Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.12
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Kenya
0
2997
65147
64940
2026-07-26T22:43:04Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65147
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero.
Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref name=":2">{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations.
Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga lino mmemba mu bitongole eby'enjawulo ebiwerako nga eky'amawanga amagatte ekya United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.<ref name="largest-economy">{{cite news|url=https://www.express.co.uk/news/world/2045350/africa-richest-country-kenya-overtake-ethiopia|title=One of Africa's 'richest' countries set to be overtaken by neighbour - £12bn more|work=Express|date=27 April 2025|accessdate=29 April 2025|author=Robinson, Rebecca}}</ref> Nga buli muntu alina ebyenfuna bya ddoola 2,110,<ref>{{Cite web |title=GNI per capita, Atlas method (current US$) – Kenya |url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GNP.PCAP.CD?locations=KE&year_high_desc=true |access-date=29 April 2025 |website=worldbank.org |publisher=World Bank}}</ref> eggwanga liri mu byenfuna bya wansi. Obulimi n'obulunzi bye bisinga okuwagira eby'enfuna by'eggwanga; eby'okunywa nga kyayi ne kaawa bye birime eby'ennono eby'okutunda, so ng'ate ebimuli byo byeisinga okukula naddala mu kubitunda ebweru w'eggwanga. Ekitongole ky'obuweereza, naddala eby'obulambuzi, nakyo kimu ku bintu ebisinga okukulaakulanya eby'enfuna by'eggwanga. Kenya mmemba mu East African Community trade bloc,<ref>{{cite web |title=East African Community |url=https://www.eala.org/uploads/The_Treaty_for_the_Establishment_of_the_East_Africa_Community_2006_1999.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224100426/https://www.eala.org/uploads/The_Treaty_for_the_Establishment_of_the_East_Africa_Community_2006_1999.pdf |archive-date=24 December 2023 |access-date=2023-12-19 |website=eala.org}}</ref><ref>{{cite web |title=East African Federation |url=https://www.eac.int/political-federation |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231215003829/https://www.eac.int/political-federation |archive-date=15 December 2023 |access-date=2023-12-19 |website=eac.int}}</ref> wadde ng'ebitongole ebimu eby'ensi yonna ebikola ku by'obusuubuzi bigitwala ng'emu ku nsi eziri mu Greater Horn of Africa.<ref>Maxwell, Daniel, and Ben Watkins. "Humanitarian information systems and emergencies in the Greater Horn of Africa: logical components and logical linkages." Disasters 27.1 (2003): 72–90.</ref> Afirika ye katale akaasinga obunene mu Kenya, nga kakulembeddwamu Omukago gwa Bulaaya.<ref>{{cite web |last1=Mwangi S. Kimenyi |last2=Francis M. Mwega |last3=Njuguna S. Ndung'u |date=May 2016 |title=The African Lions: Kenya country case study |url=http://www.brookings.edu/~/media/research/files/papers/2016/05/16-kenya-country-case-study/kenya-country-case.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527210738/http://www.brookings.edu/~/media/research/files/papers/2016/05/16-kenya-country-case-study/kenya-country-case.pdf |archive-date=27 May 2016 |access-date=23 May 2016 |publisher=The Brookings Institution}}</ref>
== Ennyanjula ==
Republic of Kenya erinnya lyayo liva ku lusozi Kenya. Erinnya eryasooka okuwandiikibwa mu kyasa kya 19 lyali "Kĩ-Nyaa" oba "Kĩlĩma- Kĩinyaa", ob'olyawo kubanga enkula y'olwazi oluddugavu n'omuzira ku ntikko zaalwo zaamujjukiza ebyoya bya maaya ensajja.<ref name="sullivan">{{cite book |last=Sullivan |first=Paul |year=2006 |title=Kikuyu Districts |publisher=Mkuki na Nyota Publishers |location=Dar es Salaam, Tanzania}}</ref> Mu lulimi lw'Abakikuyu olw'edda, ekigambo 'nyaga' oba nga bwe kitera okukozesebwa 'manyaganyaga' kikozesebwa okunnyonnyola ekintu ekyaka ennyo. Abagikuyu, ababeera mu bisulo bya Mt. Kenya, bakiyita Kĩrĩma Kĩrĩnyaga (mu bujjuvu 'olusozi olwaka ennyo') mu lulimi lw'Abakikuyu, so ng'ate Abembu bakiyita "Ki-nyaga" oba Kirima Kinyaga. Amannya gano gonna gasatu galina amakulu ge gamu.<ref>{{cite web |title=History |url=http://www.kenyaembassy.com/aboutkenyahistory.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160526191351/http://www.kenyaembassy.com/aboutkenyahistory.html |archive-date=26 May 2016 |access-date=13 May 2016}}</ref>
Ludwig Krapf yawandiika erinnya nga Kenia ne Kegnia.<ref name="Krapf">{{cite book |last=Krapf |first=Johann Ludwig |author-link=Johann Ludwig Krapf |year=1860 |title=Travels, Researches, and Missionary Labours in Eastern Africa |publisher=Frank Cass & Co. Ltd |location=London}}</ref><ref name="krapf_452">{{cite journal |last=Krapf |first=Johann Ludwig |author-link=Johann Ludwig Krapf |date=13 May 1850 |title=Extract from Krapf's diary |journal=Church Missionary Intelligencer |volume=i |page=452}}</ref><ref name="foottit">{{Cite book |last=Foottit |first=Claire |year=2006 |title=Kenya |publisher=Bradt Travel Guides Ltd |isbn=978-1-84162-066-4 |series=The Brade Travel Guide |orig-year=2004}}</ref> Abamu bagambye nti kino kyali kiwandiiko ekituufu eky’eddoboozi lya Afirika /ˈkɛnjə/.<ref>{{Cite journal |last=Ratcliffe, B. J. |date=January 1943 |title=The Spelling of Kenya |journal=Journal of the Royal African Society |volume=42 |issue=166 |pages=42–44 |jstor=717465}}</ref> Mmaapu eyakubibwa mu 1882 nga yakubibwa Joseph Thompsons, munnassaayansi Omusikooti era omunoonyereza ku butonde, yalaga Mt. Kenya nga Mt. Kenia. Erinnya ly'olusozi ly'akkirizibwa, pars pro toto, ng'erinnya ly'eggwanga. Teryakozesebwa nnyo mu biseera by'obukulembeze bw'amatwale, eggwanga bwe lyali liyitibwa East African Protectorate. Erinnya ly'eggwanga lyakyusibwa ne lifuuka Ettwaale lya Kenya mu 1920.
== Ebyafaayo ==
'''Ebyafaayo aby'edda'''
Ebika bya Hominid, gamba nga Homo habilis (fl. 1.8 okutuuka ku myaka obukadde 2.5 emabega) ne Homo erectus (fl. obukadde 1.9 okutuuka ku myaka 350,000 emabega), oboolyawo bajjajja ba Homo sapiens ow'omulembe guno, baali babeera mu Kenya mu kiseera kya Pleistocene.<ref name="Isaac">{{Cite book |last=Glynn Llywelyn Isaac |first=Barbara Isaac |year=1977 |title=Olorgesailie: archeological studies of a Middle Pleistocene lake basin in Kenya |url=https://books.google.com/books?id=qwEoAQAAMAAJ&pg=PAxiii |publisher=University of Chicago Press |isbn=978-0-226-38483-2 |page=xiii |access-date=26 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415094804/https://books.google.com/books?id=qwEoAQAAMAAJ&pg=PAxiii |archive-date=15 April 2023 |url-status=live}}</ref> East Africa, omuli ne Kenya, y'emu ku bitundu ebisinga okuba eby'edda gye balowooza nti abantu ab'omulembe guno (Homo sapiens) baabeeranga. Mu 1984, mu kiseera ky'okuziikuula eby'edda ku Nnyanja Turkana, munnabyafaayo Richard Leakey, ng'ayambibwako Kamoya Kimeu, yazuula Omulenzi w'e Turkana, ekiwuduwudu kya Homo erectus eky'emyaka obukadde 1.6. East Africa, nga mw'otwalidde ne Kenya, y'emu ku bitundu ebyasooka abantu ab'omulembe (Homo sapiens) gye bateebereza okuba nga baabeerangamu. Obujulizi obulala obukwata ku byafaayo bya Kenya eby'edda byazuulibwa mu 2018, nga muno mwe muli okweyoleka kw'ebikolwa eby'omulembe, omuli okusuubulagana okw'ewala (okwali kuzingiramu ebyamaguzi nga obsidian), okukozesa langi ez'enjawulo, era oboolyawo n'okukola obusaale obukubibwa, emyaka nga 320,000 egiyise. Abawandiisi b'okunoonyereza kwa mirundi esatu okwakolebwa mu 2018 ku kifo kino bagamba nti ebikolwa eby’ekikugu era eby’omulembe byali byatandika dda mu Afirika awo nga mu kiseera eky’okweyoleka kwa Homo sapiens.<ref name="NPR-593591796">{{Cite news|last=Chatterjee|first=Rhitu|author-link=Rhitu Chatterjee|date=15 March 2018|title=Scientists Are Amazed By Stone Age Tools They Dug Up In Kenya|work=[[NPR]]|url=https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2018/03/15/593591796/scientists-are-amazed-by-stone-age-tools-they-dug-up-in-kenya|url-status=live|access-date=15 March 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180315193655/https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2018/03/15/593591796/scientists-are-amazed-by-stone-age-tools-they-dug-up-in-kenya|archive-date=15 March 2018}}</ref><ref name="The Atlantic-555674">{{Cite news|last=Yong|first=Ed|author-link=Ed Yong|date=15 March 2018|title=A Cultural Leap at the Dawn of Humanity – New finds from Kenya suggest that humans used long-distance trade networks, sophisticated tools, and symbolic pigments right from the dawn of our species.|work=[[The Atlantic]]|url=https://www.theatlantic.com/science/archive/2018/03/a-deeper-origin-of-complex-human-cultures/555674/|url-status=live|access-date=15 March 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20201117002023/https://www.theatlantic.com/science/archive/2018/03/a-deeper-origin-of-complex-human-cultures/555674/|archive-date=17 November 2020}}</ref><ref name="Brooks">{{Cite journal |vauthors=Brooks AS, Yellen JE, Potts R, Behrensmeyer AK, Deino AL, Leslie DE, Ambrose SH, Ferguson JR, d'Errico F, Zipkin AM, Whittaker S, Post J, Veatch EG, Foecke K, Clark JB |year=2018 |title=Long-distance stone transport and pigment use in the earliest Middle Stone Age |journal=Science |volume=360 |issue=6384 |pages=90–94 |bibcode=2018Sci...360...90B |doi=10.1126/science.aao2646 |issn=0036-8075 |pmid=29545508 |doi-access=free}}</ref>
Abantu abaasooka okubeera mu Kenya eya leero baali bajjajja abayizzi era abakunguzi, abafaanana n’aboogera Olukhoisan olw’omulembe guno. Oluvannyuma beegattibwako abayizzi era abakunguzi ab’omu Bukiikaddyo bwa Nilotic, gamba nga Abaogiek, abaateekawo enkolagana ey’amaanyi era ey’obuwangwa mu bibira by’omu nsozi ebbanga ddene nga abantu abalala abasenguka tebannatuuka.<ref>{{Cite web |last=International |first=Survival |title=Ogiek |url=https://www.survivalinternational.org/peoples/ogiek |access-date=2026-02-05 |website=www.survivalinternational.org |language=en}}</ref><ref name="EhretC18">Ehret, C. (2002) ''The Civilizations of Africa: a History to 1800'', University Press of Virginia, {{ISBN|0-8139-2085-X}}.</ref> Abantu bano oluvannyuma baasikizibwa abalimi era abalunzi abava mu Cushitic (abazadde b'abo aboogera Olucushitic mu Kenya), abaava mu Kkono lya Afirika.<ref name="EhretHRSC">Ehret, C. (1980) ''The historical reconstruction of Southern Cushitic phonology and vocabulary'', Kölner Beiträge zur Afrikanistik 5, Bd., Reimer, Berlin.</ref> Mu kiseera ekya mu Holocene, embeera y'obudde mu kitundu kino yakyuka okuva mu mbeera ey'ekyeya okudda mu mbeera ey'obunnyogovu. Kino kyawa omukisa okukulaakulanya obuwangwa nga obulimi n'okulunda mu mbeera ennungi.<ref name="EhretC182">Ehret, C. (2002) ''The Civilizations of Africa: a History to 1800'', University Press of Virginia, {{ISBN|0-8139-2085-X}}.</ref>
Abalunzi aboogera Olunilotic baatandika okusengukira mu Kenya okuva mu Nile Valley ne Ethiopian Highlands nga bukyali nga mu 2000 BC. Abaasooka okutuuka baali Southern Nilotes (abajjajja b’Abakalenjin), nga baddirirwa amayengo g’Abanilotic ab’Ebuvanjuba n’ab’Ebugwanjuba.<ref>{{Citation|last=Shinnie|first=P. L.|chapter=The Nilotic Sudan and Ethiopia, c. 660 bc to c. ad 600|date=1979|title=The Cambridge History of Africa: Volume 2: From c.500 BC to AD 1050|volume=2|pages=210–271|editor-last=Fage|editor-first=J. D.|chapter-url=https://www.cambridge.org/core/books/cambridge-history-of-africa/nilotic-sudan-and-ethiopia-c-660-bc-to-c-ad-600/D5BD637ADF06F3E53E0C57C7FB526D2E|access-date=2026-02-05|series=The Cambridge History of Africa|place=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-21592-3}}</ref><ref name="EhretCHS2">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref><ref name="AmbroseALR">Ambrose, S.H. (1982). "Archaeological and linguistic reconstructions of history in East Africa." In Ehert, C., and Posnansky, M. (eds.), ''The archaeological and linguistic reconstruction of African history'', University of California Press, {{ISBN|0-520-04593-9}}.</ref><ref name="AmbroseSG">Ambrose, S.H. (1986) ''Sprache und Geschichte in Afrika'' 7.2, 11.</ref> Leero, amawanga g'Abanilotic mu ggwanga mulimu Abakalenjin, Abasamburu, Abaluo, Abaturkana, Abamasaai n'abalala.<ref name="ILO">{{cite book |date=2000 |title=Traditional occupations of indigenous and tribal peoples: Emerging trends |url={{google books|plainurl=y|id=_84Gg-o5BhYC|page=55}} |publisher=International Labour Organization |isbn=9789221122586}}</ref>
Mu kyasa ekyasooka AD, abalimi aboogera Olubantu baali basenguse ne bayingira mu kitundu ekyo, mu kusooka ku lubalama lw'ennyanja ya Kenya.<ref name="EhretACA">Ehret, C. (1998) ''An African Classical Age : Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400.'', University Press of Virginia, Charlottesville, pp. xvii, 354, {{ISBN|0-8139-2057-4}}.</ref> Abantu aboogera Olubantu baali bavudde mu Bugwanjuba bwa Africa okwetooloola Omugga Benue mu kifo ekiri kati mu Buvanjuba bwa Nigeria ne mu Bugwanjuba bwa Cameroon.<ref name="WayneSmith">Smith, C. Wayne (1995) ''Crop Production: Evolution, History, and Technology'', John Wiley & Sons, p. 132, {{ISBN|0-471-07972-3}}.</ref> Okusenguka kw'Abantu kwaleeta enkulaakulana empya mu byobulimi n'okukola ebyuma mu kitundu ekyo.[1] Leero, ebibinja by'Abantu mu ggwanga mwe muli Kikuyu, Luhya, Kamba, Kisii, Meru, Kuria, Aembu, Ambeere, Wadawida-Watuweta, Wapokomo, ne Mijikenda, n'ebirala bingi.
Ebifo ebikulu eby'edda ennyo mu Kenya mulimu ekifo (ekiyinza okuba nga kyekuusa ku bya ssaayansi ne kubala emmunyeenye) Namoratunga ku luuyi lw'eBugwanjuba olw'Ennyanja Turkana ne kibuga Thimlich Ohinga mu Kaunti ya Migori.
'''Ekiseera ky'obusuubuzi bwa Swahili.'''
Olubalama lw'ennyanja ya Kenya lwali amaka g'abantu abaweesa ebyuma n'abalimi Ababantu abalima emmere ey'okulya awaka, abayizzi, n'abavubi abawangiranga eby'enfuna by'ekitundu nga bayita mu bulimi, obuvubi, okuweesa ebyuma, n'okusuubulagana n'amawanga ag'ebweru. Ebitundu bino bye byakola ebibuga ebyasooka mu kitundu kino, ebyali bimanyiddwa nga Azania.<ref name="WayneSmith" />Abantu Abaswayiri baali ba mawanga ag’enjawulo mu Afirika ne Asia (naddala Persia) nga ebyava mu ndagabutonde bwe byalaga.<ref>{{cite journal |last1=Brielle |first1=E.S. |last2=Fleisher |first2=J. |last3=Wynne-Jones |first3=S. |display-authors=etal |year=2023 |title=Entwined African and Asian genetic roots of mediaeval peoples of the Swahili coast |journal=Nature |volume=615 |issue=7954 |pages=866–873 |bibcode=2023Natur.615..866B |doi=10.1038/s41586-023-05754-w |pmc=10060156 |pmid=36991187 |doi-access=free}}</ref>
Mu kyasa ekyasooka CE, ebisinga obungi ku bibuga n'obwakabaka obw'omu kitundu ekyo, gamba nga [[Mombasa]], [[Malindi]], ne [[Zanzibar]], byatandika okussaawo enkolagana ey'obusuubuzi n'Abawalabu. Kino kyaviirako enkulaakulana mu by'enfuna mu mawanga ga Swahili, okuleetawo Obusiraamu, engeri Abawalabu gye baakosaamu olulimi lwa Swahili, okusaasaanya ebyobuwangwa, awamu n'ebibuga n'obwakabaka obw'omu kitundu ekyo okufuuka abantu abali mu kibiina ekinene eky'obusuubuzi.<ref>{{cite web |title=History and Origin of Swahili – Jifunze Kiswahili |url=http://www.swahilihub.com/JifunzeKiswahili/-/1306806/1333292/-/jbyx02z/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160621021817/http://www.swahilihub.com/JifunzeKiswahili/-/1306806/1333292/-/jbyx02z/-/index.html |archive-date=21 June 2016 |access-date=17 July 2016 |publisher=swahilihub.com}}</ref><ref name="Nanjira">{{cite book |last=Nanjira |first=Daniel Don |date=2010 |title=African Foreign Policy and Diplomacy from Antiquity to the 21st Century |url=https://books.google.com/books?id=LZuxGsXVPoMC&pg=PA114 |publisher=ABC-CLIO |isbn=9780313379826 |access-date=26 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415153548/https://books.google.com/books?id=LZuxGsXVPoMC&pg=PA114 |archive-date=15 April 2023 |url-status=live}}</ref> Bannabyafaayo bangi baali bamaze ebbanga nga bakkiriza nti ebibuga byali bitandikiddwawo abasuubuzi Abawalabu oba Abaperusi, naye obujulizi bw'ebyafaayo buviiriddeko abayivu okutegeera ebibuga ng'ekintu ekyava mu ggwanga eryo era wadde nga lyakosebwa nnyo abasuubuzi olw'okusuubulagana, lyasigala nga lirina ebyobuwangwa by'Ababantu.<ref>{{cite journal |last=Spear, Thomas |year=2000 |title=Early Swahili History Reconsidered |journal=The International Journal of African Historical Studies |volume=33 |issue=2 |pages=257–290 |doi=10.2307/220649 |jstor=220649}}</ref>
Ebiwandiiko ebisinga obukadde ebyawandiikibwa mu biseera ebyo. Okugeza, waliwo ekiwandiiko ekya ddewo mu Msikiti wa Pwani mu Lamu nga kirina ebiseera bya 1370 oba 1371 AD (772 AH).<ref name=":5">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ebyafaayo bino eby'edda nga tebannaba kufugibwa Bazungu byawandiikibwa mu lulimi Oluwalabu naye nga birimu ebigambo by'Oluswayiri, nga bwe kiragibwa mu kiwandiiko eky'omu 1462 AD (866 AH) eky'okuziika Mwana wa Bwana binti Mwidani ku Kizinga ky'e Mombasa.<ref name=":5" />
Obwakabaka bwa Kilwa Sultanate bwali bwakabaka obwaliwo mu biseera eby'edda nga businga kubeera mu Kilwa, mu Tanzania ow'omulembe guno. Obuyinza bwabwo bwe bwali businga obunene, obuyinza bwabwo bwali busukka mu buwanvu bwonna obw'olubalama lw'ennyanja Swahili, omwo nga mwe muli ne Kenya.<ref>شاكر مصطفى, ''موسوعة دوال العالم الأسلامي ورجالها الجزء الثالث'', (دار العلم للملايين: 1993), p. 1360</ref> Okutandika mu kyasa eky'ekkumi, abafuzi b'omu Kilwa baali bagenda kuzimba emizikiti egy'ebbeeyi era batandikewo n'ensimbi ez'ekikomo.<ref>{{cite book |last=Nicolini |first=Beatrice |date=1 January 2004 |title=Makran, Oman, and Zanzibar: Three-Terminal Cultural Corridor in the Western Indian Ocean, 1799–1856 |url=https://books.google.com/books?id=kVwhcDDhHQkC&pg=PA62 |publisher=BRILL |isbn=9789004137806 |page=62 |access-date=26 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518180826/https://books.google.com/books?id=kVwhcDDhHQkC&pg=PA62#v=onepage&q&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref>
Oluswayiri, olulimi olw'abantu abava mu lubu lw'aba Bantu abalina ebigambo by'Olwalabu, Oluperusi, n'ebigambo ebirala eby'omu Buwalabu ow'omu Masekkati ne South Asia, oluvannyuma olwakulaakulanyizibwa ng'olulimi olwogerwa mu by'obusuubuzi wakati w'abantu ab'enjawulo.<ref name="WayneSmith" />Okuva ku ntandikwa y'ekyasa ekya 20, Oluswayiri era lwakulaakulanya ebigambo bingi n'ebigambo ebirala ebiva mu Lungereza, bingi ku byo nga byava mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale g'Abangereza.<ref>{{cite journal |last=Gower |first=R.H. |date=April 1952 |title=Swahili Borrowings from English |url=https://www.jstor.org/stable/1156242 |url-status=live |journal=Africa |volume=22 |issue=2 |pages=154–157 |doi=10.2307/1156242 |jstor=1156242 |s2cid=146513246 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813062137/https://www.jstor.org/stable/1156242 |archive-date=13 August 2022 |access-date=13 August 2022}}</ref>
'''Abapotigo abasookawo'''
Abaswayiri baazimba Mombasa ne bagifuula ekibuga eky'omwalo ekikulu ne batandikawo enkolagana y'ebyobusuubuzi n'ebibuga ebirala ebiri okumpi, wamu n'ebifo by'ebyobusuubuzi mu Persia, Arabia, ne India.<ref>{{cite book |last=Alsayyad, Nezar |date=30 March 2001 |title=Hybrid Urbanism |url=https://books.google.com/books?id=6u3CRDloG-YC&pg=PA22 |publisher=Greenwood Publishing Group |isbn=978-0-275-96612-6 |access-date=26 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518180717/https://books.google.com/books?id=6u3CRDloG-YC&pg=PA22 |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Mu kyasa eky'ekkumin'etaano, omuvuzi w'eryato Omupotugo Duarte Barbosa yawandiika nti "Mombasa kifo kya bizinensi nnyingi era kirina omwalo omulungi ogubeeramu amaato amatono aga buli ngeri era n'amaato amanene, byombi ebiva e Sofala n'ebirala ebiva e Cambay ne Melinde n'ebirala ebisala okugenda ku kizinga Zanzibar." <ref>{{cite book |last=Ali, Shanti Sadiq |year=1996 |title=The African Dispersal in the Deccan |url={{google books|plainurl=y|id=3CPc22nMqIC|page=24}} |publisher=Orient Blackswan |isbn=978-81-250-0485-1}}{{Dead link|date=February 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
Ekibuga ekikulu ekiri ku lubalama lw'ennyanja ya Kenya ye Malindi. Kibadde kifo kikulu eky'Abaswayiri okuva mu kyasa 14, era ekibuga kino lumu kyavuganya ne Mombasa mu kufuga ekitundu kya African Great Lakes. Malindi okuviira ddala mu byafaayo ebadde ekibuga ekirimu omukwano eri amawanga ag'ebweru. Mu 1414, omusuubuzi era omunoonyereza Omuchina Zheng He, ng'akiikirira Obwakabaka bwa Ming, yalambula olubalama lw'ennyanja y'omu Buvanjuba bwa Afirika ku emu ku ŋŋendo ze ez'okunoonya eby'obugagga.<ref>{{cite web |date=16 January 2001 |title=PBS website |url=https://www.pbs.org/wgbh/nova/article/ancient-chinese-explorers/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20151008050639/http://www.pbs.org/wgbh/nova/ancient/ancient-chinese-explorers.html |archive-date=8 October 2015 |access-date=12 October 2015 |publisher=[[PBS]]}}</ref> Malindi era y'ayaniriza omunoonyerezi Omupotugo Vasco da Gama mu 1498.
Mu kyasa eky'ekkumin'omusanvu, olubalama lw'ennyanja Swahili lwa wambibwa Abawalabu aba Omani, abaagaziya okusuubula abaddu okusobola okutuukiriza eby'etaago by'ennimiro mu Oman ne Zanzibar.<ref>"[https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies Slavery (sociology)] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150602182633/https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|date=2 June 2015}}". ''Encyclopædia Britannica'' Online.</ref> Mu kusooka, abasuubuzi bano baali basinga kuva Oman, naye oluvannyuma bangi baava Zanzibar (gamba nga Tippu Tip).<ref>[https://web.archive.org/web/20180119091452/http://ngm.nationalgeographic.com/ngm/data/2001/10/01/html/ft_20011001.6.html Swahili Coast] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180119091452/http://ngm.nationalgeographic.com/ngm/data/2001/10/01/html/ft_20011001.6.html|date=19 January 2018}}. ''National Geographic''.</ref> Okugatta ku ekyo, Abapotigo baatandika okugula abaddu okuva mu basuubuzi Abawalabu aba Omani ne Zanzibar mu kwanukula okutaataaganyizibwa okwaleetebwa Abangereza abaali bawakanya okusuubula abaddu.
'''Ekyaasa ekya 18 ne 19'''
Mu kyasa eky'ekkumin'omunaana n'eky'ekkumin'omwenda, abantu Abamasai baasengukira mu bitundu bya Kenya eby'omu Masekkati n'eby'omu Bukiikaddyo bw'ekiwonvu, nga bava mu kitundu ekiri mu Bukiikakkono bw'Ennyanja Rudolf (kati Ennyanja Turkana). Wadde nga baali batono, baasobola okuwamba ettaka ddene mu bitundu ebyo, abantu gye batalwaana nnyo oba okuwalira. Abantu b'omu Nandi baasobola okuziyiza Abamasai, so ng'ate abantu b'omu Taveta baddukira mu bibira ebiri ku luuyi lw'eBuvanjuba olw'Olusozi Kilimanjaro, wadde nga oluvannyuma baawalirizibwa okuva ku ttaka olw'okutiisibwatiisibwa okuleetebwa obulwadde bwa kawumpuli. Okubalukawo kw'ekimu ku bino; eddwadde z'ebisolo (rinderpest) oba endwadde z'amawuggwe (pleuropneumonia) kwakosa nnyo ente z'Abamasai, so ng'ate ekirwadde kya kawumpuli kyakosa nnyo Abamasai b'ennyini. Oluvannyuma lw'okufa kwa Masai Mbatian, omukulu laibon (omusawo w'ekinnansi), Abamasai baayawukana ne batandiika okulwanagana. Abamasai baaleetawo obukuubagano bungi mu bitundu bye baawambanga; wadde kyali kityo, waaliwo enkolagana wakati w'ebibinja nga abantu ba Luo, abantu ba Luhya, n'abantu ba Gusii. Enkolagana eno yeeyolekera mu bigambo ebifaanagana ebikozesebwa ku bintu eby'omulembe n'enkola z'ebyenfuna ezifaanagana.[1] Wadde nga abasuubuzi Abawalabu baasigala mu kitundu ekyo, emikutu gy'obusuubuzi gyataataaganyizibwa Abamasai ab'obulabe, wadde nga waaliwo enkolagana wakati w'ebibinja nga abantu ba Luo, abantu ba Luhya, n'abantu ba Gusii. Enkolagana eno yeeyolekera mu bigambo ebifaanagana ebikozesebwa ku bintu eby'omulembe n'enkola z'ebyenfuna ezifaanagana.<ref>{{cite journal |last=Ndeda |first=Mildred |year=2019 |title=Population movement, settlement and the construction of society to the east of Lake Victoria in precolonial times: the western Kenyan case |url=https://journals.openedition.org/eastafrica/473 |url-status=live |journal=The East African Review |issue=52 |pages=83–108 |doi=10.4000/eastafrica.473 |s2cid=198396394 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813063130/https://journals.openedition.org/eastafrica/473 |archive-date=13 August 2022 |access-date=13 August 2022 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga abasuubuzi Abawalabu baasigala mu kitundu ekyo, emikutu gy'obusuubuzi gyataataaganyizibwa Abamasai ab'obulabe, wadde nga waaliwo enkolagana wakati w'ebibinja bino ebyaali byeyawudde nga basuubuligana naddala amasanga.<ref>{{cite journal |last=Beachey |first=R.W. |date=1967 |title=The East African Ivory Trade in the Nineteenth Century |journal=The Journal of African History |volume=8 |issue=2 |pages=269–290 |doi=10.1017/S0021853700007052 |s2cid=162882930}}</ref>
Abagwira abaasooka okuyita ku Masai be Johann Ludwig Krapf ne Johannes Rebmann, abaminsani Abagirimaani babiri abaateekawo omulimu mu Rabai, si kya wala nnyo okuva e Mombasa. Ababiri bano be abasooka okulaba Olusozi Kenya.<ref>{{cite encyclopedia|title=Johannes Rebmann|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url=https://www.britannica.com/biography/Johannes-Rebmann|access-date=15 August 2022|edition=Online|archive-date=13 August 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220813063129/https://www.britannica.com/biography/Johannes-Rebmann|url-status=live}}</ref>
'''Etwaale lya Bugirimaani (1885-1890)'''
Obwakabaka bwa Bugirimaani bwassaawo obukuumi ku by'obugagga Sultan wa Zanzibar bye yali alina ku mwalo mu 1885, nga kino ky'agobererwa okutuuka kw'ekitongole Imperial British East Africa Company mu 1888. Okuvuganya kw'amatwale kwaziyizibwa mu ndagaano eyakolebwa eya Heligoland–Zanzibar Treaty, kale Bugirimaani n'ewaayo ebifo byayo eby'oku lubalama lw'ennyanja eri Bungereza mu 1890.
'''Olutalo lw'aba Nandi (1890-1906)'''
Olutalo lw'aba Nandi (1890–1906), era lumanyiddwa nga Olutalo lwa Kalenjin, kwe kwali okulwana okwasinga okumala ebbanga eddene mu okuzimba obufuzi bw'amatwale mu East Africa. Okumala emyaka nga 20, abantu ba Nandi ne Kipsigis—nga bakulemberwa Orkoiyot Koitalel Arap Samoei baalwanirira ettaka lyabwe mu bitundu by'ebugwanjuba ebirimu ensozi mu Kenya's Rift Valley. Nga bakozesa olutalo olw'ekiyekera n'okusaanyaawo okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Uganda, baasobola okulemesa obukulembeze bw'Abangereza okumala emyaka egisukka mu abiri.<ref>{{Cite news|last=TOO|first=-TITUS|title=Koitalel Samoei: Nandi legend who fought colonialists|url=http://standardgroup.co.ke/?articleID=2000095797&story_title=koitalel-samoei-nandi-legend-who-fought-colonialists&pageNo=2|archive-url=https://web.archive.org/web/20161107012352/http://standardgroup.co.ke/?articleID=2000095797&story_title=koitalel-samoei-nandi-legend-who-fought-colonialists&pageNo=2|archive-date=2016-11-07|access-date=2026-02-05|work=Standard Digital News|language=en}}</ref><ref>{{Cite book |last=A. T. Matson |date=1972 |title=Nandi resistance to british rule 1890-1906 |url=http://archive.org/details/nandiresistancet0000atma |publisher=East african publishing house |others=Internet Archive}}</ref>
Newankubadde waaliwo "okulumba okw'okubonereza abagyeemu," Abangereza baali tebasobola kutuuka ku buwanguzi obwa bulijjo mu by'amagye ku balwanyi Abakalenjin. Olutalo lw'akomekkerezebwa oluvannyuma lw'okuyita mu bbago lya Treachery nga 19 Ogwomwenda, 1905, nga Colonel Richard Meinertzhagen yasendasenda Samoei okugenda mu lukiiko olwali lugendereddwamu okuleetawo emirembe naye n'amutta. Oluvannyuma lw'ekyo, omulambo gwa Samoei gwatemwako omutwe era omutwe gwe gwatwalibwa e London ng'ekijjukizo ky'amatwale, nga kino kyali kikomo ku bulumbaganyi bw'amaggye obw'obukambwe obwakolebwa Abakalenjin era ne kisobozesa Abangereza okuteekawo obukulembeze mu kitundu ekyo.<ref>{{Cite web |title=CardBiz.ca |url=https://cardbiz.ca/ |access-date=2026-02-05 |website=cardbiz.ca}}</ref><ref>{{Cite web |title=Koitalel Arap Samoei: The Story of the Greatest Nandi Orkoiyot |url=https://artsandculture.google.com/story/koitalel-arap-samoei-the-story-of-the-greatest-nandi-orkoiyot/cwVx0MJXzdrAKA |access-date=2026-02-05 |website=Google Arts & Culture |language=en}}</ref>
'''British Kenya (1888-1962)'''
Okuskyusibwa okuva e Bugirimaani okudda e Bungereza kwaddirirwa okuzimba egaali y'omuka eya Uganda Railway ng'eyita mu ggwanga.<ref name="Encyclopædia Britannica">Encyclopædia Britannica</ref>
Okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka kwawakanyizibwa ebika by'abantu ebimu—nga bwe kiri ku Nandi, eyakulemberwa Orkoiyot Koitalel Arap Samoei okuva mu 1890 okutuuka mu 1900—naye Abangereza oluvannyuma baaluzimba. Aba Nandi be baali ekika ky'abantu ekyasooka okuteekebwa mu kkuumiro ly'abantu ab'obuwangwa okubalemesa okutaataaganya okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka.<ref name="Encyclopædia Britannica" />
Mu kiseera ky'okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka, waaliwo okuleeta abakozi Abayindi, abaawa omulimu omunene ogw'abakozi abakugu abaali beetaagibwa mu kuzimba.<ref name="R. Mugo Gatheru 2005">[[R. Mugo Gatheru]] (2005) ''Kenya: From Colonization to Independence, 1888–1970'', McFarland, {{ISBN|0-7864-2199-1}}</ref> Bano n'abasinga obungi ku bazzukulu baabwe oluvannyuma baasigala mu Kenya era ne bafuuka omutima gw'ebitundu by'Abayindi eby'enjawulo, gamba ng'ekitundu ky'Abayindi Abasiraamu Abaismaili n'Abasikh. Wadde nga baazimba oluguudo lw'eggaali y'omukka okuyita mu Tsavo, abasinga obungi ku bakozi b'eggaali y'omukka Abayindi n'abakozi b'eggaali y'omukka Abafirika baalumbibwa empologoma bbiri ezaali zimanyiddwa nga empologoma ezaali zimanyiddwa nga Tsavo maneaters.<ref>{{cite web |title=Ismaili muslim |url=http://www.magicalkenya.com/default.nsf/doc21/4YQ4W3FZEI64?opendocument&l=1&e=7&s=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20090103151208/http://www.magicalkenya.com/default.nsf/doc21/4YQ4W3FZEI64?opendocument&l=1&e=7&s=1 |archive-date=3 January 2009 |access-date=16 April 2010 |publisher=Magicalkenya.com}}</ref>
Mu kiseera eky'okubalukawo kw'olutalo lwa Ssematalo eyasooka mu Gwomunaana 1914, ba gavana b'amatwale ga Bungereza mu East Africa (nga bwe kyali kimanyiddwa mu kiseera ekyo) ne German East Africa mu kusooka bakkiriziganya okussaawo emirembe nga bagezaako okukuuma amatwale amatono obutayingira mu lutalo. Naye Lieutenant Colonel Paul von Lettow-Vorbeck, omuduumizi w'amagye ga Bugirimaani, yasalawo okusiba nga bwe kisoboka eby'obugagga bya Bungereza. Nga yeeyawudde ddala ku Bugirimaani, Lettow-Vorbeck yakola kakuyege ow’amaanyi mu lutalo lw’abayeekera, nga beeyimirizaawo ku ttaka, nga bakwata eby'okulwanyisa bya Bungereza, era nebasigala nga tebawangulwanga. Oluvannyuma yawangangusibwa mu Rhodesia ey'Obukiikakkono (leero Zambia) oluvannyuma lw’ennaku 14 oluvannyuma lw’endagaano ey’okukomya olutalo okuteekebwako omukono mu 1918.<ref name="R. Mugo Gatheru 2005" />
Okugoba von Lettow, Abangereza baasindika amagye ga British Indian Army okuva e Buyindi naye nga beetaaga abasituzi b'ebintu abangi okusobola okuvvuunuka obuzibu obw'amaanyi obw'okutambuza ebintu okutuuka ewala mu bitundu by'omunda nga bakozesa bigere. Ekitongole kya Carrier Corps kyatondebwawo era oluvannyuma kyasobola okukunga abantu abasukka mu 400,000 okuva mu Afirika, ekyaviirako okwongera okwenyigira mu by'obufuzi.<ref name="R. Mugo Gatheru 2005" />
Mu 1920, East Africa Protectorate yafuulibwa ettwale era n'eddamu okuyitibwa Kenya oluvannyuma lw'olusozi lwaayo olusingayo obuwanvu.<ref name="Encyclopædia Britannica" />
Mu kitundu ekisooka eky'ekyasa ekya 20, ekitundu eky'omunda mu nsozi eziri wakati, kyali kibeeramu abalimi Abangereza n'abalimi abalala okuva mu Bulaaya, abaafuuka abagagga nga balima emmwanyi n'amajaani.<ref>[https://web.archive.org/web/20090211070504/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,901759-3,00.html "We Want Our Country"]. ''Time''. 5 November 1965</ref> Ekifaananyi ekimu eky'ekiseera kino eky'enkyukakyuka okuva ku ndowooza y'omufuzi w'amatwale kisangibwa mu kitabo ekiyitibwa Out of Africa ekyawandiikibwa omuwandiisi Omudanish Baroness Karen von Blixen-Finecke, ekyakubibwa mu 1937. Omwaka gwa 1930 we gwatuukira, abantu abeeru nga 30,000 baali babeera mu kitundu ekyo era baafuna eddoboozi ery'ebyobufuzi olw'obuyambi bwe baawa mu by'enfuna.<ref name="R. Mugo Gatheru 2005" />
Ebitundu by'ensozi byali bifuuse maka eri abantu abasoba mu kakadde ab’ekika kya Kikuyu, ng’abasinga ku bo tebaalina ttaka mu ngeri y’Abazungu era baabeeranga mu kulunda okw’okutambula. Okusobola okukuuma ebyetaago byabwe, abasenze baawera okulima emmwanyi era ne batandikawo omusolo gw’amayumba, era abatalina ttaka baaweebwa ettaka ttono ddala nga basasulwa olw'emirimu gyabwe gye baali babakolera. Abantu bangi nnyo baasengukira mu bibuga olw’okuba obusobozi bwabwe obw’okweyimirizaawo nga bakozesa ettaka bwakendeera.<ref name="R. Mugo Gatheru 2005" /> Omwaka gwa 1950 we gwatuukira, waaliwo abasenze abazungu 80,000 abaali babeera mu Kenya.<ref>{{cite book |last=Firestone |first=Matthew |date=15 September 2010 |title=Kenya |url=https://books.google.com/books?id=R-r3g6OdLEUC&pg=PA28 |publisher=Lonely Planet Publications |isbn=9781742203553 |page=28 |access-date=26 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518180737/https://books.google.com/books?id=R-r3g6OdLEUC&pg=PA28 |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref>
Okuyita mu Ssematalo II, Kenya yali nsibuko nkulu ey'abaserikale abatwalibwa okulwana mu lutalo n'ebyobulimi eri Bungereza. Kenya y'ennyini ye yali ekifo eky'okulwaniramu wakati w'amaanyi ag'omukago n'eggye lya Italy mu 1940–41, amagye ga Italy bwe gaalumba. Wajir ne Malindi nabyo byakubwa bbomu.
'''Okubalukawo kwa Mau Mau'''
Okuva mu Gwekkumi 1952 okutuuka mu Gwekkumineebiri 1959, Kenya yali mu mbeera ey’akatyabaga nga kino ky'avaamu olutalo lw'obuyeekera olwa Mau Mau okulwanyisa obufuzi bw’Abangereza. Aba Mau Mau, era abamanyiddwa nga Kenya Land and Freedom Army, baali basinga kubeera Bantu ab’omu Kikuyu, Embu ne Meru. Mu kiseera ky'okunyigirizibwa kw'obufuzi bw'amatwale, abalwanyi abasukka mu 11,000 baali battiddwa, awamu n'abajaasi 100 Abangereza n'abajaasi 2,000 Abakenya abeesigwa. Emisango gy'entalo gyakolebwa ku njuyi zombi ez'olutalo, omuli okutta abantu mu lujjudde okwali mu Lari ne mu Hola. Gavana yasaba era n'afuna amagye ga Bungereza n'aga Afirika, omwo nga mwe muli King's African Rifles. Abangereza baatandika ebikwekweto by'okulwanyisa abayeekera. Mu Gwokutaano 1953, Genero Sir George Erskine yatwala obuvunaanyizibwa ng'omuduumizi w'amagye g'amatwale, ng'awagirwa Winston Churchill.<ref name="Wunyabari O. Maloba 1993">Maloba, Wunyabari O. (1993) ''Mau Mau and Kenya: An Analysis of Peasant Revolt'', Indiana University Press, 0852557450.</ref>
Okukwatibwa kwa Waruhiu Itote (nom de guerre "General China") nga 15 Ogusookam1954 n’okubuuzibwa okwaddirira kyaviirako okutegeera obulungi enkola y’obukulembeze bwa Mau Mau eri Abangereza. Ekikwekweto Anvil kyaggulwawo nga 24 Ogwokuna 1954, oluvannyuma lw’okuteekateeka okumala wiiki eziwerako amagye nga galina olukusa okuva mu kakiiko akakwasaganya entalo aka War Council. Ekikwekweto kino kyateeka Nairobi mu kuzingizibwa kw'amagye. Abantu ababeera mu Nairobi baakeberwa, era abateeberezebwa okuba abawagizi ba Mau Mau baasengukira mu nkambi z’abasibe. Abantu abasukka mu 80,000 Abakikuyu baateekebwa mu nkambi z’abasibe nga tebawozeseddwa, era nga batera okutulugunyizibwa mu ngeri ey’obukambwe.<ref>{{cite news|date=18 August 2016|title=Uncovering the brutal truth about the British empire|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/news/2016/aug/18/uncovering-truth-british-empire-caroline-elkins-mau-mau|url-status=live|access-date=22 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190601152655/https://www.theguardian.com/news/2016/aug/18/uncovering-truth-british-empire-caroline-elkins-mau-mau|archive-date=1 June 2019}}</ref>A bakuumi be baakola omulimu omukulu mu nkola ya gavumenti kubanga baali bakolebwa mu Bafirika abeesigwa, so si mu maggye g’abagwira nga British Army ne King's African Rifles.<ref>{{cite encyclopedia|title=Mau Mau|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url=https://www.britannica.com/topic/Mau-Mau|access-date=15 August 2022|edition=Online|archive-date=13 August 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220813063630/https://www.britannica.com/topic/Mau-Mau|url-status=live}}</ref>
Okukwatibwa kwa Dedan Kimathi nga 21 Ogwekkumi 1956 mu Nyeri kyategeeza okuwangulwa kw’ekibiina ky'abayeekera elya Mau Mau era kino kyakomya obulumbaganyi obwakolebwa amagye.<ref name="Wunyabari O. Maloba 1993" /> Mu kiseera kino, enkyukakyuka ez’amaanyi mu gavumenti ezikwata ku bwannannyini ku ttaka zakyusibwa. Mu kiseera kino, enkyukakyuka za gavumenti ez'amaanyi ezikwata ku bwannannyini ku ttaka zaaliwo. Ekisinga obukulu mu zino kye kyali enteekateeka ya Swynnerton, eyakozesebwa okusiima abo abaali abeesigwa era n'okubonereza abo abaali benyigidde mu buyeekera bw'ekibinja kya Mau Mau. Kino kyaleka nga kimu kya kusatu ku bantu Abakikuyu nga tebalina nteekateeka yonna ey'okubeera ku ttaka era nga tebalina kintu kyonna mu kiseera ky'ameefuga.<ref>{{cite book |last=Anderson |first=David |year=2005 |title=Histories of the Hanged: The Dirty War in Kenya and the End of Empire |url=https://books.google.com/books?id=9-LhkJxuaXYC |publisher=Weidenfeld and Nicolson |isbn=0-393-05986-3 |location=London |access-date=13 August 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518180724/https://books.google.com/books?id=9-LhkJxuaXYC |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref>
'''Abasomaliya ab'omu Kenya baakuba akalulu, 1962.'''
Kenya nga tennafuna bwetwaze bwayo, abantu ab'eggwanga lya Somali mu Kenya eriwo kati mu bitundu bya Northern Frontier Districts baasaba Gavumenti ya Her Majesty obutabateeka mu Kenya. Gavumenti y'amatwale yasalawo okukola akalulu ka Kenya akasooka mu 1962 okukebera obumalirivu bw'Abasomali mu Kenya okwegatta ku Somalia.<ref>{{cite journal |last=Castagno |first=A.A. |year=1964 |title=The Somali-Kenyan Controversy: Implications for the Future |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=2 |issue=2 |pages=165–188 |doi=10.1017/S0022278X00003980 |jstor=158817 |s2cid=154443409}}</ref>
Ebyava mu kikungo byalaga nti Abasomali 86% mu Kenya baali baagala okwegatta ku Somalia, kyokka obufuzi bwa Bungereza obw'amatwale bwagaana ebyava mu kikungo era Abasomali ne basigala mu Kenya.<ref>{{cite web |title=NORTHERN FRONTIER DISTRICT OF KENYA (Hansard, 3 April 1963) |url=https://api.parliament.uk/historic-hansard/lords/1963/apr/03/northern-frontier-district-of-kenya |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191015183914/https://api.parliament.uk/historic-hansard/lords/1963/apr/03/northern-frontier-district-of-kenya |archive-date=15 October 2019 |access-date=31 December 2019 |website=api.parliament.uk}}</ref><ref>{{cite web |title=Kenya, 1962: Enumeration Forms in English |url=https://www.waikato.ac.nz/__data/assets/pdf_file/0008/117476/Kenya-1962-en.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190204114833/https://www.waikato.ac.nz/__data/assets/pdf_file/0008/117476/Kenya-1962-en.pdf |archive-date=4 February 2019 |access-date=24 May 2020}}</ref>
'''Nga bakafuna obwetwaze'''
Okulonda okwasooka okw'abannansi ba Kenya mu Lukiiko lw'eggwanga kwaliwo mu 1957.
Newankubadde ng'Abangereza baali basuubira okuwa obuyinza eri abo abatali bannalukalala, era kyali kibiina kya Kenya African National Union (KANU) ekya Jomo Kenyatta ekyakola gavumenti eyakulembera mu kiseera ekyo, Bungereza yalekera Kenya obuyinza. Obwakabaka bwa Kenya n'Obukuumi bwa Kenya byakoma nga 12 Ogwekkumineebiri 1963, nga bafunye obwetwaze ku Kenya yonna. Bungereza yalekera Kenya obuyinza. Ssaabasajja wa Zanzibar (Sultan) yakkiriza nti mu kiseera kye kimu n'ameefuga g'eggwanga yandirekedde awo okuba n'obuyinza ku Protectorate of Kenya, Kenya yonna efuuke eggwanga limu eririna obwetwaze.<ref name="Kenneth Roberts-Wray 1966. P. 762">"Commonwealth and Colonial Law" by [[Kenneth Roberts-Wray]], London, Stevens, 1966. p. 762</ref><ref>HC Deb 22 November 1963 vol 684 cc1329-400 wherein the UK Under-Secretary of State for Commonwealth Relations and for the Colonies stated: "An agreement was then signed on the 8th October 1963, providing that on the date when Kenya became independent the territories comprising the Kenya Coastal Strip would become part of Kenya proper."</ref> Mu ngeri eno, Kenya yafuuka eggwanga ery'etongodde wansi w'etteeka lya Kenya Independence Act 1963 erya Bungereza. Nga 12 Ogwekkumineebiri 1964, Kenya yafuuka repubuliki wansi w'erinnya "Republic of Kenya".<ref name="Kenneth Roberts-Wray 1966. P. 762" />
Mu kiseera kye kimu, amagye ga Kenya gaalwana olutalo lwa Shifta nga balwanyisa abayeekera Abasomali ab'ekika ekimu abaali babeera mu Northern Frontier District abaali baagala okwegatta ku b'eŋŋanda zaabwe mu Somali Republic mu Bukiikakkono.<ref>Bruce Baker, ''Escape from Domination in Africa: Political Disengagement & Its Consequences'', (Africa World Press: 2003), p.83</ref> Oluvannyuma emirembe gyatuukibwako oluvannyuma lw'okussa omukono ku kiwandiiko kya Arusha Memorandum mu Gwomwenda 1967, naye obutali butebenkevu bwaliwo okutuuka mu 1969.<ref name="Hogg1986">{{cite journal |last=Hogg |first=Richard |year=1986 |title=The New Pastoralism: Poverty and Dependency in Northern Kenya |journal=Africa: Journal of the International African Institute |volume=56 |issue=3 |pages=319–333 |doi=10.2307/1160687 |jstor=1160687 |s2cid=146312775}}</ref><ref name="Howell1968">{{cite journal |last=Howell |first=John |date=May 1968 |title=An Analysis of Kenyan Foreign Policy |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=6 |issue=1 |pages=29–48 |doi=10.1017/S0022278X00016657 |jstor=158675 |s2cid=154605094}}</ref> Okusobola okukendeeza ku bulumbaganyi obulala, Kenya yassa omukono ku ndagaano y’ebyokwerinda ne Ethiopia mu 1969, era ekyo kikyaliwo.<ref>{{cite web |title=Foreign Relations of the United States, 1969–1976, Volume E–6, Documents on Africa, 1973–1976 - Office of the Historian |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1969-76ve06/d183 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230326162911/https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1969-76ve06/d183 |archive-date=26 March 2023 |access-date=2023-03-26 |website=history.state.gov}}</ref><ref>{{cite web |last=Kabukuru |first=Wanjohi |date=2015-02-26 |title=The Kenya-Ethiopia Defence Pact: Is Somalia a pawn? |url=https://newafricanmagazine.com/10026/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230326162913/https://newafricanmagazine.com/10026/ |archive-date=26 March 2023 |access-date=2023-03-26 |website=New African Magazine |language=en-GB}}</ref>
'''Pulezidenti eyasooka'''
Nga 12 Ogwekkumineebiri 1964, Republic of Kenya yalangirirwa, era Jomo Kenyatta yafuuka pulezidenti wa Kenya eyasooka.<ref>{{Cite web |last=Permanent Mission of the Republic of Kenya to the United Nations |year=2002 |title=Kenya at the United Nations |url=http://kenyaun.org/polhistory.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20090608141216/http://kenyaun.org/polhistory.html |archive-date=8 June 2009 |access-date=15 February 2010 |publisher=Consulate General of Kenya in New York}}</ref> Wansi w'obukulembeze bwa Kenyatta, obulyi bw'enguzi bwasaasaana mu gavumenti yonna, abakozi ba gavumenti, n'abasuubuzi. Kenyatta n'ab'omu maka ge baakwatagana n'obulyi bw'enguzi buno nga beeyongera okugaggawala nga bagula ebintu bingi oluvannyuma lwa 1963. Okugula ebintu mu Central, Rift Valley, ne mu bibuga by'okumyalo kyaleetawo obusungu bungi mu Bannakenya abatalina ttaka. Famire ye yakozesa ekifo kye nga Pulezidenti okwewala ebizibu eby'amateeka oba eby'obukulembeze mu kufuna ebintu. Famire ya Kenyatta era yateeka ssente nnyingi mu bizineesi z'ebifo ebisanyukirwamu ebiri ku lubalama lw'ennyanja, nga Kenyatta kennyini yalinawo wooteeri eyitibwa Leonard Beach Hotel.<ref>{{cite journal |last=Boone |first=Catherine |date=April 2012 |title=Land Conflict and Distributive Politics in Kenya |url=https://repositories.lib.utexas.edu/bitstream/2152/19778/2/Boone_AfricanStudiesReview.pdf |journal=African Studies Review |volume=55 |issue=1 |pages=75–103 |doi=10.1353/arw.2012.0010 |hdl=2152/19778 |issn=0002-0206 |s2cid=154334560 |hdl-access=free}}</ref>
Ebyafaayo bya Kenyatta eby'enjawulo byalagibwa ku mukolo ogw'okujjukira emyaka kkumi bukya Kenya efuna obwetwaze. Ekitundu ekyawandiikibwa mu The New York Times mu Gwekkumineebiri 1973 kyasiima obukulembeze bwa Kenyatta ne Kenya olw'okufuuka ekyokulabirako mu kukola ebintu mu ngeri ey'amagezi era ey'obuwangwa. GDP ya Kenya yali eyongedde ku sipiidi ya buli mwaka eya 6.6%, nga eri waggulu ku sipiidi y'abantu okweyongera eya waggulu ku bitundu 3%.<ref>{{cite news|last=Mohr|first=Charles|title=Kenya, 10 Years Independent, Emerges as a Model of Stability|url=https://www.nytimes.com/1973/12/16/archives/kenya-10-years-independent-emerges-as-a-model-of-stability-the.html|url-status=live|work=[[The New York Times]]|date=16 December 1973|access-date=19 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201127081501/https://www.nytimes.com/1973/12/16/archives/kenya-10-years-independent-emerges-as-a-model-of-stability-the.html|archive-date=27 November 2020}}</ref> Naye Amnesty International yayanukula ku kitundu kino nga egamba ku bbeeyi y'obutebenkevu mu ngeri y'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Naye Amnesty International yayanukula ekitundu kino nga egamba ku bbeeyi y'obutebenkevu mu ngeri y'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya kyatandikibwawo Oginga Odinga—Kenya People's Union (KPU)—yawerebwa mu 1969 oluvannyuma lw'ekittabantu ekyali e Kisumu era abakulembeze ba KPU baali bakyasibiddwa nga tebawozeseddwa mu ngeri ey'okutyoboola eddembe ly'obuntu.<ref name="sproul">{{cite news|date=16 January 1974|title=Letters to the Editor|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/1974/01/16/archives/letters-to-the-editor-birth-rates-and-energy-use-the-questionable.html|url-status=live|access-date=19 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201130233151/https://www.nytimes.com/1974/01/16/archives/letters-to-the-editor-birth-rates-and-energy-use-the-questionable.html|archive-date=30 November 2020}}</ref><ref name=":0">{{cite web |date=January 1974 |title=Amnesty International Annual Report 1973–1974. Available from |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/POL100011974ENGLISH.PDF |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210121125801/https://www.amnesty.org/download/Documents/POL100011974ENGLISH.PDF |archive-date=21 January 2021 |access-date=19 November 2020}}</ref> Ekibiina ekitaba abayizi ekya Kenya Students Union, Abajulirwa ba Yakuwa n'ebibiina by'ebyobufuzi ebivuganya byawerebwa.<ref name=":0" /> Kenyatta yakulembera Kenya okutuusa lwe yafa mu Gwomunaana 1978.<ref>{{Cite journal |last=Ndegwa |first=Stephen N. |date=1999 |title=Multi-Party Politics in Kenya: the Kenyatta and Moi States and the Triumph of the System in the 1992 Election (review) |journal=Africa Today |volume=46 |issue=2 |pages=146–148 |doi=10.1353/at.1999.0008 |issn=1527-1978 |s2cid=145810474}}</ref>
'''Omulembe gwa Moi'''
Oluvannyuma lwa Kenyatta okufa, Daniel arap Moi yafuuka pulezidenti. Yasigaza obwa pulezidenti, y'esimbawonga tavuganyiziddwa mu kulonda okwaliwo mu 1979, 1983 (okulonda okw'amangu), ne 1988, byonna ebyaliwo byali wansi wa Ssemateeka w'ekibiina ekimu. Okulonda kwa 1983 kwaliwo omwaka gumu nga bukyali, era kwava butereevu ku kulemererwa kw'ekyewuunyo ky'amagye nga 2 Ogwomunaana 1982.
Okuwamba gavumenti okwa 1982 kwategekebwa omujaasi w'omu bbanga ow'eddaala erya wansi, Senior Private Hezekiah Ochuka, era okuwamba okwo okusinga kwakolebwa abajaasi ab'eddaala erya wansi mu ggye ery'omu bbanga. Kyazikirizibwa mangu amagye agaali gakulirwa Chief of General Staff Mahamoud Mohamed, omukungu w'amagye nazilwanako w'e Somali.<ref>{{Cite book |year=1992 |title=Society |url=https://books.google.com/books?id=3MctAQAAIAAJ&pg=PA12 |publisher=Nyamora Communications Limited |page=12 |access-date=26 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230506160202/https://books.google.com/books?id=3MctAQAAIAAJ&pg=PA12 |archive-date=6 May 2023 |url-status=live}}</ref> Mwalimu ekitongole kya General Service Unit (GSU)—ekitongole ky'amagye ekya poliisi—n'oluvannyuma police y'abulijjo.
Oluvannyuma lw'ekittabantu eky'e Garissa mu 1980, amagye ga Kenya g'enyigira mu kittabantu eky'e Wagalla mu 1984 ku bikumi n'ebikumi by'abantu ba bulijjo mu Ssaza lye Wajir. Okunoonyereza okw'obutongole ku bikolobero bino oluvannyuma kwaweebwa ekiragiro mu 2011.<ref>{{Cite news|date=11 February 2011|title=Wagalla massacre: Raila Odinga orders Kenya probe|publisher=BBC|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-12463001|url-status=live|access-date=14 November 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140622041516/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-12463001|archive-date=22 June 2014}}</ref>
Okulonda okwaliwo mu 1988 kwaleeta enkola ya ''mlolongo'' (okusimba ennyiriri) eyali egamba nti abalonzi baalina okusimba ennyiriri emabega w’abo be baali baagala okusinga okulonda mu kyama.<ref>Harden, Blaine (25 February 1988) [https://web.archive.org/web/20110215084715/http://www.highbeam.com/doc/1P2-1241691.html Many Voters Stay Home as Kenya Drops Secret Ballot in Parliamentary Election], ''[[The Washington Post]]''.</ref> Kino kyatwalibwa ng'entikko y'obufuzi obutali bwa dimokulasiya era kyaviirako okwekalakaasa okw'amaanyi olw'okukyusa mu ssemateeka. Ebikwatagana ebitali bimu, omuli n'ekyo ekyali kikkiriza ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka, byakyusibwa mu myaka egyaddirira.<ref>{{Cite book |title=Handbook on Religious Liberty Around the World |publisher=The Rutherford Institute |editor-last=Moreno, Pedro C. |location=Charlottesville, VA |chapter=Kenya |chapter-url=http://religiousfreedom.lib.virginia.edu/rihand/Kenya.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20100629014936/http://religiousfreedom.lib.virginia.edu/rihand/Kenya.html |archive-date=29 June 2010 |url-status=dead}}</ref>
'''Okukyusa okudda mu demokulasiya ow'ebibiina by'obufuzi ebingi.'''
Mu 1991, Kenya yakyusa okudda ku nkola y’ebyobufuzi ey’ebibiina ebingi oluvannyuma lw’emyaka 26 egy’obukulembeze bw’ekibiina ekimu. Nga 28 Ogwekkumi 1992, Moi yasattulula Paalamenti, emyezi etaano nga kisanja kye tekinnagwaako. N’ekyavaamu, enteekateeka z’okulonda ebifo byonna mu Paalamenti awamu ne pulezidenti zaatandika. Okulonda kwali kutegekeddwa okubaawo nga 7 Ogwekkumineebiri 1992, naye okulwawo kwaleetera okwongezebwayo okutuuka nga 29 Ogwekkumineebiri. Ng’oggyeko KANU, ekibiina ekiri mu buyinza, ebibiina ebirala ebyali bikiikiriddwa mu kulonda mwalimu FORD Kenya ne FORD Asili. Okulonda kuno kwali kwetobeseemu enkola y'okutiisatiisa abo abaali babavuganya n'okutulugunya abakungu b'eby'okulonda. Kino kyaleetawo ekizibu ky'ebyenfuna ekyaleetebwa obutabanguko obw'omu mawanga nga pulezidenti avunaanibwa okubba ebyava mu kulonda asobole okusigaza obuyinza.<ref name="Keith">{{Cite book |last=Keith. |first=Kyle |date=1999 |title=Politics of the independence of Kenya |publisher=Macmillan |isbn=978-0333720080 |oclc=795968156}}</ref><ref name="Goldsworthy">{{Cite journal |last=Goldsworthy |first=David |date=March 1982 |title=Ethnicity and Leadership in Africa: the 'Untypical' Case of Tom Mboya |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=20 |issue=1 |pages=107–126 |doi=10.1017/s0022278x00000082 |issn=0022-278X |s2cid=154841201}}</ref><ref name="ParliamentKe">{{Cite web |title=KENYA: parliamentary elections National Assembly, 1992 |url=http://archive.ipu.org/parline-e/reports/arc/2167_92.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180817091746/http://archive.ipu.org/parline-e/reports/arc/2167_92.htm |archive-date=17 August 2018 |access-date=29 January 2019 |website=archive.ipu.org}}</ref> Okulonda kuno kwali kwa njawulo eri Kenya kubanga kwali kutandika kw'okukomekkereza obukulembeze bwa Moi n'obufuzi bwa KANU. Moi yasigala nga pulezidenti era George Saitoti n'afuuka omummyuka wa pulezidenti. Wadde nga yasigala mu buyinza, KANU yawangula ebifo 100 era n'efiirwa ebifo 88 eri ebibiina mukaaga eby'oludda oluvuganya gavumenti.<ref name="Keith" /><ref name="ParliamentKe" />
Okulonda kwa 1992 kwateekawo entandikwa y'ebyobufuzi eby'ebibiina ebingi oluvannyuma lw'emyaka egisukka mu 25 egy'obufuzi bwa KANU.<ref name="Keith" /> Oluvannyuma lw'obukuubagano obwaddirira oluvannyuma lw'okulonda, abantu 5,000 battibwa ate abalala 75,000 ne basengulwa okuva mu maka gaabwe.<ref>{{Cite web |date=19 July 2007 |title=Clashes, elections and land – church keeps watch in Molo |url=http://www.irinnews.org/report/73319/kenya-clashes-elections-and-land-church-keeps-watch-molo |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171217115300/http://www.irinnews.org/report/73319/kenya-clashes-elections-and-land-church-keeps-watch-molo |archive-date=17 December 2017 |access-date=29 January 2019 |website=IRIN}}</ref> Mu myaka etaano egyaddirira, ebibiina by'obufuzi bingi byatandikibwawo nga beetegekera okulonda okuddako. Mu myaka etaano egyaddako, enkolagana nnyingi ez'ebyobufuzi zaatondebwawo nga beetegekera okulonda okali kuddako. Mu 1994, Jaramogi Oginga Odinga yafa era ebibiina bingi byegatta ku kibiina kye ekya FORD Kenya okutondawo ekibiina ekipya, United National Democratic Alliance. Ekibiina kino kyalimu obutakkanya bungi. Mu 1995, Richard Leakey yatondawo ekibiina kya Safina, naye kyagaanibwa okuwandiisibwa okutuusa mu Gwekkuminogumu 1997.<ref name="BBCKenyaHist">{{Cite news|date=31 January 2018|title=Kenya profile|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-13682176|url-status=live|access-date=29 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190130010047/https://www.bbc.com/news/world-africa-13682176|archive-date=30 January 2019}}</ref>
Mu 1996, KANU yaddamu okwekenneenya Ssemateeka okukkiriza Moi okusigala nga Pulezidenti mu kisanja ekirala. Oluvannyuma, Moi yeesimbawo ku kisanja ekirala era yawangula ekisanja eky'okutaano mu 1997.<ref>{{Cite web |title=Kenya History Timeline – historic overview of Kenya, Africa |url=https://crawfurd.dk/africa/kenya_timeline.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181223160656/https://crawfurd.dk/africa/kenya_timeline.htm |archive-date=23 December 2018 |access-date=29 January 2019 |website=Crawfurd Homepage}}</ref> Obuwanguzi bwe bwavumirirwa nnyo abo abaali bamuvuganya ennyo, Kibaki ne Odinga, nga bagamba nti obuwanguzi bwe bwali bwa bulimba.<ref name="BBCKenyaHist" /><ref name="ReferenceA">{{Cite journal |last=Anderson |first=David M. |year=2003 |title=Kenya's Elections 2002 – The Dawning of a New Era? |journal=African Affairs |volume=102 |issue=407 |pages=331–342 |doi=10.1093/afraf/adg007}}</ref> Oluvannyuma lw'okuwangula okwo, Moi yagaanibwa mu Ssemateeka okuddamu okwesimbawo ku bwa Pulezidenti. Okutandika mu 1998, yagezaako okukyusa enkola y'ebyobufuzi n'okuwanyisa obuyinza mu ggwanga okusobozesa Uhuru Kenyatta okulondebwa mu kulonda kwa 2002.<ref>{{Cite web |last=AfricaNews |date=25 October 2017 |title=A look at Kenya's elections history since independence in 1964 |url=http://www.africanews.com/2017/10/25/a-look-at-kenya-s-elections-history-since-independence-in-1964/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190130000204/http://www.africanews.com/2017/10/25/a-look-at-kenya-s-elections-history-since-independence-in-1964/ |archive-date=30 January 2019 |access-date=29 January 2019 |website=Africanews}}</ref>
=== Pulezidenti Kibaki n'olugenda lwa Ssemateeka omugya ===
Enteekateeka ya Moi ey'okudda mu bigere bya Uhuru Kenyatta yalemererwa, era Mwai Kibaki, eyali avuganya ku ludda oluvuganya gavumenti mu kibiina "National Rainbow Coalition" (NARC), yalondebwa nga Pulezidenti. David Anderson (2003) alipoota nti okulonda kwatwalibwa okuba okw’amazima n’obwenkanya okusinziira ku balabi ab’omu kitundu ne mu nsi yonna, era ne kirabika ng’ekyakyusa ennyo mu nkulaakulana ya demokulasiya mu Kenya.<ref name="ReferenceA" />
Mu 2005, Bannakenya baagaana enteekateeka ey'okukyusa Ssemateeka w'obwetwaze owa 1963 n'endala empya.<ref>{{Cite web |title=Of Oranges and Bananas: The 2005 Kenya Referendum on the Constitution |url=http://www.cmi.no/publications/2368-of-oranges-and-bananas |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160512022757/http://www.cmi.no/publications/2368-of-oranges-and-bananas |archive-date=12 May 2016 |access-date=13 May 2016 |website=CMI – Chr. Michelsen Institute}}</ref> N'ekyavaamu, okulonda kwa 2007 kwaliwo nga bagoberera enkola eyali eteekeddwawo mu Ssemateeka eyaliwo. Kibaki yaddamu okulondebwa mu kulonda okwali okw'amaanyi nga kujjudde obutabanguko bwe by'onufuzi n'ebibinja by'embu z'abantu mu Kenya. Omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti asinga obukulu, Raila Odinga, yagamba nti okulonda kwalimu emivuyo n'okubba era nti ye yali Pulezidenti eyalondebwa mu butuufu. Mu butabanguko obwaddirira, abantu 1,500 battibwa ate abalala 600,000 ne basengulwa mu Kenya, kino ne kifuuka obutabanguko obwasinga obubi mu Kenya oluvannyuma lw'okulonda. Okusobola okukomya okufa n'okusengulwa kw'abantu, Kibaki ne Odinga bakkiriziganya okukolera awamu, ng'oluvannyuma Odinga yakkiriza okubeera nga ye Ssabaminisita.<ref>{{Cite news|date=12 April 2008|title=Deal to end Kenyan crisis agreed|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7344816.stm|url-status=live|access-date=29 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20080415174110/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7344816.stm|archive-date=15 April 2008}}</ref> Kino kyafuula Odinga Ssabaminisita wa Kenya ow'okubiri.
Mu Gwoluberyeberye 2010, Kenya yakolagana n'amawanga amalala ag'omu Buvanjuba bwa Africa okukola akatale akapya aka East African Common Market mu East African Community.<ref>{{Cite news|date=1 July 2010|title=FACTBOX-East African common market begins|work=Reuters|url=https://af.reuters.com/article/kenyaNews/idAFLDE65T2AJ20100701|url-status=dead|access-date=29 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100708233236/http://af.reuters.com/article/kenyaNews/idAFLDE65T2AJ20100701|archive-date=8 July 2010}}</ref> Mu 2011, Kenya yatandika okusindika amagye mu Somalia okulwanyisa ekibinja ky'abatujju ekya Al-Shabaab.<ref>{{Cite web |date=14 March 2012 |title=The Standard {{!}} Online Edition :: Somalia government supports Kenyan forces' mission |url=http://www.standardmedia.co.ke/agriculture/InsidePage.php?id=2000045933&cid=4& |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120314153558/http://www.standardmedia.co.ke/agriculture/InsidePage.php?id=2000045933&cid=4& |archive-date=14 March 2012 |access-date=29 January 2019}}</ref> Mu makkati ga 2011, sizoni z'enkuba ebbiri ezaali zitalabise z'aviirako ekyeya ekyasingayo obubi mu East Africa mu myaka 60. Ekitundu ky’omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bwa Turkana kyakosebwa nnyo,<ref name="RedCross">{{Cite web |last=Koech, Dennis |date=25 July 2011 |title=Red Cross warns of catastrophe in Turkana |url=http://www.kbc.co.ke/news.asp?nid=71528 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120104173650/http://www.kbc.co.ke/news.asp?nid=71528 |archive-date=4 January 2012 |access-date=7 August 2011 |publisher=Kbc.co.ke}}</ref> ng’amasomero g’omu kitundu gaggalwawo olw’ensonga eyo.<ref name="Kscafthit">{{Cite web |date=28 July 2011 |title=Kenya: schools close as famine takes hold in Turkana |url=http://www.indcatholicnews.com/news.php?viewStory=18686 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20111019172150/http://www.indcatholicnews.com/news.php?viewStory=18686 |archive-date=19 October 2011 |access-date=7 August 2011 |publisher=Indcatholicnews.com}}</ref> Kyategeezeddwa nti ekizibu kyaggwaawo ku ntandikwa ya 2012 olw’okukolera awamu mu kugaba obuyambi. Ebitongole ebikola ku by’obuyambi oluvannyuma byakyusa essira ne balissa ku kuyamba abantu okuddamu okuzimba obulamu bwabwe, omuli okusima emikutu egitambuza amazzi n’okugaba ensigo z’ebimera.<ref name="Unsfisiobrr">Gettleman, Jeffrey (3 February 2012) [https://www.nytimes.com/2012/02/04/world/africa/un-says-famine-in-somalia-is-over-but-risks-remain.html U.N. Says Famine in Somalia Is Over, but Risks Remain] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20161107082519/http://www.nytimes.com/2012/02/04/world/africa/un-says-famine-in-somalia-is-over-but-risks-remain.html|date=7 November 2016}}. ''The New York Times''.</ref>
Mu Gwomunaana 2010, Bannakenya baakuba akalulu era ne bayisa Ssemateeka omupya, eyakendeeza ku buyinza bwa Pulezidenti era n'egabanyaamu gavumenti eya wakati.<ref name="BBCKenyaHist" /> Oluvannyuma lw'okuyisa Ssemateeka omupya, Kenya yafuuka republic, nga Pulezidenti wa Kenya ye mukulembeze w'eggwanga era omutwe gwa gavumenti, era nga y'akulira enkola y'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi. Ssemateeka omupya era alaga nti obuyinza obw’okuddukanya eggwanga bukozesebwa ekitongole ekiddukanya eggwanga, ekikulemberwa pulezidenti, atuula ku ntebe ya kabineeti erimu abantu abalondeddwa okuva ebweru wa Paalamenti. Obuyinza obw’okukola amateeka buweebwa Paalamenti yokka. Ekitongole ekiramuzi kya ddembe okuva ku kitongole ekiddukanya eggwanga ne Paalamenti.
=== '''Obukulembeze bwa Kenyatta ne Ruto''' ===
[[File:Uhuru Kenyatta.jpg|thumb|Uhuru Kenyatta]]
Mu 2013, Kenya yategeka okulonda kwayo okwasooka okubaawo wansi wa Ssemateeka wa 2010. Uhuru Kenyatta yawangula, wadde ng'ebyava mu kulonda byawakanyizibwa mu kkooti ensukkulumu eya Kenya, ng'omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti, Raila Odinga, ye yali akulembeddemu okuwakanya ebyava mu kulonda.<ref>{{Cite web |title=Supreme Court upholds Uhuru's election as president |url=https://www.nation.co.ke/news/politics/1064-1734782-jlg2e7/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190130055614/https://www.nation.co.ke/news/politics/1064-1734782-jlg2e7/index.html |archive-date=30 January 2019 |access-date=29 January 2019 |website=Daily Nation}}</ref> Uhuru Kenyatta yaddamu okulondebwa mu 2017 mu kulonda okulala okwali kubuusibwabuusibwa. Odinga yavunaana ekitongole kya Independent Electoral and Boundaries Commission olw'okuddukanya obubi okulonda ne Kenyatta ne kibiina kye olw'okubba obululu. Kkooti ensukkulumu yasazaamu ebyava mu kulonda mu nsala ey'amaanyi eyassaawo ekifo kyayo ng'omuntu eyeetengeredde okukebera pulezidenti.<ref>{{Cite news|last=Burke|first=Jason|date=25 October 2017|title=Kenya election rerun to go ahead after court fails to rule on delay|url=https://www.theguardian.com/world/2017/oct/25/kenya-presidential-election-rerun-to-go-ahead-supreme-court|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20190128001939/https://www.theguardian.com/world/2017/oct/25/kenya-presidential-election-rerun-to-go-ahead-supreme-court|archive-date=28 January 2019|access-date=29 January 2019|work=The Guardian|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web |date=September 2017 |title=Kenya court decision demonstrates respect for rule of law {{!}} IDLO |url=https://www.idlo.int/kenya-court-decision-demonstrates-respect-rule-of-law |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190130110210/https://www.idlo.int/kenya-court-decision-demonstrates-respect-rule-of-law |archive-date=30 January 2019 |access-date=29 January 2019 |website=idlo.int}}</ref> Mu kulonda okwaddibwamu, Kenyatta yawangula oluvannyuma lwa Odinga okugaana okwetaba mu kulonda, ng'agamba nti waaliwo obutali butuukirivu.<ref>{{Cite web |last=Team |first=Standard |title=President Uhuru Kenyatta declared winner of repeat presidential election |url=https://www.standardmedia.co.ke/article/2001258851/uhuru-kenyatta-wins-repeat-election-with-7-4-million-votes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190130000122/https://www.standardmedia.co.ke/article/2001258851/uhuru-kenyatta-wins-repeat-election-with-7-4-million-votes |archive-date=30 January 2019 |access-date=29 January 2019 |website=The Standard}}</ref><ref>{{Cite news|last=Moore|first=Jina|date=30 October 2017|title=President Uhuru Kenyatta declared winner of repeat presidential election|url=https://www.nytimes.com/2017/10/30/world/africa/kenya-election-kenyatta-odinga.html|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20180725033311/https://www.nytimes.com/2017/10/30/world/africa/kenya-election-kenyatta-odinga.html|archive-date=25 July 2018|access-date=29 January 2019|work=The New York Times}}</ref>
Mu Gwokusatu 2018, okukwatagana mu ngalo wakati wa Kenyatta ne Odinga kyategeeza ekiseera eky’okutabagana nga kino kyaddirirwa okweyongera mu by'enfuna n’obutebenkevu obweyongera.<ref>{{cite web |last=Wilson |first=Tom |date=1 November 2019 |title=Handshake ends crisis and leads to signs of progress in Kenya |url=https://www.ft.com/content/59339450-d555-11e9-8d46-8def889b4137 |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210514095330/https://www.ft.com/content/59339450-d555-11e9-8d46-8def889b4137 |archive-date=14 May 2021 |access-date=27 June 2021 |website=Financial Times}}</ref><ref>{{cite web |date=2018-05-31 |title=The Handshake that Shaped a Nation |url=https://kenyaconnection.org/the-handshake-that-shaped-a-nation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210423095259/https://kenyaconnection.org/the-handshake-that-shaped-a-nation/ |archive-date=23 April 2021 |access-date=21 June 2021 |website=Kenya Connection |language=en-US}}</ref> Wakati wa 2019 ne 2021, ababiri bano baagatta amaanyi okutumbula enkyukakyuka ez’amaanyi mu Ssemateeka wa Kenya, ezaayitibwa "Building Bridges Initiative" (BBI). Baagamba nti kaweefube waabwe yali wa kutumbula nkwatagana n’okuvvuunuka enkola y’okulonda mu Kenya eyateranga okuvaamu obutabanguko oluvannyuma lw’okulonda.<ref name="bbi_blocked_2021_05_14_bbc">Omondi, Ferdinand: [https://www.bbc.com/news/world-africa-57094387 "Kenya's BBI blocked in scathing court verdict for President Kenyatta"], {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210514132005/https://www.bbc.com/news/world-africa-57094387|date=14 May 2021}} 14 May 2021, [[BBC News]] (Africa), retrieved 14 May 2021</ref><ref name="kenyan_court_2021_05_13_reuters">Miriri, Duncan: [https://www.reuters.com/article/us-kenya-politics-idAFKBN2CU24L "Kenyan court slams brakes on president's constitutional changes"], {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210514144827/https://www.reuters.com/article/us-kenya-politics-idAFKBN2CU24L|date=14 May 2021}} 13 May 2021, [[Reuters News Service]], retrieved 14 May 2021</ref> Ekirowoozo kya BBI kyali kyetaagisa okugaziya ennyo ekitongole ekikola amateeka n'ekitongole ekikola ku nsonga ez'enjawulo, nga mw'otwalidde n'okutondawo ssaabaminisita ng'alina abamyuka babiri n'omukulembeze ow'enkalakkalira ow'oludda oluvuganya gavumenti, nga kino kikomyawo enkola ey'okulonda ba minisita okuva mu bammemba ba Paalamenti abalonde. Okutondawo Konsityuwensi empya 70, n'okwongerako abantu 300 abatalondebwa mu Paalamenti (wansi w'enteekateeka eyitibwa "affirmative action" plan).<ref name="bbi_blocked_2021_05_14_bbc" /><ref name="kenyan_court_2021_05_13_reuters" />
[[File:President Ruto Potrait 2022.jpg|thumb|William Ruto]]
Abavumirira baalaba kino ng'okugezaako okuwa ebirabo amaka g'ebyobufuzi era n'okukendeeza ku kufuba kw'omummyuka wa Pulezidenti William Ruto okunoonya obwa pulezidenti, n'okugaziya gavumenti ku bbeeyi eya waggulu eri eggwanga eririmu amabanja amangi. Mu nkomerero, mu Gwokutaano 2021, Kkooti Enkulu eya Kenya yasalawo nti BBI kyali kikontana n'etteeka, kubanga kyali kigendererwa kya gavumenti okusinga okuba ekyetaago ky'abantu. Kkooti yavumirira Kenyatta, n'eraga ensonga lwaki yali asobola okuwawaabirwa oba n'okuggyibwa mu woofiisi. Okusalawo kuno kwatwalibwa ng'okufiirwa okw'amaanyi eri Kenyatta ne Odinga, naye nga kyongera ku mikisa gya Odinga mu kulonda kwa pulezidenti okw'omu maaso, Ruto. Mu Gwomunaana 2021, Kkooti ya Kenya ejulirwamu yakkiriza ensala ya Kkooti Enkulu mu kujulira okuva mu BBI Secretariat.<ref>{{Cite web |date=20 August 2021 |title=Kenyan court rejects disputed bid to change constitution |url=https://www.aljazeera.com/news/2021/8/20/kenyan-court-rejects-disputed-bid-to-change-constitution |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826074033/https://www.aljazeera.com/news/2021/8/20/kenyan-court-rejects-disputed-bid-to-change-constitution |archive-date=26 August 2021 |access-date=27 August 2021 |website=Al Jazeera}}</ref>
Ruto yawangula akalulu k'obwa pulezidenti aka 2022, ng'awangudde Odinga okufuuka pulezidenti wa Kenya ow'okutaano..<ref>{{cite news|date=15 August 2022|title=Kenya election result: William Ruto wins presidential poll|publisher=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-62554210|access-date=19 August 2022|archive-date=15 August 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220815164106/https://www.bbc.com/news/world-africa-62554210|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|last1=Obulutsa|first1=George|last2=Mersie|first2=Ayenat|date=13 September 2022|title=William Ruto sworn in as Kenya's fifth president|publisher=Reuters|url=https://www.reuters.com/world/africa/william-ruto-be-sworn-kenyas-president-2022-09-13/|access-date=13 September 2022|archive-date=5 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221005113113/https://www.reuters.com/world/africa/william-ruto-be-sworn-kenyas-president-2022-09-13/|url-status=live}}</ref> Mu 2024, Ruto ne Kenya Kwanza coalition baayolekaganye n'okwekalakaasa okw'amaanyi olw'etteeka lya Kenya Finance Bill 2024.<ref>{{Cite web |date=20 June 2024 |title=Protests in Nairobi over Kenya government's tax hikes | BBC News |url=https://www.youtube.com/watch?v=Y1Scqw5epho |via=YouTube}}</ref>
== Obutonde bwayo ==
Ku 580,367 km2 (224,081 sq mi),<ref name="cia">{{Cite web |last=Central Intelligence Agency |author-link=Central Intelligence Agency |year=2012 |title=Kenya |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/kenya/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210124224025/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/kenya/ |archive-date=24 January 2021 |access-date=28 May 2013 |website=[[The World Factbook]]}}</ref> Kenya ekwata ekifo kya 47 mu nsi ezisinga obunene mu nsi yonna (oluvannyuma lwa Madagascar). Esangibwa wakati wa latitudi 5°N ne 5°S, ne longitudi 34° ne 42°E. Okuva ku lubalama lwa Ssemayanja Indian Ocean, olusenyi olwansi lulinnya okutuuka ku nsozi ez'omu masekkati agayawulwamu ekiwonvu ekinene, era waliwo ebitundu ebirimu ettaka eggimu ku njuyi zombi, okwetooloola [[Ennyanja Nalubaale|Ennyanja Nnalubaale]] n'Ebuvanjuba.<ref>{{cite book |last1=Murayama |first1=Yuji |date=2017-03-29 |title=Urban Development in Asia and Africa: Geospatial Analysis of Metropolises |url=https://books.google.com/books?id=C_6ODgAAQBAJ&dq=Kenya+fertile+plateau+east&pg=PA296 |last2=Kamusoko |first2=Courage |last3=Yamashita |first3=Akio |last4=Estoque |first4=Ronald C. |publisher=Springer |isbn=978-981-10-3241-7 |access-date=27 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230506160203/https://books.google.com/books?id=C_6ODgAAQBAJ&dq=Kenya+fertile+plateau+east&pg=PA296 |archive-date=6 May 2023 |url-status=live}}</ref><ref>{{cite book |last=Stokes |first=Jamie |date=2009 |title=Encyclopedia of the Peoples of Africa and the Middle East |url=https://books.google.com/books?id=stl97FdyRswC&dq=Kenya+fertile+plateau+east&pg=PA364 |publisher=Infobase Publishing |isbn=978-1-4381-2676-0 |access-date=27 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415153550/https://books.google.com/books?id=stl97FdyRswC&dq=Kenya+fertile+plateau+east&pg=PA364 |archive-date=15 April 2023 |url-status=live}}</ref>
Ebitundu bya Kenya eby'Ensozi bye bimu ku bitundu ebisinga okufulumya eby'obulimi mu Afirika.<ref name=":02">{{cite book |author=CIA |year=2010 |title=The World Factbook |publisher=Potomac Books, Inc. |isbn=978-1-59797-541-4 |page=336}}</ref> Ensozi ze zisangibwa ekifo ekisinga obuwanvu mu Kenya n'olusozi olw'okubiri olusinga obuwanvu ku ssemazinga: Olusozi Kenya, olutuuka ku buwanvu bwa m 5,199 (futi 17,057) era nga we wali omuzira. Olusozi Kilimanjaro (m 5,895 oba futi 19,341) lusobola okulabibwa okuva e Kenya okutuuka mu Bukiikaddyo bw'ensalo ya Tanzania.
'''Embeera y'obudde'''
Embeera y'obudde mu Kenya ekyukakyuka okuva ku kitundu ekirimu ebbugumu eringi okumpi n'olubalama lw'ennyanja, okudda ku kitundu ekirimu ebbugumu eringi mu masekkati g'eggwanga, okudda ku kitundu ekirimu ekyeya mu Bukiikakkono n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'eggwanga. Ekitundu kino kifuna omusana mungi buli mwezi. Emirundi egisinga obudde buba bwa bunnyogovu ekiro ate ku makya nga bukyali bwa bunnyogovu mu masekkati g'eggwanga, ate mu bukiikakkono n'obukiikakkono bw'obuvanjuba bw'eggwanga, obudde buba bwa bbugumu.<ref>{{Cite web |title=Kenya – Pride Nature Safaris |url=https://pridenaturesafaris.com/our-destinations/kenya/ |access-date=2026-04-09 |website=pridenaturesafaris.com}}</ref>
"Enkuba ey'ekiseera ekiwanvu" etuuka okuva mu Gwokusatu/Gwokuna okutuuka mu Gwokutaano/Gwomukaaga. Sizoni "y'enkuba entono" etuuka okuva mu Gwekkumi okutuuka mu Gwekkuminogumu/Gwekkumineebiri. Enkuba oluusi eba nnyingi era etera okutonnya mu ttuntu n'olw'eggulo. Enkyukakyuka mu mbeera y'obudde ekyusa enkola y'obutonde ey'ekiseera ky'enkuba, ekireeta enkuba okutonnya entono – ekivuddeko amataba –<ref>{{cite book |last=Salih |first=Mohamed |year=2012 |title=Local Climate Change and Society |publisher=Routledge |isbn=9780415627153 |page=119}}</ref> n'okukendeeza ku kyeya okuva ku buli myaka kkumi okudda ku buli mwaka, ekivirako ekyeya eky'amaanyi nga ekyeya ekyabalukwo mu Kenya ekya 2008–09.<ref>{{cite book |last1=Peck |first1=Dannele E. |year=2015 |title=Climate Variability and Water Dependent Sectors: Impacts and Potential Adaptations |last2=Peterson |first2=Jeffrey M. |publisher=Routledge |isbn=978-1-317-61427-2}}</ref>
Ebbugumu lisigala nga lya waggulu mu myezi gino egy'enkuba mu kitundu ky'ekibira. Ekiseera ekisinga okuba eky'ebbugumu kibaawo mu Gwokubiri n'Ogwokusatu, nga kino kye kiseera ky'enkuba ennyingi, ate ekiseera ekisinga okuba eky'obunnyogovu kibaawo mu Gwomusanvu, okutuusa mu makkati go Gwomunaana.<ref name=":3">{{cite web |title=Kenya climate: average weather, temperature, precipitation, best time |url=https://www.climatestotravel.com/climate/kenya |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200802230142/https://www.climatestotravel.com/climate/kenya |archive-date=2 August 2020 |access-date=2020-01-15 |website=climatestotravel.com}}</ref>
'''Ebisolo by'omu nsiko'''
Kenya erina ettaka ddene eriweereddwayo okubeeramu ebifo ebibeeramu ebisolo by'omu nsiko, omuli n'ekkuumiro ly'ebisolo erya Tsavo ne Masai Mara, awabeera blue wildebeest n'ebika by'ebisolo ebirala ebibeera mu nsiko ebibeera mu kibinja ekinene buli mwaka. Wildebeest ezisukka mu kakadde kamu n'entugga 200,000 ze zibeera mu kibinja kino nga ziyita ku mugga Mara..<ref>{{Cite web |date=19 January 2012 |title=Wildebeest Migration |url=https://education.nationalgeographic.org/resource/wildebeest-migration/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160612175545/http://nationalgeographic.org/media/wildebeest-migration/ |archive-date=12 June 2016 |access-date=13 May 2016 |website=National Geographic Society}}</ref>
Ensolo za Africa eziyitibwa "Ensolo ennene ettaano" mwe muli empologoma, engo, embogo, envubu, n'ejjovu, zisangibwa mu Kenya era naddala mu Masai Mara. Omuwendo omunene ogw'ensolo endala ez'omu nsiko, ebyewalula, n'ebinyonyi bisangibwa mu mbuga z'eggwanga ne mu bifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo mu ggwanga. Okusenguka kw'ebisolo okwa buli omwaka kubaawo wakati w'Ogwomukaaga n'Ogwomwenda nga bukadde na bukadde bw'ebisolo bwe busenguka, ne kisikiriza eby'obulambuzi eby'omuwendo okuva ebweru w'eggwanga. Obukadde bubiri bw'ebisolo ebiyitibwa wildebeest biddukira olugendo lwa kiromita 2,900 (1,802 mi) okuva mu Serengeti mu Tanzania eriraanyeewo okudda mu Masai Mara<ref>{{cite web |last=Bashir |first=Hanif |date=27 May 2015 |title=Masai Mara Safari – The Migration | Tour Packages |url=https://www.kenyatraveltips.com/masai-mara-safari/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210302014643/https://www.kenyatraveltips.com/masai-mara-safari/ |archive-date=2 March 2021 |access-date=3 March 2021 |work=Kenya Travel Tips}}</ref> mu Kenya, nga buli kiseera bigenda mu maaso nga bwe bikyuka, nga binoonya emmere n'amazzi. Okusenguka kw'ebisolo ebiyitibwa wildebeest mu Serengeti byawandiikibwa mu by'ewuunyo omusanvu eby'obutonde mu Afirika.<ref>{{cite news|last=Pflanz|first=Mike|date=2010-06-13|title=New road threatens Africa's 'wonder of the world' wildebeest migration|language=en-GB|work=The Daily Telegraph|url=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/tanzania/7824876/New-road-threatens-Africas-wonder-of-the-world-wildebeest-migration.html|url-status=live|access-date=2020-01-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20200115133738/https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/africaandindianocean/tanzania/7824876/New-road-threatens-Africas-wonder-of-the-world-wildebeest-migration.html|archive-date=15 January 2020|issn=0307-1235}}</ref>
'''Okukuuma obutonde'''
Kenya yalina omuwendo gwa 2019 Forest Landscape Integrity Index ogwa 4.2/10, nga kino kyagissa mu kifo kya 133 mu nsi yonna ku nsi 172.<ref name="FLII-Supplementary">{{Cite journal |last1=Grantham |first1=H. S. |last2=Duncan |first2=A. |last3=Evans |first3=T. D. |last4=Jones |first4=K. R. |last5=Beyer |first5=H. L. |last6=Schuster |first6=R. |last7=Walston |first7=J. |last8=Ray |first8=J. C. |last9=Robinson |first9=J. G. |last10=Callow |first10=M. |last11=Clements |first11=T. |last12=Costa |first12=H. M. |last13=DeGemmis |first13=A. |last14=Elsen |first14=P. R. |last15=Ervin |first15=J. |year=2020 |title=Anthropogenic modification of forests means only 40% of remaining forests have high ecosystem integrity – Supplementary Material |journal=Nature Communications |volume=11 |issue=1 |page=5978 |bibcode=2020NatCo..11.5978G |doi=10.1038/s41467-020-19493-3 |issn=2041-1723 |pmc=7723057 |pmid=33293507 |doi-access=free |last16=Franco |first16=P. |last17=Goldman |first17=E. |last18=Goetz |first18=S. |last19=Hansen |first19=A. |last20=Hofsvang |first20=E. |last21=Jantz |first21=P. |last22=Jupiter |first22=S. |last23=Kang |first23=A. |last24=Langhammer |first24=P. |last25=Laurance |first25=W. F. |last26=Lieberman |first26=S. |last27=Linkie |first27=M. |last28=Malhi |first28=Y. |last29=Maxwell |first29=S. |last30=Mendez |first30=M. |last31=Mittermeier |first31=R. |last32=Murray |first32=N. J. |last33=Possingham |first33=H. |last34=Radachowsky |first34=J. |last35=Saatchi |first35=S. |last36=Samper |first36=C. |last37=Silverman |first37=J. |last38=Shapiro |first38=A. |last39=Strassburg |first39=B. |last40=Stevens |first40=T. |last41=Stokes |first41=E. |last42=Taylor |first42=R. |last43=Tear |first43=T. |last44=Tizard |first44=R. |last45=Venter |first45=O. |last46=Visconti |first46=P. |last47=Wang |first47=S. |last48=Watson |first48=J. E. M.}}</ref> Conservation International ekola mu Kenya okuyita mu Conservation International Kenya, pulogulaamu y'eggwanga eyatandikibwawo mu 2014 eraga alipoota ku mirimu egikolebwa ku yiika obukadde 4.9, omuli okukuuma ebibira n'ebifo ebisolo we birundira n'okubizzaawo, eby'obulambuzi, n'ebikolebwa okukendeeza ku mbeera y'obudde nga REDD+.<ref name="CIKenyaPlaces">{{cite web |title=Kenya |url=https://www.conservation.org/places/kenya |website=Conservation International}}</ref>
== Gavumenti n'eby'obufuzi ==
[[File:President Ruto Potrait 2022.jpg|thumb|William Ruto Pulezidenti]]
[[File:Kithure Kindiki.jpg|thumb|Omumyuka wa Pulezidenti]]
Kenya nsi eya demokulasiya era erina enkola y'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi. Pulezidenti ye mukulembeze w'eggwanga era ye mukulembeze wa gavumenti. Obuyinza obukola ku nsonga ez'enjawulo bukolebwa gavumenti. Obuyinza obukola ku mateeka buweebwa gavumenti, Paalamenti y'eggwanga n'Olukiiko lw'eggwanga. Ekitongole ekiramuzi ky'etongola okuva ku kakiiko akakulembeze ne Paalamenti. Wabaddewo okweraliikirira okweyongera, naddala mu kiseera ky'obukulembeze bwa pulezidenti eyaliko Daniel arap Moi, nti ekikola ku nsonga z'eggwanga kyali kyeyongera okweyingiza mu nsonga z'ekitongole ekiramuzi.<ref>{{cite web |last=Novak |first=Andrew |title=The Criminal Justice System and Eroding Democracy After Independence – Page 12 |url=http://racism.org/index.php?option=com_content&view=article&id=1448:mandatorydeathpenalty03&catid=140&Itemid=155&showall=&limitstart=11 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160603102544/http://racism.org/index.php?option=com_content&view=article&id=1448:mandatorydeathpenalty03&catid=140&Itemid=155&showall=&limitstart=11 |archive-date=3 June 2016 |access-date=13 May 2016 |website=racism.org}}</ref>
Kenya erina obulyi bw'enguzi bungi okusinziira ku Transparency International's Corruption Perceptions Index (CPI), omuwendo ogugezaako okupima obunene bw'obuli bw'enguzi mu bitongole bya gavumenti mu nsi ez'enjawulo. Mu 2019, eggwanga lyali mu kifo kya 137 ku nsi 180 mu lukalala, n'obubonero 28 ku 100.<ref>{{cite web |date=24 January 2020 |title=Corruption Perceptions Index 2019 |url=https://www.transparency.org/cpi2019?/news/feature/cpi-2019 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200512190641/https://www.transparency.org/cpi2019?%2Fnews%2Ffeature%2Fcpi-2019 |archive-date=12 May 2020 |access-date=20 February 2020 |website=transparency.org |publisher=[[Transparency International]]}}</ref> Naye waliwo ebintu bingi eby'enkizo ebikoleddwa okusobola okukendeeza obuli bw'enguzi mu gavumenti ya Kenya, gamba ng'okutandikawo akakiiko akapya era aketengeredde akalwanyisa enguzi aka Ethics and Anti-Corruption Commission (EACC).<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Kenya |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/kenya/business-corruption-in-kenya.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140406012851/http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/kenya/business-corruption-in-kenya.aspx |archive-date=6 April 2014 |access-date=4 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref>
Oluvannyuma lw'okulonda okwaliwo mu 1997, etteeka erya Constitution of Kenya Review Act, eryali litegekeddwa okutereeza obulungi mu ssemateeka wa Kenya, lyayisibwa Paalamenti ya Kenya.<ref>[https://web.archive.org/web/20121030152612/http://www.kenyaconstitution.org/history/ A short history of the 2010 Kenya constitution] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20121030152612/http://www.kenyaconstitution.org/history/|date=30 October 2012}}. kenyaconstitution.org</ref>
Mu Gwekkumineebiri 2002, Kenya yafuna okulonda okw'amazima n'obwenkanya, okwalabibwa ng'okw'amazima era okw'obwenkanya okusinziira ku balabi b'ensi yonna<ref>{{cite news|title=International observers declare Kenyan elections fair|work=cbc.ca|url=http://www.cbc.ca/news/world/international-observers-declare-kenyan-elections-fair-1.349882|url-status=live|access-date=13 May 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160530210357/http://www.cbc.ca/news/world/international-observers-declare-kenyan-elections-fair-1.349882|archive-date=30 May 2016}}</ref> TOkulonda kwa 2002 kwali kwa makulu nnyo era nga kulaga enkyukakyuka. Okulonda kwa 2002 kwali kwa mugaso nnyo mu kukyusa enkola ya demokulasiya mu Kenya mu ngeri nti obuyinza bwakyusibwa mu mirembe okuva mu Kenya African National Union (KANU), eyali efuze eggwanga okuva ku bwetwaze, okudda mu National Rainbow Coalition (NARC), omukago gw'ebibiina by'ebyobufuzi.
Wansi w'obukulembeze bwa Mwai Kibaki, omukago omupya ogufuga gwasuubiza okussa amaanyi gaagwo ku kuleetawo enkulaakulana mu by'enfuna, okulwanyisa obuli bw'enguzi, okulongoosa eby'enjigiriza, n'okuddamu okuwandiika Ssemateeka waagwo. Ebimu ku bisuubizo bino bituukiriziddwa. Waliwo okusoma kwa pulayimale okw'obwereere.<ref>{{Cite web |title=The Turning Point: Free Primary Education in Kenya – NORRAG |url=https://resources.norrag.org/resource/view/40/162 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210204085234/https://resources.norrag.org/resource/view/40/162 |archive-date=4 February 2021 |access-date=21 December 2020 |website=norrag.org}}</ref> Mu 2007, gavumenti yafulumya ekiwandiiko ng'erangirira nti okuva mu 2008, okusoma kwa sekendule tekwali kwa kusasulirwa ssente nnyingi, nga gavumenti esasula ebisale by'essomero byonna.<ref>{{Cite news|date=11 February 2008|title=Africa | Free secondary schools for Kenya|work=BBC News|url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7239577.stm|url-status=live|access-date=26 February 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20121203081815/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7239577.stm|archive-date=3 December 2012}}</ref>
'''Okulonda kwa 2013 ne gavumenti empya'''
Mu Ssemateeka omupya era ne Pulezidenti Kibaki yagaanibwa olw'ekkomo ku bisanja obutaddamu kwesimbawo mu kisanja eky'okusatu, Omumyuka wa Ssaabaminisita Uhuru Kenyatta yeesimbawo mu woofiisi. Yawangula n'ebitundu 50.51% eby'obululu mu Gwokusatu 2013.
Mu Gwekkumineebiri 2014, Pulezidenti Kenyatta yassa omukono ku tteeka erikwata ku by’okwerinda eryali likyusiddwaamu, abawagizi b’etteeka lino abaali balikkiririzaamu baagamba nti lyali lyetaagisa okukuuma abantu okuva ku bibinja by’abayeekera. Bannabyabufuzi ab’oludda oluvuganya gavumenti, ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu, n’amawanga mwenda ag’omu Bulaaya baavumirira etteeka eryo, nga bagamba nti lyali likosa eddembe ly’obuntu. Gavumenti ya America, Bungereza, Bugirimaani, ne Bufaransa nazo zaawera ekiwandiiko ky'awamu eri bannamawulire nga balabula ku ngeri etteeka lino gye liyinza okukosaamu abantu. Okuyitira mu Jubilee Coalition, etteeka lino oluvannyuma lyayisibwa nga 19 Ogwekkumineebiri mu lukiiko lw'eggwanga mu mbeera embi ennyo.<ref>{{Cite news|date=19 December 2014|title=Kenya president signs tough 'anti-terror' law|publisher=Al Jazeera|url=https://en-maktoob.news.yahoo.com/kenya-passes-divisive-anti-terror-law-090047236.html|url-status=dead|access-date=22 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141222200412/https://en-maktoob.news.yahoo.com/kenya-passes-divisive-anti-terror-law-090047236.html|archive-date=22 December 2014}}</ref>
'''Enkolagana n'amawanga g'ebweru'''
[[File:President Obama's visit to Kenya (20062221510).jpg|thumb|Pulezidenti Obama ng'akyaddeko mu Kenya]]
Enkolagana ne Somalia ebadde nzibu nnyo mu byafaayo, wadde nga wabaddewo okukolera awamu mu by'amagye okulwanyisa abayeekera ab'obusiraamu. Kenya erina enkolagana ennungi ne Bungereza.<ref name="upenn">[http://www.africa.upenn.edu/NEH/kforeignrelation.htm Kenya – Foreign Relations] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160423011916/http://www.africa.upenn.edu/NEH/kforeignrelation.htm|date=23 April 2016}}. Retrieved on 16 January 2015.</ref> Kenya y'emu ku nsi ezisinga okuwagira Amerika mu Afirika, n'ensi yonna.<ref>{{cite web |date=22 June 2006 |title=Opinion of the United States |url=http://www.pewglobal.org/database/indicator/1/country/113/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190405225516/https://www.pewglobal.org/database/indicator/1/country/113/ |archive-date=5 April 2019 |access-date=17 July 2016 |publisher=Pewglobal.org}}</ref>
Nga ennaku z’okuwozesebwa mu kkooti y’ensi yonna zitegekeddwa mu 2013 ku Pulezidenti Kenyatta n’omumyuka we Pulezidenti William Ruto ku bikwata ku byava mu kulonda kwa 2007, Pulezidenti wa Amerika Barack Obama, alina obuzaale bwa Kenya, yasalawo obutakyalako mu ggwanga eryo mu lukyala lwe olw’omu makkati ga 2013 mu Afirika.<ref>Epatko, Larisa, [https://web.archive.org/web/20140121185125/http://www.pbs.org/newshour/rundown/2013/06/africa-tour.html "Why Obama Is Visiting Senegal, South Africa and Tanzania But Not Kenya"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140121185125/http://www.pbs.org/newshour/rundown/2013/06/africa-tour.html|date=21 January 2014}}, ''[[PBS NewsHour]]'', 25 June 2013. Retrieved 18 August 2013.</ref> Oluvannyuma mu biseera by'omusana, Kenyatta yakyalira China ku kuyitibwa kwa Pulezidenti Xi Jinping oluvannyuma lw'okuyimirirako mu Russia era nga yali tannakyalako mu United States nga pulezidenti.<ref name="wp01">Raghavan, Sudarsan, [https://www.washingtonpost.com/world/in-snub-to-washington-kenyan-president-visits-china-russia-in-first-official-visit-outside-africa/2013/08/17/baaed162-06a4-11e3-bfc5-406b928603b2_story.html "In snub to Washington, Kenyan president visits China, Russia first"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141129115608/http://www.washingtonpost.com/world/in-snub-to-washington-kenyan-president-visits-china-russia-in-first-official-visit-outside-africa/2013/08/17/baaed162-06a4-11e3-bfc5-406b928603b2_story.html|date=29 November 2014}}, ''The Washington Post'', 17 August 2013. Ambassador Liu's comments at capitalfm.co.ke linked to [https://web.archive.org/web/20130818125924/http://www.capitalfm.co.ke/eblog/2013/08/16/kenya-and-china-achieving-shared-dreams-hand-in-hand/ capitalfm.co.ke] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130818125924/http://www.capitalfm.co.ke/eblog/2013/08/16/kenya-and-china-achieving-shared-dreams-hand-in-hand/|date=18 August 2013}}. Retrieved 18 August 2013.</ref> Mu Gwomusanvu 2015, Obama yakyalira Kenya, pulezidenti wa America eyasooka okukyalira eggwanga eryo ng'akyali mu woofiisi.<ref>{{cite web |last=George Kegoro |title=Circumstances created need that made visit possible |url=http://www.nation.co.ke/oped/Opinion/Barack-Obama-Visit-Uhuru-Kenyatta-William-Ruto-ICC/-/440808/2808378/-/dmt8p2/-/index.html |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160828050809/http://www.nation.co.ke/oped/Opinion/Barack-Obama-Visit-Uhuru-Kenyatta-William-Ruto-ICC/-/440808/2808378/-/dmt8p2/-/index.html |archive-date=28 August 2016 |access-date=17 July 2016 |publisher=Nation.co.ke}}</ref>
Ekitongole kya British Army Training Unit Kenya (BATUK) kikozesebwa mu kutendeka amagye ga Bungereza agalwanyira ku ttaka mu bitundu eby'ekyeya era ebirimu ensozi mu Great Rift Valley.<ref>"[https://www.theguardian.com/uk/2001/jul/01/politics.world Britain's secret killing fields] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20190806113032/https://www.theguardian.com/uk/2001/jul/01/politics.world|date=6 August 2019}}". ''The Guardian''. 1 July 2001</ref><ref>{{cite web |title=The British Army in Africa |url=http://www.army.mod.uk/operations-deployments/22724.aspx |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160630055845/http://www.army.mod.uk/operations-deployments/22724.aspx |archive-date=30 June 2016 |access-date=20 June 2016 |website=army.mod.uk/ |publisher=Ministry of Defence}}</ref>
'''Amagye'''
Amagye ga Kenya Defence Forces ge gakuuma Kenya. Amagye ga Kenya, Amagye ga Kenya ag'okumazzi, n'amagye agalwanira mu bbanga ge gakola amagye g'Eggwanga gonna. Amagye ga Kenya agaliwo kati gaatandikibwawo, era enkola yaago n'erambikibwa, mu Kawaayiro 241 ak'endagaano ya 2010 eya Ssemateeka wa Kenya; eggye lya KDF lifugibwa etteeka lya Kenya Defence Forces Act erya 2012.<ref>{{Cite web |last=Ministry of Defence |title=Kenya Defence Forces Act – No. 25 of 2012 |url=http://www.mod.go.ke/pubs/kdfAct.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181003132740/http://www.mod.go.ke/pubs/kdfAct.pdf/ |archive-date=3 October 2018 |access-date=6 May 2014 |publisher=National Council for Law Reporting}}</ref> Pulezidenti wa Kenya ye muduumizi w'amagye maggye gonna.
Amagye gatera okusindikibwa okukuuma emirembe okwetooloola ensi yonna. Okugatta ku ekyo, oluvannyuma lw'okulonda okwaliwo mu Gwekkumineebiri 2007 n'obutabanguko obwaddirira, akakiiko akanoonyereza, Akakiiko ka Waki, kaasiima obwetegefu bwako era ne kakalangirira nti "kakoze obulungi omulimu gwako."<ref>{{Cite web |title=Commission of Inquiry into the Post Election Violence |url=http://www.eastandard.net/downloads/Waki_Report.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081220154028/http://www.eastandard.net/downloads/Waki_Report.pdf |archive-date=20 December 2008}}</ref> Wadde kiri kityo, wabaddewo okwemulugunya okw'amaanyi ku kutyoboola eddembe ly'obuntu, okusinga gye buvuddeko nga bakola ebikwekweto by'okulwanyisa abayeekera mu kitundu kya Mt Elgon<ref>{{cite web |title=Kenya National Commission on Human Rights |url=http://www.knchr.org/dmdocuments/Mt%20Elgon%20.PDF |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120214072227/http://www.knchr.org/dmdocuments/Mt%20Elgon%20.PDF |archive-date=14 February 2012}}</ref> era ne mu Masekkati ga Disitulikiti y'e Mandera.<ref>[https://web.archive.org/web/20170703143833/http://www.nation.co.ke/News/-/1056/486206/-/view/printVersion/-/15cwkg8/-/index.html Security men accused of torture and rape] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170703143833/http://www.nation.co.ke/News/-/1056/486206/-/view/printVersion/-/15cwkg8/-/index.html|date=3 July 2017}} Daily Nation. 11 January 2008.</ref>
Amagye ga Kenya, okufaananako ebitongole bya gavumenti ebirala mu ggwanga, gakwatiddwako nnyo olw'ebigambibwa nti gaalya enguzi. Olw'okuba emirimu gy'amagye gibadde gikolebwa mu nkukutu olw'okutya nti gisobola okutaataaganyizibwa, obulyi bw'enguzi buno bubadde bukwekeddwa okuva mu bantu, era nga tebusobola kulabibwa bantu, era nga tebumanyiddwa. Kino kikyuse gye buvuddeko awo. Mu ebyo ebitalabwangako mu Kenya, mu 2010, waliwo ebyayogerwa ku buli bw'enguzi ebikwata ku kuwa abantu emirimu<ref>The Standard 31 October 2010 Activists give military 5 days to re-admit recruit INTERNET [http://www.standardmedia.co.ke/InsidePage.php?id=2000021408&catid=159&a=1 standardmedia.co.ke] {{dead link|date=December 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} Cited on 3 January 2011</ref> n'okugula ebidduka ebiriko eby'okulwanyisa. Okugatta ku ekyo, amagezi n'okukola okusalawo okulungi eri eby'okulwanyisa ebigulibwa bibadde by'emulugunyizibwako mu lujjudde.
'''Engabanya y'obukulembeze.'''
Kenya egabanyizibwamu amasaza 47 agalina obwetwaze obutonotono agakulemberwa bagavana. Amasaza gano 47 ge gakola ebitundu bya Kenya ebisookerwako.
Ebifo ebisembayo obutono mu Kenya biyitibwa locations. Ebifo bino bitera okuba nga bye bimu n'ebitundu by'okulonderamu. Ebifo bino bitera okutuumibwa amannya g'ebibuga oba ebyalo ebiri mu masekkati gaabyo. Ebibuga ebinene birimu ebifo bingi. Buli kifo kirina omukulu, alondebwa gavumenti.
Konsityuwensi bye bifo ebironderwamu, nga buli Ssaza lirimu omuwendo gw'ebifo ebironderwamu. Akakiiko k'ensalo akaakaseera katondebwawo mu 2010 okwekenneenya ebifo ebironderwamu era mu alipoota yaako, kyasemba okutondawo Konsityuwensi endala 80 ezironderwamu. Nga okulonda kwa 2013 tekunnabaawo, waaliwo Konsityuwensi ebironderwamu 210 mu Kenya.<ref>Kenya Roads Board [https://web.archive.org/web/20080113052023/http://www.krb.go.ke/constituency.php Constituency funding under the RMLF]</ref>
'''Eddembe ly'obuntu'''
Ebikolwa by'okulya ebisiyaga tebikkirizibwa mu mateeka mu Kenya era bitera okubonerezebwa n'okusibwa emyaka 14.<ref>{{Cite web |date=2015 |title=Laws on Homosexuality in African Nations |url=https://www.loc.gov/law/help/criminal-laws-on-homosexuality/african-nations-laws.php |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170619211045/http://www.loc.gov/law/help/criminal-laws-on-homosexuality/african-nations-laws.php |archive-date=19 June 2017 |access-date=3 June 2017 |website=Library of Congress}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa mu 2020 okwakolebwa ekitongole kya Pew Research Center, ebitundu 83% ebya Bannakenya bakkiriza nti okulya ebisiyaga tekulina kukkirizibwa mu bantu.<ref name="pewresearch.org">{{Cite web |last1=Poushter |first1=Jacob |last2=Kent |first2=Nicholas |date=25 June 2020 |title=The Global Divide on Homosexuality Persists |url=https://www.pewresearch.org/global/2020/06/25/global-divide-on-homosexuality-persists/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220701105248/https://www.pewresearch.org/global/2020/06/25/global-divide-on-homosexuality-persists/ |archive-date=1 July 2022 |access-date=6 August 2022 |publisher=Pew Research Center}}</ref> Mu lukungaana lwa bannamawulire olwali wamu ne Pulezidenti Barack Obama mu 2015, Pulezidenti Kenyatta yagaana okukakasa obumalirivu bwa Kenya eri eddembe ly'abalyi b'ebisiyaga, ng'agamba nti "ensonga y'eddembe ly'abalyi b'ebisiyaga ddala si nsonga... Naye waliwo ebintu ebimu bye tulina okukkiriza nti tetubirina era tetubigabana. Obuwangwa bwaffe, abantu baffe tebakkiriza."<ref>{{cite news|last1=Holmes|first1=Kristen|last2=Scott|first2=Eugene|title=Obama lectures Kenyan president on gay rights|url=https://www.cnn.com/2015/07/25/politics/obama-kenya-kenyatta/index.html|url-status=live|publisher=CNN|date=25 July 2017|access-date=24 April 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200515205038/https://www.cnn.com/2015/07/25/politics/obama-kenya-kenyatta/index.html|archive-date=15 May 2020}}</ref>
Mu Gwekkuminogumu 2008, WikiLeaks yaleeta okumanyibwa okw'ensi yonna mu alipoota ya ''The Cry of Blood'', eraga okutta abamenyi b'amateeka okw'ebweru w'amateeka okwakolebwa poliisi ya Kenya. Mu alipoota eno, ekitongole ekivunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu ekya Kenya National Commission on Human Rights (KNCHR) kyawaayo okunoonyereza kwakyo mu kuzuula kwakyo okukulu "e)", nga kigamba nti okubula kw'abantu n'okutta abantu okw'ebweru w'amateeka byalabika ng'ebiragiro bya gavumenti ebyawagirwa abakulembeze b'ebyobufuzi ne poliisi.<ref>{{Cite web |date=25 September 2008 |title='The Cry of Blood' — Report on Extra-Judicial Killings and Disappearances |url=http://www.ediec.org/fileadmin/user_upload/Kenia/KNCHR_REPORT_ON_POLICE.pdf |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20101214044349/http://www.ediec.org/fileadmin/user_upload/Kenia/KNCHR_REPORT_ON_POLICE.pdf |archive-date=14 December 2010 |access-date=29 December 2010 |publisher=[[Kenya National Commission on Human Rights]]/Enforced Disappearances Information Exchange Center}}</ref><ref>{{Cite web |date=1 April 2017 |title=Was extra-judicial killing of Eastleigh 'thugs' justified? Kenyans divided » Capital News |url=http://www.capitalfm.co.ke/news/2017/04/was-extra-judicial-killing-of-eastleigh-thugs-justified-kenyans-divided/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170619115319/http://www.capitalfm.co.ke/news/2017/04/was-extra-judicial-killing-of-eastleigh-thugs-justified-kenyans-divided/ |archive-date=19 June 2017 |access-date=29 June 2017}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Eby'enfuna bya Kenya biraze okukulaakulana okw'amaanyi mu myaka egiyise, okusingira ddala okuva mu pulojekiti z'enguudo, egaali y'omukka, eby'entambula ey'omu bbanga n'eku mazzi, awamu n'okusiga ensimbi mu tekinologiya ow'empuliziganya n'okutereka obubaka. Eby'enfuna bya Kenya bye bisinga obunene mu East Africa. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yakulaakulanya eby'enfuna byayo mu bwangu ng'eyita mu kusiga ssente za gavumenti, okukubiriza okulima okw'abalimi abatonotono era n'okuteekawo embeera ennungi ey'okusiga ensimbi mu makolero ag'obwannannyini. Kenya y'esinga okutambuza ebyamaguzi n'ensimbi mu East Africa. Ekitongole ky'ebyensimbi mu Kenya kikola bulungi, kikulaakulanye era kirimu eby'enfuna eby'enjawulo nga kino kye kisinga okubaamu abantu abeeyunira eby'enfuna mu kitundu kino era ne mu nsi yonna.<ref>{{cite web |title=Kenyan Economy – The National Treasury |url=https://www.treasury.go.ke/kenya-economy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240228125720/https://www.treasury.go.ke/kenya-economy/ |archive-date=28 February 2024 |access-date=2024-02-28 |language=en-US}}</ref>
Okusiga ensimbi okuva ebweru mu Kenya kusigala nga kunafu nnyoo bw'ogeraageranya n'obunene bw'ebyenfuna byakyo n'omutindo gw'enkulaakulana yaakyo. Mu 2022, omuwendo gwa FDI yonna mu Kenya gwali obuwumbi bwa ddoola za Amerika 10.4, nga kino kikola ebitundu 9.5% byokka ebya GDP y'eggwanga.<ref>{{cite web |title=Foreign direct investment (FDI) in Kenya – International Trade Portal |url=https://www.lloydsbanktrade.com/en/market-potential/kenya/investment |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240228125720/https://www.lloydsbanktrade.com/en/market-potential/kenya/investment |archive-date=28 February 2024 |access-date=2024-02-28 |website=www.lloydsbanktrade.com}}</ref>
Kenya erina Human Development Index (HDI) ya 0.628 (omutono), ng'eri mu kifo kya 143 ku bifo 193 mu nsi yonna mu 2023. Mu 2022, 25.4% ku Bannakenya baali babeera ku ssente ezitasukka $2.15 buli lunaku. Okusinziira ku bubaka obupya okuva mu 2022, ebitundu 25.4% ku bantu bakosebwa obwavu obw’engeri ez’enjawulo era n’abalala 26.4% nga bali mu katyabaga k’okubufuna. Mu 2017, Kenya yali mu kifo kya 92 mu nsi Banka y'ensi yonna ng'ensi ennyangu okukoleramu bizinesi ng'erinnya okuva mu kifo kya 113 mu 2016 (ku nsi 190).<ref>{{cite web |title=Doing Business in Kenya – World Bank Group |url=http://www.doingbusiness.org/data/exploreeconomies/kenya |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910125004/http://www.doingbusiness.org/data/exploreeconomies/kenya |archive-date=10 September 2018 |access-date=14 January 2017 |website=doingbusiness.org}}</ref> Ekitongole ky'ebyobulimi ekikulu ennyo kikozesa abakozi ng'ebitundu 30% ku bakozi bonna.<ref>{{cite web |title=World Bank Open Data |url=https://data.worldbank.org/indicator/SL.AGR.EMPL.ZS?locations=KE |access-date=2025-05-15 |website=World Bank Open Data}}</ref> Kenya etera okutwalibwa ng'akatale ak'omu maaso oba oluusi akatale akavaamu, era y'emu ku nsi ezikyakula.
Eby'enfuna birabye okugaziwa okw'amaanyi, nga kino kirabibwa mu nkola ennungi mu by'obulambuzi, eby'enjigiriza ebya waggulu n'eby'empuliziganya era n'ebivaamu ebirungi mu by'obulimi oluvannyuma lw'ekyeya, naddala mu kitongole ky'amajaani ekikulu.<ref name="lcweb2.loc.gov">{{cite web |date=June 2007 |title=Country Profile: Kenya |url=http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Kenya.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150505051609/http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Kenya.pdf |archive-date=5 May 2015 |access-date=23 April 2011 |website=Federal Research Division |publisher=Library of Congress}}</ref> Eby'enfuna bya Kenya byakula ebitundu ebisukka mu 7% mu 2007, era amabanja gaayo ag'ebweru gaakendeezebwa nnyo.<ref name="lcweb2.loc.gov2">{{cite web |date=June 2007 |title=Country Profile: Kenya |url=http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Kenya.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150505051609/http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Kenya.pdf |archive-date=5 May 2015 |access-date=23 April 2011 |website=Federal Research Division |publisher=Library of Congress}}</ref> Kino kyakyuka amangu ddala oluvannyuma lw'okulonda kwa pulezidenti okwali okw'okubuusabuusa mu Gwekkumineebiri 2007, oluvannyuma lw'akavuyo akaaliiwo mu ggwanga.
Eby'empuliziganya n'ebyensimbi mu myaka ekkumi egiyise kati bye bisinga okukola ebitundu 62% ebya GDP. Ebitundu 22% ebya GDP bikyava mu by'obulimi ebitali bya lubeerera ebikozesa ebitundu 75% eby'abakozi (ekintu ekirabika mu mawanga agakyakula agatannatuuka ku kufuna mmere emala). Ekitundu ky'abantu ekitono ennyo kyesigama ku buyambi bw'emmere.<ref name=":1">{{cite web |title=Food Assistance Fact Sheet – Kenya |url=https://www.usaid.gov/kenya/food-assistance |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160610135707/https://www.usaid.gov/kenya/food-assistance |archive-date=10 June 2016 |access-date=13 May 2016 |website=[[USAID]]}}</ref> Amakolero n'okukola ebintu bye bisinga obutono, nga bikola ebitundu 16% ebya GDP. Eby'obuweereza, amakolero n'okukola ebintu bikozesa abakozi ebitundu 25% byokka naye nga biwa ebitundu 75% ebya GDP.[1] Kenya era etunda ebintu eby'engoye ebisukka mu bukadde bwa ddoola 400 wansi wa AGOA.
Okutunda kampuni za gavumenti nga eyali eya Kenya Post and Telecommunications Company, ekyavaamu kkampuni esinga okukola amagoba mu East Africa—Safaricom, kireetedde okuzzaawo kampuni zino olw'okusiga ensimbi okw'amaanyi okw'abantu ssekinnoomu.
Mu Gwokutaano 2011, embeera y'ebyenfuna yali nnungi ng'okweyongera kwa GDP kusuubirwa okuba ebitundu 4–5%, okusingira ddala olw'okugaziwa mu by'obulambuzi, eby'empuliziganya, eby'entambula, okuzimba, n'okudda engulu mu by'obulimi. Banka y'Ensi Yonna yateebereza okweyongera kwa 4.3% mu 2012.<ref name="WorldBanki">{{cite web |last=Fengler |first=Wolfgang |date=5 December 2012 |title=Kenya Economic Update |url=http://www.worldbank.org/en/news/press-release/2012/12/05/energizing-kenya-s-economy-and-creating-quality-jobs |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130309030739/http://www.worldbank.org/en/news/press-release/2012/12/05/energizing-kenya-s-economy-and-creating-quality-jobs |archive-date=9 March 2013 |access-date=29 May 2013 |publisher=The [[World Bank]]}}</ref>
Mu Gwokusatu 1996 ba Pulezidenti ba Kenya, Tanzania, ne Uganda baddamu okutandikawo omukago gwa East African Community (EAC). Ebigendererwa bya EAC mulimu okutereeza emisolo n'ebikwata ku misolo, okutambula kw'abantu awatali kusibibwa n'okutumbula ebintu ebikozesebwa mu kitundu. Mu Gwokusatu 2004, amawanga asatu ag'omu Buvanjuba bwa Afirika gaassa omukono ku Ndagaano y'omukago gw'omusolo eya Customs Union Agreement.
Kenya erina ekitongole ky'ebyensimbi ekikulaakulanye okusinga baliraanwa baayo. Akatale k'emigabo aka Nairobi Securities Exchange (NSE) ke kali mu kifo eky'okuna mu Afirika mu by'obugagga bw'akatale. Enkola ya banka mu Kenya erabirirwa Banka Enkulu eya Kenya (CBK). Mu Gwomusanvu 2004, enkola eno yalimu banka z'ebyobusuubuzi 43 (nga zino zaali zikendedde okuva ku 48 mu 2001) ne bitongole ebitali bya banka ebiwerako omuli kampuni eziterekera abantu ssente, ebibiina bina ebiteekamu ssente n'okwewola era ne bizinensi nnyingi ezikyusa ssente.<ref name="lcweb2.loc.gov3">{{cite web |date=June 2007 |title=Country Profile: Kenya |url=http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Kenya.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150505051609/http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Kenya.pdf |archive-date=5 May 2015 |access-date=23 April 2011 |website=Federal Research Division |publisher=Library of Congress}}</ref>
Wiiki y'okutandikawo enkola empya mu Kenya eya Kenya Innovation Week (KIW) yatandikibwawo mu 2021, okuva nga 6 Ogwekkumineebiri okutuuka nga 10, 2021, ku Kenya School of Government mu Lower Kabete, Nairobi.<ref>{{cite web |title=Kenya Innovation Week - About |url=https://kenyainnovationweek.com/about |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724013113/https://kenyainnovationweek.com/about |archive-date=24 Jul 2025 |access-date=19 August 2025 |website=kenyainnovationweek.com}}</ref>
'''Eby'obulambuzi'''
Eby'obulambuzi biyingiza mu Kenya ebitundu nga 6% ku by'enfuna byayo.<ref>{{cite web |title=Travel & Tourism in Kenya Injected KES 1TN to the national economy last year |url=https://wttc.org/news/travel-and-tourism-in-kenya-injected-kes-1tn-to-the-national-economy-last-year |access-date=2025-05-16 |website=wttc.org |language=en-GB}}</ref> Eby'obulambuzi mu Kenya bye bisinga okuvaamu ssente eziva ebweru, nga ziddirirwa ssente eziva mu bantu ababeera ebweru w'eggwanga n'ebyobulimi.<ref>{{cite web |date=20 January 2023 |title=Diaspora remittances now Kenya's largest foreign exchange earner |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/kenya-s-diaspora-remittances-rise-to-usd4-027bn-4093616 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240227081004/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/business/kenya-s-diaspora-remittances-rise-to-usd4-027bn-4093616 |archive-date=27 February 2024 |access-date=27 February 2024 |work=The East African}}</ref> Ekitongole kya Kenya Tourism Board kivunaanyizibwa ku kukuuma obubaka obukwata ku by'obulambuzi mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Kenya Tourism Board |url=http://www.ktb.go.ke/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170219014534/http://ktb.go.ke/ |archive-date=19 February 2017 |access-date=2 March 2017 |website=KTB.go.ke}}</ref><ref>{{cite web |title=Kenya Law: January 2017 |url=http://www.kenyalaw.org/klr/index.php?id=811 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130805200519/http://www.kenyalaw.org/klr/index.php?id=811 |archive-date=5 August 2013 |access-date=2 March 2017 |website=KenyaLaw.org}}</ref> Ebintu ebisinga okusikiriza abalambuzi mulimu okulambula ebifo eby'enjawulo nga bayita mu kkuumiro ly'ebisolo 60 n'ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo. Ebifo ebikuumibwamu ebisolo mulimu Maasai Mara Game Reserve, Samburu National Reserve, Solio Game Reserve, Shaba National Reserve, Buffalo Springs National Reserve n'ebirala. Ebintu ebirala ebisikiriza mulimu okusenguka kw'ebisolo ebiyitibwa wildebeest ku Masaai Mara; emizikiti gy'ebyafaayo, n'ebigo ebyazimbibwa mu kiseera ky'amatwale e Mombasa, Malindi, ne Lamu; ebifo ebimanyiddwa ennyo gamba nga olusozi Kenya olweru n'ekiwonvu kya Great Rift Valley; ennimiro z'amajaani e Kericho; ennimiro z'emmwanyi e Thika; okulaba obulungi olusozi Kilimanjaro okusala ensalo okuyingira [[Tanzania]]; n'ebbiici eziri ku lubalama lw'ennyanja Swahili, mu Indian Ocean. Abalambuzi, abasinga obungi nga bava mu Bugirimaani ne Bungereza, basikirizibwa nnyo ku bbiici eziri ku lubalama lw'ennyanja n'amakuumiro g'ebisolo, okusingira ddala, East ne Tsavo West National Park, 20,808 square kilometres (8,034 sq mi) mu Bukiikaddyobwobuvanjuba.
'''Eby'obulimi'''
Obulimi n'obulunzi kye ky'okubiri mu kuleeta amagoba mu Kenya oluvannyuma lw'ekitongole ky'obuweereza. Mu 2005, obulimi n'obulunzi, nga mw'otwalidde n'ebibira n'okuvuba, byakola ebitundu 24% ebya GDP, awamu n'ebitundu 18% eby'emirimu egisasulwa era ebitundu 50% eby'ensimbi eziva mu by'amaguzi ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga. Ebirime ebikulu ebivaamu ssente z'amajaani, ebirime ebirimibwa mu nnimiro, ne kaawa. Ebirime ebirimibwa mu nnimiro y'amajaani bye bitundu ebisinga okukula era nga byombi bye bisinga okuba eby'omuwendo mu byonna eby'ebweru bya Kenya. Okulima emmere enkulu nga kasooli kusinziira ku nkyukakyuka y'obudde. Okukendeera kw'ebirime ebivaamu emmere kitera okwetaagisa obuyambi bw'emmere—okugeza mu 2004, olw'ekimu ku kyeya kya Kenya ekitera okubaawo.<ref>{{Cite web |date=26 April 2005 |title=Drought leaves two million Kenyans in need of food aid |url=http://wfp.org/news/news-release/drought-leaves-two-million-kenyans-need-food-aid |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814052428/http://www.wfp.org/news/news-release/drought-leaves-two-million-kenyans-need-food-aid |archive-date=14 August 2016 |access-date=5 August 2016 |website=United Nations World Food Programme}}</ref>
Ekitongole ekikulemberwa International Crops Research Institute for the Semi-Arid Tropics (ICRISAT) kifunye obuwanguzi obumu mu kuyamba abalimi okulima empiinamiti mu kifo kya kasooli naddala mu bitundu ebikalu. Empiinamiti ky'ekimera ekisobola okusimattuka embeera y'ekyeya, n'olwekyo asobola okulimibwa mu bitundu ebifuna enkuba etali waggulu wa mmiliita 650 (inchi 26) buli mwaka. Pulojekiti ez'enkizo zikubirizza okutunda ebimera eby'ensigo nga zikubiriza okukulaakulanya ensigo ez'omu kitundu n'obukolagano bw'abalimi n'abasuubuzi okugaba n'okutunda. Omulimu guno, ogwazingiramu okugatta abalimi ku batunda ebintu mu bungi, kyayamba okwongeza emiwendo gy'abalimi mu kitundu ekyo ebitundu 20–25% mu Nairobi ne Mombasa. Okutunda empinnamiti kisobozesa abalimi abamu okugula ebintu eby'enjawulo okuva ku masimu ag'omu ngalo okutuuka ku ttaka n'ebisolo, era kibagguliddewo emikisa okuva mu bwavu.<ref>[https://web.archive.org/web/20140718193632/http://exploreit.icrisat.org/page/eastern_and_southern_africa/887/329 Pigeonpea in Eastern and Southern Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140718193632/http://exploreit.icrisat.org/page/eastern_and_southern_africa/887/329|date=18 July 2014}}. [[ICRISAT]] Posted 10 October 2012. Downloaded 26 January 2014.</ref>
Amajaani, kaawa, ekigooggwa, senturuma, kasooli, ne ŋŋaano birimibwa mu bitundu eby'obusozi ebirimu ettaka eggimu, ekimu ku bitundu ebisinga okulimibwamu mu Afirika.<ref name=":03">{{cite book |author=CIA |year=2010 |title=The World Factbook |publisher=Potomac Books, Inc. |isbn=978-1-59797-541-4 |page=336}}</ref> Okulunda ebisolo kwe kukulembera mu savanna eri mu Bukiikakkono n'Ebuvanjuba. Kooko, ennaanansi, ppamba, ebikajjo, senturuma, ne kasooli birimibwa mu bitundu ebiri ku madaala aga wansi. Kenya tennatuuka ku mutindo gw’okusiga ensimbi n’okukola obulungi mu by'obulimi n’obulunzi ebiyinza okukakasa obukuumi bw’emmere, era nga kino kigattiddwako obwavu obuvaamu (abantu 53 ku buli kikumi babeera wansi w’omutindo gw’obwavu), ekitundu ky’abantu kinene buli kiseera kifa njala era nga kyesigama nnyo ku buyambi bw’emmere.<ref name=":12">{{cite web |title=Food Assistance Fact Sheet – Kenya |url=https://www.usaid.gov/kenya/food-assistance |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160610135707/https://www.usaid.gov/kenya/food-assistance |archive-date=10 June 2016 |access-date=13 May 2016 |website=[[USAID]]}}</ref> Enguudo embi, entambula y’eggaali y’omukka etatuukiridde, entambula y’oku mazzi etakozesebwa bulungi, n’entambula y’ennyonyi ey’ebbeeyi ebasudde ebitundu ebisinga obukalu n’ebitali bya nkalakkalira, era abalimi mu bitundu ebirala emirundi mingi basuula emmere mu nnimiro kubanga tebasobola kutuuka ku butale. Kino kyasembyeyo okulabibwa mu Gwomunaana ne mu Gwomwenda 2011, ne kireetera abantu ba Kenya okutandikawo enteekateeka ya Kenya for Kenya eyakolebwa ekitongole kya Red Cross.<ref>[http://conferences.ifpri.org/2020africaconference/program/day1summaries/kinyua.pdf Towards Achieving Food Security in Kenya] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20120126003110/http://conferences.ifpri.org/2020africaconference/program/day1summaries/kinyua.pdf|date=26 January 2012}}. Joseph Kinyua, Permanent Secretary, Ministry of Agriculture, Kenya; 1 April 2004, Kampala, Uganda</ref>
Eby'okufukirira mu Kenya bigabanyizibwamu ebika by'entegeka bisatu: entegeka entonotono ez'abalimi kinnoomu, entegeka za gavumenti eziddukanyizibwa wakati, n'entegeka z'obwannannyini/ezikola bizinensi ez'okufukirira.
Enteekateeka z'okufukirira ez'abalimi abatono zibeera za bantu kinnoomu oba ebibinja by'abalimi abakola ng'abakozesa amazzi oba ebibinja eby'eyamba saako n'okwewanirira. Okufukirira kukolebwa ku faamu z'abantu kinnoomu oba ku faamu z'ebibinja nga buli emu eba ya 0.1–0.4 ha. Waliwo enteekateeka z'okufukirira ez'abalimi abatono nga 3,000 ezibikka ettaka lya 47,000 ha. Eggwanga lirina enkola ennene musanvu ezifukirira, ezikolebwa mu makkati, nga ze Mwea, Bura, Hola, Perkera, West Kano, Bunyala, ne Ahero, nga zikwata ku ttaka lya yiika 18,200 era nga buli nkola ekwata ku yiika 2,600. Enkola zino ziddukanyizibwa National Irrigation Board era nga ze zisinga okufukirira ettaka mu Kenya ebitundu 18%. Ffaamu z'obwannannyini ez'amaanyi ezikolerwamu eby'obusuubuzi zirimu yiika 45,000, nga ze zikola ebitundu 40% eby'ettaka erifukirirwa. Zikozesa tekinologiya ow'amaanyi era ne zivaamu ebirime eby'omuwendo ennyo eby'okutunda ebweru w'eggwanga, naddala ebimuli n'enva endiirwa.<ref>Republic of Kenya, Ministry of Water and Irrigation (2009) ''National Irrigation and Drainage Policy'':3–4.</ref>
Kenya y'ensi ey'okusatu mu nsi yonna mu kutunda ebimuli ebisaliddwa ebweru w'eggwanga.<ref name="kenya-flower-industry">{{Cite web |last=Veselinovic |first=Milena |date=16 March 2015 |title=Got roses this Valentine's Day? They probably came from Kenya |url=https://edition.cnn.com/2015/03/16/africa/kenya-flower-industry/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160714194025/http://edition.cnn.com/2015/03/16/africa/kenya-flower-industry/ |archive-date=14 July 2016 |access-date=17 July 2016 |publisher=CNN}}</ref> Kumpi ekitundu kimu kyakubiri ku faamu z'ebimuli 127 mu Kenya zisangibwa okumpi n'Ennyanja Naivasha, kilomita 90 mu Bukiikakkonobwobugwanjuba bwa Nairobi.<ref name="kenya-flower-industry" /> Okwanguya okutunda kwabwe ebweru w'eggwanga, ekisaawe ky'ennyonyi ekya Nairobi kirina ekifo ekikola ku ntambuza y'ebimuli n'enva endiirwa.<ref name="kenya-flower-industry" />
'''Amakolero n'okufulumya ebintu'''
Wadde nga Kenya nsi eri ku ddaala erya wansi mu by'enfuna, eby'amakolero bitwala ebitundu 14% ebya GDP, ng'emirimu gy'amakolero gikolebwa mu bibuga ebisatu ebisinga obunene, Nairobi, Mombasa, ne Kisumu, era nga gisinga kutwalibwa makolero agakola emmere nga okusa emmere, okukola omwenge, okusiba omuwemba, n'okukola ebintu ebyettanirwa abantu, gamba nga emmotoka okuva mu bitundutundu. Kenya nayo erina amakolero agakola seminti.<ref>{{Cite web |date=5 September 2015 |title=Cement production keeps pace with growing demand |url=http://www.constructionkenya.com/2431/kenya-cement-industry-outlook/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160513234924/http://www.constructionkenya.com/2431/kenya-cement-industry-outlook/ |archive-date=13 May 2016 |access-date=13 May 2016 |website=Construction Business Review}}</ref> Kenya erina ekkolero ly'amafuta erikola ku mafuta agaleetebwa okuva ebweru okugafuula ebintu ebikolebwamu amafuta, okusingira ddala okukozesebwa mu ggwanga. Okugatta ku ekyo, ekitongole ekitali mu butongole ekimanyiddwa nga jua kali kikola ebintu ebitonotono mu maka, ebitundu by'emmotoka, n'ebyuma ebikozesebwa mu kulima.<ref>{{Cite journal |date=2 August 2005 |title=Kenya: Employers' organizations taking the lead on linking the informal sector to formal Kenyan enterprises |url=http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/features/WCMS_075529/lang--en/index.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160605021700/http://www.ilo.org/global/about-the-ilo/newsroom/features/WCMS_075529/lang--en/index.htm |archive-date=5 June 2016 |access-date=13 May 2016 |website=ilo.org}}</ref><ref>{{Cite web |date=13 November 2015 |title=Jua Kali sector plays key role in economic development and job creation |url=http://www.mygov.go.ke/?p=5038 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160610135631/http://www.mygov.go.ke/?p=5038 |archive-date=10 June 2016 |access-date=13 May 2016 |website=MyGov}}</ref>
Okuteeka Kenya mu abo abaganyulwa mu tteeka lya Gavumenti ya Amerika erya African Growth and Opportunity Act (AGOA) kiyambye nnyo mu by'amakolero mu myaka egyakayita. Okuva AGOA lwe yatandika mu 2000, Kenya bye yatunda mu ngoye mu United States by'eyongera okuva ku bukadde bwa ddoola 44 okutuuka ku bukadde bwa ddoola 270 (2006).<ref>{{Cite web |last=Kamau |first=Pithon |title=Industry |url=http://www.brandkenya.go.ke/2012-12-16-16-05-26/75-industry |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160604180631/http://www.brandkenya.go.ke/2012-12-16-16-05-26/75-industry |archive-date=4 June 2016 |access-date=13 May 2016 |website=Brand Kenya Board}}</ref> Enteekateeka endala ez'okunyweza eby'okukola ebintu mwe muli enkola ya gavumenti empya ey'okusonyiwa omusolo, omuli n'okuggyawo omusolo ku byuma ebikozesebwa mu makolero n'ebintu ebirala ebikozesebwa mu kukola ebintu..<ref>{{Cite web |title=Kenya |url=https://2009-2017.state.gov/e/eb/rls/othr/ics/2010/138092.htm?goMobile=0 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200803022046/https://2009-2017.state.gov/e/eb/rls/othr/ics/2010/138092.htm?goMobile=0 |archive-date=3 August 2020 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Mu 2023, Kenya eri mu nteekateeka y'okuzimba paaka z'amakolero ttaano ezijja okukola nga tezisasula misolo, nga zisuubirwa okumalirizibwa mu 2030. Waliwo ebigendererwa by'okukulaakulanya paaka endala 20 ez'amakolero mu biseera eby'omu maaso.<ref>{{Cite news|date=2024-01-02|title=How to get rich in the 21st century|newspaper=The Economist|url=https://www.economist.com/finance-and-economics/2024/01/02/how-to-get-rich-in-the-21st-century|access-date=2024-01-03|issn=0013-0613|archive-date=3 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240103101233/https://www.economist.com/finance-and-economics/2024/01/02/how-to-get-rich-in-the-21st-century|url-status=live}}</ref>
'''Eby'entambula'''
Amakubo g'emmotoka aga Trans-African abiri gayita mu Kenya okuli: Cairo-Cape Town Highway ne Lagos-Mombasa Highway, n'olwekyo eggwanga lirina enguudo ez'amaanyi omuli ennime/ enkole saako n'ezo ezitali nnime oba nkole. Enkola y'eggaali y'omukka mu Kenya ekwataganya emikutu gy'oku mwalo n'ebibuga ebikulu, nga kigigatta ku muliraano [[Uganda]]. Waliwo ebisaawe by'ennyonyi 15 ebirina enguudo enkole/ enzimbe.
'''Amasanyalaze'''
[[File:Worker in Olkaria Kenya.jpg|thumb|Abakozi b'amasanyalaze ku Olkaria Geothermal Power Plant]]
kitundu ekisinga obunene eky'amasannyalaze ga Kenya kiva mu ttaka,,<ref>[https://www.iea.org/data-and-statistics/data-tools/energy-statistics-data-browser?country=KENYA&fuel=Energy%20supply&indicator=ElecGenByFuel Electricity in Kenya] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180811133300/https://www.iea.org/statistics/statisticssearch/report/?country=Kenya&product=electricityandheat|date=2015}}. IEA 2014</ref> ne kigobererwa amasannyalaze g'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi g'omugga Tana ogw'omu Bukiikakkono, awamu ne Turkwel Gorge Dam mu Bugwanjuba. Ekkolero ly'amafuta agookya ku lubalama lw'ennyanja, ebifo ebikozesa amasannyalaze g'omu ttaka mu Olkaria (okumpi ne Nairobi), n'amasannyalaze agaleetebwa okuva e Uganda bye bikola ekitundu ekisigaddeyo. Oluguudo lw'amasannyalaze olwa MW 2,000 okuva e Ethiopia lwamalirizibwa mu 2022.
E Kenya obusobozi obuteereddwawo bweyongera okuva ku megawatts 1,142 wakati wa 2001 ne 2003 okutuuka ku 2,341 mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Peak Demands – Summary of Electricity Sub Sector Statistics |url=http://energy.go.ke/?p=510 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191207063902/http://energy.go.ke/?p=510 |archive-date=7 December 2019 |access-date=11 November 2019 |publisher=Kenya Ministry of Energy}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya Kenya Electricity Generating Company (KenGen), ekyatandikibwawo mu 1997 nga kiyitibwa Kenya Power Company, kye kikola ku kukola amasannyalaze, Kenya Electricity Transmission Company kikola ku kusaasaanya amasannyalaze ate Kenya Power and Lighting ekola ku kusaasaanya amasannyalaze mu ggwanga. Ebbula ly'amasannyalaze libaawo buli luvannyuma lw'ekiseera, ekyeya bwe kikendeeza ku ntambula y'amazzi. Okusobola okufuna amasannyalaze agamala, Kenya etaddewo amasannyalaze g'empewo n'amasannyalaze g'enjuba (buli limu lya MW 300), era erina ekiruubirirwa eky'okuzimba ekkolero ly'amasannyalaze ga nukiriya mu 2027.<ref>{{cite web |date=5 December 2017 |title=Kenya plans nuclear plant by 2027 |url=https://www.theeastafrican.co.ke/business/Kenya-plans-to-set-up-nuclear-plant-by-2027/2560-4215876-14gd00jz/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171227121952/http://www.theeastafrican.co.ke/business/Kenya-plans-to-set-up-nuclear-plant-by-2027/2560-4215876-14gd00jz/index.html |archive-date=27 December 2017 |access-date=26 December 2017 |website=The East African |language=en-GB}}</ref><ref>McGregor, Sarah (20 September 2010) [https://www.bloomberg.com/news/2010-09-20/kenya-aims-to-build-a-nuclear-power-plant-by-2017-minister-nyoike-says.html Kenya Aims to Build a Nuclear Power Plant by 2017] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131115140634/http://www.bloomberg.com/news/2010-09-20/kenya-aims-to-build-a-nuclear-power-plant-by-2017-minister-nyoike-says.html|date=15 November 2013}}. Bloomberg L.P.</ref>
Kenya erina amafuta agakakasiddwa mu Turkana. Tullow Oil eteebereza nti amafuta agali mu ggwanga gali mu bipipa kumpi akawumbi kamu.<ref>[https://www.bloomberg.com/news/2013-08-19/kenya-from-nowhere-plans-east-africa-s-first-oil-exports-energy.html Kenya From Nowhere Plans East Africa's First Oil Exports: Energy] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140725035553/http://www.bloomberg.com/news/2013-08-19/kenya-from-nowhere-plans-east-africa-s-first-oil-exports-energy.html|date=25 July 2014}}. Bloomberg L.P.</ref> Okunoonyereza kukyagenda mu maaso okulaba oba nga waliwo amafuta amalala. Kenya mu kiseera kino egula amafuta gonna aga crude petroleum ge yeetaaga. Okuva mu 2013 gavumenti yasalawo okugula amafuta aga white petroleum agakoleddwa. Kenya Pipeline Company y'ekitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kutereka n'okutambuza amafuta ga white petroleum. Ekitongole ekitambuza amafuta ekya Kenya Pipeline Company ye parastatal eya gavumenti ng'erina obuvunaanyizibwa bw'okutereka n'okutambuza amafuta ameeru. Gye buvuddeko awo gavumenti yagiggyako obwannannyini nga gavumenti erina omugabo mitono. Kenya terina tterekero lya mafuta era yeesigama ku bitongole ebikola ku by'amafuta ebyatereka amafuta agamala ennaku 21 nga kino kyetaagisa mu mateeka g'amakolero. Amafuta gakola ebitundu 20%-ku-25% ku by'amaguzi byonna ebigulibwa okuva ebweru w'eggwanga.<ref>[https://web.archive.org/web/20120619062331/http://af.reuters.com/article/investingNews/idAFJOE74J0F220110520?pageNumber=1&virtualBrandChannel=0 Kenya plans strategic oil reserve]. Reuters (10 November 2011).</ref>
'''Ba musiga nsimbi aba China n'obusuubuzi'''
Ebyafulumizibwa ku mukutu gwa Capital FM owa Kenya nga byawandiikibwa Liu Guangyuan, omubaka wa China mu Kenya, mu kiseera Pulezidenti Kenyatta we yagendera e Beijing mu 2013, byagamba nti, "Okusiga ensimbi kwa China mu Kenya ... kwatuuka ku bukadde bwa ddoola 474, nga kino kye kyali ensibuko y'okusiga ensimbi okuva ebweru eyali esinga obunene mu Kenya, era ... eby'obusuubuzi wakati w'amawanga gombi ... byatuuka ku bukadde bwa ddoola 2.84" mu 2012. Kenyatta yali "awerekeddwa abasuubuzi ba Kenya 60 [era nga yali asuubira] ... okufuna obuwagizi okuva mu China ku nteekateeka y'eggaali y'omukka eya ddoola obuwumbi 2.5 okuva ku mwalo gw'e Mombasa mu Bukiikaddyo bwa Kenya okutuuka ku Uganda ey'oku muliraano, awamu ne daamu ya ddoola obuwumbi 1.8", okusinziira ku kiwandiiko okuva mu ofiisi ya pulezidenti, era mu kiseera ky'olugendo luno.<ref name="wp01" />
Base Titanium, ekitongole ekya Base Resources eky'omu Australia, kyasindika mu China ebintu byakyo eby'omuwendo ebisooka. Tani nga 25,000 eza ilmenite zaasimbula okuva mu kibuga ky'e Kenya ekiri ku lubalama lw'ennyanja ekiyitibwa Kilifi. Ebintu ebyasooka okuleetebwa ku mwalo byali bisuubirwa okuvaamu ssente za Kenya eziri mu buwumbi bwa KSh.15–20/= mu magoba.<ref>{{Cite web |last1=Jackson Okoth |last2=Philip Mwakio |date=14 February 2014 |title=Standard Digital News : : Business – Kenya joins mineral exporters as first titanium cargo leaves port |url=https://www.standardmedia.co.ke/business/article/2000104631/kenya-joins-mineral-exporters-as-first-titanium-cargo-leaves-port |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150128083340/http://www.standardmedia.co.ke/business/article/2000104631/kenya-joins-mineral-exporters-as-first-titanium-cargo-leaves-port |archive-date=28 January 2015 |access-date=15 February 2015 |website=Standard Digital News}}</ref> Mu 2014, pulojekiti y'eggaali y'omukka eya China okuva e Nairobi okutuuka e Mombasa yayimirizibwa olw'obutakkaanya ku kusasula/ okuliyirira abantu bannanyini ettaka.<ref>{{Cite web |last=Shem Oirere |date=23 October 2014 |title=Construction of Kenyan standard-gauge line suspended |url=http://www.railjournal.com/index.php/africa/construction-of-kenyan-standard-gauge-line-suspended.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150129170952/http://www.railjournal.com/index.php/africa/construction-of-kenyan-standard-gauge-line-suspended.html |archive-date=29 January 2015 |access-date=15 February 2015}}</ref>
'''Vision 2030'''
Mu 2007, gavumenti ya Kenya yatongoza Vision 2030, enteekateeka y'enkulaakulana mu by'enfuna gy'esuubira okuteeka eggwanga mu kifo kye kimu n'Amawanga ga Asia ag'eby'enfuna ag'amaanyi mu 2030. Mu 2013, yatongoza National Climate Change Action Plan, oluvannyuma lw'okukkiriza nti okubuusa amaaso embeera y'obudde ng'ensonga enkulu mu Vision 2030 kyali kibulamu. Enteekateeka eno ey'empapula 200, eyakolebwa n'obuyambi okuva mu Climate & Development Knowledge Network, eteekawo okwolesebwa kwa Gavumenti ya Kenya ku nkulaakulana ey'engeri y'okukendeeza ku kaboni mu ngeri ey'obuvunaanyizibwa ku mbeera y'obudde. Mu kutongoza mu Gwokusatu 2013, Omuwandiisi wa Minisitule y’Enteekateeka, Enkulaakulana ey’Eggwanga, ne Vision 2030 yaggumiza nti embeera y’obudde yandibadde nsonga nkulu mu nteekateeka ya Medium-Term eyali egenda okutongozebwa mu myezi egigenda okujja. Kino kyandireeseewo enkola ennungi ey’okutuusa ku bantu enteekateeka ey’Ebikolwa era ne kikakasa nti enkyukakyuka mu mbeera y’obudde ekwatibwa ng’ensonga ekwata ku by'enfuna byonna..<ref>[http://cdkn.org/2013/03/news-kenyas-national-climate-change-action-plan-is-officially-launched/ NEWS: Kenya's National Climate Change Action Plan is officially launched] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130514075422/http://cdkn.org/2013/03/news-kenyas-national-climate-change-action-plan-is-officially-launched/|date=14 May 2013}}, Climate & Development Knowledge Network, 28 March 2013</ref> Ate era, Kenya yaweereza NDC ey’omulembe, eyalimu ebiruubirirwa eby’amaanyi nga 24 Ogwekkumineebiri 2020, ng’erimu okweyama okukendeeza ku gasi ezitega olubugumu ku nsi ebitundu 32 ku buli kikumi mu 2030 bw’ogeraageranya n’embeera eya bulijjo era ng’ekwatagana n’enteekateeka yaayo ey’enkulaakulana ey’olubeerera n’embeera zaayo.<ref>{{cite web |title=Kenya Climate Change Country Profile |url=https://www.climatelinks.org/resources/kenya-climate-change-country-profile |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211231230420/https://www.climatelinks.org/resources/kenya-climate-change-country-profile |archive-date=31 December 2021 |access-date=2022-04-14 |website=climatelinks.org}}</ref>
'''Okuvumbula amafuta'''
Kenya ezuddeyo amafuta mu Ssaza lye Turkana. Pulezidenti Mwai Kibaki yalangirira nga 26 Ogwokusatu 2012 nti kampuni ya Tullow Oil, ey'Abangereza n'Abayiruki abanoonyereza ku mafuta, yali ezuddeyo amafuta, naye obusobozi bwago okuvaamu ssente n'okugakozesa byali byakutwala emyaka nga esatu okukakasibwa.<ref>[https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17513488 Kenya oil discovery after Tullow Oil drilling] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180318140249/http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17513488|date=18 March 2018}}. BBC News. 26 March 2012.</ref>
Ku ntandikwa ya 2006, pulezidenti wa China Hu Jintao yassa omukono ku ndagaano y'okunoonyereza ku mafuta ne Kenya, nga kino kye kimu ku by'obusuubuzi ebyakolebwa okusobozesa eby'obugagga bya Afirika okugenda mu maaso okuweereza China eyali egaziya ennyo mu by'enfuna.
Endagaano eno yakkiriza kampuni ya China eya CNOOC okusima amafuta mu Kenya, era nga kino kyali kitandika okusima amafuta mu bitundu bya Sudan n'ekitundu ekiriko enkaayana mu North Eastern Province, ku nsalo ne Somalia n'ebitundu ebiri ku lubalama lw'ennyanja. Waliwo okuteebereza okw'ekikugu okukwata ku bungi bw'amafuta agasobola okuzuulibwa.<ref>{{Cite news|last1=Barber|first1=Lionel|last2=England|first2=Andrew|date=10 August 2006|title=China's scramble for Africa finds a welcome in Kenya|work=Financial Times|url=https://www.ft.com/content/a51a39d2-280c-11db-b25c-0000779e2340|url-status=live|access-date=27 June 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20100513072549/http://www.ft.com/cms/s/0/a51a39d2-280c-11db-b25c-0000779e2340.html|archive-date=13 May 2010}}</ref>
'''Ebikolwa by'okulwanyisa okwonoona obutonde bw'ensi'''
Mu 2017, Kenya yawera obuveera obukozesebwa omulundi ogumu. Okusinziira ku kitongole ekivunaanyizibwa ku butonde bw'ensi, ebitundu 80% eby'abantu bagondera etteeka/okuwera kuno. Oluvannyuma, mu 2020, okuwera obuveera obukozesebwa omulundi ogumu kwa yongezebwayo mu bifo ebikuumibwa, omuli ebibira n'amakuumiro g'ebisolo.<ref name=":4">{{cite news|last=Kimeu|first=Caroline|date=2023-05-30|title=After a plastic bag ban, Kenya takes another shot at its pollution problem|language=en-GB|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/global-development/2023/may/30/kenya-wrestles-with-its-plastic-pollution-problem|access-date=2023-10-06|issn=0261-3077|archive-date=18 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240518180647/https://www.theguardian.com/global-development/2023/may/30/kenya-wrestles-with-its-plastic-pollution-problem|url-status=live}}</ref>
tteeka eryayisibwa mu Gwomusanvu 2023 liragira kampuni okukendeeza ku bucaafu n’okukosa obutonde bw’ensi ebiva mu bintu bye baleeta mu katale ka Kenya, kinnoomu oba nga bayita mu nteekateeka ez’awamu. Obutafaananako n’ebyakolebwa emabega, bizinensi kati zirina okw'enyigira mu nteekateeka ez’okukungaanya kasasiro n’okuddamu okukozesa ebintu, gamba nga enteekateeka ya Petco eyassibwawo gavumenti mu 2018.<ref name=":4" />
'''Emirimu n'abakozi'''
Kenya erina abakozi obukadde nga 24 n'omuwendo gw'abakola ogw'awamu gwa 74%, omuwendo gw'abatalina mirimu mu 2022 gwateeberezebwa okubeera ku biundu 5.6%<ref>{{Cite web |title=World Bank Open Data |url=https://data.worldbank.org/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230526025607/https://data.worldbank.org/ |archive-date=26 May 2023 |access-date=2024-03-05 |website=World Bank Open Data}}</ref>
Okusinziira ku alipoota ya Banka y'Ensi Yonna eya 2019 Human Capital Index (HCI), eyapima obusobozi bw'abantu mu mulembe oguddako, Kenya yali esinga mu mawanga agali mu Sub-Saharan Africa n'obubonero bwa HCI obwa 0.52. Alipoota eno yagatta wamu ebintu eby'enjawulo ebikulu, omuli okusoma, okutaasa abaana, omutindo gw'okusoma, okukula obulungi n'okuwangaala kw'abantu abakulu mu alipoota emu eri wakati wa 0–1.<ref>{{cite web |date=2020-12-21 |title=Kenya beats sub-Saharan Africa peers in World Bank global human capital index |url=https://www.businessdailyafrica.com/bd/data-hub/kenya-beats-sub-saharan-africa-peers-in-world-bank-global-human-capital-index-2254280 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240401153950/https://www.businessdailyafrica.com/bd/data-hub/kenya-beats-sub-saharan-africa-peers-in-world-bank-global-human-capital-index-2254280 |archive-date=1 April 2024 |access-date=2024-03-05 |website=Business Daily}}</ref>
'''Bbanka eziwola ensimbi'''
Ebitongole ebisukka mu 20 biwa looni z'ebyobusuubuzi ku kigero ekinene, looni z'ebyobulimi, looni z'ebyenjigiriza, ne looni ez'ebigendererwa ebirala. Okwongereza ku ekyo, waliwo:
* looni ez'amangu, ezisingako okuba ez'ebbeeyi mu kigero ky'amagoba, naye nga zifunika mangu
* looni z'ebibinja ebitono (abali wakati wa bana ne bataano) n'ebibinja ebinene (okutuuka ku bantu 30)
* looni z'abakyala, nga nazo zisobola okufunibwa ne mu bibinja by'abakyala
Mu bantu abali mu bukadde nga 40 mu Kenya, obukadde nga 14 tebasobola kufuna buweereza bwa byanfuna okuyitira mu kusaba kw'okwewola mu butongole, ate obukadde obulala 12 tebalina we bayinza kufuna buweereza bwe by'enfuna. Okugatta ku ekyo, Bannakenya akakadde 1 be beesigama ku bibinja ebitali bya bitongole okufuna obuyambi mu by'enfuna.<ref>{{Cite web |title=Kenya |url=http://mfi-upgrading-initiative.org/000001985b0d93482/00000198660ae2e07/032d539c050945b02/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130603203238/http://www.mfi-upgrading-initiative.org/000001985b0d93482/00000198660ae2e07/032d539c050945b02/index.html |archive-date=3 June 2013 |access-date=25 September 2015 |website=MFI Upgrading and Rating Initiative of the Development Bank of Austria}}</ref>
Okusobola okukendeeza ku kizibu kino, enkola ya mobile banking service M-Pesa yatandikibwawo mu 2007 Vodafone ne Safaricom, nga bakolera wamu okuva mu Financial Deepening Challenge Fund competition eyatandikibwawo ekitongole kya UK government's Department for International Development. M-Pesa esobozesa abagikozesa okuteekako ssente, okuggyayo ssente, okusindika ssente, okusasula ebintu n’obuweereza (Lipa na M-Pesa), okufuna looni n’okutereka, byonna nga bakozesa masimu,<ref>{{Cite book |last=Saylor |first=Michael |year=2012 |title=The Mobile Wave: How Mobile Intelligence Will Change Everything |url=https://archive.org/details/mobilewavehowmob0000sayl |publisher=Perseus Books/Vanguard Press |isbn=978-1593157203 |page=202; 304 |url-access=registration}}</ref> esobozesezza obukadde n’obukadde bw’Abakenya abali mu mbeera y’obwavu okufuna enkola za digito.<ref>{{Cite journal |last=Tavneet Suri, and |first=William Jack |date=2016 |title=The Long-run Poverty and Gender Impacts of Mobile Money |journal=Science |volume=354 |issue=6317 |pages=1288–1292 |bibcode=2016Sci...354.1288S |doi=10.1126/science.aah5309 |pmid=27940873 |s2cid=42992837}}</ref>
== Ebibalo by'abantu ==
Okubala abantu okwakolebwa ekitongole ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya [[Kenya National Bureau of Statistics]] mu 2019 kwategeeza nti omuwendo gw'abantu mu Kenya guli 47,564,296.<ref name=":2" /> Eggwanga lirina abantu abakyali abato, nga ebitundu 73% ku batuuze bali wansi w'emyaka 30 olw'okweyongera kw'omuwendo gw'abantu okw'amangu,<ref>"[https://www.csmonitor.com/2008/0114/p17s01-wmgn.html Why a new president may slow population growth] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090215203953/http://www.csmonitor.com/2008/0114/p17s01-wmgn.html|date=15 February 2009}}". ''The Christian Science Monitor''. 14 January 2008.</ref><ref>{{cite journal |last1=Zinkina J. |last2=Korotayev A. |year=2014 |title=Explosive Population Growth in Tropical Africa: Crucial Omission in Development Forecasts (Emerging Risks and Way Out) |url=https://www.academia.edu/6823642 |url-status=live |journal=World Futures |volume=70 |issue=2 |pages=120–139 |citeseerx=10.1.1.691.8612 |doi=10.1080/02604027.2014.894868 |s2cid=53051943 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200646/https://www.academia.edu/6823642 |archive-date=9 January 2022 |access-date=11 January 2020}}</ref> okuva ku bukadde 2.9 okutuuka ku bantu 40 mu kyasa ekiyise.<ref>"[https://www.nytimes.com/2008/01/17/opinion/17iht-edheinsohn.1.9292632.html Exploding population] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140715084143/http://www.nytimes.com/2008/01/17/opinion/17iht-edheinsohn.1.9292632.html|date=15 July 2014}}". ''The New York Times''. 7 January 2008.</ref>
Nairobi maka eri Kibera, ekimu ku bitundu ebisinga okubeeramu abantu abangi mu nsi yonna. Ekibuga kino kirimu obuyumba obubi ennyo kigambibwa okubeeramu abantu wakati wa 170,000<ref name="nation1">{{cite news|last=Karanja|first=Muchiri|date=3 September 2010|title=Myth shattered: Kibera numbers fail to add up|work=[[Daily Nation]]|url=http://www.nation.co.ke/News/Kibera%20numbers%20fail%20to%20add%20up/-/1056/1003404/-/13ga38xz/-/index.html|url-status=live|access-date=4 September 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20181206103830/https://www.nation.co.ke/News/Kibera%20numbers%20fail%20to%20add%20up/-/1056/1003404/-/13ga38xz/-/index.html|archive-date=6 December 2018}}</ref> ne 1,000,000.<ref>{{cite web |date=22 March 2010 |title=World Water Day Focus on Global Sewage Flood |url=http://news.nationalgeographic.com/news/2010/03/100322/swimming-in-sewage-for-world-water-day/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120115082027/http://news.nationalgeographic.com/news/2010/03/100322/swimming-in-sewage-for-world-water-day/ |archive-date=15 January 2012 |access-date=10 February 2012 |website=National Geographic}}</ref> Ekitebe kya UNHCR mu Dadaab mu Bukiikakkono kirimu abantu nga 500,000.<ref name="DadaabPop">[http://www.unhcr.org/cgi-bin/texis/vtx/search?page=search&docid=4e579df59&query=dadaab The UN Refugee Agency] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20111223114925/http://www.unhcr.org/cgi-bin/texis/vtx/search?page=search&docid=4e579df59&query=dadaab|date=23 December 2011}}. Unhcr.org.</ref>
'''Embu z'abantu'''
Kenya erimu abantu ab'enjawulo abazingiramu abangi ku bika by'abantu ebikulu mu Afirika n'ennimi. Wadde nga tewali lukalala lwa butongole olw'ebika bya Bannakenya, omuwendo gw'ebika by'abantu n'ebibinja ebirala ebisengekeddwa mu kubala abantu mu ggwanga lino gukyuse nnyo mu bbanga, nga gweyongedde okuva ku 42 mu 1969 okutuuka ku 120 mu 2019.<ref name="Balaton-Chrimes2020">{{cite journal |last=Balaton-Chrimes |first=Samantha |year=2020 |title=Who are Kenya's 42(+) tribes? The census and the political utility of magical uncertainty |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=15 |pages=43–62 |doi=10.1080/17531055.2020.1863642 |issn=1753-1055 |s2cid=231681524 |doi-access=free}}</ref> Abatuuze abasinga ba Bantus (60%) oba Nilotes (30%).<ref name="Asongumarr">{{cite book |last1=Asongu, J.J. |year=2007 |title=Doing Business Abroad: A Handbook for Expatriates |last2=Marr, Marvee |publisher=Greenview Publishing Co. |isbn=978-0-9797976-3-7 |pages=12, 112}}</ref> Abantu ab'omu kika kya Cushitic nabo bakola akatundu katono ku bantu abasinga obutono, nga bwe kiri ku Bawalabu, Abayindi, n'Abazungu.<ref name="Asongumarr" /><ref name="Okothndaloh">{{cite book |title=Peak Revision K.C.P.E. Social Studies |url={{google books|plainurl=y|id=bfT2njyPThgC|page=60}} |publisher=East African Publishers |isbn=9789966254504}}</ref>
Okusinziira ku kitongole ekivunaanyizibwa ku kubala emiwendo gy'abantu ekya Kenya National Bureau of Statistics (KNBS), amawanga agaali gasinga obunene mu 2019 gaali Kikuyu (8,148,668), Luhya (6,823,842), Kalenjin (6,358,113), Luo (5,066,966), Kamba (4,663,910), Somali (2,780,502), Kisii (2,703,235), Mijikenda (2,488,691), Meru (1,975,869), Maasai (1,189,522), ne Turkana (1,016,174). Ekitundu ky'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Kenya, ekyali kimanyiddwa nga NFD, kisingamu Basomali. Abantu abava mu mawanga amalala mulimu Abawalabu, Abaasiya, n’Abazungu.
'''Ennimi'''
Amawanga ga Kenya gatera okwogera ennimi zaabwe ez'obuzaaliranwa mu bitundu byabwe. Ennimi ebbiri ezikozesebwa mu butongole, Olungereza n'Oluswayiri, zikozesebwa mu ngeri ez'enjawulo okuwuliziganya n'abantu abalala. Olungereza lusinga kwogerwa mu by'obusuubuzi, mu masomero, ne mu gavumenti.<ref name="Cugrwed">{{cite book |last=Proquest Info & Learning (COR) |year=2009 |title=Culturegrams: World Edition |isbn=978-0-9778091-6-5 |page=98}}</ref> Abantu ababeera okumpi n'ebibuga ne mu byalo tebatera kwogera nnimi nnyingi, ng'abasinga mu byalo boogera nnimi zaabwe ez'obuzaaliranwa zokka.<ref name="Broassim">{{cite book |last1=Brown, E.K. |year=2006 |title=Encyclopedia of language & linguistics, Volume 1, Edition 2 |last2=Asher, R.E. |last3=Simpson, J.M.Y. |publisher=Elsevier |isbn=978-0-08-044299-0 |page=181}}</ref>
Olungereza olw'Abangereza lusinga kukozesebwa mu Kenya. Okwongereza ku ekyo, olulimi olw'omu kitundu olw'enjawulo, Olungereza olw'omu Kenya, lukozesebwa ebitundu ebimu mu ggwanga, era lulimu ebintu eby'enjawulo ebyava mu nnimi z'Abantu ab'omu kitundu nga Kiswahili ne Kikuyu.<ref name="Cliike">{{cite web |last=Nyaggah |first=Lynette Behm |title=Cross-linguistic influence in Kenyan English: The impact of Swahili and Kikuyu on syntax |url=http://phdtree.org/pdf/24677752-cross-linguistic-influence-in-kenyan-english-the-impact-of-swahili-and-kikuyu-on-syntax/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161226102504/http://phdtree.org/pdf/24677752-cross-linguistic-influence-in-kenyan-english-the-impact-of-swahili-and-kikuyu-on-syntax/ |archive-date=26 December 2016 |access-date=8 August 2014 |publisher=University of California}}</ref> Lwali lukulaakulana okuva mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale era lulimu ebintu ebimu ebiri mu Lungereza olw'omu Amerika. Lubadde lukulaakulana okuva mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale era lulimu n'ebintu ebimu ebiri mu Lungereza lwa Amerika. Mu Gwoluberyeberye 2026, Kenya yali ku kifo kya 3 mu nsi ezisinga okwogera Olungereza mu Afirika emabega wa South Africa ne Zimbabwe era yali ku kifo kya 9 mu nsi yonna okusinziira ku English Proficiency Index (2025). Sheng lwe lulimi olw'esigamiziddwa ku Kiswahili olwogerwa mu bitundu ebimu eby'omu bibuga. Okusingira ddala nga lwe lufaanana nga Swahili n'Olungereza, kyakulabirako kya kukyusa mu nnimi.<ref name="Nphil">{{Cite book |last=Derek Nurse |first=Gérard Philippson |date=2006 |title=Bantu Languages |url=https://books.google.com/books?id=M8cHBAAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-135-79683-9 |page=197 |access-date=20 October 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160803182122/https://books.google.com/books?id=M8cHBAAAQBAJ |archive-date=3 August 2016 |url-status=live}}</ref>
Ennimi 69 ze zoogerwa mu Kenya. Ennimi ezisinga obungi ziva mu nnimi bbiri ennene: Niger-Congo (ettabi ly'aba Bantu) ne Nilo-Saharan (Nilotic branch), ezoogerwa abantu ab'omu Kenya ab'omu mawanga ga Bantu ne Nilotic. Abantu abatono ab'omu Cushitic ne Arab boogera ennimi eziva mu Afroasiatic family, ate abantu abava mu Buyindi n'abazungu boogera ennimi eziva mu Indo-European family.<ref name="Ethnken">[http://www.ethnologue.com/show_country.asp?name=KE Languages of Kenya] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20121123235120/http://www.ethnologue.com/show_country.asp?name=KE|date=23 November 2012}}. Ethnologue.com.</ref>
'''Eddiini'''
Abakennya abasinga bakkiriza (85.5%), nga 33.4% Bapolotesitante, 20.6% Bakatoliki ate 20.4% Banzikiriza y'ekivangeliko. Ekkereziya y'Abakatoliki y'ekkanisa y'Abakkiriza esinga obunene mu Kenya, ng'erina abantu abawera obukadde 10.<ref name="Cugrwed" /> Ekkanisa ya Presbyterian Church of East Africa erina abagoberezi obukadde busatu mu Kenya ne mu nsi eziriraanyeewo..<ref>[http://www.reformiert-online.net/adressen/detail.php?id=1390&lg=eng Address data base of Reformed churches and institutions] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130403024055/http://www.reformiert-online.net/adressen/detail.php?id=1390&lg=eng|date=3 April 2013}}. Reformiert-online.net. Retrieved 16 April 2013.</ref> Waliwo amakanisa amatono aga conservative Reformed churches, Africa Evangelical Presbyterian Church,<ref>{{Deprecated archive|url=https://archive.today/20130416052147/http://www.wrfnet.org/c/portal/layout?p_l_id=PUB.1.24&p_p_id=62_INSTANCE_119G&p_p_action=0&p_p_state=maximized&p_p_mode=view&p_p_col_id=&p_p_col_pos=0&p_p_col_count=0&_62_INSTANCE_119G_struts_action=/journal_articles/view&_62_INSTANCE_119G_groupId=1&_62_INSTANCE_119G_articleId=479&_62_INSTANCE_119G_version=1.0|title=The World Reformed Fellowship – Promoting Reformed Partnerships Worldwide – News}}. Wrfnet.org. Retrieved 16 April 2013.</ref> Independent Presbyterian Church in Kenya, ne Reformed Church of East Africa. Obukristaayo obw'Abasodokisi bulina abagoberezi 621,200.<ref>{{cite web |date=3 February 2008 |title=Kenya |url=http://www.oikoumene.org/en/member-churches/regions/africa/kenya.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20080311215546/http://www.oikoumene.org/en/member-churches/regions/africa/kenya.html |archive-date=11 March 2008 |access-date=26 February 2013 |publisher=Oikoumene.org}}</ref> Kenya y'esinga okubaamu Abakwakka mu nsi yonna, ng'erina Abakwakka nga 146,300.<ref>{{cite web |last=Samuel |first=Bill |title=World Distribution of Quakers, 2012 – QuakerInfo.com |url=http://www.quakerinfo.com/memb2012.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190117115311/http://www.quakerinfo.com/memb2012.shtml |archive-date=17 January 2019 |access-date=24 December 2018 |website=quakerinfo.com}}</ref> Essinzizo ly'Abayudaaya lyokka mu ggwanga liri mu Nairobi.
Obusiraamu ddiini ey'okubiri mu bunene, ng'erimu ebitundu 11% eby'abantu. Abasiraamu 60% mu Kenya babeera mu Coastal Region, erimu ebitundu 50% eby'abantu bonna ababeerayo, so ng'ate ekitundu ekya waggulu eky'Ebuvanjuba bwa Kenya kirimu Abasiraamu 10% ab'eggwanga, gye bali ng'ekibiina ky'eddiini ekisinga obunene.<ref>{{Cite web |year=2008 |title=Kenya: International Religious Freedom Report 2008 |url=https://2001-2009.state.gov/g/drl/rls/irf/2008/108374.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100419081919/http://2001-2009.state.gov/g/drl/rls/irf/2008/108374.htm |archive-date=19 April 2010 |access-date=16 April 2010 |website=U.S. Department of State}}</ref> Eddiini z'ekinnansi zikolebwa ebitundu 0.7% eby'abantu, wadde ng'Abakristaayo n'Abasiraamu bangi abeeyita bwe batyo bakuuma enzikiriza n'obulombolombo obumu obw'ekinnansi. Abantu abatalina ddiini mu Kenya bali ebitundu 1.6% eby'abantu.<ref name="Cugrwed" />
Abahindu abamu nabo babeera mu Kenya. Omuwendo gubalirirwa okubeera nga guli 60,287, oba ebitundu 0.13% eby'abantu bonna.<ref name="Cugrwed" />
'''Eby'obulamu'''
Eby'obulamu kimu ku bitongole ebitali bya nkizo nnyo mu Kenya era byaweebwa ebitundu 4.8% ebya bajeti y'eggwanga mu 2019/2020 oba ebitundu 4.59% ebya GDP bw'ogeraageranya n'ebitongole ebirala ebya nkizo ennyo nga eby'enjigiriza ebyaweebwa ebitundu ebisukka mu 25%. Kino kiri wansi w'ebitundu 4.98% ebya bulijjo mu Sub-Saharan Africa ne 9.83% ebyasaasaanyizibwako mu nsi yonna.
Okusinziira ku kwekenneenya kw'embalirira y'ebyobulamu eya National and County Health Budget Analysis FY 2020/21, ennyonyolwa ensaasaanya y'ebyobulamu ku mutendera gw'Essaza ng'eri ku bitundu 58% ku Policy Planning and Administrative Support Services, 28% ku Curative and Rehabilitative Health Services, 8% ku Preventive and Promotive Health Services ne 7% ku pulogulaamu endala.
Obujjanjabi busasulirwa nnyo bantu ssekinnoomu n'ab'omu maka gaabwe oba abakozesa nga bayita mu kusasula obutereevu abasawo, mu nkola emanyikiddwa nga National Health Insurance Fund oba eri kampuni za yinsuwa z'ebyobujjanjabi. Okusasulirwa okulala kuva mu bitundu, ebweru w'eggwanga n'enteekateeka za gavumenti ezimu ez'okulabirira abantu. Amalwaliro gabaamu ebisale by'obujjanjabi era nga gakola ssente nnyingi eziva mu ggwanga ne mu gavumenti z'ebitundu ne zifuula amalwaliro gano okubeera ag'ebyobufuzi era ag'obuli bw'enguzi.<ref>{{citation|title=Sectoral Perspectives on Corruption in Kenya: The Case of Public Health Care Delivery|date=February 2010|url=https://eacc.go.ke/default/wp-content/uploads/2018/09/health-report.pdf|access-date=16 February 2023|publisher=Kenya Anti-Corruption Commission|archive-date=19 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230119100332/https://eacc.go.ke/default/wp-content/uploads/2018/09/health-report.pdf|url-status=live}}</ref>
Amalwaliro ag'obwannannyini ga njawulo, gakyukakyuka nnyo, era mazibu okuteeka mu biti/, obutafaananako n'amalwaliro ga gavumenti, agasobola okuteekebwa mu biti omuli obujjanjabi obusookerwako (omutendera I) obukolebwa abasawo b'ebyalo; amaduuka agatunda eddagala (ebifo eby'omutendera II), ebikolebwa abasawo; amalwaliro (ebifo eby'omutendera III), ebikolebwa abasawo abakugu; amalwaliro ga sub-county (ebifo eby'omutendera IV), ebiyinza okukolebwa abasawo abakugu oba abasawo abakugu; amalwaliro g'Essaza (ebifo eby'omutendera V), ebiyinza okukolebwa abasawo abakugu; n'amalwaliro ag'eggwanga amanene (ebifo eby'omutendera VI), ebiyinza okukolebwa abasawo abakugu mu bujjuvu.
Ba nnansi be bantu abasinga obungi mu baweereza abali ku mwanjo mu by'obulamu mu bitongole byonna, nga baddirirwa abakozi b'omu ddwaliro, abasawo abakugu, n’abo abasoma obusawo. Bano baweebwa emirimu mu buweereza bwa gavumenti okusinziira ku nteekateeka y’emirimu gy’abasawo (2014), Enkyukakyuka mu nteekateeka y’emirimu gy’abasawo (2020) ne Enkyukakyuka mu nteekateeka y’emirimu gy’abasawo n’abasawo b’amannyo (2016).
Abasawo b'ekinnansi (abakugu mu ddagala ly'ekinnansi, abasawo b'ekinnansi, n'abasawo b'enzikiriza) webali mu bungi, beesigika, era batera okwebuuzibwako ng'abasawo abasookerwako oba abasembayo okwebuuzibwako abantu ababeera mu byalo n'ababeera mu bibuga.
Wadde nga waliwo ebintu bingi ebikoleddwa mu kisaawe ky'eby'obulamu, Kenya ekyalina okusoomoozebwa kungi. Okuteebereza okw’obulamu obusuubirwa okuwangaala kwalinnya mu 2009 okutuuka ku myaka nga 55 — emyaka etaano wansi w’omutindo gwa 1990.<ref>[http://www.unicef.org/infobycountry/kenya_statistics.html#85 UNICEF Statistics: Kenya] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20190604143317/https://www.unicef.org/infobycountry/kenya_statistics.html#85|date=4 June 2019}}. Unicef.org.</ref> Omuwendo gw’abaana abafa nga bato gwali waggulu nnyo nga kumpi abaana 44 ku buli baana 1,000 be baafa mu 2012.<ref>[https://web.archive.org/web/20200802233410/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2091rank.html?countryName=Kenya&countryCode=ke®ionCode=afr&rank=53#ke Infant Mortality ranks] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20200802233410/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2091rank.html?countryName=Kenya&countryCode=ke®ionCode=afr&rank=53#ke|date=2 August 2020}}. ''The World Factbook''</ref> Ekitongole ky'ensi yonna ekivunanyizibwa ku by'obulamu mu ekya WHO kyateebereza mu 2011 nti ebitundu 42% byokka eby’abaana abaali bazaalibwa be baalabirirwa omukugu mu by'obulamu.<ref>{{cite web |title=WHO Health-Related Millennium Development Goals Report 2011 |url=https://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics/EN_WHS2011_Part1.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120617072744/http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics/EN_WHS2011_Part1.pdf |archive-date=17 June 2012}}</ref>
Endwadde eziva ku bwavu zikwatagana butereevu n'engeri y'eby'enfuna by'eggwanga gye bikolamu n'okugabanya eby'obugagga: Mu 2015/16, Bannakenya ebitundu 35.6% baali babeera wansi w'omutindo gw'obwavu.<ref name="Poverty Incidence in Kenya">{{cite book |title=Poverty Incidence in Kenya Declined Significantly, but Unlikely to be Eradicated by 2030 |url=https://www.worldbank.org/en/country/kenya/publication/kenya-economic-update-poverty-incidence-in-kenya-declined-significantly-but-unlikely-to-be-eradicated-by-2030 |access-date=26 March 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230326162911/https://www.worldbank.org/en/country/kenya/publication/kenya-economic-update-poverty-incidence-in-kenya-declined-significantly-but-unlikely-to-be-eradicated-by-2030 |archive-date=26 March 2023 |url-status=live}}</ref> Endwadde eziziyizibwa nga omusujja gw'ensiri, akawuka akaleeta mukenenya, lubyamira, ekiddukano, n'endya embi bye bizibu ebisinga obunene, abatta abaana abangi, era ebiviirako abantu bangi okulwala; enkola embi, obuli bw'enguzi, abasawo abatamala, obukulembeze obunafu mu kitongole ky'ebyobulamu, bingi ebivunaanyizibwa. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2009, abantu abakulu abalina akawuka ka HIV/AIDS bali ebitundu 6.3% ku bantu bonna abakulu.<ref>[https://web.archive.org/web/20190329123741/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2155rank.html?countryName=Kenya&countryCode=ke®ionCode=afr&rank=11#ke CIA World Factbook: HIV/AIDS – Adult Prevalence Rate Rankings] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20190329123741/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2155rank.html?countryName=Kenya&countryCode=ke®ionCode=afr&rank=11#ke|date=29 March 2019}}. Cia.gov. Retrieved 23 April 2012.</ref> Kyokka, alipoota ya UNAIDS eya 2011 eraga nti ekizibu ky’akawuka ka HIV kiyinza okuba nga kigenda kikendeera mu Kenya, ng’abalina akawuka ka HIV bakendeera mu bavubuka (emyaka 15–24) ne mu bakyala abali embuto.<ref>[http://www.unaids.org/en/media/unaids/contentassets/documents/unaidspublication/2011/JC2216_WorldAIDSday_report_2011_en.pdf World AIDS Day Report 2011] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130601011732/http://www.unaids.org/en/media/unaids/contentassets/documents/unaidspublication/2011/JC2216_WorldAIDSday_report_2011_en.pdf|date=1 June 2013}}. UNAIDS</ref> Kenya yalina abantu abateeberezebwa okuba obukadde 15 abaafuna omusujja gw’ensiri mu 2006.<ref>[https://www.who.int/malaria/publications/country-profiles/2009/mal2009_kenya_0025.pdf "Kenya"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210228111430/http://www.who.int/malaria/publications/country-profiles/2009/mal2009_kenya_0025.pdf|date=28 February 2021}}, pp. 111–113 in ''World Malaria report 2009''. WHO.</ref> Akafuba bulwadde bwa maanyi eri eby'obulamu by’abantu. Omuntu omu alina akafuba mu Kenya alina obulwadde buno emirundi egisukka mu ena okusinga mu 1990 ne 2015.<ref>{{cite journal |last1=Makori |first1=Linet |last2=Gichana |first2=Haggray |last3=Oyugi |first3=Elvis |last4=Nyale |first4=George |last5=Ransom |first5=James |date=2021 |title=Tuberculosis in an urban hospital setting: Descriptive epidemiology among patients at Kenyatta National Hospital TB clinic, Nairobi, Kenya |journal=International Journal of Africa Nursing Sciences |volume=15 |doi=10.1016/j.ijans.2021.100308 |doi-access=free |article-number=100308}}</ref>
Enjala mu Nsi Yonna ey'omwaka 2024 kyawa Kenya obubonero 25.0, nga kiraga nti obubi bw'enjala buli ku "ddala lya maanyi".<ref>{{cite web |title=Global Hunger Index Scores by 2024 GHI Rank |url=https://www.globalhungerindex.org/ranking.html |access-date=2024-12-20 |website=Global Hunger Index (GHI) – peer-reviewed annual publication designed to comprehensively measure and track hunger at the global, regional, and country levels}}</ref>
'''Abakyala'''
Omuwendo gw'abaana omukazi omu gw'azaala mu Kenya gwali gubalirirwa okuba abaana 4.49 buli mukazi mu 2012.<ref>{{cite web |title=IFs Forecast – Version 7.00 – Google Public Data Explorer |url=https://www.google.com/publicdata/explore?ds=n4ff2muj8bh2a_&ctype=l&strail=false&bcs=d&nselm=h&met_y=TFR&fdim_y=scenario:1&scale_y=lin&ind_y=false&rdim=world&idim=country:KE&ifdim=world&tstart=1106895600000&tend=2842498800000 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407115910/http://www.google.com/publicdata/explore?ds=n4ff2muj8bh2a_&ctype=l&strail=false&bcs=d&nselm=h&met_y=TFR&fdim_y=scenario:1&scale_y=lin&ind_y=false&rdim=world&idim=country:KE&ifdim=world&tstart=1106895600000&tend=2842498800000 |archive-date=7 April 2015 |access-date=15 February 2015}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa gavumenti ya Kenya mu 2008–09, omuwendo gw'abaana omukazi omu gw'azaala gwali ebitundu 4.6% ate omuwendo gw'abakazi abakozesa enkola za kizaalaggumba gwali ebitundu 46%.<ref>[http://statistics.knbs.or.ke/nada/index.php/catalog/23 Kenya – Kenya Demographic and Health Survey 2008–09] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20190102045335/http://statistics.knbs.or.ke/nada/index.php/catalog/23|date=2 January 2019}}. Kenya National Data Archive (KeNADA)</ref> Okufa kw'abakyala abazaala kuli waggulu, olw'okukomolebwa kw'abakyala,<ref name="lcweb2.loc.gov4">{{cite web |date=June 2007 |title=Country Profile: Kenya |url=http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Kenya.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150505051609/http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/profiles/Kenya.pdf |archive-date=5 May 2015 |access-date=23 April 2011 |website=Federal Research Division |publisher=Library of Congress}}</ref> nga kumpi ebitundu 27% ku bakyala baakikola.<ref>{{cite web |title=WHO – Female genital mutilation and other harmful practices |url=https://www.who.int/reproductivehealth/topics/fgm/prevalence/en/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101029201427/http://www.who.int/reproductivehealth/topics/fgm/prevalence/en/ |archive-date=29 October 2010 |access-date=15 February 2015}}</ref> Kyokka, ekikolwa kino kikendedde ng'eggwanga lyeyongera okukulaakulana, era mu 2011 kyawerebwa mu Kenya.<ref>{{cite news |last=Boseley |first=Sarah |date=8 September 2011 |title=FGM: Kenya acts against unkindest cut |url=https://www.theguardian.com/society/sarah-boseley-global-health/2011/sep/08/women-africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170617091857/https://www.theguardian.com/society/sarah-boseley-global-health/2011/sep/08/women-africa |archive-date=17 June 2017 |access-date=7 January 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Abakazi baaweebwa amaanyi n'omwagaanya mu by'enfuna nga tebannafugibwa bafuzi b'amatwale. Okuyita mu kugabana ettaka, abakazi baafiirwa obusobozi bw'okufuna n'okufuga ettaka.<ref name="autogenerated1">{{cite web |title=Women's participation in the kenyan society |url=http://www.cipe.org/essay/Women's%20participation%20in%20Kenyan%20Society%20-%20Claris%20Kariuki.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110111134944/http://www.cipe.org/essay/Women%27s%20participation%20in%20Kenyan%20Society%20-%20Claris%20Kariuki.pdf |archive-date=11 January 2011 |access-date=2 February 2018 |website=Center for International Private Enterprise}}</ref> Baafuuka ba maanyi mu by'enfuna nga beesigama ku basajja.<ref name="autogenerated1" /> Enteekateeka y'ekikula ky'abantu ey'amatwale yajjawo nga abasajja babuutikira abakazi.<ref name="autogenerated1" /> Emyaka egiri wakati w'obufumbo obusooka gyeyongera n'okweyongera mu by'enjigiriza.<ref>{{Cite web |title=Demographic and Health Survey 2014 |url=https://dhsprogram.com/pubs/pdf/fr308/fr308.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190403000621/https://dhsprogram.com/pubs/pdf/fr308/fr308.pdf |archive-date=3 April 2019 |access-date=2 February 2018 |website=Kenya National Bureau of Statistics}}</ref> Okukabasanya n'okukaka omukwano, okusobya ku baana abatanneetuuka, n'okukuba tebitera kulabibwa nga misango gya maanyi.<ref name="auto2">{{Cite web |title=MAKING JUSTICE WORK FOR WOMEN Kenya Country Report |url=https://ses.library.usyd.edu.au//bitstream/2123/15632/2/Kenya%20Summary.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180203005725/https://ses.library.usyd.edu.au//bitstream/2123/15632/2/Kenya%20Summary.pdf |archive-date=3 February 2018 |access-date=2 February 2018 |website=Sydney eScholarship Repository}}</ref> Alipoota ezikwata ku kutulugunyizibwa oba okukabasanya tezitera kutwalibwa nga nkulu.<ref name="auto2" />
'''Abavubuka'''
Akawayiro 260 mu Ssemateeka wa Kenya owa 2010 kannyonnyola abavubuka ng’abo abali wakati w’emyaka 18 ne 34.<ref>{{cite web |title=Const2010 |url=http://www.kenyalaw.org/lex/actview.xql?actid=Const2010#KE/CON/Const2010/chap_16 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180607042248/http://www.kenyalaw.org/lex/actview.xql?actid=Const2010#KE/CON/Const2010/chap_16 |archive-date=7 June 2018 |access-date=2022-02-25 |website=kenyalaw.org}}</ref> Okusinziira ku bibalo by’omuwendo gw’abantu n’okubala abantu okwa 2019, ebitundu 75 ku buli kikumi ku bantu obukadde 47.6 bali wansi w’emyaka 35, ekifuula Kenya eggwanga ly’abavubuka.<ref>{{cite web |date=2020-02-21 |title=Out of 47.6 million Kenyans, 35.7 million are under the age of 35 |url=https://www.citizen.digital/news/out-of-47-6-million-kenyans-35-7-million-are-under-the-age-of-35-323822 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220207193147/https://www.citizen.digital/news/out-of-47-6-million-kenyans-35-7-million-are-under-the-age-of-35-323822 |archive-date=7 February 2022 |access-date=2022-02-25 |website=Citizen Digital}}</ref> Ebbula ly’emirimu mu bavubuka n’okukola emirimu egitasasula bulungi mu Kenya kifuuse ekizibu.<ref name="auto3">{{cite web |last=D.G |first=Kabata |title=Why youth unemployment problem require more than a strait jacket solution |url=https://www.standardmedia.co.ke/letters/article/2001391660/youth-unemployment-puzzle-requires-innovative-solutions |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225160550/https://www.standardmedia.co.ke/letters/article/2001391660/youth-unemployment-puzzle-requires-innovative-solutions |archive-date=25 February 2022 |access-date=2022-02-25 |website=The Standard}}</ref> Okusinziira ku kitongole ekivunanyizibwa ku kubala abantu mu Kenya ekya Kenya National Bureau of Statistics (KNBS), abantu nga 1.7 baafiirwa emirimu gyabwe olw’ekirwadde kya COVID-19, ekyaggyawo emirimu egimu egitawandiisiddwa era ne kireetera eby'enfuna okukendeera.<ref name="auto3" /> Gavumenti ya Kenya etaddewo enkola okukwasaganya ensonga y'ebbula ly'emirimu mu bavubuka ng'eteeka mu nkola enteekateeka ez'enjawulo ez'okuyamba abantu n'enteekateeka ez'enjawulo omuli: National Youth Service, The National Youth Enterprise Development Fund,<ref>{{cite web |title=Youth Enterprise Development Fund |url=http://www.youthfund.go.ke/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220316024321/https://www.youthfund.go.ke/ |archive-date=16 March 2022 |access-date=2022-02-25 |language=en-US}}</ref> The Women Enterprise Fund,<ref>{{cite web |title=Women Enterprise Fund – Kenya – 50 Million African Women Speak |url=https://www.womenconnect.org/web/kenya/access-to-capital/-/asset_publisher/H9h9sCCMQ8ue/content/women-enterprise-fu-3 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225160553/https://www.womenconnect.org/web/kenya/access-to-capital/-/asset_publisher/H9h9sCCMQ8ue/content/women-enterprise-fu-3 |archive-date=25 February 2022 |access-date=2022-02-25 |website=womenconnect.org}}</ref> ''Kazi Mtaani, Ajira Digital, Kikao Mtaani'',<ref>{{cite web |title=Kikao Mtaani |url=https://youth.go.ke/kikao-3/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225160553/https://youth.go.ke/kikao-3/ |archive-date=25 February 2022 |access-date=2022-02-25 |website=youth.go.ke |language=en-US}}</ref> ''Uwezo fund'',<ref>{{cite web |title=The Uwezo Fund – A flagship programme for vision 2030 |url=https://www.uwezo.go.ke/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225160553/https://www.uwezo.go.ke/ |archive-date=25 February 2022 |access-date=2022-02-25 |language=en-US}}</ref> ''Future Bora''<ref>{{cite web |title=Home {{!}} Future Bora Innovation Challenge |url=https://www.futurebora.go.ke/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225162053/https://www.futurebora.go.ke/ |archive-date=25 February 2022 |access-date=2022-02-25 |website=Future Bora}}</ref> ne ''Studio mashinani''<ref>{{cite web |last=PLC |first=Standard Group |title=studio mashinani |url=https://www.standardmedia.co.ke/topic/studio-mashinani |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225160551/https://www.standardmedia.co.ke/topic/studio-mashinani |archive-date=25 February 2022 |access-date=2022-02-25 |website=The Standard}}</ref> ezizzaamu abavubuka amaanyi, okubawa emirimu n'okutumbula omutindo gw'obulamu bw'omuntu.
'''Eby'enjigiriza'''
[[File:MSc student at Kenyatta University.jpg|thumb|Omuyizi w'obusawo mu Yunivasite ys Kenyatta mu Nairobi]]
Abaana basomera mu masomero ga nasale oba aga kindergarten ag'obwannannyini, okutuusa nga bawezezza emyaka etaano. Kino kimala emwaka gumu okutuuka ku esatu (KG1, KG2 ne KG3) era kisasulirwa bantu kinnoomu kubanga tewabangawo tteeka lya gavumenti ku kusomesa abaana abatanneetuuka okutuusa gye buvuddeko.<ref>{{cite web |last=Reporter |first=Standard |title=Government to review Early Childhood Development policy |url=http://www.standardmedia.co.ke/article/2000188257/government-to-review-early-childhood-development-policy |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822022539/http://www.standardmedia.co.ke/article/2000188257/government-to-review-early-childhood-development-policy |archive-date=22 August 2016 |access-date=23 June 2016 |website=Standard Digital News}}</ref>
Okusoma okwa bulijjo kutandika ku myaka mukaaga era kumala emyaka 12, nga mulimu emyaka munaana mu pulayimale n’ena mu sekendule. Essomero lya pulayimale lya bwereere mu masomero ga gavumenti era abo abalisomeramu basobola okwegatta ku matendekero g’ebyemikono aga youth/village polytechnic, oba okukola enteekateeka zaabwe ku lwabwe ez’okutendekebwa mu mirimu egy’enjawulo ne bayiga emirimu nga okutunga, okubajja, okukanika emmotoka, okukuba amatoffaali n’okuzimba okumala emyaka nga ebiri.<ref name=":22">{{cite web |title=Primary School Education in Kenya |url=http://kenyapage.net/education/primary.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170412165404/http://kenyapage.net/education/primary.html |archive-date=12 April 2017 |access-date=10 June 2016 |website=kenyapage.net}}</ref>
Abo abamaliriza siniya basobola okuyingira mu matendekero ga politekiniki oba amatendekero amalala ag'ebyemikono ne basomera emyaka esatu, oba okugenda butereevu ku ssettendekero ne basomera emyaka ena. Abamaliriza okuva mu matendekero ga politekiniki ne mu matendekero amalala basobola okuyingira mu mirimu n'oluvannyuma ne bafuna dipulooma ey'enjawulo oluvannyuma lw'okwongerako omwaka gumu oba ebiri ogw'okutendekebwa, oba okugenda ku ssettendekero—nga mu mwaka ogw'okubiri oba ogw'okusatu ogw'essomo lyabwe eribabeeramu. Dipulooma ey'awaggulu ekkirizibwa abakozesa bangi mu kifo kya diguli eya bachelor's era okuyingira butereevu oba okwanguyirwa okugenda mu misomo egya waggulu kisoboka mu ssettendekero ezimu.
[[File:Masai girl at school doing maths.jpg|thumb|Omuwala omu Masai ku ssomero]]
Ssettendekero za gavumenti mu Kenya zafuuka z'ansimbi era zitunda nnyo era batono nnyo ku abo abamalirizza emisomo gyabwe mu siniya abakkirizibwa okusomera ku sikaala za gavumenti mu pulogulaamu ze baagala. Abasinga bakkirizibwa mu bya ssaayansi ezikwata ku bantu, ezitwala ssente entono okuddukanya, oba ng'abayizi abeeteeseteese okusasulira ddala ebisale by'okusoma kwabwe. Abayizi abasinga abatuukiriza ebisaanyizo naye ne balemererwa okufuna ebifo basalawo okusoma dipulooma ez'omutendera ogwa wakati mu ssettendekero za gavumenti oba ez'obwannannyini, amatendekero, ne mu matendekero ga politekiniki.
Mu 2018, ebitundu 18.5 ku buli kikumi eby'abantu abakulu mu Kenya baali tebamanyi kusoma na kuwandiika, era nga guno gwe gwali omuwendo ogusinga obunene ogw'abantu abasobola okusoma n'okuwandiika mu East Africa.<ref>{{Cite web |title=Literacy rate, adult total (% of people ages 15 and above) – Kenya {{!}} Data |url=https://data.worldbank.org/indicator/SE.ADT.LITR.ZS?locations=KE |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210128112128/https://data.worldbank.org/indicator/SE.ADT.LITR.ZS?locations=KE |archive-date=28 January 2021 |access-date=2021-01-22 |website=data.worldbank.org}}</ref><ref>{{Cite web |title=Literacy rate, adult total (% of people ages 15 and above) – Sub-Saharan Africa {{!}} Data |url=https://data.worldbank.org/indicator/SE.ADT.LITR.ZS?locations=ZG&most_recent_value_desc=false |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210416224534/https://data.worldbank.org/indicator/SE.ADT.LITR.ZS?locations=ZG&most_recent_value_desc=false |archive-date=16 April 2021 |access-date=2021-01-22 |website=data.worldbank.org}}</ref> Waliwo enjawulo ennene mu bitundu: okugeza, Nairobi yalina omutindo gw'okusoma n'okuwandiika ogusinga obunene nga guli ku bitundu 87.1 ku buli kikumi, bw'ogeraageranya n'Essaza ly'Obukiikakkonobwobuvanjuba, eryali lisembayo wansi, ku bitundu 8.0 ku buli kikumi. Preschool, ekiruubirira abaana okuva ku myaka esatu okutuuka ku etaano, kitundu kikulu mu nkola y'ebyenjigiriza era kye kyetaagisa okuyingira mu Standard One (First Grade). Ku nkomerero y'okusoma kwa pulayimale, abayizi batuula ebigezo bya Kenya Certificate of Primary Education (KCPE), ekisalawo abo abagenda mu siniya oba okutendekebwa mu by'emikono. Ebiva mu bigezo bino byetaagisa okusobola okusindikibwa mu siniya.<ref name=":23">{{cite web |title=Primary School Education in Kenya |url=http://kenyapage.net/education/primary.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170412165404/http://kenyapage.net/education/primary.html |archive-date=12 April 2017 |access-date=10 June 2016 |website=kenyapage.net}}</ref>
Essomero lya pulayimale lya bayizi abali wakati w'emyaka 6/7-13/14. Abo abagenda mu siniya, waliwo ebigezo by'eggwanga lyonna ku nkomerero ya siniya Ey'okuna – Kenya Certificate of Secondary Education (KCSE), ekisalawo abo abagenda mu yunivasite, okutendekebwa okulala okw'ekikugu, oba emirimu. Abayizi batuula ebigezo mu masomo munaana ge balonze. Kyokka, Olungereza, Kiswahili, n'okubala bye masomo ag'obuwaze.
Ekitongole kya Kenya Universities and Colleges Central Placement Service (KUCCPS), ekyali ekiyitibwa Joint Admissions Board (JAB), kye kivunaanyizibwa ku kulonda abayizi abayingira mu yunivasite za gavumenti. Ng'oggyeeko amasomero ga gavumenti, waliwo amasomero mangi ag'obwannannyini, okusingira ddala mu bitundu by'ebibuga. Mu ngeri y'emu, waliwo amasomero mangi ag'ensi yonna agakola ku nkola z'ebyenjigiriza ez'enjawulo ez'ensi z'ebweru.
Kenya yali mu kifo kya 102 mu Global Innovation Index mu 2025.<ref>{{cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/kenya |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{cite book |last=Dutta |first=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref>
== Obuwangwa ==
Obuwangwa bwa Kenya buzingiramu obulombolombo obw'enjawulo okuva mu mawanga 42 (+).[1] Kenya terina buwangwa bumanyiddwa nnyo. Wabula elimu obuwangwa obw'enjawulo mu bitundu eby'enjawulo.
Abantu abamanyiddwa ennyo mulimu Abaswayiri ku lubalama lw'ennyanja, abantu abalala ab'ekika kya Bantu mu bitundu bya wakati ne mu Bugwanjuba, n'abantu ab'ekika kya Nilotic mu Bukiikakkonobwobugwanjuba. Obuwangwa bw'Abamaasai bumanyiddwa nnyo mu by'obulambuzi, wadde nga bantu batono nnyo mu bantu abali mu Kenya. Bamanyiddwa olw'okwesiiga n'okwambala eby'omuwendo eby'okwewunda.
Kenya erina ennyimba, ttivvi, n'ebifo ebisanyukirwamu bingi.
'''Ebiwandiiko'''
[[File:Nation media house.jpg|thumb|Ekitebe kya Nation Media House ekikulembera Nation Media Group]]
[[File:Ngugi wa Thiong'o - Festivaletteratura 2012.JPG|thumb|Omuwandiisi Munnakenya [[:en:Ngũgĩ_wa_Thiong'o|Ngũgĩ wa Thiong'o]]]]
[[Ngũgĩ wa Thiong'o]] y'omu ku bawandiisi ba Kenya abasinga okumanyibwa. Ekitabo kye ''Weep Not'', Child kiraga obulamu mu Kenya mu kiseera ky'obufuzi bwa Bungereza. Emboozi eno eraga ebizibu bya Mau Mau ku bulamu bw'Abannakenya. Okugattika kw'ebigambo ebirimu—obufuzi bw'amatwale, okusoma, n'okwagala—kyayamba okukifuula kimu ku bitabo by'Abafirika ebisinga okumanyibwa.
Akatabo ka [[M.G. Vassanji]] aka 2003 ''The In-Between World of Vikram Lall'' kaawangula ekirabo kya Giller Prize mu 2003. Kino kiwandiiko eky'ekikungu ak'Omunnakennya ow'obuzaale bw'Abayindi ne famire ye nga bwe bagezaako okumanyiira embeera z'ebyobufuzi ezikyukakyuka mu Kenya ey'amatwale n'oluvannyuma lw'amatwale.
Okuva mu 2003, akatabo k'ebiwandiiko akayitibwa ''Kwani?'' kabadde kafulumya ebiwandiiko bya Bannakenya eby'omulembe guno. Kenya era ezimbye abawandiisi abapya abalina obusobozi obw'enjawulo nga Paul Kipchumba (Kipwendui, Kibiwott) abalaga endowooza ya Afirika yonna.<ref>{{cite book |date=3 December 2017 |title=Africa in China's 21st Century: In Search of a Strategy |publisher=Independently published |isbn=978-1973456803}}</ref>
'''Ennyimba'''
Kenya erina ennyimba ez'enjawulo ezimanyiddwa ennyo, okwongereza ku ngeri z'ennyimba ez'ekinnansi ez'enjawulo okusinziira ku njawulo y'ennimi ezisukka mu 40 ez'ebitundu.<ref>[http://www.wipo.int/wipo_magazine/en/2007/04/article_0001.html On the Beat – Tapping the Potential of Kenya's Music Industry] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20111103130711/http://www.wipo.int/wipo_magazine/en/2007/04/article_0001.html|date=3 November 2011}}, [[WIPO]] Magazine (July 2007).</ref>
[[File:Juacali 1.jpg|thumb|Muyimbi Munnakenya amanyikiddwa ennyo]]
Engoma ze zisinga okukozesebwa mu nnyimba za Kenya ezimanyiddwa ennyo. Ennyimba z'engoma ziba nzibu nnyo era zirimu ennyimba z'ekinnansi n'ezo ezireeteddwa okuva ebweru, naddala ez'ekika kya cavacha eza Congo. Ennyimba za Kenya ezimanyiddwa ennyo zitera okubaamu ennyimba ez'enjawulo ezikwatagana, era ennaku zino, waliwo n'ennyimba za gita eziwuniikiriza. Era waliwo abayimbi ba hip-hop abawera, omuli Jua Cali; ebibiina bya Afro-pop nga Sauti Sol; n'abayimbi abazannya ennyimba ez'ekinnansi nga Benga, nga Akothee.
Ebigambo ebiri mu nnyimba zino bitera kubeera mu Luswayiri oba mu Lungereza. Waliwo n'ekintu ekirala ekigenda kyeyongera mu Lingala ekiggyibwa ku bayimbi b'omu Congo. Ebigambo era biwandiikibwa mu nnimi ennansi. Leediyo z'omu bibuga zitera kuwuliriza nnyimba za Lungereza zokka, wadde nga waliwo ne leediyo endala ezikozesa ennimi ennansi.
Zilizopendwa kika kya nnyimba z'omu bibuga ezaakwatibwa mu myaka gya 1960, 70, ne 80 abayimbi nga Daudi Kabaka, Fadhili William, ne Sukuma Bin Ongaro, era nga zisinga kunyumirwa bantu abakulu—nga zaamanyibwa nnyo olw'okuweerezebwa ku mpewo za Kenya Broadcasting Corporation's Kiswahili service (edda eyayitibwanga Voice of Kenya oba VOK).
Isukuti ge mazina ag'amaanyi agakolebwa ebika by'Abaluha ab'omu Luhya nga bakuba engoma ey'ekinnansi eyitibwa Isukuti ku mikolo mingi nga okuzaalibwa kw'omwana, obufumbo, oba okuziika. Amazina amalala ag'ennono mulimu Ohangla mu Balo, Nzele mu Bamiikenda, Mugithi mu Bakikuyu, ne Taarab mu Baswayiri.
Kenya erina ennyimba z'eddiini ezilyowa emyoyo. Abayimbi b'ennyimba z'ekkanisa abamanyifu mu ggwanga mulimu ekibiina kya Kenyan Boys Choir.
Ennyimba za benga zibadde zimanyiddwa okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1960, naddala mu kitundu ekiriraanye Ennyanja Nalubaale. Ekigambo ''benga'' oluusi kikozesebwa okutegeeza ekika kyonna eky'ennyimba za pop. Bass, guitar, n'okukuba ebivuga bye bintu ebitera okukozesebwa.
'''Eby'emizannyo'''
[[File:2012 Summer Olympics – Womens 5000 metres heat 1 - 1.jpg|thumb|Jepkosgei Kipyego ne Jepkemoi Cheruiyot mu mpaka za London Olympics 2012]]
Kenya yeenyigira mu mizannyo mingi egy'enjawulo omuli cricket, okuvuga emmotoka z'empaka, omupiira, rugby, field hockey, n'ebikonde. Eggwanga limanyiddwa nnyo olw'obuwanguzi bwayo mu misinde egy'okwetooloola ekisaawe n'egy'okwetooloola ebbanga eddene, nga bulijjo libadde livaamu bannantameggwa mu mizannyo gya Olimpiki ne mu mizannyo gya Commonwealth Games mu misinde egy'enjawulo, naddala mu mita 800, 1,500, 3,000 steeplechase, 5,000, 10,000, n'emisinde mubuna byalo. Abaddusi ba Kenya (naddala Kalenjin), beeyongera okufuga ensi y'okudduka emisinde emiwanvu, wadde nga okuvuganya okuva e Morocco ne Ethiopia kukendeezezza obukulu buno. Abamu ku baddusi ba Kenya abamanyiddwa ennyo mulimu omuwanguzi w'empaka z'abakazi eza Boston Marathon emirundi ena era omuwanguzi w'ensi yonna emirundi ebiri [[Catherine Ndereba]], omuwanguzi w'ensi yonna ow'obudde bwa mita 800 [[David Rudisha]], eyaliko omuwanguzi w'ensi yonna mu misinde gy'okwetooloola ebyalo [[Paul Tergat]], ne [[John Ngugi]] eyawangula omudaali gwa zaabu mu misinde gya 5000m mu Olympics. Omuddusi wa Kenya asinga okuweebwa ebirabo ye [[Eliud Kipchoge]], eyawangula emidaali gya zaabu emirundi esatu mu Olympics era eyawangula emisinde gy'ensi yonna emirundi kkumi na gumu.
Kenya yawangula emidaali mingi mu mizannyo gya Olimpiki egya Beijing nga baawangula emidaali gya: zaabu mukaaga, feeza nnya, ne kikomo nnya, ne kigifuula eggwanga lya Afirika erisinga okuba n'obuwanguzi mu mizannyo gya Olimpiki egya 2008. Abazannyi abapya baafuna ettutumu, gamba nga Pamela Jelimo, omuwanguzi w'omudaali gwa zaabu mu mmita 800 eyagenda mu maaso n'okuwangula IAAF Golden League jackpot, ne Samuel Wanjiru, eyawangula emisinde gy'abasajja egy'amubuna byalo. Kipchoge Keino eyawummula eyawangula Olimpiki ne Common Wealth Games yayamba okutandikawo obuwanguzi mu misinde mu myaka gya 1970 era n'agobererwa Henry Rono eyawangula Common Wealth Champion's spectacular string of world record performances. Gye buvuddeko awo, wabaddewo obutakkaanya mu baddusi b'omu Kenya, ng'abaddusi ba Kenya bangi baddukira mu mawanga amalala, okusingira ddala Bahrain ne Qatar.<ref name="IAAF">IAAF: {{usurped|[https://web.archive.org/web/20130509091352/http://www.iaaf.net/mm/Document/imported/42196.pdf Changes of Allegiance 1998 to 2005]}}</ref> Minisitule y'ebyemizannyo mu Kenya egezezzaako okukomya okudduka mu mawanga, naye beeyongeddeyo, nga Bernard Lagat gwe basembyeyo, okusalawo okukiikirira Amerika.<ref name="IAAF" />Abaddusi ba Kenya abasinga obungi abadduka mu mawanga gaabwe baddukira mu mawanga malala, kiva ku nsonga za byanfuna oba ebyensimbi.<ref>{{Cite news |last=Mynott |first=Adam |date=20 May 2005 |title=Kenya examines track star defections |url=https://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/4566821.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160417231056/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4566821.stm |archive-date=17 April 2016 |access-date=10 June 2016 |work=BBC News}}</ref> Okusalawo kwa gavumenti ya Kenya okussa omusolo ku nnyingiza y'abaddusi nakyo kiyinza okuba nga kye kibasindiikiriza.<ref>{{Cite news |date=22 January 2014 |title=Furious Kenyans threaten to defect over taxes |url=https://www.reuters.com/article/us-athletics-kenya-taxes-idUSBREA0L1OM20140122 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160805120245/http://www.reuters.com/article/us-athletics-kenya-taxes-idUSBREA0L1OM20140122 |archive-date=5 August 2016 |access-date=10 June 2016 |work=Reuters}}</ref> Abaddusi ba Kenya abasinga obungi abatasobola kuyitamu ku ttiimu y'eggwanga ey'amaanyi basanga obuzibu okuyitamu nga badduka ku ttiimu z'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=Why the defections? |url=http://mobile.nation.co.ke/Sports/Why+the+defections/-/1951244/1957996/-/format/xhtml/-/hpgsnf/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160818074600/http://mobile.nation.co.ke/Sports/Why+the+defections/-/1951244/1957996/-/format/xhtml/-/hpgsnf/-/index.html |archive-date=18 August 2016 |access-date=10 June 2016 |website=mobile.nation.co.ke}}</ref>
[[File:David Rudisha Daegu 2011.jpg|thumb|Omuwanguzi w'emisinde gya mita 800, David Rudisha]]
Kenya ebadde n'amaanyi mangi mu muzannyo gw'abakyala ogwa volleyball mu Afirika, nga kiraabu ne ttiimu y'eggwanga ziwangula empaka ez'enjawulo ku ssemazinga mu myaka ekkumi egiyise.<ref>{{Cite web |date=20 June 2015 |title=Kenya women's volleyball caps three decades of excellence {{!}} Kenya Page Blog |url=http://kenyapage.net/commentary/kenya-sports-commentary/kenya-womens-volleyball-caps-four-decades-of-excellence/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160612121336/http://kenyapage.net/commentary/kenya-sports-commentary/kenya-womens-volleyball-caps-four-decades-of-excellence/ |archive-date=12 June 2016 |access-date=10 June 2016 |website=kenyapage.net}}</ref><ref>{{Cite web |date=21 June 2015 |title=Volleyball: Champions Kenya Scoop Major Continental Awards {{!}} |url=http://www.chimpreports.com/volleyball-kenya-crowned-african-nations-champions/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160803233901/http://www.chimpreports.com/volleyball-kenya-crowned-african-nations-champions/ |archive-date=3 August 2016 |access-date=10 June 2016 |website=chimpreports.com}}</ref> Ttiimu y'abakyala ezannye mu Olimpiki ne mu mpaka z'ensi yonna, wadde nga tebadde na buwanguzi bwa maanyi. Cricket gwe muzannyo omulala ogumanyiddwa ennyo, era nga gwe gusinga okuba n'obuwanguzi mu mizannyo gy'ebibinja. Kenya ezannye mu Cricket World Cup okuva mu 1996. Baakubaamu ezimu ku ttiimu ezisinga obulungi mu nsi era ne batuuka ku ddaala lya semi-finals mu mpaka za 2003. Baawangula World Cricket League Division 1 eyasooka eyali mu Nairobi era ne beetaba mu World T20. Era beetaba mu ICC Cricket World Cup 2011. Kapiteeni waabwe aliwo kati ye Rakep Patel.<ref>{{Cite web |title=:: Cricket Kenya |url=http://www.cricketkenya.co.ke/senior_men.php#&panel1-1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160328200749/http://cricketkenya.co.ke/senior_men.php#&panel1-1 |archive-date=28 March 2016 |access-date=10 June 2016 |website=cricketkenya.co.ke}}</ref>
[[File:Roshan Ali.jpg|thumb|Roshan Ali eyaliko omukuumi wa goolo ku ttiimu ya Kenya eya Hockey]]
Rugby yeeyongera okumanyibwa, naddala n’empaka za Safari Sevens ezibaawo buli mwaka. Ttiimu ya Kenya eya Sevens yali mu kifo kya 9 mu IRB Sevens World Series mu sizoni ya 2006. Mu 2016, ttiimu yakuba Fiji mu mpaka za Singapore Sevens ez’akamalirizo, ekyaleetera Kenya okubeera eggwanga ery’okubiri mu Afirika oluvannyuma lwa South Africa okuwangula empaka za World Series.<ref>{{Cite news |date=17 April 2016 |title=Kenya win Singapore Sevens title |url=http://www.supersport.com/rugby/sevens/news/160417/Kenya_win_Singapore_Sevens_title |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160621175817/http://www.supersport.com/rugby/sevens/news/160417/Kenya_win_Singapore_Sevens_title |archive-date=21 June 2016 |access-date=10 June 2016 |work=SuperSport}}</ref><ref>{{Cite news |title=Kenya beat Fiji to win their first Sevens World Series title |url=https://www.bbc.com/sport/rugby-union/36067269 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160420153557/http://www.bbc.com/sport/rugby-union/36067269 |archive-date=20 April 2016 |access-date=10 June 2016 |work=BBC Sport}}</ref><ref>{{Cite news |last=Sport |first=Telegraph |date=17 April 2016 |title=HSBC World Rugby Sevens Series: Kenya shock Fiji and win maiden title in Singapore |url=https://www.telegraph.co.uk/rugby-sevens/2016/04/17/hsbc-world-rugby-sevens-series-kenya-shock-fiji-and-win-maiden-t/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160619110410/http://www.telegraph.co.uk/rugby-sevens/2016/04/17/hsbc-world-rugby-sevens-series-kenya-shock-fiji-and-win-maiden-t/ |archive-date=19 June 2016 |access-date=10 June 2016 |work=The Telegraph}}</ref> Kenya nayo yali eggwanga ery'amaanyi mu mupiira mu kitundu. Kyokka, obuyinza bwayo bukendedde olw'enkaayana mu kibiina ekyali kiddukanya omupiira mu kenya ekya Kenya Football Federation ekitakyaliwo,<ref>New Vision, 3 June 2004: [http://www.newvision.co.ug/PA/8/30/364022 Wrangles land Kenya indefinite FIFA ban] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20080110015009/http://www.newvision.co.ug/PA/8/30/364022|date=10 January 2008}}</ref> ekiviiriddeko okugobebwa FIFA mu Gwokusatu 2007.
Mu mpaka z'emmotoka ez'empaka, Kenya y'ewaka w'empaka za Safari Rally ezimanyiddwa mu nsi yonna, ezimanyiddwa ng'emu ku mpaka ezisinga okuba enzibu mu nsi yonna.<ref>The Auto Channel, 21 July 2001: [http://www.theautochannel.com/news/2001/07/22/025841.html FIA RALLY: Delecour takes points finish on Safari Rally debut] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20071210095507/http://www.theautochannel.com/news/2001/07/22/025841.html|date=10 December 2007}}</ref> Empaka zino zaasooka kubaawo mu 1953, era zaali kitundu ku mpaka za World Rally Championship okumala emyaka mingi okutuusa lwe zaagibwamu oluvannyuma lw'empaka za 2002 olw'ebizibu by'ensimbi. Abamu ku bavuzi b'empaka z'emmotoka abasinga obulungi mu nsi yonna beenyigidde mu mpaka zino era ne baziwangula, gamba nga Björn Waldegård, Hannu Mikkola, Tommi Mäkinen, Shekhar Mehta, Carlos Sainz, ne Colin McRae. Empaka za Safari Rally zaakomawo mu mpaka za nsi yonna mu 2021, oluvannyuma lw'empaka za 2003–2019 okutegekebwa ng'ekitundu ku African Rally Championship.
Nairobi etegeseeko emizannyo mingi egy'amaanyi ku ssemazinga, omuli empaka za FIBA Africa Championship 1993, ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ensero bwe yamalira mu bana abasooka, nga kino kye kyali ekisingayo obulungi okutuusa kati.<ref>[https://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/sid/2405/tid/312/_/1993_African_Championship_for_Men_/index.html 1993 FIBA Africa Championship for Men] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171008174937/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/sid/2405/tid/312/_/1993_African_Championship_for_Men_/index.html|date=8 October 2017}}, ARCHIVE.FIBA.COM. Retrieved 24 January 2016.</ref>
Kenya nayo erina ttiimu yaayo ey'omuzannyo gwa ice hockey, eyitibwa Kenya Ice Lions.<ref>[https://www.nhl.com/news/color-of-hockey-kenya-ice-lions-ready-to-roar/c-316726578 Color of Hockey: Kenya Ice Lions ready to roar] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220527112254/https://www.nhl.com/news/color-of-hockey-kenya-ice-lions-ready-to-roar/c-316726578|date=27 May 2022}} – [[NHL]]</ref> Ekisaawe kya ttiimu eno ekikulu kiyitibwa Solar Ice Rink ku Panari Sky Centre mu Nairobi,<ref>[https://www.iihf.com/en/news/18709/hockey-visit-to-kenya Hockey visit to Kenya] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220527112254/https://www.iihf.com/en/news/18709/hockey-visit-to-kenya|date=27 May 2022}} – [[IIHF]]</ref><ref>[https://www.panarihotels.com/hotel-nairobi/ice-rink.html Solar Ice Rink] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220707142634/http://panarihotels.com/hotel-nairobi/ice-rink.html|date=7 July 2022}} – The Panari Hotel</ref> nga kino kye kisaawe ky'omuzannyo guno eky'asooka era ekisinga obunene mu Afirika yonna.<ref>{{cite web |date=25 December 2005 |title=Kenyan skaters flock to East Africa's first ice rink |url=https://mg.co.za/article/2005-12-26-kenyan-skaters-flock-to-east-africas-first-ice-rink/ |website=The Mail & Guardian}}</ref>
Ttiimu y'eggwanga ey'abasajja ey'omuzannyo gwa Hockey yali emu ku ttiimu ezisinga mu nsi mu myaka gya 1960 ne 1970.
Kenya yali mu kifo kyamukaaga mu mpaka za Summer Olympics hockey ez'omu 1964 ate mu 1971 yali mu kifo kya kuna mu mpaka z'abasajja eza FIH Hockey World Cup.
'''Emmere yaabwe'''
[[File:Ugali & Sukuma Wiki.jpg|thumb|Ugali ne Sukuma wiki emu ku emmere esinga okulibwa mu kenya]]
Bannakenya okutwaliza awamu balya emirundi esatu olunaku—ekyenkya (kiamsha kinywa), ekyemisana (chakula cha mchana), n'ekyeggulo (chakula cha jioni oba simply chajio). Mu makkati, banywa caayi ow'essaawa 10 (chai ya saa nne) ne caayi ow'essaawa 10 ez'olweggulo (chai ya saa kumi). Ekyenkya kitera kuba caayi oba obuugi n'omugaati, chapati, mahamri, lumonde omufumbe, oba amayuuni. Githeri mmere ya bulijjo eliibwa nga eky'emisana mu maka agawerako, so nga ate Ugali n'enva endiirwa, amata (mursik), ennyama, eby'ennyanja, oba enva endala zitera kuliibwa abantu abasinga obungi nga ky'emisana oba eky'eggulo.
Mu Bugwanjuba bwa Kenya, mu bantu abayitibwa Luo, eby'ennyanja kye kijjulo ekisinga okuliibwa; mu bantu abayitibwa Kalenjin, abasinga obungi mu kitundu kya Rift Valley Region, mursik—amata kye ky'okunywa ekisinga okunywebwa.
Cheese afuuse wa ttutumu mu Kenya, ng'okugirya kweyongedde naddala mu bantu ab'omutendera ogw'okubiri.<ref>[http://www.africanews.com/2016/09/04/kenyans-are-gradually-loving-cheese/ Kenyans are gradually loving cheese] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171114041844/http://www.africanews.com/2016/09/04/kenyans-are-gradually-loving-cheese/|date=14 November 2017}}, africanews.com, 4 September 2016.</ref><ref>[https://www.howwemadeitinafrica.com/entrepreneur-grows-her-hobby-into-a-successful-cheese-making-business/ Entrepreneur grows her hobby into a successful cheese making business] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171114040913/https://www.howwemadeitinafrica.com/entrepreneur-grows-her-hobby-into-a-successful-cheese-making-business/|date=14 November 2017}}, howwemadeitinafrica.com, 23 August 2013.</ref>
== Laba ne ==
* [[Amawanga ku Ssemazinga wa Africa]]
* [[Olukalala lw'amasaza ga Kenya]]
* [[Olukalala lw'aBannakenya]]
* Enkolagana ya Kenya n'amawanga amalala
* Okubunyisa amazzi mu Kenya n'obuyonjo
== Ebijuliziddwa ==
[[be-x-old:Кенія]]
[[na:Kenya]]
[[nah:Quenia]]
[[nv:Kénya]]
[[roa-rup:Kenia]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
[[Category:Amawanga ag'etaba mu mpaka za Commonwealth]]
[[xal:Кенимудин Орн]]
13at1qqvo1svmuop6rcxs91of6eub8a
Tanzania
0
3778
65136
65012
2026-07-26T20:45:57Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65136
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Olulimi ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.[1] Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.[2]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
5og6i9gw3ryjcpiizrqc67l6hb65eyj
65137
65136
2026-07-26T20:49:20Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ebijuliziddwa
65137
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Olulimi ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
tjs1zafdetou3kh7w30ns19kteexlwq
65138
65137
2026-07-26T20:50:02Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65138
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Olulimi ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.[1]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
51awdd4ajtxe50lxqdfyopigiu2uok1
65139
65138
2026-07-26T20:53:38Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65139
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Olulimi ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
b6pa2du5nqbvrx531yatiuajrae4107
65140
65139
2026-07-26T20:55:33Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65140
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'elinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu Zanj, erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."[1] Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) mu kitundu ekyali eky'ebugwanjuba w'obukiikaddyo bwa Yemani.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
bsqcwf5tg8q5cmja9sy21coczk30phv
65141
65140
2026-07-26T20:58:41Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65141
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
2bb6uaerlzajuqzso7xgv9fn60xyxg9
65142
65141
2026-07-26T21:00:50Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu omutwe
65142
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
6pr392jzpythafx0auu0cb3ssijjs7q
65143
65142
2026-07-26T21:02:41Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ekiba
65143
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.[1]: 121 Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.[2]: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):[3]: 63
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
jfwdue5eusvb4gkro9oc6b5sksaln5a
65144
65143
2026-07-26T21:06:45Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65144
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
1e4ugly9gj6g6du3iyegdkxkpro4qe8
65146
65144
2026-07-26T21:12:22Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65146
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olwatuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.[1]: 4 [2]: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.[3] Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu[1]: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.[2]: 52.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
27fswqc1f8vgah7o3zkmofui59bxs5d
65174
65146
2026-07-27T08:56:20Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ebijuliziddwa
65174
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
hgl4i1w9n06qs0fkfdizn2l3dmq3la4
65176
65174
2026-07-27T08:58:01Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65176
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
qzj8mn4hsdklznoc3xmihcjk9wnjq7w
65178
65176
2026-07-27T08:59:14Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65178
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Oluseetwe lw'abasooka okusenguka lwali lwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.[1]: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu bukiikakkono bwa Lake Turkana.[1]: empapula 17–18.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
2xxw1t34mbjekh41yai64n7srybfxcg
65185
65178
2026-07-27T09:15:40Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65185
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
aqor3o1x70qt7qv97iz332lao6bj24d
65198
65185
2026-07-27T09:25:59Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65198
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu bukiikaddyo ne bagenda mu masekkati g'obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.[1]: olupapula 18.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
f7kkbiizebcscdxjcpfymmltgiivkrr
65199
65198
2026-07-27T09:28:04Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65199
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
3xhrk3rfczcm567i66rrmvqlz9w4vil
65200
65199
2026-07-27T09:29:09Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65200
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu bya Lake Victoria ne Lake Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava e bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.[1][2]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
9rayhl5x0736ct4nqlpuuk85h62hshu
65201
65200
2026-07-27T09:31:11Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65201
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
5e18gzx4f3kw6yi39pb3lxeo3ewihma
65203
65201
2026-07-27T09:32:26Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65203
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.[1][2]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
geo8rcctk4eot0izx6po16i6ouz5wnp
65204
65203
2026-07-27T09:33:37Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65204
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
ou0j7zovunvwasm10bibscpyypf1ln2
65206
65204
2026-07-27T09:34:23Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65206
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania babadde bakwataganyizibwa n'okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali abakola ebyuma ebyetaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu bukiikakkono bw'obuvanjuba bwa Tanzania.[1]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
eqbxjhdyrrtq995w0lbk9b772akxoq0
65208
65206
2026-07-27T09:35:52Z
Nambogo Catharine
6408
Ntaddemu ebijuliziddwa
65208
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
bzx866fzoq023w6zvqsxi2fk6c2bowo
65210
65208
2026-07-27T09:37:04Z
Nambogo Catharine
6408
Ngaziyizza ekiba
65210
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.[1]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
cuczo3t4wn1b2xvbngtlnm2xr6wbr6a
65211
65210
2026-07-27T09:38:20Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65211
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
1z1okmbb2vfd3cpg0uapxnm4xq57vo8
65213
65211
2026-07-27T09:42:54Z
Nambogo Catharine
6408
Nyongeddeko ekiba
65213
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref>
Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogwazuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’obusigo bw’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala bisangiddwa, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
kdbms1f70y8uhwzw9qe52gl8ddq4nuc
65214
65213
2026-07-27T09:46:56Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65214
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref>
Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
i0mhd7oske4m511z4snvcavtu2f0kvs
65215
65214
2026-07-27T09:47:58Z
Nambogo Catharine
6408
Ngaziyizza ekiba
65215
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref>
Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali byenyigidde mu by'obusuubuzi by'ennyanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.[1]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
2ao9eji70g77153hyb8d90s967rm2k1
65217
65215
2026-07-27T09:49:57Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65217
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref>
Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
c90qkb8em1elesc55i2ryaxmx8s2f7c
65220
65217
2026-07-27T09:58:42Z
Nambogo Catharine
6408
Nterezezza mu mpandiika
65220
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref>
'''Ebyafaayo'''
Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref>
Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
tpl5fh4keof9k50sjcr5raybv1pt2s9
65221
65220
2026-07-27T10:00:18Z
Nambogo Catharine
6408
Ngaziyizza ekiba
65221
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara.
Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18 Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref>
Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania | The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref>
Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010®ion_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu.
Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement.
== Obuvo bw'erinnya ==
Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref>
Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref>
Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba.
== Ebyafaayo ==
'''Okunoonyereza ku byafaayo'''
Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref> Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1 Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63
Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4 <ref name=":10" />: 47–48 Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3 ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52.
'''Eby'edda'''
Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17.
Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17 Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18.
Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18.
Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" />
Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref>
Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref>
'''Ebyafaayo'''
Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref>
Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Tanzania| ]]
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
[[Category:Ensi]]
[[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]]
[[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]]
7juu8pbufa6hmsi9qm48byaatyoskbb
Rwanda
0
5688
65232
24437
2026-07-27T11:37:46Z
NKINZIK MARIE
7432
paragraph
65232
wikitext
text/x-wiki
Linom ggwanga eriri
{| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+<big><big>'''Rwanda'''</big></big><br/>(en) ''Republic of Rwanda''<br><br>(fr) ''République du Rwanda''<br>
|-
| style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 |
{| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"
|-
| align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Rwanda.svg|125px]]
| align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Rwanda.svg|125px]]
|-
| align="center" width="140px" | ([[Flag of Rwanda|Flag]])
| align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Rwanda|Coat of Arms]])
|}
|-
| align="center" colspan=2 |
|-
| align=center colspan=2 | [[File:Location Rwanda AU Africa.svg|300px]]
|}
'''Rwanda''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Kigali]].
* Awamu: 26.338 km²
* Abantu: 11.262.564 (2015)
* Ekibangirizi n'abantu: 445/km²
{{Amawanga g'Afirika}}
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
1i1dhi4l3cgjvqptvxmsw3d7mgec2n6
65235
65232
2026-07-27T11:55:10Z
NKINZIK MARIE
7432
paragraph
65235
wikitext
text/x-wiki
'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku mmita 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'oBuvanjuba bwa Afirika. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, Burundi mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
{| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;"
|+<big><big>'''Rwanda'''</big></big><br/>(en) ''Republic of Rwanda''<br><br>(fr) ''République du Rwanda''<br>
|-
| style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 |
{| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"
|-
| align="center" width="140px" | [[File:Flag_of_Rwanda.svg|125px]]
| align="center" width="140px" | [[File:Coat of arms of Rwanda.svg|125px]]
|-
| align="center" width="140px" | ([[Flag of Rwanda|Flag]])
| align="center" width="140px" | ([[Coat of Arms of Rwanda|Coat of Arms]])
|}
|-
| align="center" colspan=2 |
|-
| align=center colspan=2 | [[File:Location Rwanda AU Africa.svg|300px]]
|}
'''Rwanda''' ggwanga mu [[Afirika]]. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa [[Kigali]].
* Awamu: 26.338 km²
* Abantu: 11.262.564 (2015)
* Ekibangirizi n'abantu: 445/km²
{{Amawanga g'Afirika}}
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
dmjy9rlxd2mrsoe9ecn88eh0s3aocog
65237
65235
2026-07-27T11:56:12Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1364846032|Rwanda]]"
65237
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}
[[Category:Ensi za Afirika]]
dzajtfmj9e87n011x7y9fhgy7bkzr0k
Template:Databox
10
7410
65193
50164
2026-07-27T09:20:19Z
Judithamos
10087
Judithamos moved page [[Template:Databox]] to [[Template:John Maviiri]]: Misspelled title
50164
wikitext
text/x-wiki
{{#invoke:Databox|databox|useImage={{{useImage|}}}|excludeProperties={{{excludeProperties|}}}}}
<noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
ctcxprwcmqfd1pk6ppfumf1jf93iw1b
65227
65193
2026-07-27T10:30:11Z
Judithamos
10087
Judithamos moved page [[Template:John Maviiri]] to [[Template:Databox]] over redirect
50164
wikitext
text/x-wiki
{{#invoke:Databox|databox|useImage={{{useImage|}}}|excludeProperties={{{excludeProperties|}}}}}
<noinclude>
{{Documentation}}
</noinclude>
ctcxprwcmqfd1pk6ppfumf1jf93iw1b
Hanifa Nabukeera
0
7898
65100
56800
2026-07-26T17:38:51Z
Ssebuufu
9882
65100
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Mu kiseera kino akola nga omubaka wa Palamenti omulonde ku [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], eyeegasse ku kibiina ky’eby'obufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP).
Nabukeera yasikira [[:en:Peace_Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
96xlnie1w02xo56lphnjc91qhqz4fyh
65101
65100
2026-07-26T17:49:25Z
Ssebuufu
9882
65101
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], eyeegasse ku kibiina ky’eby'obufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP).
Nabukeera yasikira [[:en:Peace_Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
pqcsziu4m3aoz8btssvxa0c9tautkir
65102
65101
2026-07-26T17:52:14Z
Ssebuufu
9882
65102
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> eyeegasse ku kibiina ky’eby'obufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP).
Nabukeera yasikira [[:en:Peace_Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
f8t090v042qycp727o1v2eq1onm4huj
65103
65102
2026-07-26T17:57:52Z
Ssebuufu
9882
65103
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa Betty Nambooze mu kulonda kwa 2026
Nabukeera yasikira [[:en:Peace_Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
q9s8ed9tq8rpybfky2jhbtht0glnr4s
65104
65103
2026-07-26T17:59:43Z
Ssebuufu
9882
65104
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026
Nabukeera yasikira [[:en:Peace_Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
bikb0yvkpjqsmivci1evbhbf8bi63m2
65105
65104
2026-07-26T18:15:09Z
Ssebuufu
9882
65105
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yasikira [[:en:Peace_Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
sij776tp9ip96zd9bqk789d7qxw0937
65106
65105
2026-07-26T18:19:53Z
Ssebuufu
9882
65106
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
53sg7ckvax3dgvsxmb2ufxmn34xe9pm
65107
65106
2026-07-26T18:24:13Z
Ssebuufu
9882
65107
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
frhq5hbvbh1efyfljb1nf17bo9sxfz7
65108
65107
2026-07-26T18:38:54Z
Ssebuufu
9882
65108
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Gyenvudde ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
pyq67yja17ymw4hon74kkc538de2g67
65109
65108
2026-07-26T18:40:22Z
Ssebuufu
9882
/* Gyenvudde */
65109
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu masekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
g3xoa6fir12y3yegn67galkszpf1qk0
65110
65109
2026-07-26T18:41:57Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65110
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yeesimbawo ku bwa palamenti mu 2011 ne 2016, n’awangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] ne Kusasira Peace. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ne5wnfwgfi0dks9wc1p9ehccyc6lq7p
65111
65110
2026-07-26T18:55:36Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65111
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Ono ye yakwata eky'okubiri mu mpaka za Palamenti y’abakyala eza 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
5k5z1h35tiv9q5bsojmca6tzsexlyyn
65112
65111
2026-07-26T19:26:13Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65112
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeer aweerereza mu palamenti ey’ekkumi n’emu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2vjjqgujc5fd2ac7m4rzzufu59wrtxx
65114
65112
2026-07-26T19:43:50Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65114
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mokono era ali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
kwdyh718vaj06fq4d8ir8t93rxqajrc
65115
65114
2026-07-26T19:44:24Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65115
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
lqsaq7vnvxdqi8ufzbisgkndkeynokb
65116
65115
2026-07-26T19:45:14Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65116
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3s6hqmy7diiicqqemj25w1uh9juxebi
65117
65116
2026-07-26T19:48:20Z
Ssebuufu
9882
65117
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abakyala abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa Ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
44deg74gs0gytfta3s4yo4az0vwo0sa
65118
65117
2026-07-26T19:53:06Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
65118
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abakyala abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa Ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
d9xsku8pwugj3esn3igqyqy3936j8rv
65119
65118
2026-07-26T19:53:59Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
65119
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abakyala abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa Ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abantu abalamu]]
g8aflwzvc9g4rdkmw79ksps9cvfpys5
65120
65119
2026-07-26T19:54:28Z
Ssebuufu
9882
removed [[Category:Bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65120
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abakyala abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa Ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abantu abalamu]]
s9srttjdmw757rjoqfkuhn4hr786own
65121
65120
2026-07-26T19:56:11Z
Ssebuufu
9882
65121
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abakyala abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa Ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
ffkeg2ai2giexnmvmg9laxwe373mu21
65122
65121
2026-07-26T19:57:45Z
Ssebuufu
9882
65122
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abakyala abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa Ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
ttvzhnf1h1575rl4utslzqu1lzzbqt7
65123
65122
2026-07-26T20:04:20Z
Ssebuufu
9882
65123
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abakyala abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa Ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
mku2dh3cw6i90b3jmjv9k41obp7yfq6
65124
65123
2026-07-26T20:05:09Z
Ssebuufu
9882
removed [[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mw'ekimu]]; added [[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65124
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Nabukeera''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[munnayuganda]] . Yaweerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]]<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/301221/mukono-municipality-election-campaigns-begin-amid-opposition-rivalries</ref> wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ki [[National Unity Platform]] (NUP). Gyebuvuddeko yawangulwa [[Betty Nambooze]] mu kulonda kwa 2026.<ref>"NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos". ''Monitor''. 2026-01-20. Retrieved 2026-03-21.</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</ref>
Nabukeera yadda mu bigere bya [[Peace Kusasira|Kusasira Peace Kanyesigye Mubiru]], gwe yawangula mu kulonda kwa bonna mu 2021.<ref>"Mukono Woman MP loser calls for vote recount". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nabukeera yazaalibwa mu Disitulikiti y’e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] mu Ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda. Yavuganya ku kifo ky'omubaka wa paalamenti naawangulwa [[:en:Ronald_Kibuule|Ronald Kibuule]] mu 2011 ne Kusasira Peace mu 2016. Yeeyakwata eky'okubiri mu kulonda kw'omubaka wa paalamenti omukyala okwa 2016.
Nabukeera yaweerereza mu Palamenti ey’ekkumineemu kulwa Disitulikiti y’e Mukono era yali mu kibiina kya NUP.<ref>"Court Upholds Election of Mukono Woman MP". ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2021-03-13.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abakyala abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa Ky'amakumi abiri mw'ekimu]]
[[Category:Abasuubuzi Bannayuganda ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
jgxqcomiaho9f098ut7yox8343a2qtq
Thomas Tayebwa
0
7940
65152
63486
2026-07-27T07:43:02Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65152
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}}
'''Thomas Tayebwa''' [[Munnayuganda]] omunnamateeka era munnabyabufuzi, aweereza nga Omumyuka wa Sipiika wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2022.<ref name="deputy">{{Cite web |date=2022-03-25|title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482|access-date=2022-03-26|website=www.monitor.co.ug|language=en}}</ref> Akiikirira ekitundu kya Ruhinda North County mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]] mu Palamenti ng’ayita mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament|url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6InVSR3ZXN1ViRTBlZ1hOcUJjK0JDMWc9PSIsInZhbHVlIjoiTWlERXc1Uk56b3VDRnAzODNQYVFXZz09IiwibWFjIjoiYzcwYzU4MDQzMjA4NjM3Y2Y4ZTgxNjNlMzk1Y2IxYTYxMWEyMDIxM2FiMzJhYzA0YjU1ZDBiMmZkMjNmMjhlZCIsInRhZyI6IiJ9?|access-date=2026-05-26|website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Mu mwaka gwa 2025, yalondebwa okuba Pulezidenti wa Lukiiko lwa Palamenti olw’[[Ekibiina ky’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific]] (Organisation of Africa, Caribbean and Pacific States Parliamentary Assembly).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly|website=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly?|access-date=2026-05-26}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Tayebwa yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980 bazadde be ye Bangirana Daudi ne Abbie Komuhangi ab'oku Kyalo kya Bitereko mu [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]].<ref>{{Cite web|url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far|title=MP Thomas Tayebwa says networking has propelled him this far|first=Simon|last=Kasyate|website=The Observer - Uganda}}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School, Nganwa High School, ne Ruyonza School nga tannayingira mu Ssettendekero w'e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], gyeyafunira Diguli ye esooka mu misomo gya Arts n'Enkolagana Y'abantu mu mbeera z'Ekitundu mu mwaka gwa 2005 ne [[Diguli ye esooka mu Mateeka]] mu mwaka gwa 2012.<ref>{{Cite news|title=Who is who in Deputy Speaker race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-url=https://web.archive.org/web/20210523170841/https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/who-is-who-in-deputy-speaker-race--3410976|archive-date=2021-05-23|access-date=2026-05-26|work=Daily Monitor|language=en|url-status=live}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa ==
Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web|url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/|title=EXCLUSIVE: Top 10 Richest MPs in the 10th Parliament Named – theinsider.ug|date=14 January 2019}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula [[akamyufu]] k'ekibiina n'obululu 15092<ref>{{Cite web|url=https://croozefm.com/nrm-primaries-list-of-results/|title=NRM primaries: List of results|work=Western Uganda's Biggest radio.|date=October 28, 2015}}</ref> wamu n'[[akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016]] olwo n'afuuka omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda ey’ekkumi.<ref>{{cite web|url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-url=https://web.archive.org/web/20180116055516/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-date=2018-01-16|title=Winners and Losers of Uganda Member of Parliament (MPs) elections}}</ref><ref>{{Cite web |date=October 24, 2019 |title=MPs assure Mitooma residents on water, electricity |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html}}</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>{{Cite web |date=April 30, 2020 |title=MP Tayebwa Transfers Shs 20M to Home District |url=https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/ |website=ChimpReports}}</ref>
Nga 25 Ogwokusatu 2022, Tayebwa yalondebwa okuba Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti, oluvannyuma lw’okufa kwa Sipiika [[Jacob Oulanyah]] n’okutumbulwa kwa [[Anita Annet Among]] okufuuka Sipiika wa Palamenti.<ref name="deputy" /><ref name=":0">{{Cite web |last=murami |date=2022-03-25 |title=Among, Tayebwa to lead 11th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/news/5783/among-tayebwa-lead-11th-parliament |access-date=2022-04-07 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mu Gwokutaano 2026, Tayebwa yasigaza ekifo kye eky’Omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri (12th Parliament) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu k’ababaka akaategekebwa ku [[Kololo Ceremonial Grounds|Ekisaawe ky'e Kololo ekikolebwamu emikolo]].<ref>{{Cite web |date=2026-05-25 |title=Tayebwa wins second term as deputy speaker as NRM tightens grip on Parliament leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tayebwa-wins-second-term-as-deputy-speaker-as-nrm-tightens-grip-on-parliament-leadership-5472818 |access-date=2026-05-26 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Centre |first=Uganda Media |title=Uganda Media Centre |url=https://mediacentre.go.ug/press-room/oboth-oboth-elected-speaker-tayebwa-deputy-2026 |access-date=2026-05-26 |website=mediacentre.go.ug |language=en}}</ref>
Mu Gwokubiri 2025, Thomas Tayebwa yalondebwa okukulembera Olukiiko lwa Paalamenti olw’Amawanga ga Afrika, Caribbean ne Pacific (OACPS). Okulondebwa kuno kwamuwa n’obuvunaanyizibwa bw’okukolera awamu ng’omukulembeze wa Olukiiko lwa Palamenti olugatta OACPS n’Omukago gwa Bulaaya (EU).<ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected President of ACP States Joint Parliamentary Assembly {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3614/tayebwa-elected-president-acp-states-joint-parliamentary-assembly |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
Tayebwa era akiikiridde Uganda mu nkiiko za Paalamenti ez’Omukago gw’Ensi (Inter-Parliamentary Union – IPU) ne mu nkiiko za Paalamenti ez’omu kitundu kya Afrika y’Ebuvanjuba, gy’abuuliridde ku by’obusuubuzi obwenkanya, okugatta amawanga g’omukitundu, n’okukuuma obwetwaze bw’amawanga ga Afrika.<ref>{{Cite web |title=Enhance trade between developing countries and the western world- Tayebwa {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/740/enhance-trade-between-developing-countries-and-western-world-tayebwa |access-date=2026-05-26 |website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tayebwa calls for respect of African sovereignty {{!}} Parliament of Uganda |url=https://gateway.parliament.go.ug/news/4421/tayebwa-calls-respect-african-sovereignty |access-date=2026-05-26 |website=gateway.parliament.go.ug}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Nga 14 Ogwokubiri 2009, Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e [[Makerere]],[[Kampala]]. Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |date=March 10, 2019 |title=What you missed on MP Thomas Tayebwa's anniversary |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html}}</ref>
== Eby’okulumiriza ku kubonyaabonya abantu ==
Nga 21 Ogwomunaana 2020, amaka ga Tayebwa agasangibwa e Busaabala gakyalibwa omukozi wa [[Umeme]], eyategeerekekwa nga Bukenya Bonny, eyali agenze okusala oba okuggyako amasannyalaze. Okusinziira ku bakulembeze ba Umeme, Tayebwa yali alemereddwa okusasula [[ebisale by’ensimbi za masannyalaze]] ez’enjawulo, era yali ayungako amasannyalaze mu mateeka amakyamu okuddamu okuyunga ekizimbe kye.Tayebwa yalopebwa ku poliisi ekitongole kya Umeme, nga bamulumiriza nti yalagibwa ku katambi ng’atulugunya Bonny.<ref name="thespy">{{Cite web |last=Reporter |first=Spy |date=2020-08-28 |title=Umeme Opens Up |url=https://www.spyuganda.com/umeme-opens-up-case-against-mp-tayebwa-at-katwe-police-for-assaulting-its-agent-on-official-duty-at-his-busabala-site/ |access-date=2022-04-29 |website=The Spy |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=28 August 2020 |title=Umeme torture video troubles Ruhinda MP |url=https://mulengeranews.com/umeme-torture-video-troubles-ruhinda-mp-thormas-tayebwa/ |website=Mulengera News |access-date=16 July 2026 |archive-date=22 September 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220922024729/https://mulengeranews.com/umeme-torture-video-troubles-ruhinda-mp-thormas-tayebwa/ |url-status=dead }}</ref> Tayebwa awulirwa ng’agamba nti: "Emiggo emeka egisigaddewo? Mwongereyo emiggo ebiri nga ennyongeza yange"<ref>{{Cite web |title=Tayebwa canes UMEME employee |url=https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901094010/https://theinformerug.com/2020/08/28/video-ruhinda-north-mp-tayebwa-takes-law-into-his-own-hands-canes-umeme-electrician-for-power-disconnection/ |archive-date=1 September 2022 |website=The Informer}}</ref> Nga 29 Ogwomunaana 2020, Tayebwa yasaba Bukenya ekisonyiwo mu lujjudde oluvannyuma lw’akatambi akalaga nga yeenyigira mu kuyomba n’okuwakana naye okusaasaana.<ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-08-30 |title=MP Tayebwa apologizes for beating UMEME contractor |url=https://www.independent.co.ug/mp-tayebwa-apologizes-for-beating-umeme-contractor/ |access-date=2026-05-26 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [[Ofiicial website]]
* [[Website of the Parliament of Uganda]]
* [[visiblepolls.org]]
* [[www.elections.co.ug]]
== Laba ne ==
* [[Mitooma (disitulikit)|Mitooma Disitulikiti]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[National Resistance Movement]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1980]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
b59557luxddliu1eo2xm483a89u31fo
Muhammad Nsereko
0
7971
65164
64628
2026-07-27T08:51:07Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza empandiika
65164
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
afg4e490x70yxea1y692fsqjuganb9n
65165
65164
2026-07-27T08:52:03Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65165
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
agqjzhvwnj7pc6ihls6uf14whponsq8
65166
65165
2026-07-27T08:52:46Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abazaalwa mu 1981]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65166
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
q1hma3lbm8ly4yfc0d0gxvrwxtaqqeb
65171
65166
2026-07-27T08:54:48Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abaganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65171
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
n7yp8v3ic4bajy3cmnmwroyw4l3ntyz
65173
65171
2026-07-27T08:55:58Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65173
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
6rgo7zxyjebza3jd7ddycv3rzou40ka
65177
65173
2026-07-27T08:58:39Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abaaasomerako ku Makerere University]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65177
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Abaaasomerako ku Makerere University]]
9fq6zvlntc4yc3vhasdru4cp4t1408b
65179
65177
2026-07-27T08:59:21Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65179
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Abaaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
09wxcy0ajsk1z2i56qkgxt0s0gks2nq
65180
65179
2026-07-27T09:00:19Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65180
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Abaaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]]
ej7zqiwm7ujq122iyn42lhw9zre8q0m
65181
65180
2026-07-27T09:01:25Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu amatuluba
65181
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Abaaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
5a8myckg3ztj7h65jjq27rauhwp19js
65182
65181
2026-07-27T09:02:01Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65182
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Abaaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
jie2v9arqj2cyv1bevr5sy6bs4cgwpx
65183
65182
2026-07-27T09:02:42Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Kampala Central Division]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65183
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nsereko Muhammad.jpg|thumb|Nsereko Muhammad.jpg ]]
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Abaaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Kampala Central Division]]
5phl5z4nddcdk610q3rnrrowde0v6xt
65184
65183
2026-07-27T09:04:36Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu Databox
65184
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Muhammad Nsereko''' (yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1981) [[Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye pulezidenti w'ekibiina kya Ecological Party of Uganda(EPU) era yali mubaka wa paalamenti atalina kibiina, eyakiikirira Kampala Central Division constituency okuva mu 2011.<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-10-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011130246/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Can-MP-Nsereko-retain-the-Kampala-Central-seat/688342-3036350-lcyqxu/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Archives |first=Author |date=2026-07-11 |title=WHO REPLACES WANGADYA? Inside the race for Uganda Human Rights Commission top job as four heavyweight lawyers namely Katuntu, Ns |url=https://theinvestigatornews.com/2026/07/who-replaces-wangadya-inside-the-race-for-uganda-human-rights-commission-top-job-as-four-heavyweight-lawyers-namely-katuntu-nsereko-patricia-achan-and-shifra-lukwago-emerge-as-leading-contenders/ |access-date=2026-07-24 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Muntu, Munyagwa, Nsereko, Kabuleta stranded as presidential nominations near deadline |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muntu-munyagwa-nsereko-kabuleta-stranded-as-presidential-nominations-near-deadline-5203724 |access-date=2026-07-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana mu 1981. Yasomera ku "Buganda Road Primary School" eby'enjigiriza bye ebisooka, n'amaliriza 1995. Oluvannyuma yagenda ku Kibuli Secondary School, gy'eyamaliriza S4 mu 1999. Ate S6 n'agisomera ku "Kawempe Muslim Secondary School", gy'eyamala mu 2002.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=188</ref>
Mu 2005, yattikirwa ne dipulooma mu by'amawulire, okuva ku ttendekero lya "International Institute of Business and Management Studies" (IIBMS). Mu mwaka ogwaddako, yattikirwa ku yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]], ne diguli mu by'amateeka. Mu 2007 n'aweebwa dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre]].<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Nsereko mukugu era looya omuwandiise ng'era y'omu ku bammemba b'ekibiina ekiyitibwa Uganda Bar. Yakolerako mu kibiina ekigatta ba looya ekya "Nsereko, Mukalazi and Company Advocates", okuva mu 2007. Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ettaka mu masekkati ga Kampala okuva mu 2006 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile"/>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Nsereko yeesimbawo okuvuganya ku kifo kya Kampala Central Division constituency ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), n'awangula.<ref name="In"/> Mu paalamenti ey'omwenda, (okuva mu 2011 okutuusa mu 2016), yatandika okuvumirira engeri NRM gy'eyali efugamu eggwanga. Yanokolayo ebintu eby'enjawulo by'eyali takkiriziganya n'abyo we kyatuuka ku kibiina kino, omwali (a) okukyusa ekibira ky'e Mabira batandike okukirimiramu ebikajjo (b) okuggyawo eky'okuta abantu ku kakalu ka poliisi ku misango egimu (c) yayolesa obukyayi eri obuli bw'enguzi mu kibiina ekiri mu buyinza (d) yavumirira eky'abavubuka b'eggwanga okubeera nga tebalina mirimu (e) yawagira eky'okukomyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti ekyagibwawo mu 2005.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826110624/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15160:museveni-is-now-limping--nsereko |url-status=dead }}</ref>
Okugyeema kwe eri ekibiina kya NRM, kyamuviirako okugobwa mu kibiina kino mu Gwokuna mu 2013, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiise ba palamenti abalala basatu. Bano batuuka okuyitibwa ''abakiise abayekera''</nowiki>.<ref name="Out">http://www.monitor.co.ug/News/National/-Rebel--MPs-thrown-out-of-Parliament/688334-2216438-146yufiz/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2013, kkooti etaputa ssemateeka yategeeza ku kawayiro 4–1, ng'ababaka abana webaalina okuva mu palamenti, mpaka nga kkooti y'emu esazeewo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma lw'ennaku ssatu, nga 10 Ogwomwenda 2013, kkooti enkulu n'etegeeza mu kawaayiro 6–1 nti abakiise bano basigale mu paalamenti okutuusa nga kkooti etaputa ssemateeka emaliriza okusalawo kwayo oba basigale.<ref name="Out" /> Oluvannyuma nga 12 Ogwokubiri mu 2014, kkooti etaputa ssemateeka yakisalawo nti ababaka abana baalina okwamuka paalamenti.<ref name="Out" /> Okusalawo kuno kwakyusibwa kkooti enkulu nga 30 Ogwekumi mu 2015, nga wano Nsereko ne banne webaddira mu paalamenti nga tebalina kibiina kya byabufuzi kye beesimbyemu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Jubilation-court-re-instates-rebel-MPs/688334-2936046-67w2ji/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2018-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180308084937/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Lessons-Supreme-Court-ruling-NRM-rebel-MPs/689364-2949692-9l8hxj/index.html |url-status=dead }}</ref>
Muhammad Nsereko yaddamu n'alondebwa mu paalamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021, nga yali talina kibiina kyajjiddemu ng'era ye mukulembeze awakanya enkyukakyuka mu nnongosereza mu ssemateeka n'okuggyawo ekkomo ku bisanja ku ntebe y'obwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |access-date=2021-08-26 |archive-date=2017-12-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171219180556/http://www.africareview.com/news/Anger-greets-bid-to-scrap-Uganda-presidential-age-limit/979180-4094442-yqmb38z/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nsereko yali omu ku abo abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti abaalemererwa okusunsulwa okuvuganya ku bwa pulezidenti ng'akiikirira The Ecological party of Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2026.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Patrick Nsamba Oshabe]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu palamenti ya Uganda ey'e kumi]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliriziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Abaaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Kampala Central Division]]
580l4u963om5yn928iqzspnags3mr4l
Ada Ehi
0
8166
65188
63078
2026-07-27T09:17:37Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
nkozeemu enkyuka kyuka
65188
wikitext
text/x-wiki
{{databox}}
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description is different from Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
'''Ada Ogochukwu Ehi''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 1987), amanyiddwa olw'erinnya lyakozesa ku sitaagi erya '''Ada Ehi''', [[:en:Nigerian|Omunigeria]] ono muyimbi wa nnyimba za ddiini era muwandiisi wa nnyimba.<ref name="Youtube">https://www.youtube.com/watch?v=oWOJRwBGSOw&t=5s</ref> Yatandiika okuyimba nga alina emyaka 10 era yatandikira mu child star Tosin Jegede. Bweyatandiikira obukugu bw'okuyimba mu [[:en:Loveworld_Records|Loveworld Records]] mu 2009, ettutumu lye ne lye yongera mu nsi ye wamu n'amawanga ageebunayiira ng'ayita mu nnyimba ze wamu n'obutambi bwazo.<ref name="Premiumtimesng">Jayne Augoye (July 8, 2017).</ref><ref name="Onlinenigeria">Daniel Anazia (July 8, 2017).</ref>
== Ebimukwatako ==
=== Obuto bwe ===
Omukyala ono yazaalibwa omwami Victor n'omukyala Mabel Ndukauba, Ehi ne bannyina 3 abalala baakula bawuliriza ennyimba ez'eddiini. .Mutuuze mu [[:en:Imo_State|ssaza ly'e Imo]] mu [[Nigeria]].<ref name="gospelminds.com">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://gospelminds.com/news/ada-ehi-biography-husband-career/ |access-date=2022-09-17 |archive-date=2022-09-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220920171336/https://gospelminds.com/news/ada-ehi-biography-husband-career/ |url-status=dead }}</ref> Ku myaka 10 , yalondebwa okubeera omu ku bayimbi mu band y'abawala abato abayimbi mu Nigeria [[Tosin Jegede]].
Yatikkirwa mu [[Lagos State University]], (mu B.Sc Chemical & Polymer Engineering). Nga akyali mu yuniversite , yeenyigiranga mu kutendeereza mu Believers Loveworld Campus Fellowship.<ref name="Independent">Chinyere Abiaziem (July 17, 2017).</ref> Oluvannyuma yeegatta ku kwaya ya [[Christ Embassy]] era okuva olwo, abadde ayimbira ddala mu kwaya y'ekkanisa eno.
Ehi yeegatta ku Loveworld Records mu 2009.<ref name="busytape.com">"Ada Ehi Biography & Net Worth".</ref>
Yasisinkana , Moses Ehi, ku kkanisa ya Christ Embassy bweyali yeegezaamu mu nnyimba n'akyali ku yunivasite. Bano bagattibwa mu bufumbo obutukuvu mu 2008 era nga abafumbo bano balina abaana 2 .<ref>"Official Profile and Biography of Nigeria Gospel Musician Ada Ogochukwu Ehi".</ref><ref name="busytape.com2">{{cite web |last=Ada |first=Jack |date=September 14, 2024 |title=Ada Ehi Biography, Age & Net Worth 2024 |url=https://www.naijapickup.com/mp3-music/artistes/ada-ehi/ |access-date=September 14, 2024 |website=Np Media}}</ref>
=== Okuyimba kwe ===
Okuva lwe yeegatta ku kwaya ya Christ Embassy , Ehi yeenyigidde butereevu mu minisitule y'ennyimba ku Christ Embassy, era ayimbye ku mikolo egy'enjawulo egy'ekkanisa eno mu ggwanga lye wamu n'ensi endala omuli Bungereza ,Amerika n'ensi za Afrika eziwera ..<ref name="Sunnewsonline">Uche Atuma (July 16, 2017).</ref>
Alubaamu ye eyasooka eyitibwa ''Undenied'' yafuluma mu mwezi gw'ekkumi n'ogumu mu 2009. Yo alubaamu ya ''Lifted & So Fly'', yafuluma mu gw'ekkumi n'ogumu mu mwaka 2013.<ref name="OnlineNigeria">Francisca Kadiri (February 26, 2016).</ref><ref name="AllAfrica">ThisDay (August 29, 2009).</ref><ref name="Nigeriatribune">Francisca Kadiri (February 26, 2016).</ref><ref name="Selahafrik">{{cite web |author=Alex Amos |date=August 31, 2013 |title=UPCLOSE: "I ROAR IN TONGUES" – "I'M RICH" CROONER ADA EHI IS ON FIRE! TALKS SPIRITUALITY, UPCOMING ALBUM, LOVE, FASHION AND MORE |url=http://selahafrik.com/2013/08/upclose-i-roar-in-tongues-im-rich-crooner-ada-ehi-is-on-fire-talks-spirituality-upcoming-album-love-fashion-and-more/ |accessdate=July 10, 2017 |publisher=selahafrik}}</ref> Yafulumya alubaamu ye eyookusatu eyitibwa , ''Future Now'', mu gw'omwenda 16, 2017. Alubaamu eno yatwaala ekifo ekisooka ku iTunes mu Nigeria ku lunaku lwe lumu .<ref>https://www.bellanaija.com/2017/10/adas-new-album-future-itunes/amp/</ref>
== Discography ==
=== Studio albums ===
* ''Undenied'' (2009)
* ''Lifted'' (2013)
* ''So Fly'' (2013)
* ''Future Now'' (2017)
* ''Ada's EP Vol 1'' (2019)
* ''Born Of God'' (2020)<ref>{{Cite web |date=2020-12-18 |title=Ada Ehi – Born Of God Album |url=https://www.naijamusic.com.ng/ada-ehi-born-of-god-album/ |access-date=2021-01-06 |website=NaijaMusic |language=en-US}}{{Dead link|date=August 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref><ref>{{Cite news |date=2021-01-01 |title=On 'Born of God,' Ada Ehi is resilient and grateful [Pulse Album Review] |url=https://www.pulse.ng/entertainment/music/review-ada-ehi-born-of-god-new-album/m8ecbgb |access-date=2021-01-06 |newspaper=[[Pulse Nigeria]] |language=en-US}}</ref>
* ''Everything'' (2021)<ref>{{Cite web |last=Gikaru |first=Josephine |date=2024-10-01 |title=Ada Ehi Releases Consecrated EP |url=https://www.mdundoforartists.com/post/ada-ehi-releases-consecrated-ep |access-date=2025-06-13 |website=Mdundoforartists |language=en}}</ref>
=== Selected singlesDefinitely ===
{| class="wikitable sortable"
!sn
!Single
!Year released
|-
|1
|Bobo Me
|2012<ref name="Notjustok">{{cite web |date=August 12, 2015 |title=Ada – iTestify + Only You Jesus |url=http://notjustok.com/2015/08/12/ada-itestify-only-you-jesus/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170804065034/http://notjustok.com/2015/08/12/ada-itestify-only-you-jesus/ |archive-date=August 4, 2017 |accessdate=July 10, 2017 |publisher=Notjustok}}</ref>
|-
|2
|Our God Reigns
|2015
|-
|3
|Only You Jesus
|2016<ref name="Netnaija">{{cite web |date=November 10, 2024 |title=Ada Ehi – Yes Sir feat Mercy Chinwo Mp3 Download |url=https://www.naijawahala.ng/ada-ehi-yes-sir-ft-mercy-chinwo/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20241216161950/https://www.naijawahala.ng/ada-ehi-yes-sir-ft-mercy-chinwo/ |archive-date=December 16, 2024 |accessdate=November 10, 2024 |website=Naija Wahala}}</ref>
|-
|4
|I Testify
|2016
|-
|5
|Cheta
|2016
|-
|6
|Jesus (You are Able)
|2016
|-
|7
|I Overcame
|2017
|-
|8
|Like This
|April 2019
|-
|9
|Settled
|February 2020<ref>{{Cite web |date=2020-02-05 |title=Ada Ehi - Settled - Mp3 Download {{!}} Music |url=https://notjustok.com/gospelmusic/ada-ehi-settled/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200220143339/https://notjustok.com/gospelmusic/ada-ehi-settled/ |archive-date=February 20, 2020 |access-date=2020-02-20 |website=NotJustOk |language=en-US}}</ref>
|-
|10
|Fix My Eyes on You ft. Sinach
|March 2020<ref>{{cite web |last1=Sellasmanna |first1=Media |date=September 18, 2024 |title=Ada Ehi Released New Album "Consecrated" |url=https://www.naijapickup.com/album/ada-ehi-consecrated-download/ |accessdate=September 18, 2024 |website=Ada Gh Worshipers |publisher=Worshippers GH}}</ref>
|-
|11
|Now
|Dec 2020<ref>{{Cite web |last=BellaNaija.com |date=2020-12-04 |title=New Music: Ada Ehi – Now |url=https://www.bellanaija.com/2020/12/ada-ehi-now/ |access-date=2021-01-06 |website=BellaNaija |language=en-US}}</ref>
|-
|12
|Open Doors
|September 2021<ref>{{Cite web |last=Tv |first=Bn |date=2021-09-22 |title=Lyric Video: Ada Ehi – Open Doors |url=https://www.bellanaija.com/2021/09/ada-ehi-open-doors/ |access-date=2021-10-01 |website=BellaNaija |language=en-US}}</ref>
|-
|13
|Another Miracle ft.[[:en:Dena_Mwana|Dena Mwana]]
|July 2023<ref>{{Cite news |last=Adebiyi |first=Adeayo |date=2023-07-28 |title=Award-winning gospel star Ada Ehi shares new single 'Another Miracle' |url=https://www.pulse.ng/entertainment/music/award-winning-gospel-star-ada-ehi-shares-new-single-another-miracle/qkegdrh |access-date=2023-11-04 |newspaper=[[Pulse Nigeria]] |language=en}}</ref>
|-
|14
|Gallant
|2023
|-
|15
|I Testify (live)ft.[[:en:Dena_Mwana|Dena Mwana]]
|2024
|-
|16
|Definitely
|2024
|-
|17
|Yes sir ft.Mercy Chinwo
|2024
|-
|18
|Open Doors/On My Matter ft.Amb. Sis. Chinyere Udoma
|2025
|-
|19
|Otua ft[[:en:Frank_Edwards_(gospel_musician)|Frank Edwards]], [[:en:Limoblaze|Limoblaze]]
|2025
|}
Mu 2017, Ehi yasomebwa mu lukalala lwa ''[[YNaija]] nga omu ku bakkkiriza 100 abasinze okumanyika mu Nigeria .'' .<ref name="Ynaija">Tolu (May 1, 2017).</ref> Yanwangula engule mu [[Groove Awards]] mu 2017 nga omuyimbi w'omwaka mu bugwanjubwa bwa Afrika nga wano yali abbinkanye n'abayimbi abalala okuli [[Frank Edwards (gospel musician|Frank Edwards]], [[Sinach]], [[Joe Praize]] wamu n'abasumba .<ref name="edaily">"Groove Awards 2017 full list of winners".</ref> Mu 2019 "Only You" lwa londebwa ng'olumu ku nnyimba 20 ezasinga okulabibwa mu myaka 10 mu Nigeria.<ref>"Here are the top 20 most viewed Nigerian music videos of the decade"</ref> Nga 26 Ogw'omunaana 2021, yafuna [[YouTube Creator Awards|awaadiye eya youtube]] eyasooka olw'okuweza abagoberezi akakadde kamu ku mukutu guno .<ref name="YT">{{Cite news |title=Gospel singer Ada Ehi hits one million subscribers on YouTube |url=https://pmnewsnigeria.com/2021/08/26/gospel-singer-ada-ehi-hits-one-million-subscribers-on-youtube/ |access-date=18 September 2021 |newspaper=[[P.M. News]] |location=Lagos, Nigeria}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[List of Igbo people|Olukalala lwaba Igbo]]
* [[List of Nigerian gospel musicians|Olukalala lw'abayimbi abayimba ez'eddiini mu Nigeria]]
* [[List of Nigerian musicians|Olukalala lw'abayimbi abanigeria]]
{{Reflist}}
== External links ==
* https://web.archive.org/web/20221207114010/https://hazelguides.com/andy-hildebrand-net-worth/
* Omutimbagano omutongole
* Ennyimba za Ada Ehi
4i7egh61q3841vx110bsizgtp7c5aw8
Baba TV
0
8248
65216
53906
2026-07-27T09:49:14Z
Samson Ssemakadde
6903
Nterezezza empandiika
65216
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Baba TV''' nga kigwaayo nti Basoga Baino Television mukutu gwa terevizoni mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'abalabi baayo abasinga bali mu ttundutundu ly'e Buvanjuba n'amasekkati g'e ggwanga. Erina situdiyo zAayo mu [[Jinja|kibuga ky'e Jinja]] ne mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Pulogulaamu zaayo eziweereza mu nnimi omuli Olusoga, [[Luganda|Oluganda]], n'Olungereza.
== Ebyafaayo byayo ==
Baba TV yatandika okuwereza mu Gwomunaana 2017, nga Moses Grace Balyeku y'enannyini yo,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/i-ll-create-more-jobs-wireless-for-jinja-balyeku-3254196</ref> eyali omubaka wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] ow'Obuggwanjuba bw'eJinja.<ref>https://www.skizar.news/baba-tv-is-here-jinja-gets-another-tv-station/</ref>
Mu 2019, Baba TV yatongozebwa ku mikutu gya DStv mu Uganda.<ref>https://observer.ug/businessnews/61713-baba-tv-launches-on-dstv-uganda-platform</ref><ref>https://africabusinesscommunities.com/news/baba-tv-launched-on-dstv-in-uganda/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/baba-tv-now-dstv/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091511/https://www.secondopinion.co.ug/baba-tv-now-dstv/ |url-status=dead }}</ref> Yatongozebwa ku mukutu gwa GOtv, omukutu gwa Digito gwokka ogwetaaliko mu 2021.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/baba-television/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220124061630/https://www.ugstandard.com/baba-television/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://redpepper.co.ug/2021/11/pictorial-glamour-as-baba-tv-is-launched-on-gotv-digital-platform/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220810230758/http://redpepper.co.ug/2021/11/pictorial-glamour-as-baba-tv-is-launched-on-gotv-digital-platform/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 20 Ogwomusanvu 2020,munnamawulire Basajja Mivule,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091512/https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091512/https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |url-status=dead }}</ref> omulungamya wa pulogulaamu ekwata ku by'obufuzi eya ''Fumitiriza'' ku Baba TV, yakwatibwa mu situdiyo za Kampala; nga kigambibwa nti yali ayitiridde okulamula n'okuwakanya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200727/97361/police-arrest-journalist-basajja-mivule-at-baba-tv-studios-in-ntinda.html</ref> Oluvanyuma Mivule yawerebwa obutaddamu kulinya ku kitebe kya ttivi kino.<ref>https://smlnews.ug/2020/08/03/basajja-mivule-suspended-from-baba-tv-apologises-for-his-sectarian-utterances/</ref>
== Abaweereza ab'enkizo ==
Sandra Sanjja
DJ Wicky Wicky
Kungu Adam
Kiyini Saava Mayanja
Sarah Musiime
Samuel Mwesigwa
Ayomi Benedicto
Milka Irene
== Pulogulaamu ezimannyikiddwa ==
Gangamuka (Olulaga lwa kumakya)
Fumitiriza
Amakondhe KU 7 (Amawulire ku ssawa musanvu ez'amalya ge ky'amisana)
Ekintabuli
The Bang Show
Amakondhe KU 3 (Amawulire ku ssawa ssatu ez'ekiro)
The Platform
Divas Show
Lukoba KU Lukoba
Al-taubah
Xtra Time Sports
Obulamu N'obugaiga
Wuuno Owaife
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
e2jxivxlnt5b0m6lodp2wcja98q6ilt
65218
65216
2026-07-27T09:50:52Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
65218
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Baba TV''' nga kigwaayo nti Basoga Baino Television mukutu gwa terevizoni mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'abalabi baayo abasinga bali mu ttundutundu ly'e Buvanjuba n'amasekkati g'e ggwanga. Erina situdiyo zAayo mu [[Jinja|kibuga ky'e Jinja]] ne mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Pulogulaamu zaayo eziweereza mu nnimi omuli Olusoga, [[Luganda|Oluganda]], n'Olungereza.
== Ebyafaayo byayo ==
Baba TV yatandika okuwereza mu Gwomunaana 2017, nga Moses Grace Balyeku y'enannyini yo,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/i-ll-create-more-jobs-wireless-for-jinja-balyeku-3254196</ref> eyali omubaka wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] ow'Obuggwanjuba bw'eJinja.<ref>https://www.skizar.news/baba-tv-is-here-jinja-gets-another-tv-station/</ref>
Mu 2019, Baba TV yatongozebwa ku mikutu gya DStv mu Uganda.<ref>https://observer.ug/businessnews/61713-baba-tv-launches-on-dstv-uganda-platform</ref><ref>https://africabusinesscommunities.com/news/baba-tv-launched-on-dstv-in-uganda/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/baba-tv-now-dstv/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091511/https://www.secondopinion.co.ug/baba-tv-now-dstv/ |url-status=dead }}</ref> Yatongozebwa ku mukutu gwa GOtv, omukutu gwa Digito gwokka ogwetaaliko mu 2021.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/baba-television/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220124061630/https://www.ugstandard.com/baba-television/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://redpepper.co.ug/2021/11/pictorial-glamour-as-baba-tv-is-launched-on-gotv-digital-platform/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220810230758/http://redpepper.co.ug/2021/11/pictorial-glamour-as-baba-tv-is-launched-on-gotv-digital-platform/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 20 Ogwomusanvu 2020,munnamawulire Basajja Mivule,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091512/https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091512/https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |url-status=dead }}</ref> omulungamya wa pulogulaamu ekwata ku by'obufuzi eya ''Fumitiriza'' ku Baba TV, yakwatibwa mu situdiyo za Kampala; nga kigambibwa nti yali ayitiridde okulamula n'okuwakanya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200727/97361/police-arrest-journalist-basajja-mivule-at-baba-tv-studios-in-ntinda.html</ref> Oluvanyuma Mivule yawerebwa obutaddamu kulinya ku kitebe kya ttivi kino.<ref>https://smlnews.ug/2020/08/03/basajja-mivule-suspended-from-baba-tv-apologises-for-his-sectarian-utterances/</ref>
== Abaweereza ab'enkizo ==
Sandra Sanjja
DJ Wicky Wicky
Kungu Adam
Kiyini Saava Mayanja
Sarah Musiime
Samuel Mwesigwa
Ayomi Benedicto
Milka Irene
== Pulogulaamu ezimannyikiddwa ==
Gangamuka (Olulaga lwa kumakya)
Fumitiriza
Amakondhe KU 7 (Amawulire ku ssawa musanvu ez'amalya ge ky'amisana)
Ekintabuli
The Bang Show
Amakondhe KU 3 (Amawulire ku ssawa ssatu ez'ekiro)
The Platform
Divas Show
Lukoba KU Lukoba
Al-taubah
Xtra Time Sports
Obulamu N'obugaiga
Wuuno Owaife
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Ebyatandikibwawo mu 2017]]
[[Category:Emikutu gya ttiivi n'ebitebe byazo ebikulu ebyatandikibwawo mu 2017]]
[[Category:Emikutu gya ttiivi mu Uganda]]
3a2w93w2mkxw0eyxan1j93i2frj86s2
65225
65218
2026-07-27T10:10:45Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko laba ne
65225
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Baba TV''' nga kigwaayo nti Basoga Baino Television mukutu gwa terevizoni mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'abalabi baayo abasinga bali mu ttundutundu ly'e Buvanjuba n'amasekkati g'e ggwanga. Erina situdiyo zAayo mu [[Jinja|kibuga ky'e Jinja]] ne mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Pulogulaamu zaayo eziweereza mu nnimi omuli Olusoga, [[Luganda|Oluganda]], n'Olungereza.
== Ebyafaayo byayo ==
Baba TV yatandika okuwereza mu Gwomunaana 2017, nga Moses Grace Balyeku y'enannyini yo,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/i-ll-create-more-jobs-wireless-for-jinja-balyeku-3254196</ref> eyali omubaka wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] ow'Obuggwanjuba bw'eJinja.<ref>https://www.skizar.news/baba-tv-is-here-jinja-gets-another-tv-station/</ref>
Mu 2019, Baba TV yatongozebwa ku mikutu gya DStv mu Uganda.<ref>https://observer.ug/businessnews/61713-baba-tv-launches-on-dstv-uganda-platform</ref><ref>https://africabusinesscommunities.com/news/baba-tv-launched-on-dstv-in-uganda/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/baba-tv-now-dstv/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091511/https://www.secondopinion.co.ug/baba-tv-now-dstv/ |url-status=dead }}</ref> Yatongozebwa ku mukutu gwa GOtv, omukutu gwa Digito gwokka ogwetaaliko mu 2021.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/baba-television/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220124061630/https://www.ugstandard.com/baba-television/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://redpepper.co.ug/2021/11/pictorial-glamour-as-baba-tv-is-launched-on-gotv-digital-platform/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220810230758/http://redpepper.co.ug/2021/11/pictorial-glamour-as-baba-tv-is-launched-on-gotv-digital-platform/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 20 Ogwomusanvu 2020,munnamawulire Basajja Mivule,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091512/https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091512/https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |url-status=dead }}</ref> omulungamya wa pulogulaamu ekwata ku by'obufuzi eya ''Fumitiriza'' ku Baba TV, yakwatibwa mu situdiyo za Kampala; nga kigambibwa nti yali ayitiridde okulamula n'okuwakanya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200727/97361/police-arrest-journalist-basajja-mivule-at-baba-tv-studios-in-ntinda.html</ref> Oluvanyuma Mivule yawerebwa obutaddamu kulinya ku kitebe kya ttivi kino.<ref>https://smlnews.ug/2020/08/03/basajja-mivule-suspended-from-baba-tv-apologises-for-his-sectarian-utterances/</ref>
== Abaweereza ab'enkizo ==
Sandra Sanjja
DJ Wicky Wicky
Kungu Adam
Kiyini Saava Mayanja
Sarah Musiime
Samuel Mwesigwa
Ayomi Benedicto
Milka Irene
== Pulogulaamu ezimannyikiddwa ==
Gangamuka (Olulaga lwa kumakya)
Fumitiriza
Amakondhe KU 7 (Amawulire ku ssawa musanvu ez'amalya ge ky'amisana)
Ekintabuli
The Bang Show
Amakondhe KU 3 (Amawulire ku ssawa ssatu ez'ekiro)
The Platform
Divas Show
Lukoba KU Lukoba
Al-taubah
Xtra Time Sports
Obulamu N'obugaiga
Wuuno Owaife
== Laba ne ==
* [[NTV Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Ebyatandikibwawo mu 2017]]
[[Category:Emikutu gya ttiivi n'ebitebe byazo ebikulu ebyatandikibwawo mu 2017]]
[[Category:Emikutu gya ttiivi mu Uganda]]
m4qnd4qu46kbzoj0kt421mo8dn71wpo
65226
65225
2026-07-27T10:11:30Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko laba ne
65226
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Baba TV''' nga kigwaayo nti Basoga Baino Television mukutu gwa terevizoni mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng'abalabi baayo abasinga bali mu ttundutundu ly'e Buvanjuba n'amasekkati g'e ggwanga. Erina situdiyo zAayo mu [[Jinja|kibuga ky'e Jinja]] ne mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Pulogulaamu zaayo eziweereza mu nnimi omuli Olusoga, [[Luganda|Oluganda]], n'Olungereza.
== Ebyafaayo byayo ==
Baba TV yatandika okuwereza mu Gwomunaana 2017, nga Moses Grace Balyeku y'enannyini yo,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/i-ll-create-more-jobs-wireless-for-jinja-balyeku-3254196</ref> eyali omubaka wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] ow'Obuggwanjuba bw'eJinja.<ref>https://www.skizar.news/baba-tv-is-here-jinja-gets-another-tv-station/</ref>
Mu 2019, Baba TV yatongozebwa ku mikutu gya DStv mu Uganda.<ref>https://observer.ug/businessnews/61713-baba-tv-launches-on-dstv-uganda-platform</ref><ref>https://africabusinesscommunities.com/news/baba-tv-launched-on-dstv-in-uganda/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/baba-tv-now-dstv/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091511/https://www.secondopinion.co.ug/baba-tv-now-dstv/ |url-status=dead }}</ref> Yatongozebwa ku mukutu gwa GOtv, omukutu gwa Digito gwokka ogwetaaliko mu 2021.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/baba-television/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220124061630/https://www.ugstandard.com/baba-television/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://redpepper.co.ug/2021/11/pictorial-glamour-as-baba-tv-is-launched-on-gotv-digital-platform/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220810230758/http://redpepper.co.ug/2021/11/pictorial-glamour-as-baba-tv-is-launched-on-gotv-digital-platform/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 20 Ogwomusanvu 2020,munnamawulire Basajja Mivule,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091512/https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2022-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221115091512/https://ipi.media/ugandan-tv-host-basajja-mivula-arrested/ |url-status=dead }}</ref> omulungamya wa pulogulaamu ekwata ku by'obufuzi eya ''Fumitiriza'' ku Baba TV, yakwatibwa mu situdiyo za Kampala; nga kigambibwa nti yali ayitiridde okulamula n'okuwakanya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200727/97361/police-arrest-journalist-basajja-mivule-at-baba-tv-studios-in-ntinda.html</ref> Oluvanyuma Mivule yawerebwa obutaddamu kulinya ku kitebe kya ttivi kino.<ref>https://smlnews.ug/2020/08/03/basajja-mivule-suspended-from-baba-tv-apologises-for-his-sectarian-utterances/</ref>
== Abaweereza ab'enkizo ==
Sandra Sanjja
DJ Wicky Wicky
Kungu Adam
Kiyini Saava Mayanja
Sarah Musiime
Samuel Mwesigwa
Ayomi Benedicto
Milka Irene
== Pulogulaamu ezimannyikiddwa ==
Gangamuka (Olulaga lwa kumakya)
Fumitiriza
Amakondhe KU 7 (Amawulire ku ssawa musanvu ez'amalya ge ky'amisana)
Ekintabuli
The Bang Show
Amakondhe KU 3 (Amawulire ku ssawa ssatu ez'ekiro)
The Platform
Divas Show
Lukoba KU Lukoba
Al-taubah
Xtra Time Sports
Obulamu N'obugaiga
Wuuno Owaife
== Laba ne ==
* [[NTV Uganda]]
* Bukedde TV
* UBC TV
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Ebyatandikibwawo mu 2017]]
[[Category:Emikutu gya ttiivi n'ebitebe byazo ebikulu ebyatandikibwawo mu 2017]]
[[Category:Emikutu gya ttiivi mu Uganda]]
mcpkm8q7sc42e87q450rgntgusoi4n9
Sheebah Karungi
0
8376
65149
64580
2026-07-27T06:30:55Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65149
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Sheebah Karungi''' (yazaalibwa 11 November 1989), mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Queen Karma''' ne '''Sheebah''', muyimbi, muzinyi, munnakatemba era omulwanirizi w'abakyala [[:category:Abantu ba Uganda|mu Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=The Wayback Machine has not archived that URL. |url=http://mbu.ug/2021/01/09/-sheebah-karungi-states/ |access-date=2023-04-20 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
Yasooka kuzannya katemba mu firimu ya ''[[Queen of Katwe]]'' nga Shakira. Oluvannyuma lw'okuva mu kibiina ky'amazina ekya Obsessions kye yeegattako mu 2006, yatandika okukola emiziki era oluvannyuma n'amanyibwa bwe yafulumya oluyimba lwe olwa "Ice Cream". Mu 2014, yafulumya pulojekiti ye eyasooka ''Ice Cream'', [[:en:Extended_play|EP]] ey’ennyimba ttaano eyakola obulungi mu by’obusuubuzi era eyamuleetera okuwangula engule za HiPipo Music Awards Best Female Artist mu 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, ne 2024. Era yawangula engule y’omuyimbi w’omwaka emirundi ebiri, mu 2017, 2018, ne 2019 mu mpaka za HiPipo Music Awards. Mu 2024, yalondebwa okuba omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ekigatta abayimbi mu ggwanga ekya Uganda National Musician Federation ng’ayambako [[Eddy Kenzo]] nga ye pulezidenti w’ekibiina kino.<ref>{{cite news|title=Eddy Kenzo unveils 13 leaders of Uganda National Musicians Federation|url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/list-eddy-kenzo-unveils-13-leaders-of-uganda-national-musicians-federation/6s70g9r}}</ref> <ref>{{cite news|title=Uganda National Musicians Federation names inaugural leadership|url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2023/05/uganda-national-musicians-federation-names-inaugural-leadership.html}}</ref>
== Obulamu bw'obuto n’okusoma ==
Sheebah Karungi yazaalibwa nga 11 November 1989 era yakuzibwa maama ali obwannamunigina Edith Kabazungu e [[:en:Kawempe|Kawempe]], ekitundu ekisangibwa mu disitulikiti y’e [[Kampala]].<ref>{{Cite web |date=9 August 2019 |title=My mother carried me for seven months - Sheebah reveals |url=https://mbu.ug/2019/08/09/my-mother-carried-me-for-seven-months-sheebah-reveals/}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=Naigino |first=Stella |date=18 August 2022 |title=How singer Sheebah Karungi built her sh800m Queendom |url=https://www.newvision.co.ug/category/world/how-singer-sheebah-karungi-built-her-sh800m-q-141013 |access-date=22 January 2023 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo gye egy'omusingi mu Kawempe Muslim Primary School, yava mu ssomero mu siniya ey'okubiri ng'akyali muyizi mu Midland High School, [[:en:Kawempe|Kawempe]].<ref name="chimp">{{cite news|url=http://chimpreports.com/entertainment/interview-sheebas-journey-from-a-karaoke-girl-to-an-international-star/|title=INTERVIEW: Sheeba's journey from a Karaoke girl to an international start|work=Chimp Reports|author=Orville Muhumuza|date=20 February 2015|accessdate=24 August 2016|archive-date=1 June 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160601080237/http://chimpreports.com/entertainment/interview-sheebas-journey-from-a-karaoke-girl-to-an-international-star/|url-status=dead}}</ref>
== Omulimu ==
Ku myaka 15, Sheebah yatandika okuzina olw'okunoonya ssente oluvannyuma lw'okwegatta ku kibiina ky'amazina ekiyitibwa Stingers nga tannava mu kibiina kino n'agenda mu kibiina kya Obsessions Music Group mu 2006. <ref>Johnson Grace Maganja (24 July 2015)</ref> Ku Obsessions yafuna obwagazi mu muziki, n'akwata ennyimba bbiri nga tannava mu kibiina kino n'agenda mu mulimu gw'okuyimba yekka. <ref>{{cite news|url=http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/sheebah-came-from-rock-bottom.html|title=Sheebah came from rock bottom|work=sqoop.co.ug|author=Edgar. R. Batte|date=3 July 2014|accessdate=24 August 2016|archive-date=9 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161009080706/http://www.sqoop.co.ug/features-profiles/sheebah-came-from-rock-bottom.html|url-status=dead}}</ref> <ref>{{cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311592/wife-sheeba|title=I have never thought of being a wife - Sheeba|work=New Vision|date=6 October 2014|accessdate=24 August 2016}}</ref>
Mu 2010, Sheebah yafulumya "Kunyenyenza", oluyimba lwe olutongole olwasooka, olwafulumizibwa Washington. Yagenda mu maaso n'afulumya oluyimba olulala lwe yatuumye "Bulikyenkola", nga lulimu amaloboozi okuva mu KS Alpha ne Prince Fahim n'oluvannyuma "Baliwa" nga lulimu Coco Finger. Okutuusa lwe yafulumya oluyimba "Automatic", olwawandiikibwa Sizzaman, omulimu gwe ogwa solo negufuna enkyukakyuka ennene. Ku buwanguzi bwa "Automatic", yaddamu okukwatagana ne Sizzaman okufulumya "Ice Cream" okutuuka ku [[Airplay|mpewo]] ennene n'okumunyumiririza okulungi nga tannagenda mu maaso n'okufulumya oluyimba olulala olwakwatayo, "Twesana". <ref>{{Cite web |date=28 July 2015 |title=INTERVIEW: Billion Reasons To Believe, Sheebah Karungi Shares Her Story |url=http://news.ugo.co.ug/interview-billion-reasons-to-believe-sheebah-karungi-shares-her-story/ |access-date=24 August 2016 |publisher=news.ugo.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sheebah Karungi |url=http://ugblizz.com/music/artists/sheebah_karungi/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181116000845/http://ugblizz.com/music/artists/sheebah_karungi/ |archive-date=16 November 2018 |access-date=24 August 2016 |publisher=Uganda Blizz}}</ref>
Mu 2014, yafulumya pulojekiti ye ey'omuziki eyasooka, ''Ice Cream'', EP ey'ennyimba ttaano nga mulimu ennyimba ezaakwatayo omuli "Ice Cream" ne "Jordan". EP eno yasiimibwa nnyo era n’eyamba okuwangula Best Female Artist mu mpaka za HiPipo Music Awards eza 2014 ne 2015. <ref name="chimp"/>
Pulojekiti ya Sheebah eyookubiri yatuumiddwa ''Nkwatako'' .
[[File:Sheebah_Karungi.jpg|thumb|Omuyimbi Sheebah Karungi.jpg]]
Yakola ekivvulu kya Nkwatako mu 2016 n'omwoyo Concert mu 2018 ku Hotel Africana mu Kampala. Ebivvulu byombi byategekebwa abaddukanya emirimu gye,''Team No Sleep''. Omwoyo Concert [[Cathy Patra]] abadde asengeka era nga alabikira mu vidiyo ze ezisinga obungi. Ku kivvulu kye ekyokubiri ekya Omwoyo, Sheebah yavumirirwa olw’obusobozi bw’okuyimba obutono ng’omuyimbi live. <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&targettitle=Sheebah+Karungi&page=Sheebah+Karungi&revision=1345555042#:~:text=control-,%5B13</ref> <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&targettitle=Sheebah+Karungi&page=Sheebah+Karungi&revision=1345555042#:~:text=control-,%5B14</ref>
Sheebah naye [[:en:Business_woman|mukyala wa bizinensi]] . Mu nteekateeka ye eya Sheebah Investments, agguddewo bizinensi eziwerako okwetoloola [[Kampala]] omuli The Red Bar, Red Events ( [[Cathy Patra]] naye azirinakio obwananyini), bizinensi eyebiviiri eyitibwa ''Sheebah by Natna, Natna Hair Founder Sina Tsegazeab'' n’abalala. <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&targettitle=Sheebah+Karungi&page=Sheebah+Karungi&revision=1345555042#:~:text=control-,%5B15</ref> <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&targettitle=Sheebah+Karungi&page=Sheebah+Karungi&revision=1345555042#:~:text=control-,%5B16</ref>
== Okutulugunyizibwa mu by’okwegatta ==
Sheebah Karungi yafulumizza akatambi ku mikutu gye egya ‘social media’ mwe yannyonnyodde omusajja eyalina abakuumi abaabadde n’emmundu nga bamukabasanya nga tannaba kuyimba. <ref>{{Cite web |last=Matogo |first=Philip |date=15 May 2022 |title=Sheebah and why politics matters |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/sheebah-and-why-politics-matters-3815406 |access-date=22 January 2023 |website=Monitor}}</ref> Yategeeza nti yeeyisa mu ngeri etasaana mu maaso ga ttiimu ye nga tannalinnya ku siteegi mu gumu ku muzannyo gwe. <ref>{{Cite web |date=2022-05-09 |title=Sheebah nearly boycotts show after being 'sexually harassed' by a man |url=http://mbu.ug/2022/05/09/sheebah-nearly-boycotts-show-after-being-sexually-harassed-by-a-man/ |access-date=2022-05-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Sheebah yategeezezza nti tagenderera kuwasa wabula ayinza okuzaala abaana. <ref>{{Cite web |date=2022-05-09 |title=I'II have babies but I won't be pressured into it – Sheebah |url=https://mbu.ug/2022/12/07/sheebah-iii-have-babies-but-i-wont-be-pressured-into-it |access-date=2022-05-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Yalaze olubuto lwe bwe yali ayimba mu kivvulu kye ekya Neyanziza nga October 4, 2024 ku Lugogo Cricket Oval, Kampala. <ref>{{Cite web |date=9 October 2024 |title=📷 Sheeba's pregnant performance at 'Neyanziza' concert in pictures |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/sheebas-pregnant-performance-at-neyanziza-con-NV_197379}}</ref> Yazaala omwana omulenzi omulamu Amir nga November 24, 2024 mu Canada. <ref>{{Cite web |date=25 November 2024 |title=Sheebah confirms birth of son, reveals his name and meaning |url=https://mbu.ug/2024/11/25/sheebah-karungi-gives-birth-to-son/#:~:text=Thank%20you%20all%20for%20your%20prayers.%20My%20little%20bird%20and%20I%20are%20doing%20great%2C%20mwebale%20kunsabira.%20My%20heart%20is%20so%20full%20right%20now.%20Mukama%20mulungi.%20Amir%2C%2024.11.24}}</ref> <ref>{{Cite web |date=16 October 2024 |title=VIDEO: Sheebah Karungi heads to Canada to give birth - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20241016/video-sheebah-karungi-heads-to-canada-to-give-birth/ |access-date=24 July 2026 |archive-date=27 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127130352/https://www.matookerepublic.com/20241016/video-sheebah-karungi-heads-to-canada-to-give-birth/ |url-status=dead }}</ref>
== Abatali bafumbo ==
* Omulimi (Remix) - Ne Ykee Benda
* Ice Cream
* Nkwatako
* Tunywe
* Nakyuka
* Kyoyina Omanya
* Enyanda
* Ekyaama
* Nkwatako
* John Rambo
* Onkutude
* Jealousy
* Exercise
* Mummy yo
* mukama yamba
* Nkujjukiraa
* Somebody
* Neyanze
== Enkolagana ==
* [[:en:Orezi|follow]] me ft Harmonize (omuyimbi)
* Silwana ft [[Carol nantongo]]
* Osobola ft [[Leila Kayondo]]
* nkulowozaako ft [[Alvin kizz]]
* Leeta ne Ruth Ngendo
* Tevunya ft. [[Fik Fameica|Fik Fameica,]]
* Weekend ft [[:en:Harmonize_(musician)|Runtown]]
* Okuwulira okuwooma ft. Orezi
== Discography ==
=== Alubaamu za situdiyo ===
* [https://www.howwe.ug/KSheebah/album/28976/ice-cream-ep Ice Cream - EP]
* [https://www.howwe.ug/KSheebah/album/28975/nkwatako ''Nkwatako'' (2016) Omuwandiisi w'ebitabo.]
* [https://www.howwe.ug/KSheebah/album/28974/karma-queen ''Karma'' (2017) nga .]
* [https://www.howwe.ug/KSheebah/album/28548/samali ''Samali'' (2021)]
== Okukwata firimu ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Omutwe
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 2016
| [[Queen of Katwe|''Nnabagereka Wa Katwe'']]
| Shakira
| Ng'ali wamu ne Lupita Nyong'o, David Oyelowo ne Madina Nalwanga
|}
== Engule n’okusunsulwa ==
{{Reflist}}<templatestyles src="Reflist/styles.css" />
{| class="wikitable"
!Year
!Award ceremony
!Prize
!Recipient/nominated work
!Result
!Ref
|-
|
|The Uganda Music Awards
|Female Artist of The Year
|Herself
|Won
|<ref>{{Cite web |title=Uganda Online - Abryanz Style and Fashion Awards 2017 Winners |url=http://www.ugandaonline.net/20171112_asfas_2017_winners |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190804041119/https://www.ugandaonline.net/20171112_asfas_2017_winners |archive-date=4 August 2019 |access-date=2017-12-18 |website=www.ugandaonline.net}}</ref>
|-
|2018
|Abryanz styles and fashion awards
|Fashionable music video of The Year
|Herself/Mumy Yo
|{{nom}}
|
|-
| rowspan="4" |2017
| rowspan="3" |Zzina Awards
|Artist of The Year
|Herself
|Won
|
|-
|Female Artist of The Year
|Herself
|Won
|<ref name="bigeye1" />
|-
|Best Collaboration of The Year
|Sheebah & Ykee Benda
|Won
|<ref name="bigeye1" />
|-
| rowspan="2" |[[Abryanz Style and Fashion Awards (ASFAs)|Abryanz Style and Fashion Awards]]
|Fashionable Music Video of the Year (Uganda)
|"The Way"
|{{nom}}
|
|-
| rowspan="14" |2016
|Most Stylish Female Artiste (Uganda)
|
|{{nom}}
|
|-
|2016 Nigeria Entertainment Awards
|Best African Female Artist
| rowspan="4" |Herself
|{{nom}}
|<ref>{{Cite web |last=Howwe |date=17 June 2016 |title=Sheebah Karungi nominated in Nigerian Awards, Best African female artist |url=https://www.howwe.ug/news/music/12484/sheebah-karungi-nominated-for-nigerian-entertainment-awards-2016 |access-date=28 August 2016 |publisher=Howwe.ug}}</ref>
|-
|Zzina Awards
| rowspan="2" |Best Female Artist
|{{won}}
|<ref>{{Cite web |last=Howwe |date=6 March 2016 |title=SHEEBAH KARUNGI Wins 2016 FEMALE ARTISTE of The Year Zzina Award, Full Winners List |url=https://www.howwe.ug/news/music/16244/zzina-awards-2016-2017-complete-winners-list |access-date=28 August 2016 |publisher=Howwe.ug}}</ref>
|-
| rowspan="6" |4th HiPipo Music Awards
|{{won}}
|<ref>{{Cite web |last=Jacky Achan |date=31 January 2016 |title=HiPipo Awards: David Lutalo named artist of the year |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1415974/hipipo-awards-david-lutalo-named-artist |access-date=28 August 2016 |website=Sunday Vision}}</ref>
|-
|Best Artist
|{{nom}}
|<ref name="hma">{{Cite web |date=4 December 2015 |title=#HMA2016: Nominations for the 4th HiPipo Music Awards Released. Lucky Fan to win Convertible Peugeot 207. |url=http://hma.hipipo.com/05/12/2015/hma2016-nominations-for-the-4th-hipipo-music-awards-released-lucky-fan-to-win-convertible-peugeot-207/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160917063944/http://hma.hipipo.com/05/12/2015/hma2016-nominations-for-the-4th-hipipo-music-awards-released-lucky-fan-to-win-convertible-peugeot-207/ |archive-date=17 September 2016 |access-date=28 August 2016 |website=hma.hipipo.com}}</ref>
|-
| rowspan="2" |Best Afropop Song
|"Nipe Yote"
|{{nom}}
|<ref name="hma" />
|-
|"Otubatisa"
|{{nom}}
|<ref name="hma" />
|-
|East Africa Best Video
| rowspan="2" |"Siri Zari"
|{{nom}}
|<ref name="hma" />
|-
|Video of The Year
|{{won}}
|<ref>{{Cite web |date=31 January 2016 |title=Lutalo, Sheebah win big at the HiPiPo awards |url=http://www.ugandaonline.net/news/view/16638/lutalo__sheebah_win_big_at_the_hipipo_awards |access-date=28 August 2016 |website=Uganda Online |archive-date=20 September 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160920174341/http://www.ugandaonline.net/news/view/16638/lutalo__sheebah_win_big_at_the_hipipo_awards |url-status=dead }}</ref>
|-
| rowspan="5" |Uganda Entertainment Awards 2016
|Best Female Artist
| rowspan="4" |Herself
|{{won}}
|<ref name="ug">{{Cite web |last=Nasa Tushabe |date=20 August 2016 |title=Full List of Uganda Entertainment Award Winners 2016 |url=http://ugblizz.com/full-list-uganda-entertainment-award-winners-2016/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160827004932/http://ugblizz.com/full-list-uganda-entertainment-award-winners-2016/ |archive-date=27 August 2016 |access-date=28 August 2016 |website=Uganda Online}}</ref>
|-
|Artist of the Year
|{{nom}}
|<ref name="ug" />
|-
|Best Dance/Live Performance
|{{nom}}
|<ref name="talk">{{Cite web |date=21 June 2016 |title=UGANDA ENTERTAINMENT AWARDS 2016: HERE'S THE FULL NOMINEES LIST |url=http://talkmediaafrica.com/2016/06/21/uganda-entertainment-awards-2016-heres-full-nominees-list/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822192211/http://talkmediaafrica.com/2016/06/21/uganda-entertainment-awards-2016-heres-full-nominees-list |archive-date=22 August 2016 |access-date=28 August 2016 |publisher=talkmedia Africa}}</ref>
|-
|Best Dancehall Artist
|{{nom}}
|<ref name="talk" />
|-
|Video of the Year
|"Nkwatako"
|{{nom}}
|<ref>{{Cite web |date=20 June 2016 |title=Full List of nominees in Uganda Entertainment Awards 2016 |url=http://ugblizz.com/full-list-nominees-uganda-entertainment-awards-2016/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160826214446/http://ugblizz.com/full-list-nominees-uganda-entertainment-awards-2016 |archive-date=26 August 2016 |access-date=28 August 2016 |publisher=ugblizz}}</ref>
|-
| rowspan="9" |2015
| rowspan="7" |3rd HiPipo Music Awards
|Best Female Artist
| rowspan="2" |Herself
|{{won}}
|<ref name="biz">{{Cite web |date=8 February 2015 |title=2014 Female Artist of The Year is SHEEBAH KARUNGI, Of Course. |url=https://www.howwe.ug/news/music/4514/2014-female-artist-of-the-year-is-sheebah-karungi-of-course |access-date=28 August 2016 |publisher=howwe.ug}}</ref>
|-
|Artist of the Year
|{{nom}}
|<ref name="hma2015">{{Cite web |date=10 December 2014 |title=Sheebah, Kenzo, Bebe Cool and Radio & Weasel top HiPipo Music Awards 2015 Nomination list. |url=http://hma.hipipo.com/nominees/ |access-date=28 August 2016 |website=HiPipo Awards}}</ref>
|-
|Best Duo Group Artist
|Herself with [[Pallaso]]
|{{nom}}
|<ref name="hma2015" />
|-
|Song of the Year
|"Twesana"
|{{nom}}
|<ref name="hma2015" />
|-
|Best Ragga Dancehall Song
|"Mundongo" with Pallaso
|{{nom}}
|<ref name="hma2015" />
|-
|Best Afrobeat Song
|"Twesana"
|{{nom}}
|<ref name="hma2015" />
|-
|Best Afropop Song
|"Go Down Low" with Pallaso
|{{won}}
|<ref>{{Cite web |date=9 February 2015 |title=Winners of the 3rd HiPipo Music Awards |url=http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150404132229/http://hma.hipipo.com/08/02/2015/winners-of-the-3rd-hipipo-music-awards/ |archive-date=4 April 2015 |access-date=28 August 2016 |website=HiPipo Awards}}</ref>
|-
| rowspan="2" |Uganda Entertainment Awards 2015
|Best Female Artist
| rowspan="2" |Herself
|{{won}}
|<ref>{{Cite web |date=5 September 2015 |title=Uganda Entertainment Awards 2015: The Full List Of Winners |url=http://www.411ug.com/2015/09/uganda-entertainment-awards-2015-full-list-of-winners.html?m=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160911025751/http://www.411ug.com/2015/09/uganda-entertainment-awards-2015-full-list-of-winners.html?m=1 |archive-date=11 September 2016 |access-date=28 August 2016 |publisher=411ug}}</ref>
|-
|Best Dancehall Artist
|{{nom}}
|<ref>{{Cite web |last=Alfred Ochwo |date=7 September 2015 |title=Lutalo, Benon Kibuuka shine at Uganda Entertainment awards |url=http://www.observer.ug/lifestyle/39724-lutalo-benon-kibuuka-shine-at-uganda-entertainment-awards |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160101165705/http://observer.ug/lifestyle/39724-lutalo-benon-kibuuka-shine-at-uganda-entertainment-awards |archive-date=1 January 2016 |access-date=28 August 2016 |website=The Observer}}</ref>
|-
|}
== [[:en:Meddy_(singer)|Ebikolwa]] ebikwatagana nabyo ==
# Ykee Benda
# [[Fik Fameica|Fik Fameica, omuwandiisi w’ebitabo]]
# Roden Y Kabako
# [[:en:Chance_Nalubega|Omukisa Nalubega]]
# [[:en:Runtown|Runtown]]
# [[:en:Solidstar|Solidstar]]
# Carol Nantongo
# [[:en:Meddy_(singer)|Meddy]]
# Alvin Kizz, omuwandiisi w’ebitabo
# Aba Ben
# [[John Blaq|John Blaq, omuwandiisi w’ebitabo]]
# Omukungu wa Grenade
# [[Irene Ntale]]
# Omusunsuzi Jeff
# [[:en:Orezi|Orezi]]
# Ahdi weezy ke
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi Bannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
{{Reflist}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Karungi, Sheebah}}<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>
[[Category:Abantu Abalamu]]
sff07one3dsx54tapashfbduzyym3t0
Andrew Kayiira
0
8403
65127
53712
2026-07-26T20:17:36Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings
65127
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Lutaakome Kayiira''' Yazaalibwa Ogusooka, 30 1945 – n'afa nga 9 Ogwokusatu 1987. Ye yali akulira ekibinja ky'abalwanyi aba Uganda Freedom Movement (UFM), akyatandikibwa okulwanyisa Gavumenti ya [[Milton Obote]] n'eya [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] wakati wa 1980 ne 1986. Kayiira ne UFM baalabwanga ng'abalabe ba NRA oluvannyuma eyafuuka [[National Resistance Movement]] (NRM) abaali bakulemberwa [[Yoweri Museveni]], nga nayo yali mu lutalo olw'omu nsiko olwagenderera okuvuunika Gavumenti ya Obote n'eya Okello. NRM bwe yajja mu buyinza mu 1986, Kayiira yalondebwa Museveni okubeera Minisita w'amasannyalaze. Kyokka oluvannyuma Kayiira yakwatibwa n'avunaanyizibwa emisango gy'okulya mu nsi ye olukwe kyokka obujulizi obwali bumulumirirza bwe bwabula, kkooti n'emuyimbula. Kayiira yatemulwa bamukwatammundu abataamanyika nga 9 Ogwokusatu 1987.<ref>http://www.bugandapost.com/main/archives/1658</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.theugandacitizen.com/news/93-henry-gombya.html |title=Archive copy |access-date=2022-12-04 |archive-date=2012-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120426084313/http://www.theugandacitizen.com/news/93-henry-gombya.html |url-status=dead }}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe n'emirimu gye yasooka okukola ==
Kayiira yasomera mu Namilyango College gye yava okuweebwa ekifo mu ttendekero lya Kubala mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] kyokka yasalawo okukolera Gavumenti mu kitongole ky'amakomera mwe yaweereza okutuuka ku ddaala lya assistant superintendent. Oluvannyuma yafuna sikaala n'agenda okusoma mu Bwakabaka bwa Bungereza (United Kingdom) gye yafuna Dipuloma mu Criminal Justice. Oluvannyuma yagenda mu Amerika n'asomera muUniversity of Southern Illinois, gye yafunira Diguli ya Bachelor of Science degree in criminal justice n'eyookubiri eya Master of Arts kwossa eyookusatu eya PhD in criminal justice gye yasomera mu University at Albany School of Criminal Justice.<ref name="Federo2">{{Cite web |title=Aloysius M. Lugira, "KAYIIRA: THE UGANDAN DEMOCRAT AND FEDERALIST". |url=http://www.federo.org/pages/Andrew_Kayiira.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222163434/http://www.federo.org/pages/Andrew_Kayiira.htm |archive-date=2014-02-22 |access-date=2014-02-17}}</ref>
Olw'embeera y'obwannakyemalira eyaliwo ku mulembe gwa Idi Amin, Kayiira yakakibwa okuva mu Uganda n'awaŋŋangukira e mu Amerika. Yatuuka ku ddaala lya assistant professorship of criminal justice ku [[University of New Haven]] mu ssaza lya [[Connecticut]]. Ng'asinziira eyo, yasisinkana Bannayuganda abaali babeera mu Amerika. Yali nkola ye nti buli lwe yatuukanga mu kibuga nga talinaamu gw'amanyi, yasookanga kugenda ku masimu gaayo n'akeberamu amannya agawulirwa nga ga Bannayuganda n'abakubira n'akwatagana nabo.
Akakiiko akafuzi kaateekebwawo mu 1978, nga ssentebe waako ye ye yali ssaabawolererza wa Gavumenti, Godfrey Binaayiisa. Oluvannyuma ekibinja kino ekyali kisinziira e Boston omwali: Henry Bwambale, Kalu Kalumiya, [[Olara Otunnu]], Justine Sabiti, Mubiru Musoke, ne Aloysius Lugira, kyalaba nga kyali kisaanidde UFU okufuna obukulembeze obuggya. Kayiira yasembebwa okuvuganya ne Binaisa era mu ttabamiruka waabwe eyali New York, Kayiira yalondebwa n'afuuka ssentebe wa UFU.
== UNLF ==
Ekibinja kya Uganda National Liberation Front kyali kibinja kya byabufuzi ekyakolebwa Bannayuganda abaali babeera ebweru nga bawakanya enfuga ya Gavumenti ya Idi Amin. Kyakolanga n'ekya Uganda National Liberation Army (UNLA) n'ekigendererwa okuggya Uganda mu mukono gya Amin. Bano baalwana n'eggey lya Tanzania mu lutalo olw'okuvuunika Gavumenti ya Amin.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/low/africa/6237581.stm "Uganda opposition rally blocked"], BBC
* [https://www.theguardian.com/uganda/Story/0,,1994770,00.html "Pressure on Yard to release file on unsolved killing of politician 20 years ago"]. ''Guardian Unlimited''.
rr7g230syfzfzkashshfvikcfeihxz7
65128
65127
2026-07-26T20:26:28Z
NKINZIK MARIE
7432
CATEGORIES
65128
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Lutaakome Kayiira''' Yazaalibwa Ogusooka, 30 1945 – n'afa nga 9 Ogwokusatu 1987. Ye yali akulira ekibinja ky'abalwanyi aba Uganda Freedom Movement (UFM), akyatandikibwa okulwanyisa Gavumenti ya [[Milton Obote]] n'eya [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] wakati wa 1980 ne 1986. Kayiira ne UFM baalabwanga ng'abalabe ba NRA oluvannyuma eyafuuka [[National Resistance Movement]] (NRM) abaali bakulemberwa [[Yoweri Museveni]], nga nayo yali mu lutalo olw'omu nsiko olwagenderera okuvuunika Gavumenti ya Obote n'eya Okello. NRM bwe yajja mu buyinza mu 1986, Kayiira yalondebwa Museveni okubeera Minisita w'amasannyalaze. Kyokka oluvannyuma Kayiira yakwatibwa n'avunaanyizibwa emisango gy'okulya mu nsi ye olukwe kyokka obujulizi obwali bumulumirirza bwe bwabula, kkooti n'emuyimbula. Kayiira yatemulwa bamukwatammundu abataamanyika nga 9 Ogwokusatu 1987.<ref>http://www.bugandapost.com/main/archives/1658</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.theugandacitizen.com/news/93-henry-gombya.html |title=Archive copy |access-date=2022-12-04 |archive-date=2012-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120426084313/http://www.theugandacitizen.com/news/93-henry-gombya.html |url-status=dead }}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Okusoma kwe n'emirimu gye yasooka okukola ==
Kayiira yasomera mu Namilyango College gye yava okuweebwa ekifo mu ttendekero lya Kubala mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] kyokka yasalawo okukolera Gavumenti mu kitongole ky'amakomera mwe yaweereza okutuuka ku ddaala lya assistant superintendent. Oluvannyuma yafuna sikaala n'agenda okusoma mu Bwakabaka bwa Bungereza (United Kingdom) gye yafuna Dipuloma mu Criminal Justice. Oluvannyuma yagenda mu Amerika n'asomera muUniversity of Southern Illinois, gye yafunira Diguli ya Bachelor of Science degree in criminal justice n'eyookubiri eya Master of Arts kwossa eyookusatu eya PhD in criminal justice gye yasomera mu University at Albany School of Criminal Justice.<ref name="Federo2">{{Cite web |title=Aloysius M. Lugira, "KAYIIRA: THE UGANDAN DEMOCRAT AND FEDERALIST". |url=http://www.federo.org/pages/Andrew_Kayiira.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222163434/http://www.federo.org/pages/Andrew_Kayiira.htm |archive-date=2014-02-22 |access-date=2014-02-17}}</ref>
Olw'embeera y'obwannakyemalira eyaliwo ku mulembe gwa Idi Amin, Kayiira yakakibwa okuva mu Uganda n'awaŋŋangukira e mu Amerika. Yatuuka ku ddaala lya assistant professorship of criminal justice ku [[University of New Haven]] mu ssaza lya [[Connecticut]]. Ng'asinziira eyo, yasisinkana Bannayuganda abaali babeera mu Amerika. Yali nkola ye nti buli lwe yatuukanga mu kibuga nga talinaamu gw'amanyi, yasookanga kugenda ku masimu gaayo n'akeberamu amannya agawulirwa nga ga Bannayuganda n'abakubira n'akwatagana nabo.
Akakiiko akafuzi kaateekebwawo mu 1978, nga ssentebe waako ye ye yali ssaabawolererza wa Gavumenti, Godfrey Binaayiisa. Oluvannyuma ekibinja kino ekyali kisinziira e Boston omwali: Henry Bwambale, Kalu Kalumiya, [[Olara Otunnu]], Justine Sabiti, Mubiru Musoke, ne Aloysius Lugira, kyalaba nga kyali kisaanidde UFU okufuna obukulembeze obuggya. Kayiira yasembebwa okuvuganya ne Binaisa era mu ttabamiruka waabwe eyali New York, Kayiira yalondebwa n'afuuka ssentebe wa UFU.
== UNLF ==
Ekibinja kya Uganda National Liberation Front kyali kibinja kya byabufuzi ekyakolebwa Bannayuganda abaali babeera ebweru nga bawakanya enfuga ya Gavumenti ya Idi Amin. Kyakolanga n'ekya Uganda National Liberation Army (UNLA) n'ekigendererwa okuggya Uganda mu mukono gya Amin. Bano baalwana n'eggey lya Tanzania mu lutalo olw'okuvuunika Gavumenti ya Amin.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/low/africa/6237581.stm "Uganda opposition rally blocked"], BBC
* [https://www.theguardian.com/uganda/Story/0,,1994770,00.html "Pressure on Yard to release file on unsolved killing of politician 20 years ago"]. ''Guardian Unlimited''.
[[Category:Abaazaalibwa mu 1945]]
[[Category:Abaafa mu 1987]]
[[Category:Abaasomerako mu Southern IIlinois University]]
[[Category:Abaasomerako mu University at Albany]]
[[Category:Abattibwa n'emmundu mu Uganda]]
[[Category:Abantu abattibwa mu Uganda]]
[[Category:Abantu b'omu lutalo lwa Ugnada olw'omu nsiko]]
rajx5f5889mtbu96qkr2swkhvm0jxyq
Aggrey Awori
0
8526
65153
63324
2026-07-27T08:00:03Z
24RAY
11014
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1365600687|Aggrey Awori]]"
65153
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: multiple names: authors list]]</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
ckh7kft79kfbedd9jweby6ah4h5d1cs
65154
65153
2026-07-27T08:02:35Z
24RAY
11014
ngasseeko data box
65154
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: multiple names: authors list]]</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
onouh11fpuaml17lgaty0vjdo8o2iaj
65156
65154
2026-07-27T08:20:41Z
24RAY
11014
empandiika n'ebijuliziddwa
65156
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: multiple names: authors list]]</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
oy2slsi9a270q7gs2cswmrv09uqs1uq
65157
65156
2026-07-27T08:24:15Z
24RAY
11014
ngasseeko laba ne
65157
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: multiple names: authors list]]</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* Kabineti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
* Thelma Awori
* Disitulikiti y'e Busia
* Yoweri Museveni
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
2cyyib6fv4tvu2euktai2nno92461zh
65159
65157
2026-07-27T08:43:16Z
24RAY
11014
/* Laba ne */ Ngasseeko obutindo
65159
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: multiple names: authors list]]</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Thelma Awori]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
077r0syayrnjt1rs02yetqkoihb4w1j
65160
65159
2026-07-27T08:46:29Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
65160
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: multiple names: authors list]]</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Thelma Awori]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
s2u6in6wyyb20sdyzx3wepj3082oalo
65161
65160
2026-07-27T08:46:51Z
24RAY
11014
removed [[Category:CS1 maint: multiple names: authors list]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65161
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Thelma Awori]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
4h9084va2q0g5dgdq61nbbufsfup4mj
65170
65161
2026-07-27T08:54:24Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
65170
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Thelma Awori]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1939]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
jx3n6yjxvr889c3im07jgg1xzdve42f
65172
65170
2026-07-27T08:55:49Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
65172
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Thelma Awori]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1939]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]]
cb7wujw7sbr84jb8dwcjqbt7jpdj3i1
65175
65172
2026-07-27T08:57:22Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
65175
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – nafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obuto bwe ==
'''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span>
</ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna.
Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979.
Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref>
Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref>
Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Thelma Awori]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaafa mu 2021]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1939]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]]
[[Category:Bannabyabufuzi ab'ekibiina kya National Resistance Movement]]
7ceuyjtix1uwegl34qjx7o1f8la2s9s
Adair County, Kentucky
0
9232
65209
28638
2026-07-27T09:36:40Z
NAMUKWAYA BARBRA
9180
nkozeemu enkyuka kyuka
65209
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kentucky in United States.svg|thumb|197x197px|Kentucky munda mu [[United States of Amerika]]]]
'''Adair County, Kentucky''' ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly’e [[Kentucky]] mu nsi ya [[United States of America]].Adair County ye ssaza erisangibwa mu ssaza ly'e Kentucky mu U.S. Okubala abantu okwakolebwa mu 2020, omuwendo gw'abantu gwali 18,903.[1] Ekifo kyayo eky'essaza era munisipaali yokka ye Columbia.[2] Essaza lino lyatandikibwawo mu 1801 era ne lituumibwa erinnya lya John Adair, mu kiseera ekyo Sipiika w’olukiiko mu Kentucky n’oluvannyuma Gavana wa Kentucky (1820–1824).[3] Adair County erina ezimu ku miti emitono egya American Chestnut egyasigalawo mu Amerika.[4][5]
Ebyafaayo
Adair County yatandikibwawo nga December 11, 1801, okuva mu bitundu bya Green County.[6] Columbia yalondebwa ng’entebe y’essaza omwaka ogwaddako[6] era kkooti eyasooka yazimbibwa mu 1806.
County eno yatuumiddwa erinnya lino okussa ekitiibwa mu John Adair, eyali omujaasi mu lutalo lw’enkyukakyuka n’olutalo lw’obukiikakkono bw’amaserengeta ga Buyindi. Oluvannyuma yaduumira amagye ga Kentucky mu lutalo lw’e New Orleans. Yaweereza nga Gavana wa Kentucky ow'omunaana.[6] Guno gwali ssaza lya 44 ku masaza 120 mu Kentucky okutegekebwa.[6]
Oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda mu Amerika, ekibinja ky’abasajja bataano, nga kiteeberezebwa nti mwalimu Frank ne Jesse James okuva e Missouri, kyanyaga ddoola 600 mu Bank of Columbia nga April 29, 1872. Batta omuwanika, R.A.C. Martin, mu nkola y’obunyazi.[7]
Ennyumba ya kkooti ku kibangirizi ky'ekibuga Columbia, eyamalirizibwa mu 1884, yadda mu kifo kya kkooti eyasooka eya 1806.[8]
Enkula y’ensi
Okusinziira ku kitongole ky'okubala abantu mu Amerika, essaza lino lirina obuwanvu bwa square miles 412 (1,070 km2), nga ku zino square miles 405 (1,050 km2) za ttaka ate square miles 7.1 (18 km2) (1.7%) za mazzi.[9] Kitundu kya kitundu kya Pennyroyal Plateau mu Kentucky era kitundu kya maserengeta ga Appalachia.[6] Ebitundu ebisukka mu 40% ku ttaka ly'essaza lino libikkiddwako embaawo.[6]
Omugga Green River gwe mugga omukulu ogw'amazzi mu ssaza lino naye nga tegusobola kutambulizibwa mu by'obusuubuzi.[6] Omugga guno gwakwatibwa ne gukola ennyanja Green River Lake, ekintu ekikulu mu Green River Lake State Park, esangibwa mu masaza ga Adair ne Taylor.[6]
Ebisingawo: Burton Ridge
Amasaza agaliraanyewo
Taylor County – obukiikakkono (EST) .
Casey County – obukiikakkono bw’obuvanjuba (EST) .
Russell County – ebuvanjuba
Cumberland County – ebugwanjuba
Metcalfe County – ebugwanjuba bw’amaserengeta
Green County – obukiikakkono bw’amaserengeta
Ebikwata ku bungi bw’abantu
Omuwendo gw’abantu ogw’ebyafaayo
Okubala abantu Pop. Weetegereze %±
1810 6,011 — 1999.
1820 8,765 45.8% .
1830 8,217 −6.3% .
1840 8,466 3.0% .
1850 9,898 16.9% .
1860 9,509 −3.9% .
1870 11,065 16.4% .
1880 13,078 18.2% .
1890 13,721 4.9% .
1900 14,888 8.5% .
1910 16,503 Ebitundu 10.8%
1920 17,289 4.8% .
1930 16,401 −5.1% .
1940 18,566 13.2% .
1950 17,603 −5.2% .
1960 14,699 −16.5% .
1970 13,037 −11.3% .
1980 15,233 16.8% .
1990 15,360 0.8% .
2000 17,244 12.3% .
2010 18,656 8.2%
2020 18,903 1.3%
2025 (est.) 19,423 [10] Okwongera ebitundu 2.8% .
Okubala abantu mu myaka ekkumi mu U.S.[11]
1790-1960[12] 1900-1990[13].
1990-2000[14] 2010-2020[1].
Okubala abantu okwa 2020
Okubala abantu okwakolebwa mu 2020, essaza lino lyalimu abantu 18,903. Emyaka egya wakati gyali gya myaka 40.6. Abatuuze 21.4% baali wansi w’emyaka 18 ate 18.8% ku batuuze baali ba myaka 65 n’okudda waggulu. Ku buli bakazi 100 waaliwo abasajja 98.5, ate ku buli bakazi 100 ab’emyaka 18 n’okudda waggulu waaliwo abasajja 95.5 ab’emyaka 18 n’okudda waggulu.[15][16]
Amawanga 91.6% mu ssaza lino gaali 91.6% Abazungu, 2.8% Abaddugavu oba Abafirika Abamerika, 0.2% Abayindi ab’Amerika n’Abaalaska, 0.3% Ba Asia, 0.0% Bannansi ba Hawaii ne Pacific Islander, 1.4% okuva mu ggwanga eddala, ne 3.6% okuva mu mawanga abiri oba okusingawo. Abatuuze aba Hispanic oba Latino ab'amawanga gonna baali 3.4% ku bantu.[16]
26.5% ku batuuze baali babeera mu bibuga, ate 73.5% baali babeera mu byalo.[17]
Mu ssaza lino mwalimu amaka 7,364, nga ku gano 27.9% gaali n’abaana abali wansi w’emyaka 18 nga babeera nabo ate 25.2% gaali n’omukyala ow’awaka nga talina mufumbo oba munne.[15] Ebitundu nga 28.9% ku maka gonna gaali ga bantu ssekinnoomu ate 13.6% gaali galina omuntu abeera yekka ng’alina emyaka 65 n’okudda waggulu.[15] Amayumba gaali 8,600, nga ku gano 14.4% gaali bwereere. Mu mayumba agaali gatudde, 72.5% gaali ga bannannyini ate 27.5% gaali ga bapangisa. Omuwendo gw’ebifo eby’obwereere ebya bannannyini mayumba gwali 1.4% ate omuwendo gw’ebifo eby’okupangisa gwali 6.2%.[15]
Okubala abantu okwa 2000
Okubala abantu okwakolebwa mu mwaka gwa 2000, mu ssaza lino mwalimu abantu 17,244, amaka 6,747, n'amaka 4,803. Omuwendo gw’abantu gwali 42 buli square mile (16/km2). Waaliwo amayumba 7,792 nga buli square mile (7.3/km2) zaali 19. Amawanga 96.00% mu ssaza lino gaali 96.00% Abazungu, 2.55% Abaddugavu oba Abafirika Abamerika, 0.22% Bannansi ba Amerika, 0.26% Ba Asia, 0.02% Ba Pacific Islander, 0.19% okuva mu mawanga amalala, ne 0.76% okuva mu mawanga abiri oba okusingawo. 0.77% ku bantu baali ba Hispanic oba Latino ab’amawanga gonna.
Amaka gaali 6,747, nga ku gano 31.50% gaali n’abaana abali wansi w’emyaka 18 nga babeera nabo, 57.60% baali bafumbo ababeera awamu, 10.20% gaali galina nnannyini nnyumba omukyala nga talina mwami, ate 28.80% tegaali ga maka. 26.20% ku maka gonna gaali ga bantu ssekinnoomu, ate 13.00% gaali galina omuntu abeera yekka ng’alina emyaka 65 n’okudda waggulu. Omuwendo gw’amaka ogwa wakati gwali 2.44 ate amaka gwali 2.93.
Mu ssaza lino, abantu baali basaasaanidde, nga 23.50% bali wansi w’emyaka 18, 10.70% okuva ku 18 okutuuka ku 24, 27.70% okuva ku 25 okutuuka ku 44, 23.40% okuva ku 45 okutuuka ku 64, ne 1Enyingiza ya wakati mu maka mu ssaza lino yali doola 24,055, ate enyingiza eya wakati mu maka yali doola 29,779. Abasajja baali bafuna ddoola 23,183 okusinziira ku bakazi ddoola 17,009. Enyingiza ya buli muntu mu ssaza lino yali doola 14,931. Amaka nga 18.20% n’abantu 24.00% baali wansi w’omuggo gw’obwavu, nga kuliko 29.60% ku abo abali wansi w’emyaka 18 ne 21.70% ku abo abali wansi w’emyaka 65 n’okudda waggulu.
Yikonome
Ebyenfuna by'ebyobulimi mu Adair County bivaamu ebisolo, ebiva mu mata, kasooli, ne taaba.[1] County eno yafuna okukula kw'amafuta okutono mu myaka gya 1960.[1]
Obutabeera na bikozesebwa bimala mu ntambula kyalemesa essaza lino okukulaakulana okutuukira ddala mu kyasa eky'amakumi abiri.[1] Okumaliriza oluguudo lwa Cumberland Parkway olw’ebuvanjuba–amaserengeta mu 1973 kwatereeza nnyo ekizibu kino, naye okuva olwo essaza lino lyanoonya okulongoosa mu nguudo ezigenda mu bukiikakkono.[1]
Okusoma
Essaza lino liweebwa amasomero g'essaza ly'e Adair.[2]
Amasomero gaayo ge gano:[3]
Adair County Primary Center (Omukulu w’essomero: Patty R. Jones; Omuyambi w’omukulu w’essomero: Laura H. Murrell[4])
Essomero lya Adair County Elementary School (Omukulu w’essomero: Steve Burton; Omuyambi w’omukulu w’essomero: Sommer Brown[5])
Essomero lya Adair County Middle School (Omukulu w’essomero: Alma Rich; Omuyambi w’omukulu w’essomero: Donna Young[6])
Adair County High School (Omukulu w’essomero: Troy Young; Omuyambi w’omukulu w’essomero: Doug Holmes[7]).
Ebyobufuzi
Ebyava mu kulonda kwa Pulezidenti wa Amerika mu Adair County, Kentucky[24]
Omwaka Republican Democratic Ekibiina eky'okusatu (ebibiina) .
Nedda % Nedda % Nedda % Nedda.
1912 786 24.43% 1,398 43.46% 1,033 32.11%
1916 1,863 52.43% 1,675 47.14% 15 0.42%
1920 3,526 56.28% 2,725 43.50% 14 0.22% .
1924 2,757 53.40% 2,368 45.86% 38 0.74%
1928 3,856 69.01% 1,732 30.99% 0 0.00% .
1932 3,084 48.59% 3,251 51.22% 12 0.19%
1936 3,371 55.72% 2,669 44.12% 10 0.17%
1940 3,674 57.42% 2,711 42.37% 13 0.20%
1944 3,414 58.39% 2,411 41.23% 22 0.38%
1948 2,839 55.79% 2,144 42.13% 106 2.08%
1952 3,737 63.05% 2,184 36.85% 6 0.10% .
1956 4,157 62.50% 2,491 37.45% 3 0.05%
1960 4,621 67.07% 2,269 32.93% 0 0.00% .
1964 3,052 51.49% 2,854 48.15% 21 0.35%
1968 3,239 59.43% 1,362 24.99% 849 15.58%
1972 3,859 69.77% 1,610 29.11% 62 1.12%
1976 3,201 56.82% 2,366 42.00% 67 1.19%
1980 4,051 63.12% 2,285 35.60% 82 1.28%
1984 4,500 70.93% 1,812 28.56% 32 0.50%
1988 4,346 71.09% 1,723 28.19% 44 0.72%
1992 3,740 58.22% 2,044 31.82% 640 9.96%
1996 3,876 59.28% 1,821 27.85% 841 12.86%
2000 5,460 74.51% 1,779 24.28% 89 1.21%
2004 5,628 75.57% 1,764 23.69% 55 0.74%
2008 5,512 75.53% 1,668 22.86% 118 1.62%
2012 5,841 76.86% 1,660 21.84% 99 1.30%
2016 6,637 80.61% 1,323 16.07% 273 3.32%
2020 7,276 82.98% 1,392 15.88% 100 1.14%
2024 7,643 85.17% 1,257 14.01% 74 0.82%
Abaalondebwa
Abalonde okuva nga January 3, 2025[8][9]
Ennyumba ya Amerika James Comer (R) KY 1
Ky. Omubaka wa Palamenti Max Wise (R) 16
Ky. Ennyumba Amy Baliraanwa (R) 21
Okwewandiisa abalonzi
Okuwandiisa abalonzi mu Adair County & Okwewandiisa mu bibiina okuva nga February 17, 2020[10]
Ebibiina by'obufuzi Omugatte gw'abalonzi ku kikumi
Aba Republican 9,431 ebitundu 68.91%
Aba Democratic 3,414 ebitundu 24.95%
Abalala 433 3.16%
Abetongodde 368 2.69% .
Omukulembeze w’eddembe 31 0.23% .
Kijanjalo 7 0.05% .
Ssemateeka 1 0.01% .
Omugatte 13,685 100%
Okulonda mu masaza gonna
Ebyava mu kulonda kwa Gavana okwaliwo emabega
Omwaka Republican Democratic Ebibiina eby'okusatu
2023 68.06% 3,597 31.94% 1,688 0.00% 0. Okukola emirimu egy’enjawulo
2019 69.53% 3,946 28.65% 1,626 1.81% 103. Okukola emirimu gyazo
2015 66.33% 2,727 30.84% 1,268 2.82% 116. Omuntu w’omwaka guno
2011 51.06% 1,877 43.69% 1,606 5.25% 193. Okukola emirimu gyazo
2007 67.75% 3,138 32.25% 1,494 0.00% 0. Obulwadde bw’okuzimba omubiri
2003 66.22% 3,085 33.78% 1,574 0.00% 0. Obulwadde bw’okuzimba omubiri
1999 28.84% 663 62.68% 1,441 8.48% 195. Obulwadde bw’okuzimba omubiri
1995 65.84% 2,951 34.09% 1,528 0.07% 3. Obulwadde bw’okuzimba omubiri
Ebitundu by’omukitundu
Ekibuga
Columbia[11]
Ebitundu ebitali bitongole
Wansi waliwo olukalala lw’ebitundu ebimanyiddwa ebitali bitongole mu Adair County. Olukalala olusingawo olujjuvu lusangibwa wano.
Okuzaala
Crocus (ekitundu ekimu mu Russell County) .
Glens Fork, esangibwa mu kibuga
Gradyville mu kibuga kino
Knifley, omusajja
Neetsville mu kibuga kino
Pellyton, omuwandiisi w’ebitabo
Sparksville esangibwa mu kibuga Sparksville
Ekiwonvu kya Cane
Coburg
Holmes Bend, omuwandiisi w’ebitabo
Kellyville
Abatuuze abamanyiddwa
Thomas E. Bramlette, Gavana wa Kentucky[12]
Robert Porter Caldwell (1821–1885), omubaka wa Amerika mu Palamenti, yazaalibwa mu Adair County.[13]
E. A. Diddle, omutendesi wa basketball w'abasajja mu Western Kentucky University[14]
Janice Holt Giles (1909–1979), omuwandiisi amanyiddwa naddala olw'ebitabo bye eby'omu kitundu n'ebitali bya biwandiiko, yabeera mu Adair County okuva mu 1949 okutuusa lwe yafa mu 1979.[15]
James R. Hindman, Omumyuka wa Gavana wa Kentucky[12]
Sergeant Dakota Meyer (b. 1988), yazaalibwa era yasooka kusoma mu Adair County, yafuna omudaali gw’ekitiibwa mu 2011 olw’ebikolwa bye mu Operation Enduring Freedom mu Afghanistan mu 2009[16]
Pinkney H. Walker, Ssaabalamuzi wa kkooti ey’oku ntikko mu Illinois, yazaalibwa mu Adair County.[17]
Evelyn West, munnakatemba wa burlesque [citation needed].
Frank Lane Wolford, Omukiise wa U.S. okuva mu Kentucky[12]
Laba ne
Omukutu gwa Amerika
Olukalala lw'ebifo eby'ebyafaayo mu Adair County, Kentucky
Olukalala lw'amasaza mu Kentucky
Ebiwandiiko ebikozesebwa{{Amagombolola g’e Kentucky}}
[[Category:Amagombolola g’e Kentucky]]
[[Category:Kentucky, United States]]
[[Category:Ebifo ebisangibwa mu Kentucky]]
[[Category:Kentucky]]
[[Category:Add maps later]]
trlh0rw7lypa9z0ttlifyv586ruriu6
Teddy Nambooze
0
10086
65046
65045
2026-07-26T11:59:19Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65046
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu Ggombolola y'eKalamba mu Disitulikiti y'eButambala. Puloojekiti eno yatandikibwawo okusomesa abakyala mu kisaawe ky'okufuna obukugu mu by'ensimbi basobole okwejja mu bwavu. Mu ppulojekiti eno baatandikawo [[:en:SACCO|SACCO]] era olw'amanyi geya ssaamu, yalondebwa okugikulira.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka nga eyitibwa lya Trust Development Initiative (TRUDI) era nga ensangi zino gy'akola nga Omuddukanya waayo. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
dh0lzew5z8ljzkqvo33xnxogo2qzsgy
65047
65046
2026-07-26T12:05:18Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65047
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'eKalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yatandikibwawo okusomesa abakyala mu kisaawe ky'okufuna obukugu mu by'ensimbi basobole okwejja mu bwavu. Mu ppulojekiti eno baatandikawo [[:en:SACCO|SACCO]] era olw'amanyi geya ssaamu, yalondebwa okugikulira.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka nga eyitibwa lya Trust Development Initiative (TRUDI) era nga ensangi zino gy'akola nga Omuddukanya waayo. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
rtvu47zed62yssbyivsivk7bzloiofi
65048
65047
2026-07-26T12:05:34Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65048
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yatandikibwawo okusomesa abakyala mu kisaawe ky'okufuna obukugu mu by'ensimbi basobole okwejja mu bwavu. Mu ppulojekiti eno baatandikawo [[:en:SACCO|SACCO]] era olw'amanyi geya ssaamu, yalondebwa okugikulira.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka nga eyitibwa lya Trust Development Initiative (TRUDI) era nga ensangi zino gy'akola nga Omuddukanya waayo. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
f1ij7wau5485mr5lwzv1zwjgz64k00t
65049
65048
2026-07-26T12:14:55Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65049
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu kisaawe ky'okufuna obukugu mu by'ensimbi basobole okwejja mu bwavu. Mu ppulojekiti eno baatandikawo [[:en:SACCO|SACCO]] era olw'amanyi geya ssaamu, yalondebwa okugikulira.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka nga eyitibwa lya Trust Development Initiative (TRUDI) era nga ensangi zino gy'akola nga Omuddukanya waayo. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
p06a6oszn2siexdoww0c8f7oovra1af
65050
65049
2026-07-26T12:19:10Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65050
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu kisaawe ky'okufuna obukugu mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Mu ppulojekiti eno baatandikawo [[:en:SACCO|SACCO]] era olw'amanyi geya ssaamu, yalondebwa okugikulira.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka nga eyitibwa lya Trust Development Initiative (TRUDI) era nga ensangi zino gy'akola nga Omuddukanya waayo. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
8pfusxc5sxt9a6o3l2ubr52wnbrr6nl
65052
65050
2026-07-26T12:39:18Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65052
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Mu ppulojekiti eno baatandikawo [[:en:SACCO|SACCO]] era olw'amanyi geya ssaamu, yalondebwa okugikulira.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka nga eyitibwa lya Trust Development Initiative (TRUDI) era nga ensangi zino gy'akola nga Omuddukanya waayo. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
du4od3967f0vbhdwbdvqbnth7z6ptfr
65053
65052
2026-07-26T12:41:31Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65053
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] era olw'amanyi geya ssaamu, yalondebwa okugikulira.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka nga eyitibwa lya Trust Development Initiative (TRUDI) era nga ensangi zino gy'akola nga Omuddukanya waayo. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
ixjw7r15bc9qccmvlykt7naxj2v825s
65054
65053
2026-07-26T12:43:33Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65054
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka nga eyitibwa lya Trust Development Initiative (TRUDI) era nga ensangi zino gy'akola nga Omuddukanya waayo. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
8ffzhsstip2bmdhu2fqo4a6t7wsnf7u
65055
65054
2026-07-26T12:57:41Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65055
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutadisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
l02iiqpm684b58izfapwo1a81etz6lg
65056
65055
2026-07-26T12:58:00Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65056
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo Mmemba wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi lwakuba teyasobola kuyitamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
12g9q4udvcopoj4mt4ajugd9rhq5agh
65057
65056
2026-07-26T13:00:03Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65057
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
8ie19ljf1dbz93aibnw2u358e7458jz
65058
65057
2026-07-26T13:00:51Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65058
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130053420/https://whispereye.co.ug/2020/10/04/personality-of-the-day-meet-teddy-nambooze-a-woman-who-started-the-only-bank-in-kammengo-sub-county/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
5a379v950acaia5e25c6mdwz7mnjt8x
65059
65058
2026-07-26T13:13:53Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65059
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okwesimbawo mu kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
bgczn1wwqrieo5x8s90w7kcut7f0rfg
65060
65059
2026-07-26T13:14:46Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65060
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu era ku mulundu guno yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
lj20epc4pokj004cn4lmyio8cfldzi6
65061
65060
2026-07-26T13:15:39Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65061
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref>"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Y'omu ku bakuumi baamateeka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
au4j1h2x6l3iicec4jfurpxeetvjub7
65062
65061
2026-07-26T13:20:19Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65062
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu paalamenti ya Uganda <ref name=":1" />nga aweerezanga Memba wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
e4gf7zk1w4uzv6s1t65xfrk92llin3v
65063
65062
2026-07-26T13:21:49Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65063
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu paalamenti ya Uganda <ref name=":1" />ng'aweerezanga Omubaka wa Paalamenti Omukyala akiikirira owa Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
qvrlvntb3hd7seilozuvmb7nvzv67k9
65064
65063
2026-07-26T13:23:45Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65064
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu paalamenti ya Uganda <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala akiikirira owa Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
cqtuyauusvsn716xmiszp0d6bilfvqv
65065
65064
2026-07-26T13:25:00Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65065
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala akiikirira owa Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
ko3wdloyu7qgjog8abiuykeu2fsr9i9
65066
65065
2026-07-26T13:25:27Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65066
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
6n2lszxt97cijah4jjobpyqy646ofos
65067
65066
2026-07-26T13:26:34Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65067
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mpigi.go.ug/ |access-date=2023-03-26 |archive-date=2023-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230313171738/https://www.mpigi.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
a857f5ocn16ll7yrxjkustqkx3uqb9z
65068
65067
2026-07-26T13:27:55Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65068
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula. Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
qgsxud6tn0dxjgwsn0m7jiykehfqrdx
65069
65068
2026-07-26T13:29:05Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65069
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
q88vi47hg0d4x8sn53gvzex2b6bry8q
65070
65069
2026-07-26T13:32:31Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65070
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
0hv9y43bkyija9icmddqqjap7i0olde
65071
65070
2026-07-26T13:34:03Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65071
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
s07nfqp1w82oja2s0oa3ef0eaf02qj6
65072
65071
2026-07-26T13:42:14Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65072
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
bqut75vk24x6wcbhz4vy4hsg1d88e0g
65073
65072
2026-07-26T13:45:37Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa */
65073
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20210128135904/https://ugnews24.info/uganda-news/survey-nups-teddy-nambooze-leading-with-51-in-mpigi-woman-mp-race/ Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ministers-kamuntu-nabakooba-kasolo-tumwesigye-trail-opponents--3258416 Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye]
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
qcndx821ptp9ywhgu3w7n8sjndmjcqa
65074
65073
2026-07-26T13:46:51Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
65074
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Puloojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
dbul78yvp3ed3dorgucsivn0urowuw2
65075
65074
2026-07-26T13:47:21Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65075
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
{{DEFAULTSORT:Nambooze, Teddy}}
m09dl7s5b2tnnilhx4b2k8ea9qcb9h5
65076
65075
2026-07-26T13:50:33Z
Ssebuufu
9882
65076
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
{{DEFAULTSORT:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda}}
lshn02jucs5idl19t6r2lyeea7jue4f
65077
65076
2026-07-26T13:51:17Z
Ssebuufu
9882
65077
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
oeh5ssozd56wfhcqjo2odq0tbph46ir
65078
65077
2026-07-26T13:52:47Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
65078
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
0q8r19q60aehu9h2heo7kq3v1mu5jpq
65079
65078
2026-07-26T13:54:11Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
65079
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
sv9tz9kq9s7d33qktzna40nvlwjpgup
65080
65079
2026-07-26T13:55:20Z
Ssebuufu
9882
65080
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
mieef2ibfchlzgikzov1jnp6os2uc5k
65081
65080
2026-07-26T13:56:16Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
65081
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
k43nzmvu4m3imiggn5atvqnsdfg7m2f
65082
65081
2026-07-26T13:58:45Z
Ssebuufu
9882
65082
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
6f76199hwb48kqngo8j8lpggx1dmo6g
65083
65082
2026-07-26T14:00:22Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
65083
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye be baali babbinkana naye
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
hwv41glwmg6ykkg19chradsernyjqk0
65084
65083
2026-07-26T14:04:12Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
65084
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze akulembeddemu neebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
k4v7z50e0kv44h0uwd6jwdgvqxfrbvt
65085
65084
2026-07-26T14:05:21Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
65085
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya nbitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
9692n3wbqzv5vyrh62f3j4pdngrrb8e
65086
65085
2026-07-26T14:05:44Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
65086
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu mpaka z'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
fyhbe5qukoav3hyqnubk2vfigd0w05m
65087
65086
2026-07-26T14:06:23Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
65087
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola nga ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu kalulu omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
q2lk082h24nawbpudxre7yvauysjfq8
65091
65087
2026-07-26T17:00:52Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65091
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'eMpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu kalulu omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
sypfh2val4hzt215q6omev7ts96s6x4
65092
65091
2026-07-26T17:02:01Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65092
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'eKammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'e Mpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu kalulu omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
n2m159t7z4shlhg82ytxf60wdjd1kho
65093
65092
2026-07-26T17:02:34Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65093
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'e Kammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'e Mpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu kalulu omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
ff3x99d3mqmfg63x1yq6vgpkr4trrdl
65094
65093
2026-07-26T17:03:39Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65094
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'e Kammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'e Mpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002..<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'eMpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu kalulu omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
hdflz0mzfgmv5wj95jboyxdsp42ycr0
65095
65094
2026-07-26T17:04:18Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65095
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'e Kammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'e Mpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002..<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu kalulu omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
5h37y6i9p0t4qpev5ymlx8hozkce7gs
65096
65095
2026-07-26T17:05:38Z
Ssebuufu
9882
/* Emirimu gye */
65096
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'e Kammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref>ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'e Mpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu kalulu omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
j73vkpc6e8ng7is8qmxmt0eutaly8uo
65097
65096
2026-07-26T17:11:30Z
Ssebuufu
9882
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */
65097
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'e Kammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref> ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'e Mpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey:Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51% ,mu kalulu omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
5wc1p9w1l3taxb0baa8geguypunp2ju
65098
65097
2026-07-26T17:16:06Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
65098
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'e Kammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref> ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'e Mpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Survey: Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51%, mu kalulu k'ekifo ky'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
ekudhreimgifvcqpyhp2xjux1sjdedq
65099
65098
2026-07-26T17:18:58Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia */
65099
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nambooze Teddy.jpg|thumb|Nambooze Teddy]]
'''Teddy Nambooze''' munnabyabufuzi era omubazi w'ebitabo munnayuganda.<ref name=":1">"List of members of the eleventh Parliament of Uganda", ''Wikipedia'', 2021-03-13, retrieved 2021-03-22</ref> Aweereza ng'Omubaka omukyala owa [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'eMpigi]] mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumneemu nga ali wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] (NUP)eno mwe yeesimbirawo naawangula akalulu ka 2021.<ref>"NUP names 380 MP flag bearers". ''Daily Monitor''. Retrieved 2021-03-22.</ref><ref name=":0">"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-13.</ref><ref>"MEMBERS OF THE TWELVETH PARLIAMENT" (PDF). ''PARLIAMENT''. Retrieved 2026-07-23.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nambooze yazaalibwa mu kyalo Ggoli ekisangibwa mu ggombolola y'e Kammengo <ref>"Parishes in Kamengo Subcounty, Mpigi District, Uganda". ''www.lcmt.org''. Retrieved 2021-03-22.</ref> ku luguudo oluva e Kampala okudda e Masaka mu Disitulikiti y'e Mpigi. Yasomerako ku someero lya St. Bruno Secondary School e Ggoli mu ggombolola y'e Kammengo ku misomo gye egy'ebibiina ebya waggulu. Nambooze yasoma ddiguli esooka mu Kuddukanya Bizinensi (Bachelors Degree in Business Administration) ku Yunivasite y'e Nkumba e Entebbe, mu Uganda mu 2002.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nambooze yakola ng'ayingiza bwino mu byuma bi kalimagezi ku Minisitule y'ebyenjigiriza bweyali tanneegatta ku Hunger project mu ggombolola y'e Kalamba mu Disitulikiti y'e Butambala. Pulojekiti eno yagendererwamu kusomesa bakyala mu nkwata y'ensimbi okulwanyisa obwavu. Pulojekiti yatandikawo [[SACCO]] mweyalondebwa ng'agiddukanya.
Mu 2011, Nambooze yatandika bbanka ng'eyitibwa [[Trust Development Initiative]] (TRUDI) ensangi zino gy'aweereza ng'omutandisi agiddukanya. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa paalamenti omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi naye teyawangula.<ref>"Personality of the Day: Meet Teddy Nambooze a woman who started the only bank in Kammengo Sub-County". ''Whisper Eye''. 2020-10-04. Archived from the original on 2023-01-30. Retrieved 2021-03-22.</ref> Mu 2021, Nambooze yakomawo okuvuganya ku kifo ky'ekimu yawangula. Yali mubaka wa paalamenti mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref name=":1" />ng'aweereza ng'Omubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi district.<ref>"Mpigi District". ''mpigi.go.ug''. Retrieved 2021-03-22</ref>Mu 2025, Teddy Nambooze yasunsulwa [[National Unity Platform]] okuvuganya ng'abakwatidde bendera ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Mpigi.<ref>https://x.com/DailyMonitor/status/1980899956438274530</ref>Yawangula era n'alayizibwa nga 15 Ogwokutaano 2026 ng'omubaka omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Mpigi ow'ekisanja kya 2026-2031.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/4426/day-3-swearing-members-parliament-highlights</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Okulondoola ensonga: Mmemba wa NUP Teddy Nambooze aleebya n'ebitundu 51%, mu kalulu k'ekifo ky'omubaka Omukyala owa Mpigi
* Ba Minisita Kamuntu, Nabakooba, Kasolo, Tumwesigye bakoobedde emabega waabo bebavuganya nabo
[[Category:Ababazi b'ebitabo Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Nkumba]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Mpigi]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abakyala bannabyabufuzi ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Ababaka abakyala aba Paalamenti ya Uganda]]
gssm93ehqvl7tx43n3s8jpzxowrf854
Amanda Tumusiime
0
11167
65125
53672
2026-07-26T20:08:07Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked and wikilinked
65125
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amanda Tumusiime''' era amanyiddwa nga '''Amanda Evassy Tumusiime''' (yazaalibwa mu 1973) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munoonyereza, mulwanirizi wa ddembe lya bakyala, mulwanirizi wa ddembe lya buntu, munnabyanfaayo, era ali ku ddaala eriddirira erya Polofeesa mu byempuliziganya mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]].<ref name=":0">https://news.mak.ac.ug/2022/10/assoc-prof-amanda-tumusiime-takes-over-the-office-of-dean-at-mtsifa/</ref>
== Obuto bwe ==
Amanda Tumusiime yazaalibwa e Kaharo, mu Disitulikiti y'e [[Kabale]] mu [[Yuganda|Uganda]].
== Okusoma kwe ==
Yasomera mu ssomero lya Comboni Missionary School e [[Rukungiri]] era oluvannyuma yeegatta ku [[Maryhill High School|Mary Hill High school]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]] gye yali akiikirira Ekibiina kya [[Red Cross Society]] ekya [[Red Crescent Movement Youth Expo]] ekisibuka e Seville mu [[Spain]].<ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/news/1336909/tumusiime-taking-emancipation-canvas</ref> Tumusiime alina diguli eyookusatu eya doctorate of Literature and Philosophy in History of Art okuva mu [[University of South Africa]], diguli esooka eya bachelor's degree Industrial and [[Fine Arts]] ezaamutikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n'eyookubiri eya Master's in Arts okuva mu [[University for the Witwatersrand]], [[Johannesburg]].<ref name=":1">https://www.ru.ac.za/artsofafrica/people/researchassociates/dramandatumusiime/</ref>
== Omulimu gwe ==
Tumusiime ye yali Diini w'ettendekero lya Margaret Trowell School of Industrial and Fine Art (MTSIFIA) era omukulu w'ekitongole kya Sculpture and Drawing (2010-2011) era yaliko akulira ekitongole kya Visual, Communication, Design and Multimedia (20202-2022) mu Makerere University.<ref>https://www.acls.org/fellow-grantees/amanda-tumusiime/</ref><ref name=":3">https://softpower.ug/prof-amanda-tumusiime-appointed-dean-of-margaret-trowell-school-of-industrial-and-fine-art/</ref>
Tumusiime musiizi wa langi, munnabyafaayo, era ali ku ddaala eriddirira erya Pulofeesa mu Department of Visual Communication Design, Art and Multimedia. Mukugu era alina obumanyirivu mu kunoonyereza mu kitongole kya Rhodes University's Department of Fine Arts mu [[South Africa]].<ref name=":1" /> Akozesa obukugu bwe okuyambako mu kulwanirira eddembe ly'abakyala.<ref>https://www.ru.ac.za/latestnews/archives/2014%20archive/myloveforgrahamstownshinesthroughmyartwork.html</ref><ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/she-paints-the-pain-of-the-girl-child-on-canvas--1816552</ref>
== Engule ezimuweereddwa ==
Tumusiime afunye awaadi eziwera, omuli: eya [[African Studies Association]] mu ASA Presidential Fellowship eyategekebwa ku [[Princeton University]], okusomera obwereere mu sikaala ya [[Fulbright Scholarship]], ssaako sikaala endala bbiri eza postgraduate merit award mu University of the Witwatersrand.<ref name=":4">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/she-paints-the-pain-of-the-girl-child-on-canvas--1816552 "She paints the pain of the girl-child on canvas"]. ''Monitor''. 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-03-25</span></span>.</cite></ref>
Era munna kibiina kya Carnegie Next Generation of African Academics.
== Laba na bino ==
* [[Lilian Mary Nabulime|Lillian Mary Nabulime]]
* [[:en:Lydia_Mugambi|Lydia Mugambi]]
* [[Rose Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ebijulize wabweru wa Wikipedia ==
* [https://mak.ac.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Makerere University]
* [https://www.ru.ac.za/ Omukutu gwa webusayiti gwa Rhodes University]
nsnrvani4gxp2etpf696yjuab9wqmek
65126
65125
2026-07-26T20:14:53Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings
65126
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amanda Tumusiime''' era amanyiddwa nga '''Amanda Evassy Tumusiime''' (yazaalibwa mu 1973) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munoonyereza, mulwanirizi wa ddembe lya bakyala, mulwanirizi wa ddembe lya buntu, munnabyanfaayo, era ali ku ddaala eriddirira erya Pulofeesa mu byempuliziganya mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]].<ref name=":0">https://news.mak.ac.ug/2022/10/assoc-prof-amanda-tumusiime-takes-over-the-office-of-dean-at-mtsifa/</ref>
== Obuto bwe ==
Amanda Tumusiime yazaalibwa e Kaharo, mu Disitulikiti y'e [[Kabale]] mu [[Yuganda|Uganda]].
== Okusoma kwe ==
Yasomera mu ssomero lya Comboni Missionary School e [[Rukungiri]] era oluvannyuma yeegatta ku [[Maryhill High School|Mary Hill High school]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]] gye yali akiikirira Ekibiina kya [[Red Cross Society]] ekya [[Red Crescent Movement Youth Expo]] ekisibuka e Seville mu [[Spain]].<ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/news/1336909/tumusiime-taking-emancipation-canvas</ref> Tumusiime alina diguli eyookusatu eya doctorate of Literature and Philosophy in History of Art okuva mu [[University of South Africa]], diguli esooka eya bachelor's degree Industrial and [[Fine Arts]] ezaamutikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n'eyookubiri eya Master's in Arts okuva mu [[University for the Witwatersrand]], [[Johannesburg]].<ref name=":1">https://www.ru.ac.za/artsofafrica/people/researchassociates/dramandatumusiime/</ref>
== Omulimu gwe ==
Tumusiime ye yali Diini w'ettendekero lya Margaret Trowell School of Industrial and Fine Art (MTSIFIA) era omukulu w'ekitongole kya Sculpture and Drawing (2010-2011) era yaliko akulira ekitongole kya Visual, Communication, Design and Multimedia (20202-2022) mu Makerere University.<ref>https://www.acls.org/fellow-grantees/amanda-tumusiime/</ref><ref name=":3">https://softpower.ug/prof-amanda-tumusiime-appointed-dean-of-margaret-trowell-school-of-industrial-and-fine-art/</ref>
Tumusiime musiizi wa langi, munnabyafaayo, era ali ku ddaala eriddirira erya Pulofeesa mu Department of Visual Communication Design, Art and Multimedia. Mukugu era alina obumanyirivu mu kunoonyereza mu kitongole kya Rhodes University's Department of Fine Arts mu [[South Africa]].<ref name=":1" /> Akozesa obukugu bwe okuyambako mu kulwanirira eddembe ly'abakyala.<ref>https://www.ru.ac.za/latestnews/archives/2014%20archive/myloveforgrahamstownshinesthroughmyartwork.html</ref><ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/she-paints-the-pain-of-the-girl-child-on-canvas--1816552</ref>
== Engule ezimuweereddwa ==
Tumusiime afunye awaadi eziwera, omuli: eya [[African Studies Association]] mu ASA Presidential Fellowship eyategekebwa ku [[Princeton University]], okusomera obwereere mu sikaala ya [[Fulbright Scholarship]], ssaako sikaala endala bbiri eza postgraduate merit award mu University of the Witwatersrand.<ref name=":4">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/she-paints-the-pain-of-the-girl-child-on-canvas--1816552 "She paints the pain of the girl-child on canvas"]. ''Monitor''. 2021-01-06<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-03-25</span></span>.</cite></ref>
Era munna kibiina kya Carnegie Next Generation of African Academics.
== Laba na bino ==
* [[Lilian Mary Nabulime|Lillian Mary Nabulime]]
* [[:en:Lydia_Mugambi|Lydia Mugambi]]
* [[Rose Kirumira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ebijulize wabweru wa Wikipedia ==
* [https://mak.ac.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Makerere University]
* [https://www.ru.ac.za/ Omukutu gwa webusayiti gwa Rhodes University]
3oapqw14hnjodf73mdxngybnes1tbh0
Lepono Ndhlovu
0
11421
65148
64575
2026-07-26T23:22:27Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65148
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Lepono Ndhlovu''' (yazaalibwa nga 25 Ogwokubiri 1986), era amanyiddwa nga '''Abram Mutyagaba''', [[:category:Abantu ba Uganda|Munnayuganda]] eyali omuzannyi wa cricket.<ref name="bio">{{Cite web |title=Lepono Ndhlovu |url=http://www.espncricinfo.com/ci/content/player/221453.html |access-date=25 March 2014 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Omuteebi ow’omukono ogwa ddyo ate ng’omukwasi wa wicket oluusi. Ndhlovu yakiikirira ttiimu ya [[Uganda]] ey’eggwanga eya cricket, omuli n’empaka za ICC Cricket World Cup Qualifier eza 2014 . Ng’oggyeeko okuzannya ku ddaala ly'ensi yonna, yazannya cricket mu mpaka za first-class ne List A mu [[South Africa|South Afrika]] okumala emyaka kkumi, n’azannya emipiira egisukka mu 120 mu mpaka z’awaka wakati wa 2005 ne 2015.<ref name="bio" /><ref name=":1">{{Cite web |title=Ugandan Designations |url=https://www.cricketeurope.com/DATABASE/ARTICLES8/articles/000028/002831.shtml |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220201133819/https://www.cricketeurope.com/DATABASE/ARTICLES8/articles/000028/002831.shtml |archive-date=1 February 2022 |access-date=1 February 2022 |website=Cricket Europe}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Ugandan Designations |url=https://cricketeuropearchive.com/DATABASE/ARTICLES8/articles/000028/002831.shtml?utm |access-date=2025-12-18 |website=cricketeuropearchive.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lepono Ndhlovu Overview {{!}} Batting Bowling Stats - Cricket.com |url=https://www.cricket.com/ |access-date=2025-12-18 |website=www.cricket.com |language=en |archive-date=2024-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240417192955/https://www.cricket.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’ebyafaayo ==
Ndhlovu yazaalibwa nga 25 Ogwokubiri 1986 mu kibuga [[Jinja]] ,[[Uganda]] . Amanyiddwa mu likodi za cricket mu mannya gombi_ Lepono Ndhlovu ne Abram Mutyagaba _ olw’engeri likodi z’amazaalibwa ge n’okuzannya gye zaawandiikibwa mu mawanga ag’enjawulo ne mu database.<ref name=":0" />
== Okuzannyira ewaka ne South Afrika ==
Lepono Ndhlovu omulimu gwe ogw’okuzannya cricket yagukulaakulanyiza mu [[South Africa]], gye yatandikira okuzannya cricket na b'emyaka gye mu Notherns, ttiimu y’essaza mu mpaka z’awaka. Nga wayiseewo akaseera katono, yasooka okuzannya mu bakulu mu 2005 ku myaka 19, ne y'enyweza ng’omuzannyi owa bulijjo mu sizoni eziwerako ezaddirira. Mu kiseera kye yamala e [[South Africa|South Afrika]] yalabikira mu nzannya zonna, omuli empaka za first-class, List A, n'emizannyo gya domestic T20, ku ttiimu nga Northerns, Titans, Pretoria University, n’oluvannyuma KwaZula-Natal Inland.<ref name=":0" />
Ebyava mu Cricket Archive n’emikutu gy’okulondoola abazannyi biraga nti Ndhlovu yazannya emipiira egisoba mu 120 mu mpaka za [[South Africa]] ne z’awaka wakati wa 2005 ne 2015, ng’alabikira mu mizannyo gya first-class n’egya List A.
== Okuzannyira ku ddaala ly’ensi yonna ==
Ndhlovu yasooka okuzannyira ku ddaala ly'ensi yonna mu [[Uganda]] oluvannyuma lw’okuzannya ebbanga, ng’akiikirira eggwanga lye enzaalwa mu mpaka ennene eza ICC . Yali ku ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC Cricket World Cup Qualifier eza 2014 ezaategekebwa mu New Zealand, empaka ezirimu amawanga agakolagana nga gavuganya okuyitamu okugenda mu mpaka za Cricket World Cup 2015. Mu mpaka ezo yalabikira mu mipiira mingi, omuli n’okuteeba emipiira 16 ku [[Nepal]] mu mupiira gw’ekibinja.
Wadde [[Uganda]] teyayitamu kuzannya World Cup ya 2015, Ndhlovu okuyingizibwa mu ttiimu n’okwetaba mu mpaka z’okusunsulamu biraga nti y’omu ku bazannyi ba Cricket mu [[:category:Abantu ba Uganda|Uganda]] abakulembedde mu mulembe gwe.
== Omusono gw’okuzannya ==
Ndhlovu yasiimibwa ng’omuteebi ow’omukono ogwa ddyo asobola okuddukira mu makkati era ng’omuzannyi akyukakyuka ng’alina obumanyirivu mu kukuba n’okukuuma wiiketi oluusi mu myaka gy'eyazannyira awaka mu South Afrika. Olukalala lwa ggoolo okuva mu mizannyo gya [[:category:Abantu ba Uganda|Uganda]], gamba nga World Cup Qualifier za 2014 - zimulaga nga yateebera [[Uganda]] mu mpaka za ‘associate-level one-day cricket'.<ref name="bio" />
== Omukululo ==
Enzannya ya Lepono Ndhlovu eraga ekyokulabirako ky’ekkubo ly’omuzannyi wa cricket ow’eggwanga eyazimba obukugu bwe mu kuzannyira awaka ([[South Africa]]) nga tannakiikirira ggwanga lye ku mutendera gw’ensi yonna. Obutuuze bwe obw’emirundi ebiri mu likodi, nga Lepono Ndhlovu mu South Afrika ne Abram Mutyagaba mu Uganda, nsonga ya njawulo mu bifo ebitereka amawulire agakwata ku cricket era kireese obuzibu bw’okulondoola abazannyi mu nkola z’ensi yonna n’ez’omunda mu ggwanga.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[Raymond Otim]]
* [[Joel Olwenyi]]
* [[Robinson Obuya]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.espncricinfo.com/cricketers/patrick-ochan-26147 Omuzannyi wa Cricket Uganda]
* [https://www.play-cricket.com/ Play Cricket]
[[Category:Bannayuganda abazanyi ba cricket]]
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Jinja]]
[[Category:Bannabyamizannyo ab'ekyasa kya 21]]
[[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abasibuka mu buvanjuba bwa Uganda]]
107fpxl0q9ametoebryiz41saly9xl7
Jinja North United FC
0
11729
65113
40838
2026-07-26T19:33:45Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65113
wikitext
text/x-wiki
[[File:JINJA_NORTH_UNITED_FC_PLAYERS.jpg|thumb|abamu ku bazannyi ba Jinja north united fc]]
'''Jinja North United FC''' [[:en:Football_club|kiraabu ey'omupiira]] eya Uganda ey'ekikugu esangibwa mu Wakitaka / Namulesa mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y'e Jinja]] . Okuva mu Gwomunaana 2024, ezannyira / evuganya mu mpaka za [[:en:FUFA_Big_League|FUFA Big League]], ekibinja ekyokubiri mu mupiira gwa Uganda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/sports/experienced-heads-save-jinja-north-united-fc-NV_160156</ref>
== Ebyafaayo ==
Kiraabu eno yatandikibwawo mu 2010. <ref>https://int.soccerway.com/teams/uganda/jinja-north-united/61587/</ref>
== Ttiimu y’abakugu (2023- 2024) ==
{| class="wikitable"
|+Ttiimu y'abakugu
! Namba
! ERINNYA
! EKIFO
! REF
|-
! 1.
! Sadiq ssempigi
! Omutendesi omukulu (2023–2024)
! <ref name=":0">https://kawowo.com/2023/06/26/sempigi-officially-unveiled-at-jinja-north-united-football-club/</ref>
|-
| 2.
| Edward Ssali
| Omuyambi w’omutendesi
| <ref>https://kawowo.com/2023/07/06/edward-ssali-kemba-join-sempigis-back-room-staff-at-jinja-north-united/</ref>
|-
| 3.
| Peter Mugabi
| Omuyambi w’omutendesi
| <ref name=":0" />
|-
| 4.
| Aziz Kemba
| Mutendesi
| <ref name=":0" />
|-
| 5.
| Abdallah Lumweno
| Mutendesi
| <ref name=":0" />
|-
| 6.
| Fredrick Lumu
| Mutendesi wa ggoolo
| <ref name=":0" />
|-
| 7.
| Kalimu Kagoda
|Addukanya sitoowa
| <ref name=":0" />
|}
== Abazannyi ==
{| class="wikitable"
|+OLUKALALA LW'ABAZANNYI BA KILAABU
!NO
!ELINNYA
!ENNAKU Z'OMWEZI
!GY'EYAVA
|-
|1
|Dickson Matama<ref>https://www.flashscore.com/player/dickson-matama/dhTBqtth/</ref>
|12.12.2023
|
|-
|2
|Etoju Amos<ref>https://www.flashscore.com/player/etoju-amos/CzUvayuN/</ref>
|16.11.2023
|Myda<ref>https://www.flashscore.com/team/myda/KzlreqOj/</ref>
|-
|3
|Mwanje Samuel<ref>https://www.flashscore.com/player/mwanje-samuel/GYpm33ce/</ref>
|11.10.2023
|Kampala City<ref>https://www.flashscore.com/team/kampala-city/fwjo7kpb/</ref>
|-
|4
|Nsubuga Branson<ref>https://www.flashscore.com/player/nsubuga-branson/CjJWspyt/</ref>
|21.09.2023
|Black Powers<ref>https://www.flashscore.com/team/blacks-power/zBE2YzXC/</ref>
|-
|5
|Luzige Nicholas<ref>https://www.flashscore.com/player/luzige-nicholas/ATYNY4yB/</ref>
|20.09.2023
|
|-
|6
|Wasswa Shaban<ref>https://www.flashscore.com/player/wasswa-shaban/04KPOhv0/</ref>
|20.09.2023
|UPDF<ref>https://www.flashscore.com/team/updf-fc/CCz5vQDb/</ref>
|-
|7
|Nduga Lawrence<ref>https://www.flashscore.com/player/nduga-lawrence/pWWnj5Ub/</ref>
|05.07.2023
|Orapa United<ref>https://www.flashscore.com/team/orapa-united/xzhtHejD/</ref>
|-
|8
|Basoga Derrick<ref>https://www.flashscore.com/player/basoga-derrick/pt4YfQ36/</ref>
|01.07.2023
|Busoga<ref>https://www.flashscore.com/team/busoga/tY30FHtI/</ref>
|-
|9
|Hakim Magombe
|09.2023
|Topflight club Mbarara City<ref name=":1">{{Cite web |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/jinja-north-united-revamps-squad-with-addition-of-defensive-duo-2023092013371191919 |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2024-09-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240912060122/https://www.pulsesports.ug/football/story/jinja-north-united-revamps-squad-with-addition-of-defensive-duo-2023092013371191919 |url-status=dead }}</ref>
|-
|10
|Mutwalibu Mugolofa
|09.2023<ref name=":1" />
|
|-
|11
|Johnson Ssenyonga
|09.2023<ref name=":1" />
|
|-
|12
|Isaac Mukiibi
|09.2023<ref name=":1" />
|
|-
|13
|Huud Salim
|09.2023<ref name=":1" />
|
|-
|14
|Isaac Kiiza
|09.2023<ref name=":1" />
|
|-
|15
|Micheal Kibi Kimera
|09.2023<ref name=":1" />
|
|-
|16
|Outa Dickson
|09.2023<ref name=":1" />
|
|-
|17
|Arop Desmond
|09.2023<ref name=":1" />
|
|-
|18
|Brian Muruli Mayanja
|2023
|Mbitibwa Sugars FC (Tanzania)<ref name=":2">https://kawowo.com/2023/09/22/forwards-mayanja-kateregga-add-fire-power-to-jinja-north-united-football-club/</ref>
|-
|19
|Bernaldo Kateregga
|2023
|Uganda Police FC<ref name=":2" />
|-
|20
|Deo Isejja<ref name=":2" />
|
|
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
mmyfc1hmorp5ttu3ola6ekdnsizr41l
Arthur Gakwandi
0
11886
65155
64127
2026-07-27T08:02:45Z
Judithamos
10087
Nterezeza mu kiwandiiko
65155
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arthur Gakwandi''' muwandiisi wa bitabo, mboozi ennyimpi era nga mubaka wa gavumenti.<ref>{{Cite journal |last=Siddiqui |first=Shiraz |last2=Ray |first2=Prof. ( Dr.) KumKum |last3=Singh |first3=Prof (Dr.) Deepak Kumar |date=2025 |title=MIRRORS OF PREJUDICE: HOW BOLLYWOOD'S REPRESENTATION OF LGBTQ+ CHARACTERS SHAPED (AND RESHAPED) INDIAN SOCIETY |url=https://doi.org/10.53555/gc9w2y11 |journal=MIRRORS OF PREJUDICE: HOW BOLLYWOOD'S REPRESENTATION OF LGBTQ+ CHARACTERS SHAPED (AND RESHAPED) INDIAN SOCIETY |doi=10.53555/gc9w2y11}}</ref> Yawandiika "Kosiya Kifefe",<ref>{{Cite journal |last=Berner |first=Robert L. |last2=Gakwandi |first2=Shatto Arthur |date=1978 |title=The Novel and Contemporary Experience in Africa |url=https://doi.org/10.2307/40131553 |journal=World Literature Today |volume=52 |issue=4 |pages=680 |doi=10.2307/40131553 |issn=0196-3570}}</ref> omulimu ogw'okutaano ogw'ebiwandiiko ogwawandiikibwa Munnayuganda okufulumira ku sillabus ya Uganda okuva lwe yafuna obwetwaze.<ref>{{Cite journal |last=Robinson |first=Andrew |date=2014-12-19 |title=Einstein online <b>The Digital Einstein Papers</b> Princeton University Press. Launched 5 December 2014; einsteinpapers.press.princeton.edu |url=https://doi.org/10.1126/science.aaa3615 |journal=Science |volume=346 |issue=6216 |pages=1463–1463 |doi=10.1126/science.aaa3615 |issn=0036-8075}}</ref> Musomesa mu kitongole ky'alitulica mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]].<ref>{{Cite journal |last=Nazareth |first=Peter |last2=Gakwandi |first2=Shatto Arthur |date=1979 |title=The Novel and Contemporary Experience in Africa |url=https://doi.org/10.2307/532406 |journal=ASA Review of Books |volume=5 |pages=76 |doi=10.2307/532406 |issn=0364-1686}}</ref> Yali mulamuzi wa [[Commonwealth Writers Prize]] mu Afirika mu 2008.<ref>{{Cite web |last=Novitz |first=Julian |date=2026-05-22 |title=What do the Commonwealth Writers Prize AI allegations mean for prizes – and short stories? |url=https://doi.org/10.64628/aa.ufgpxqear |access-date=2026-07-27 |website=doi.org}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Gakwandi yazaalibwa Kajara.<ref>{{Cite web |last=nevender |date=2017-02-13 |title=Who Are The Male Heroes of Ugandan Literature? |url=https://writivism.org/2017/02/13/who-are-the-male-heroes-of-ugandan-literature/ |access-date=2021-04-04 |website=Writivism |language=en}}</ref> Yasomera mu [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] e Mbarara n'oluvannyuma [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] college gye yafunira BA. Yafuna diguli ya MLit okuva mu [[yunivaasite y'e Edinburgh]]. Oluvannyuma lw’emyaka mingi ng’asomesa litulica e Makerere, yeegatta ku Ugandan diplomatic mu 1998 n’aweereza mu bifo eby’enjawulo ng’omubaka.<ref>{{Cite book |last=Simon Gikandi, Evan Mwangi |date=Aug 13, 2013 |title=The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945 |url=https://books.google.com/books?id=ywEKyvOO_S0C&q=the+novel+and+contemporary-arthur+Gakwandi&pg=PT151 |publisher=Columbia University Press |isbn=9780231500647 |access-date=3 December 2014}}</ref>
== Obufuzi bwa Pan-Africanism ==
Gakwandi yateesa ku ssemazinga wa Afirika okuddamu okulowoozebwako, olw'enzikiriza ye nti "okuddamu okutegeka ssemazinga ono mu by'obufuzi kye kintu ekikulu ennyo ekyetaaga okutunulwamu ng'okuddamu okutegeka ebyenfuna tekunaba kuleeta bivaamu bye baagala."<ref>{{Cite journal |last=Nesther Nachafiya |first=Alu |date=July 2011 |title=Between New Challenges in African Literature and Contemporary Realities: the Case Study of Opanachi's Eaters of the Living |url=https://www.ajol.info/index.php/afrrev/article/download/69288/57317 |journal=African Research Review |volume=5 (4) |issue=21 |pages=342–353 |issn=2070-0083}}</ref> Ekirala, Gakwandi agamba nti ensalo zaamatwale ze zisibukamu obutono bw’amawanga ga Afirika agasinga obungi, ekivaako emitendera gy’obwavu, okwesigama ku balala, obutakulaakulana, n’obukuubagano bw’amawanga obuli mu kiseera kino mu kitundu. Bwe kityo, Gakwandi yaleeta ekiteeso ky’okutondawo maapu empya ey’ebyobufuzi eya Afirika<ref>{{Cite book |last=Martin |first=Guy |year=2012 |title=Pan-Africanism and African unity |publisher=Routledge Handbooks Online |isbn=9780367030667}}</ref> egenda okuggyamu amawanga agatali ku lukalu ng’engeri y’okukendeeza ku nkaayana ku nsalo, okugatta amawanga ga Afirika mu kiseera kino agawuddwamu ensalo z’amatwale, okuwa amawanga amapya omusingi gw’eby’obugagga ebimala, okukendeeza ku bunkenke obuliwo mu mawanga, okutumbula embeera ya Afirika mu nsi yonna, n’okukendeeza ku bunkenke. Olw'e bigendererwa ebikulu mu birowoozo, Gakwandi yateesa ku maapu empya ey’ebyobufuzi eya Afrika erimu amawanga musanvu agakolagana naaga Afrika okukiikirira ebitundu ebikulu ebya Afirika. Amasaza gano omusanvu amapya gaali ga Sahara Republic, Senegambia, Central Africa ne Swahili Republic, Ethiopia, Swahili Republic, Mozambia, ne Madagascar. Eggwanga lya Sahara Republic lyandizingiramu North Africa, Senegambia yandizingiramu West Africa, Central Africa ne Swahili Republic yandizingiramu Central Africa, Ethiopia yandizingiramu [[Ethiopia]] ey’omulembe guno nga kwotadde ne [[Eritrea]], Swahili Republic yandibaddemu East Africa ne art of Central Africa, Mozambia yandibaddemu Southern Africa. Mu kulowooza kwa Gakwandi, [[Madagascar]] yandisigadde nga bweri mu kiseera kino era teyandiyingiziddwa mu repubulika mpya.<ref>{{Cite book |last=Falola |first=Toyin |date=2004 |title=Nationalism and African Intellectuals |url=https://books.google.com/books?id=zJ0H12tCCXUC&q=arthur+gakwandi%2C+sahara+republic+state&pg=PA138 |publisher=University Rochester Press |isbn=978-1-58046-149-8 |language=en}}</ref>
== Ebikolwa ebifulumiziddwa ==
=== Ebitabo ===
* {{Cite book |year=1997 |title=Kosiya Kifefe |publisher=East African Education Publishers |isbn=9789966468383}}
=== Okunnyonnyola ===
* {{Cite book |year=1997 |title=Uganda Pocket facts |publisher=Fountain Publishers |isbn=9970-02-145-1}}
=== Okunenya Ebiwandiiko ===
* {{Cite book |year=1977 |title=The novel and contemporary experience in Africa |publisher=London : Heinemann |isbn=9780841903067}}
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
37uedlsjzkt9j4vy7k0y78s7dbm0pjv
Bryan Woolestone Langlands
0
11960
65158
63961
2026-07-27T08:24:30Z
Judithamos
10087
nterezeza mu kiwandiiko
65158
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bryan Wooleston Langlands''' (14 Ogwekkumi 1928 – 1989) yali [[:en:Geographer|muwandiisi wa byafaayo]] mu Bungereza era nga Polofeesa w'ebyafaayo bya Afirika.<ref name=":1">{{Cite web |title=University of London Archives {{!}} Details {{!}} Bryan Wooleston Langlands papers |url=https://archives.libraries.london.ac.uk/Details/archive/110021524 |access-date=2024-02-18 |website=archives.libraries.london.ac.uk}}</ref>
Era yaweereza ng'omukulembeze [[:en:The_Uganda_Society|owa 37 Uganda Society]] wakati wa 1970 ne 1971.<ref>{{Cite web |title=The Uganda journal |url=https://original-ufdc.uflib.ufl.edu/UF00080855/00053/2j |access-date=2024-12-11 |website=original-ufdc.uflib.ufl.edu |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Langlands yazaalibwa mu [[:en:Eastbourne|Eastbourne,]] Sussex nga 14 Ogwekkumi 1928.<ref name=":0">{{Cite web |last=Harrington |first=Elaine |title=UCC Library: Langlands Collection: Home |url=https://libguides.ucc.ie/langlands/home |access-date=2024-02-18 |website=libguides.ucc.ie |language=en}}</ref> Yatikkirwa n'ebitiibwa mu 1952 mu [[:en:London_School_of_Economics|London School Economics]] era n'agoba eby'okusoma mu [[Essomansi|geography]]. Ebiseera bye ebisinga abimala mu [[Yuganda|Uganda]] gye yakola emirimu mu kisaawe ky’ebyenjigiriza n’okuddukanya emirimu mu Uganda ey’amatwale n’oluvannyuma lwago.<ref>{{Cite journal |last=Bakamanume |first=Bakama |last2=Mutabuza |first2=Matthews |date=Dec 1997 |title=BRYAN WOOLESTON LANGLANDS: UGANDAN GEOGRAPHY AND THE GOSPELS OF ST. LANGLANDS, 1953–1976 |url=http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00707961.1997.9756243 |journal=East African Geographical Review |language=en |volume=19 |issue=2 |pages=1–12 |doi=10.1080/00707961.1997.9756243 |issn=0070-7961 |url-access=subscription}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1953 Langlands yalondebwa okuba [[:en:Assistant_Lecturer|omumyuka w'omusomesa]] wa Geography mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] mu [[Kampala]] gye yava oluvannyuma n’afuuka [[:en:Professor|Polofeesa]] era akulira ekitongole kya geography.<ref name=":0">{{Cite web |last=Harrington |first=Elaine |title=UCC Library: Langlands Collection: Home |url=https://libguides.ucc.ie/langlands/home |access-date=2024-02-18 |website=libguides.ucc.ie |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=University of London Archives {{!}} Details {{!}} Bryan Wooleston Langlands papers |url=https://archives.libraries.london.ac.uk/Details/archive/110021524 |access-date=2024-02-18 |website=archives.libraries.london.ac.uk}}</ref> Mu 1970-1971, Langlands yali mukulembeze wa [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]] nga yadda mu bigere bya [[Pio Zirimu]] era n’asikizibwa Dr. Sempala Ntege. Oluvannyuma lw’okulagirwa omukulembeze w'eggwanga lya uganda [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], okuva mu Uganda mu 1976, mu 1977, Bryan Langlands yafuuka Dayirekita w’emisomero era akulira ekitongole kino ng’alina ekitiibwa kya Polofeesa mu ssomero lya Sayansi w’obutonde bw’ensi eryaakatandikibwawo ku [[:en:Ulster|Ulster]] Polytechnic.<ref name=":0" />
== Ebiweebwayo n’okunoonyereza ==
Okunoonyereza kwa Langlands kwamanyibwa olw’obuziba n’obugazi bwakwo. Yakunganya etterekero ly’ebitabo ery’amaanyi, ng’anoonyereza ku bintu eby’enjawulo ebikwata ku byafaayo bya Afirika. Okunoonyereza kwe kwagenda mu maaso n’emitwe gamba ng'engeri y’okusenguka, ebifo eby’obuwangwa, n’engeri obufuzi bw’amatwale gye bukosaamu ebitundu by’Afirika. Emirimu gye egisinga gyafulumizibwa mu Makerere ekibiina kya Geography Series of Occasional Papers ne [[:en:The_Uganda_Journal|''The Uganda Journal''.]]
== Okufa ==
Mu Gwolubereberye 1989, ekikangabwa kyagwawo Pulofeesa Bryan Wooleston Langlands bwe yafiira mu [[:en:BD092|kabenje k’ennyonyi BD092 mu kkampuni y’ennyonyi eya British Airways]] e Kegworth, Leicestershire. Okufa kwe kwakoma nnyo ku kibiina ky'abasomesa, anti Langlands abadde muntu mukulu mu bya geography.
== Ekitiibwa ==
Mu 1978, yaweebwa engule ya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire (OBE)]] olw’obuweereza bwe mu by’enjigiriza ebya waggulu emitala w’amayanja.<ref name=":0">{{Cite web |last=Harrington |first=Elaine |title=UCC Library: Langlands Collection: Home |url=https://libguides.ucc.ie/langlands/home |access-date=2024-02-18 |website=libguides.ucc.ie |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
k0180elb1zqoqv0iok55bv3trqowsbc
Charles Kabugo
0
11972
65163
63965
2026-07-27T08:49:43Z
Judithamos
10087
Nterezeza mu kiwandiiko
65163
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles Kabugo''' musawo [[omukulu mukugu ow'endwadde z'omubiri]] mu [[minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]]. Ono ye mulabirizi omukulu ow'eddwaliro lya Kiruddu, erisangibwa mu Divizoni y'e Makindye, mu bukiikaddyo bw'ekibuga [[Kampala]] [[ekibuga ekikulu]] era ekisinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=13 August 2018}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 9 Ogwomunaana 2018.<ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=13 August 2018}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma ==
Yazaalibwa mu kitundu kya [[Buganda]] ekiri mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero g’omu kitundu, yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], n’atikkirwa Diguli y'obusawo(MBChB). Oluvannyuma yunivasite e Makerere yamuwa Diguli eyookubiri mu busawo (MMed) nakuguka mu kujanjaba endwadde ezikwata ebitundu by'omubiri ebyomunda. Era alina Diguli eyookubiri mu (MSc) mu [[Clinical Epidemiology]] ne [[Biostatistics]], okuva mu yunivasite etamanyika.<ref name="3R">{{Cite web |last=Medical Access Uganda |date=13 August 2018 |title=Dr. Charles Kabugo: Non-Executive Director, Medical Access Uganda |url=http://www.medicalaccess.co.ug/charles-kabugo/ |access-date=13 August 2018 |publisher=MedicalAccess.Co.Ug}}</ref>
== Emirimu gye ==
Dr. Charles Kabugo musawo omukulu omuwi w’amagezi eyagattibwa ku [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro lya Uganda [[erisinga obunene]], nga lirina ebitanda 1790, era nga lino likola ng’eddwaliro erisomesa erya [[Makerere University College of Health Sciences.]]<ref name="4R">{{Cite web |last=Jedrzejko |first=Nicole |date=26 July 2015 |title=Day 3: What I've Learned About Mulago Hospital |url=https://njedrzejko.wordpress.com/2015/07/26/day-3-what-ive-learned-about-mulago-hospital/ |access-date=13 August 2018 |publisher=Njedrzejko.Wordpress.Com}}</ref>
Mu Gwokutaano 2016, oluvannyuma lw’okumaliriza eddwaliro ekkulu e Kiruddu ery’ebitanda 200, Dr. Kabugo yalondebwa okubeera dayirekita ow’ekiseera mu kifo kino ekipya. Abalwadde abali obubi abasoba mu kikumi n’abalwadde abatali bubi kkumi nabana bakyusibwa ne batwalibwa e Kiruddu okumala akaseera, okusobola okuddaabiriza ekizimbe ky’eddwaliro lya Lower Mulago Hospital Complex wakati wa 2016 ne 2019. Edwadde kkumi nanya omwalimu (1) puleesa (2) thyroid (3) sukaali (4) ensigo (5) obuzibu bw’omutima (6) endwadde ezisiigibwa (7) endwadde z'olususu (8) endwadde z’amawuggwe (9) endwadde z’obwongo (10) okuggya (11) Siriimu (12) endwadde z’ekibumba (13) endwadde z’enkizi (endwadde z’ebinywa) (14) nez’omusaayi).<ref name="5R">{{Cite web |last=Agaba |first=Vivian |date=17 May 2016 |title=Kiruddu Hospital Now Fully Operational |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424762/kiruddu-hospital-starts-receives-inpatients |access-date=13 August 2018}}</ref>
Mu Gwomunaana 2018, Charles Kabugo, MBChB, MMed (Internal Medicine), MSc, yalondebwa okuba akulira eddwaaliro ekkulu e Kiruddu. Agenda kumyukibwa Dr. Robert Sentongo.<ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=13 August 2018}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=13 August 2018}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Eddwaliro ekkulu e Kawempe]]
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]]
* [[Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abaganda]]
[[Category:Abakozi b'e Makerere abasomesa]]
[[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'yamasekati ga Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abasawo abajanjabi mukyasa ek'kya biri mwekimu]]
[[Category:Bannayuganda abaddukanya ebyobujanjabi]]
[[Category:Abasawo bannayuganda abekyasa kya makumi abiri]]
54bak6czrln8wk5ldagya3i6sx2xvug
Charles Ibingira
0
11973
65219
64126
2026-07-27T09:51:46Z
Judithamos
10087
Nterezeza mu kiwandiiko
65219
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[:en:Professor|Pulofeesa]] '''Charles Ibingira''' Munnayuganda omusawo alongoosa, akola ku by’ensoma n’obusawo. Ye Mukulu w'essomero lya [[Makerere University College of Health Sciences.]]<ref>{{Cite web |last=Violet Nabatanzi |first=and Juliet Waiswa |date=8 November 2015 |title=Makerere University medics in heal a heart drive |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1411426/makerere-university-medics-heal-heart-drive |access-date=24 June 2016}}</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo mu gw'ekkumi noogumu 2015, ku ndagaano ya myaka ena ey’okuzzibwa obuggya.<ref>{{Cite web |last=Administrator |date=3 November 2015 |title=Associate Professor Charles Ibingira takes office as new Principal, Makerere University College of Health Sciences |url=http://chs.mak.ac.ug/news/associate-professor-charles-ibingira-takes-office-new-principal-makerere-university-college |access-date=24 June 2016 |website=Makerere University College Of Health Sciences | MakCHS |publisher=[[Makerere University College of Health Sciences]] |archive-date=11 August 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160811092648/http://chs.mak.ac.ug/news/associate-professor-charles-ibingira-takes-office-new-principal-makerere-university-college |url-status=dead }}</ref> Emabegako yaliko Dean wa [[Makerere University School of Biomedical Sciences]], okuva mu 2010 okutuuka mu 2014.<ref>{{Cite web |last=Administrator |date=3 November 2015 |title=The College Principal, Charles Ibingira |url=http://chs.mak.ac.ug/people/college-principal-charles-ibingira |access-date=24 June 2016 |website=Makerere University College Of Health Sciences | MakCHS |publisher=[[Makerere University College of Health Sciences]] |archive-date=11 August 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160811073707/http://chs.mak.ac.ug/people/college-principal-charles-ibingira |url-status=dead }}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Toro_sub-region|kitundu ky’e Toro]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda, mu 1964. Oluvannyuma lw’okusoma mu masomero ga pulayimale ne siniya ag’omu kitundu, yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine,]] ekitundu ku Makerere University College of Health Sciences. Yatikkirwa mu 1988, n’afuna diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|yeby'obusawo n'okulongoosa (Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]]). Oluvannyuma, mu 1996, yafuna [[:en:Master_of_Medicine|diguli eyookubiri mu by’obusawo]] mu [[:en:General_surgery|kulongoosa abantu bonna,]] okuva mu yunivasite y’emu.<ref name="4R">{{Cite web |last=CamTech Innovation Platform |date=2017 |title=Biography of Professor Charles Ibingira, MBChB, MMed, FCS: Principal, College of Health Sciences, Makerere University |url=http://guvhub.org/cdn/application/final_attach_606_3.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190308080952/http://guvhub.org/cdn/application/final_attach_606_3.pdf |archive-date=8 March 2019 |access-date=7 March 2019 |publisher=[[Massachusetts General Hospital]]–Global Health: CamTech Innovation Platform}}</ref>
Ali omu ku [[:en:College_of_Surgeons_of_East,_Central_and_Southern_Africa|ttendekero ly'abalongoosa b'ebuvanjuba, massekati wamu n'obikikakkono bwa Africa]] (COSECSA), yalondebwa mu 2003. Era alina [[:en:Research_ethics|Diploma mu International Research Ethics,]] eyamuweebwa [[:en:University_of_Cape_Town|Yunivasite y’e Cape Town,]] mu 2007.<ref name="4R"/>
== Emirimu gye ==
Charles Ibingira ayongedde okutwala obuvunaanyizibwa mu Makerere College of Health Sciences, mu by’obujjanjabi n’okuddukanya emirimu, okutandika mu 1996, oluvannyuma lw’okutikkirwa diguli eyookubiri mu kulongoosa abantu bonna.<ref name="5R">{{Cite web |last=MUCHS |date=2016 |title=The College Principal, Charles Ibingira |url=http://chs.mak.ac.ug/people/college-principal-charles-ibingira |access-date=7 March 2019 |website=Makerere University College Of Health Sciences | MakCHS |publisher=[[Makerere University College of Health Sciences]] (MUCHS) |archive-date=8 March 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190308081136/http://chs.mak.ac.ug/people/college-principal-charles-ibingira |url-status=dead }}</ref>
Yakola ng’omusawo alongoosa mu mbeera y’obujjanjabi. Mu by’ensoma, yatandika nga kakensa, n’alinnya ng’ayita mu madaala okutuuka ku muyambi wa polofeesa mu kitongole kya Anatomy, mu Makerere University School of Biomedical Sciences, era okukkakkana ng’alondeddwa nga Dean w’essomero eryo.<ref name="5R"/>
Amanyiddwa olw'okukulembera okutandikawo pulogulaamu za yunivasite mu [[Biomedical Engineering]] ne [[Biomedical Sciences]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Era akoze nnyo okuwandiika n’okutendeka abasomesa mu pulogulaamu zino n’endala. Dr. Ibingira munoonyereza omukulu mu [[By'okulongoosa|by'okulongoosa,]] [[anatomy]] [[bioethics]].<ref name="5R"/>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Professor Charles Ibingira ye nnannyini, omutandisi era akulira ''eddwaaliro lya Life Line International Hospital'', ekifo eky’obwannannyini eky’abalongoosa ekisangibwa mu kitundu ekiyitibwa Zana mu [[Ssabagabo|Munisipaali y’e Ssabagabo]], ku mabbali [[g’oluguudo lwa Kampala-Entebbe]]. Eddwaaliro lino lyaggulwawo mu Gwekkuminebiri 2018.<ref name="6R">{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=1 December 2018 |title=Prof. Ibingira builds Sh15b hospital, decries lack of government support |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1490560/prof-ibingira-builds-sh15b-hospital-decries-lack-govt-support |access-date=10 March 2019}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]]
* [[Philippa Ngaju Makabore]]
== Ebijuliziddwa ==
tl9b9mdxc13g1iva5x2p1fnmt9mzzht
John Maviiri
0
12040
65167
64125
2026-07-27T08:53:00Z
Judithamos
10087
Judithamos moved page [[Yokaana Maviiri]] to [[John Maviiri]]: Misspelled title
64125
wikitext
text/x-wiki
'''John Chrysostom Maviiri''' munnayuganda omukugu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Theologian mu by'eddiini,] [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Academic omuddukanya w'ebyensoma] [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Academic_administrator n'ebyenjigiriza] Yaliko [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Vice_Chancellor omumyuka wa cansala] owa [[Uganda Martyrs University|Yunivasite eya Uganda Martyrs]], ey'obwannannyini eyeegattira mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Roman_Catholicism_in_Uganda kkanisa ya bakatoliki mu Uganda]. Yayingira offiisi mu gw'olubereberye mu 2015 n’awummula mu 2021, n’adda mu bigere bya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Olweny Pulofeesa Charles Olweny], eyawummula.<ref name="Graduate">{{Cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=14 November 2014 |title=1,700 Graduate at Nkozi |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/1-700-graduate-at-Nkozi/-/688334/2521606/-/y8012f/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203000545/http://www.monitor.co.ug/News/National/1-700-graduate-at-Nkozi/-/688334/2521606/-/y8012f/-/index.html |archive-date=3 February 2015 |access-date=2 February 2015}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Alina [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Diploma_in_Theology Dipuloma mu by’eddiini,] gyeyafuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Era alina diguli ya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Diploma_in_Theology Licentiate mu Dogmatic Theology] ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Dogmatic_Theology Doctorate mu Dogmatic Theology], byombi bye yafuna okuva mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Pontifical_Urban_University Pontifical Urban University], e [[Rome|Roma]], Italy. Ng’oggyeeko ekyo, alina Dipulooma endala mu by’eddiini okuva mu [[:en:Ggaba_National_Major_Seminary|Ggaba National Major Seminary]] ne Dipuloma mu by’obufirosoofo, gye yafuna mu Alokolum Seminary e [[Gulu]], Uganda.<ref name="Professor">{{Cite web |date=23 November 2014 |title=Professor John Chrysostom Maviiri Appointed Vice Chancellor Uganda Martyrs University |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-chrysostom-maviiri-appointed-vice-chancellor-uganda-martyrs-university/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref>
== Emirimu gye ==
Maviiri yatandika omulimu gw’obusomesa mu mwaka gwa 1987 mu St. Mbaaga Seminary e Ggaba, Uganda,<ref>{{Cite web |title=List of Major Catholic Seminaries in Uganda |url=http://www.hereintown.com/tororo/seminaries.html |access-date=3 February 2015 |website=Hereintown.com |publisher=The Archdiocese of Tororo}}</ref> ng’asomesa eyo okutuusa mu 1991. Okuva mu mwaka gwa 1995 okutuuka mu 2002, yaweereza ng’omusomesa, oluvannyuma nafuuka omusomesa omukulu era omuyambi mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Catholic_University_of_Eastern_Africa Yunivasity y'abakatoliki mu buvanjuba bwa Afirika,] mu kitongole ky'ebyeddini. Okuva mu mwaka gwa 2002 okutuuka mu 2011, yaweereza ng’omumyuka wa [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Vice_Chancellor cansala] owa yunivasite y’Abakatuliki mu buvanjuba bwa Afirika.<ref name="Professor">{{Cite web |date=23 November 2014 |title=Professor John Chrysostom Maviiri Appointed Vice Chancellor Uganda Martyrs University |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-chrysostom-maviiri-appointed-vice-chancellor-uganda-martyrs-university/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref> Nga 14 ogw'olubereberye mu 2015, yakwata offiisi y’omumyuka wa kansala mu Uganda Martyrs University mu butongole n’awummula mu 2021 okussa essira ku mulimu gw’obusumba mu bulabirizi bw’e Lugazi.<ref>{{Cite web |date=18 January 2015 |title=Professor John Maviiri Takes Over As Uganda Martyrs University Vice Chancellor |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-maviiri-takes-over-as-uganda-martyrs-university-vice-chancellor/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
nfhv7dbu4zac5r2tckyfzzan6qch54z
65187
65167
2026-07-27T09:17:29Z
Judithamos
10087
Nterezeza mu kiwandiiko
65187
wikitext
text/x-wiki
'''John Chrysostom Maviiri''' Munnayuganda [[omukugu mu by'eddiini,]] [[Omuddukanya w'ebyensoma|omuddukanya w'ebyenjigiriza]]
{{Databox}}
. Yaliko omumyuka wa cansala owa [[Uganda Martyrs University|Yunivasite eya Uganda Martyrs]], ey'obwannannyini eyeegattira mu [[kkanisa ya bakatoliki mu Uganda.]]Yayingira offiisi mu Gw'olubereberye mu 2015 n’awummula mu 2021, n’adda mu bigere bya Polofeesa [[Charles Olweny]], eyawummula.<ref name="Graduate">{{Cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=14 November 2014 |title=1,700 Graduate at Nkozi |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/1-700-graduate-at-Nkozi/-/688334/2521606/-/y8012f/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203000545/http://www.monitor.co.ug/News/National/1-700-graduate-at-Nkozi/-/688334/2521606/-/y8012f/-/index.html |archive-date=3 February 2015 |access-date=2 February 2015}}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma ==
Alina [[Dipuloma mu by’eddiini,]] gyeyafuna mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]], yunivaasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Era alina diguli ya [[Licentiate mu Dogmatic Theology]] ne [[Doctorate mu Dogmatic Theology]], byombi bye yafuna okuva mu [[Pontifical Urban University]], e [[Rome|Roma]], Italy. Ng’oggyeeko ekyo, alina Dipulooma endala mu by’eddiini okuva mu [[:en:Ggaba_National_Major_Seminary|Ggaba National Major Seminary]] ne Dipuloma mu by’obufirosoofo, gye yafuna mu Alokolum Seminary e [[Gulu]], Uganda.<ref name="Professor">{{Cite web |date=23 November 2014 |title=Professor John Chrysostom Maviiri Appointed Vice Chancellor Uganda Martyrs University |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-chrysostom-maviiri-appointed-vice-chancellor-uganda-martyrs-university/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref>
== Emirimu gye ==
Maviiri yatandika omulimu gw’obusomesa mu 1987 mu St. Mbaaga Seminary e Ggaba, Uganda,<ref>{{Cite web |title=List of Major Catholic Seminaries in Uganda |url=http://www.hereintown.com/tororo/seminaries.html |access-date=3 February 2015 |website=Hereintown.com |publisher=The Archdiocese of Tororo}}</ref> ng’asomesa eyo okutuusa mu 1991. Okuva mu 1995 okutuuka mu 2002, yaweereza nga Kakensa, oluvannyuma nafuuka Sekakensa era omuyambi wa polofeesa mu [[Yunivaasite y'abakatoliki mu buvanjuba bwa Afirika]], mu kitongole ky'ebyeddini. Okuva mu 2002 okutuuka mu 2011, yaweereza ng’omumyuka wa cansala owa yunivaasite y’Abakatuliki mu buvanjuba bwa Afirika.<ref name="Professor">{{Cite web |date=23 November 2014 |title=Professor John Chrysostom Maviiri Appointed Vice Chancellor Uganda Martyrs University |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-chrysostom-maviiri-appointed-vice-chancellor-uganda-martyrs-university/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref> Nga 14 Ogw'olubereberye mu 2015, yakwata offiisi y’omumyuka wa cansala mu Uganda Martyrs University mu butongole n’awummula mu 2021 okussa essira ku mulimu gw’obusumba mu bulabirizi bw’e Lugazi.<ref>{{Cite web |date=18 January 2015 |title=Professor John Maviiri Takes Over As Uganda Martyrs University Vice Chancellor |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-maviiri-takes-over-as-uganda-martyrs-university-vice-chancellor/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
08enfr3d8v1cvrfcfbkcucutzgi065p
65197
65187
2026-07-27T09:21:46Z
Judithamos
10087
Ngasseko databox
65197
wikitext
text/x-wiki
'''John Chrysostom Maviiri''' Munnayuganda [[omukugu mu by'eddiini,]] [[Omuddukanya w'ebyensoma|omuddukanya w'ebyenjigiriza]].Yaliko omumyuka wa cansala owa [[Uganda Martyrs University|Yunivasite eya Uganda Martyrs]], ey'obwannannyini eyeegattira mu [[kkanisa ya bakatoliki mu Uganda.]]Yayingira offiisi mu Gw'olubereberye mu 2015 n’awummula mu 2021, n’adda mu bigere bya Polofeesa [[Charles Olweny]], eyawummula.<ref name="Graduate">{{Cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=14 November 2014 |title=1,700 Graduate at Nkozi |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/1-700-graduate-at-Nkozi/-/688334/2521606/-/y8012f/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150203000545/http://www.monitor.co.ug/News/National/1-700-graduate-at-Nkozi/-/688334/2521606/-/y8012f/-/index.html |archive-date=3 February 2015 |access-date=2 February 2015}}</ref>
{{Databox}}
== Obuvo bwe n’okusoma ==
Alina [[Dipuloma mu by’eddiini,]] gyeyafuna mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]], yunivaasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Era alina diguli ya [[Licentiate mu Dogmatic Theology]] ne [[Doctorate mu Dogmatic Theology]], byombi bye yafuna okuva mu [[Pontifical Urban University]], e [[Rome|Roma]], Italy. Ng’oggyeeko ekyo, alina Dipulooma endala mu by’eddiini okuva mu [[:en:Ggaba_National_Major_Seminary|Ggaba National Major Seminary]] ne Dipuloma mu by’obufirosoofo, gye yafuna mu Alokolum Seminary e [[Gulu]], Uganda.<ref name="Professor">{{Cite web |date=23 November 2014 |title=Professor John Chrysostom Maviiri Appointed Vice Chancellor Uganda Martyrs University |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-chrysostom-maviiri-appointed-vice-chancellor-uganda-martyrs-university/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref>
== Emirimu gye ==
Maviiri yatandika omulimu gw’obusomesa mu 1987 mu St. Mbaaga Seminary e Ggaba, Uganda,<ref>{{Cite web |title=List of Major Catholic Seminaries in Uganda |url=http://www.hereintown.com/tororo/seminaries.html |access-date=3 February 2015 |website=Hereintown.com |publisher=The Archdiocese of Tororo}}</ref> ng’asomesa eyo okutuusa mu 1991. Okuva mu 1995 okutuuka mu 2002, yaweereza nga Kakensa, oluvannyuma nafuuka Sekakensa era omuyambi wa polofeesa mu [[Yunivaasite y'abakatoliki mu buvanjuba bwa Afirika]], mu kitongole ky'ebyeddini. Okuva mu 2002 okutuuka mu 2011, yaweereza ng’omumyuka wa cansala owa yunivaasite y’Abakatuliki mu buvanjuba bwa Afirika.<ref name="Professor">{{Cite web |date=23 November 2014 |title=Professor John Chrysostom Maviiri Appointed Vice Chancellor Uganda Martyrs University |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-chrysostom-maviiri-appointed-vice-chancellor-uganda-martyrs-university/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref> Nga 14 Ogw'olubereberye mu 2015, yakwata offiisi y’omumyuka wa cansala mu Uganda Martyrs University mu butongole n’awummula mu 2021 okussa essira ku mulimu gw’obusumba mu bulabirizi bw’e Lugazi.<ref>{{Cite web |date=18 January 2015 |title=Professor John Maviiri Takes Over As Uganda Martyrs University Vice Chancellor |url=http://www.campustimesug.com/professor-john-maviiri-takes-over-as-uganda-martyrs-university-vice-chancellor/ |access-date=3 February 2015 |website=Uganda Campus Times}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
bml6sel4imcltqot66sdtttjr673xn5
Lawrence Coreta Muganga
0
12051
65231
64122
2026-07-27T10:38:17Z
Judithamos
10087
Nterezeza mu kiwandiiko
65231
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite web |last=News |first=Flash UG |date=2021-11-20 |title=Dr Lawrence Muganga: Biography, Age, Family and Education of Victoria University VC |url=http://flashugnews.com/dr-lawrence-muganga-biography-age-family-education-victoria-university-vc/ |access-date=2023-05-29 |website=Flash Uganda Media |language=en-GB}}</ref> '''Lawrence Muganga''' Munnayuganda-Canada omukenkufu, omukugu mu kusomesa eby'enfuna bya digito, [[omuddukanya weby'ensoma]]<ref name="softpower">{{Cite web |date=2 September 2021 |title=Dr. Muganga who was Arrested Over Illegal Stay Has Ugandan Identity Card – SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/dr-muganga-who-was-arrested-over-illegal-stay-has-ugandan-identity-card/ |access-date=2021-09-08 |website=softpower.ug}}</ref><ref name="watchdoguganda">{{Cite web |date=3 September 2021 |title=Who is Dr Lawrence Muganga, Victoria University VC being accused of espionage, illegal stay in Uganda? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210903/120651/who-is-dr-lawrence-muganga-victoria-university-vc-being-accused-of-espionage-illegal-stay-in-uganda.html |access-date=2021-09-08 |website=Watchdog Uganda}}</ref><ref name="chimpreports">{{Cite web |date=22 December 2019 |title=Canadian Based Ugandan Professor Wants to Fix Uganda's Education System |url=https://chimpreports.com/canadian-based-ugandan-professor-wants-to-fix-ugandas-education-system/ |access-date=2021-09-08 |website=ChimpReports}}</ref> akola ng'omumyuka wa cansala owa [[Victoria University Uganda]].<ref name="auto">{{Cite web |date=24 January 2022 |title=10 creative and innovative teens across the country to receive scholarships |url=https://www.kfm.co.ug/news/10-creative-and-innovative-teens-across-the-country-to-receive-scholarships.html |access-date=28 September 2025 |archive-date=4 June 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230604031530/https://www.kfm.co.ug/news/10-creative-and-innovative-teens-across-the-country-to-receive-scholarships.html |url-status=dead }}</ref><ref name="campusbee">{{Cite web |date=3 September 2021 |title=Who is Dr Lawrence Muganga, Victoria University VC who was arrested for alleged espionage? |url=https://campusbee.ug/news/who-is-dr-lawrence-muganga-victoria-university-vc-who-was-arrested-for-alleged-espionage/ |access-date=2021-09-08 |website=Campus Bee}}</ref> [[Muwandiisi w'ekitabo|muwandiisi w'ebitabo]] " ''You can't Make Fish Climb Trees", "From chalk to Chatbots"'' awamu ne "Aunthetic University".<ref name="cbc">{{Cite web |title=Edmonton author signs $1.3M book deal in Africa |url=https://www.cbc.ca/news/canada/edmonton/lawrence-muganga-book-edmonton-africa-you-can-t-make-fish-climb-trees-1.5080500 |access-date=2021-09-08 |website=CBC News}}</ref><ref>{{Cite web |title=Muganga roots for new teaching style |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/285 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Instructors' Perceptions of Authentic Learning in the Pedagogical Approaches of Postsecondary Education in Sub-Saharan Africa: A Case for Uganda | Request PDF |url=https://www.researchgate.net/publication/328007082}}</ref><ref>{{Cite web |title=Straight Talk Africa | Overcoming Educational Malpractice through Authentic Learning – Special Guest Dr. Lawrence Muganga | Welcome to the Ugandan Diaspora News Online |url=https://www.ugandandiasporanews.com/2019/09/10/straight-talk-africa-overcoming-educational-malpractice-through-authentic-learning-special-guest-dr-lawrence-muganga/ |website=www.ugandandiasporanews.com |access-date=2025-09-28 |archive-date=2022-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221007040242/https://www.ugandandiasporanews.com/2019/09/10/straight-talk-africa-overcoming-educational-malpractice-through-authentic-learning-special-guest-dr-lawrence-muganga/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr. Lawrence Muganga, Edmonton, AB (2021) |url=https://www.schoolandcollegelistings.com/CA/Edmonton/1689274807825060/Dr.-Lawrence-Muganga |website=www.schoolandcollegelistings.com}}</ref><ref name="newtimes">{{Cite web |date=14 May 2013 |title=www.newtimes.co.rw/section/read/107173 |url=https://www.newtimes.co.rw/section/read/107173 |access-date=2021-09-08 |website=newtimes.co.rw}}</ref>
{{John Maviiri}}
== Obuvo bwe n’okusoma ==
Yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] era yakulira mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y'e Masaka]].<ref name="softpower" /> Yamaliriza siniya eyookuna ku ssekondale ya Mende Kalema n'e [[y'omukaaga]] ku St. Charles Lwanga Kasasa Secondary School mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y'e Masaka]]. Alina diguli esooka mu by’enfuna n'eyookubiri mu by'emikono mu by’okuddukanya enkola y’ebyenfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Uganda needs digital strategy for schools, universities |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/224 |website=New Vision}}</ref> Yatikkirwa n'ebbaluwa y'obusomesa mu by'enjigiriza ebya waggulu okuva mu [[Harvard University Cambridge]], [[Massachusetts.]] Alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza ng’akuguse mu by’enjigiriza by’abantu abakulu n’agattako PhD mu by’enjigiriza n’obukulembeze okuva mu [[yunivaasite y’e Alberta]] Canada.<ref name="watchdoguganda" /> Alina obutuuze bwa mirundi ebiri obwa Uganda ne Canada.<ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=https://vu.ac.ug/assets/docs/Dr.%20Lawrence%20Muganga.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20230218185501/https://vu.ac.ug/assets/docs/Dr.%20Lawrence%20Muganga.pdf |archive-date=2023-02-18}}</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]] mu 2002, Muganga yagenda e Rwanda n’akolera mu kitongole ky’omusolo ekya [[Rwanda Revenue Authority]] ng’o[[mubalirizi w’ebitabo by’omunda]](2003–2005). Yakola ng'omuddukannya wa pulojekiti mu Edmonton Multicultural Coalition, era yakola nga omuwabuzi mu nkola ya Gavumenti eya Alberta mu Canada. Muganga abaddeko mu bifo ebiwerako eby’obusomesa, okwebuuza n’eby’ekikugu mu [[Canada|Canada,]] [[Ethiopia]], [[Rwanda]], [[Finilandi|Finland]],[[Singapore]], [[Swiiden|Sweden]], [[Amerika|US]] ne [[:en:Solomon_Islands|Solomon Islands]] nga essira aliteeka ku kunoonyereza, okuteekateeka, okukola, okussa mu nkola, n’okwekenneenya enkola eziyamba mu nkulaakulana y’abantu n’okutumbula omutindo gw’obulamu eri abantu.<ref name="campusbee"/> Mu mwaka gwa 2020, yalondebwa nga omumyuka wa kansala omuggya mu [[Victoria University Uganda]].<ref name="theeastafrican">{{Cite web |date=6 September 2021 |title=Uganda releases academic accused of 'espionage' |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-releases-academic-accused-of-espionage--3539432 |access-date=2021-09-08 |website=The East African}}</ref><ref name="auto"/>
== Okunoonyereza ==
Ebyazuulibwa mu kunoonyereza kwe ku by’enjigiriza abifulumizza mu bitabo by’ebyenjigiriza n’ebitabo ebirala ebifulumizibwa banne.<ref>{{Cite web |date=22 December 2019 |title=Canadian Based Ugandan Professor Wants to Fix Uganda's Education System |url=https://chimpreports.com/canadian-based-ugandan-professor-wants-to-fix-ugandas-education-system/}}</ref><ref name="researchgate">{{Cite web |title=Lawrence MUGANGA | Vice Chancellor | Doctor of Philosophy (Ph.D) | Victoria University Kampala, Kampala |url=https://www.researchgate.net/profile/Lawrence-Muganga-3 |access-date=2021-09-08 |website=researchgate.net}}</ref><ref name="google">{{Cite web |title=Lawrence Muganga – Google Scholar |url=https://scholar.google.com/citations?user=thWiGiEAAAAJ&hl=en |access-date=2021-09-08 |website=scholar.google.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=4 September 2021 |title=Security free Dr Lawrence Muganga after 2 days in detention |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/security-free-dr-lawrence-muganga-after-2-days-in-detention-3537690 |website=NTV Uganda |access-date=28 September 2025 |archive-date=29 May 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230529102518/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/security-free-dr-lawrence-muganga-after-2-days-in-detention-3537690 |url-status=dead }}</ref>
== Okukkiriza ==
Mu 2019, Muganga yafulumya ekitabo kye yatuuma "You Can't Make Fish Climb Trees" era n'awangula ensimbi za doola emu n'ekitundu okuva mu kitongole kya Bill ne Melinda Gates Foundation.<ref name="chimpreports"/><ref name="cbc"/><ref>{{Cite web |date=16 September 2021 |title=Man who sold rabbits as a child to pay school fees rises to university VC |url=https://www.legit.ng/1434429-man-who-sold-rabbits-a-child-pay-school-fees-rises-university-vice-chancellor-shares-inspiring-story.html |website=Legit.ng – Nigeria news.}}</ref>
== Enkaayana eziriwo ==
Nga 2 Ogwomwenda mu 2021, ab’ebyokwerinda ba Uganda ab’awamu baamukwata okuva mu ofiisi ye olw’obukessi n’okubeera mu ggwanga mu ngeri emenya amateeka kyokka oluvannyuma lw’ennaku 2 n’ayimbulwa nga tewali musango gwonna.<ref name="africanews">{{Cite web |date=3 September 2021 |title=Top Ugandan academic arrested for "espionage" |url=https://www.africanews.com/2021/09/03/top-ugandan-academic-arrested-for-espionage// |access-date=2021-09-08 |website=Africanews |archive-date=2021-09-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210908110915/https://www.africanews.com/2021/09/03/top-ugandan-academic-arrested-for-espionage// |url-status=dead }}</ref><ref name="nilepost">{{Cite web |date=4 September 2021 |title=Dr. Lawrence Muganga blasts security over unprofessionalism after release |url=https://nilepost.co.ug/2021/09/04/dr-lawrence-muganga-blasts-security-over-unprofessionalism-after-release/ |access-date=2021-09-08 |website=Nile Post}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Victoria University Cuts Tuition Fees for New Entrants :]]
* [[Muhoozi’s Rwanda mission]]
* [[Uganda: Victoria University Explains 'Bad Black' Ambassadorial Job]]
* [[10 creative and innovative teens across the country to receive scholarships]]
heclaq8qk5t73zr22y8oyl6dixus55m
BUL Jinja FC
0
12087
65186
54130
2026-07-27T09:16:08Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko laba ne
65186
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''BIDCO Uganda Limited Jinja Football Club''', era emannyikiddwa nga '''BUL Jinja FC''', kiraabu ya [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira]] mu [[Yuganda|Uganda]] okuva e [[Jinja]], mu bitundu By'obuvanjuba bw'eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ssenoga |first=Shafik |date=7 April 2018 |title=BUL FC suspend head coach Kisala |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1475077/bul-fc-suspend-head-coach-kisala |access-date=22 February 2018}}</ref> Kiraabu eno edukanyizibwa kampuni ya BIDCO Uganda Limited esinganibwa e Jinja. <ref name="2R">{{Cite web |last=FUFA |date=12 March 2015 |title=FUFA Acquires New Partner Bidco Uganda |url=http://www.fufa.co.ug/marketing-sponsorship-fufa-acquires-new-partner-bidco-uganda/ |access-date=22 June 2018 |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]] (FUFA)}}</ref> Bazannyira mu kibinja ky'oku ntikko eky'omupiira gwa Uganda,ekimannyikiddwa nga Uganda Premier League ng'era bakyaliza emipiira gyabwe ku kisaawe ya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] Technical Centre e kisinganibwa e Njeru<ref name="3R">{{Cite web |last=Mugooda |first=Bruno |date=5 May 2018 |title=BUL FC survive relegation |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1476996/bul-fc-survive-relegation |access-date=22 June 2018}}</ref>
== Ebibakwatako ==
Kiraabu yatandikibwaawo mu 2006-2007 <ref>{{Cite web |title=About Club |url=https://bulfc.co.ug/about-club/ |access-date=2022-10-16 |website=BUL FC {{!}} Official Website |language=en-US |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016012146/https://bulfc.co.ug/about-club/ |url-status=dead }}</ref> ng’empaka z’ebitongole eza Bidco Co. n’ekigendererwa ky’obuvunaanyizibwa bw’ebitongole mu mbeera z’abantu okutunda n’okutumbuula eby'amaguzi bya kampuni ya Bidco, mwe baayita okukulaakulanya ekirowoozo ky’okwegatta ku liigi ezikwatagana ne [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Fufa]].
Ttiimu eno yazannyira mu liigi ya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] omulundi ogwasooka mu 2011 n'emalira mu kifo kya 13 ku ttiimu 16 ezaali mu liigi sizoni eyo.<ref>{{Cite web |title=History of BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/history-of-bul-fc/ |access-date=2022-12-03 |website=BUL FC {{!}} Official Website |language=en-US |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203073904/https://bulfc.co.ug/history-of-bul-fc/ |url-status=dead }}</ref>
== Byebawangudde ==
* Bul FC yawangula ekikopo kya liigi y'e kibinja y'e Jinja esooka mu 2007-2008.
* Ttiimu ya BUL FC ey'abato yatikkirwa engule y'obwakyampiyoni <ref>{{Cite web |date=2019-06-29 |title=FUFA Juniors League: BUL FC JT Crowned 2018/2019 Champions |url=https://fufa.co.ug/fufa-juniors-league-bul-fc-jt-crowned-2018-2019-champions/ |access-date=2022-10-16 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> mu liigi ya FUFA Juniors League mu sizoni ya 2018 - 2019.
* Bul FC yawangula [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers Soccer Club]] okusitukira mu kikopo kya Stanbic Uganda cup ekya 2021 - 2022 <ref>{{Cite web |date=2022-06-12 |title=BUL defeats Vipers to win 2021/22 Stanbic Uganda Cup |url=https://fufa.co.ug/bul-defeats-vipers-to-win-2021-22-stanbic-uganda-cup/ |access-date=2022-10-16 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
* Kiraabu eno yasooka kuzannya mu mpaka za ezeetabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika: gyebakiika omulundi ogwaali gusooka mu 2022 mu mpaka za CAF confederations cup ez'okusunsula nga battunka <ref>{{Cite web |date=2022-09-09 |title=CAF CC MATCH PREVIEW: BUL VS FUTURE FC. |url=https://bulfc.co.ug/caf-cc-match-preview-bul-vs-future-fc/ |access-date=2022-10-16 |website=BUL FC {{!}} Official Website |language=en-US |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016021256/https://bulfc.co.ug/caf-cc-match-preview-bul-vs-future-fc/ |url-status=dead }}</ref> ne Future FC ey'e Misiri.
== Abagidukanya ==
Abaali baddukanya kiraabu eno mu kusooka baali bakulemberwa nga Rupesh ne Rao Kodey eyali omuwanika wa kampuni era akulira ba maneja abaali baagala ennyo [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]]. Abadukanya kiraabu eno ensangi zino kuliko badayirekita, Sankha Chatterjee ne Matthew Kok, ssentebe Ronald Barente, omumyuka wa ssentebe Martin Ocitti, Akulira Eby'emirimu Joseph Mutaka ne maneja wa ttiimu Alex Isabirye.
== Ekisaawe ==
Mu kiseera kino ttiimu eno ezannyira mu kisaawe kya Kakindu Municipal Stadium ekituuza abawagizi 1,000, kye bagabana ne kiraabu endala ey’omupiira emanyikiddwa nga ''Jinja Municipal Council Football Club''. <ref name="4R">{{Cite web |last=Bbosa |first=Denis |date=26 April 2016 |title=Kakindu Stadium in ownership controversy |url=http://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/-Kakindu-stadium-in-ownership-controversy/690266-3179620-hwvulh/index.html |access-date=22 June 2018}}</ref>
== Abatendesi ==
Omutendesi omukulu mu sizoni ya Uganda Premier League 2020/2021 yali Arthur Kyesimira, <ref>{{Cite web |date=27 January 2020 |title=BUL FC appoints Arthur Kyesimira as head coach |url=https://www.pmldaily.com/sports/2020/01/bul-fc-appoints-arthur-kyesimira-as-head-coach.html}}</ref> mu kiseera ekimu eyali muzannyi eyayita nga kuluda lwa kkono mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]], emannyikiddwa nga ''[[Uganda Cranes]]''. <ref name="5R">{{Cite web |last=Airtel Uganda |date=4 May 2018 |title=Coach Kefa Kisala proud of BUL's fighting spirit |url=http://airtelfootball.ug/2018/05/04/coach-kefa-kisala-proud-of-buls-fighting-spirit/ |access-date=22 June 2018 |publisher=[[Airtel Uganda]]}}</ref> Abatendesi ba ttiimu abalala kuliko; Peter Onen (omumyuuka w'omutendesi), David Kiwanuka (omutendesi), ne Bright Dhaira (omutendesi w'abakwasi ba ggoolo).<ref name="5R" />
== Empaka ==
* BUL FC yeetaba mu mpaka z'okusunsula mu mpaka z'abaali bagenda okwetaba mu za CAF confederations cup eza 2022, bwe yakubwa Future FC ey'e [[Misiri]].
* Mu kiseera kino kiraabu eno yeetaba mu liigi ya Uganda eyawagulu eya 2025–2026.<ref>{{Cite web |title=Table |url=https://upl.co.ug/table/ |access-date=2022-10-16 |website=UPL: The Only League That Matters |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
* [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]]
* [[Alex Isabirye Musongola|Alex Isabirye]]
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [[:en:Template:Official_website|Official website]]
{{Ugandan Premier League}}
o58ygmspwgwjgzd0hrlz21kjxnh5o3j
65189
65186
2026-07-27T09:17:56Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
65189
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''BIDCO Uganda Limited Jinja Football Club''', era emannyikiddwa nga '''BUL Jinja FC''', kiraabu ya [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira]] mu [[Yuganda|Uganda]] okuva e [[Jinja]], mu bitundu By'obuvanjuba bw'eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=Ssenoga |first=Shafik |date=7 April 2018 |title=BUL FC suspend head coach Kisala |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1475077/bul-fc-suspend-head-coach-kisala |access-date=22 February 2018}}</ref> Kiraabu eno edukanyizibwa kampuni ya BIDCO Uganda Limited esinganibwa e Jinja. <ref name="2R">{{Cite web |last=FUFA |date=12 March 2015 |title=FUFA Acquires New Partner Bidco Uganda |url=http://www.fufa.co.ug/marketing-sponsorship-fufa-acquires-new-partner-bidco-uganda/ |access-date=22 June 2018 |publisher=[[Federation of Uganda Football Associations]] (FUFA)}}</ref> Bazannyira mu kibinja ky'oku ntikko eky'omupiira gwa Uganda,ekimannyikiddwa nga Uganda Premier League ng'era bakyaliza emipiira gyabwe ku kisaawe ya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] Technical Centre e kisinganibwa e Njeru<ref name="3R">{{Cite web |last=Mugooda |first=Bruno |date=5 May 2018 |title=BUL FC survive relegation |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1476996/bul-fc-survive-relegation |access-date=22 June 2018}}</ref>
== Ebibakwatako ==
Kiraabu yatandikibwaawo mu 2006-2007 <ref>{{Cite web |title=About Club |url=https://bulfc.co.ug/about-club/ |access-date=2022-10-16 |website=BUL FC {{!}} Official Website |language=en-US |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016012146/https://bulfc.co.ug/about-club/ |url-status=dead }}</ref> ng’empaka z’ebitongole eza Bidco Co. n’ekigendererwa ky’obuvunaanyizibwa bw’ebitongole mu mbeera z’abantu okutunda n’okutumbuula eby'amaguzi bya kampuni ya Bidco, mwe baayita okukulaakulanya ekirowoozo ky’okwegatta ku liigi ezikwatagana ne [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Fufa]].
Ttiimu eno yazannyira mu liigi ya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] omulundi ogwasooka mu 2011 n'emalira mu kifo kya 13 ku ttiimu 16 ezaali mu liigi sizoni eyo.<ref>{{Cite web |title=History of BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/history-of-bul-fc/ |access-date=2022-12-03 |website=BUL FC {{!}} Official Website |language=en-US |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203073904/https://bulfc.co.ug/history-of-bul-fc/ |url-status=dead }}</ref>
== Byebawangudde ==
* Bul FC yawangula ekikopo kya liigi y'e kibinja y'e Jinja esooka mu 2007-2008.
* Ttiimu ya BUL FC ey'abato yatikkirwa engule y'obwakyampiyoni <ref>{{Cite web |date=2019-06-29 |title=FUFA Juniors League: BUL FC JT Crowned 2018/2019 Champions |url=https://fufa.co.ug/fufa-juniors-league-bul-fc-jt-crowned-2018-2019-champions/ |access-date=2022-10-16 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref> mu liigi ya FUFA Juniors League mu sizoni ya 2018 - 2019.
* Bul FC yawangula [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers Soccer Club]] okusitukira mu kikopo kya Stanbic Uganda cup ekya 2021 - 2022 <ref>{{Cite web |date=2022-06-12 |title=BUL defeats Vipers to win 2021/22 Stanbic Uganda Cup |url=https://fufa.co.ug/bul-defeats-vipers-to-win-2021-22-stanbic-uganda-cup/ |access-date=2022-10-16 |website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations |language=en-US}}</ref>
* Kiraabu eno yasooka kuzannya mu mpaka za ezeetabibwamu amawanga g'okulukalu lwa Afrika: gyebakiika omulundi ogwaali gusooka mu 2022 mu mpaka za CAF confederations cup ez'okusunsula nga battunka <ref>{{Cite web |date=2022-09-09 |title=CAF CC MATCH PREVIEW: BUL VS FUTURE FC. |url=https://bulfc.co.ug/caf-cc-match-preview-bul-vs-future-fc/ |access-date=2022-10-16 |website=BUL FC {{!}} Official Website |language=en-US |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016021256/https://bulfc.co.ug/caf-cc-match-preview-bul-vs-future-fc/ |url-status=dead }}</ref> ne Future FC ey'e Misiri.
== Abagidukanya ==
Abaali baddukanya kiraabu eno mu kusooka baali bakulemberwa nga Rupesh ne Rao Kodey eyali omuwanika wa kampuni era akulira ba maneja abaali baagala ennyo [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]]. Abadukanya kiraabu eno ensangi zino kuliko badayirekita, Sankha Chatterjee ne Matthew Kok, ssentebe Ronald Barente, omumyuka wa ssentebe Martin Ocitti, Akulira Eby'emirimu Joseph Mutaka ne maneja wa ttiimu Alex Isabirye.
== Ekisaawe ==
Mu kiseera kino ttiimu eno ezannyira mu kisaawe kya Kakindu Municipal Stadium ekituuza abawagizi 1,000, kye bagabana ne kiraabu endala ey’omupiira emanyikiddwa nga ''Jinja Municipal Council Football Club''. <ref name="4R">{{Cite web |last=Bbosa |first=Denis |date=26 April 2016 |title=Kakindu Stadium in ownership controversy |url=http://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/-Kakindu-stadium-in-ownership-controversy/690266-3179620-hwvulh/index.html |access-date=22 June 2018}}</ref>
== Abatendesi ==
Omutendesi omukulu mu sizoni ya Uganda Premier League 2020/2021 yali Arthur Kyesimira, <ref>{{Cite web |date=27 January 2020 |title=BUL FC appoints Arthur Kyesimira as head coach |url=https://www.pmldaily.com/sports/2020/01/bul-fc-appoints-arthur-kyesimira-as-head-coach.html}}</ref> mu kiseera ekimu eyali muzannyi eyayita nga kuluda lwa kkono mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga ey'omupiira eya Uganda]], emannyikiddwa nga ''[[Uganda Cranes]]''. <ref name="5R">{{Cite web |last=Airtel Uganda |date=4 May 2018 |title=Coach Kefa Kisala proud of BUL's fighting spirit |url=http://airtelfootball.ug/2018/05/04/coach-kefa-kisala-proud-of-buls-fighting-spirit/ |access-date=22 June 2018 |publisher=[[Airtel Uganda]]}}</ref> Abatendesi ba ttiimu abalala kuliko; Peter Onen (omumyuuka w'omutendesi), David Kiwanuka (omutendesi), ne Bright Dhaira (omutendesi w'abakwasi ba ggoolo).<ref name="5R" />
== Empaka ==
* BUL FC yeetaba mu mpaka z'okusunsula mu mpaka z'abaali bagenda okwetaba mu za CAF confederations cup eza 2022, bwe yakubwa Future FC ey'e [[Misiri]].
* Mu kiseera kino kiraabu eno yeetaba mu liigi ya Uganda eyawagulu eya 2025–2026.<ref>{{Cite web |title=Table |url=https://upl.co.ug/table/ |access-date=2022-10-16 |website=UPL: The Only League That Matters |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]
* [[Kilaabu ya SC Villa|SC Villa]]
* [[Alex Isabirye Musongola|Alex Isabirye]]
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [[:en:Template:Official_website|Official website]]
{{Ugandan Premier League}}
[[Category:Kiraabu z'omupiira gw'ebigere mu Uganda]]
[[Category:Omupiira mu Uganda]]
[[Category:Kiraabu ezikolagana n'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira mu Uganda]]
pxobwr3f1whtcboncflk4p09auhozkh
Wilberforce Kisamba Mugerwa
0
12471
65151
64542
2026-07-27T07:32:54Z
Judithamos
10087
Nterezeza mu kiwandiiko
65151
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Wilberforce Kisamba Mugerwa''', era '''Wilberforce Kisamba - Mugerwa''', (yazaalibwa nga 5 Ogwomusanvu 1945 - 7 Ogwolubereberye 2021) yali Munnayuganda [[Agricultural economist|omukugu mu by’enfuna by'eby'obulimi]], munnabyabufuzi era omukugu mu by'ensoma, eyaweereza nga ssentebe w’ekitongole kya Uganda Microfinance Support Center, kkampuni ya gavumenti eyatandikibwawo mu 2001, eddukanya enteekateeka z’okuwola ssente entonotono mu Uganda. Enteekateeka zino ziteekebwamu ssente [[African Development Bank]], [[Islamic Development Bank]], ne [[gavumenti ya Uganda]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Tajuba |first=Paul |date=21 February 2018 |title=Kisamba-Mugerwa appointed Microfinance Support Centre boss |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kisamba-Mugerwa-appointed-Microfinance-Support-Centre-boss/688334-4314626-format-xhtml-itmg5i/index.html |access-date=6 April 2019}}</ref> Yaweereza nga ssentebe w'ekitongole ekiteesiteesi ekya [[National Planning Authority of Uganda]] okumala emyaka kkumi wakati wa 2008 ne 2018.<ref name="1R" /><ref name="2R">{{Cite web |last=Kwesiga |first=Pascal |last2=Nakandi |first2=Subaiha |date=15 August 2018 |title=Outgoing NPA Chairman Mugerwa Hands Over Office |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483601/outgoing-npa-chair-mugerwa-hands-office |access-date=6 April 2019}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Mugerwa yazaalibwa nga 5 Ogwomusanvu 1945, mu ssaza ly’e Bamunanika, mu [[Disitulikiti y’e Luwero]], mu [[Central Region, https://lg.wikipedia.org/wiki/Central Region, Uganda|Buganda]]. Yasomera Muyembe Tree Nursery School e Bamunanika, nadda Wampeewo Junior Primary School. Oluvannyuma yakyusibwa n’agenda ku Mukono Bishop’s Senior Secondary School gye yamalira emisomo gye egya siniya eyookuna. Oluvannyuma yamaliriza emisomo gye egya siniya eyoomukaga ku Kololo High school e [[Kololo|Kololo,]] Kampala, n’atikkirwa ne dipulooma.<ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
Mu 1968 Mugerwa yayingira Makerere College kati nga ye [[:en:Makerere_University|Makerere yunivaasite]] eya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Yalonda okusoma ekitundu [[Agricultural economics|ky'ebyenfuna by'eby'obulimi]]. Yafuna diguli esooka eya sayansi, n’ eyookubiri mu ssomo lya sayansi. Oluvannyuma yaweebwa diguli eyookusatu mu ssomo lye limu, nga nayo eva Makerere.<ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lwa diguli esooka, Mugerwa yeegatta ku bakozi ba [[gavumenti]] mu [[Uganda|Uganda.]] Yaweereza ng’omukungu omukulu mu by’obulimi mu buvanjuba bwa Mengo n'e bugwanjuba bwa Uganda, okutandika mu 1971 . Oluvannyuma yakuzibwa n’afuulibwa omukugu omukulu muby'enfuna by'ebyobulimi mu ssaza lyonna.<ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
Mu 1980, yayingira eby'obufuzi bya Uganda eby’okulonda, n’aweerezayo okutuusa lwe yalekulira mu 2004, bwe yakkiriza omulimu gwa Dayirekita w’ekitongole eky’ensi yonna ekya [[International Food Policy Research Institute]](IFPRI), International Service for National Agricultural Research (ISNAR), ekisangibwa mu [[Addis Ababa]], [[Ethiopia]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Chris |last2=Wasike |first2=Alfred |date=15 July 2004 |title=Uganda: Kisamba Mugerwa to Step Down |url=https://allafrica.com/stories/200407150108.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
Mu 2008, yalondebwa okuba Ssentebe w’ekitongole ekya [[National Planning Authority of Uganda]], ekifo kyeyakuuma okumala emyaka kkumi egyaddirira. Bwe yali eyo, yavunaanyizibwa ku kuteekawo enteekateeka ya Uganda Vision 2040 n’enteekateeka bbiri eza National Development Plans, (NDP I ne NDP II).<ref name="5R">{{Cite web |last=Bwambale |first=Taddeo |date=11 August 2018 |title=Kisamba Mugerwa Ends Term As Planning Authority Boss |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483311/kisamba-mugerwa-term-planning-authority-boss |access-date=7 April 2019}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu 1980, Mugerwa yavuganya ku bubaka bwa paalamenti, ku tiketi y’ebyobufuzi eya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]], okukiikirira bukiikaddyo bw'ebuvanjuba bwa Luweero. Empaka ezo yaziwangula, wadde nga yakubwa amasasi mu mukono mu lumu ku nkungaana ze eza kampeyini. Yaweereza ekisanja kye(okuva 1980–1985). Kisamba Mugerwa yakola bulungi nga ssentebe wa LC 5 eyasooka okulondebwa ku [[Disitulikiti y’e Luweero]], ekibiina kya National Resistance Movement bwe kyatwala gavumenti mu 1986,(1986–1991). Olwo n'alondebwa [[ng'omubaka wa Paalamenti]] ng'akiikirira essaza lya Bamunanika, okutandika mu 1991.<ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
Mu bbanga ly'emyaka 13 okuva 1991 okutuuka 2004, Kisamba Mugerwa yaweereza ng'omubaka wa [[kabineti ya Uganda,]] ku mitendera egy'enjawulo, omuli Minisita atalina Portfolio mu ofiisi ya Ssaabaminisita, Minisita w'eggwanga ow'ebyensimbi n'okuteekateeka ebyenfuna, era ne Minisita w'ebyobulimi, amakolero g'ebisolo, n'obuvubi. Yalekulira ku ky'okutwala omulimu gw'ensi yonna ebweru wa Uganda mu 2004.<ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mugerwa yaliko omuyambi omukugu mukunonyereza mukitongole kya [[:en:Makerere_Institute_of_Social_Research|Makerere Institute of Social Research]], ku yunivaasite e Makerere, mu Kampala. We yafiira nga ye Cansala wa [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]], ey’obwannannyini ey’Abakulistaayo ng’esangibwa mu Disitulikiti y’e Luweero; ey’ewaabwe. Yalina ffaamu y’ebyobulimi n'eby’obusuubuzi(ebirime n’ebisolo by’awaka) ku kyalo Kikonda, gombolola ye Bamunanika mu Disitulikiti y’e Luweero, mu kitundu kya [[:en:Buganda|Buganda]] ekiri mu Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Tajuba |first=Paul |date=21 February 2018 |title=Kisamba-Mugerwa appointed Microfinance Support Centre boss |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kisamba-Mugerwa-appointed-Microfinance-Support-Centre-boss/688334-4314626-format-xhtml-itmg5i/index.html |access-date=6 April 2019}}</ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
== Okufa ==
Mugerwa yafa olw'ebizibu ebyava mu [[:en:COVID-19|COVID-19]] mu [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|ddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]] nga 7 Ogwolubereberye mu 2021, mu kiseera [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|kyekirwadde kya COVID-19 mu Uganda]].<ref>{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=8 January 2021 |title=Luweero mourns former minister Kisamba Mugerwa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/luweero-mourns-former-minister-kisamba-mugerwa-3250784 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Etukuri |first=Charles |date=7 January 2021 |title=Former minister Kisamba Mugerwa succumbs to COVID-19 |url=https://www.newvision.co.ug/news/1537336/former-minister-kisamba-mugerwa-succumbs-covid-19 |website=[[New Vision (newspaper)|New Vision]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Etukuri |first=Charles |date=7 January 2021 |title=Kisamba Mugerwa died before receiving award for his book |url=https://www.newvision.co.ug/news/1537353/kisamba-mugerwa-died-receiving-award-book |website=[[New Vision (newspaper)|New Vision]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda]] – Kabineeti ya Uganda
* [[Palamenti ya Uganda]]
* [[Luweero Triangle]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://mulengeranews.com/npa-sees-off-kisamba-mugerwa-in-style/ NPA Elabye Kisamba Mugerwa Mu Sitayiro] Nga 13 ogwomunaana 2018.
* [https://www.softpower.ug/poor-fiscal-discipline-and-prioritization-affecting-ugandas-growth-kisamba-mugerwa/ Empisa Embi Ensimbi N’okukulembeza Ebikosa Enkula Ya Uganda – Kisamba Mugerwa] Okuva nga 21 ogwomusanvu mu 2018.
r0jqgewb8n4ovhro6pkakx8whydz8cb
User talk:ESTHER NAKITENDE
3
12647
65089
45665
2026-07-26T15:47:42Z
Solomon Suubi
6901
/* Akatundu Labe ne n'okutereeza mu biwandiiko */ new section
65089
wikitext
text/x-wiki
== Ensali ? ==
Hello, in the sentence "Esangibwa mu masserengeta ga Africa era egabana ensali ne Zambia mu mambuka, Zimbabwe mubuvanjuba ate ne South Africa mu bukiika", we understand that "ensali" means "border"... But we thought ensali is a type of fruit (Eriobotrya japonica). Does "ensali" have both meanings ? In Luganda Wikipedia, we see the word "ensalo" used for "border" usually. [[User:Liotier|Liotier]] ([[User talk:Liotier|talk]]) 22:03, 12 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC)
:thank you for the correction [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:00, 13 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC)
== Akatundu Labe ne n'okutereeza mu biwandiiko ==
Akatundu kano kalina okututuusa ku biwandiiko ebifaanana nga ekiwandiiko ekisomebwa. N'olwekyo byonna ebiteekebwa mu katundu kano birina okuba n'obuyungo obututuusa ku biwandiiko ebyo ku lg.wiki. Mu kiwandiiko kyewakozeeko ekya [[Amaggunju]], baateeka Baganda music wansi wa Laba ne naye tebassaako buyungo obututuusa ku kiwandiiko ekyogera ku Baganda music. Tereeza ensonga eyo.
Ggyamu amabanga agateetaagisa okugeza oluvannyuma lw'akawummuze n'akasirisa ne wakati w'ebijuliziddwa okugeza <ref name=":1">{{Cite web |title=Music & Dance in Buganda Culture – BEING AFRICAN |url=https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130170338/https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/ |archive-date=2023-11-30 |access-date=2024-01-23 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Thoughts |first=Angel's |date=2016-07-27 |title=WHEN UGANDANS DANCE |url=https://angelinahblog.wordpress.com/2016/07/27/when-ugandans-dance/ |access-date=2024-01-23 |website=AngeI'S THOUGHTS |language=en}}</ref> so ssi <ref name=":12">{{Cite web |title=Music & Dance in Buganda Culture – BEING AFRICAN |url=https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130170338/https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/ |archive-date=2023-11-30 |access-date=2024-01-23 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Thoughts |first=Angel's |date=2016-07-27 |title=WHEN UGANDANS DANCE |url=https://angelinahblog.wordpress.com/2016/07/27/when-ugandans-dance/ |access-date=2024-01-23 |website=AngeI'S THOUGHTS |language=en}}</ref>.
Ekigambo External links, tukivvunula nti "Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia" so ssi "Soma ebisingawo".
Weegendereze ebyo n'emubiwandiiko ebirala byokolako. Weebale nnyo. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 15:47, 26 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
2e57visq56xywfrskmbdr0ifgimtgyr
Template talk:Databox
11
13009
65195
49392
2026-07-27T09:20:20Z
Judithamos
10087
Judithamos moved page [[Template talk:Databox]] to [[Template talk:John Maviiri]]: Misspelled title
49392
wikitext
text/x-wiki
== Databox online survey - opportunity to share your thoughts about this Wikidata-powered Infobox ==
''I apologise for posting in English. Feel free to translate!''
Hello everyone, the ''Wikidata For Wikimedia Projects'' team worked on improving the Databox Template and Module earlier this year. We are now asking Wikimedians to answer a short survey about their experiences with Databox (a Wikidata-powered infobox for Wikipedia and other Wikimedia Projects), and would appreciate your input.<br>
The survey should take less than 10 minutes to answer.
Here is a [https://wikimedia.sslsurvey.de/Databox_Survey_2026-Q2 link to the survey]
Here you can find [[m:Wikidata_For_Wikimedia_Projects/Projects/Databox|more information about the changes made to Databox.]].
For any questions, please feel free to contact me on my [[m:User_talk:Danny_Benjafield_(WMDE)|meta user talk page]].
Thank you for your attention, [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 07:42, 24 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) on behalf of the [[d:Wikidata_For_Wikimedia_Projects|Wikidata For Wikimedia Projects]] team.
p.s. if this is not the right place to post a message on this wiki, I apologise. Please move it to the appropriate page, and if possible, ping me so I can record for future reference. Thank you!
<!-- Message sent by User:Danny Benjafield (WMDE)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Danny_Benjafield_(WMDE)/MassMessage_test_list&oldid=30446265 -->
== Databox online survey - opportunity to share your thoughts about this Wikidata-powered Infobox ==
''I apologise for posting in English. Feel free to translate!''
Hello everyone, the ''Wikidata For Wikimedia Projects'' team worked on improving the Databox Template and Module earlier this year. We are now asking Wikimedians to answer a short survey about their experiences with Databox (a Wikidata-powered infobox for Wikipedia and other Wikimedia Projects), and would appreciate your input. The survey should take ''less than 10 minutes to answer.''
Here is a '''[https://wikimedia.sslsurvey.de/Databox_Survey_2026-Q2 link to the survey]'''
Here you can find '''[[m:Wikidata_For_Wikimedia_Projects/Projects/Databox|more information about the changes made to Databox.]]'''.
For any questions, please feel free to contact me on my [[m:User_talk:Danny_Benjafield_(WMDE)|meta user talk page]]. Thank you for your attention, [[m:User:Danny_Benjafield_(WMDE)|User:Danny Benjafield (WMDE)]] on behalf of the [[d:Wikidata_For_Wikimedia_Projects|Wikidata For Wikimedia Projects]] team.
p.s. If this is not the right place to post a message on this wiki, I apologise. Please move it to the appropriate page, and if possible, ping me so I can record it for future reference. Thank you! [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 11:13, 5 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:Danny Benjafield (WMDE)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Danny_Benjafield_(WMDE)/MassMessage_test_list&oldid=30504104 -->
0din9xdiu8p040qib24slts04nncf8c
65229
65195
2026-07-27T10:30:11Z
Judithamos
10087
Judithamos moved page [[Template talk:John Maviiri]] to [[Template talk:Databox]] over redirect
49392
wikitext
text/x-wiki
== Databox online survey - opportunity to share your thoughts about this Wikidata-powered Infobox ==
''I apologise for posting in English. Feel free to translate!''
Hello everyone, the ''Wikidata For Wikimedia Projects'' team worked on improving the Databox Template and Module earlier this year. We are now asking Wikimedians to answer a short survey about their experiences with Databox (a Wikidata-powered infobox for Wikipedia and other Wikimedia Projects), and would appreciate your input.<br>
The survey should take less than 10 minutes to answer.
Here is a [https://wikimedia.sslsurvey.de/Databox_Survey_2026-Q2 link to the survey]
Here you can find [[m:Wikidata_For_Wikimedia_Projects/Projects/Databox|more information about the changes made to Databox.]].
For any questions, please feel free to contact me on my [[m:User_talk:Danny_Benjafield_(WMDE)|meta user talk page]].
Thank you for your attention, [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 07:42, 24 Gwakuna(Kafuumuulampawu) 2026 (UTC) on behalf of the [[d:Wikidata_For_Wikimedia_Projects|Wikidata For Wikimedia Projects]] team.
p.s. if this is not the right place to post a message on this wiki, I apologise. Please move it to the appropriate page, and if possible, ping me so I can record for future reference. Thank you!
<!-- Message sent by User:Danny Benjafield (WMDE)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Danny_Benjafield_(WMDE)/MassMessage_test_list&oldid=30446265 -->
== Databox online survey - opportunity to share your thoughts about this Wikidata-powered Infobox ==
''I apologise for posting in English. Feel free to translate!''
Hello everyone, the ''Wikidata For Wikimedia Projects'' team worked on improving the Databox Template and Module earlier this year. We are now asking Wikimedians to answer a short survey about their experiences with Databox (a Wikidata-powered infobox for Wikipedia and other Wikimedia Projects), and would appreciate your input. The survey should take ''less than 10 minutes to answer.''
Here is a '''[https://wikimedia.sslsurvey.de/Databox_Survey_2026-Q2 link to the survey]'''
Here you can find '''[[m:Wikidata_For_Wikimedia_Projects/Projects/Databox|more information about the changes made to Databox.]]'''.
For any questions, please feel free to contact me on my [[m:User_talk:Danny_Benjafield_(WMDE)|meta user talk page]]. Thank you for your attention, [[m:User:Danny_Benjafield_(WMDE)|User:Danny Benjafield (WMDE)]] on behalf of the [[d:Wikidata_For_Wikimedia_Projects|Wikidata For Wikimedia Projects]] team.
p.s. If this is not the right place to post a message on this wiki, I apologise. Please move it to the appropriate page, and if possible, ping me so I can record it for future reference. Thank you! [[User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[User talk:MediaWiki message delivery|talk]]) 11:13, 5 Gwakutaano(Muzigo) 2026 (UTC)
<!-- Message sent by User:Danny Benjafield (WMDE)@metawiki using the list at https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Danny_Benjafield_(WMDE)/MassMessage_test_list&oldid=30504104 -->
0din9xdiu8p040qib24slts04nncf8c
Ada Osakwe
0
13211
65202
52072
2026-07-27T09:32:00Z
Charles Kalanzi
9748
Nterezezza ebijulizo
65202
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=[[One Acre Fund]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOne_Acre_Fund2017">One Acre Fund (1 November 2017). [https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ "One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Kakamega: [[One Acre Fund]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.''<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=[[Forbes.com]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNsehe2014">Nsehe, Mfonobong (4 December 2014). [https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 "The 20 Youngest Power Women In Africa 2014"]. ''[[Forbes.com]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">26 November</span> 2017</span>.</cite></ref>
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
qo3lxghv22trh515u61flwkfg73lz9t
65205
65202
2026-07-27T09:34:12Z
Charles Kalanzi
9748
65205
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One">{{Cite web |last=AfDB |date=23 May 2016 |title=African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ |archive-date=7 November 2017 |access-date=1 November 2017 |publisher=[[African Development Bank]] (AfDB)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAfDB2016">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: [[African Development Bank]] (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 November</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
gfba8adedmvbqi0emjavn0v64w9otrf
65207
65205
2026-07-27T09:35:18Z
Charles Kalanzi
9748
65207
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
7hu734vnjlsgycwycnuvhsp1a2bpo9n
65212
65207
2026-07-27T09:39:30Z
Charles Kalanzi
9748
65212
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
s6oahczov0dhksqcfjig29uabwxrdbg
65236
65212
2026-07-27T11:56:11Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65236
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]]
rs86rp0mylxkeoux2ec77d4w6r12o4n
65238
65236
2026-07-27T11:56:31Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65238
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]]
[[Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole]]
qguujx90vt1z43ugmgripkd76ao0sr2
65239
65238
2026-07-27T11:57:00Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abazaalwa mu 1981]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65239
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]]
[[Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
hv37knvhtm7l5himjbdioifpf0wgk0n
65240
65239
2026-07-27T11:57:21Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Abasuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65240
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]]
[[Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abasuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu]]
no9f30mdwioyr8x9di0r7h5ju480mib
65241
65240
2026-07-27T11:58:01Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Banigerria abakolera mu Bungereza]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65241
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]]
[[Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abasuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu]]
[[Category:Banigerria abakolera mu Bungereza]]
nd0o7shlcjtywbbk6fmum7megqvapgw
65242
65241
2026-07-27T11:58:40Z
Charles Kalanzi
9748
added [[Category:Banigeria abakolera mu Amerika]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
65242
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" />
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref>
== Emirimu gye ==
Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref>
Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" />
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />''
Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref>
Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]]
[[Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole]]
[[Category:Abazaalwa mu 1981]]
[[Category:Abasuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu]]
[[Category:Banigerria abakolera mu Bungereza]]
[[Category:Banigeria abakolera mu Amerika]]
2adi1sz74aytvw5znekot0qsbgz12b9
Edith Hazel
0
13573
65051
50798
2026-07-26T12:20:20Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65051
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q98824113}}
'''Edith Hazel''' munnabyabufuzi era munnadiplomasia Munnagana eyaweereza ng'omubaka wa Paalamenti ow'ekitundu kya Evalue Gwira mu kitundu ky'ebugwanjuba bwa [[Ghana]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2005.<ref>[http://www.ghanamps.com/mps-by-year-group/index.php?group=2463 "Ghana MPs - List of 2013 - 2017 (6th Parliament) MPs"]. ''Ghana MPs''. Retrieved 2020-09-02.</ref><ref name=":0">[http://news-gh.churchofjesuschrist.org/former-ghana-ambassador-meets-lds-leaders- "Former Ghana Ambassador Meets LDS Leaders"]. ''news -Ghana Church of Jesus Christ''. 2018-02-15. Retrieved 2020-09-04.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Hazel yasomera ku Yunivasite y'e Ghana.<ref name=":0" /> Okutuusa lwe yalondebwa okuba omubaka wa Ghana mu [[Denmark]] ne [[Finilandi|Finland]]<ref>{{Cite web |url=https://www.pulse.com.gh/news/business/ghana-finland-ties-minister-calls-for-closer-ties-with-finland/0qs8qlj |title=Minister calls for closer ties with Finland |access-date=2026-05-10 |archive-date=2022-09-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220911154937/https://www.pulse.com.gh/news/business/ghana-finland-ties-minister-calls-for-closer-ties-with-finland/0qs8qlj |url-status=dead }}</ref> mu Jjulaayi 2014, yali akola nga omumyuka w'omukulu w'ekitebe kya Ghana mu Washington, D.C., [[Amerika]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Hazel yalondebwa ng'omubaka wa paliyamenti ow'ekitundu kya Evalue Gwira mu kitundu ky'ebugwanjuba bwa Ghana mu kulonda kwa bonna okwa 2000.
Yalondebwa mu 2004 okudda mu kifo kya Kojo Armah.<ref>[https://www.c-span.org/person/?edithhazel "Edith Hazel | C-SPAN.org"]. ''c-span''. Retrieved 2020-09-02.</ref><ref>FM, Peace. [http://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/parliament/western/index.php "Parliament - Western Region Election 2000 Results"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Retrieved 2020-09-02.</ref><ref>GHDiaspora (2017-02-03). [https://web.archive.org/web/20200926115929/https://ghdiaspora.com/ndc-finland-bid-farewell-to-ghana-ambassador-to-denmark/ "NDC Finland bids farewell to Ghana Ambassador to Denmark"]. ''GH Diaspora''. Archived from the original on 2020-09-26. Retrieved 2020-09-02.</ref> Yalondebwa ku Kojo Armah owa Convention Peoples Party, Sagary Nokoe owa New Patriotic Party, Nana Kwabena Erskine owa National Reform Party.<ref name=":1">FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20220912005350/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/western/219/index.php "Ghana Election 2000 Results - Evalue Ajomoro Gwira Constituency"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 2022-09-12. Retrieved 2020-09-03.</ref> Bano baafuna obululu 5,994, 2,702 ne 115 obw'obululu obutuufu obwakubibwa.<ref name=":1" />Buno bwali bwenkana ebitundu 38.90%, 17.50% ne 0.70% eby'obululu obutuufu obwakubibwa.
Hazel yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya National Democratic Congress (NDC).<ref name=":0" /> Ekibiina kya National Democratic Congress kyawangula ebifo by'ababaka ba palamenti 9 ku 19 mu kitundu kya Western Region mu kulonda okwo.<ref name=":2">FM, Peace. [https://web.archive.org/web/20221116133229/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/index.php "Ghana Election 2000"]. ''Ghana Elections - Peace FM''. Archived from the original on 2022-11-16. Retrieved 2020-09-02.</ref> Okutwaliza awamu, ekibiina kyawangula ebifo by'ababaka ba palamenti 89 ku 200 mu palamenti ey'okusatu eya 4th republic of Ghana.<ref name=":2" />
== Ebijuliziddwa ==
2c8aas58m8hj005kizg8alkm5dg4cnp
Solome Nakaweesi Kimbugwe
0
13755
65150
59671
2026-07-27T06:43:07Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65150
wikitext
text/x-wiki
'''Solome Nakaweesi Kimbugwe''' Munnayuganda omulwanirizi w’abakyala, omuwi w’amagezi ku nkulaakulana y’ensi yonna, era omukulembeze w’endowooza ng’alina obumanyirivu obusoba mu makumi asatu mu kutumbula eddembe ly’abakyala, obwenkanya mu kikula ky’abantu, n’obwenkanya mu bantu okwetoloola Africa. Abaddeko mu bifo by’obukulembeze mu bibiina ebinene ebirwanirira eddembe ly’abakyala era ne mu kukola enkola, okuzimba okutambula, n’okusomesa abakyala. <ref name="NewVisionProfile"/>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Solome Nakaweesi Kimbugwe yazaalibwa Sarah Naiga‐Muwayira n’omugenzi Gaster Muwayire‐Nakana Kimbugwe. <ref name="NewVisionProfile"/> Pulayimale yagisomera ku ssomero lya [[Uganda Martyrs]] Namugongo, Siniya naagisomerako ku Gombe Secondary School, era naagimaliririza ku [[Trinity College Nabbingo]] . <ref name="NewVisionProfile" />
Yafuna diguli esooka eya [[Bachelor of Social Science]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1997 ne diguli eyookubiri mu by’enkulaakulana okuva mu yunivasite ya [[University of East Africa Anglia]], Norwich, Bungereza, mu 2000. <ref name="NewVisionProfile">https://www.newvision.co.ug/news/1172090/career-cost-nakaweesi-family</ref> <ref name="FOWODE">{{Cite web |url=https://fowode.org/our_board/111/ |title=Archive copy |access-date=2026-05-18 |archive-date=2026-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260416230652/https://fowode.org/our_board/111/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gwe ==
=== Emirimu egyasooka ne UWONET ===
Nakaweesi yatandika okulwanirira eddembe mu myaka gya 1990. Yaliko omukwanaganya w’ekibiina kya Uganda Women’s Network (UWONET), omukago ogukulembedde mu kulwanirira abakyala n’okubanoonyeza emikisa mu Uganda. Mu kifo ekyo, yasiimibwa olw’okugaziya enkolagana ng’ayita mu nkolagana n’emikutu gy’amawulire n’okuddukanya abantu oluusi abaali abazibu bookukolagana nabo n’obukugu. <ref name="NewVisionProfile"/> <ref>https://allafrica.com/stories/200501280669.html</ref>
Yafuuka muttutumufu okusingawo mu 2006, ngali wamu n’ekibinja ky’abakyala abalwanirizi b’eddembe, baayanjula era ne balwanirira nnyo omuzannyo ogwasooka mu Uganda ogwa ''The Vagina Monologues'' – omuzannyo ogukwata ku butabanguko mu by’okwegatta ku bakyala. Okufulumya kuno kwawerebwa olukiiko lw’amawulire, kyokka kampeyini eno yaleetawo okukubaganya ebirowoozo okunene ku ddembe ly’abakyala mu by’okwegatta n’obutabanguko obwekuusa ku kikula ky’abantu. <ref name="NewVisionProfile"/> Nga yeefumiitirizza ku kitundu ekyo, oluvannyuma Nakaweesi yawandiika nti kampeyini eno “yasumulula omuwendo gw'okuwakanyizibwa omunene” era n’eguteeka akabi ak’amaanyi eri ekibiina ky’abakyala, wabula ate kyawaliriza emboozi eyali yeetaagisa mu bantu ku by’okwegatta n’okufugibwa kw’abakyala. <ref name="JustAssociates">https://justassociates.org/wp-content/uploads/2022/02/women_navigate_power-stories_of_rights_to_work.pdf</ref>
=== Akina Maama wa Afrika ===
Ku ntandikwa ya 2007, Nakaweesi yalondebwa okuba Executive Director w'ekitongole kya [[Akina Maama wa Afrika|Akina Mama wa Afrika]], ekitongole ekigatta abakyala ba African nga ekitebe kyabwe ekikulu kiri London (oluvannyuma ne kigenda e Kampala). Ono ye mukyala Munnayuganda eyasooka okukwata ekifo kino, kye yayogerako ng’ekyalimu okuvuganya okw’amaanyi. <ref name="NewVisionProfile"/> <ref>https://pambazuka.org/governance/akina-mama-wa-afrika-appoint-new-ed</ref>
Mu kiseera kye, yakulembera enteekateeka mu kukulaakulanya obukulembeze bw’abakyala, okubunyisa enkola, n’okuzimba entambula okwetoloola ssemazinga. Era yawagira emirimu gya ofiisi ya Akina Mama ey’ekitundu eyali mu Kampala, ng’agenda mu maaso n’okufuga emirimu gy’eddembe ly’abakyala mu Uganda. <ref name="NewVisionProfile"/> <ref>https://www.afyanahaki.org/team/solome-nakaweesi/</ref>
=== Ekitongole kya Nabagereka Development Foundation ===
Oluvannyuma Nakaweesi yaweereza ng’akulira ekitongole kya Nabagereka Development Foundation, ekyatandikibwawo nga kiri wansi w'okulungamizibwa kwa [[Nnaabagereka wa Buganda|Nnabagereka wa Buganda]], [[Sylvia Nagginda]]. Mu kifo kino, yalabirira pulogulaamu ezikwata ku kugonjoola ensonga y'okufuna embuto mu bavubuka, okusomesa abawala, n’okutumbula amaka. <ref name="URN_Teenage">https://ugandaradionetwork.net/story/nabagereka-foundation-out-to-curb-teenage-pregnancy?districtId=732</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nabagereka-foundation-to-focus-on-teenage-pregnancies-1574508</ref> Omulimu gwe gwalagibwa mu mikutu gy’amawulire mu Uganda, omuli kaweefube w’okuyunga abawala n’abantu be beegomba n’okusiga empisa mu bavubuka. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/girls-connect-with-role-models-at-imara-festi-NV_170433</ref>
=== Okwebuuza, okusomesa n’obukulembeze obulimu okulowooza ===
Okuva lwe yava mu mirimu gy’obukulembeze obukulu, Nakaweesi abadde akola ng’omuwi w’amagezi ku nkulaakulana y’ensi yonna eyeetongodde, ng’atadde essira ku kuzimba enteekateeka z’embeera z’abantu ezibatwala mu maaso, okubaga enkola, n’okulwanirira eddembe ly’obuntu. <ref>https://www.psi.org/sctg-leadership/solome-nakaweesi-kimbugwe/</ref> Yaweereza ng’omukiise w’eggwanga mu kitongole kya [[Robert Bosch Stiftung]], ng’akola ku pulojekiti z’okutumbula abakyala mu kukola okusalawo mu bitongole bya gavumenti. <ref name="Bosch">{{Cite web |url=https://www.bosch-stiftung.de/en/publication/country-analysis-leadership-advancing-womens-rights-public-decision-making-pocesses |title=Archive copy |access-date=2026-05-18 |archive-date=2026-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260421073403/https://www.bosch-stiftung.de/en/publication/country-analysis-leadership-advancing-womens-rights-public-decision-making-pocesses |url-status=dead }}</ref>
Asomesezzaako ne mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ne mu [[Nkumba University|yunivasite y’e Nkumba]] era ng’akola ng’omulungamya w’abanoonyereza mu Noragric University (kati ekitundu ku [[Norwegian University of Life Sciences|Norway University of Life Sciences]] ). <ref name="FOWODE"/>
Mu mboozi ey’akafubo ne ''New Vision mu 2020'', Nakaweesi mu yakkaatirizza obukulu bw’okusiga ssente mu bukulembeze bw’abakyala, ng’agamba nti: “Tulina okussa ssente mu bukulembeze ng’abakyala. Tukooye abakyala okukola okumala emyaka egisukka mu 30, ne bawummulira mu bwavu.Abakyala bwe basituka, ensi yonna esituka.” <ref name="NewVisionEOC">https://www.newvision.co.ug/news/1523584/eoc-calls-women-senior-government-positions</ref>
== Okubunyisa amawulire kwe n’ebifo mwabadde ==
=== Eddembe ly'abakyala mu LBQ ===
Nakaweesi abadde awagira nnyo obutasosola bakazi abaagala bakazi bannaabwe, n’abakazi abaagala abasajja n'abakazi omulundi ogumu, wamu naabo abeeyisa mu ngeri etakwatagana n'ambeera z'abantu baabulijjo (LBQ), mu lutalo lw’okulwanyisa obutabanguko obwekuusa ku kikula ky’abantu. Mu ndowooza gye yawa mu 2018 eri ''Kuchu Times'' yagamba nti “abakyala bano abatono mu kikula boolekedde okuyisibwa obubi ennyo olw’obunafu bwaffe” era n’asaba okukola “ng’ekibiina ekigazi n’okubuna ebibiina” okulaba ng’abakyala bonna bayisibwa kimu. <ref>https://www.kuchutimes.com/2018/10/opinion-inclusion-of-lbq-women-in-the-struggle-against-gender-based-violence-in-uganda/</ref>
Mu 2009, yawandiika ekiwandiiko ngali ne Frank Mugisha ng’alabula nti ekiteeso ky’etteeka erirwanyisa ebisiyaga lyanditondawo “omulembe omuli embeera y'obukambwe ku bantu” erimu abantu okuwalirizibwa okubega bannaabwe. <ref>https://www.opendemocracy.net/en/5050/ugandan-gays-and-muslim-womena-common-struggle-to-redefine-family/</ref>
=== Abakyala abali mu mirimu gya gavumenti ===
Ng’ayita mu mirimu gy’akoze n’akakiiko k'obwenkanya aka Equal Opportunities Commission, wamu ne pulojekiti ya Women in Public Sector (WiPS), Nakaweesi abadde awagira okweyongera kw'okukiikirira mu abakyala mu bifo eby’awaggulu mu gavumenti. Yalaga enjawulo eriwo mu kwetaba kw’abakyala mu mirimu gya gavumenti, n’asaba okuzimba obusobozi okusobozesa abakyala okulwanirira eddembe lyabwe n’okukuuma ebifo byabwe. <ref name="NewVisionEOC"/>
=== Okuzimba ekibiina ky’abakyala ===
Nakaweesi akoze kinene mu kugaziya eddoboozi ku nsonga z’abakyala ng’ayita mu kuwandiika kwe. Awandiikidde ''[[openDemocracy]]'' <ref>https://www.opendemocracy.net/en/author/solome-nakaweesi-kimbugwe/</ref> ne ''[[Pambazuka News]]'' <ref>https://www.pambazuka.org/index.php/author/solome-nakaweesi-kimbugwe</ref> ku miramwa egyekuusa ku bwenkanya mu kikula ky’abantu n’enkulaakulana.
== By'afulumizza wamu n'entereeza ze mu mirimu gy’okuwandiika ==
Ebiwandiiko bya Nakaweesi bifulumidde mu bitabo by’abayizi ebiwerako n’ebitabo ebikuŋŋaanyiziddwa. Omulimu gwe gujuliziddwa mu:
''Gender and Development in Africa''<ref>https://books.google.co.uk/books?id=6GHaAAAAMAAJ&q=solome+nakaweesi</ref>
''Women and Power in Africa''<ref>https://books.google.co.uk/books?id=MKbqAAAAMAAJ&q=solome+nakaweesi</ref>
''The Palgrave Handbook of African Women’s Studies''<ref>https://books.google.co.uk/books?id=o_PiEAAAQBAJ&pg=PA123</ref>
''Regional Consultative Meeting on Women’s Leadership Report'' (co-editor)<ref>https://books.google.co.uk/books?id=QugWCgAAQBAJ&pg=PA216</ref>
== Okulabikira kwe ku mikutu gy’amawulire ==
Nakaweesi alabiseeko ku ttivvi y'eggwanga lya Uganda ne ku mikutu gy’ensi yonna. Yeetaba mu pulogulaamu ya AfricaLink podcast ku [[Deutsche Welle|DW]], ng’ayogera ku nsonga z’ensangi zino ezikwata ku bakyala n’amaka. <ref>https://www.dw.com/en/whats-pushing-so-many-wives-to-walk-away/av-62699464</ref>
Ebigambo bye ku ky'omwenkanonkano mu kikula ky'abantu n'okutumbula ebyenfuna bibadde bifulumizibwa ekitongole kya ''New Vision'', ''The Monitor'', ne [[Uganda Radio Network]] . <ref name="NewVisionProfile"/>
== Obulamu bwe obw’omunda ==
Nakaweesi maama w’abaana babiri. Mu mboozi gye yawa mu 2007, yayogera nti okufumbirwa taata w’abaana be ng’akyali muyizi wa yunivasite, n’oluvannyuma n’asalawo okusoma e Bungereza wadde nga bba yasooka kumuwakanya, kyali kikulu nnyo mu kukola omulimu gwe. Agamba nti by’atuuseeko byazibula bba amaaso n’amulaba ng’omubeezi okusinga “akawala akatono ke yali yawasa”. <ref name="NewVisionProfile"/>
Ayogeddeko mu lujjudde ku kitaawe omugenzi, Gaster Muwayire‐Nakana Kimbugwe, n’engeri famire ye gye yayambamu mu mirimu gye. <ref name="NewVisionProfile"/> Mu kwogera kwe okukulu mu musomo gw’ekitundu ogwa 2009 ku balwanirizi b’eddembe ly’obuntu, yaggumiza obukulu bw’okwefaako, okukuza enkolagana ez’obuyambi, n’okukozesa “amaanyi g’ennyambala, sitayiro n’okukwatagana” ng’ebikozesebwa mu kulwanirira eddembe ly’obuntu. <ref name="EHAHRDP2009">https://www.defenddefenders.org/wp-content/uploads/2017/05/Report-of-Regional-Workshop-on-Women-and-Minority-Human-Rights-.pdf</ref> Ebweru w’emirimu egy'ekikugu, ayagala nnyo emisono era awagira abayiiya n’abakozi b’emisono mu Africa, ng’atunuulira okutumbula ebyenfuna n'enkwatagana yaabyo n’okujaguza okwolesebwa kw’obuwangwa ng’ayita mu bya art and design.
== Laba ne ==
[[Winnie Byanyima|Omuyimbi Winnie Byanyima]], [[Patricia Munabi Babiiha]], [[Rita Aciro]] ,[[Tezira Jamwa]], [[Esther Opoti Dhugira]].
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
[https://ug.linkedin.com/in/solome-nakaweesi-she-her-8552652a LinkedIn profile] [https://x.com/SonaKimb Akawunti ya Twitter/X] [https://www.instagram.com/solomenakaweesi/ Instagram Profile]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
l5agvb1vqs2518danz7e4kxcyytr5hw
Julius Kaggwa
0
13856
65145
55793
2026-07-26T21:06:54Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65145
wikitext
text/x-wiki
'''Julius Kaggwa''' munnayuganda omututumufu mu [[kikula ekitali kya musajja oba mukazi (Intersex)]]<ref>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2016/sep/16/intersex-ugandan-lgbt-gay-rights-life-never-felt-more-dangerous|title=I'm an intersex Ugandan – life has never felt more dangerous|last=Kaggwa|first=Julius|date=2016-09-16|work=The Guardian|access-date=2019-08-15|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> era mulwanirizi w' [[Abantu abakyusizza ekikula|abantu abakyusizza ekikula (Transgender)]] era nga ye dayirekita omukulu ow’ekibiina ekiyamba abantu abakyusizza ekikula ekya ''Support Initiative for People with atypical sex Development'' (SIPD).<ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=December 9, 2014 |title=Press Release – For Immediate Release Kampala, Human Rights defenders call for action to protect Intersex Children and people in Uganda |url=http://sipduganda.org/press-release-for-immediate-release-kampalahuman-rights-defenders-call-for-action-to-protect-intersex-children-and-people-in-uganda/ |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=SIPD Uganda |quote=}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=2014 |title=Our Team |url=http://sipduganda.org/our-team/ |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=SIPD Uganda |quote=}}</ref> Mu 2010, Kaggwa yawangula wamu engule ya Human Rights First Human Rights Award.<ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=October 21, 2010 |title=2010 Human Rights Award Dinner |url=http://www.humanrightsfirst.org/event/2010-human-rights-award-dinner |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150704154032/http://www.humanrightsfirst.org/event/2010-human-rights-award-dinner |archive-date=2015-07-04 |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=[[Human Rights First]] |quote=}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=December 14, 2011 |title=Julius Kaggwa: 2010 Human rights award honoree |url=http://ilga.org/julius-kaggwa-2010-human-rights-award-honoree/ |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association|ILGA]] |quote=}}</ref> Omwaka ogwaddako, yali muwanguzi wa wamu mu ngule y'abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu.<ref name="ushrd">{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=May 18, 2012 |title=Winners of the Human Rights Defenders Award |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/prs/ps/2012/05/190315.htm |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=[[United States Department of State]] |quote=}}</ref>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Kaggwa akola kampeyini ku nsonga z'ebyobulamu, obuwagizi n'eddembe ly'obuntu ezitunuulidde abantu abakyusizza ekikula,<ref>{{Cite web |date=September 12, 2016 |title=How do you cope if you're born with an ambiguous gender? |url=http://www.bbc.co.uk/programmes/p047mtl4 |access-date=2016-09-17 |website=[[BBC World Service]]}}</ref> era n'abantu abatakwatagana na kikula kya bantu, n'okuwakanya ebbago lya Uganda erya "Anti-homosexuality" Bill.<ref>{{Cite web |last=Middleton |first=Josh |date=June 13, 2013 |title=5 Questions with Ugandan Trans Activist Julius Kaggwa |url=http://www.phillymag.com/g-philly/2013/06/13/ugandan-civil-rights-leader-phillys-lgbt-equality-bill-fight-rights-country/ |access-date=2015-07-20 |website=[[Phillymag.com]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=June 20, 2013 |title=Ugandan advocate shares experiences at trans conference |url=http://www.epgn.com/news/local/6081-22941639-ugandan-advocate-shares-experiences-at-trans-conference |access-date=2015-07-20 |website=[[Philadelphia Gay News]] |quote=}}</ref>
Kaggwa annyonnyodde engeri abaana abawere ab’ekikula ky’abantu gye bayinza okusalibwako ebitundu by’omubiri oba okuggyibwako olw’okuvumwavumwa okwetoolodde okuzaalibwa kwabwe, ne bamaama bayinza okuvumwavumwa.<ref name="scope" /> SIPD egenderera okukyusa endowooza z’obuwangwa, n’okuwagira obujjanjabi obutuufu.<ref name="scope">{{Cite web |last=Richter |first=Ruthann |date=March 4, 2014 |title=In Uganda, offering support for those born with indeterminate sex |url=http://scopeblog.stanford.edu/2014/03/04/in-uganda-offering-support-for-those-born-with-indeterminate-sex/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150730131438/http://scopeblog.stanford.edu/2014/03/04/in-uganda-offering-support-for-those-born-with-indeterminate-sex/ |archive-date=July 30, 2015 |access-date=July 20, 2015 |website=Stanford Medicine}}</ref> Embeera z’ekikula ky’abantu etunuulirwa ng’ensonga y’obusawo, okwawukana ku bisiyaga,<ref name="scope" /> naye ng’Omukristaayo eyeewaddeyo, Kaggwa agamba nti effujjo n’okusosola abantu aba [[LGBT]] tebikwatagana na nzikiriza ye.<ref name="play">{{Cite web |last=Kaggwa |first=Julius |date=August 24, 2012 |title=Life's No Play, But Certain Characters' Voices Are Heard Loud and Clear in Uganda |url=https://www.huffingtonpost.com/julius-kaggwa/uganda-lgbti-rights_b_1821740.html |access-date=2015-07-20 |website=[[The Huffington Post]] |publisher=The World Post}}</ref> Mu mwaka gwa 2016, Kaggwa yannyonnyola engeri okusosola mu bantu aba LGBT okweyongera mu Uganda gye kivuddeko obutaba na bukuumi eri abantu abakyusizza ekikula.<ref>{{Cite news|issn=0261-3077|last=Kaggwa|first=Julius|title=I'm an intersex Ugandan – life has never felt more dangerous|work=[[The Guardian]]|accessdate=September 16, 2016|date=2016-09-16|url=https://www.theguardian.com/world/2016/sep/16/intersex-ugandan-lgbt-gay-rights-life-never-felt-more-dangerous}}</ref>
== Engule n'okusiimibwa ==
Mu 2010, Kaggwa yali muwanguzi wamu mu ngule y’eddembe ly’obuntu elya "Human Rights First 2010 Human Rights Award" olw’omulimu gwe yakola ogw’okukulembera okulwanyisa ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga mu Uganda, n’okuyamba okutondawo embeera ey’okugumiikiriza abantu ab' ebikula abatono.<ref>{{Cite web |last=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date=October 21, 2010 |title=2010 Human Rights Award Dinner |url=http://www.humanrightsfirst.org/event/2010-human-rights-award-dinner |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150704154032/http://www.humanrightsfirst.org/event/2010-human-rights-award-dinner |archive-date=2015-07-04 |access-date=2015-07-20 |website= |publisher=[[Human Rights First]] |quote=}}</ref>
Nga mmemba w'ekibiina kya "Uganda ekya Civil Society Coalition on Human Rights and Constitutional Law", Kaggwa yawangudde wamu mu ngule ya "Human Rights Defenders Award", 2011<ref name="ushrd" />
== Ebitabo ebilondeddwa ==
* {{Cite web |last=Kaggwa |first=Julius |date=October 9, 2016 |title=Understanding intersex stigma in Uganda |url=http://intersexday.org/en/understanding-stigma-uganda/ |access-date=2016-10-26 |website=[[Intersex Awareness Day|Intersex Day]] |archive-date=2017-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170408064123/http://intersexday.org/en/understanding-stigma-uganda/ |url-status=dead }}
* {{Cite web |last=Kaggwa |first=Julius |date=August 24, 2012 |title=Life's No Play, But Certain Characters' Voices Are Heard Loud and Clear in Uganda |url=https://www.huffingtonpost.com/julius-kaggwa/uganda-lgbti-rights_b_1821740.html |access-date=2015-07-20 |website=[[The Huffington Post]] |publisher=The World Post}}
* {{Cite web |last=Kaggwa |first=Julius |date=April 18, 2010 |title=Ugandan Anti-Homosexuality Bill Doubly Endangers LGBT Community and Human Rights Activists |url=https://www.huffingtonpost.com/julius-kaggwa/ugandan-anti-homosexualit_b_463810.html |access-date=2015-07-20 |website=[[The Huffington Post]] |publisher=The World Post}}
== Ebijuliziddwa =
=<references />
ritsx5hiw94i83eo28dkj44rrwjxb6p
Godfrey Serunkuma Lule
0
15050
65090
63898
2026-07-26T16:31:35Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65090
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godfrey Serunkuma Lule''' (yazaalibwa 10 Ogwomwenda 1932) munnamateeka [[:category:Abantu ba Uganda|munnayuganda]] . Yali [[Olukalala lw'abaminisita b'amateeka ne Ssemateeka wa Uganda|Minisita w'enfuga eyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] ku lwa [[Idi Amin]] n’ava mu kibiina, n’afuuka avumirira Amin ow’amaanyi mu nsi yonna. Yagenda mu maaso n’atandikawo kkampuni ya Uganda emanyiddwa ennyo mu by’amateeka eya Sebalu &amp; Lule Advocates and Legal Consultants. <ref name="S&L2">{{Cite web |title=About Us |url=http://www.sebalulule.co.ug/?page_id=780 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140714145706/http://www.sebalulule.co.ug/?page_id=780 |archive-date=14 July 2014 |access-date=20 May 2019 |publisher=Sebalu & Lule}}</ref> <ref name=":22">{{Cite book |last=Marco Publishers |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965–1966 |publisher=Marco Publishers |editor-last=Wilson |editor-first=E. G. |location=London |pages=212}}</ref>
== Obuto bwe ==
Lule yazaalibwa nga 10 Ogwomwenda 1932, e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]], [[Uganda]] . <ref name=":22"/> yazaalibwa mu ggwanga lya [[Buganda]] .
=== Okusoma ===
Okuva mu 1952 okutuuka mu 1954, Lule yasomera mu ssomero lya Aggrey Memorial School. Yakolako akaseera katono ng’omusomesa oluvannyuma lw’okutikkirwa, ng’asomesa ku ssomero lya Luwule Secondary School ku kyalo Luwule mu muluka gwe Namaiba mu gombolola ye Nakisunga mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] mu [[Uganda]] . <ref name=":22"/> Okuva mu 1956 okutuuka mu 1961 yasomera mu Yunivasite y'e Bombay kati eyitibwa Yunivasite y'e Mumbai gye yafunira diguli mu mateeka . <ref name=":22" />
=== Omulimu gwe yasooka okukola ===
Oluvannyuma lw'okutikkirwa mu yunivasite y'e Bombay, Lule yaweereza mukutendekebwa eri Ssaabawolereza wa Gavumenti mu Buyindi mu ofiisi e Mysore [[India|mu Buyindi]] . <ref name=":22"/> Olwo n’addayo mu Uganda mu 1962 ng’ayita ekigezo ky'eteeka mu [[India|Buyindi]] mu kiseera kino. <ref name=":24">{{Cite web |last=Uganda Law Society |date=July 2012 |title=Ugandan Lawyer Directory: Names of Advocates |url=http://www.uls.or.ug/uploads/The%20Directory%20-%20July%202012-20121019-130442.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20190520040412/http://www.uls.or.ug/uploads/The%20Directory%20-%20July%202012-20121019-130442.pdf |archive-date=20 May 2019 |access-date=17 May 2019 |website=Uganda Law Society}}</ref> <ref name="S&L2"/> <ref name=":22" /> Yayita ekigezo ky'eteeka mu [[Uganda]] mu 1967. <ref name=":24" />
== Emirimu ==
Lule yasooka okuyingira [[:category:Ebyobufuzi mu Uganda|ebyobufuzi bya Uganda]] mu 1963, bwe yatandika okukolera State Attorney mu minisitule y’ebyamateeka ne ssemateeka wa [[Uganda]] . Mu 1964, yaweereza mu kifo kye yasooka okuweebwa, eyalondebwa [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] okubeera Assistant Administrator General mu Kampala. <ref name=":22"/>
=== Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda ===
Mu 1973, Idi Amin yagoba Minisita we ow'obwenkanya ne Ssemateeka wa Uganda, [[Peter James Nkambo Mugerwa]], ng'ensonga eyaweebwa yali nti yali tasobola kutambulira ku supiidi Pulezidenti [[Idi Amin]] gye yali avugirako ebyenfuna, ekyamuviirako okulonda Godfrey Serunkuma Lule okubeera omusika we.
Nga [[Olukalala lw'abaminisita b'amateeka ne Ssemateeka wa Uganda|Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], ekifo ekyamufuula ne Ssaabawolereza wa Uganda, Lule yakola ku nsonga enzibu mu mateeka olw’ebikolwa ebimenya ssemateeka ebya Idi Amin eyeeyongera okutabuka. Yawolereza ekiragiro ky’okutereeza ettaka ekya 1975, ekyalongoosa enkola y’okutwala ettaka ly’eggwanga nga kikyusa etteeka ly’ettaka lya gavumenti erya 1969 n’okuggyawo ebintu by’obwannannyini byonna mu Uganda n’okufuula ettaka lyonna mu Uganda okuba nga litwalibwa [[:category:Ebyobufuzi mu Uganda|gavumenti ya Uganda]], ng’ettaka lya liizi eri ebitongole by’obwannannyini okuva mu gavumenti ya Uganda. <ref>{{Cite journal |last=Coldham |first=Simon |date=2000 |title=Land Reform and Customary Rights: The Case of Uganda |url=https://eprints.soas.ac.uk/2568/1/LandReformUganda.pdf |journal=Journal of African Law |volume=44 |issue=1 |pages=65–77 |doi=10.1017/S0021855300012043 |issn=0021-8553 |jstor=1587438 |archive-date=2023-11-23 |access-date=2026-07-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231123032604/https://eprints.soas.ac.uk/2568/1/LandReformUganda.pdf |url-status=dead }}</ref> Era yalina okukola ku mateeka ebyaddirira okugoba Bannaasia okuva mu Uganda Idi Amin mwe yalagira okugoba [[Abayindi mu Uganda|Bannayuganda 80,000 abasibuka mu Buyindi]] okuva mu [[Uganda]], ng’asala omusango ku byatuuka ku bintu byabwe ebyalekebwawo nga [[Abayindi mu Uganda|Uganda’s South Asian Minority]] nga bagobeddwa era bannayuganda abava mu Buyindi ne bavaayo kyeyagalire olw’okweyongera kw’obusosoze mu Uganda. Era yatera okugenda e Geneva, [[Switzerland]] n'ebibuga ebirala okulwanirira gavumenti ya [[Idi Amin]] eri ebitongole by'ensi yonna ne gavumenti z'amawanga amalala. <ref name=":23" />
=== Okuva mu kibiina ===
Mu Gwokusatu 1977, Lule yategeezebwa ngali ku kyamisana mu Kampala nti [[Idi Amin]] yali ateekateeka kumugoba n’okukkakkana ng’amusse, ekyaviirako Lule okuva mu cafe gye yali asimbula n’ayolekera butereevu London, amaka g’abantu abalala abamanyiddwa ennyo abava mu Uganda abeyawula ku Idi Amin ng’eyali Minisita w’ebyensimbi omugundiivu [[Emmanuel Bwayo Wakhweya|Emmanuel Blayo Wakhwweya]] emyaka ebiri emabega, nga taddayo wadde ewuwe e [[Kampala]] .
Yawangalira mu bulamu obwa wansi mu myezi gye egyasooka mu London, ng’amawulire g’okuva kwe mukibiina gaayogerwa nga 10 Ogwokuna 1977 yokka, era tewali kyayogerwa mu Uganda nti yali abuze era nti yeewaggula n’agenda e [[Great Britain|Bungereza]] okutuusa mu Gwomusanvu. Mu kiseera kino yali agezaako okufuna famire ye okumwegattako e London, nga yeewala enkomerero abafumbo abalala nga [[Edith Mary Bataringaya]] gye bakkomekereranga nayo abagalwa baabwe bwe baagwa mu mikono gya Idi Amin, nga [[Edith Mary Bataringaya]] ayokebwa abayambi ba Idi Amin nga mulamu. <ref>{{Cite book |last=Olowo Onyango |first=Eria |year=2010 |title=Pastoralists in Violent Defiance of the State: The case of the Karimojong in Northeastern Uganda |publisher=Dissertation for the degree philosophiae doctor (PhD) at the University of Bergen |location=University of Bergen}}</ref> <ref name=":92">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}</ref> <ref name=":102">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=978-0-86543-357-1 |location=Trenton, NJ |language=en}}</ref>
Mu buwanganguse, Lule yavumirira nnyo enfuga ya [[Idi Amin]] . Mu Gwomwenda 1977, yayogera n’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’Amawanga Amagatte]] n’abakubiriza okuvumirira ebikolobero Amin bye yakolanga ku bantu. Era yalaajanira Bungereza, Amerika, n'amawanga [[Bulaaya|ga Bulaaya]] okugoba Idi Amin ne gavumenti ye, n'ayita olukiiko lwa bannamawulire n'eyali Minisita w'ebyobulamu [[Henry Kyemba]] mwe yasabira Bungereza okukomya okukkiriza Idi Amin ne "wisiki runs" ze mweyasindikiranga banne ku nnyonyi okugenda ku Stansted e London okwegulira ebintu eby'ebbeeyi n'abawamuwagira. Era yakolera mu Hoskin and Company ng'ali mu buwanganguse, ng'akolera mu Bournemouth ne London .
== OKudda mu Uganda ne Private Practice ==
Mu 1979, Idi Amin yaddukira mu buwanganguse n’agenda e Jeddah, [[Saudi Arabia]] ate Godfrey Serunkuma Lule n’akomawo okuva mu buwanganguse n’adda mu [[Uganda]] .
=== Sebalu ne Lule ===
Mu 1980, Lule yatandikawo kkampuni y'amateeka eya Sebalu & Lule ne Paulo Sebalu. <ref name="S&L2"/> Sebalu &amp; Lule Advocates and Legal Consultants kkampuni ya mateeka mu Uganda ng’ekitebe kyayo kisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="S&L2" /> Kkampuni eno mmemba wa DLA Piper ne DLA Piper Africa Group. <ref name="IFLR1000">{{Cite web |title=IFLR1000 Reviews |url=http://www.iflr1000.com/firm/sebalu-lule-uganda/profile/3014#review |publisher=IFLR1000:The Guide to the World's Leading Financial Law Firms |access-date=2026-07-15 |archive-date=2025-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250120184811/https://www.iflr1000.com/firm/sebalu-lule-uganda/profile/3014#review |url-status=dead }}</ref> <ref name="C&P2">{{Cite web |title=Band 1: Sebalu & Lule Advocates and Legal Consultants |url=http://www.chambersandpartners.com/220/852/Editorial/2/1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180623170258/https://www.chambersandpartners.com/220/852/Editorial/2/1 |archive-date=23 June 2018 |access-date=20 May 2019 |publisher=Chambers Global}}</ref> Bannamateeka ba kkampuni eno bammemba b'ebitongole eby'ekikugu eby'enjawulo, omuli ekibiina ekigatta bannamateeka mu nsi yonna, ekibiina kya bannamateeka ekya Commonwealth, ekibiina ekigatta bannamateeka mu buvanjuba bwa Afrika ne [[Uganda Law Society]] . <ref name="IFLR1000" /> <ref name="C&P2" /> <ref name="S&L2" />
Sebalu & Lule ewabula ebibiina ebikulembedde mu ggwanga n’amawanga amalala mu by’ensimbi, amasannyalaze n’ebizimbe, yinsuwa, eby'empuliziganya, okuzimba, okusembeza abagenyi nokw'ewumuzaamu, eby’obwannannyini n’eby’okulongoosa/okukola ebintu, ebiwerako ku byo biwandiikiddwa ku lukalala lwa Uganda Securities Exchange ne FTSE 100 index . Kkampuni eno era ekola ku bavunaanyizibwa mu kulungamya amakolero, abagaba ssente mu nsi yonna, Gavumenti n’ebitongole bya gavumenti. <ref name="S&B22">{{Cite web |title=Practice Areas |url=http://www.sebalulule.co.ug/?page_id=13 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140717033837/http://www.sebalulule.co.ug/?page_id=13 |archive-date=17 July 2014 |access-date=20 May 2019 |publisher=Sebalu & Lule}}</ref> <ref name="MTN">{{Cite web |title=MTN takes $3.7m battle back to Three Ways Ltd |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32423:-mtn-takes-37m-battle-back-to-three-ways-ltd&catid=38:business&Itemid=68 |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> <ref name="Banks">{{Cite web |title=Banks file defence in charges case |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/765408 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140819125634/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/765408 |archive-date=2014-08-19 |access-date=2019-05-20 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="UBC">{{Cite web |title=UBC resurrects Ntinda land case |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/UBC-resurrects-Ntinda-land-case/-/691252/1424758/-/format/xhtml/-/470gp1/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140714201522/http://mobile.monitor.co.ug/News/UBC-resurrects-Ntinda-land-case/-/691252/1424758/-/format/xhtml/-/470gp1/-/index.html |archive-date=14 July 2014 |access-date=20 May 2019 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Sebalu & Lule yakuguka mu kukola bintu bino wammanga: bbanka n’ebyensimbi, obutale bwa kapito, amateeka g’ebitongole n’ebyobusuubuzi, okugonjoola enkaayana z’ebyobusuubuzi, pulojekiti n’ebizimbe, amasannyalaze (amasoboza, amafuta ne ggaasi n'okusima eby’obugagga eby’omu ttaka), okugatta n’okugula ebintu, emirimu n’akasiimo, ebibiina by'obwannakyewa, eby’amayumba n’omusolo. <ref name="S&B22"/> Kkampuni eno efunye obuwanguzi obw’amaanyi wansi wa Lule, akyakola okutukira ddala mu 2019, nga kkampuni eno efunye engule nnyingi. Mu 2014 IFLR1000 ensengeka y’ebyensimbi n’amateeka g’ebitongole eya Sebalu & Lule eraga nti kkampuni ya Tier 1 ey’ebyensimbi n’amateeka g’ebitongole. Kkampuni eno era esengekebwa mu Tier 1 nga kkampuni ya bannamateeka mu by’amasannyalaze n’ebizimbe okuva mu ndagiriro y’emu ey’amateeka. <ref name="IFLR1000B">{{Cite web |title=2014 Rankings |url=http://www.iflr1000.com/firm/sebalu-lule-uganda/profile/3014#rankings |publisher=IFLR1000:The Guide to the World's Leading Financial Law Firms |access-date=2026-07-15 |archive-date=2025-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250120184811/https://www.iflr1000.com/firm/sebalu-lule-uganda/profile/3014#rankings |url-status=dead }}</ref> Sebalu & Lule era yasengekebwa nga kkampuni yamateeka mu Band 1 mu mpaka za Chambers & Partners eza 2014. <ref name="C&P2"/> <ref name="C&P3">{{Cite web |title=Sebalu & Lule Advocates and Legal Consultants |url=http://www.chambersandpartners.com/firm/2537/2 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140529150205/http://www.chambersandpartners.com/firm/2537/2 |archive-date=29 May 2014 |access-date=20 May 2019 |publisher=Chambers Global}}</ref>
=== Ebyobufuzi bya Buganda oluvannyuma lwa Amin ===
Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda ng'amaze okuva mu kibiina, Godfrey Serunkuma Lule yasooka kuwangalira mu mbeera eyabulijjo mu byobufuzi ng’essira aliteeka ku kukola ku kuzimba Sebalu &amp; Lule okufuuka kkampuni ekola obulungi era emanyiddwa. Yakola pro-bono work consulting for the new Ugandan political leadership, naddala okukolera [[Abayindi mu Uganda|Abayindi ba Uganda]] okudda mu Uganda oluvannyuma lw'okugobwa kwa Bannaasia mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]], okusalawo Lule kwe yakola okulwanirira, okuwoza, n'okugonjoola bwe yali [[Olukalala lw'abaminisita b'amateeka ne Ssemateeka wa Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] .
Lule yandiyingidde ebyobufuzi bya [[Buganda]] oluusi mu myaka gya 1990 ne 2000 gyonna ng'ali kulusegere ne [[Kabaka wa Buganda]]. Kabaka wa Buganda kye kitiibwa ekiweebwa Kabaka wa Buganda, obwakabaka eri [[Baganda|abantu b’e Ganda]] mu Uganda. <ref name=":110">{{Cite web |last=Sekindi |first=Fredrick Derek |date=27 May 2015 |title=A Critical Analysis of the Legal Construction of the Presidency in Post-1995 Uganda |url=http://bura.brunel.ac.uk/bitstream/2438/11589/1/FulltextThesis.pdf |access-date=29 April 2018 |publisher=Brunel University}}</ref>[[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|]] Mu 1993, yayambako munteseganya okufuba okulaba nga Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II atuzibwa kunnamulondo, ng'awereza ng'omumyuka wa ssabawolereza we.
Mu 1994–1995, Lule yayambako okuwandiika ssemateeka wa [[Buganda]] omuggya. [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Kabaka Ronald Muwenda Mutebi]] yayiwa [[Lukiiko|Olukiiko]] mu 1996 era yalonda Lule okukikirira[[Kampala]], newankubadde Lule yagaana okuwereza olwobutabawo bwerufu.<ref name=":23" />
Mu 2005, Lule yayingira eby'obufuzi omulundi ogwali gusemba weyafukira ssabawolereza wa Buganda mukwano gwe owedda Dan Muliika weyafulibwam [[Katikkiro wa Buganda]], ekitiibwa ekiweebwa ssabaminisita w'Obwakabaka bwa Buganda. <ref>{{Cite web |last=Lule |first=Jeff Andrew |date=22 May 2013 |title=Katikiro Mayiga Chairs His First Cabinet Meeting |url=http://www.newvision.co.ug/news/643006-katikiro-mayiga-chairs-his-first-cabinet-meeting.html |access-date=25 August 2015}}</ref> Muliika ngamaze okugobebwa ne Lule yalekulira, nga yekwasa omutima ogwali gumuluma. Okutuuka mu 2019, Lule yeyongera okubeera mu [[Kampala]] nakola amateeka ngawaddukanya Sebalu &amp; Lule.<ref name=":23" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abebuzibwako]]
[[Category:Abasomerako ku Yunivasite ye Mumbai]]
[[Category:Abazalibwa mu 1935]]
[[Category:Bannamateeka bannayuganda b'ekyasa ekya 20]]
[[Category:Bannamateeka bannayuganga ab'ekyasa ekya 21]]
[[Category:Abantu abava e Kampala]]
[[Category:Bannayuganda abakulira bizinesi]]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
tfouq0fva9we5ppdm6wda2veopf94f6
Wasswa Amir Ssali
0
15131
65162
63360
2026-07-27T08:48:17Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65162
wikitext
text/x-wiki
'''Wasswa Amir Ssali''' Munnayuganda omukubi w'ebikonde avuganya mu buzito bwa [[lightweight]]. Akiikirira Uganda ku ttiimu y’eggwanga ey’ebikonde, [[Uganda Bombers|Uganda Bombers.]] .
== Emirimu gye egy’ebikonde ==
Ssali yasitukira mu mpaka za Afirika Boxing Championships ezaali mu kibuga Yaoundé ekya [[Cameroon]] mu 2023. Ng’avuganya mu buzito bwa lightweight, yatuuka ku fayinolo oluvannyuma lw’okumegga Idris Kitangira [[Democratic Republic of Congo|owa Democratic Republic of Congo]] ku semi.<ref name=":0">{{Cite web |date=3 August 2023 |title=Uganda's Wasswa Ssali beats DR Congo opponent in Africa Boxing Championships |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/uganda-s-wasswa-ssali-beats-dr-congo-opponent-in-africa-boxing-championships-4326326 |access-date=17 September 2025 |website=NTV Uganda |archive-date=11 August 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230811085624/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sports/uganda-s-wasswa-ssali-beats-dr-congo-opponent-in-africa-boxing-championships-4326326 |url-status=dead }}</ref>
Ku fayinolo, Ssali yakubibwa Sanele Sogwayi owa Bukiikakkono bwa Afirika, n’afuna omudaali gwa ffeeza eri Uganda.<ref>{{Cite web |date=5 August 2023 |title=Ssali Wasswa bags Silver at Africa Boxing Championship |url=https://swiftsportsug.com/2023/08/05/ssali-wasswa-bags-silver-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=Swift Sports Uganda}}</ref> Omudaali gwe ogwa ffeeza gwajja n'ekirabo kya doola z'Amerika 10,000.<ref>{{Cite web |date=5 August 2023 |title=Boxer Ssali earns $10,000 after Africa Championships |url=https://swiftsportsug.com/2023/08/05/ssali-wasswa-bags-silver-at-africa-boxing-championship/ |access-date=17 September 2025 |website=Swift Sports Uganda}}</ref>
Oluvannyuma yabuulira abavubuka mu bitundu by’e Kampala by’atuuseeko, n’alaga enkolagana ye n’abantu b’omu kitundu.<ref>{{Cite web |date=9 August 2023 |title=Bombers share Cameroon heroics with Bwaise, Kawaala ghetto youths |url=https://swiftsportsug.com/2023/08/09/bombers-share-cameroon-heroics-with-bwaise-kawaala-ghetto-youths/ |access-date=17 September 2025 |website=Swift Sports Uganda}}</ref>
== Emipiira egy’amaanyi ==
{| class="wikitable sortable"
|+Selected bouts
!Date
!Event
!Opponent
!Stage
!Result
|-
|3 Ogwomunaana 2023
|2023 Africa Boxing Championships, Yaoundé
|Idris Kitangila (DRC)
|Semi-final
|Win
|-
|5 Ogwomunaana 2023
|2023 Africa Boxing Championships, Yaoundé
|Sanele Sogwayi (South Africa)
|Final
|Loss (Silver medal)
|}
== Awaadi n'okusiimibwa ==
* Omudaali gwa ffeeza, ekibinja ky’obuzito bwa lightweight: Empaka za Afirika ez’ebikonde eza 2023 (Yaoundé, Cameroon).<ref name=":0"/>
* Omuwanguzi, omutendera gwa "Boxing": Engule za Fortebet Real Stars eza buli mwezi, Ogwomwenda 2023.<ref>{{Cite web |date=4 September 2023 |title=Six sports disciplines rewarded for excellence in August 2023 Real Stars monthly awards |url=https://kawowo.com/2023/09/04/six-sports-disciplines-rewarded-for-excellence-in-august-2023-real-stars-monthly-awards/ |access-date=17 September 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Amawulire mu lujjudde ku bulamu bwa Ssali obuto n’omwaka gwe yazaalibwa bitono. Yeegattira mu kibiina kya Lukanga Boxing Club era emikutu gy'amawulire egy'omu kitundu ne gimutuuma erinnya lya "The Animal".<ref>{{Cite web |date=24 July 2023 |title=Uganda Bombers squad named for Yaounde Africa Boxing Championships |url=https://kawowo.com/2023/07/24/uganda-bombers-squad-named-for-yaounde-africa-boxing-championships/ |access-date=17 September 2025 |website=Kawowo Sports}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Uganda Bombers]]
* [[Ekibiina Ekifuga Omuzannyo Gw'ebikonde mu Uganda|Ekibiina ekifuga ebikonde mu Uganda]]
* [[Isaac Zebra Jr|Isaac Zebra Omuto]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Abantu Abalamu]]
oiewtjq3r10yh4p44z91j5o4de93q2y
Enock Ssebaggala
0
15225
65088
64115
2026-07-26T14:15:01Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
65088
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''[[:en:Uganda_Premier_League|Enock]] Ssebaggala''' (yazaalibwa 28 ogw'omusanvu 2000) [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira wa]] Uganda ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Midfielder|muzannyi wa makkati]] mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-07-12 |title=Vipers is my new home, midfielder Ssebagala revels after NEC switch |url=https://kawowo.com/2025/07/12/vipers-is-my-new-home-midfielder-ssebagala-revels-after-nec-switch/ |access-date=2025-08-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Family legacy fuels CHAN dreams for Uganda duo Ssebagala and Usama |url=https://www.cafonline.com/caf-african-nations-championship/news/family-legacy-fuels-chan-dreams-for-uganda-duo-ssebagala-and-usama/ |access-date=2025-08-19 |website=Family legacy fuels CHAN dreams for Uganda duo Ssebagala and Usama |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2000-07-28 |title=Enock Ssebagala |url=https://upl.co.ug/player/enock-ssebagala/ |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gwa kiraabu ==
=== Express FC ===
Ssebaggala emipiira gy’abakulu yagitandikira mu '''[[Express FC]]''', emu ku kiraabu za Uganda ez’ebyafaayo, gye yazannyira sizoni nnya n’okuzannya emipiira 42 egya liigi ya Uganda Premier. <ref name=":0">{{Cite web |date=2023-08-29 |title=Welcoming Enock Ssebagala to the NEC FC Family - NEC FC |url=https://necfcuganda.com/welcoming-enock-ssebagala-to-the-nec-fc-family/ |access-date=2025-08-19 |language=en-US}}</ref>
=== NEC FC ===
Mu gw'omunana 2023, Ssebaggala yeegatta ku [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]], n’aleeta obuyiiya bwe mu makkati mu kiraabu eno. <ref name=":0"/> Sizoni ya 2024–25 yalaga nti yeewuunyisa nnyo; yakola kinene nnyo mu kuyamba NEC FC okumalira mu ky'okubiri mu liigi ya Uganda Premier. <ref>{{Cite web |last=Ssekyanzi |first=Richard |date=2025-06-20 |title=NEC Midfielder Enock Ssebagala Completes Move to Vipers SC |url=https://sportsnation.co.ug/nec-midfielder-enock-ssebagala-completes-move-to-vipers-sc/ |access-date=2025-08-19 |website=SportsNation |language=en}}</ref>
=== Vipers SC ===
Mu gw'omusanvu 2025, Ssebaggala yamaliriza '''endagaano ey'emyaka ebiri''' ne '''[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]''', bakyampiyoni ba Uganda Premier League, n’afuuka omuzannyi owookubiri kiraabu eno gwe yagula mu katale ako. Yatongozeddwa nga "midfield maestro" er'agenda okwambala omujoozi '''nnamba 8''' . <ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2025-07-12 |title=Midfield maestro Ssebaggala signs for Vipers SC |url=https://viperssc.co.ug/2025/07/12/midfield-maestro-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |access-date=2025-08-19 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2025-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250803202602/https://viperssc.co.ug/2025/07/12/midfield-maestro-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2025-07-13 |title=Transfers: Ssebaggala Signs for Vipers SC |url=https://chimpreports.com/transfers-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |access-date=2025-08-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=2025-07-13 |title=Midfield maestro Ssebaggala signs for Vipers SC - Africa Top Sports |url=https://en.africatopsports.com/2025/07/13/midfield-maestro-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |access-date=2025-08-19 |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ensi yonna ==
Ssebaggala yasookera mu nsi yonna ey'abakulu mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]] mu 2025 mu mupiira gw'omukwano ogwaggwa ne [[Gambia]] amaliri ga ggoolo 1-1 . Era yalondeddwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za '''African Nations Championship (CHAN)''' ezali zigenda okutegekebwa mu August 2025. <ref>{{Cite web |title=Family legacy fuels CHAN dreams for Uganda duo Ssebagala and Usama |url=https://www.cafonline.com/caf-african-nations-championship/news/family-legacy-fuels-chan-dreams-for-uganda-duo-ssebagala-and-usama/ |access-date=2025-08-19 |website=Family legacy fuels CHAN dreams for Uganda duo Ssebagala and Usama |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2025-07-28 |title=CHAN 2024: Ugandan Stars Enock Ssebagala and Usama Arafat Carry Family Legacy |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/chan-2024-ugandan-stars-enock-ssebagala-and-usama-arafat-carry-family-legacy-2025072811120801526 |access-date=2025-08-19 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref>
== Ebitiibwa ==
'''Engule za NEC FC (2024–25):'''
* Omuwuwuttanyi asinga mu sizoni eno
* Omuzannyi w'abazannyi asinga mu sizoni eno <ref>{{Cite web |last=Kironde |first=Baron |date=2025-06-03 |title=NEC Awards: Jacob Okao Named Best of 2024/25 |url=https://sportsnation.co.ug/nec-awards-jacob-okao-named-best-of-2024-25/ |access-date=2025-08-19 |website=SportsNation |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Allan Okello, Muzannyi wa Mupiira|Allan Okello, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Abdul Karim Watambala]]
* [[Reagan Mpande|Reagan Mpande, omusajja omulala]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abantu Abalamu]]
r6qlezdn9flrsdjxed4huiw8ojp1b47
Category:Abaazaalibwa mu 1945
14
15270
65129
2026-07-26T20:27:21Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
65129
wikitext
text/x-wiki
Bano be bazaale ba 1945.
dtjmcxdrqweialvqhwobvg0kpg4fkmg
Category:Abaafa mu 1987
14
15271
65130
2026-07-26T20:28:37Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
65130
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abaafa mu 1987.
5gk5g6i8u4n2luiq0xadgvldwnmew6g
Category:Abaasomerako mu Southern IIlinois University
14
15272
65131
2026-07-26T20:29:32Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
65131
wikitext
text/x-wiki
Bnao be bantu abaasomerako mu Southern IIlinois University.
910v7gb0r8tz5xwccnwd99xpzoeu9n7
Category:Abaasomerako mu University at Albany
14
15273
65132
2026-07-26T20:30:14Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
65132
wikitext
text/x-wiki
Bano be baasomerako mu University at Albany.
sfplnsw7jfq307qsc88dgrr8vsn6srx
Category:Abattibwa n'emmundu mu Uganda
14
15274
65133
2026-07-26T20:31:06Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
65133
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abattibwa n'emmundu mu Uganda.
ftsqcylztkt5o76vhi4dc1dnz3p6ruk
Category:Abantu abattibwa mu Uganda
14
15275
65134
2026-07-26T20:32:27Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
65134
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu ab'atemulwa mu Uganda.
axtu29es76fo6ofhqt7sqihhji5jt48
Category:Abantu b'omu lutalo lwa Ugnada olw'omu nsiko
14
15276
65135
2026-07-26T20:33:34Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
65135
wikitext
text/x-wiki
Bano b'ebantu abaaliwo mu lutalo lwa Ugnada olw'omu nsiko.
iu0nx4ebo5wkgv93wtwvpnwt2oyhawb
Yokaana Maviiri
0
15277
65168
2026-07-27T08:53:00Z
Judithamos
10087
Judithamos moved page [[Yokaana Maviiri]] to [[John Maviiri]]: Misspelled title
65168
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[John Maviiri]]
klqxfpk7x1fponqbo464gkblv4bnjcj
Category:Abazaalwa mu 1981
14
15278
65169
2026-07-27T08:54:12Z
Charles Kalanzi
9748
Created page with "Abantu abazaalwa mu 1981"
65169
wikitext
text/x-wiki
Abantu abazaalwa mu 1981
85wc0qqas32e2wlorb5ei72lneyzjgt
Category:Kiraabu z'omupiira gw'ebigere mu Uganda
14
15279
65190
2026-07-27T09:18:29Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
65190
wikitext
text/x-wiki
Zino zeekiraabu z'omupiira gw'ebigere mu Uganda
5ysbki1v9l5egmn1kbtvu6vlx5g1rc0
Category:Omupiira mu Uganda
14
15280
65191
2026-07-27T09:19:11Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
65191
wikitext
text/x-wiki
Omupiira mu Uganda
hub35pxo8zzdujk9ekvl3nei34dn6h9
Category:Kiraabu ezikolagana n'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira mu Uganda
14
15281
65192
2026-07-27T09:19:55Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
65192
wikitext
text/x-wiki
Zino zeekiraabu ezikolagana n'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira mu Uganda
qlndc5ngp23jrqv8cqpge6ofj9c8q2l
Category:Ebyatandikibwawo mu 2017
14
15284
65222
2026-07-27T10:06:57Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
65222
wikitext
text/x-wiki
Bino byebyatandikibwawo mu 2017
ne5ut0d3mozywnne7j9qkxa9zlsxi5a
Category:Emikutu gya ttiivi n'ebitebe byazo ebikulu ebyatandikibwawo mu 2017
14
15285
65223
2026-07-27T10:07:37Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
65223
wikitext
text/x-wiki
Gino gy'emikutu gya ttiivi n'ebitebe byazo ebikulu ebyatandikibwawo mu 2017
eh3r8pdrjstntuc0e3qkmdy5laizuue
Category:Emikutu gya ttiivi mu Uganda
14
15286
65224
2026-07-27T10:08:14Z
Samson Ssemakadde
6903
Ngaseeko amatuluba
65224
wikitext
text/x-wiki
Gino gy'emikutu gya ttiivi mu Uganda
1wbh6iskw4a9j8dlfom913wjoji8pdo
Template:John Maviiri
10
15287
65228
2026-07-27T10:30:11Z
Judithamos
10087
Judithamos moved page [[Template:John Maviiri]] to [[Template:Databox]] over redirect
65228
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template:Databox]]
sh8lunhez0h5in9bk2o8yz7b6s31r3l
Template talk:John Maviiri
11
15288
65230
2026-07-27T10:30:11Z
Judithamos
10087
Judithamos moved page [[Template talk:John Maviiri]] to [[Template talk:Databox]] over redirect
65230
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Template talk:Databox]]
m1mu2nkx7injrd9qc8sq3qoubqgt78i
Category:Banigeria abakugu mu byenfuna
14
15289
65233
2026-07-27T11:53:59Z
Charles Kalanzi
9748
Ntademu ekinnyonyolo
65233
wikitext
text/x-wiki
Banigeria abakugu mu byenfuna
ap7gwmxtox9i6y0fb2qyq4f91xbg2f6
Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole
14
15290
65234
2026-07-27T11:54:56Z
Charles Kalanzi
9748
Ntaddemu ekinnyonyolo
65234
wikitext
text/x-wiki
Banigeria abakyala abakulira ebitongole
qrbjotz894vvl6t0hzfjnvl4swv4mhz