineebiri nga 15, 2017, okutuusa mu Gwokubiri nga 2, 2018 * ''Creases and Tears'' Eria 'Sane' Nsubuga okuva mu Gwomwenda 29, 2017, okutuusa mu Gwomwenda nga 31, 2017<ref>{{Cite web |date=2017-10-18 |title=ARTS: Creases and Tears |url=https://www.independent.co.ug/arts-creases-tears/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''Gunflowermask'' Xenson, okuva mu Gwomwenda nga 1, 2017, okutuusa mu Gwekkuminoogumu nga 30, 2017<ref>{{Cite web |title=XENSON: GUNFLOWERMASK |url=https://contemporaryand.com/fr/exhibition/xenson-gunflowermask/ |access-date=2023-02-10 |website=Contemporary And |language=de |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210134711/https://contemporaryand.com/fr/exhibition/xenson-gunflowermask/ |url-status=dead }}</ref> * ''Surfaces'' abaabangulwa [[Henry Mzili Mujunga]], okuva mu Gwomukaaga nga 24, 2017, okutuusa mu Gwomunaana nga 14, 2017 * ''To Live Is To Become'' Waswa Donald, okuva mu Gwokusatu nga 31, 2017, okutuusa mu Gwokuna nga 18, 2017 * ''A love that dares'' ogwategekebwa Margaret Nagawa, okuva mu Gwokusatu nga 5, 2017, okutuusa mu Gwokutaano nga 6, 2017<ref>{{Cite web |title=A love that dares, new space at Afriart gallery |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-07-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Art that dares the two sides of love |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/art-that-dares-the-two-sides-of-love-1692898 |access-date=2023-02-10 |website=Monitor |language=en}}</ref> * ''Kampala…A City in Transition'' Taga Nuwagaba, okuva mu Gwekkumineebiri nga 9, 2016. okutuusa mu Gwoluberyeberye nga 7, 2017 * ''The art of cancer'' photography exhibition by History in Progress Uganda (HIP Uganda) ne Dr. Marissa Mika mu 2017, ebifaananyi ebikadde ebiviira ddala mu myaka gya 1960 n'egya 1970 nga kwe kuli n'ebipya ebikwata ku kifo gye bajjanjabira ekirwadde kya kookolo, ebiraga abaana n'abantu abakulu abalina ebizimba ku mibiri gyabwe byayolesebwa ku mukolo Ekifo ekijjanjabirwamu Ekirwadde kya Kookolo bwe kyali kijaguza okuweza emyaka amakumi 50.<ref>{{Cite web |date=2017-09-04 |title=The art of cancer |url=https://www.independent.co.ug/the-art-of-cancer/ |access-date=2023-07-14 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''Crowd control - six degrees of separation'' Henry Mzili Mujunga, okuva mu Gwekkuminoogumu nga 11, 2016, okutuusa mu Gwekkumineebiri nga 11, 2016 * ''A Bargain for Woman'' Fred Mutebi mu 2012, ng'essira baalissa ku biki abakyala okuva mu Uganda bye batuseeko oluvannyuma lw'emyaka 50 egya Uganda nga yeefuga.<ref name=":5"/> * ''Women Artists in Uganda exhibition'' i.a. Sheila Nakitende mu 2012.<ref>{{Cite web |date=2023-05-09 |title=Ugandan artist finds purpose in blending folk material |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/ugandan-artist-finds-purpose-in-blending-folk-material-4225218 |access-date=2023-07-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-03-22 |title=Art celebrates Women's Day for a month |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=17813:art-celebrates-womens-day-for-a-month |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * ''Dances of Uganda'' Edison Mugalu okuva mu Gwokuna nga 13 okutuusa nga 30, 2012.<ref>{{Cite web |last=Nsimbe |first=John Vianney |date=2012-05-10 |title=When canvass became the stage at Dances of Uganda |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=18644:when-canvass-became-the-stage-at-dances-of-uganda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230714122713/https://www.observer.ug/component/content/article?id=18644:when-canvass-became-the-stage-at-dances-of-uganda |archive-date=14 July 2023 |access-date=2023-07-14 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> * First edition of the ''Controversial Art Exhibition'' Kampala Arts Trust mu 2010.<ref>{{Cite web |date=2021-08-18 |title=Controversy in Ugandan art |url=https://www.independent.co.ug/controversy-in-ugandan-art/ |access-date=2023-07-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> * ''(Dis)placed'' ''KucKidz'' mu 2009, omwoleso guno gwali gwa kuyamba baana okuva mu ttundutundu ly'e Acholi abaali tebalina we babeera nga kiva ku lutalo olwali lutegekeddwa abayeekera b'ekibiina kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA), era guno gwali gwa kufunamu ssente oluvannyuma lw'okutunda ebisiige.<ref>{{Cite web |last=Muwanguzi |first=Dominic |date=2009-02-04 |title=Displaced children find hope in art |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2288 |access-date=2023-07-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> == Engule n’okusiimibwa == Mu 2022, AAG yasiimibwa ng'ekimu ki bifo 10 ebiterekebwamu ebifaananyi n'okuby'olesa ebyali bisuumuuse ne bituuka ku ntikko mu 2022" omukutu gw'akatale k'ebifaananyi ogumannyiddwa nga [[:en:Artsy_(website)|Artsy.]]<ref>{{Cite web |last=Thaddeus-Johns |first=Josie |date=2022-11-09 |title=10 Galleries That Had a Breakout Year in 2022 |url=https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-10-galleries-breakout-year-2022 |access-date=2023-01-27 |website=Artsy |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_art_museums|Olukalala lw’ebifo ewaterekerwa ebintu eby’edda]] * [[:en:List_of_national_galleries|Olukalala lw’ebifo webooleseza n'okukuumira ebifaananyi mu ggwanga]] * [[:en:Uganda_Museum|Ekifo mu Uganda ewaterekerwa Ebintu By'edda]] == Ewalala w'oyinza okubiggya == * [https://afriartgallery.org/ Omukutu Omutongole] * [https://afriartgallery.org/exhibitions Emyoleso egitegekeddwa ku AAG] * [https://afriartgallery.org/fairs Emyoleso gy'okutunda ebisiige n'ebifaananyi egitegekeddwa ku AGG] * [https://kampalabiennale.org/ Ebikujuko by'okwelesa ebifaananyi n'ebisiige mu Kampala ogubeerawo buli luvannyuma lwa myaka Ebiri] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 7zzkzey3b8bhun6olc7hi9beiwdzuth Aganza Kisaka 0 12751 62994 46486 2026-07-16T06:55:22Z Charles Kalanzi 9748 Nterezeza okwanjula 62994 wikitext text/x-wiki '''Aganza Kisaka''' Munnayuganda nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu == Yakulira mu Kampala, yatendekebwa okuzannya katemba mu [[:en:New_York_University_Abu_Dhabi|New York University Abu Dhabi]] n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu [[:en:UNICAF|Unicaf]] University. <ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu makolero okwasooka. Wadde nga yafuna ebizibu bino, yagoberera nnyo okuzannya katemba, okuzina, n'okwagala katemba, okukkakkana ng’afuna emikisa mu mizannyo egy’okuzannya katemba ne mubifo ebizannyirwamu katemba. Aganza Okwagala katemba kwamuleetera okusomesa okumusomesa mu ssomero ly’ensi yonna, wadde nga yayolekagana n’okusoomoozebwa olw’obuwagizi bw’abazadde n’obudde obutono. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe yeenyigira mu pulojekiti nga [[:en:Berlin_Biennale#10th_Berlin_Biennale|10th Berlin Biennale]] ne [[:en:27_Guns|''27 Guns'']] film. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okugifuula ey’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru. Leero, essira aliteeka ku pulojekiti ez’obuntu, okulowooza ku ky’okusomesa mu yunivasite, n’okulowooza ku pulogulaamu yokufuna diguli eyookubiri, byonna ng’agenda mu maaso n’omulimu gwe nga pulodyusa. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za [[:en:Pune_International_Film_Festival|PIFF]] engule n’okuzannya katemba asinga mu mpaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumiziddwa, n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, oluyimba lwe olusooka ''Black'' (2016) lunoonyereza ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi abayimba n’okuwa obuweereza bwa pulodyusoni mu Kampala. Omulimu gwe gwokussa essira ku ndagamuntu, okubeera, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona. <ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti ezikolebwa == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne [[:en:Toronto_Black_Film_Festival|Toronto Black Film Festival]] mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Ng'ogyeeko pulojekiti ze ez'obuyiiya, Kisaka abadde akola emirimu egy'amaanyi nga "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu " [[:en:The_Merchant_of_Venice|The Merchant of Venice]] " n'okukulembera pulodyusoni y'omuziki eya "My Fair" eyasiimibwa ennyo Nnyabo" mu Kampala. Ng’oggyeeko emirimu gy’obuyiiya, Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesebwa mu kuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate ng’ekola n’okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebitone by’omu kitundu mu Kampala. == Ebijuliziddwa == 35ky7pjhuyalu4hqtbfsugbf7egvzm7 62995 62994 2026-07-16T06:56:14Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu Databox 62995 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' Munnayuganda nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu == Yakulira mu Kampala, yatendekebwa okuzannya katemba mu [[:en:New_York_University_Abu_Dhabi|New York University Abu Dhabi]] n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu [[:en:UNICAF|Unicaf]] University. <ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu makolero okwasooka. Wadde nga yafuna ebizibu bino, yagoberera nnyo okuzannya katemba, okuzina, n'okwagala katemba, okukkakkana ng’afuna emikisa mu mizannyo egy’okuzannya katemba ne mubifo ebizannyirwamu katemba. Aganza Okwagala katemba kwamuleetera okusomesa okumusomesa mu ssomero ly’ensi yonna, wadde nga yayolekagana n’okusoomoozebwa olw’obuwagizi bw’abazadde n’obudde obutono. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe yeenyigira mu pulojekiti nga [[:en:Berlin_Biennale#10th_Berlin_Biennale|10th Berlin Biennale]] ne [[:en:27_Guns|''27 Guns'']] film. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okugifuula ey’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru. Leero, essira aliteeka ku pulojekiti ez’obuntu, okulowooza ku ky’okusomesa mu yunivasite, n’okulowooza ku pulogulaamu yokufuna diguli eyookubiri, byonna ng’agenda mu maaso n’omulimu gwe nga pulodyusa. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za [[:en:Pune_International_Film_Festival|PIFF]] engule n’okuzannya katemba asinga mu mpaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumiziddwa, n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, oluyimba lwe olusooka ''Black'' (2016) lunoonyereza ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi abayimba n’okuwa obuweereza bwa pulodyusoni mu Kampala. Omulimu gwe gwokussa essira ku ndagamuntu, okubeera, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona. <ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti ezikolebwa == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne [[:en:Toronto_Black_Film_Festival|Toronto Black Film Festival]] mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Ng'ogyeeko pulojekiti ze ez'obuyiiya, Kisaka abadde akola emirimu egy'amaanyi nga "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu " [[:en:The_Merchant_of_Venice|The Merchant of Venice]] " n'okukulembera pulodyusoni y'omuziki eya "My Fair" eyasiimibwa ennyo Nnyabo" mu Kampala. Ng’oggyeeko emirimu gy’obuyiiya, Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesebwa mu kuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate ng’ekola n’okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebitone by’omu kitundu mu Kampala. == Ebijuliziddwa == qqb4che2lqoesp1t99iu5b514xdi8k3 62996 62995 2026-07-16T06:57:54Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62996 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu makolero okwasooka. Wadde nga yafuna ebizibu bino, yagoberera nnyo okuzannya katemba, okuzina, n'okwagala katemba, okukkakkana ng’afuna emikisa mu mizannyo egy’okuzannya katemba ne mubifo ebizannyirwamu katemba. Aganza Okwagala katemba kwamuleetera okusomesa okumusomesa mu ssomero ly’ensi yonna, wadde nga yayolekagana n’okusoomoozebwa olw’obuwagizi bw’abazadde n’obudde obutono. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe yeenyigira mu pulojekiti nga [[:en:Berlin_Biennale#10th_Berlin_Biennale|10th Berlin Biennale]] ne [[:en:27_Guns|''27 Guns'']] film. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okugifuula ey’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru. Leero, essira aliteeka ku pulojekiti ez’obuntu, okulowooza ku ky’okusomesa mu yunivasite, n’okulowooza ku pulogulaamu yokufuna diguli eyookubiri, byonna ng’agenda mu maaso n’omulimu gwe nga pulodyusa. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za [[:en:Pune_International_Film_Festival|PIFF]] engule n’okuzannya katemba asinga mu mpaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumiziddwa, n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, oluyimba lwe olusooka ''Black'' (2016) lunoonyereza ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi abayimba n’okuwa obuweereza bwa pulodyusoni mu Kampala. Omulimu gwe gwokussa essira ku ndagamuntu, okubeera, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona. <ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti ezikolebwa == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne [[:en:Toronto_Black_Film_Festival|Toronto Black Film Festival]] mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Ng'ogyeeko pulojekiti ze ez'obuyiiya, Kisaka abadde akola emirimu egy'amaanyi nga "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu " [[:en:The_Merchant_of_Venice|The Merchant of Venice]] " n'okukulembera pulodyusoni y'omuziki eya "My Fair" eyasiimibwa ennyo Nnyabo" mu Kampala. Ng’oggyeeko emirimu gy’obuyiiya, Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesebwa mu kuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate ng’ekola n’okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebitone by’omu kitundu mu Kampala. == Ebijuliziddwa == l7uupxrrd55bku6fc0ud2erb6f77qb5 63002 62996 2026-07-16T07:02:12Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza emirimu gye 63002 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe yeenyigira mu pulojekiti nga [[:en:Berlin_Biennale#10th_Berlin_Biennale|10th Berlin Biennale]] ne [[:en:27_Guns|''27 Guns'']] film. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okugifuula ey’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru. Leero, essira aliteeka ku pulojekiti ez’obuntu, okulowooza ku ky’okusomesa mu yunivasite, n’okulowooza ku pulogulaamu yokufuna diguli eyookubiri, byonna ng’agenda mu maaso n’omulimu gwe nga pulodyusa. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za [[:en:Pune_International_Film_Festival|PIFF]] engule n’okuzannya katemba asinga mu mpaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumiziddwa, n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, oluyimba lwe olusooka ''Black'' (2016) lunoonyereza ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi abayimba n’okuwa obuweereza bwa pulodyusoni mu Kampala. Omulimu gwe gwokussa essira ku ndagamuntu, okubeera, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona. <ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti ezikolebwa == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne [[:en:Toronto_Black_Film_Festival|Toronto Black Film Festival]] mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Ng'ogyeeko pulojekiti ze ez'obuyiiya, Kisaka abadde akola emirimu egy'amaanyi nga "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu " [[:en:The_Merchant_of_Venice|The Merchant of Venice]] " n'okukulembera pulodyusoni y'omuziki eya "My Fair" eyasiimibwa ennyo Nnyabo" mu Kampala. Ng’oggyeeko emirimu gy’obuyiiya, Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesebwa mu kuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate ng’ekola n’okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebitone by’omu kitundu mu Kampala. == Ebijuliziddwa == opbvnma7upthjv43ko20umy3efdaq4h 63006 63002 2026-07-16T07:04:39Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza emirimu gye 63006 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za [[:en:Pune_International_Film_Festival|PIFF]] engule n’okuzannya katemba asinga mu mpaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumiziddwa, n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, oluyimba lwe olusooka ''Black'' (2016) lunoonyereza ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi abayimba n’okuwa obuweereza bwa pulodyusoni mu Kampala. Omulimu gwe gwokussa essira ku ndagamuntu, okubeera, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona. <ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti ezikolebwa == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne [[:en:Toronto_Black_Film_Festival|Toronto Black Film Festival]] mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Ng'ogyeeko pulojekiti ze ez'obuyiiya, Kisaka abadde akola emirimu egy'amaanyi nga "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu " [[:en:The_Merchant_of_Venice|The Merchant of Venice]] " n'okukulembera pulodyusoni y'omuziki eya "My Fair" eyasiimibwa ennyo Nnyabo" mu Kampala. Ng’oggyeeko emirimu gy’obuyiiya, Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesebwa mu kuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate ng’ekola n’okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebitone by’omu kitundu mu Kampala. == Ebijuliziddwa == p19jx40lt1buzg12v8ve4b3r1wx1voj 63009 63006 2026-07-16T07:08:02Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 63009 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumiziddwa, n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, oluyimba lwe olusooka ''Black'' (2016) lunoonyereza ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi abayimba n’okuwa obuweereza bwa pulodyusoni mu Kampala. Omulimu gwe gwokussa essira ku ndagamuntu, okubeera, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona. <ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti ezikolebwa == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne [[:en:Toronto_Black_Film_Festival|Toronto Black Film Festival]] mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Ng'ogyeeko pulojekiti ze ez'obuyiiya, Kisaka abadde akola emirimu egy'amaanyi nga "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu " [[:en:The_Merchant_of_Venice|The Merchant of Venice]] " n'okukulembera pulodyusoni y'omuziki eya "My Fair" eyasiimibwa ennyo Nnyabo" mu Kampala. Ng’oggyeeko emirimu gy’obuyiiya, Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesebwa mu kuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate ng’ekola n’okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebitone by’omu kitundu mu Kampala. == Ebijuliziddwa == flfcc7mbg70iwsn1yq4gz25fb8z6z4f 63012 63009 2026-07-16T07:13:37Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza emirimu gye 63012 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti ezikolebwa == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne [[:en:Toronto_Black_Film_Festival|Toronto Black Film Festival]] mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Ng'ogyeeko pulojekiti ze ez'obuyiiya, Kisaka abadde akola emirimu egy'amaanyi nga "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu " [[:en:The_Merchant_of_Venice|The Merchant of Venice]] " n'okukulembera pulodyusoni y'omuziki eya "My Fair" eyasiimibwa ennyo Nnyabo" mu Kampala. Ng’oggyeeko emirimu gy’obuyiiya, Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesebwa mu kuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate ng’ekola n’okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebitone by’omu kitundu mu Kampala. == Ebijuliziddwa == ti6g96qjqqjde925yzc766tqtz3c3y4 63013 63012 2026-07-16T07:19:13Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyeemu link z'olungereza saako okutereeza empandiika 63013 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Ng’oggyeeko emirimu gy’obuyiiya, Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesebwa mu kuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate ng’ekola n’okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebitone by’omu kitundu mu Kampala. == Ebijuliziddwa == 1hif1sls6pbxfjkkxedaron4njte3lw 63014 63013 2026-07-16T07:21:57Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 63014 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Ebijuliziddwa == h51ur8h53udls4vpe7b12cuk54lp1zp 63015 63014 2026-07-16T07:23:23Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu omutwe 63015 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == == Ebijuliziddwa == kwdq21qvx70fap4efvh29solhe3vgw7 63016 63015 2026-07-16T07:26:53Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebinnyonyolo 63016 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == iym1ah2qtyv9j6ux2znmsvb9p5mrrfa 63017 63016 2026-07-16T07:31:33Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63017 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu abalamu]] 0zdu8s5odq3ikpome6c1zg5mvboxgwh 63018 63017 2026-07-16T07:33:15Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63018 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]] g0yvy5ots1wae1dd9imr5vxhmyg4111 63019 63018 2026-07-16T07:35:21Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu amatuluba 63019 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]] <references /> [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba katemba]] g1fv1jcc7p6za32vhy4tn2ygy2rhn3p 63020 63019 2026-07-16T07:37:05Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63020 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]] <references /> [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba katemba]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]] 42f4ijyuutsban4395pj04dm3841kdw 63021 63020 2026-07-16T07:38:23Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abaasomerako ku New York University Abu Dhabi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63021 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]] <references /> [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba katemba]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku New York University Abu Dhabi]] f2cd0ev9c5imzyix73ujqc53i7v13l1 63022 63021 2026-07-16T07:40:44Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abazannyi ba firimu mu Kampala]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 63022 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aganza Kisaka {{!}} Actress, Writer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm7871543/ |access-date=2024-11-18 |website=IMDb |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]] <references /> [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba katemba]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku New York University Abu Dhabi]] [[Category:Abazannyi ba firimu mu Kampala]] nzh1tyd6l6cnp2bxbjjpfrnmstyk996 63027 63022 2026-07-16T07:45:54Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 63027 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">[https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ "Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics"]. ''Laboratory For Global Performance & Politics''. Retrieved 2024-11-18.</ref><ref name=":1">Kangye, David (2019-09-25). [https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette "Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE"]. ''Kangye Writes''. Retrieved 2024-11-18.</ref><ref>"[[imdbname:7871543|Aganza Kisaka | Actress, Writer, Director"]]. ''IMDb''. Retrieved 2024-11-18.</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1">{{Cite web |last=Kangye |first=David |date=2019-09-25 |title=Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE |url=https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette |access-date=2024-11-18 |website=Kangye Writes |language=en-US}}</ref> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0">{{Cite web |title=Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics |url=https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-18 |website=Laboratory For Global Performance & Politics |language=en-US}}</ref><ref name=":2">[https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ "Aganza Kisaka"]. ''MLASA''. Retrieved 2024-11-19.</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2">{{Cite web |title=Aganza Kisaka |url=https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ |access-date=2024-11-19 |website=MLASA |language=en-ZA}}</ref> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala. == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]] <references /> [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba katemba]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku New York University Abu Dhabi]] [[Category:Abazannyi ba firimu mu Kampala]] e7sm5t21k7g8cblved5m31szy3t8wtu 63028 63027 2026-07-16T07:47:23Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 63028 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aganza Kisaka''' [[Munnayuganda]] nga munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo ne firimu saako okuba omutontomi. == Obuyigirize n’emirimu gye == Yakulira mu Kampala, natendekebwa okuzannya katemba mu New York University Abu Dhabi n’afuna diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Unicaf University.<ref name=":0">[https://globallab.georgetown.edu/people/aganza-kisaka/ "Aganza Kisaka · Laboratory For Global Performance & Politics"]. ''Laboratory For Global Performance & Politics''. Retrieved 2024-11-18.</ref><ref name=":1">Kangye, David (2019-09-25). [https://davidkangye.com/aganza-kisaka-for-the-love-of-theatre/#google_vignette "Aganza KISAKA: FOR THE LOVE OF THEATRE"]. ''Kangye Writes''. Retrieved 2024-11-18.</ref><ref>"[[imdbname:7871543|Aganza Kisaka | Actress, Writer, Director"]]. ''IMDb''. Retrieved 2024-11-18.</ref> Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka, yaddayo mu Uganda, gye yasanga okusoomoozebwa ng’omusaala omutono n’okulwanagana mu kisaawe kya katemba mu kusooka.Aganza yasomesa katemba ku ssomero ly’eddaala ly'ensi yonna. Okwewaayo kwe eri katemba kweyongera bwe y'enyigira mu pulojekiti nga 10th Berlin Biennale ne firimu ya ''27 Guns''. Aganza egenderera okusitula katemba mu Uganda, okumufula ow’ettutumu mu bavubuka n’okutumbula embeera y’emirimu mu mulimu guno. Akkiririza mu kutondawo emikisa ebitone bya Uganda okukulaakulana mu ggwanga, nga tekyetaagisa kugenda bweru.<ref name=":1" /> Aganza awangudde engule z’okuzannya katemba eziwerako omuli okuzannya katemba asinga mu mpaka za PIFF Awards n’empaka za UFF Awards. Era muwandiisi afulumya ebiwandiiko mu byapa, okuli n’emboozi ye ennyimpi ku kweraliikirira, “Operation: Mother’s Bruises,” eyafulumira mu ''The Different Shades of the Feminine Mind'' (2017). Ng’omuwandiisi w’emizannyo, omuzannyo gwe ogwasooka gu ''Black'' (2016) lukwata ku miramwa gy’amawanga n’endagamuntu. Aganza yatandikawo ekitongole kya Yenze Theatre Conservatoire okutendeka abayimbi n’okuwa obuweereza bw'okufulumya ebiyiiye mu Kampala. Omulimu gwe gussa essira ku ndagamuntu, okubeera ne woogwa, n’amaanyi g’okunyumya emboozi okukuza enkolagana n’okuwona.<ref name=":0" /><ref name=":2">[https://mlasa.com/actors/aganza-kisaka/ "Aganza Kisaka"]. ''MLASA''. Retrieved 2024-11-19.</ref> == Pulojekiti == Kisaka yakola erinnya lye ng'omuwandiisi w'emizannyo mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2016 n'omuzannyo gwe ogwasooka "Black," ng'akwata ku nsonga enkulu ez'amawanga, obuddugavu, n'endagamuntu. Omulimu gwe ogwaddirira, "Killing Time," gwalagibwa mu bivvulu eby'ekitiibwa ebiwerako, omuli Lagos Theatre Festival, Kenya International Theatre Festival, ne Kampala International Theatre Festival mu 2021. Ekirala, firimu ye ennyimpi "Vanilla" yafuna okusunsulwa mu bivvulu byombi ebya Berlin International Art Film Festival mu 2021 ne Toronto Black Film Festival mu 2022.<ref name=":2" /> Kisaka yafulumya "The Betrothal" eya Joshua Mmali ne "Red Hills" eya Asiimwe Deborah Kawe, era yakola kinene mu kivvulu kya Kampala International Theatre Festival mu 2019. Emirimu gy'akola nga dayirekita mulimu okuweereza ng'omuyambi wa dayirekita mu "The Merchant of Venice" n'okukulembera okufulumya ennyimba ezaali mu "My Fair Lady" mu Kampala. Kisaka ye mutandisi w’ekibiina kya Yenze Theatre Conservatoire (YTC), ekisomesa okuzannya katemba, entambula, n’amaloboozi ate n'eyambako okuddukanya abayimbi n’okufulumya ebiyiiye by’abwe mu Kampala.<ref name=":2" /> == Laba ne == * [[Diana Nabatanzi]] * [[Sheilah Gashumba|Sheila Gashumba]] * [[Anne Kansiime]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba firimu]] <references /> [[Category:Bannayuganda abakazi abazannyi ba katemba]] [[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]] [[Category:Abaasomerako ku New York University Abu Dhabi]] [[Category:Abazannyi ba firimu mu Kampala]] a490t1em64yiwwiruqi6pajcqwxrpia Adha Munguleya 0 12820 62896 47431 2026-07-15T15:37:01Z Berniter 10779 Ngaseeko Data box 62896 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda [[:en:Long-distance_running|muddusi wa mpaka mpanvu]] . Mu 2017, yavuganya mu [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships_–_Junior_women's_race|mpaka z’abakazi abato]] mu mpaka [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships|za IAAF World Cross Country Championships eza 2017]] ezaali mu Kampala mu Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 18.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == dhdcdun8xv29s7m1ff125djomikjg9u 62899 62896 2026-07-15T15:47:22Z Berniter 10779 62899 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi wa mpaka mpanvu . Mu 2017, yavuganya mu [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships_–_Junior_women's_race|mpaka z’abakazi abato]] mu mpaka [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships|za IAAF World Cross Country Championships eza 2017]] ezaali mu Kampala mu Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 18.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == 6mawx3wtdiq4q0666qs14zj8c1nvtlg 62900 62899 2026-07-15T15:48:13Z Berniter 10779 62900 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yavuganya mu [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships_–_Junior_women's_race|mpaka z’abakazi abato]] mu mpaka [[:en:2017_IAAF_World_Cross_Country_Championships|za IAAF World Cross Country Championships eza 2017]] ezaali mu Kampala mu Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 18.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == s29chfk8mrmn24ns4jrklvpset0drlj 62901 62900 2026-07-15T16:04:42Z Berniter 10779 62901 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yavuganya mu mpaka z’abakazi abato mu mpaka z'ekibiina za IAAF World Cross Country Championships eza 2017 ezaali mu Kampala mu Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 18.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == eudl75ajzjl03mshn4a9d148fr3s4fl 62902 62901 2026-07-15T16:06:02Z Berniter 10779 62902 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yavuganya mu mpaka z’abakazi abato mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna IAAF World Cross Country Championships eza 2017 ezaali mu Kampala mu Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 18.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == 4xaqhxg5vfcn4zok7obapiplhs7ekh1 62903 62902 2026-07-15T16:06:27Z Berniter 10779 62903 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yavuganya mu mpaka z’abakazi abato mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 ezaali mu Kampala mu Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 18.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == 3m1nenhpjjhsc7emv066jefhi68wh5c 62904 62903 2026-07-15T16:07:26Z Berniter 10779 62904 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yavuganya mu mpaka z’abakazi abato mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 18.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu [[:en:2018_IAAF_World_Half_Marathon_Championships|mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018]] ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == 87rz2pwkg30s4x7rjcpogribr46qnon 62905 62904 2026-07-15T16:08:32Z Berniter 10779 62905 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yavuganya mu mpaka z’abakazi abato mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == 0afy96pmgc2p4k0ti9txprbluste3qu 62906 62905 2026-07-15T16:12:30Z Berniter 10779 62906 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yavuganya mu mpaka z’abakyala abato mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == 0mgucbxyk2fxz8o83qn8gw4wz0n2wu6 62909 62906 2026-07-15T16:14:56Z Berniter 10779 62909 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu Junior Wome's Race yavuganya mu mpaka z’abakyala abato mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == 8e9lqdvjoafxx51jnh316ohhhy6jrfa 62910 62909 2026-07-15T16:15:37Z Berniter 10779 62910 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] yavuganya mu mpaka z’abakyala abato mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == quzl5f8qdt19vw2ugnc5nd7lckiay6h 62911 62910 2026-07-15T16:16:05Z Berniter 10779 62911 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z’abakyala abato mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == pxwf5r89x92hkp463sxzhfh1eeae9xm 62912 62911 2026-07-15T16:16:41Z Berniter 10779 62912 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == 9omcrwcqqebtitneg5ryt4sl22xy1k9 62913 62912 2026-07-15T16:19:03Z Berniter 10779 62913 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == dch0zv4dn3ji9evntb6mozoaikv2qc3 62914 62913 2026-07-15T16:23:08Z Berniter 10779 /* Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia */ 62914 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Adha Munguleya ku mukutu gwa World Athletic * j5x1xsf3zprzr5vqxslfnluv6ei37kz 62915 62914 2026-07-15T16:24:08Z Berniter 10779 /* Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia */ 62915 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi egya kitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Adha Munguleya ku mukutu gwa World Athletic *Adha Munguleya ku mukutu gwa InterSportStats sifujaqcwqlbr86on0r2bt58b86mq4j 62916 62915 2026-07-15T16:25:10Z Berniter 10779 62916 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za IAAF World Half Marathon Championships eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Adha Munguleya ku mukutu gwa World Athletic *Adha Munguleya ku mukutu gwa InterSportStats m8h06jp9e7wce8th6uj5wfezn6fl53v 62917 62916 2026-07-15T16:25:43Z Berniter 10779 62917 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * Adha Munguleya ku mukutu gwa World Athletic *Adha Munguleya ku mukutu gwa InterSportStats 8mofmlkpcya4x56sq2xdmltcpslj4lp 62918 62917 2026-07-15T16:26:10Z Berniter 10779 62918 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic *Adha Munguleya ku mukutu gwa InterSportStats rfqysiscezat6gq2zmy7jq546j8k340 62919 62918 2026-07-15T16:26:46Z Berniter 10779 62919 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic *[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats 1ts1sghsbofdriuo6frn6wubh93kwo9 62920 62919 2026-07-15T16:27:20Z Berniter 10779 62920 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic *[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats [[Category:Abantu abalamu]] 6lrsr5czvvdoqgbim6lko8qnsh00sjv 62921 62920 2026-07-15T16:27:46Z Berniter 10779 62921 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic *[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1999]] e6fe2leutvcibxb2st99qqxzry792om 62922 62921 2026-07-15T16:28:52Z Berniter 10779 62922 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic *[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1999]] [[Category:Bannayuganda abakyala banabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mwekimu]] 6h3jz4r9zzuk4h6j0kases8on3bwn40 62930 62922 2026-07-15T16:54:26Z Berniter 10779 62930 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu . Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic *[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1999]] [[Category:Bannayuganda abakyala banabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abakyalaya abaduka embiro ezokutolontoka ebyalo]] 7chxu8xll9kz1aa0nhnjjec0ysj1173 62933 62930 2026-07-15T17:02:05Z Berniter 10779 62933 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adha Munguleya''' (yazaalibwa 25 Ogwokutaano 1999) Munnayuganda muddusi w'embiro mpanvu. Mu 2017, yamaliriza emisinde mu [[Junior Wome's Race]] mu mpaka z'ekibiina ekitwala omuzannyo gwemisinde munsi yonna (IAAF) eza 2017 mu Kampala Uganda.<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017">{{Cite web |title=Junior women's race |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191213201659/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5837/AT-XJ-W-f----.RS6.pdf?v=1929962430 |archive-date=13 December 2019 |access-date=29 June 2020 |website=2017 IAAF World Cross Country Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya kuminamunaana (18).<ref name="junior_women_race_world_cross_country_2017" /> Mu 2018, yavuganya mu misinde gy'abakazi eg'yEkitundu kya kafubutuko mu mpaka za [[IAAF World Half Marathon Championships]] eza 2018 ezaali mu kibuga Valencia ekya Spain.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018">{{Cite web |title=Women's Half Marathon |url=https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191227000442/https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6023/AT-HMAR-W-f----.RS6.pdf |archive-date=27 December 2019 |access-date=25 June 2020 |website=2018 IAAF World Half Marathon Championships}}</ref> Yamalira mu kifo kya 95.<ref name="women_half_marathon_iaaf_championships_2018" /> == Ebijjuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa World Athletic *[[Adha Munguleya]] ku mukutu gwa InterSportStats [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1999]] [[Category:Bannayuganda abakyala banabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abakyalaya abaduka embiro ezokutolontoka ebyalo]] 7ov71ldx3h10ox24k85xqtuqae6ybor Mathias Mpuuga 0 13099 62898 61494 2026-07-15T15:42:03Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gw’ebyobufuzi */ 62898 wikitext text/x-wiki '''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == '''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda. Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 . == Emirimu == Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mpuuga yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu mwaka gwe ogusooka ku yunivasite y’e Makerere. Yali mu kibinja ekyatandikawo Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name=":1" /> Yetaba mu kuwenjeza Paul Kawanga Ssemwogerere akalulu ku bwapulezidenti mu [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti mu Uganda okwaŋiwo mu 1996]] . <ref name=":1" /> Mpuuga yakola nga mmemba w’Obwakabaka [[:en:Buganda|bwa Buganda]] [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] (Paalamenti) wakati wa 1998 ne 2010. Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], yavuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu Munisipaali y’e Masaka.Yawangula akalulu n’akikirira Munisipaali y’e [[:en:Masaka|Masaka]] okutuusa mu mwaka gwa 2021. Mu kiseera kino, yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (PAC) n’akakiiko akalonda abantu - akakiiko ka Palamenti akakebera abantu. Era yawerezaako nga Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi (2011 - 2016), ne Minisita w’Ebyenjigiriza ow’ekisiikirize (2016 - 2021). Mu 2021, yaddamu okulundibwa ku bwa okuba okumubaka mu Palamenti nga akiikirira Nyendo - Mukungwe Division. [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Yabadde omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu Palamenti ya Uganda ng’amaze okuweereza okuva mu 2021 okutuuka mu gwoluberyeberye mu 2024. Mu 2025, Mpuuga mu butongole yave mu National Unity Platform neyeegatta ku Democratic Front , Yaddamu naavuganya ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa Nyendo - Mukungwe mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde Democratic Front bendera naye yawangulwa Gyaviira Luvowa Ssebina eyali akutte bendera ya National Unity Platform. Mpuuga yawaaba omusango n'ekibiina kye ekya Democratic Front oguwakanya ebyava mu kulonda kwa bonna okwa 2026 mu Kkooti ya Ssemateeka == Laba ne == * [[Nandala Mafabi|Nandala Mafabi.]] * [[Winnie Kiiza|Winnie Kiiza.]] * [[Abed Bwanika]] * Bashir Kazibwe [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] daaevzbh58e4mfrlnjo47dtze55xnu8 62907 62898 2026-07-15T16:12:30Z Ssebuufu 9882 /* Omulimu gw’ebyobufuzi */ 62907 wikitext text/x-wiki '''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == '''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda. Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 . == Emirimu == Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mpuuga yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu mwaka gwe ogusooka ku yunivasite y’e Makerere. Yali mu kibinja ekyatandikawo Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name=":1" /> Yetaba mu kuwenjeza Paul Kawanga Ssemwogerere akalulu ku bwapulezidenti mu [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti mu Uganda okwaŋiwo mu 1996]] . <ref name=":1" /> Mpuuga yakola nga mmemba w’Obwakabaka [[:en:Buganda|bwa Buganda]] [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] (Paalamenti) wakati wa 1998 ne 2010. Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], yavuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu Munisipaali y’e Masaka.Yawangula akalulu n’akikirira Munisipaali y’e [[:en:Masaka|Masaka]] okutuusa mu mwaka gwa 2021. Mu kiseera kino, yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (PAC) n’akakiiko akalonda abantu - akakiiko ka Palamenti akakebera abantu. Era yawerezaako nga Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi (2011 - 2016), ne Minisita w’Ebyenjigiriza ow’ekisiikirize (2016 - 2021). Mu 2021, yaddamu okulundibwa ku bwa okuba okumubaka mu Palamenti nga akiikirira Nyendo - Mukungwe Division. [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Yabadde omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu Palamenti ya Uganda ng’amaze okuweereza okuva mu 2021 okutuuka mu gwoluberyeberye mu 2024. Mu 2025, Mpuuga mu butongole yave mu National Unity Platform neyeegatta ku Democratic Front.<ref>Independent, The (2025-06-06). "Mpuuga, Bwanika officially abandon NUP for new party DF". ''The Independent Uganda:''. Retrieved 2026-07-14.</ref> Yaddamu naavuganya ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa Nyendo - Mukungwe mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde Democratic Front bendera naye yawangulwa Gyaviira Luvowa Ssebina eyali akutte bendera ya National Unity Platform. Mpuuga yawaaba omusango n'ekibiina kye ekya Democratic Front oguwakanya ebyava mu kulonda kwa bonna okwa 2026 mu Kkooti ya Ssemateeka == Laba ne == * [[Nandala Mafabi|Nandala Mafabi.]] * [[Winnie Kiiza|Winnie Kiiza.]] * [[Abed Bwanika]] * Bashir Kazibwe [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] h3ph26o8vomxczy02xu98v5kbn1ztz2 62908 62907 2026-07-15T16:14:23Z Ssebuufu 9882 /* Emirimu */ 62908 wikitext text/x-wiki '''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == '''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda. Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 . == Emirimu == Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> == Omulimu gw’ebyobufuzi == Mpuuga yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu mwaka gwe ogusooka ku yunivasite y’e Makerere. Yali mu kibinja ekyatandikawo Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name=":1" /> Yetaba mu kuwenjeza Paul Kawanga Ssemwogerere akalulu ku bwapulezidenti mu [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti mu Uganda okwaŋiwo mu 1996]] . <ref name=":1" /> Mpuuga yakola nga mmemba w’Obwakabaka [[:en:Buganda|bwa Buganda]] [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] (Paalamenti) wakati wa 1998 ne 2010. Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], yavuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu Munisipaali y’e Masaka.Yawangula akalulu n’akikirira Munisipaali y’e [[:en:Masaka|Masaka]] okutuusa mu mwaka gwa 2021. Mu kiseera kino, yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (PAC) n’akakiiko akalonda abantu - akakiiko ka Palamenti akakebera abantu. Era yawerezaako nga Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi (2011 - 2016), ne Minisita w’Ebyenjigiriza ow’ekisiikirize (2016 - 2021). Mu 2021, yaddamu okulundibwa ku bwa okuba okumubaka mu Palamenti nga akiikirira Nyendo - Mukungwe Division. [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Yabadde omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu Palamenti ya Uganda ng’amaze okuweereza okuva mu 2021 okutuuka mu gwoluberyeberye mu 2024. Mu 2025, Mpuuga mu butongole yave mu National Unity Platform neyeegatta ku Democratic Front.<ref>Independent, The (2025-06-06). "Mpuuga, Bwanika officially abandon NUP for new party DF". ''The Independent Uganda:''. Retrieved 2026-07-14.</ref> Yaddamu naavuganya ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa Nyendo - Mukungwe mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ng'akwatidde Democratic Front bendera naye yawangulwa Gyaviira Luvowa Ssebina eyali akutte bendera ya National Unity Platform. Mpuuga yawaaba omusango n'ekibiina kye ekya Democratic Front oguwakanya ebyava mu kulonda kwa bonna okwa 2026 mu Kkooti ya Ssemateeka<ref>"Ex-LOP Mpuuga challenges 2026 general elections in Constitutional Court". ''New Vision''. Retrieved 2026-05-03.</ref> == Laba ne == * [[Nandala Mafabi|Nandala Mafabi.]] * [[Winnie Kiiza|Winnie Kiiza.]] * [[Abed Bwanika]] * Bashir Kazibwe [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] mnvzfihit706fyvva6tevt0dh7x9yci Ashe Mukasa 0 13817 62993 54160 2026-07-16T06:53:30Z Samson Ssemakadde 6903 Nterezezza oluganda 62993 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ashe Mukasa''' (yazaalibwa Ogwokuna ,1952) nga yali muwuwuttanyi omuzannyi w'omupiira eyazannyira ttiimu ya [[Uganda Cranes|Uganda]] mu mpaka za 1978 ezeetabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika. == Omulimu == Mukasa yazaalibwa mu Lungujja ekitundu ekiriraanye [[Kampala]], nga yatandika okusamba omupiira mu ttiimu z’abavubuka okwali Nateete Young Stars ne Nakivubo Boys. Mu 1969, yeegatta ku Coffee FC eyali mu kibinja esooka gyeyamala sizoni emu. Sizoni eyaddako, yagenda mu NIC FC eyali mu kibinja eky'okubiri.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}</ref> Mu 1972, Mukasa yakomawo mu kibinja ekisooka ne [[Express FC]], kiraabu gyeyawangulira ebikopo bya liigi bibiri mu sizoni taano.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFZziwa,_Hassan_Badru2011">Zziwa, Hassan Badru (23 October 2011). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 "Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord'"]. The Observer.</cite></ref> Mukasa yazannyira Uganda mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika omwali eza 1974, 1976 ne fayinolo ya 1978.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFZziwa,_Hassan_Badru2011">Zziwa, Hassan Badru (23 October 2011). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 "Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord'"]. The Observer.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:FIFA_player|Ashe Mukasa]] - FIFA competition record (archived) * [http://www.11v11.com/players/ashe-mukasa-183553/ 11v11 Profile] abxob5dl3j32t7u9upubtyv5wefhn4h 62997 62993 2026-07-16T06:58:19Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 62997 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ashe Mukasa''' (yazaalibwa Ogwokuna ,1952) nga yali muwuwuttanyi omuzannyi w'omupiira eyazannyira ttiimu ya [[Uganda Cranes|Uganda]] mu mpaka za 1978 ezeetabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika. == Omulimu == Mukasa yazaalibwa mu Lungujja ekitundu ekiriraanye [[Kampala]], nga yatandika okusamba omupiira mu ttiimu z’abavubuka okwali Nateete Young Stars ne Nakivubo Boys. Mu 1969, yeegatta ku Coffee FC eyali mu kibinja esooka gyeyamala sizoni emu. Sizoni eyaddako, yagenda mu NIC FC eyali mu kibinja eky'okubiri.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}</ref> Mu 1972, Mukasa yakomawo mu kibinja ekisooka ne [[Express FC]], kiraabu gyeyawangulira ebikopo bya liigi bibiri mu sizoni taano.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFZziwa,_Hassan_Badru2011">Zziwa, Hassan Badru (23 October 2011). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 "Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord'"]. The Observer.</cite></ref> Mukasa yazannyira Uganda mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika omwali eza 1974, 1976 ne fayinolo ya 1978.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFZziwa,_Hassan_Badru2011">Zziwa, Hassan Badru (23 October 2011). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 "Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord'"]. The Observer.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:FIFA_player|Ashe Mukasa]] - FIFA competition record (archived) * [http://www.11v11.com/players/ashe-mukasa-183553/ 11v11 Profile] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1974]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1978]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1976]] [[Category:Abasajja abasamba omupiira ng'abazibizi]] [[Category:Abazannyi ba Express FC]] [[Category:Abazannyi ba Kampala Capital City Authority FC]] [[Category:Abazannyi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga]] qpc4v8md2arjei8yuabawr5e4a8v1v0 62999 62997 2026-07-16T07:00:28Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 62999 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ashe Mukasa''' (yazaalibwa Ogwokuna ,1952) nga yali muwuwuttanyi omuzannyi w'omupiira eyazannyira ttiimu ya [[Uganda Cranes|Uganda]] mu mpaka za 1978 ezeetabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika. == Omulimu == Mukasa yazaalibwa mu Lungujja ekitundu ekiriraanye [[Kampala]], nga yatandika okusamba omupiira mu ttiimu z’abavubuka okwali Nateete Young Stars ne Nakivubo Boys. Mu 1969, yeegatta ku Coffee FC eyali mu kibinja esooka gyeyamala sizoni emu. Sizoni eyaddako, yagenda mu NIC FC eyali mu kibinja eky'okubiri.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}</ref> Mu 1972, Mukasa yakomawo mu kibinja ekisooka ne [[Express FC]], kiraabu gyeyawangulira ebikopo bya liigi bibiri mu sizoni taano.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFZziwa,_Hassan_Badru2011">Zziwa, Hassan Badru (23 October 2011). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 "Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord'"]. The Observer.</cite></ref> Mukasa yazannyira Uganda mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika omwali eza 1974, 1976 ne fayinolo ya 1978.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFZziwa,_Hassan_Badru2011">Zziwa, Hassan Badru (23 October 2011). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 "Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord'"]. The Observer.</cite></ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:FIFA_player|Ashe Mukasa]] - FIFA competition record (archived) * [http://www.11v11.com/players/ashe-mukasa-183553/ 11v11 Profile] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1974]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1978]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1976]] [[Category:Abasajja abasamba omupiira ng'abazibizi]] [[Category:Abazannyi ba Express FC]] [[Category:Abazannyi ba Kampala Capital City Authority FC]] [[Category:Abazannyi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1952]] 91zri9innqddfm6jpxajlpt8hmc8m4r 63100 62999 2026-07-16T10:45:52Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko laba ne 63100 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ashe Mukasa''' (yazaalibwa Ogwokuna ,1952) nga yali muwuwuttanyi omuzannyi w'omupiira eyazannyira ttiimu ya [[Uganda Cranes|Uganda]] mu mpaka za 1978 ezeetabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika. == Omulimu == Mukasa yazaalibwa mu Lungujja ekitundu ekiriraanye [[Kampala]], nga yatandika okusamba omupiira mu ttiimu z’abavubuka okwali Nateete Young Stars ne Nakivubo Boys. Mu 1969, yeegatta ku Coffee FC eyali mu kibinja esooka gyeyamala sizoni emu. Sizoni eyaddako, yagenda mu NIC FC eyali mu kibinja eky'okubiri.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}</ref> Mu 1972, Mukasa yakomawo mu kibinja ekisooka ne [[Express FC]], kiraabu gyeyawangulira ebikopo bya liigi bibiri mu sizoni taano.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFZziwa,_Hassan_Badru2011">Zziwa, Hassan Badru (23 October 2011). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 "Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord'"]. The Observer.</cite></ref> Mukasa yazannyira Uganda mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika omwali eza 1974, 1976 ne fayinolo ya 1978.<ref name="TO">{{Cite web |last=Zziwa, Hassan Badru |date=23 October 2011 |title=Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord' |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 |publisher=The Observer}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFZziwa,_Hassan_Badru2011">Zziwa, Hassan Badru (23 October 2011). [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15573%3Aflashback-ashe-mukasa-the-football-lord&catid=44%3Asports&Itemid=80 "Flashback: Ashe Mukasa - the football 'Lord'"]. The Observer.</cite></ref> == Laba ne == * [[Uganda Cranes]] * [[Jimmy Kirunda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [[:en:Template:FIFA_player|Ashe Mukasa]] - FIFA competition record (archived) * [http://www.11v11.com/players/ashe-mukasa-183553/ 11v11 Profile] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1974]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1978]] [[Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1976]] [[Category:Abasajja abasamba omupiira ng'abazibizi]] [[Category:Abazannyi ba Express FC]] [[Category:Abazannyi ba Kampala Capital City Authority FC]] [[Category:Abazannyi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1952]] 23rt13vodrebg76xgqwqgovv0kywnvf Allan Kyambadde 0 13831 62923 62534 2026-07-15T16:32:33Z Ssebuufu 9882 62923 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Kyambadde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwoluberyeberye 1996) muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi munnayuganda azannyira [[El Dhakeleya]] ng'omuwuwuttanyi mu Liigi ya [[Misiri]] eyokuntikko.<ref>{{NFT|54415}}</ref> == Emirimu gya kiraabu. == Mu Gwomunaana 2019, Kyambadde yeegatta ku Kiraabu y'ekibinja kya Misiri okyokuntikko, [[El Gouna FC]] ng'ava mu kiraabu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] . <ref>McBride, Luke (8 August 2019). "El Gouna sign Uganda star Allan Kyambadde". ''KingFut''. Retrieved 12 August 2019.</ref><ref>Isabirye, David (11 August 2019). "Uganda Cranes player Kyambadde officially unveiled at El Gouna". ''Kawowo''. Retrieved 12 August 2019.</ref> == Emirimu gye ku ttiimu y'eggwanga == Mu Gwoluberyeberye 2014, omutendesi [[Milutin Sedrojevic]], yayita Kyambadde okubeera ekitundu ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'omupiira mu mpaka z'amawanga ga Afirika ez'abazannyi abasambira awaka mu nsi zaabwe zi [[African Nations Championship]] eza 2014 .<ref>"Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Uganda makes changes in squad for 2014 Africa Nations Championship". xinhuanet.com. Archived from the original on 21 February 2014. Retrieved 11 February 2014.</ref> <ref name="jjj">{{cite web |title=Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |archive-date=11 February 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=kawowo.com}}</ref>Ttiimu yakwata kyakusatu ku mutendera gw'ekibinja ogwempaka oluvannyuma lw'okukuba [[Burkina Faso]], okukola amaliri ne [[Zimbabwe]] ate n'okuwangulwa [[Morocco]].<ref>"Uganda's impressive CHAN start". espnfc.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Zimbabwe vs Uganda Preview". goal.com/. Retrieved 11 February 2014.</ref> == Ebibalo by’emirimu gye. == ''Okusinziira ku mipiira egyazannyibwa nga 12 Ogwomunaana 2009''<ref>{{NFT|54415}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Emirundi gyazannyidde ttiimu y'eggwanga ne ggoolo n'omwaka ! Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | rowspan="6" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2014 | 2. 2. | 0. |- | 2015 | 0. | 0. |- | 2016 | 0. | 0. |- | 2017 | 4. 4. | 0. |- | 2018 | 5. 5. | 0. |- | 2019 | 7. 7. | 0. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 18. ! 0. |} : ''Olikalala lw'obubonero n’ebivuddemu biraga nti ggoolo za Uganda ze zisooka okulagibwa, era ekitundu ky’obubonero kiraga obubonero oluvannyuma lwa buli ggoolo ya Kyambadde.'' {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lwa ggoolo z'ensi yonna ezaateebeddwa Allan Kyambadde ! scope="col" | Nedda. ! scope="col" | Olunaku olw'omweezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Okuteeba ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1. 1. | 3 Agusito 2019 | Ekisaawe kya Phillip Omondi, [[Kampala]], Uganda | Somalia | align="center" | 2–0 | align="center" | 4–1 | Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2020 |} == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. == * Allan Kyambadde ku Soccerway [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi b'omupiira okuva mu Kampala]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Kampala Capital City Authority]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya El Gouna FC]] [[Category:Abazannyi ba El Dhakhleya SC]] [[Category:Abazannyi b'ekikopo ky'Amawanga ga Afirika ekya 2019]] q944xbs8ra5l9hi2dz3zemwfu9v1de5 62924 62923 2026-07-15T16:35:01Z Ssebuufu 9882 62924 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Kyambadde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwoluberyeberye 1996) muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi munnayuganda azannyira [[El Dhakeleya]] ng'omuwuwuttanyi mu Liigi ya [[Misiri]] eyokuntikko.<ref>{{NFT|54415}}</ref> == Emirimu gya kiraabu. == Mu Gwomunaana 2019, Kyambadde yeegatta ku Kiraabu y'ekibinja kya Misiri okyokuntikko, [[El Gouna FC]] ng'ava mu kiraabu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] . <ref>McBride, Luke (8 August 2019). "El Gouna sign Uganda star Allan Kyambadde". ''KingFut''. Retrieved 12 August 2019.</ref><ref>Isabirye, David (11 August 2019). "Uganda Cranes player Kyambadde officially unveiled at El Gouna". ''Kawowo''. Retrieved 12 August 2019.</ref> == Emirimu gye ku ttiimu y'eggwanga == Mu Gwoluberyeberye 2014, omutendesi [[Milutin Sedrojevic]], yayita Kyambadde okubeera ekitundu ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'omupiira mu mpaka z'amawanga ga Afirika ez'abazannyi abasambira awaka mu nsi zaabwe zi [[African Nations Championship]] eza 2014 .<ref>"Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Uganda makes changes in squad for 2014 Africa Nations Championship". xinhuanet.com. Archived from the original on 21 February 2014. Retrieved 11 February 2014.</ref> <ref name="jjj">{{cite web |title=Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |archive-date=11 February 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=kawowo.com}}</ref>Ttiimu yakwata kyakusatu ku mutendera gw'ekibinja ogwempaka oluvannyuma lw'okukuba [[Burkina Faso]], okukola amaliri ne [[Zimbabwe]] ate n'okuwangulwa [[Morocco]].<ref>"Uganda's impressive CHAN start". espnfc.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Zimbabwe vs Uganda Preview". goal.com/. Retrieved 11 February 2014.</ref> == Ebibalo by’emirimu gye. == ''Okusinziira ku mipiira egyazannyibwa nga 12 Ogwomunaana 2009''<ref>{{NFT|54415}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Emirundi gyazannyidde ttiimu y'eggwanga ne ggoolo n'omwaka ! Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | rowspan="6" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2014 | 2. 2. | 0. |- | 2015 | 0. | 0. |- | 2016 | 0. | 0. |- | 2017 | 4. 4. | 0. |- | 2018 | 5. 5. | 0. |- | 2019 | 7. 7. | 0. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 18. ! 0. |} : ''Olikalala lw'obubonero n’ebivuddemu biraga nti ggoolo za Uganda ze zisooka okulagibwa, era ekitundu ky’obubonero kiraga obubonero oluvannyuma lwa buli ggoolo ya Kyambadde.'' {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lwa ggoolo z'ensi yonna ezaateebeddwa Allan Kyambadde ! scope="col" | Nedda. ! scope="col" | Olunaku olw'omweezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Okuteeba ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1. 1. | 3 Agusito 2019 | Ekisaawe kya Phillip Omondi, [[Kampala]], Uganda | Somalia | align="center" | 2–0 | align="center" | 4–1 | Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2020 |} == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. == * Allan Kyambadde ku Soccerway [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi b'omupiira okuva mu Kampala]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Kampala Capital City Authority]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya El Gouna FC]] [[Category:Abazannyi ba El Dhakhleya SC]] [[Category:Abazannyi b'ekikopo ky'Amawanga ga Afirika ekya 2019]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Express FC]] nr5mpa9jk3msstdi2wvodjluekdqbdn 62925 62924 2026-07-15T16:36:10Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62925 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Kyambadde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwoluberyeberye 1996) muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi munnayuganda azannyira [[El Dhakeleya]] ng'omuwuwuttanyi mu Liigi ya [[Misiri]] eyokuntikko.<ref>{{NFT|54415}}</ref> == Emirimu gya kiraabu. == Mu Gwomunaana 2019, Kyambadde yeegatta ku Kiraabu y'ekibinja kya Misiri okyokuntikko, [[El Gouna FC]] ng'ava mu kiraabu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] . <ref>McBride, Luke (8 August 2019). "El Gouna sign Uganda star Allan Kyambadde". ''KingFut''. Retrieved 12 August 2019.</ref><ref>Isabirye, David (11 August 2019). "Uganda Cranes player Kyambadde officially unveiled at El Gouna". ''Kawowo''. Retrieved 12 August 2019.</ref> == Emirimu gye ku ttiimu y'eggwanga == Mu Gwoluberyeberye 2014, omutendesi [[Milutin Sedrojevic]], yayita Kyambadde okubeera ekitundu ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'omupiira mu mpaka z'amawanga ga Afirika ez'abazannyi abasambira awaka mu nsi zaabwe zi [[African Nations Championship]] eza 2014 .<ref>"Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Uganda makes changes in squad for 2014 Africa Nations Championship". xinhuanet.com. Archived from the original on 21 February 2014. Retrieved 11 February 2014.</ref> <ref name="jjj">{{cite web |title=Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |archive-date=11 February 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=kawowo.com}}</ref>Ttiimu yakwata kyakusatu ku mutendera gw'ekibinja ogwempaka oluvannyuma lw'okukuba [[Burkina Faso]], okukola amaliri ne [[Zimbabwe]] ate n'okuwangulwa [[Morocco]].<ref>"Uganda's impressive CHAN start". espnfc.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Zimbabwe vs Uganda Preview". goal.com/. Retrieved 11 February 2014.</ref> == Ebibalo by’emirimu gye. == ''Okusinziira ku mipiira egyazannyibwa nga 12 Ogwomunaana 2009''<ref>{{NFT|54415}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Emirundi gyazannyidde ttiimu y'eggwanga ne ggoolo n'omwaka ! Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | rowspan="6" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2014 | 2. 2. | 0. |- | 2015 | 0. | 0. |- | 2016 | 0. | 0. |- | 2017 | 4. 4. | 0. |- | 2018 | 5. 5. | 0. |- | 2019 | 7. 7. | 0. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 18. ! 0. |} : ''Olikalala lw'obubonero n’ebivuddemu biraga nti ggoolo za Uganda ze zisooka okulagibwa, era ekitundu ky’obubonero kiraga obubonero oluvannyuma lwa buli ggoolo ya Kyambadde.'' {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lwa ggoolo z'ensi yonna ezaateebeddwa Allan Kyambadde ! scope="col" | Nedda. ! scope="col" | Olunaku olw'omweezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Okuteeba ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1. 1. | 3 Agusito 2019 | Ekisaawe kya Phillip Omondi, [[Kampala]], Uganda | Somalia | align="center" | 2–0 | align="center" | 4–1 | Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2020 |} == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. == * Allan Kyambadde ku Soccerway [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi b'omupiira okuva mu Kampala]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Kampala Capital City Authority]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya El Gouna FC]] [[Category:Abazannyi ba El Dhakhleya SC]] [[Category:Abazannyi b'ekikopo ky'Amawanga ga Afirika ekya 2019]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Vipers SC]] cfwgkh57qgvwvwypoy2gt8l8lod72h3 62926 62925 2026-07-15T16:38:04Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62926 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Kyambadde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwoluberyeberye 1996) muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi munnayuganda azannyira [[El Dhakeleya]] ng'omuwuwuttanyi mu Liigi ya [[Misiri]] eyokuntikko.<ref>{{NFT|54415}}</ref> == Emirimu gya kiraabu. == Mu Gwomunaana 2019, Kyambadde yeegatta ku Kiraabu y'ekibinja kya Misiri okyokuntikko, [[El Gouna FC]] ng'ava mu kiraabu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] . <ref>McBride, Luke (8 August 2019). "El Gouna sign Uganda star Allan Kyambadde". ''KingFut''. Retrieved 12 August 2019.</ref><ref>Isabirye, David (11 August 2019). "Uganda Cranes player Kyambadde officially unveiled at El Gouna". ''Kawowo''. Retrieved 12 August 2019.</ref> == Emirimu gye ku ttiimu y'eggwanga == Mu Gwoluberyeberye 2014, omutendesi [[Milutin Sedrojevic]], yayita Kyambadde okubeera ekitundu ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'omupiira mu mpaka z'amawanga ga Afirika ez'abazannyi abasambira awaka mu nsi zaabwe zi [[African Nations Championship]] eza 2014 .<ref>"Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Uganda makes changes in squad for 2014 Africa Nations Championship". xinhuanet.com. Archived from the original on 21 February 2014. Retrieved 11 February 2014.</ref> <ref name="jjj">{{cite web |title=Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |archive-date=11 February 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=kawowo.com}}</ref>Ttiimu yakwata kyakusatu ku mutendera gw'ekibinja ogwempaka oluvannyuma lw'okukuba [[Burkina Faso]], okukola amaliri ne [[Zimbabwe]] ate n'okuwangulwa [[Morocco]].<ref>"Uganda's impressive CHAN start". espnfc.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Zimbabwe vs Uganda Preview". goal.com/. Retrieved 11 February 2014.</ref> == Ebibalo by’emirimu gye. == ''Okusinziira ku mipiira egyazannyibwa nga 12 Ogwomunaana 2009''<ref>{{NFT|54415}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Emirundi gyazannyidde ttiimu y'eggwanga ne ggoolo n'omwaka ! Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | rowspan="6" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2014 | 2. 2. | 0. |- | 2015 | 0. | 0. |- | 2016 | 0. | 0. |- | 2017 | 4. 4. | 0. |- | 2018 | 5. 5. | 0. |- | 2019 | 7. 7. | 0. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 18. ! 0. |} : ''Olikalala lw'obubonero n’ebivuddemu biraga nti ggoolo za Uganda ze zisooka okulagibwa, era ekitundu ky’obubonero kiraga obubonero oluvannyuma lwa buli ggoolo ya Kyambadde.'' {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lwa ggoolo z'ensi yonna ezaateebeddwa Allan Kyambadde ! scope="col" | Nedda. ! scope="col" | Olunaku olw'omweezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Okuteeba ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1. 1. | 3 Agusito 2019 | Ekisaawe kya Phillip Omondi, [[Kampala]], Uganda | Somalia | align="center" | 2–0 | align="center" | 4–1 | Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2020 |} == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. == * Allan Kyambadde ku Soccerway [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi b'omupiira okuva mu Kampala]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Kampala Capital City Authority]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya El Gouna FC]] [[Category:Abazannyi ba El Dhakhleya SC]] [[Category:Abazannyi b'ekikopo ky'Amawanga ga Afirika ekya 2019]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Vipers SC]] [[Category:Bannayuganda abasajja abazannyi b'omupiira]] f1ayz1qgyg8kvb85p7r6xa8f0jhe283 62927 62926 2026-07-15T16:41:25Z Ssebuufu 9882 62927 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Kyambadde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwoluberyeberye 1996) muzannyi wa mupiira ogw'ensimbi munnayuganda azannyira [[El Dhakeleya]] ng'omuwuwuttanyi mu Liigi ya [[Misiri]] eyokuntikko.<ref>{{NFT|54415}}</ref> == Emirimu gya kiraabu. == Mu Gwomunaana 2019, Kyambadde yeegatta ku Kiraabu y'ekibinja kya Misiri ekyokuntikko, [[El Gouna FC]] ng'ava mu kiraabu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] . <ref>McBride, Luke (8 August 2019). "El Gouna sign Uganda star Allan Kyambadde". ''KingFut''. Retrieved 12 August 2019.</ref><ref>Isabirye, David (11 August 2019). "Uganda Cranes player Kyambadde officially unveiled at El Gouna". ''Kawowo''. Retrieved 12 August 2019.</ref> == Emirimu gye ku ttiimu y'eggwanga == Mu Gwoluberyeberye 2014, omutendesi [[Milutin Sedrojevic]], yayita Kyambadde okubeera ekitundu ku ttiimu y'eggwanga lya Uganda ey'omupiira mu mpaka z'amawanga ga Afirika ez'abazannyi abasambira awaka mu nsi zaabwe zi [[African Nations Championship]] eza 2014 .<ref>"Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations". kawowo.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Uganda makes changes in squad for 2014 Africa Nations Championship". xinhuanet.com. Archived from the original on 21 February 2014. Retrieved 11 February 2014.</ref> <ref name="jjj">{{cite web |title=Uganda Cranes Regroup For CHAN 2014 Preparations |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140211135431/http://www.kawowo.com/index.php/football/16844/16844.html |archive-date=11 February 2014 |accessdate=11 February 2014 |publisher=kawowo.com}}</ref>Ttiimu yakwata kyakusatu ku mutendera gw'ekibinja ogwempaka oluvannyuma lw'okukuba [[Burkina Faso]], okukola amaliri ne [[Zimbabwe]] ate n'okuwangulwa [[Morocco]].<ref>"Uganda's impressive CHAN start". espnfc.com. Retrieved 11 February 2014.</ref><ref>"Zimbabwe vs Uganda Preview". goal.com/. Retrieved 11 February 2014.</ref> == Ebibalo by’emirimu gye. == ''Okusinziira ku mipiira egyazannyibwa nga 12 Ogwomunaana 2009''<ref>{{NFT|54415}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Emirundi gyazannyidde ttiimu y'eggwanga ne ggoolo n'omwaka ! Ttiimu y'eggwanga ! Omwaka ! Apps ! Goolo |- | rowspan="6" | [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda]] | 2014 | 2. 2. | 0. |- | 2015 | 0. | 0. |- | 2016 | 0. | 0. |- | 2017 | 4. 4. | 0. |- | 2018 | 5. 5. | 0. |- | 2019 | 7. 7. | 0. |- ! colspan="2" | Okugatta ! 18. ! 0. |} : ''Olikalala lw'obubonero n’ebivuddemu biraga nti ggoolo za Uganda ze zisooka okulagibwa, era ekitundu ky’obubonero kiraga obubonero oluvannyuma lwa buli ggoolo ya Kyambadde.'' {| class="wikitable sortable" |+Olukalala lwa ggoolo z'ensi yonna ezaateebeddwa Allan Kyambadde ! scope="col" | Nedda. ! scope="col" | Olunaku olw'omweezi ! scope="col" | Ekifo ! scope="col" | Omuvuganya ! scope="col" | Okuteeba ! scope="col" | Alizaati ! scope="col" | Empaka |- | align="center" | 1. 1. | 3 Agusito 2019 | Ekisaawe kya Phillip Omondi, [[Kampala]], Uganda | Somalia | align="center" | 2–0 | align="center" | 4–1 | Okusunsulamu mu mpaka za Africa eza 2020 |} == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. == * Allan Kyambadde ku Soccerway [[Category:Abaazaalibwa mu 1996]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazannyi b'omupiira okuva mu Kampala]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya SC Villa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Kampala Capital City Authority]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya El Gouna FC]] [[Category:Abazannyi ba El Dhakhleya SC]] [[Category:Abazannyi b'ekikopo ky'Amawanga ga Afirika ekya 2019]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Express FC]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu ya Vipers SC]] [[Category:Bannayuganda abasajja abazannyi b'omupiira]] k3fint9zoxb04sdc6yh4qnxdgpacp6i Aziz Kayondo 0 14151 63051 55388 2026-07-16T08:51:21Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 63051 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Aziz Abdu Kayondo''' (yazaalibwa 6 Ogwekkumi 2002) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] azannya ng'omuzibizi wa kiraabu ya Czech Slovan Liberec ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]].<ref>{{NFT player|81275|accessdate=15 February 2021}}</ref><ref>{{Soccerway|aziz--abdu-kayondo/683035}}</ref> == Emirimu gya kiraabu == Kayondo yasomera ku ssomero lya St. Mary’s secondary school, Kitende gye yatandikira omupiira oluvannyuma n’azannyira ttiimu za Vipers ez’abato n’abakulu wakati wa 2018 ne 2022.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=12 July 2024 |title=Aziz Kayondo: Cranes Defender Adds Depth and Experience to Slovan Liberec |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/12/aziz-kayondo-cranes-defender-adds-depth-and-experience-to-slovan-liberec/ |access-date=19 August 2024 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> Yazannyira [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] okuva mu 2018 okutuuka mu 2022. Mu sizoni ya Uganda cup 2020/21 Kayondo yayamba [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] okuwangula engule.<ref name=":0">{{Cite web |title=Uganda - A. Kayondo - Profile with news, career statistics and history - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/players/aziz--abdu-kayondo/683035/ |access-date=19 August 2024 |website=int.soccerway.com}}</ref> Kayondo yeegatta ku MFK Vyškov mu 2022 nga yava mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]], era yaguzibwa Real Monarchs (loan). Oluvannyuma yakomawo mu kiraabu eno okutuusa mu 2023 lwe yagula kkampuni ya Leganés B.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Czechia - MFK Vyškov - Results, fixtures, squad, statistics, photos, videos and news - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/teams/czech-republic/sk-vykov/11139/ |access-date=19 August 2024 |website=int.soccerway.com}}</ref> Kayondo yeegatta ku Real Monarchs ku bbanja okuva mu MFK Vyškov.<ref>{{Cite web |last=rsl |title=Introducing Aziz Kayondo! {{!}} Real Salt Lake |url=https://www.rsl.com/news/introducing-aziz-kayondo |access-date=19 August 2024 |website=rsl |language=en}}</ref> Yazannya emipiira 15 n'alabika ku layini endala 13 mu kiraabu eno, n'abateeba ggoolo emu yokka, n'afuna kaadi za kyenvu 8.<ref name=":0" /> Yakyusibwamu emirundi 2 ate n’akyusibwamu emirundi 3.<ref name=":0" /> Nga 11 Ogwomusanvu 2024, ttiimu ya Czech Republic eya Liigi esooka Slovan Liberec yawandiika Kayondo ku ndagaano ya myaka ena okutuusa mu 2028.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=12 July 2024 |title=Aziz Kayondo: Cranes Defender Adds Depth and Experience to Slovan Liberec |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/12/aziz-kayondo-cranes-defender-adds-depth-and-experience-to-slovan-liberec/ |access-date=19 August 2024 |website=NBS Sport |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Knopp |first=Šimon |date=11 July 2024 |title=Slovan posílí ugandský reprezentant Aziz Kayondo |url=https://www.fcslovanliberec.cz/clanek.asp?id=15632 |access-date=11 July 2024 |website=[[FC Slovan Liberec]] |language=cs}}</ref> Yali azannyira MFK Vyskov ku mutendera ogwokubiri ogwa Czech Republic ku ddiiru ya bbanja okuva mu CB Leganes B kiraabu ya Spain.<ref>{{Cite web |date=12 July 2024 |title=Uganda's Aziz Kayondo Joins Club in Czech Republic |url=https://chimpreports.com/ugandas-aziz-kayondo-joins-club-in-czech-republic/ |access-date=19 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=11 July 2024 |title=Aziz Kayondo joins FC Slovan Liberec in Czech Republic |url=https://swiftsportsug.com/2024/07/11/aziz-kayondo-joins-fc-slovan-liberec-in-czech-republic/ |access-date=19 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en}}</ref> == Emirimu ku ddaala ly'ensi yonna ==   == Ebikopo == ; Uganda U20 * Omuwanguzi w’ekikopo kya Afrika ekya U20: 2021 ; Vipers SC * Ekikopo kya Uganda: 2020–21 == Ebiwandiiko ==   == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * Aziz Kayondo at BDFutbol {{FC Slovan Liberec squad}}{{Uganda squad 2025 Africa Cup of Nations}} d3qej9sq9mujspzzp6p2jgujuub3xmt 63068 63051 2026-07-16T09:07:18Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiwandiiko kyonna 63068 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Aziz Abdu Kayondo''' (yazaalibwa nga 6 Ogwekkumi 2002) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] azannya ng'omuzibizi mu kiraabu ya Czech Slovan Liberec ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]].<ref>{{NFT player|81275|accessdate=15 February 2021}}</ref><ref>{{Soccerway|aziz--abdu-kayondo/683035}}</ref> == Emirimu gye ku kiraabu == Kayondo yasomera ku ssomero lya St. Mary’s secondary school, Kitende gye yatandikira omupiira oluvannyuma n’azannyira ttiimu za Vipers ez’abato n’abakulu wakati wa 2018 ne 2022.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=12 July 2024 |title=Aziz Kayondo: Cranes Defender Adds Depth and Experience to Slovan Liberec |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/12/aziz-kayondo-cranes-defender-adds-depth-and-experience-to-slovan-liberec/ |access-date=19 August 2024 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> Yazannyira [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] okuva mu 2018 okutuuka mu 2022. Mu sizoni ya Uganda cup 2020/21 Kayondo yayamba [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] okuwangula engule.<ref name=":0">{{Cite web |title=Uganda - A. Kayondo - Profile with news, career statistics and history - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/players/aziz--abdu-kayondo/683035/ |access-date=19 August 2024 |website=int.soccerway.com}}</ref> Kayondo yeegatta ku MFK Vyškov mu 2022 nga yava mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]], era yatundibwa eri ttiimu ya Real Monarchs (ku looni). Oluvannyuma yaddayo mu kiraabu ye okutuusa mu 2023 lwe yagulwa kkampuni ya [[Leganés B]].<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Czechia - MFK Vyškov - Results, fixtures, squad, statistics, photos, videos and news - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/teams/czech-republic/sk-vykov/11139/ |access-date=19 August 2024 |website=int.soccerway.com}}</ref> Kayondo yeegatta ku Real Monarchs ku bbanja okuva mu MFK Vyškov.<ref>{{Cite web |last=rsl |title=Introducing Aziz Kayondo! {{!}} Real Salt Lake |url=https://www.rsl.com/news/introducing-aziz-kayondo |access-date=19 August 2024 |website=rsl |language=en}}</ref> Yazannya emipiira 15 n'alabikira ku katebe emipiira emirala13 mu kiraabu eno, n'abateebera ggoolo emu yokka, n'afuna kaadi za kyenvu 8.<ref name=":0" /> Yayingizibwa mu kisaawe emirundi 2 ate n’afulumizibwa okuva mu kisaawe emirundi 3.<ref name=":0" /> Nga 11 Ogwomusanvu 2024, ttiimu ya Czech Republic eya Liigi esooka Slovan Liberec yawandiika Kayondo ku ndagaano ya myaka ena okutuusa mu 2028.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=12 July 2024 |title=Aziz Kayondo: Cranes Defender Adds Depth and Experience to Slovan Liberec |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/12/aziz-kayondo-cranes-defender-adds-depth-and-experience-to-slovan-liberec/ |access-date=19 August 2024 |website=NBS Sport |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Knopp |first=Šimon |date=11 July 2024 |title=Slovan posílí ugandský reprezentant Aziz Kayondo |url=https://www.fcslovanliberec.cz/clanek.asp?id=15632 |access-date=11 July 2024 |website=[[FC Slovan Liberec]] |language=cs}}</ref> Yali azannyira MFK Vyskov ku mutendera ogwokubiri ogwa Czech Republic ku ddiiru y'ebbanja okuva mu CB Leganes B kiraabu ya Spain.<ref>{{Cite web |date=12 July 2024 |title=Uganda's Aziz Kayondo Joins Club in Czech Republic |url=https://chimpreports.com/ugandas-aziz-kayondo-joins-club-in-czech-republic/ |access-date=19 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=11 July 2024 |title=Aziz Kayondo joins FC Slovan Liberec in Czech Republic |url=https://swiftsportsug.com/2024/07/11/aziz-kayondo-joins-fc-slovan-liberec-in-czech-republic/ |access-date=19 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en}}</ref> == Emirimu gye ku ddaala ly'ensi yonna ==   == Ebikopo == ; Uganda U20 ;* Ttiimu ye yakwata kyakubiri mu [[kikopo kya Afrika ekya U20]]: 2021 ; Vipers SC ;* [[Uganda Cup]]: 2020–21 == Ebyokwetegereza ==  Abawandiisi abamu amannye ge bagawandiika nga Abdu Aziz Kayondo. == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya == * [[Aziz Kayondo]] at BDFutbol {{FC Slovan Liberec squad}}{{Uganda squad 2025 Africa Cup of Nations}} p5nteqk6ckg802s445q2u6adi6d77ms 63069 63068 2026-07-16T09:08:35Z Timothy Minister 11393 Ntereezezzaamu katono 63069 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Aziz Abdu Kayondo''' (yazaalibwa nga 6 Ogwekkumi 2002) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] azannya ng'omuzibizi mu kiraabu ya Czech Slovan Liberec ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]].<ref>{{NFT player|81275|accessdate=15 February 2021}}</ref><ref>{{Soccerway|aziz--abdu-kayondo/683035}}</ref> == Emirimu gye ku kiraabu == Kayondo yasomera ku ssomero lya St. Mary’s secondary school, Kitende gye yatandikira omupiira oluvannyuma n’azannyira ttiimu za Vipers ez’abato n’abakulu wakati wa 2018 ne 2022.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=12 July 2024 |title=Aziz Kayondo: Cranes Defender Adds Depth and Experience to Slovan Liberec |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/12/aziz-kayondo-cranes-defender-adds-depth-and-experience-to-slovan-liberec/ |access-date=19 August 2024 |website=NBS Sport |language=en-US}}</ref> Yazannyira [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] okuva mu 2018 okutuuka mu 2022. Mu sizoni ya Uganda cup 2020/21 Kayondo yayamba [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] okuwangula engule.<ref name=":0">{{Cite web |title=Uganda - A. Kayondo - Profile with news, career statistics and history - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/players/aziz--abdu-kayondo/683035/ |access-date=19 August 2024 |website=int.soccerway.com}}</ref> Kayondo yeegatta ku MFK Vyškov mu 2022 nga yava mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]], era yatundibwa eri ttiimu ya Real Monarchs (ku looni). Oluvannyuma yaddayo mu kiraabu ye okutuusa mu 2023 lwe yagulwa kkampuni ya [[Leganés B]].<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Czechia - MFK Vyškov - Results, fixtures, squad, statistics, photos, videos and news - Soccerway |url=https://int.soccerway.com/teams/czech-republic/sk-vykov/11139/ |access-date=19 August 2024 |website=int.soccerway.com}}</ref> Kayondo yeegatta ku Real Monarchs ku bbanja okuva mu MFK Vyškov.<ref>{{Cite web |last=rsl |title=Introducing Aziz Kayondo! {{!}} Real Salt Lake |url=https://www.rsl.com/news/introducing-aziz-kayondo |access-date=19 August 2024 |website=rsl |language=en}}</ref> Yazannya emipiira 15 n'alabikira ku katebe emipiira emirala13 mu kiraabu eno, n'abateebera ggoolo emu yokka, n'afuna kaadi za kyenvu 8.<ref name=":0" /> Yayingizibwa mu kisaawe emirundi 2 ate n’afulumizibwa okuva mu kisaawe emirundi 3.<ref name=":0" /> Nga 11 Ogwomusanvu 2024, ttiimu ya Czech Republic eya Liigi esooka Slovan Liberec yawandiika Kayondo ku ndagaano ya myaka ena okutuusa mu 2028.<ref>{{Cite web |last=Mujuni |first=Oscar Diego |date=12 July 2024 |title=Aziz Kayondo: Cranes Defender Adds Depth and Experience to Slovan Liberec |url=https://nbssport.co.ug/2024/07/12/aziz-kayondo-cranes-defender-adds-depth-and-experience-to-slovan-liberec/ |access-date=19 August 2024 |website=NBS Sport |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Knopp |first=Šimon |date=11 July 2024 |title=Slovan posílí ugandský reprezentant Aziz Kayondo |url=https://www.fcslovanliberec.cz/clanek.asp?id=15632 |access-date=11 July 2024 |website=[[FC Slovan Liberec]] |language=cs}}</ref> Yali azannyira MFK Vyskov ku mutendera ogwokubiri ogwa Czech Republic ku ddiiru y'ebbanja okuva mu CB Leganes B kiraabu ya Spain.<ref>{{Cite web |date=12 July 2024 |title=Uganda's Aziz Kayondo Joins Club in Czech Republic |url=https://chimpreports.com/ugandas-aziz-kayondo-joins-club-in-czech-republic/ |access-date=19 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=11 July 2024 |title=Aziz Kayondo joins FC Slovan Liberec in Czech Republic |url=https://swiftsportsug.com/2024/07/11/aziz-kayondo-joins-fc-slovan-liberec-in-czech-republic/ |access-date=19 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en}}</ref> == Emirimu gye ku ddaala ly'ensi yonna ==   == Ebikopo == ; Uganda U20 ;* Ttiimu ye yakwata kyakubiri mu [[kikopo kya Afrika ekya U20]]: 2021 ; Vipers SC ;* [[Uganda Cup]]: 2020–21 == Ebyokwetegereza ==  Abawandiisi abamu amannya ge bagawandiika nga Abdu Aziz Kayondo. == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipediya == * [[Aziz Kayondo]] at BDFutbol {{FC Slovan Liberec squad}}{{Uganda squad 2025 Africa Cup of Nations}} 55xk52qe4acyrkk3fvs82v5ctqr2iyj America 0 14984 62941 62610 2026-07-15T18:53:33Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked 62941 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> === Abantu baamu bannansangwa ===   [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . ===   [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo. Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref> === Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 &#x2013; 1865) . === [[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]] Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819. Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel. Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi. Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793)​ ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo. Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 &#x2013; 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba. [[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]] Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas&ndash;Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865). Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref> === Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 &#x2013; 1917) === [[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]] Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref> Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> Abamerika abasinga obungi bakkiririza mu maanyi oba amaanyi ag’omwoyo agasingako, beenyigira mu bikolwa eby’omwoyo ng’okusaba, era beetwala okuba ab’eddiini oba ab’omwoyo . <ref name="Kallo-2023">{{Cite web |last=Kallo |first=Becka |display-authors=etal |date=December 7, 2023 |title=Spirituality Among Americans |url=https://www.pewresearch.org/religion/2023/12/07/spirituality-among-americans/ |access-date=December 8, 2023 |website=Pew Research Center's Religion & Public Life Project |language=en-US}}</ref> {{Sfn|Froese|Uecker|2022}} Mu " Bible Belt " ey'obugwanjuba bwa Amerika, Obupolotesitante obw'enjiri bukola kinene mu buwangwa; New England ne Western America zitera okuba ez'ensi . <ref name="Williams-2023">{{Cite web |last=Williams |first=Daniel |date=March 1, 2023 |title='Christian America' Isn't Dying. It's Dividing. |url=https://www.christianitytoday.com/ct/2023/february-web-only/christianity-america-pew-research-statistics-minority.html |access-date=March 25, 2023 |website=[[Christianity Today]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Fahmy |first=Dalia |last2=Smith |first2=Gregory A. |last3=Cooperman |first3=Alan |last4=Alper |first4=Becka A. |last5=Mohamed |first5=Besheer |last6=Rotolo |first6=Chip |last7=Tevington |first7=Patricia |last8=Nortey |first8=Justin |last9=Kallo |first9=Asta |last10=Diamant |first10=Jeff |date=February 26, 2025 |title=Decline of Christianity in the U.S. Has Slowed, May Have Leveled Off |url=https://www.pewresearch.org/religion/2025/02/26/decline-of-christianity-in-the-us-has-slowed-may-have-leveled-off/ |access-date=April 22, 2025 |website=[[Pew Research Center]] |language=en-US}}</ref> Mormonism, ekibiina ky’aba Restorationist ekyatandikibwawo mu Amerika mu 1847, {{Sfn|Howe|2008|pp=727–728}} ye ddiini esinga mu Utah era ddiini enkulu mu Idaho. [[Category:Pages with unreviewed translations]] kbk0pk2abj6lbnegxxtdrdstgiieb1w 62949 62941 2026-07-15T19:06:07Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked 62949 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> === Abantu baamu bannansangwa ===   [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . ===   [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo. Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref> === Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 &#x2013; 1865) . === [[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]] Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819. Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel. Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi. Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793)​ ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo. Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 &#x2013; 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba. [[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]] Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas&ndash;Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865). Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref> === Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 &#x2013; 1917) === [[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]] Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref> Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[Okutwalira awamu endagaano ya 1877]] etwalibwa ng’enkomerero y’omulembe gw’okuzimba, kubanga yagonjoola ekizibu ky’okulonda oluvannyuma [[lw’okulonda kwa Pulezidenti mu 1876]] era n’eviirako Pulezidenti [[Rutherford B. Hayes]] okukendeeza ku mulimu gw’amagye ga federo mu Bugwanjuba. Amangu ago, [[Abanunuzi]] [[baatandika]] okugoba bali [[Abagwira abajja okutwala obuyinza]] ku mpaka era mangu ne baddamu okutwala obuyinza mu kitundu ku byobufuzi by'obukiikaddyo mu linnya [[ly'obukulu bw'abazungu]]. <ref>{{Cite web |last=Drew Gilpin Faust |author-link=Drew Gilpin Faust |last2=Eric Foner |author-link2=Eric Foner |last3=Clarence E. Walker |author-link3=Clarence E. Walker |title=White Southern Responses to Black Emancipation |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/reconstruction-white-southern-responses-black-emancipation/ |website=[[American Experience]]}}</ref> Abafirika abaali baafuuse abatuuze mu Amerika baagumira ekiseera eky’obusosoze mu mawanga obw’amaanyi, obw’olwatu oluvannyuma lw’Okuzimba Obuggya, ekiseera ekitera okutwalibwa ng’eky’okusosola [[mu mawanga mu Amerika]]. Ensala za Kkooti Enkulu eziddiriŋŋana, omuli ''[[Plessy v. Ferguson]]'', zaggyamu [[ennongoosereza]] [[ey’ekkumi n’ennya]] n’ey’ekkumi n’ettaano mu maanyi gaabwe, ne zikkiriza amateeka ga Jim Crow mu Bukiikaddyo, ebibuga bya [[sundown towns]] mu Masekkati g'Obugwanjuba, n’okwawukana [[mu bitundu okwetoloola eggwanga]], ekyandinywezeddwa ekitundu olw’enkola [[y'okugaana abaddugavu okuwolebwa ssente]] oluvannyuma eyayisibwa federo [[Ekitongole ekiwola ssente za bannannyini mayumba]] . [[Okubalukawo kw’enkulaakulana ya tekinologiya]], nga kuddirirwa okukozesa abakozi abasenge mu ggwanga ab’ebbeeyi entono, kwaleetawo okugaziwa okw’amangu mu by’enfuna mu kiseera kya [[Gilded]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkuminoomwenda. Kyagenda mu maaso okutuuka ku ntandikwa y’ekya 20, Amerika bwe yali,emaze okusinga Bungereza, Bufalansa ne Girimaani mu byenfuna byonna awamu. [[Abagagga]] baakulembera eggwanga okugaziya mu makubo [[g’eggaali y’omukka]], [[amafuta]], [[n’ebyuma]], nga Amerika evaayo ng’eyasooka mu [[mulimu gw’okukola emmotoka]].<ref>{{cite web |author1=The Pit Boss |date=February 26, 2021 |title=The Pit Stop: The American Automotive Industry Is Packed With History |url=https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-url=https://web.archive.org/web/20210425053945/https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-date=April 25, 2021 |access-date=December 5, 2021 |website=Rumble On}}</ref><ref>{{cite web |last1=Maddison |first1=Angus |title=The World Economy: Historical Statistics |url=https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2003/09/the-world-economy_g1gh38a7/9789264104143-en.pdf |access-date=February 16, 2026 |website=OECD}}</ref>[[Robber baron (industrialist)|​]][[Trust (business)|​]][[Monopoly|​]] Kino kyavaamu okweyongera mu maanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna mu abo abaali mu by'amakolero abatono ekyabaviiramu okufuna obwesige n'okuwamba akatale okwewala okubbinkana n'abalala.Enkyukakyuka zino zaavaamu okweyongera okw’amaanyi mu butali bwenkanya mu by’enfuna, embeera z’omugotteko, n’obutabanguko mu bantu, ne kireetawo embeera ennungi ebibiina by’abakozi okukulaakulana era, ku kigero ekitono ennyo, ebibiina by’obweegassi.<ref>Tindall, George Brown and Shi, David E. (2012).</ref>[[Progressive Era|​]] Ekiseera kino kyaggwa oluvannyuma lw'okuja kw'omulembe gw'Enkulaakulana, ogwalimu enkyukakyuka mu by'enfuna, embeera z'abantu, n'amatteeka.<ref name="Aldrich2">Aldrich, Mark.</ref><ref>{{cite web |title=Progressive Era to New Era, 1900-1929 {{!}} U.S. History Primary Source Timeline {{!}} Classroom Materials at the Library of Congress {{!}} Library of Congress |url=https://www.loc.gov/classroom-materials/united-states-history-primary-source-timeline/progressive-era-to-new-era-1900-1929/overview/ |access-date=November 11, 2023 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref> [[Category:Pages with unreviewed translations]] mq5th00ua6e8gc0elsvtv51lozv2n26 62953 62949 2026-07-15T19:10:38Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 62953 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> === Abantu baamu bannansangwa ===   [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . ===   [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo. Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref> === Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 &#x2013; 1865) . === [[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]] Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819. Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel. Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi. Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793)​ ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo. Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 &#x2013; 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba. [[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]] Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas&ndash;Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865). Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref> === Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 &#x2013; 1917) === [[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]] Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref> Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[Okutwalira awamu endagaano ya 1877]] etwalibwa ng’enkomerero y’omulembe gw’okuzimba, kubanga yagonjoola ekizibu ky’okulonda oluvannyuma [[lw’okulonda kwa Pulezidenti mu 1876]] era n’eviirako Pulezidenti [[Rutherford B. Hayes]] okukendeeza ku mulimu gw’amagye ga federo mu Bugwanjuba. Amangu ago, [[Abanunuzi]] [[baatandika]] okugoba bali [[Abagwira abajja okutwala obuyinza]] ku mpaka era mangu ne baddamu okutwala obuyinza mu kitundu ku byobufuzi by'obukiikaddyo mu linnya [[ly'obukulu bw'abazungu]]. <ref>{{Cite web |last=Drew Gilpin Faust |author-link=Drew Gilpin Faust |last2=Eric Foner |author-link2=Eric Foner |last3=Clarence E. Walker |author-link3=Clarence E. Walker |title=White Southern Responses to Black Emancipation |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/reconstruction-white-southern-responses-black-emancipation/ |website=[[American Experience]]}}</ref> Abafirika abaali baafuuse abatuuze mu Amerika baagumira ekiseera eky’obusosoze mu mawanga obw’amaanyi, obw’olwatu oluvannyuma lw’Okuzimba Obuggya, ekiseera ekitera okutwalibwa ng’eky’okusosola [[mu mawanga mu Amerika]]. Ensala za Kkooti Enkulu eziddiriŋŋana, omuli ''[[Plessy v. Ferguson]]'', zaggyamu [[ennongoosereza]] [[ey’ekkumi n’ennya]] n’ey’ekkumi n’ettaano mu maanyi gaabwe, ne zikkiriza amateeka ga Jim Crow mu Bukiikaddyo, ebibuga bya [[sundown towns]] mu Masekkati g'Obugwanjuba, n’okwawukana [[mu bitundu okwetoloola eggwanga]], ekyandinywezeddwa ekitundu olw’enkola [[y'okugaana abaddugavu okuwolebwa ssente]] oluvannyuma eyayisibwa federo [[Ekitongole ekiwola ssente za bannannyini mayumba]] . [[Okubalukawo kw’enkulaakulana ya tekinologiya]], nga kuddirirwa okukozesa abakozi abasenge mu ggwanga ab’ebbeeyi entono, kwaleetawo okugaziwa okw’amangu mu by’enfuna mu kiseera kya [[Gilded]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkuminoomwenda. Kyagenda mu maaso okutuuka ku ntandikwa y’ekya 20, Amerika bwe yali,emaze okusinga Bungereza, Bufalansa ne Girimaani mu byenfuna byonna awamu. [[Abagagga]] baakulembera eggwanga okugaziya mu makubo [[g’eggaali y’omukka]], [[amafuta]], [[n’ebyuma]], nga Amerika evaayo ng’eyasooka mu [[mulimu gw’okukola emmotoka]].<ref>{{cite web |author1=The Pit Boss |date=February 26, 2021 |title=The Pit Stop: The American Automotive Industry Is Packed With History |url=https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-url=https://web.archive.org/web/20210425053945/https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-date=April 25, 2021 |access-date=December 5, 2021 |website=Rumble On}}</ref><ref>{{cite web |last1=Maddison |first1=Angus |title=The World Economy: Historical Statistics |url=https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2003/09/the-world-economy_g1gh38a7/9789264104143-en.pdf |access-date=February 16, 2026 |website=OECD}}</ref>[[Robber baron (industrialist)|​]][[Trust (business)|​]][[Monopoly|​]] Kino kyavaamu okweyongera mu maanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna mu abo abaali mu by'amakolero abatono ekyabaviiramu okufuna obwesige n'okuwamba akatale okwewala okubbinkana n'abalala.Enkyukakyuka zino zaavaamu okweyongera okw’amaanyi mu butali bwenkanya mu by’enfuna, embeera z’omugotteko, n’obutabanguko mu bantu, ne kireetawo embeera ennungi ebibiina by’abakozi okukulaakulana era, ku kigero ekitono ennyo, ebibiina by’obweegassi.<ref>Tindall, George Brown and Shi, David E. (2012).</ref>[[Progressive Era|​]] Ekiseera kino kyaggwa oluvannyuma lw'okuja kw'omulembe gw'Enkulaakulana, ogwalimu enkyukakyuka mu by'enfuna, embeera z'abantu, n'amatteeka.<ref name="Aldrich2">Aldrich, Mark.</ref><ref>{{cite web |title=Progressive Era to New Era, 1900-1929 {{!}} U.S. History Primary Source Timeline {{!}} Classroom Materials at the Library of Congress {{!}} Library of Congress |url=https://www.loc.gov/classroom-materials/united-states-history-primary-source-timeline/progressive-era-to-new-era-1900-1929/overview/ |access-date=November 11, 2023 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref> Abantu abaali bawagira Amerika mu Hawaii basuula obwakabaka bw'omu Hawaii; ebizinga byagattibwa mu 1898. Mu mwaka gwe gumu, [[Puerto Rico]], [[Philippines]], ne [[Guam]] Spain yabiwa Amerika oluvannyuma lw’okuwangulwa Amerika mu [[lutalo lwa Spain ne Amerika]]. (Philippines yaweebwa obwetwaze obujjuvu okuva mu Amerika nga 4, Ogwomusanvu 1946, oluvannyuma lwa Ssematalo II. Puerto Rico ne Guam byasigala nga nga bitundu bya Amerika).<ref>{{cite web |title=The Spanish–American War, 1898 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/spanish-american-war |access-date=December 24, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[American Samoa]] yafunibwa Amerika mu 1900 oluvannyuma [[lw'olutalo olw'okubiri olw'omunda mu Samoa]].<ref>Ryden, George Herbert.</ref> [[Ebizinga bya Virgin ebya Amerika]] byafunibwa okuva ku [[Denimaaka|Denmark]] mu 1917 oluvannyuma lw'abalonzi ba Denmark okukkiriza okugitunda mu [[kalulu ka 1916]].<ref>{{cite web |title=Virgin Islands History |url=https://www.vinow.com/general_usvi/history/ |access-date=January 5, 2018 |publisher=Vinow.com}}</ref> [[Category:Pages with unreviewed translations]] 1h3lsva46g64x5blqzbz76tcxlh564t 62956 62953 2026-07-15T19:12:15Z NKINZIK MARIE 7432 62956 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> === Abantu baamu bannansangwa ===   [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . ===   [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo. Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref> === Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 &#x2013; 1865) . === [[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]] Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819. Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel. Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi. Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793)​ ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo. Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 &#x2013; 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba. [[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]] Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas&ndash;Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865). Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref> === Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 &#x2013; 1917) === [[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]] Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref> Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[Okutwalira awamu endagaano ya 1877]] etwalibwa ng’enkomerero y’omulembe gw’okuzimba, kubanga yagonjoola ekizibu ky’okulonda oluvannyuma [[lw’okulonda kwa Pulezidenti mu 1876]] era n’eviirako Pulezidenti [[Rutherford B. Hayes]] okukendeeza ku mulimu gw’amagye ga federo mu Bugwanjuba. Amangu ago, [[Abanunuzi]] [[baatandika]] okugoba bali [[Abagwira abajja okutwala obuyinza]] ku mpaka era mangu ne baddamu okutwala obuyinza mu kitundu ku byobufuzi by'obukiikaddyo mu linnya [[ly'obukulu bw'abazungu]]. <ref>{{Cite web |last=Drew Gilpin Faust |author-link=Drew Gilpin Faust |last2=Eric Foner |author-link2=Eric Foner |last3=Clarence E. Walker |author-link3=Clarence E. Walker |title=White Southern Responses to Black Emancipation |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/reconstruction-white-southern-responses-black-emancipation/ |website=[[American Experience]]}}</ref> Abafirika abaali baafuuse abatuuze mu Amerika baagumira ekiseera eky’obusosoze mu mawanga obw’amaanyi, obw’olwatu oluvannyuma lw’Okuzimba Obuggya, ekiseera ekitera okutwalibwa ng’eky’okusosola [[mu mawanga mu Amerika]]. Ensala za Kkooti Enkulu eziddiriŋŋana, omuli ''[[Plessy v. Ferguson]]'', zaggyamu [[ennongoosereza]] [[ey’ekkumi n’ennya]] n’ey’ekkumi n’ettaano mu maanyi gaabwe, ne zikkiriza amateeka ga Jim Crow mu Bukiikaddyo, ebibuga bya [[sundown towns]] mu Masekkati g'Obugwanjuba, n’okwawukana [[mu bitundu okwetoloola eggwanga]], ekyandinywezeddwa ekitundu olw’enkola [[y'okugaana abaddugavu okuwolebwa ssente]] oluvannyuma eyayisibwa federo [[Ekitongole ekiwola ssente za bannannyini mayumba]] . [[Okubalukawo kw’enkulaakulana ya tekinologiya]], nga kuddirirwa okukozesa abakozi abasenge mu ggwanga ab’ebbeeyi entono, kwaleetawo okugaziwa okw’amangu mu by’enfuna mu kiseera kya [[Gilded]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkuminoomwenda. Kyagenda mu maaso okutuuka ku ntandikwa y’ekya 20, Amerika bwe yali,emaze okusinga Bungereza, Bufalansa ne Girimaani mu byenfuna byonna awamu. [[Abagagga]] baakulembera eggwanga okugaziya mu makubo [[g’eggaali y’omukka]], [[amafuta]], [[n’ebyuma]], nga Amerika evaayo ng’eyasooka mu [[mulimu gw’okukola emmotoka]].<ref>{{cite web |author1=The Pit Boss |date=February 26, 2021 |title=The Pit Stop: The American Automotive Industry Is Packed With History |url=https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-url=https://web.archive.org/web/20210425053945/https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-date=April 25, 2021 |access-date=December 5, 2021 |website=Rumble On}}</ref><ref>{{cite web |last1=Maddison |first1=Angus |title=The World Economy: Historical Statistics |url=https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2003/09/the-world-economy_g1gh38a7/9789264104143-en.pdf |access-date=February 16, 2026 |website=OECD}}</ref>[[Robber baron (industrialist)|​]][[Trust (business)|​]][[Monopoly|​]] Kino kyavaamu okweyongera mu maanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna mu abo abaali mu by'amakolero abatono ekyabaviiramu okufuna obwesige n'okuwamba akatale okwewala okubbinkana n'abalala.Enkyukakyuka zino zaavaamu okweyongera okw’amaanyi mu butali bwenkanya mu by’enfuna, embeera z’omugotteko, n’obutabanguko mu bantu, ne kireetawo embeera ennungi ebibiina by’abakozi okukulaakulana era, ku kigero ekitono ennyo, ebibiina by’obweegassi.<ref>Tindall, George Brown and Shi, David E. (2012).</ref>[[Progressive Era|​]] Ekiseera kino kyaggwa oluvannyuma lw'okuja kw'omulembe gw'Enkulaakulana, ogwalimu enkyukakyuka mu by'enfuna, embeera z'abantu, n'amatteeka.<ref name="Aldrich2">Aldrich, Mark.</ref><ref>{{cite web |title=Progressive Era to New Era, 1900-1929 {{!}} U.S. History Primary Source Timeline {{!}} Classroom Materials at the Library of Congress {{!}} Library of Congress |url=https://www.loc.gov/classroom-materials/united-states-history-primary-source-timeline/progressive-era-to-new-era-1900-1929/overview/ |access-date=November 11, 2023 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref> Abantu abaali bawagira Amerika mu Hawaii basuula obwakabaka bw'omu Hawaii; ebizinga byagattibwa mu 1898. Mu mwaka gwe gumu, [[Puerto Rico]], [[Philippines]], ne [[Guam]] Spain yabiwa Amerika oluvannyuma lw’okuwangulwa Amerika mu [[lutalo lwa Spain ne Amerika]]. (Philippines yaweebwa obwetwaze obujjuvu okuva mu Amerika nga 4, Ogwomusanvu 1946, oluvannyuma lwa Ssematalo II. Puerto Rico ne Guam byasigala nga nga bitundu bya Amerika).<ref>{{cite web |title=The Spanish–American War, 1898 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/spanish-american-war |access-date=December 24, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[American Samoa]] yafunibwa Amerika mu 1900 oluvannyuma [[lw'olutalo olw'okubiri olw'omunda mu Samoa]].<ref>Ryden, George Herbert.</ref> [[Ebizinga bya Virgin ebya Amerika]] byafunibwa okuva ku [[Denimaaka|Denmark]] mu 1917 oluvannyuma lw'abalonzi ba Denmark okukkiriza okugitunda mu [[kalulu ka 1916]].<ref>{{cite web |title=Virgin Islands History |url=https://www.vinow.com/general_usvi/history/ |access-date=January 5, 2018 |publisher=Vinow.com}}</ref> == '''Ssematalo I, Okugwa mu byenfuna okwamaanyi, ne Ssematiro II (1917-1945)''' == [[Category:Pages with unreviewed translations]] 9968blhjldfwu7nmkmkw2m0h13f40uu 62968 62956 2026-07-15T20:28:12Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 62968 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> === Abantu baamu bannansangwa ===   [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . ===   [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo. Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref> === Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 &#x2013; 1865) . === [[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]] Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819. Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel. Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi. Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793)​ ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo. Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 &#x2013; 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba. [[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]] Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas&ndash;Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865). Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref> === Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 &#x2013; 1917) === [[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]] Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref> Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[Okutwalira awamu endagaano ya 1877]] etwalibwa ng’enkomerero y’omulembe gw’okuzimba, kubanga yagonjoola ekizibu ky’okulonda oluvannyuma [[lw’okulonda kwa Pulezidenti mu 1876]] era n’eviirako Pulezidenti [[Rutherford B. Hayes]] okukendeeza ku mulimu gw’amagye ga federo mu Bugwanjuba. Amangu ago, [[Abanunuzi]] [[baatandika]] okugoba bali [[Abagwira abajja okutwala obuyinza]] ku mpaka era mangu ne baddamu okutwala obuyinza mu kitundu ku byobufuzi by'obukiikaddyo mu linnya [[ly'obukulu bw'abazungu]]. <ref>{{Cite web |last=Drew Gilpin Faust |author-link=Drew Gilpin Faust |last2=Eric Foner |author-link2=Eric Foner |last3=Clarence E. Walker |author-link3=Clarence E. Walker |title=White Southern Responses to Black Emancipation |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/reconstruction-white-southern-responses-black-emancipation/ |website=[[American Experience]]}}</ref> Abafirika abaali baafuuse abatuuze mu Amerika baagumira ekiseera eky’obusosoze mu mawanga obw’amaanyi, obw’olwatu oluvannyuma lw’Okuzimba Obuggya, ekiseera ekitera okutwalibwa ng’eky’okusosola [[mu mawanga mu Amerika]]. Ensala za Kkooti Enkulu eziddiriŋŋana, omuli ''[[Plessy v. Ferguson]]'', zaggyamu [[ennongoosereza]] [[ey’ekkumi n’ennya]] n’ey’ekkumi n’ettaano mu maanyi gaabwe, ne zikkiriza amateeka ga Jim Crow mu Bukiikaddyo, ebibuga bya [[sundown towns]] mu Masekkati g'Obugwanjuba, n’okwawukana [[mu bitundu okwetoloola eggwanga]], ekyandinywezeddwa ekitundu olw’enkola [[y'okugaana abaddugavu okuwolebwa ssente]] oluvannyuma eyayisibwa federo [[Ekitongole ekiwola ssente za bannannyini mayumba]] . [[Okubalukawo kw’enkulaakulana ya tekinologiya]], nga kuddirirwa okukozesa abakozi abasenge mu ggwanga ab’ebbeeyi entono, kwaleetawo okugaziwa okw’amangu mu by’enfuna mu kiseera kya [[Gilded]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkuminoomwenda. Kyagenda mu maaso okutuuka ku ntandikwa y’ekya 20, Amerika bwe yali,emaze okusinga Bungereza, Bufalansa ne Girimaani mu byenfuna byonna awamu. [[Abagagga]] baakulembera eggwanga okugaziya mu makubo [[g’eggaali y’omukka]], [[amafuta]], [[n’ebyuma]], nga Amerika evaayo ng’eyasooka mu [[mulimu gw’okukola emmotoka]].<ref>{{cite web |author1=The Pit Boss |date=February 26, 2021 |title=The Pit Stop: The American Automotive Industry Is Packed With History |url=https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-url=https://web.archive.org/web/20210425053945/https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-date=April 25, 2021 |access-date=December 5, 2021 |website=Rumble On}}</ref><ref>{{cite web |last1=Maddison |first1=Angus |title=The World Economy: Historical Statistics |url=https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2003/09/the-world-economy_g1gh38a7/9789264104143-en.pdf |access-date=February 16, 2026 |website=OECD}}</ref>[[Robber baron (industrialist)|​]][[Trust (business)|​]][[Monopoly|​]] Kino kyavaamu okweyongera mu maanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna mu abo abaali mu by'amakolero abatono ekyabaviiramu okufuna obwesige n'okuwamba akatale okwewala okubbinkana n'abalala.Enkyukakyuka zino zaavaamu okweyongera okw’amaanyi mu butali bwenkanya mu by’enfuna, embeera z’omugotteko, n’obutabanguko mu bantu, ne kireetawo embeera ennungi ebibiina by’abakozi okukulaakulana era, ku kigero ekitono ennyo, ebibiina by’obweegassi.<ref>Tindall, George Brown and Shi, David E. (2012).</ref>[[Progressive Era|​]] Ekiseera kino kyaggwa oluvannyuma lw'okuja kw'omulembe gw'Enkulaakulana, ogwalimu enkyukakyuka mu by'enfuna, embeera z'abantu, n'amatteeka.<ref name="Aldrich2">Aldrich, Mark.</ref><ref>{{cite web |title=Progressive Era to New Era, 1900-1929 {{!}} U.S. History Primary Source Timeline {{!}} Classroom Materials at the Library of Congress {{!}} Library of Congress |url=https://www.loc.gov/classroom-materials/united-states-history-primary-source-timeline/progressive-era-to-new-era-1900-1929/overview/ |access-date=November 11, 2023 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref> Abantu abaali bawagira Amerika mu Hawaii basuula obwakabaka bw'omu Hawaii; ebizinga byagattibwa mu 1898. Mu mwaka gwe gumu, [[Puerto Rico]], [[Philippines]], ne [[Guam]] Spain yabiwa Amerika oluvannyuma lw’okuwangulwa Amerika mu [[lutalo lwa Spain ne Amerika]]. (Philippines yaweebwa obwetwaze obujjuvu okuva mu Amerika nga 4, Ogwomusanvu 1946, oluvannyuma lwa Ssematalo II. Puerto Rico ne Guam byasigala nga nga bitundu bya Amerika).<ref>{{cite web |title=The Spanish–American War, 1898 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/spanish-american-war |access-date=December 24, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[American Samoa]] yafunibwa Amerika mu 1900 oluvannyuma [[lw'olutalo olw'okubiri olw'omunda mu Samoa]].<ref>Ryden, George Herbert.</ref> [[Ebizinga bya Virgin ebya Amerika]] byafunibwa okuva ku [[Denimaaka|Denmark]] mu 1917 oluvannyuma lw'abalonzi ba Denmark okukkiriza okugitunda mu [[kalulu ka 1916]].<ref>{{cite web |title=Virgin Islands History |url=https://www.vinow.com/general_usvi/history/ |access-date=January 5, 2018 |publisher=Vinow.com}}</ref> == '''Ssematalo I, Okugwa mu byenfuna okwamaanyi, ne Ssematiro II (1917-1945)''' == Amerika [[American entry into World War I|yayingira Ssematalo I]] ng'eri wamu [[Allies of World War I|n'amawanga ag'omukago]] mu 1917 ng'eyamba okukyusa embeera okulwanyisa [[Central Powers|amawanga ag'omu masekkati]].<ref>McDuffie, Jerome; Piggrem, Gary Wayne; Woodworth, Steven E. (2005).</ref> Mu 1920, [[Nineteenth Amendment to the United States Constitution|ennongoosereza mu ssemateeka]] yawa [[Women's suffrage in the United States|abakyala eddembe ly'okulonda]] mu ggwanga lyonna . Mu myaka gya 1920 ne 1930, leediyo [[Mass communication|ey’empuliziganya ey’abantu abangi]] ne ttivvi eyasooka z'akyusa empuliziganya mu ggwanga lyonna. [[Wall Street Crash of 1929|Okugwa kwa Wall Street okwa 1929]] kwali kuleese [[Great Depression in the United States|okusereba kw'eby'enfuna]], Pulezidenti [[Franklin D. Roosevelt]] kwe yaddamu n'enteekateeka ya [[New Deal]] eya "ennongoosereza, okudda engulu n'okudduukirira", omuddirirwa gw'enteekateeka [[Alphabet agencies|z'okuzzaawo embeera ezitabangawo]] era ezisukkiridde ne [[Works Progress Administration|pulojekiti z'okudduukirira abantu ku mirimu]] nga zigatta wamu [[Regulatory economics|n'ennongoosereza mu by'ensimbi n'ebiragiro]].<ref>{{Cite web |last=<!-- Staff writer(s); no by-line. --> |year=2013 |title=Mass Exodus From the Plains |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/surviving-the-dust-bowl-mass-exodus-plains/ |access-date=October 5, 2014 |website=American Experience |publisher=WGBH Educational Foundation}}</ref><ref>{{Cite web |last=Fanslow |first=Robin A. |date=April 6, 1997 |title=The Migrant Experience |url=https://memory.loc.gov/ammem/afctshtml/tsme.html |access-date=October 5, 2014 |website=American Folklore Center |publisher=Library of Congress}}</ref> [[United States non-interventionism before entering World War II|Eyali terina ludda]] mu ntandikwa mu kiseera kya [[Military history of the United States during World War II|Ssematalo II]], Amerika yatandika [[Lend-Lease|okugabira]] [[Allies of World War II|amawanga ag'omukago mu Ssematalo II]] ebikozesebwa mu lutalo mu Gwokusatu 1941 era [[American entry into World War II|n'eyingira olutalo]] mu Gwekkumineebiri oluvannyuma lwa [[Empire of Japan|Japan]] [[Attack on Pearl Harbor|okulumba Pearl Harbor]].<ref name="Pearl Harbor2">{{Cite web |last=Yamasaki |first=Mitch |title=Pearl Harbor and America's Entry into World War II: A Documentary History |url=https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20141213122046/https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-date=December 13, 2014 |access-date=January 14, 2015 |publisher=World War II Internment in Hawaii}}</ref> Olw'okukkiriza enkola ya " [[Europe first|Bulaaya yeesooka]] ", Amerika yassa essira ku baali bakolagana ne Japan [[Fascist Italy|Yitale]] ne [[Nazi Germany|Girimaani]] mu kiseera ky'olutalo okutuusa lwe baabawangula mu Gwokutaano 1945. Amerika [[Manhattan Project|yakola ebyokulwanyisa bya nukiriya ebyasooka]] [[Atomic bombings of Hiroshima and Nagasaki|n'abikozesa okulwanyisa ebibuga bya Japan ebya Hiroshima ne Nagasaki]] mu Gwomunaana 1945, era n'amaliriza olutalo. <ref>{{Cite news|title=Why did Japan surrender in World War II?|language=en|newspaper=The Japan Times|url=https://www.japantimes.co.jp/opinion/2016/08/06/commentary/japan-surrender-world-war-ii/|access-date=February 8, 2017|last=Kingston|first=Jeff|date=August 6, 2016}}</ref><ref>Pacific War Research Society (2006).</ref> Amerika yali emu ku " [[Four Policemen|Abapoliisi Abana]] " abaasisinkana okuteekateeka [[Aftermath of World War II|ensi ey'oluvannyuma lw'olutalo]], nga baali wamu ne [[Great Britain|Bungereza]], [[Soviet Union]] ne [[Republic of China (1912–1949)|China]]. Amerika yavaayo nga tefunye buzibu bwonna mu lutalo, ng'erina [[Economic power|amaanyi amangi ennyo mu by'enfuna]] n'obuyinza [[Sphere of influence|bw'ebyobufuzi mu nsi yonna]] . <ref>Kennedy, Paul (1989).</ref> [[Category:Pages with unreviewed translations]] soh948a0oleae4f5xgay4nkzt4pl9o6 62969 62968 2026-07-15T20:43:19Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings 62969 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> === Abantu baamu bannansangwa ===   [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . ===   [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo. Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref> === Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 &#x2013; 1865) . === [[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]] Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819. Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel. Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi. Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793)​ ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo. Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 &#x2013; 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba. [[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]] Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas&ndash;Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865). Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref> === Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 &#x2013; 1917) === [[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]] Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref> Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[Okutwalira awamu endagaano ya 1877]] etwalibwa ng’enkomerero y’omulembe gw’okuzimba, kubanga yagonjoola ekizibu ky’okulonda oluvannyuma [[lw’okulonda kwa Pulezidenti mu 1876]] era n’eviirako Pulezidenti [[Rutherford B. Hayes]] okukendeeza ku mulimu gw’amagye ga federo mu Bugwanjuba. Amangu ago, [[Abanunuzi]] [[baatandika]] okugoba bali [[Abagwira abajja okutwala obuyinza]] ku mpaka era mangu ne baddamu okutwala obuyinza mu kitundu ku byobufuzi by'obukiikaddyo mu linnya [[ly'obukulu bw'abazungu]]. <ref>{{Cite web |last=Drew Gilpin Faust |author-link=Drew Gilpin Faust |last2=Eric Foner |author-link2=Eric Foner |last3=Clarence E. Walker |author-link3=Clarence E. Walker |title=White Southern Responses to Black Emancipation |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/reconstruction-white-southern-responses-black-emancipation/ |website=[[American Experience]]}}</ref> Abafirika abaali baafuuse abatuuze mu Amerika baagumira ekiseera eky’obusosoze mu mawanga obw’amaanyi, obw’olwatu oluvannyuma lw’Okuzimba Obuggya, ekiseera ekitera okutwalibwa ng’eky’okusosola [[mu mawanga mu Amerika]]. Ensala za Kkooti Enkulu eziddiriŋŋana, omuli ''[[Plessy v. Ferguson]]'', zaggyamu [[ennongoosereza]] [[ey’ekkumi n’ennya]] n’ey’ekkumi n’ettaano mu maanyi gaabwe, ne zikkiriza amateeka ga Jim Crow mu Bukiikaddyo, ebibuga bya [[sundown towns]] mu Masekkati g'Obugwanjuba, n’okwawukana [[mu bitundu okwetoloola eggwanga]], ekyandinywezeddwa ekitundu olw’enkola [[y'okugaana abaddugavu okuwolebwa ssente]] oluvannyuma eyayisibwa federo [[Ekitongole ekiwola ssente za bannannyini mayumba]] . [[Okubalukawo kw’enkulaakulana ya tekinologiya]], nga kuddirirwa okukozesa abakozi abasenge mu ggwanga ab’ebbeeyi entono, kwaleetawo okugaziwa okw’amangu mu by’enfuna mu kiseera kya [[Gilded]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkuminoomwenda. Kyagenda mu maaso okutuuka ku ntandikwa y’ekya 20, Amerika bwe yali,emaze okusinga Bungereza, Bufalansa ne Girimaani mu byenfuna byonna awamu. [[Abagagga]] baakulembera eggwanga okugaziya mu makubo [[g’eggaali y’omukka]], [[amafuta]], [[n’ebyuma]], nga Amerika evaayo ng’eyasooka mu [[mulimu gw’okukola emmotoka]].<ref>{{cite web |author1=The Pit Boss |date=February 26, 2021 |title=The Pit Stop: The American Automotive Industry Is Packed With History |url=https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-url=https://web.archive.org/web/20210425053945/https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-date=April 25, 2021 |access-date=December 5, 2021 |website=Rumble On}}</ref><ref>{{cite web |last1=Maddison |first1=Angus |title=The World Economy: Historical Statistics |url=https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2003/09/the-world-economy_g1gh38a7/9789264104143-en.pdf |access-date=February 16, 2026 |website=OECD}}</ref>[[Robber baron (industrialist)|​]][[Trust (business)|​]][[Monopoly|​]] Kino kyavaamu okweyongera mu maanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna mu abo abaali mu by'amakolero abatono ekyabaviiramu okufuna obwesige n'okuwamba akatale okwewala okubbinkana n'abalala.Enkyukakyuka zino zaavaamu okweyongera okw’amaanyi mu butali bwenkanya mu by’enfuna, embeera z’omugotteko, n’obutabanguko mu bantu, ne kireetawo embeera ennungi ebibiina by’abakozi okukulaakulana era, ku kigero ekitono ennyo, ebibiina by’obweegassi.<ref>Tindall, George Brown and Shi, David E. (2012).</ref>[[Progressive Era|​]] Ekiseera kino kyaggwa oluvannyuma lw'okuja kw'omulembe gw'Enkulaakulana, ogwalimu enkyukakyuka mu by'enfuna, embeera z'abantu, n'amatteeka.<ref name="Aldrich2">Aldrich, Mark.</ref><ref>{{cite web |title=Progressive Era to New Era, 1900-1929 {{!}} U.S. History Primary Source Timeline {{!}} Classroom Materials at the Library of Congress {{!}} Library of Congress |url=https://www.loc.gov/classroom-materials/united-states-history-primary-source-timeline/progressive-era-to-new-era-1900-1929/overview/ |access-date=November 11, 2023 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref> Abantu abaali bawagira Amerika mu Hawaii basuula obwakabaka bw'omu Hawaii; ebizinga byagattibwa mu 1898. Mu mwaka gwe gumu, [[Puerto Rico]], [[Philippines]], ne [[Guam]] Spain yabiwa Amerika oluvannyuma lw’okuwangulwa Amerika mu [[lutalo lwa Spain ne Amerika]]. (Philippines yaweebwa obwetwaze obujjuvu okuva mu Amerika nga 4, Ogwomusanvu 1946, oluvannyuma lwa Ssematalo II. Puerto Rico ne Guam byasigala nga nga bitundu bya Amerika).<ref>{{cite web |title=The Spanish–American War, 1898 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/spanish-american-war |access-date=December 24, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[American Samoa]] yafunibwa Amerika mu 1900 oluvannyuma [[lw'olutalo olw'okubiri olw'omunda mu Samoa]].<ref>Ryden, George Herbert.</ref> [[Ebizinga bya Virgin ebya Amerika]] byafunibwa okuva ku [[Denimaaka|Denmark]] mu 1917 oluvannyuma lw'abalonzi ba Denmark okukkiriza okugitunda mu [[kalulu ka 1916]].<ref>{{cite web |title=Virgin Islands History |url=https://www.vinow.com/general_usvi/history/ |access-date=January 5, 2018 |publisher=Vinow.com}}</ref> == '''Ssematalo I, Okugwa mu byenfuna okwamaanyi, ne Ssematiro II (1917-1945)''' == Amerika [[American entry into World War I|yayingira Ssematalo I]] ng'eri wamu [[Allies of World War I|n'amawanga ag'omukago]] mu 1917 ng'eyamba okukyusa embeera okulwanyisa [[Central Powers|amawanga ag'omu masekkati]].<ref>McDuffie, Jerome; Piggrem, Gary Wayne; Woodworth, Steven E. (2005).</ref> Mu 1920, [[Nineteenth Amendment to the United States Constitution|ennongoosereza mu ssemateeka]] yawa [[Women's suffrage in the United States|abakyala eddembe ly'okulonda]] mu ggwanga lyonna . Mu myaka gya 1920 ne 1930, leediyo [[Mass communication|ey’empuliziganya ey’abantu abangi]] ne ttivvi eyasooka z'akyusa empuliziganya mu ggwanga lyonna. [[Wall Street Crash of 1929|Okugwa kwa Wall Street okwa 1929]] kwali kuleese [[Great Depression in the United States|okusereba kw'eby'enfuna]], Pulezidenti [[Franklin D. Roosevelt]] kwe yaddamu n'enteekateeka ya [[New Deal]] eya "ennongoosereza, okudda engulu n'okudduukirira", omuddirirwa gw'enteekateeka [[Alphabet agencies|z'okuzzaawo embeera ezitabangawo]] era ezisukkiridde ne [[Works Progress Administration|pulojekiti z'okudduukirira abantu ku mirimu]] nga zigatta wamu [[Regulatory economics|n'ennongoosereza mu by'ensimbi n'ebiragiro]].<ref>{{Cite web |last=<!-- Staff writer(s); no by-line. --> |year=2013 |title=Mass Exodus From the Plains |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/surviving-the-dust-bowl-mass-exodus-plains/ |access-date=October 5, 2014 |website=American Experience |publisher=WGBH Educational Foundation}}</ref><ref>{{Cite web |last=Fanslow |first=Robin A. |date=April 6, 1997 |title=The Migrant Experience |url=https://memory.loc.gov/ammem/afctshtml/tsme.html |access-date=October 5, 2014 |website=American Folklore Center |publisher=Library of Congress}}</ref> [[United States non-interventionism before entering World War II|Eyali terina ludda]] mu ntandikwa mu kiseera kya [[Military history of the United States during World War II|Ssematalo II]], Amerika yatandika [[Lend-Lease|okugabira]] [[Allies of World War II|amawanga ag'omukago mu Ssematalo II]] ebikozesebwa mu lutalo mu Gwokusatu 1941 era [[American entry into World War II|n'eyingira olutalo]] mu Gwekkumineebiri oluvannyuma lwa [[Empire of Japan|Japan]] [[Attack on Pearl Harbor|okulumba Pearl Harbor]].<ref name="Pearl Harbor2">{{Cite web |last=Yamasaki |first=Mitch |title=Pearl Harbor and America's Entry into World War II: A Documentary History |url=https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20141213122046/https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-date=December 13, 2014 |access-date=January 14, 2015 |publisher=World War II Internment in Hawaii}}</ref> Olw'okukkiriza enkola ya " [[Europe first|Bulaaya yeesooka]] ", Amerika yassa essira ku baali bakolagana ne Japan [[Fascist Italy|Yitale]] ne [[Nazi Germany|Girimaani]] mu kiseera ky'olutalo okutuusa lwe baabawangula mu Gwokutaano 1945. Amerika [[Manhattan Project|yakola ebyokulwanyisa bya nukiriya ebyasooka]] [[Atomic bombings of Hiroshima and Nagasaki|n'abikozesa okulwanyisa ebibuga bya Japan ebya Hiroshima ne Nagasaki]] mu Gwomunaana 1945, era n'amaliriza olutalo.<ref>{{Cite news|title=Why did Japan surrender in World War II?|language=en|newspaper=The Japan Times|url=https://www.japantimes.co.jp/opinion/2016/08/06/commentary/japan-surrender-world-war-ii/|access-date=February 8, 2017|last=Kingston|first=Jeff|date=August 6, 2016}}</ref><ref>Pacific War Research Society (2006).</ref> Amerika yali emu ku " [[Four Policemen|Abapoliisi Abana]] " abaasisinkana okuteekateeka [[Aftermath of World War II|ensi ey'oluvannyuma lw'olutalo]], nga baali wamu ne [[Bungereza]], [[Soviet Union]] ne [[Republic of China (1912–1949)|China]]. Amerika yavaayo nga tefunye buzibu bwonna mu lutalo, ng'erina [[Economic power|amaanyi amangi ennyo mu by'enfuna]] n'obuyinza [[Sphere of influence|bw'ebyobufuzi mu nsi yonna]].<ref>Kennedy, Paul (1989).</ref> == Ssematalo ow’endowooza n’enkyukakyuka mu mbeera z’abantu (1945 &#x2013; 1991) . == [[Ssematalo II]] bwe yaggwa mu 1945 yaleka Amerika ne [[Soviet Union]] nga ge [[amawanga amanene]], nga buli limu lirina [[obuyinza]] bwalyo mu by’obufuzi, eby’amagye, ne mu by’enfuna. Okusika omuguwa mu byobufuzi wakati w'amawanga gombi amanene mu bbanga ttono kwavaako [[Ssematalo ow'endowooza]].<ref name="Blakemore-20192">{{cite web |last=Blakemore |first=Erin |date=March 22, 2019 |title=What was the Cold War? |url=https://www.nationalgeographic.com/culture/topics/reference/cold-war/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190401192349/https://www.nationalgeographic.com/culture/topics/reference/cold-war/ |archive-date=April 1, 2019 |access-date=August 28, 2020 |website=National Geographic |language=en}}</ref><ref>Mark Kramer, "The Soviet Bloc and the Cold War in Europe," in {{Cite book |year=2014 |title=A Companion to Europe Since 1945 |url=https://books.google.com/books?id=EyNcCwAAQBAJ&pg=PT174 |publisher=Wiley |isbn=978-1-118-89024-0 |editor-last=Larresm |editor-first=Klaus |page=79}}</ref> Amerika yassa mu nkola enkola y’okuziyiza [[abantu]] egenderera okukomya ekitundu kya Soviet Union; yeenyigira mu [[nkyukakyuka mu nfuga okulwanyisa gavumenti ezilowoozebwa nti zikwatagana n'Abasoviyeti]] ; era n’awangula mu mpaka z’omu bbanga, ezaatuuka ku ntikko [[n’okukka ku Mwezi okwasooka okw’abakozi]] mu 1969. [[Category:Pages with unreviewed translations]] p8crxq21duphebl5er4yado67mfimzr 62970 62969 2026-07-15T20:57:34Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 62970 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> === Abantu baamu bannansangwa ===   [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . ===   [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo. Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref> === Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 &#x2013; 1865) . === [[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]] Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819. Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel. Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi. Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793)​ ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo. Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 &#x2013; 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba. [[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]] Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas&ndash;Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865). Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref> === Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 &#x2013; 1917) === [[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]] Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref> Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[Okutwalira awamu endagaano ya 1877]] etwalibwa ng’enkomerero y’omulembe gw’okuzimba, kubanga yagonjoola ekizibu ky’okulonda oluvannyuma [[lw’okulonda kwa Pulezidenti mu 1876]] era n’eviirako Pulezidenti [[Rutherford B. Hayes]] okukendeeza ku mulimu gw’amagye ga federo mu Bugwanjuba. Amangu ago, [[Abanunuzi]] [[baatandika]] okugoba bali [[Abagwira abajja okutwala obuyinza]] ku mpaka era mangu ne baddamu okutwala obuyinza mu kitundu ku byobufuzi by'obukiikaddyo mu linnya [[ly'obukulu bw'abazungu]]. <ref>{{Cite web |last=Drew Gilpin Faust |author-link=Drew Gilpin Faust |last2=Eric Foner |author-link2=Eric Foner |last3=Clarence E. Walker |author-link3=Clarence E. Walker |title=White Southern Responses to Black Emancipation |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/reconstruction-white-southern-responses-black-emancipation/ |website=[[American Experience]]}}</ref> Abafirika abaali baafuuse abatuuze mu Amerika baagumira ekiseera eky’obusosoze mu mawanga obw’amaanyi, obw’olwatu oluvannyuma lw’Okuzimba Obuggya, ekiseera ekitera okutwalibwa ng’eky’okusosola [[mu mawanga mu Amerika]]. Ensala za Kkooti Enkulu eziddiriŋŋana, omuli ''[[Plessy v. Ferguson]]'', zaggyamu [[ennongoosereza]] [[ey’ekkumi n’ennya]] n’ey’ekkumi n’ettaano mu maanyi gaabwe, ne zikkiriza amateeka ga Jim Crow mu Bukiikaddyo, ebibuga bya [[sundown towns]] mu Masekkati g'Obugwanjuba, n’okwawukana [[mu bitundu okwetoloola eggwanga]], ekyandinywezeddwa ekitundu olw’enkola [[y'okugaana abaddugavu okuwolebwa ssente]] oluvannyuma eyayisibwa federo [[Ekitongole ekiwola ssente za bannannyini mayumba]] . [[Okubalukawo kw’enkulaakulana ya tekinologiya]], nga kuddirirwa okukozesa abakozi abasenge mu ggwanga ab’ebbeeyi entono, kwaleetawo okugaziwa okw’amangu mu by’enfuna mu kiseera kya [[Gilded]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkuminoomwenda. Kyagenda mu maaso okutuuka ku ntandikwa y’ekya 20, Amerika bwe yali,emaze okusinga Bungereza, Bufalansa ne Girimaani mu byenfuna byonna awamu. [[Abagagga]] baakulembera eggwanga okugaziya mu makubo [[g’eggaali y’omukka]], [[amafuta]], [[n’ebyuma]], nga Amerika evaayo ng’eyasooka mu [[mulimu gw’okukola emmotoka]].<ref>{{cite web |author1=The Pit Boss |date=February 26, 2021 |title=The Pit Stop: The American Automotive Industry Is Packed With History |url=https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-url=https://web.archive.org/web/20210425053945/https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-date=April 25, 2021 |access-date=December 5, 2021 |website=Rumble On}}</ref><ref>{{cite web |last1=Maddison |first1=Angus |title=The World Economy: Historical Statistics |url=https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2003/09/the-world-economy_g1gh38a7/9789264104143-en.pdf |access-date=February 16, 2026 |website=OECD}}</ref>[[Robber baron (industrialist)|​]][[Trust (business)|​]][[Monopoly|​]] Kino kyavaamu okweyongera mu maanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna mu abo abaali mu by'amakolero abatono ekyabaviiramu okufuna obwesige n'okuwamba akatale okwewala okubbinkana n'abalala.Enkyukakyuka zino zaavaamu okweyongera okw’amaanyi mu butali bwenkanya mu by’enfuna, embeera z’omugotteko, n’obutabanguko mu bantu, ne kireetawo embeera ennungi ebibiina by’abakozi okukulaakulana era, ku kigero ekitono ennyo, ebibiina by’obweegassi.<ref>Tindall, George Brown and Shi, David E. (2012).</ref>[[Progressive Era|​]] Ekiseera kino kyaggwa oluvannyuma lw'okuja kw'omulembe gw'Enkulaakulana, ogwalimu enkyukakyuka mu by'enfuna, embeera z'abantu, n'amatteeka.<ref name="Aldrich2">Aldrich, Mark.</ref><ref>{{cite web |title=Progressive Era to New Era, 1900-1929 {{!}} U.S. History Primary Source Timeline {{!}} Classroom Materials at the Library of Congress {{!}} Library of Congress |url=https://www.loc.gov/classroom-materials/united-states-history-primary-source-timeline/progressive-era-to-new-era-1900-1929/overview/ |access-date=November 11, 2023 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref> Abantu abaali bawagira Amerika mu Hawaii basuula obwakabaka bw'omu Hawaii; ebizinga byagattibwa mu 1898. Mu mwaka gwe gumu, [[Puerto Rico]], [[Philippines]], ne [[Guam]] Spain yabiwa Amerika oluvannyuma lw’okuwangulwa Amerika mu [[lutalo lwa Spain ne Amerika]]. (Philippines yaweebwa obwetwaze obujjuvu okuva mu Amerika nga 4, Ogwomusanvu 1946, oluvannyuma lwa Ssematalo II. Puerto Rico ne Guam byasigala nga nga bitundu bya Amerika).<ref>{{cite web |title=The Spanish–American War, 1898 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/spanish-american-war |access-date=December 24, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[American Samoa]] yafunibwa Amerika mu 1900 oluvannyuma [[lw'olutalo olw'okubiri olw'omunda mu Samoa]].<ref>Ryden, George Herbert.</ref> [[Ebizinga bya Virgin ebya Amerika]] byafunibwa okuva ku [[Denimaaka|Denmark]] mu 1917 oluvannyuma lw'abalonzi ba Denmark okukkiriza okugitunda mu [[kalulu ka 1916]].<ref>{{cite web |title=Virgin Islands History |url=https://www.vinow.com/general_usvi/history/ |access-date=January 5, 2018 |publisher=Vinow.com}}</ref> == '''Ssematalo I, Okugwa mu byenfuna okwamaanyi, ne Ssematiro II (1917-1945)''' == Amerika [[American entry into World War I|yayingira Ssematalo I]] ng'eri wamu [[Allies of World War I|n'amawanga ag'omukago]] mu 1917 ng'eyamba okukyusa embeera okulwanyisa [[Central Powers|amawanga ag'omu masekkati]].<ref>McDuffie, Jerome; Piggrem, Gary Wayne; Woodworth, Steven E. (2005).</ref> Mu 1920, [[Nineteenth Amendment to the United States Constitution|ennongoosereza mu ssemateeka]] yawa [[Women's suffrage in the United States|abakyala eddembe ly'okulonda]] mu ggwanga lyonna . Mu myaka gya 1920 ne 1930, leediyo [[Mass communication|ey’empuliziganya ey’abantu abangi]] ne ttivvi eyasooka z'akyusa empuliziganya mu ggwanga lyonna. [[Wall Street Crash of 1929|Okugwa kwa Wall Street okwa 1929]] kwali kuleese [[Great Depression in the United States|okusereba kw'eby'enfuna]], Pulezidenti [[Franklin D. Roosevelt]] kwe yaddamu n'enteekateeka ya [[New Deal]] eya "ennongoosereza, okudda engulu n'okudduukirira", omuddirirwa gw'enteekateeka [[Alphabet agencies|z'okuzzaawo embeera ezitabangawo]] era ezisukkiridde ne [[Works Progress Administration|pulojekiti z'okudduukirira abantu ku mirimu]] nga zigatta wamu [[Regulatory economics|n'ennongoosereza mu by'ensimbi n'ebiragiro]].<ref>{{Cite web |last=<!-- Staff writer(s); no by-line. --> |year=2013 |title=Mass Exodus From the Plains |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/surviving-the-dust-bowl-mass-exodus-plains/ |access-date=October 5, 2014 |website=American Experience |publisher=WGBH Educational Foundation}}</ref><ref>{{Cite web |last=Fanslow |first=Robin A. |date=April 6, 1997 |title=The Migrant Experience |url=https://memory.loc.gov/ammem/afctshtml/tsme.html |access-date=October 5, 2014 |website=American Folklore Center |publisher=Library of Congress}}</ref> [[United States non-interventionism before entering World War II|Eyali terina ludda]] mu ntandikwa mu kiseera kya [[Military history of the United States during World War II|Ssematalo II]], Amerika yatandika [[Lend-Lease|okugabira]] [[Allies of World War II|amawanga ag'omukago mu Ssematalo II]] ebikozesebwa mu lutalo mu Gwokusatu 1941 era [[American entry into World War II|n'eyingira olutalo]] mu Gwekkumineebiri oluvannyuma lwa [[Empire of Japan|Japan]] [[Attack on Pearl Harbor|okulumba Pearl Harbor]].<ref name="Pearl Harbor2">{{Cite web |last=Yamasaki |first=Mitch |title=Pearl Harbor and America's Entry into World War II: A Documentary History |url=https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20141213122046/https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-date=December 13, 2014 |access-date=January 14, 2015 |publisher=World War II Internment in Hawaii}}</ref> Olw'okukkiriza enkola ya " [[Europe first|Bulaaya yeesooka]] ", Amerika yassa essira ku baali bakolagana ne Japan [[Fascist Italy|Yitale]] ne [[Nazi Germany|Girimaani]] mu kiseera ky'olutalo okutuusa lwe baabawangula mu Gwokutaano 1945. Amerika [[Manhattan Project|yakola ebyokulwanyisa bya nukiriya ebyasooka]] [[Atomic bombings of Hiroshima and Nagasaki|n'abikozesa okulwanyisa ebibuga bya Japan ebya Hiroshima ne Nagasaki]] mu Gwomunaana 1945, era n'amaliriza olutalo.<ref>{{Cite news|title=Why did Japan surrender in World War II?|language=en|newspaper=The Japan Times|url=https://www.japantimes.co.jp/opinion/2016/08/06/commentary/japan-surrender-world-war-ii/|access-date=February 8, 2017|last=Kingston|first=Jeff|date=August 6, 2016}}</ref><ref>Pacific War Research Society (2006).</ref> Amerika yali emu ku " [[Four Policemen|Abapoliisi Abana]] " abaasisinkana okuteekateeka [[Aftermath of World War II|ensi ey'oluvannyuma lw'olutalo]], nga baali wamu ne [[Bungereza]], [[Soviet Union]] ne [[Republic of China (1912–1949)|China]]. Amerika yavaayo nga tefunye buzibu bwonna mu lutalo, ng'erina [[Economic power|amaanyi amangi ennyo mu by'enfuna]] n'obuyinza [[Sphere of influence|bw'ebyobufuzi mu nsi yonna]].<ref>Kennedy, Paul (1989).</ref> == Ssematalo ow’endowooza n’enkyukakyuka mu mbeera z’abantu (1945 &#x2013; 1991) . == [[Ssematalo II]] bwe yaggwa mu 1945 yaleka Amerika ne [[Soviet Union]] nga ge [[amawanga amanene]], nga buli limu lirina [[obuyinza]] bwalyo mu by’obufuzi, eby’amagye, ne mu by’enfuna. Okusika omuguwa mu byobufuzi wakati w'amawanga gombi amanene mu bbanga ttono kwavaako [[Ssematalo ow'endowooza]].<ref name="Blakemore-20192">{{cite web |last=Blakemore |first=Erin |date=March 22, 2019 |title=What was the Cold War? |url=https://www.nationalgeographic.com/culture/topics/reference/cold-war/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190401192349/https://www.nationalgeographic.com/culture/topics/reference/cold-war/ |archive-date=April 1, 2019 |access-date=August 28, 2020 |website=National Geographic |language=en}}</ref><ref>Mark Kramer, "The Soviet Bloc and the Cold War in Europe," in {{Cite book |year=2014 |title=A Companion to Europe Since 1945 |url=https://books.google.com/books?id=EyNcCwAAQBAJ&pg=PT174 |publisher=Wiley |isbn=978-1-118-89024-0 |editor-last=Larresm |editor-first=Klaus |page=79}}</ref> Amerika yassa mu nkola enkola y’okuziyiza [[abantu]] egenderera okukomya ekitundu kya Soviet Union; yeenyigira mu [[nkyukakyuka mu nfuga okulwanyisa gavumenti ezilowoozebwa nti zikwatagana n'Abasoviyeti]] ; era n’awangula mu mpaka z’omu bbanga, ezaatuuka ku ntikko [[n’okukka ku Mwezi okwasooka okw’abakozi]] mu 1969. Munda mu eggwanga, ly'Amerika ly[[Post–World War II economic expansion|afuna enkulaakulana mu by’enfuna]], [[Urbanization in the United States|okugenda mu bibuga]], n’okukula [[Mid-20th century baby boom|kw’abantu oluvannyuma lwa Ssematalo II]]. [[Civil rights movement|Ekibiina ky’eddembe ly’obuntu]] kyavaayo, nga [[Martin Luther King Jr.]] afuuka omukulembeze omututumufu ku ntandikwa y’emyaka gya 1960.<ref>{{cite web |title=The Civil Rights Movement |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/eyesontheprize-milestones-civil-rights-movement/ |access-date=January 5, 2019 |publisher=PBS}}</ref> Enteekateeka [[Great Society|y'ekibiina ekinene]] eky'obufuzi ku bwa Pulezidenti bwa [[Lyndon B. Johnson]] yavaamu amateeka, enkola n'okukyusa [[Twenty-fourth Amendment to the United States Constitution|mu ssemateeka]] okumenyawo n'okugaziya okulwanyisa ebimu ku bisinga obubi ebyava mu [[Institutional racism|kusosola mu mawanga okw'ebitongole]] okwaliwo. [[Category:Pages with unreviewed translations]] h8j2g10wvqdg75de2qvwqoiclx1qjke 62971 62970 2026-07-15T21:13:46Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 62971 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> === Abantu baamu bannansangwa ===   [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles> [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . ===   [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo. Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref> === Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 &#x2013; 1865) . === [[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]] Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819. Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel. Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi. Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793)​ ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo. Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 &#x2013; 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba. [[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]] Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas&ndash;Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865). Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref> === Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 &#x2013; 1917) === [[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]] Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref> Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[Okutwalira awamu endagaano ya 1877]] etwalibwa ng’enkomerero y’omulembe gw’okuzimba, kubanga yagonjoola ekizibu ky’okulonda oluvannyuma [[lw’okulonda kwa Pulezidenti mu 1876]] era n’eviirako Pulezidenti [[Rutherford B. Hayes]] okukendeeza ku mulimu gw’amagye ga federo mu Bugwanjuba. Amangu ago, [[Abanunuzi]] [[baatandika]] okugoba bali [[Abagwira abajja okutwala obuyinza]] ku mpaka era mangu ne baddamu okutwala obuyinza mu kitundu ku byobufuzi by'obukiikaddyo mu linnya [[ly'obukulu bw'abazungu]]. <ref>{{Cite web |last=Drew Gilpin Faust |author-link=Drew Gilpin Faust |last2=Eric Foner |author-link2=Eric Foner |last3=Clarence E. Walker |author-link3=Clarence E. Walker |title=White Southern Responses to Black Emancipation |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/reconstruction-white-southern-responses-black-emancipation/ |website=[[American Experience]]}}</ref> Abafirika abaali baafuuse abatuuze mu Amerika baagumira ekiseera eky’obusosoze mu mawanga obw’amaanyi, obw’olwatu oluvannyuma lw’Okuzimba Obuggya, ekiseera ekitera okutwalibwa ng’eky’okusosola [[mu mawanga mu Amerika]]. Ensala za Kkooti Enkulu eziddiriŋŋana, omuli ''[[Plessy v. Ferguson]]'', zaggyamu [[ennongoosereza]] [[ey’ekkumi n’ennya]] n’ey’ekkumi n’ettaano mu maanyi gaabwe, ne zikkiriza amateeka ga Jim Crow mu Bukiikaddyo, ebibuga bya [[sundown towns]] mu Masekkati g'Obugwanjuba, n’okwawukana [[mu bitundu okwetoloola eggwanga]], ekyandinywezeddwa ekitundu olw’enkola [[y'okugaana abaddugavu okuwolebwa ssente]] oluvannyuma eyayisibwa federo [[Ekitongole ekiwola ssente za bannannyini mayumba]] . [[Okubalukawo kw’enkulaakulana ya tekinologiya]], nga kuddirirwa okukozesa abakozi abasenge mu ggwanga ab’ebbeeyi entono, kwaleetawo okugaziwa okw’amangu mu by’enfuna mu kiseera kya [[Gilded]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkuminoomwenda. Kyagenda mu maaso okutuuka ku ntandikwa y’ekya 20, Amerika bwe yali,emaze okusinga Bungereza, Bufalansa ne Girimaani mu byenfuna byonna awamu. [[Abagagga]] baakulembera eggwanga okugaziya mu makubo [[g’eggaali y’omukka]], [[amafuta]], [[n’ebyuma]], nga Amerika evaayo ng’eyasooka mu [[mulimu gw’okukola emmotoka]].<ref>{{cite web |author1=The Pit Boss |date=February 26, 2021 |title=The Pit Stop: The American Automotive Industry Is Packed With History |url=https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-url=https://web.archive.org/web/20210425053945/https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-date=April 25, 2021 |access-date=December 5, 2021 |website=Rumble On}}</ref><ref>{{cite web |last1=Maddison |first1=Angus |title=The World Economy: Historical Statistics |url=https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2003/09/the-world-economy_g1gh38a7/9789264104143-en.pdf |access-date=February 16, 2026 |website=OECD}}</ref>[[Robber baron (industrialist)|​]][[Trust (business)|​]][[Monopoly|​]] Kino kyavaamu okweyongera mu maanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna mu abo abaali mu by'amakolero abatono ekyabaviiramu okufuna obwesige n'okuwamba akatale okwewala okubbinkana n'abalala.Enkyukakyuka zino zaavaamu okweyongera okw’amaanyi mu butali bwenkanya mu by’enfuna, embeera z’omugotteko, n’obutabanguko mu bantu, ne kireetawo embeera ennungi ebibiina by’abakozi okukulaakulana era, ku kigero ekitono ennyo, ebibiina by’obweegassi.<ref>Tindall, George Brown and Shi, David E. (2012).</ref>[[Progressive Era|​]] Ekiseera kino kyaggwa oluvannyuma lw'okuja kw'omulembe gw'Enkulaakulana, ogwalimu enkyukakyuka mu by'enfuna, embeera z'abantu, n'amatteeka.<ref name="Aldrich2">Aldrich, Mark.</ref><ref>{{cite web |title=Progressive Era to New Era, 1900-1929 {{!}} U.S. History Primary Source Timeline {{!}} Classroom Materials at the Library of Congress {{!}} Library of Congress |url=https://www.loc.gov/classroom-materials/united-states-history-primary-source-timeline/progressive-era-to-new-era-1900-1929/overview/ |access-date=November 11, 2023 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref> Abantu abaali bawagira Amerika mu Hawaii basuula obwakabaka bw'omu Hawaii; ebizinga byagattibwa mu 1898. Mu mwaka gwe gumu, [[Puerto Rico]], [[Philippines]], ne [[Guam]] Spain yabiwa Amerika oluvannyuma lw’okuwangulwa Amerika mu [[lutalo lwa Spain ne Amerika]]. (Philippines yaweebwa obwetwaze obujjuvu okuva mu Amerika nga 4, Ogwomusanvu 1946, oluvannyuma lwa Ssematalo II. Puerto Rico ne Guam byasigala nga nga bitundu bya Amerika).<ref>{{cite web |title=The Spanish–American War, 1898 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/spanish-american-war |access-date=December 24, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[American Samoa]] yafunibwa Amerika mu 1900 oluvannyuma [[lw'olutalo olw'okubiri olw'omunda mu Samoa]].<ref>Ryden, George Herbert.</ref> [[Ebizinga bya Virgin ebya Amerika]] byafunibwa okuva ku [[Denimaaka|Denmark]] mu 1917 oluvannyuma lw'abalonzi ba Denmark okukkiriza okugitunda mu [[kalulu ka 1916]].<ref>{{cite web |title=Virgin Islands History |url=https://www.vinow.com/general_usvi/history/ |access-date=January 5, 2018 |publisher=Vinow.com}}</ref> == '''Ssematalo I, Okugwa mu byenfuna okwamaanyi, ne Ssematiro II (1917-1945)''' == Amerika [[American entry into World War I|yayingira Ssematalo I]] ng'eri wamu [[Allies of World War I|n'amawanga ag'omukago]] mu 1917 ng'eyamba okukyusa embeera okulwanyisa [[Central Powers|amawanga ag'omu masekkati]].<ref>McDuffie, Jerome; Piggrem, Gary Wayne; Woodworth, Steven E. (2005).</ref> Mu 1920, [[Nineteenth Amendment to the United States Constitution|ennongoosereza mu ssemateeka]] yawa [[Women's suffrage in the United States|abakyala eddembe ly'okulonda]] mu ggwanga lyonna . Mu myaka gya 1920 ne 1930, leediyo [[Mass communication|ey’empuliziganya ey’abantu abangi]] ne ttivvi eyasooka z'akyusa empuliziganya mu ggwanga lyonna. [[Wall Street Crash of 1929|Okugwa kwa Wall Street okwa 1929]] kwali kuleese [[Great Depression in the United States|okusereba kw'eby'enfuna]], Pulezidenti [[Franklin D. Roosevelt]] kwe yaddamu n'enteekateeka ya [[New Deal]] eya "ennongoosereza, okudda engulu n'okudduukirira", omuddirirwa gw'enteekateeka [[Alphabet agencies|z'okuzzaawo embeera ezitabangawo]] era ezisukkiridde ne [[Works Progress Administration|pulojekiti z'okudduukirira abantu ku mirimu]] nga zigatta wamu [[Regulatory economics|n'ennongoosereza mu by'ensimbi n'ebiragiro]].<ref>{{Cite web |last=<!-- Staff writer(s); no by-line. --> |year=2013 |title=Mass Exodus From the Plains |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/surviving-the-dust-bowl-mass-exodus-plains/ |access-date=October 5, 2014 |website=American Experience |publisher=WGBH Educational Foundation}}</ref><ref>{{Cite web |last=Fanslow |first=Robin A. |date=April 6, 1997 |title=The Migrant Experience |url=https://memory.loc.gov/ammem/afctshtml/tsme.html |access-date=October 5, 2014 |website=American Folklore Center |publisher=Library of Congress}}</ref> [[United States non-interventionism before entering World War II|Eyali terina ludda]] mu ntandikwa mu kiseera kya [[Military history of the United States during World War II|Ssematalo II]], Amerika yatandika [[Lend-Lease|okugabira]] [[Allies of World War II|amawanga ag'omukago mu Ssematalo II]] ebikozesebwa mu lutalo mu Gwokusatu 1941 era [[American entry into World War II|n'eyingira olutalo]] mu Gwekkumineebiri oluvannyuma lwa [[Empire of Japan|Japan]] [[Attack on Pearl Harbor|okulumba Pearl Harbor]].<ref name="Pearl Harbor2">{{Cite web |last=Yamasaki |first=Mitch |title=Pearl Harbor and America's Entry into World War II: A Documentary History |url=https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20141213122046/https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-date=December 13, 2014 |access-date=January 14, 2015 |publisher=World War II Internment in Hawaii}}</ref> Olw'okukkiriza enkola ya " [[Europe first|Bulaaya yeesooka]] ", Amerika yassa essira ku baali bakolagana ne Japan [[Fascist Italy|Yitale]] ne [[Nazi Germany|Girimaani]] mu kiseera ky'olutalo okutuusa lwe baabawangula mu Gwokutaano 1945. Amerika [[Manhattan Project|yakola ebyokulwanyisa bya nukiriya ebyasooka]] [[Atomic bombings of Hiroshima and Nagasaki|n'abikozesa okulwanyisa ebibuga bya Japan ebya Hiroshima ne Nagasaki]] mu Gwomunaana 1945, era n'amaliriza olutalo.<ref>{{Cite news|title=Why did Japan surrender in World War II?|language=en|newspaper=The Japan Times|url=https://www.japantimes.co.jp/opinion/2016/08/06/commentary/japan-surrender-world-war-ii/|access-date=February 8, 2017|last=Kingston|first=Jeff|date=August 6, 2016}}</ref><ref>Pacific War Research Society (2006).</ref> Amerika yali emu ku " [[Four Policemen|Abapoliisi Abana]] " abaasisinkana okuteekateeka [[Aftermath of World War II|ensi ey'oluvannyuma lw'olutalo]], nga baali wamu ne [[Bungereza]], [[Soviet Union]] ne [[Republic of China (1912–1949)|China]]. Amerika yavaayo nga tefunye buzibu bwonna mu lutalo, ng'erina [[Economic power|amaanyi amangi ennyo mu by'enfuna]] n'obuyinza [[Sphere of influence|bw'ebyobufuzi mu nsi yonna]].<ref>Kennedy, Paul (1989).</ref> == Ssematalo ow’endowooza n’enkyukakyuka mu mbeera z’abantu (1945 &#x2013; 1991) . == [[Ssematalo II]] bwe yaggwa mu 1945 yaleka Amerika ne [[Soviet Union]] nga ge [[amawanga amanene]], nga buli limu lirina [[obuyinza]] bwalyo mu by’obufuzi, eby’amagye, ne mu by’enfuna. Okusika omuguwa mu byobufuzi wakati w'amawanga gombi amanene mu bbanga ttono kwavaako [[Ssematalo ow'endowooza]].<ref name="Blakemore-20192">{{cite web |last=Blakemore |first=Erin |date=March 22, 2019 |title=What was the Cold War? |url=https://www.nationalgeographic.com/culture/topics/reference/cold-war/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190401192349/https://www.nationalgeographic.com/culture/topics/reference/cold-war/ |archive-date=April 1, 2019 |access-date=August 28, 2020 |website=National Geographic |language=en}}</ref><ref>Mark Kramer, "The Soviet Bloc and the Cold War in Europe," in {{Cite book |year=2014 |title=A Companion to Europe Since 1945 |url=https://books.google.com/books?id=EyNcCwAAQBAJ&pg=PT174 |publisher=Wiley |isbn=978-1-118-89024-0 |editor-last=Larresm |editor-first=Klaus |page=79}}</ref> Amerika yassa mu nkola enkola y’okuziyiza [[abantu]] egenderera okukomya ekitundu kya Soviet Union; yeenyigira mu [[nkyukakyuka mu nfuga okulwanyisa gavumenti ezilowoozebwa nti zikwatagana n'Abasoviyeti]]; era n’awangula mu mpaka z’omu bbanga, ezaatuuka ku ntikko [[n’okukka ku Mwezi okwasooka okw’abakozi]] mu 1969. Munda mu eggwanga, ly'Amerika ly[[Post–World War II economic expansion|afuna enkulaakulana mu by’enfuna]], [[Urbanization in the United States|okugenda mu bibuga]], n’okukula [[Mid-20th century baby boom|kw’abantu oluvannyuma lwa Ssematalo II]]. [[Civil rights movement|Ekibiina ky’eddembe ly’obuntu]] kyavaayo, nga [[Martin Luther King Jr.]] afuuka omukulembeze omututumufu ku ntandikwa y’emyaka gya 1960.<ref>{{cite web |title=The Civil Rights Movement |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/eyesontheprize-milestones-civil-rights-movement/ |access-date=January 5, 2019 |publisher=PBS}}</ref> Enteekateeka [[Great Society|y'ekibiina ekinene]] eky'obufuzi ku bwa Pulezidenti bwa [[Lyndon B. Johnson]] yavaamu amateeka, enkola n'okukyusa [[Twenty-fourth Amendment to the United States Constitution|mu ssemateeka]] okumenyawo n'okugaziya okulwanyisa ebimu ku bisinga obubi ebyava mu [[Institutional racism|kusosola mu mawanga okw'ebitongole]] okwaliwo. [[Ekibiina ekyali kikontana n’obuwangwa]] mu Amerika kyaleeta enkyukakyuka ez’amaanyi mu mbeera z’abantu, omuli n’okuteekawo eddembe mu [[kukozesa ebiragalalagala mu kwesanyusaamu]] [[n’okwegatta]].<ref>{{Cite web |date=August 25, 2022 |title=Playboy: American Magazine |url=https://www.britannica.com/topic/Playboy |access-date=February 2, 2023 |website=[[Encyclopædia Britannica]] |quote=...the so-called sexual revolution in the United States in the 1960s, marked by greatly more permissive attitudes toward sexual interest and activity than had been prevalent in earlier generations.}}</ref><ref>{{Cite web |last=Svetlana Ter-Grigoryan |date=February 12, 2022 |title=The Sexual Revolution Origins and Impact |url=https://study.com/learn/lesson/sexual-liberation-movement-origin-timeline-impact-revolution.html |access-date=April 27, 2023 |website=study.com}}</ref> Era yakubiriza abantu okujeemera okuyingira amagye (okutuusa ku nkomerero y'okuyingira amagye mu 1973).<ref>{{Cite web |date=August 15, 2016 |title=Selective Service Records |url=https://www.archives.gov/st-louis/selective-service |access-date=June 15, 2025 |website=National Archives |language=en}}</ref> n'[[okuwakanya okw'amaanyi]] ekya Amerika okuyingira mu Vietnam, nga Amerika evaayo mu 1975.<ref>{{cite magazine|last=Levy|first=Daniel|date=January 19, 2018|title=Behind the Protests Against the Vietnam War in 1968|url=https://time.com/5106608/protest-1968/?amp=true|magazine=[[Time (magazine)|Time]]|access-date=May 5, 2021|archive-date=October 14, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211014120640/https://time.com/5106608/protest-1968/?amp=true|url-status=dead}}</ref>Enkyukakyuka mu mirimu gy'abakyala ye yaviirako okweyongera kw'abakazi abakola emirimu egisasulwa okuva mu myaka gya 1970 era mu 1985 abakyala b'omu Amerika abasinga obungi ab'emyaka 16 n'okusingawo baatandika okukola.<ref>{{Cite web |year=2013 |title=Women in the Labor Force: A Databook |url=https://www.bls.gov/cps/wlf-databook-2012.pdf |access-date=March 21, 2014 |publisher=U.S. Bureau of Labor Statistics |page=11}}</ref> [[Category:Pages with unreviewed translations]] jza3n0k80ld9wjnztbasdwevq5emm9i State Research Bureau (organisation) 0 15052 62802 2026-07-15T12:26:10Z Rtr PK 11024 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354394015|State Research Bureau (organisation)]]" 62802 wikitext text/x-wiki   '''Ekitongole kya Gavumenti ekinoonyereza ekya State Research Bureau''' ( '''SRB''' ), ekyasooka okuyitibwa '''State Research Center''' ( '''SRC''' ), kyali kitongole kya Uganda ekikessi. kyakola okuva mu 1971 okutuuka mu 1979, kyakola ng'ekibiina kya poliisi eky'ekyama eri gavumenti ya Pulezidenti [[Idi Amin]] . SRB yasigaza ba agenti bangi era n’ekuuma omukutu omunene ogw’abawi b'amawulire. == Obuvo == Nga 25 Ogwolubereberye 1971, [[Idi Amin]], Omuduumizi w'amagye ga Uganda, yakwata obuyinza mu Uganda oluvannyuma lw'okuwamba [[1971 Ugandan coup d'etat|gavumenti]] eyaggyako gavumenti ya Pulezidenti [[Milton Obote]] . Abawabuzi be bateesa nti agezeeko okweyawula ku Obote ng’asatulula ekitongole kya General Service Unit (GSU), ekitongole kya Obote ekikessi, ekyali tekyagalwa mu bantu bonna. <ref name="mugabe1">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=18 December 2017 |title=Terror under Amin's notorious State Research Bureau |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html |access-date=1 May 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> == Ebyafaayo == Mu Gwokubiri 1971, Amin yasatulula GSU era ng’ayita mu kiragiro n’atandikawo ekitongole kya State Research Centre. Major Amin Ibrahim Onzi yalondebwa okukikulira, era mukukitondawo baasaba obuyambi obw’ekikugu okuva mu Yisirayiri. Obuvunaanyizibwa bwakyo bwali bwa kukungaanya bukessi bw'amagye n'okukola ebukessi obukontana . <ref name="mugabe1">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=18 December 2017 |title=Terror under Amin's notorious State Research Bureau |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html |access-date=1 May 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugabe2017">Mugabe, Faustin (18 December 2017). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html "Terror under Amin's notorious State Research Bureau"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 May</span> 2019</span>.</cite></ref> Ekibiina kyali kivunaanyizibwa butereevu eri Amin. Ku ntandikwa ya 1972, Amin yagoba abakugu ba Yisirayiri mu Uganda n’akyusa erinnya ly’ekibiina kino n’akituuma State Research Bureau (SRB). Ba agenti okuva mu Soviet Union baaleetebwa okudda mu bigere byabwe, era ne balagira abakozi ba SRB mu nkola za KGB . Bangi baasindikibwa mu Soviet Union okutendekebwa mu ngeri ey’enjawulo. <ref name="mugabe1">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=18 December 2017 |title=Terror under Amin's notorious State Research Bureau |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html |access-date=1 May 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugabe2017">Mugabe, Faustin (18 December 2017). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html "Terror under Amin's notorious State Research Bureau"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 May</span> 2019</span>.</cite></ref> Abalala baatendekebwa mu by’amagye ne poliisi mu Amerika ne Bungereza.   SRB yawandiika omuwendo omunene ogw’abagwiira okuva e Rwanda, era abakyala abasikiriza aba Rwanda Abatutsi baakozesebwa ng’abambega era ne batekebwa ku bisaawe by’ennyonyi, bbanka, wooteeri, ebirabo by'emmere, ofiisi za gavumenti, amalwaliro, n’ebifo ebiriraanye ensalo za Uganda. <ref name="mugabe1">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=18 December 2017 |title=Terror under Amin's notorious State Research Bureau |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html |access-date=1 May 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugabe2017">Mugabe, Faustin (18 December 2017). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html "Terror under Amin's notorious State Research Bureau"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 May</span> 2019</span>.</cite></ref> Nga baweebwa amaanyi ekiragiro ekinene eky'Ogwokubiri 1971 ekyawa ba agenti ba gavumenti obuyinza bungi okukola, SRB yatulugunya n’okutta abantu bangi abateeberezebwa okuba abawakanya gavumenti, ekyaleetawo obusungu okwetoloola ensi yonna. <ref name="mugabe1" /> Ba agenti baatera okuwamba abantu nga babakaka okuyingira mu mmotoka ne bavuga ne bagenda. Olw'omulimu gwe yakola mu gavumenti ogw'okunyigiriza n'okutta abantu, SRB yatuuka okumanyibwa mu ngeri ey'okusekerera mu bantu ba Uganda nga "State Research Butchery". Akawuunti emu ey’omulembe guno yagamba nti SRB teyakolanga kunonyereza kwanamaddala, era bammemba baayo mu kifo ky’ekyo bakozesa obuyinza bwabwe okutulugunya abantu be baalinako obusungu. Mu Gwomukaaga 1974, ng'addamu okuseketerera obufuzi bwe mungeri ey'enjawulo ebyali byogerwa kukubuzibwawo kw'abantu bangi mu Uganda, Amin yatondawo akakiiko okumonyereza ebikwatagana kukutyobola obuyinza bwa Pulezidenti. Akakiiko kakomekereza nti SRB n'ekitongole ky'ebyokwerinda ekya gavumenti ekirala, ekitongole kya gavumenti eky'obutebenkevu, byebyali bivunanyizibwa kukubuzibwawo kwabantu okusinga. Ebikolebero ebyakolebwa SRB byali bimanyikiddwa ebitebe by'ensi ez'enjawulo mu [[Kampala]], newankubadde nga tebyafulumizibwa. Wadde olw'ekifananyi kya SRB ekibi , oluusi yasobola okugwa mu nkwe ezaali zigendereddwamu okuggya Amin mu ntebe. Mu 1977, yakizuula nti Bannayuganda abaali mu buwanganguse e Kenya baali bategese okulumba Uganda . SRB yalabula Pulezidenti nga bukyali, era amagye ga Uganda ne gasobola bulungi okugoba obulumbaganyi buno. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, SRB yeeyongera okuweebwa obuyinza. Ku nkomerero ya 1978, ba agenti baali bakoze ebibinja by’abamenyi b’amateeka ebyalwanagananga, era mu musango gumu bammemba ba SRB banyaga bbanka mu Kampala. SRB era teyafuna buwanguzi bungi mu kumalawo abantu abateeberezebwa okuba abalwanyisa Amin: Oluvannyuma lw’okugogola [[Mustafa Adrisi]] mu Gwokuna 1978, ba agenti ba SRB n’abaserikale b’oku mazzi ba Uganda baagezaako okutta abantu b’ekibinja kya Chui olw’okuba baali bateeberezebwa okuba nga bawagira okuwamba gavumenti eyawagira Adrisi, kyokka abajaasi ne bakubwa amasasi. Mu Gwokkumi 1978, okugezaako okukwata eyali minisita [[Moses Ali]] kwaviramu okufa kwa ba agenti 10, oluvannyuma lw'okukubagana amasasi n'abakuumi be. Mu [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lutalo lwa Uganda–Tanzania]] mu 1979, SRB yagezaako okuziyiza okusaasaana kw’obutabanguko mu bantu n’obulumbaganyi bw’abayeekera ku gavumenti ya Amin naye nga teyafuna buwanguzi. Ekitongole kino era kyafuna enkaayana endala ez’omunda, nga bammemba bagaana okwegatta ku lutalo era oluvannyuma ne bakwatibwa bannaabwe. Mu Gwokuna 1979, ba agenti ba SRB abasinga badduka mu Kampala ekibuga bwe kyagwa mu mikono gy'amagye g'abayeekera ba Tanzania ne Uganda. Wakati mu kusoberwa, abasibe abawerako basobola okutoloka mu budukulu obutalina bukuumi mu kitebe kya SRB. Nga wabulayo akaseera katono ba agenti abasembayo okugenda, baasuula bbomu mu bifo ebikuumirwamu abantu ku kitebe kya SRB, ne batta abasibe nga 100. Aba Tanzania baasumulula abantu 13 abawonawo. Gavumenti ya Uganda empya yasatulula SRB. Bannamawulire abatonotono bakyalira ekitebe kya SRB oluvannyuma lw’obufuzi bwa Amin okugwa. Baakizuula nti ebiwandiiko bitono byali bisaanyiziddwaawo, okuggyibwawo oba okukuumibwa mu kifo kino, nga bingi biri wansi bisaasaanye. Ebiwandiiko bino mwalimu obujulizi bungi obw’okutulugunya n’ettemu eryakolebwa ba agenti ba SRB. Omusasi w'olutalo Al J Venter yategeeza nti yatya nnyo olw'ebyo bye yalaba ku kitebe, n'awandiika nti "Mu myaka 20 egy'okukweka okukuba mu magye ga Afirika, sinnalaba kintu kyonna kiringa ekyo. Ne mu Biafra ". === Omukululo === Ba agenti ba SRB baayigganyizibwa oluvannyuma lw’okugwa kwa Amin, nga bangi battibwa mu ngeri emenya amateeka ebibinja by’abantu baabulijjo. Olw’aba Nyarwanda abaali mu kibiina kya SRB, Abanyarwanda baafuna erinnya ery’okuba ab’effujjo era abatemu mu Uganda. Oluvannyuma lw’okugobwa kwa Amin, erinnya lino lyakozesebwa okulaga obutuufu bw’effujjo n’okunyigirizibwa okulwanyisa Abanyarwanda mu myaka egyaddirira. == Entegeka n’enkola == [[File:Amin_Dadas_Torture_chambers.jpg|right|thumb|Ekisenge ekyatulugunyizibwangamu abantu ku mulembe gwa Amin mu 2021]] Mu 1979 ekitongole kino kyakozesa abasajja n’abakazi abawera 3,000 nga ba agenti, nga bangi ku bo Banubi era n'abasenze okuva e Rwanda. Ba agenti ba SRB abasajja batera okwambala galubindi enzirugavu, amasuuti ga Kaunda, essaati eziriko ebimuli, ne bell-bottoms . <ref name="mugabe1">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=18 December 2017 |title=Terror under Amin's notorious State Research Bureau |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html |access-date=1 May 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugabe2017">Mugabe, Faustin (18 December 2017). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html "Terror under Amin's notorious State Research Bureau"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 May</span> 2019</span>.</cite></ref> Omunoonyereza Andrew Rice yabogerako nga "abalabika era abatalina busobozi bumala". Abakozi abasinga baaweereza omwaka gumu mu SRB nga tebannaddamu kuweebwa bifo bya gavumenti birala. Ba agenti baavuganga emmotoka ez’omulembe nga ziriko obubonero obw’enjawulo. Ekitebe kya SRB kyali mu kizimbe ku lusozi [[Nakasero kasozi|Nakasero]] mu Kampala, okuliraana State Lodge Annex. <ref name="mugabe1">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=18 December 2017 |title=Terror under Amin's notorious State Research Bureau |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html |access-date=1 May 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugabe2017">Mugabe, Faustin (18 December 2017). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html "Terror under Amin's notorious State Research Bureau"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 May</span> 2019</span>.</cite></ref> Ekizimbe kyakyo ekikulu kyali kyasigibwa mu langi ya pinki eyakaayakana, era nga kiriko emiryango esatu nga kwotadde n'ekisenge ekinene ennyo ekiri wansi w'ettaka" nga muno mwe mwali obukuumi obw'amaanyi. Ekitongole kino kyasigaza omukutu omunene ogw’abakessi n’abawa amawulire, nga bakung’aanya amawulire agakwata ku bavuganya gavumenti n’ebikolobero by’ebyenfuna. <ref name="mugabe1">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=18 December 2017 |title=Terror under Amin's notorious State Research Bureau |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html |access-date=1 May 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugabe2017">Mugabe, Faustin (18 December 2017). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Terror-Amin-State-Research-Bureau-Itabuka-Obote/689844-4231282-j0o8hp/index.html "Terror under Amin's notorious State Research Bureau"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 May</span> 2019</span>.</cite></ref> Ba agenti ba SRB bagobereranga abagwira abaali bamanyiddwa mu Uganda, era baali bebavunanyizibwa ku kuwamba n'okutemula banji ku bo olw'okutebereza ebikolwa ebikyamu. Bwe yali asoma ebiwandiiko bya SRB oluvannyuma lw'olutalo lwa Uganda–Tanzania, Venter yategeeza nti enkola y'ekitongole kino ku bikwatagana ku mpapula yalina "Akabonero k'amatwale ga Bungereza akataliimu kubuusabuusa" era nga yali nteketeeke bulungi nnyo. Mu myaka gyayo egyaddirira, SRB yakozesa waakiri kompyuta emu. Ba agenti ba SRB batera okuwamba abantu nga babakaka okuyingira mu mmotoka ne bavuga ne bagenda. Ekitebe kya SRB kyafuuka kya ttutumu olw’okutyoboola eddembe ly’obuntu okwakolebwanga mu bisenge byakyo; Venter yakyogerako nga "olugendo olugenda mu geyena". Eyali omuyeekera Paul Oryema Opobo yakiyita "ekifo ekitavikamu". Abasibe baali "bakubwa amalusu, okukubwa, okuziyizibwa, okutulugunyizibwa oba okukubwa amasannyalaze okumala essaawa eziwera" nga tebannattibwa. Venter yayogera ku musibe omu eyalina "amaaso ge nga gaggyiddwamu ne screw driver ate ebitundu bye eby'ekyama nga biggyidwako ne garden shears." Abasibe abaafa bangi basuulibwa mu kibira okumpi ne Kampala. Nga enjaga nnyingi bwe yasangibwa ku kitebe oluvannyuma lwa Amin okugwa, bannamawulire b'amawanga g'obugwanjuba baalowooza nti ba agenti ba SRB baali banywedde ebiragalalagala "okunyweza" mu bwongo mu biseera by'okutulugunya. == Abantu ab’enjawulo == === Badayirekita === === Ba agenti === * [[Faruk Malik]]. * Salim Sebi. == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa ==   [[Category:Poliisi y'ekyama]] [[Category:Idi Amin]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] eyahgawmo64iwpp4etu8qnzs9ct57wb Category:Abaazaalibwa mu 1968 14 15053 62806 2026-07-15T12:39:08Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 62806 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazaalibwa mu 1968 5w9g7s58gom5kv4jxggt9nakf0z5wcs Category:Abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs 14 15054 62807 2026-07-15T12:40:39Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 62807 wikitext text/x-wiki Bano be bayizi abaasomera ku Yunivasite ya Uganda Martyrs ki1sqx0fbqzg5qchz50x80213mbwp3q Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi 14 15055 62808 2026-07-15T12:41:52Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 62808 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kumi mtblz221ahl2r72chspjf8psqp752av Category:Abantu abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda 14 15056 62809 2026-07-15T12:42:39Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 62809 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda 1ke7km9gwbr1mwy3g3f34cp9hhh1pdt Category:Baminisita abakyala mu Gavumenti ya Uganda 14 15057 62810 2026-07-15T12:43:36Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 62810 wikitext text/x-wiki Bano be baminisita abakyala mu Gavumenti ya Uganda qhm9vn5e93yjpxdujtgsmtc4xfl0ct9 Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere 14 15058 62813 2026-07-15T12:48:53Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 62813 wikitext text/x-wiki Bano be bayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere 3bryl7nr1v1506gn1lfn2y4h3en4h2m Category:Bannayuganda abawandiisi b'ennyimba 14 15059 62819 2026-07-15T12:56:32Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 62819 wikitext text/x-wiki Bano be bannayuganda abawandiisi b'ennyimba nhrqb9c6xqyk21u03c983amm6logdbj Category:Bannayuganda abakyala Abayimbi 14 15060 62820 2026-07-15T12:57:29Z 24RAY 11014 ngasseeko ekinnyonnyoko 62820 wikitext text/x-wiki Bano be bannayuganda abakyala Abayimbi kootdqjhztnr1az7f5qdjhd5ln07nd0 Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kyenjojo 14 15061 62827 2026-07-15T13:08:02Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 62827 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kyenjojo 8t2wf372dxuxyie8o2aisjgd1baru35 Category:Bannabyabufuzi abava mu kibiina kya National Resistence Movement 14 15062 62828 2026-07-15T13:08:41Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 62828 wikitext text/x-wiki Bano be bannabyabufuzi abava mu kibiina kya National Resistence Movement jiy3sbg3xpvbc484arbxy9lnemkta3n Isaac Madoi 0 15063 62848 2026-07-15T13:48:41Z Oliver Samson 10823 Created page with "{{Short description|Omubaka wa Palamenti wa Uganda}} {{Orphan|date=July 2026}} {{Infobox officeholder | name = Isaac Madoi | image = Isaac Madoi.jpg | image_size = | caption = | office = Omubaka wa Palamenti | constituency = Lutseshe County, Bududa District | parliament = Palamenti ya Uganda | term_start = 2021 | term_end = | predecessor = | successor = | party = National Resistance Movement }} '''Isaac Mad..." 62848 wikitext text/x-wiki {{Short description|Omubaka wa Palamenti wa Uganda}} {{Orphan|date=July 2026}} {{Infobox officeholder | name = Isaac Madoi | image = Isaac Madoi.jpg | image_size = | caption = | office = Omubaka wa Palamenti | constituency = Lutseshe County, Bududa District | parliament = Palamenti ya Uganda | term_start = 2021 | term_end = | predecessor = | successor = | party = National Resistance Movement }} '''Isaac Madoi''' Munnabyabufuzi Omunnayuganda era mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Madoi Isaac :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=316905 |access-date=2026-05-29 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> Aliko omubaka akiikirira Lutseshe County mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu [[Bududa District|Disitulukiti y'e Bududa]] okuva mu 2021,<ref name="parl-db">{{Cite web |title=Hon. Modoi Isaac |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IldsOGFBRnIrR3dZcjJoUFErWGJxT1E9PSIsInZhbHVlIjoiMDdPeUtnMFZpS2Z5TGo0UVd6ek44QT09IiwibWFjIjoiOGJmMjk4MmIxYzMwNzcxNTkxN2FkZGY5YzJiMjFkZGZlZTMwZjhlZmUzODE1YWUzN2YyODM1MDk3NzNjMDRkNCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-06-02 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> era akola mu Palamenti eya 11 eya Uganda.<ref name="parl-db" /> == Obulamu bw'Ebyobufuzi == Madoi yayingira mu byobufuzi mu kalulu k'okulonda okwa 2021 mu Uganda, gye yawaanirira ekifo kya Palamenti ekikiikirira Lutseshe County mu Disitulukiti y'e Bududa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Six Incumbent MPs in Bugisu Lose in NRM Primaries : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/six-incumbent-mps-in-bugisu-lose-in-nrm-primaries- |access-date=2026-05-29 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yalondebwa okuba Omubaka wa Palamenti ng'akiikirira ekibiina National Resistance Movement (NRM).<ref name=":0" /> Oluvannyuma lw'okulondebwa kwe, yakakasibwa okuba omubaka akiikirira Lutseshe County mu Palamenti ya Uganda.<ref name="parl-db" /><ref name=":0" /> == Emirimu mu Palamenti == Madoi mmemba wa Kakiiko k'Obuvunaanyizibwa bw'Ensimbi za Gavumenti Enkulu (Committee on Public Accounts – Central Government) mu Palamenti ya Uganda.<ref name="pac">{{Cite web |title=MEMBERSHIP OF THE PUBLIC ACCOUNTS COMMITTEE (CENTRAL GOVERNMENT) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20PUBLIC%20ACCOUNTS%20COMMITTEE%20%28CENTRAL%20GOVERNMENT%29.pdf |access-date=June 2, 2026 |website=parliament.go.ug}}</ref> Mu kifo kino, yeetaba mu kulondoola enkozesa ya ssente za gavumenti n'obuvunaanyizibwa mu by'ensimbi.<ref name="pac" /> Era yeetabye mu mboozi za Palamenti ezikwata ku bufuzi n'okusaasaanya obuyinza, naddala ku kuwa abantu obuweereza n'enkola za gavumenti ez'oku ttaka mu Uganda.<ref name="cmis">{{Cite web|url=https://cmis.parliament.go.ug/|title=Parliament of Uganda|website=cmis.parliament.go.ug}}</ref> Era yeeyongedde okwenyigira mu mboozi ez'okuwa abantu obuweereza, nga mw'otwalidde n'ebizibu mu by'obulamu (health system) n'obuvunaanyizibwa mu bitongole bya gavumenti mu Uganda.<ref name="cmis" /> == Ebikwata ko == {{reflist}} 7myj7a6pdia30vgkdwytapv71j0fh28 Category:Kyabazinga ow'e Busoga 14 15064 62877 2026-07-15T14:58:03Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya ba Kyabazinga be Busoga 62877 wikitext text/x-wiki Olupapula lwa ba Kyabazinga be Busoga kftuhg6ofwwfibtcfdna1l3t671p6qh Category:Abazaalibwa mu 1921 14 15065 62879 2026-07-15T14:59:38Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Abazaalibwa mu 1921" 62879 wikitext text/x-wiki Olukalala lw' abo Abazaalibwa mu 1921 ez2kdzaoy9lrj70v5imnp6n8ctbl9ff Category:Abaafa mu 2008 14 15066 62880 2026-07-15T15:00:41Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Abaafa mu 2008" 62880 wikitext text/x-wiki Olukalala lw' bo Abaafa mu 2008 n0u98ui4gwx33itzag26ljtczhp2q9x Category:Okufa kookolo mu Uganda 14 15067 62884 2026-07-15T15:02:53Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Okufa kookolo mu Uganda" 62884 wikitext text/x-wiki Olukalala lw' abo abaafa kookolo mu Uganda kb1o31nq7w1maxuev9q3jaedyailxlb Category:Abaserikale b’ekibiina kya Order of the British Empire 14 15068 62887 2026-07-15T15:04:13Z Kinenkey 10423 Ntozeewo etuluba lya "Abaserikale b’ekibiina kya Order of the British Empire" 62887 wikitext text/x-wiki Olukalala lw' Abaserikale b’ekibiina kya Order of the British Empire id3cck3e7ewnmtt8s9gvud4p5o5k1iw Category:Abaafa kookolo w'emimiro 14 15069 62889 2026-07-15T15:05:17Z Kinenkey 10423 Ntozeewo etuluba lya "Abaafa kookolo w'emimiro" 62889 wikitext text/x-wiki Olukalala lw' abo Abaafa kookolo w'emimiro pe8qtfx0zcx6ewgcvp095b55fcwn4qa Category:Abafuzi b’ennono ne bakabaka ba Uganda 14 15070 62891 2026-07-15T15:06:34Z Kinenkey 10423 Ntonzeewo etuluba lya "Abafuzi b’ennono ne bakabaka ba Uganda" 62891 wikitext text/x-wiki Olukalala lw' Abafuzi b’ennono ne bakabaka ba Uganda 3ckriu1uyrxfabr9j4ckaveh9vniv9v Category:Bannayuganda abaali abalamuzi 14 15071 62955 2026-07-15T19:11:53Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62955 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abaali abalamuzi. a3x2htnrt4anp2usfizhd960a28gs3w Category:Abantu okuva mu mambuka ga Yuganda 14 15072 62957 2026-07-15T19:12:28Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62957 wikitext text/x-wiki Abantu okuva mu mambuka ga Yuganda. m5ta0cpbx8ujouoxqdvstwg92bxap2s Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago 14 15073 62958 2026-07-15T19:13:07Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62958 wikitext text/x-wiki Abantu abava mu Disitulikiti y'e Agago. kql8nqdqbc490ew7z84squakqt5dfek Category:Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda 14 15074 62959 2026-07-15T19:13:42Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62959 wikitext text/x-wiki Abamyuuka b'abalamuzi mu Yuganda. jmtvbf0jm4px4idvvnj036f9h7632i7 Category:Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya Yuganda 14 15075 62960 2026-07-15T19:14:20Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62960 wikitext text/x-wiki Abaali abalamuzi mu kkooti ejjulirwamu eya. rrkx5g8hjiyc0x9d3f73nc2doav7znd Category:Abalamuzi abakulu mu Uganda 14 15076 62961 2026-07-15T19:14:58Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62961 wikitext text/x-wiki Abalamuzi abakulu mu Uganda. 3fix84yk4zyyzr3lmf92h14eraho86f Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Agago 14 15077 62962 2026-07-15T19:15:37Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62962 wikitext text/x-wiki Abantu okuva mu Disitulikiti y’e Agago. s9turwcjb1g1jueevv7thwsce26bth0 Uganda Airlines 0 15078 62966 2026-07-15T19:37:21Z Musuuza 11013 Musuuza moved page [[Uganda Airlines]] to [[Uganda Airlines (1976-2001)]]: Misspelled title: Baaliwandiika bubi 62966 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Uganda Airlines (1976-2001)]] ky1zgbltlmn4qbfiv0vxb1az41r4zan Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira 14 15079 62998 2026-07-16T06:58:43Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 62998 wikitext text/x-wiki Bano beebannayuganda abasajja abasamba omupiira 57dk502zlgnvxiga6xmtbh9w5i2fvpd Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1974 14 15080 63000 2026-07-16T07:00:58Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63000 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1974 07gpclufsyf0qn57bb9x3tfan2aql5k Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1978 14 15081 63001 2026-07-16T07:01:46Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63001 wikitext text/x-wiki Bano beebaasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1978 4cn1xoky3gvxd6culk4r2r52amf2hez Category:Abasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1976 14 15082 63003 2026-07-16T07:02:46Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63003 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi abaali mu mpaka ez'etabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika eza 1976 hbq0s07f1byfctln7ylm8i8fhb1zph9 Category:Abazannyi ba Express FC 14 15083 63004 2026-07-16T07:03:24Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63004 wikitext text/x-wiki Bano beebazannyi ba Express FC pakib20uqa8sgs3lmpcowh84rk3wock Category:Abazannyi ba Kampala Capital City Authority FC 14 15084 63005 2026-07-16T07:04:00Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63005 wikitext text/x-wiki Bano beebazannyi ba Kampala Capital City Authority FC ghjafmdnoq2gq2rnnhzk5utjofb0rl6 Category:Abazannyi b'omupiira abava mu Kampala 14 15085 63007 2026-07-16T07:04:44Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63007 wikitext text/x-wiki Bano beebazannyi b'omupiira abava mu Kampala sqylzuvpw1kmizbzc6e13ycp94ehv1q Category:Abannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga 14 15086 63008 2026-07-16T07:05:46Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63008 wikitext text/x-wiki Bano beebannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga 9u4yrxnraiu065zluhvxhmrv3hecezi Category:Abaazaalibwa mu 1952 14 15087 63010 2026-07-16T07:09:18Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63010 wikitext text/x-wiki Bano beebaazaalibwa mu 1952 3tt5xzv3agqaj92iszgluggz6bzzxhx Category:Abaasomerako ku New York University Abu Dhabi 14 15088 63023 2026-07-16T07:41:23Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63023 wikitext text/x-wiki Abaasomerako ku New York University Abu Dhabi 5dzm5hesu8sj1oli6y4dqokwfnpkbkq Category:Abazannyi ba firimu mu Kampala 14 15089 63024 2026-07-16T07:42:09Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63024 wikitext text/x-wiki Abazannyi ba firimu mu Kampala d208gj81nest4jop8picm7k3hjm4rgo Category:Abazaalwa mu 1993 14 15090 63057 2026-07-16T08:55:24Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63057 wikitext text/x-wiki Abazaalwa mu 1993 35m4msf8is46hslnbe9ch53rc7x34rk Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana 14 15091 63058 2026-07-16T08:56:03Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekijulizo 63058 wikitext text/x-wiki Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mityana ac4qnvaz33m7485g7ulwpjjqu7sd89k Category:Bannayuganda abakyala abazannya badminton 14 15092 63059 2026-07-16T08:56:41Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63059 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abakyala abazannya badminton lf9dsgeijdj214m2oo00g2j5wbusclk Category:Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games 14 15093 63061 2026-07-16T08:57:27Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63061 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za 2018 Commonwealth Games 0aigvxyt98pm9hspmjm6lg7tcxm3www Category:Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games 14 15094 63062 2026-07-16T08:58:00Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63062 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abeetaba mu mpaka za Commonwealth Games 9q67o4ij9z8ovb8z631xz3nc4tar0sf Category:Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019 14 15095 63063 2026-07-16T08:58:36Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63063 wikitext text/x-wiki Abazannyi ba badminton abeetaba mu mpaka za African Games 2019 n8cjy7waeu7dep33z7v89f2qg8iwfrd Category:Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019 14 15096 63064 2026-07-16T08:59:19Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63064 wikitext text/x-wiki Abaafuna emidaali mu mpaka za African Games 2019 alt9dh2waqugu9ljpihs1s3husv35jn Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abasibuka mu makkati ga Uganda 14 15097 63066 2026-07-16T08:59:56Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 63066 wikitext text/x-wiki Bannayuganda bannabyamizannyo abasibuka mu makkati ga Uganda o6undas0hqj3l40m0yl89hpu5k3o1pg Category:Bamaneja abaali badukanyizaako ttiimu ya Uganda ey'omupiira 14 15098 63074 2026-07-16T09:38:16Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63074 wikitext text/x-wiki Bano beebamaneja abaali badukanyizaako ttiimu ya Uganda ey'omupiira 07yhdhqox7qyat7qtcu7o9r41ejst5h Category:Bamaneja b'omupiira mu Uganda 14 15099 63075 2026-07-16T09:39:10Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63075 wikitext text/x-wiki Bano beebamaneja b'omupiira mu Uganda j5k8il5d4n5rxoykm6n81jdgacbu7hy Category:Bamaneja ba kiraabu ya SC Villa 14 15100 63076 2026-07-16T09:39:47Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63076 wikitext text/x-wiki Bano beebamaneja ba kiraabu ya SC Villa 9qn7r7ir6nnzg31vywr5xvvezcexjcc Category:Bamaneja ba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC 14 15101 63077 2026-07-16T09:40:21Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63077 wikitext text/x-wiki Bano beebamaneja ba kiraabu ya Kampala Capital City Authority FC 517ge4pdmdumupi9k5qbr7de9iujyuj Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Mukono 14 15102 63086 2026-07-16T10:20:47Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63086 wikitext text/x-wiki Bano beebantu abava mu disitulikiti y'e Mukono bidtu5dexvfnfadxqotjmy1tck4f0wh Category:Abasambi b'omupiira abasajja abali my ggwanga lya Iceland 14 15103 63087 2026-07-16T10:21:29Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko amatuluba 63087 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi b'omupiira abasajja abali my ggwanga lya Iceland 52dkwdevz8ochgotqdbtsdhxdvwlohg Category:Abasambi abali mu liigi ya Uganda eyababinywera 14 15104 63088 2026-07-16T10:22:34Z Samson Ssemakadde 6903 ngaseeko amatuluba 63088 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi abali mu liigi ya Uganda eyababinywera 93d36oygjyz98j9ak1y2hi2ks5b6o4z Category:Abasambi ba kiraabu ya SC Villa 14 15105 63089 2026-07-16T10:23:13Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63089 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi ba kiraabu ya SC Villa 27bwrgmfka8pjkjf6doqg3abs120h0t Category:Bannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga 14 15106 63090 2026-07-16T10:23:50Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63090 wikitext text/x-wiki Bano beebannayuganda abasajja abali ku ttiimu y'eggwanga 9u4yrxnraiu065zluhvxhmrv3hecezi Category:Abasambi ba Uganda Revenue Authority FC 14 15107 63091 2026-07-16T10:24:22Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63091 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi ba Uganda Revenue Authority FC php369rgzav49n3aehow38qprv5yddp Category:Abasajja abasamba ng'abawuwuttanyi mu Uganda 14 15108 63092 2026-07-16T10:25:03Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63092 wikitext text/x-wiki Bano beebasajja abasamba ng'abawuwuttanyi mu Uganda 1geu4z8i43rfrwi031owt9pg7vmrlbw Category:Abasambi ba Besta delid Karta 14 15109 63093 2026-07-16T10:25:38Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63093 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi ba Besta delid Karta 41okblcxbqm6pasgeppqlthi7q5o8pq Category:Abasambi ba kiraabu ya BUL Jinja FC 14 15110 63094 2026-07-16T10:26:14Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63094 wikitext text/x-wiki Bano beebasambi ba kiraabu ya BUL Jinja FC 7put2wma8brwtw2a08erc5g6f1lzt7w Category:Bannabyamizannyo nga bannayuganda ab'ekyasa ekya 21 14 15111 63095 2026-07-16T10:26:53Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63095 wikitext text/x-wiki Bano beebannabyamizannyo nga bannayuganda ab'ekyasa ekya 21 nmmi1cqq3axqxyiyp8qdg1yo4xt92t2 Category:Bannayuganda abasambi ebweru w'eggwanga 14 15112 63096 2026-07-16T10:27:27Z Samson Ssemakadde 6903 Ngaseeko amatuluba 63096 wikitext text/x-wiki Bano beebannayuganda abasambi ebweru w'eggwanga 946rz6j2t1r6moe2ar7nmhf358pfbz6 2011 0 15113 63106 2026-07-16T11:08:53Z Isksks 11291 Created page with "{{Databox}}'''2011''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu ==" 63106 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''2011''' gwe mwaka enkumi bbiri mu mukaaga mu kalenda ya Gregorian. == Okuzaalibwa == == Okufa == == Omukenkufu == ggfqmw4ppjplwzxe4f36ylya4gua4vu