Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.12 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Tanzania 0 3778 65310 65221 2026-07-27T17:48:03Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65310 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu buvanjuba bwa Afirika.[1] Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.[2] [clarification needed] Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] c0364mor6xzqmk4dzjbyoy1c8m3465c 65311 65310 2026-07-27T17:49:53Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 65311 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] s9fhsim1h5rqjvtpg3rejwp6q6qmcws 65312 65311 2026-07-27T17:51:06Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 65312 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyibwa ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.[1] Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama." [2] Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.[3] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 6p5rzsvczawehytn6mbl2zrx0ovu6lx 65313 65312 2026-07-27T17:53:18Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65313 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] qba4htvd97eyzjpj6rplym15f8czclw 65314 65313 2026-07-27T17:58:12Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65314 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] ji0hnfmvkexmg2nlp3brme80sr84zkk 65315 65314 2026-07-27T18:02:14Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 65315 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.[1][2][3] Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).[4] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] pmaz0j15cue1kckunnruja01jbebl8x 65316 65315 2026-07-27T18:03:56Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65316 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{Cite thesis|title=Early Political Discord in Kenya: European Settlers' Political Struggles in the East Africa Protectorate, 1902–1912|publisher=West Virginia University Libraries|first=Makhete|last=Fall|year=2016|doi=10.33915/etd.5569|doi-access=free}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] jy3rhx71i1o09cv2y2xbvdl2qxqe7ly 65317 65316 2026-07-27T18:10:47Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65317 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Obujeemu bwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{Cite thesis|title=Early Political Discord in Kenya: European Settlers' Political Struggles in the East Africa Protectorate, 1902–1912|publisher=West Virginia University Libraries|first=Makhete|last=Fall|year=2016|doi=10.33915/etd.5569|doi-access=free}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 89k2lb443fxarl5m7vp77ukzylpdgln 65318 65317 2026-07-27T18:13:56Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 65318 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] hb7f3cs2b92adh7bh9vrdvnaru3nmpm 65319 65318 2026-07-27T18:15:46Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65319 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Supreme Council of the 1919 Paris Peace Conference yawadde GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.[1]: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919[2]: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu bukiikakkono bw'ebugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.[1]: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.[1]: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.[2] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 0ilp05ue3v9znalu8bxiv57tx8nl84b 65320 65319 2026-07-27T18:20:44Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65320 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] otwzu9aaixrmaxobxm9ybb48e0oahts Rwanda 0 5688 65245 65237 2026-07-27T12:00:47Z NKINZIK MARIE 7432 paragraph and heading 65245 wikitext text/x-wiki {{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro). [[Category:Ensi za Afirika]] 8uhit2ur43fdn80a23jnk18x2vun1ag 65250 65245 2026-07-27T12:19:25Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph and dewikilinked 65250 wikitext text/x-wiki {{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro). [[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994. [[Category:Ensi za Afirika]] 30ydo2r8tmf8y3k5e1mrzc94qrfquaz 65251 65250 2026-07-27T12:33:46Z NKINZIK MARIE 7432 Added a new heading and new paragraph 65251 wikitext text/x-wiki {{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro). [[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994. Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini. [[Category:Ensi za Afirika]] sngi6ehwqcblzdvurlihvl94wrfzpbt 65252 65251 2026-07-27T12:38:35Z NKINZIK MARIE 7432 paragraph 65252 wikitext text/x-wiki {{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro). [[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994. Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini. Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[Cash crop|birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaaw ky' [[Tourism in Rwanda|Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[Multidimensional Poverty Index|obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] . [[Category:Ensi za Afirika]] grztjya550eo8596yk8y6h9mmmxssk5 Seng'endo (Heavenly Bodies) 0 6254 65321 33132 2026-07-27T18:27:31Z Omarius257 11513 /* */ 65321 wikitext text/x-wiki [[File:Solar System True Color LG.png|thumb|Seng'endo]] Gakuweebwa Charles Muwanga !! Obwengula mwe tuli,mulimu seng’endo (heavenly bodies, celestial bodies) butabalika. Mu seng'endo muno mulimu : (i) Ebisinde (Galaxies).Bino birimba ebibaamu ensengekera z'enjuba obutabalika. (ii) Enjuba (suns), (iii) Emmunnyeenye (Stars). Zino nazo ziba njuba naye ziri wala nnyo . Enjuba yaffe (our son) ky'evudde etuumibwa "enjuba Muwanga" okugyawula ku njuba endala obutabalika eziri mu bwengula. (iv) Enkulungo (planets), (v) Emyezi (moons) n’ (vi) Ebibajjo nga ebikometo/kibunomu (comets) 6c78x76tcdwc1ymsnuwqfk3hiftfkro Alimansi Kadogo 0 8258 65324 53592 2026-07-28T03:15:04Z Kisakye Jane 9195 nterezezaamu mu kiwandiiko 65324 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alimansi Kadogo''' (yazaalibwa nga 5 Ogwokubiri,1982)munnayuganda eyali omuzannyi w'omupiira azannya mu makkati g'ekisaawe, yazannyirako [[:en:ATRACO_FC|ATRACO FC]] ne [[:en:Association_football|ttiimu y'omupiira]] ya [[Yuganda|Uganda]].<ref>https://www.bignewsnetwork.com/news/266623841/uganda-top-5-soccer-players-to-follow</ref> Kadogo yazannyira [[:en:Police_F.C._(Rwanda)|Police F.C]]. eya Rwanda, n'agiyamba okumalira mu kifo eky'okubiri mu [[:en:2011–12_Rwanda_National_Football_League|2011-12 Rwanda National Football League]] n'okukiika mu mpaka za Africa eza [[:en:2013_CAF_Confederation_Cup|2013 CAF Confederation Cup]].<ref>http://www.police.gov.rw/uploads/tx_download/Magazine_No4.pdf</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Enkolagana ez'ebweru == * Alimansi Kadogo at National-Football-Teams.com kt4wb42j4akagmghdicmwzxqpb6skbo 65325 65324 2026-07-28T03:24:22Z Kisakye Jane 9195 Ntaddemu category 65325 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alimansi Kadogo''' (yazaalibwa nga 5 Ogwokubiri,1982)munnayuganda eyali omuzannyi w'omupiira azannya mu makkati g'ekisaawe, yazannyirako [[:en:ATRACO_FC|ATRACO FC]] ne [[:en:Association_football|ttiimu y'omupiira]] ya [[Yuganda|Uganda]].<ref>https://www.bignewsnetwork.com/news/266623841/uganda-top-5-soccer-players-to-follow</ref> Kadogo yazannyira [[:en:Police_F.C._(Rwanda)|Police F.C]]. eya Rwanda, n'agiyamba okumalira mu kifo eky'okubiri mu [[:en:2011–12_Rwanda_National_Football_League|2011-12 Rwanda National Football League]] n'okukiika mu mpaka za Africa eza [[:en:2013_CAF_Confederation_Cup|2013 CAF Confederation Cup]].<ref>http://www.police.gov.rw/uploads/tx_download/Magazine_No4.pdf</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Enkolagana ez'ebweru == * Alimansi Kadogo at National-Football-Teams.com [[Category:Bannuyuganda abasambi b′omupiira abasajja]] spvafntez5b8tu2mrrcfn7ruqlqjvla Aggrey Awori 0 8526 65305 65175 2026-07-27T17:08:46Z Ssebuufu 9882 65305 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnaby'enfuna, munnabyabufuzi, muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span> </ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna. Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] [[Category:Bannabyabufuzi ab'ekibiina kya National Resistance Movement]] hty5c4lw56ozr89wwj0dj1kso0xoqe9 65306 65305 2026-07-27T17:11:21Z Ssebuufu 9882 65306 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muzannyi wa Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span> </ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna. Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] [[Category:Bannabyabufuzi ab'ekibiina kya National Resistance Movement]] s5c9a9o0qs7afl8ftdvleqo3w29rqm0 65307 65306 2026-07-27T17:13:09Z Ssebuufu 9882 65307 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya Olympics wa mbiro Olympics era [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span> </ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna. Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] [[Category:Bannabyabufuzi ab'ekibiina kya National Resistance Movement]] k8dv80bzfo3moq57s45v1jtlnibo5gc 65308 65307 2026-07-27T17:15:21Z Ssebuufu 9882 65308 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya [[Olympics]] ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], nga yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span> </ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna. Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] [[Category:Bannabyabufuzi ab'ekibiina kya National Resistance Movement]] 3sl7fnfizdncm4halfhmszv3g0mrc0w 65309 65308 2026-07-27T17:16:18Z Ssebuufu 9882 65309 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Aggrey Siryoyi Awori</big>''' (yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – naafa nga 5 Ogwomusanvu 2021) munnabyanfuna, munnabyabufuzi era muddusi mu mizannyo gya [[Olympics]] ow'embiro z'okubuuka obusenge, [[Munnayuganda|Munnyuganda]], eyaweerezaako nga Minisita omubeezi wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref><ref>Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015. Retrieved 6 April 2015.</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yakiikirira ekitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali [[Palamenti ya Uganda|mubaka wa paalamenti]] ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) ayogera nnyo. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’eyegata ku kibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obuto bwe == '''Aggrey Awori''' yazaalibwa nga '''23rd Ogwokubiri 1939,''' ku kyalo Budimo mu disitulikiti y’e Busia mu Uganda, okumpi n’ensalo ya Uganda ne Kenya. Yali mwana wa kkumi ku baana kkumi na musanvu abazaalibwa Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti wa aglican omutandisi mu Buvanjuba bwa Africa, ne Mariamu Odongo Awori, nnansi era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Awori yakulira mu maka amatutumufu agaazaala abantu abawerako ab’amaanyi mu Buvanjuba bwa Afrika. Baganda be kuliko Arthur Moody Awori oluvannyuma eyafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya ne Mary Okelo omunnakenya omukugu mu bbanka era omukugu mu by’enjigiriza.<ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> yatandiika eby'okusoma kwe mu Uganda nga kyali kumyaka emito, yasomera mu masomero ga pulayimale g’omu kitundu nga tannaba kwegatta ku '''Nabumali High School''' erisangibwa mu disitulikiti y’e Mbale okusoma siniya. Oluvannyuma yegata kusomera lya '''Kings College Budo''', gye yamanyika olw’obusobozi bwe mu kusoma n’ekitone ky’emizannyo. Era yakiikirira Uganda mu '''mizannyo gya Olympics egya 1960''' e Roma.<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> == Obuvo bwe == Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo, mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]], okumpi n’ensalo ya Uganda n'e Kenya ng’omwana ow’ekkumi ku baana kkumi na musanvu. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, omusosodooti Omufirika omutandisi w’ekkanisa y’Abangereza mu Buvanjuba bwa Afrika ne Mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa w’ekitundu.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey okuli W.W.W .Awori, omulwanirizi w’eddembe era Mubaka w’olukiiko lw’ababaka b'e Kenya nga Kenya yali tennafuna mefuga,<ref name=":1">{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMoody2020">Moody, Awori, Arthur (27 February 2020). [https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ ''Riding on a Tiger'']. Moran Publishers. [[ISBN (identifier)|ISBN]]&nbsp;[[Special:BookSources/978-9966-34-991-0|<bdi>978-9966-34-991-0</bdi>]].</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite book|cite book]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: multiple names: authors list ([[:Category:CS1 maint: multiple names: authors list|link]])</span> </ref> omumyuka wa pulezidenti [[Kenya|ya Kenya]] ow’omwenda Moody Arthur Awori<ref>{{Cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu East Africa okukulira ettabi lya Barclays Bank era omutandisi wa Kenya Women Finance Trust, bbanka y’abakyala yokka mu Kenya. <ref>{{Cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w’amasomero ga Makini Schools, amasomero agasinga mu East Africa . <ref>{{Cite journal |last=Bauer |first=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref> Awori yalina amaka g'omu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] n'amaka g'omu kyalo mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] eriraanyewo . <ref>{{Cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Okusoma kwe == Awori yasomera ku Nabumali High School mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gonna masomero mu Uganda. Yali mukulembeze w'abayizi mu kibiina kya Canada House ku King's College Budo. Bw'eyali ku King’s College Budo (1959 okutuuka mu 1961), Aggrey yalondebwa mu balala abatonotono okutendekebwa mu baserikale b’amagye mu Sandhurst Military College mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we ow’ekitone okwegatta ku magye.<ref>{{Cite book |year=2012 |title=Uganda: Building of a Nation |publisher=Vision Group |isbn=9789970447008 |location=Kampala |pages=275}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yasomera mu Yunivasite y'e Harvard kubwerere. Omwaka ogwasooka yakwata nuclear physics, kyokka n'akyusa n'adda mu by'enfuna by'ebyobufuzi.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu asoose mu byafaayo by’omupiira omukaaga okuwangula emisinde esatu - okubuuka obuwanvu, okudduka emisinde emiwanvu, n’okudduka yaadi 60, n’asiba likodi y’enjuyi mukaaga mu misinde gy’okudduka n’ateeka akabonero mu misinde. Era yaddukidde ku ttiimu ya mile relay eyawangula eyasiba likodi ya heptagonal.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> Awori we yatikkirwa mu Harvard, yalina likodi z’amasomero ssatu ez’ebweru n’ettaano ez’omunda.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu misinde gya mmita 110 mu mpaka za Summer Olympics eza 1960 ne Summer Olympics eza 1964, kyokka n’alemererwa okuwangula emidaali gyonna. Awori alina diguli eyookubiri mu by'enfuna okuva mu Yunivasite ya Syracuse mu Amerika<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=1 September 2014 |title=Where Is Aggrey Awori? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141224183232/http://www.monitor.co.ug/News/National/Where-is-Aggrey-Awori-/-/688334/2437392/-/6n3ebyz/-/index.html |archive-date=24 December 2014 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Emirimu gye == Mu 1967, Awori yalondebwa okuba dayirekita wa [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda]] Tiivi eyasooka mu ggwanga (UTV).<ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibwa emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti, kubanga mu kiseera Amin lwe yasooka okugezaako okuwamba gavumenti teyafulumya kwogera Amin kwe yawa, ng’amulimba bw'eyamugamba nti baali butereevu ku mpewo. Yagenda mu buwanganguse mu by'obufuzi e [[Kenya]],<ref>{{Cite journal |last=Kabeba |first=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomesa bannamawulire mu by'obufuzi mu Yunivasite y’e Nairobi<ref>{{Cite news |last=Schneider |first=Deborah |date=1 November 2001 |title=Election Special |url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html |access-date=4 June 2021 |publisher=Harvard Magazine Inc. |agency=Harvard Magazine}}</ref> okutuusa mu 1976 n’oluvannyuma n’atambula mu Afrika ng’akyalira [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] n’adda e [[Kenya|Nairobi]] mu 1979. Oluvanyuma lwa Idi Amin okugobwa mu 1979, Awori yaddayo mu Uganda. Yeesimbawo ku kifo mu [[Palamenti ya Uganda|Lukiiko lw’eGgwanga olukulu olwa Uganda]], kyokka n’awangulwa.<ref name=":0">{{Cite web |title=Awori: An Olympian of great distinction {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp |access-date=2022-02-27 |website=www.monitor.co.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp "Awori: An Olympian of great distinction | Uganda"]. ''www.monitor.co.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 February</span> 2022</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yafuuka Ambasada mu [[Amerika]], okutuusa lwe yakyusibwa [[Tito Okello|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yakola nga Ambasada wa Uganda mu [[Bubirigi]] okuva mu 1985 okutuuka mu 1987, oluvanyuma lw'omukulembeze w'e Ggwanga [[Yoweri Museveni]] okumusuula.<ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu bubudamu e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky’abayeekera ekyali kikolera okuva mu buvanjuba bwa Uganda ekyali kyiyitibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{Cite book |last=Lewis |first=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ensonga lwaki yakikola okusinga yalina ekiruyi eri eggye lya Museveni erya National Resistance Army, eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasatulula ekibinja kye eky’abayeekera, ekyali kisingamu abavubuka abato abalwanyi. Mu 1993, Awori yasisinkana Museveni e New York oluvannyuma y’alondebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka okukola ssemateeka w’eggwanga omuggya n’okubeera omubaka wa paalamenti.<ref name="Monitor-obit">{{Cite web |last=Mutaizibwa |first=Emmanuel |date=7 July 2021 |title=Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutaizibwa2021">Mutaizibwa, Emmanuel (7 July 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672 "Aggrey Awori: Gifted orator, master of all trades"]. ''Daily Monitor''.</cite></ref> Yakwata kyakusatu mu [[2001 okulonda kwa pulezidenti wa Uganda|kulonda kwa pulezidenti okwa 2001]], n’afuna obululu ekitundu kimu n'obutundu anna mu kimu ku kikumi1.41%.<ref>{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=8 March 2001 |title=2001 Uganda Poll: The Other Contenders |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150723083520/http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm |archive-date=23 July 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> Yakiikirira e kitundu kye Samia-Bugwe mu Bukiikakkono, [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka wa paalamenti ow’oludda oluvuganya gavumenti mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) aterya ntama. Mu 2007, yava mu kibiina kya UPC n’ayingira ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. <ref name="Egessa">{{Cite web |last=Egessa |first=Hajusu |date=24 December 2007 |title=Mbabazi Pleads for Awori |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEgessa2007">Egessa, Hajusu (24 December 2007). [https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 "Mbabazi Pleads for Awori"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500 the original] on 14 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Yaliko Minisita wa tekinologiya w'amawulire n'eby'empuliziganya ku [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Mukasa">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=5 March 2009 |title=Museveni Swears In New Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2009">Mukasa, Henry (5 March 2009). [https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 "Museveni Swears In New Ministers"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643 the original] on 13 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu nkyukakyuka ku kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwako ku kabineti nasikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190428032753/https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |archive-date=28 April 2019 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Olw’ekifo kye mu kabineti, yaliko ''omukiise'' mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{Cite web |last=Bekunda |first=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015}}</ref> == Obulamu bwe == Aggrey Awori yali mufumbo ne [[Thelma Awori]] eyali akola nga Dayirekita wa Afrika mu nteekateeka y'ekibiina ky'amawanga amagatte ey'enkulaakulana . Bombi awamu baali bazadde b’abaana abakulu omukaaga. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 "Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile"]. Uganda Ministry of ICT. 2007. [https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 Archived] from the original on 11 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">6 April</span> 2015</span>.</cite></ref> Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa ekirwadde kya COVID-19 nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaaliro ly’obwannannyini e Naalya mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Maombo |first=Sharon |date=5 July 2021 |title=Former Ugandan presidential candidate Aggrey Awori dies |url=https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/ |access-date=5 July 2021 |website=The Star}}</ref><ref>{{Cite news |date=6 July 2021 |title=Raila Odinga eulogises Aggrey Awori |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368 |access-date=11 July 2021 |work=Daily Monitor |language=en}}</ref> == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Thelma Awori]] * [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] * [[Yoweri Museveni]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda] * [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwomukaaga 2006]  * [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokubiri 2009]  * [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ku kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] [[Category:Abaafa mu 2021]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1939]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Busia]] [[Category:Bannabyabufuzi ab'ekibiina kya National Resistance Movement]] aadxzunz7mmcu0n8u8jgrsvg7vg6a2b Angela Musiimenta 0 9699 65289 53722 2026-07-27T16:08:09Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 65289 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angela Musiimenta''' Munnayuganda munasaayansi eyawangula engule ya German African Innovation Incentive Award eyasooka.<ref>{{Cite web}}https://www.africanleadershipmagazine.co.uk/dr-angela-musiimenta-of-uganda-wins-150000-euros-award/</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210511143917/https://berlin.mofa.go.ug/data-dnews-107-UGANDAN-DOCTOR-RECEIVES-GERMAN-AWARD-FOR-HER-OUTSTANDING-RESEARCH-ACHIEVEMENTS.html</ref> == Okusoma kwe == Musiimenta yafuna diguli mu bya sayaansi okuva mu [[:en:Mbarara_University|ttendenkero ly'e Mbarara erya saayaansi ne tekinologiya]]. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu saayaansi nemu by'empuliziganya okuva mu [[:en:University_of_Leeds|yunivasite ya Leeds]] mu ggwanga lya Bungereza. Musiimenta esaawa zino alina diguli ey'okusatu mu by'obulamu okuva mu [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y'e Manchester]] era mu ggwanga lya Bungereza.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321181019/https://fci.must.ac.ug/member/dr-angella-musiimenta/</ref> 18kb4i7t790urncb424nqa5tpgxd4a2 65290 65289 2026-07-27T16:09:56Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 65290 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angela Musiimenta''' [[Munnayuganda]] munnasaayansi eyawangula engule ya German African Innovation Incentive Award eyasooka.<ref>{{Cite web}}https://www.africanleadershipmagazine.co.uk/dr-angela-musiimenta-of-uganda-wins-150000-euros-award/</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210511143917/https://berlin.mofa.go.ug/data-dnews-107-UGANDAN-DOCTOR-RECEIVES-GERMAN-AWARD-FOR-HER-OUTSTANDING-RESEARCH-ACHIEVEMENTS.html</ref> == Okusoma kwe == Musiimenta yafuna diguli mu bya sayaansi okuva mu ttendenkero ly'e Mbarara erya saayaansi ne tekinologiya. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu saayaansi nemu by'empuliziganya okuva mu yunivasite ya Leeds mu ggwanga lya Bungereza. Musiimenta esaawa zino alina diguli ey'okusatu mu by'obulamu okuva mu yunivasite y'e Manchester era mu ggwanga lya Bungereza.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321181019/https://fci.must.ac.ug/member/dr-angella-musiimenta/</ref> == Ebijuliziddwa == ht7qubt0nuaj5ctdi6aly4a81jauhw3 65291 65290 2026-07-27T16:11:01Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 65291 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angela Musiimenta''' [[Munnayuganda]] munnasaayansi eyawangula engule ya German African Innovation Incentive Award eyasooka.<ref>{{Cite web|last=Admin|first=A. L. M.|title=Dr. Angela Musiimenta Of Uganda Wins 150,000 Euros Award|url=https://www.africanleadershipmagazine.co.uk/dr-angela-musiimenta-of-uganda-wins-150000-euros-award/|access-date=2021-05-11|website=African Leadership Magazine|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|title=Ugandan doctor receives German award for her outstanding research achievements|url=https://berlin.mofa.go.ug/data-dnews-107-UGANDAN-DOCTOR-RECEIVES-GERMAN-AWARD-FOR-HER-OUTSTANDING-RESEARCH-ACHIEVEMENTS.html|access-date=2021-05-11|website=berlin.mofa.go.ug}}</ref> == Okusoma kwe == Musiimenta yafuna diguli mu bya sayaansi okuva mu ttendenkero ly'e Mbarara erya saayaansi ne tekinologiya. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu saayaansi nemu by'empuliziganya okuva mu yunivasite ya Leeds mu ggwanga lya Bungereza. Musiimenta esaawa zino alina diguli ey'okusatu mu by'obulamu okuva mu yunivasite y'e Manchester era mu ggwanga lya Bungereza.<ref>{{Cite web|last=username|title=Dr Angella Musiimenta – FCI|url=https://fci.must.ac.ug/member/dr-angella-musiimenta/|access-date=2021-05-11|language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == 0etrxhrcovykr5cwhq0h4x76rtzq7t6 Angelina Atyam 0 9700 65266 53723 2026-07-27T15:23:28Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 65266 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angelina Acheng Atyam''' (Yazaalibwa 1946) MuNnayuganda omulwanirizi [[:en:Human_rights|w'eddembe ly'abantu]] era muzaalisa.<ref>{{Cite web}}https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171</ref> Mu 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 [[:en:Aboke_abductions|baawambibwa abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya Lord Resistence Army (LRA) okuva ku somero lya Aboke]]. Atyam yatandikawo ekibiina ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina ekyo, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina [[:en:United_Nations_Prize_in_the_Field_of_Human_Rights|ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu]] mu 1998.<ref name="hrw">{{Cite web}}https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu 2004.<ref>{{Cite web}}https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/</ref> == Ebimukwatako == Yazaalibwa ye Angelina Acheng mu [[:en:Bobi,_Uganda|Bobi]], mu ggwanga lya [[:en:Bobi,_Uganda|Uganda]] mu mwaka gwa 1946, Atyam alina [[:en:Luo_people|ensibuko ly'eggwanga lya Luo]]. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.  Ng'enaku z'omwezi 10 mu mwezi ogw'ekumi, mu mwaka gwa 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali bawambiddwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga batwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA). Okwebaza amaanyi n'obuvumu omukulmebezze w'esomero bweyateekamu, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baateebwa oba baasobola okubataasa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali kiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukazi we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl">{{Cite web}}https://faithandleadership.com/we-forgive</ref> Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina ekyali abazadde abafaayo ekya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kukiruubirirwa ky'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaakaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{Cite web}}https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html</ref> Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl" /> Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], gavumenti y'e Sudan, naabakyala wa Amerika oba mukyala wa pulezidenti wa Amerika [[:en:Hillary_Clinton|Hillary Clinton]], abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe .<ref name="(Organization)Staff1999">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87</ref> Mu mwaka gwa 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Ng'enaku z'omwezi 23 mu mwezi ogw'ekumi ,mu mwaka gwa 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja ky'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182252/https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom2018">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawula kamukenenya oba obulwadde bwa siriimu oba enddwadde ezifunibwa nga ziyita mu mwegata. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC" /> Okuyuuka mu mwaka gwa 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba oba okwegadaanga.<ref name="Angom2018" /> Mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatolose okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{Cite web}}https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren</ref> Atyam ajukirwa ol'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya Uganda okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'oba kyaloi kirina abaana nga bajaasi banji mu madaala g'abayeekera ba LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa Uganda.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182303/https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam</ref> == Laba ne == * [[:en:Aboke_abductions|Aboke abductions]] * [[:en:Gulu_District|Gulu District]] q7mt3c5vaiatz3qm7d1to1tib6zcp1e 65269 65266 2026-07-27T15:29:33Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 65269 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angelina Acheng Atyam''' (Yazaalibwa 1946) MuNnayuganda omulwanirizi [[:en:Human_rights|w'eddembe ly'abantu]] era muzaalisa.<ref>{{Cite web}}https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171</ref> Mu 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 [[:en:Aboke_abductions|baawambibwa abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya Lord Resistence Army (LRA) okuva ku somero lya Aboke]]. Atyam yatandikawo ekibiina ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina ekyo, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina [[:en:United_Nations_Prize_in_the_Field_of_Human_Rights|ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu]] mu 1998.<ref name="hrw">{{Cite web}}https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu 2004.<ref>{{Cite web}}https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/</ref> == Ebimukwatako == Okuzaalibwa kwa Angelina Acheng kwali mu [[:en:Bobi,_Uganda|Bobi]], [[:en:Bobi,_Uganda|Uganda]] mu 1946, Atyam alina [[:en:Luo_people|ensibuko ly'eggwanga lya Luo]]. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.  Nga 10 Ogw'ekkumi 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali baawambibwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga baatwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA). Okwebaza kugende eri omukulu w'esomero, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baataasibwa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali jiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukyala we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl">{{Cite web}}https://faithandleadership.com/we-forgive</ref> Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina ekyali abazadde abafaayo ekya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kukiruubirirwa ky'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaakaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{Cite web}}https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html</ref> Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl" /> Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], gavumenti y'e Sudan, naabakyala wa Amerika oba mukyala wa pulezidenti wa Amerika [[:en:Hillary_Clinton|Hillary Clinton]], abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe .<ref name="(Organization)Staff1999">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87</ref> Mu mwaka gwa 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Ng'enaku z'omwezi 23 mu mwezi ogw'ekumi ,mu mwaka gwa 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja ky'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182252/https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom2018">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawula kamukenenya oba obulwadde bwa siriimu oba enddwadde ezifunibwa nga ziyita mu mwegata. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC" /> Okuyuuka mu mwaka gwa 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba oba okwegadaanga.<ref name="Angom2018" /> Mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatolose okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{Cite web}}https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren</ref> Atyam ajukirwa ol'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya Uganda okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'oba kyaloi kirina abaana nga bajaasi banji mu madaala g'abayeekera ba LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa Uganda.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182303/https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam</ref> == Laba ne == * [[:en:Aboke_abductions|Aboke abductions]] * [[:en:Gulu_District|Gulu District]] dtuytzf9wsc8nzz7v8rc7n2zi2vu7od 65270 65269 2026-07-27T15:34:26Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 65270 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angelina Acheng Atyam''' (Yazaalibwa 1946) MuNnayuganda omulwanirizi [[:en:Human_rights|w'eddembe ly'abantu]] era muzaalisa.<ref>{{Cite web}}https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171</ref> Mu 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 [[:en:Aboke_abductions|baawambibwa abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya Lord Resistence Army (LRA) okuva ku somero lya Aboke]]. Atyam yatandikawo ekibiina ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina ekyo, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina [[:en:United_Nations_Prize_in_the_Field_of_Human_Rights|ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu]] mu 1998.<ref name="hrw">{{Cite web}}https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu 2004.<ref>{{Cite web}}https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/</ref> == Ebimukwatako == Okuzaalibwa kwa Angelina Acheng kwali mu [[:en:Bobi,_Uganda|Bobi]], [[:en:Bobi,_Uganda|Uganda]] mu 1946, Atyam alina [[:en:Luo_people|ensibuko ly'eggwanga lya Luo]]. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.  Nga 10 Ogw'ekkumi 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali baawambibwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga baatwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA). Okwebaza kugende eri omukulu w'esomero, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baataasibwa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali jiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukyala we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl">{{Cite web}}https://faithandleadership.com/we-forgive</ref> Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina kya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kubiruubirirwa by'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaasaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{Cite web}}https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html</ref> Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo za leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl" /> Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], gavumenti y'e Sudan, mukyala wa pulezidenti wa Amerika [[:en:Hillary_Clinton|Hillary Clinton]], abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe .<ref name="(Organization)Staff1999">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87</ref> Mu mwaka gwa 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Ng'enaku z'omwezi 23 mu mwezi ogw'ekumi ,mu mwaka gwa 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja ky'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182252/https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom2018">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawula kamukenenya oba obulwadde bwa siriimu oba enddwadde ezifunibwa nga ziyita mu mwegata. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC" /> Okuyuuka mu mwaka gwa 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba oba okwegadaanga.<ref name="Angom2018" /> Mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatolose okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{Cite web}}https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren</ref> Atyam ajukirwa ol'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya Uganda okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'oba kyaloi kirina abaana nga bajaasi banji mu madaala g'abayeekera ba LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa Uganda.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182303/https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam</ref> == Laba ne == * [[:en:Aboke_abductions|Aboke abductions]] * [[:en:Gulu_District|Gulu District]] bcjlscud3sy3hnkkx1vuplkhlcbnbn9 65275 65270 2026-07-27T15:40:48Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 65275 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angelina Acheng Atyam''' (Yazaalibwa 1946) MuNnayuganda omulwanirizi [[:en:Human_rights|w'eddembe ly'abantu]] era muzaalisa.<ref>{{Cite web}}https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171</ref> Mu 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 [[:en:Aboke_abductions|baawambibwa abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya Lord Resistence Army (LRA) okuva ku somero lya Aboke]]. Atyam yatandikawo ekibiina ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina ekyo, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina [[:en:United_Nations_Prize_in_the_Field_of_Human_Rights|ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu]] mu 1998.<ref name="hrw">{{Cite web}}https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu 2004.<ref>{{Cite web}}https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/</ref> == Ebimukwatako == Okuzaalibwa kwa Angelina Acheng kwali mu [[:en:Bobi,_Uganda|Bobi]], [[:en:Bobi,_Uganda|Uganda]] mu 1946, Atyam alina [[:en:Luo_people|ensibuko ly'eggwanga lya Luo]]. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.  Nga 10 Ogwekkumi 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali baawambibwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga baatwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA). Okwebaza kugende eri omukulu w'esomero, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baataasibwa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali jiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukyala we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl">{{Cite web}}https://faithandleadership.com/we-forgive</ref> Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina kya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kubiruubirirwa by'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaasaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{Cite web}}https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html</ref> Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo za leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl" /> Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], gavumenti y'e Sudan, mukyala wa pulezidenti wa Amerika [[:en:Hillary_Clinton|Hillary Clinton]], abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe .<ref name="(Organization)Staff1999">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87</ref> Mu 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Nga 23 Ogwekkumi 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja k'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182252/https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom2018">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawuka kamukenenya oba endwadde eziva mu bukaba. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC" /> Okutuuka mu 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba.<ref name="Angom2018" /> Mu Gwomusanvu 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatoloka okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{Cite web}}https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren</ref> Atyam ajukirwa olw'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya Uganda okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'abaana abanji abaali mu kibinja kya bayaekera ekya LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa Uganda.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182303/https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam</ref> == Laba ne == * [[:en:Aboke_abductions|Aboke abductions]] * [[:en:Gulu_District|Gulu District]] 0jcf0dbzstpn6xgoxnju12m4t4wvrui 65276 65275 2026-07-27T15:43:56Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 65276 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angelina Acheng Atyam''' (Yazaalibwa 1946) Munnayuganda omulwanirizi w'eddembe ly'abantu era muzaalisa.<ref>{{Cite web}}https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171</ref> Mu 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 baawambibwa abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya Lord Resistence Army (LRA) okuva ku somero lya Aboke. Atyam yatandikawo ekibiina ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina ekyo, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu mu 1998.<ref name="hrw">{{Cite web}}https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu 2004.<ref>{{Cite web}}https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/</ref> == Ebimukwatako == Okuzaalibwa kwa Angelina Acheng kwali mu [[Bobi, Yuganda|Bobi, Uganda]] mu 1946, Atyam alina ensibuko ly'eggwanga lya Luo. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[Lira (disitulikit)|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.  Nga 10 Ogwekkumi 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali baawambibwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga baatwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya Lord's Resistance Army (LRA). Okwebaza kugende eri omukulu w'esomero, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baataasibwa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali jiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukyala we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl">{{Cite web}}https://faithandleadership.com/we-forgive</ref> Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina kya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kubiruubirirwa by'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaasaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{Cite web}}https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html</ref> Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo za leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl" /> Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]], gavumenti y'e [[Sudaani|Sudan]], mukyala wa pulezidenti wa Amerika Hillary Clinton, abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe .<ref name="(Organization)Staff1999">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87</ref> Mu 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Nga 23 Ogwekkumi 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja k'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182252/https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom2018">{{Cite book}}https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawuka kamukenenya oba endwadde eziva mu bukaba. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC" /> Okutuuka mu 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba.<ref name="Angom2018" /> Mu Gwomusanvu 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatoloka okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{Cite web}}https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren</ref> Atyam ajukirwa olw'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya [[Uganda]] okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'abaana abanji abaali mu kibinja kya bayaekera ekya LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa [[Uganda]].<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230321182303/https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam</ref> == Laba ne == * [[:en:Aboke_abductions|Aboke abductions]] * [[:en:Gulu_District|Gulu District]] ast7r9tq76fxszrxstkgqs7ofkm5e8e 65279 65276 2026-07-27T15:54:44Z Lillylove256 10862 ntereezeza ebijuliziddwa 65279 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angelina Acheng Atyam''' (Yazaalibwa 1946) Munnayuganda omulwanirizi w'eddembe ly'abantu era muzaalisa.<ref>{{Cite web|title=Angelina Acheng Atyam|url=https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171|website=www.wikidata.org|language=en|access-date=2020-05-30}}</ref> Mu 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 baawambibwa abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya Lord Resistence Army (LRA) okuva ku somero lya Aboke. Atyam yatandikawo ekibiina ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina ekyo, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu mu 1998.<ref name="hrw2">{{cite web|url=https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate|title=HRW Hails U.N. Award to Ugandan Advocate|publisher=Human Rights Watch|date=10 December 1998|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu 2004.<ref>{{cite web|url=https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/|title=A mother's plea for a missing daughter|author=McCarthy, Shawn|publisher=The Globe and Mail|accessdate=26 January 2004|language=}}</ref> == Ebimukwatako == Okuzaalibwa kwa Angelina Acheng kwali mu [[Bobi, Yuganda|Bobi, Uganda]] mu 1946, Atyam alina ensibuko ly'eggwanga lya Luo. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[Lira (disitulikit)|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.  Nga 10 Ogwekkumi 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali baawambibwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga baatwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya Lord's Resistance Army (LRA). Okwebaza kugende eri omukulu w'esomero, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baataasibwa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali jiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukyala we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl2">{{cite web|url=https://faithandleadership.com/we-forgive|title=As we forgive|publisher=Faith & Leadership|date=1 March 2010|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina kya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kubiruubirirwa by'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaasaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{cite web|url=https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html|title=Human Rights Activists Honoured at United Nations|publisher=United Nations|date=10 December 1998|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo za leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl2" /> Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]], gavumenti y'e [[Sudaani|Sudan]], mukyala wa pulezidenti wa Amerika Hillary Clinton, abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw2" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe.<ref name="(Organization)Staff1999">{{cite book|last1=(Organization)|first1=Human Rights Watch|last2=Staff|first2=Human Rights Watch|title=World Report 2000|url=https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87|year=1999|publisher=Human Rights Watch|isbn=978-1-56432-238-8|pages=87–}}</ref> Mu 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Nga 23 Ogwekkumi 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja k'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC2">{{cite web|url=https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf|title=Statement of Angelina Atyam of Northern Uganda/Uganda to the United Nations SecurityCouncil ‘Arria Formula’ on the implementation of Resolution 1325|publisher=Peacewomen: NGO Working Group on Women Peace and Security|date=23 October 2002|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom20182">{{cite book|last=Angom|first=Sidonia|title=Women in Peacemaking and Peacebuilding in Northern Uganda|url=https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57|year=2018|publisher=Springer|isbn=978-3-319-75883-1|pages=57–}}</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawuka kamukenenya oba endwadde eziva mu bukaba. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC2" /> Okutuuka mu 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba.<ref name="Angom20182" /> Mu Gwomusanvu 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatoloka okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{cite web|url=https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren|title=Uganda: Mother's tears of joy as she is reunited with daughter and grandchildren|publisher=reliefweb|date=21 July 2004|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam ajukirwa olw'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya [[Uganda]] okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'abaana abanji abaali mu kibinja kya bayaekera ekya LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa [[Uganda]].<ref>{{cite web|url=https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam|title=11 Days of Peace: Angelina Atyam|publisher=MCC Canada|accessdate=1 November 2016|language=}}</ref> == Laba ne == * [[:en:Aboke_abductions|Aboke abductions]] * [[:en:Gulu_District|Gulu District]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.tipheroes.org/resources/angelina-atyam/interview-clips-with-angelina-atyam-in-uganda-the-challenge-of-forgiveness/ Interview clips with Angelina Atyam from the U.S. Department of State] * [https://www.youtube.com/watch?v=reFyZ7bHmPY Interview YouTube clip on Promoting Health & Peace in Africa-Part 1] r77e3esw1p1l60bzhzzhh5d5e8j5dz7 65280 65279 2026-07-27T15:55:56Z Lillylove256 10862 ntereezeza ku mutindo 65280 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angelina Acheng Atyam''' (Yazaalibwa 1946) Munnayuganda omulwanirizi w'eddembe ly'abantu era muzaalisa.<ref>{{Cite web|title=Angelina Acheng Atyam|url=https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171|website=www.wikidata.org|language=en|access-date=2020-05-30}}</ref> Mu 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 baawambibwa abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya Lord Resistence Army (LRA) okuva ku somero lya Aboke. Atyam yatandikawo ekibiina ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina ekyo, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu mu 1998.<ref name="hrw2">{{cite web|url=https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate|title=HRW Hails U.N. Award to Ugandan Advocate|publisher=Human Rights Watch|date=10 December 1998|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu 2004.<ref>{{cite web|url=https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/|title=A mother's plea for a missing daughter|author=McCarthy, Shawn|publisher=The Globe and Mail|accessdate=26 January 2004|language=}}</ref> == Ebimukwatako == Okuzaalibwa kwa Angelina Acheng kwali mu [[Bobi, Yuganda|Bobi, Uganda]] mu 1946, Atyam alina ensibuko ly'eggwanga lya Luo. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[Lira (disitulikit)|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.  Nga 10 Ogwekkumi 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali baawambibwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga baatwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya Lord's Resistance Army (LRA). Okwebaza kugende eri omukulu w'esomero, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baataasibwa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali jiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukyala we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl2">{{cite web|url=https://faithandleadership.com/we-forgive|title=As we forgive|publisher=Faith & Leadership|date=1 March 2010|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina kya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kubiruubirirwa by'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaasaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{cite web|url=https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html|title=Human Rights Activists Honoured at United Nations|publisher=United Nations|date=10 December 1998|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo za leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl2" /> Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]], gavumenti y'e [[Sudaani|Sudan]], mukyala wa pulezidenti wa Amerika Hillary Clinton, abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw2" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe.<ref name="(Organization)Staff1999">{{cite book|last1=(Organization)|first1=Human Rights Watch|last2=Staff|first2=Human Rights Watch|title=World Report 2000|url=https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87|year=1999|publisher=Human Rights Watch|isbn=978-1-56432-238-8|pages=87–}}</ref> Mu 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Nga 23 Ogwekkumi 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja k'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC2">{{cite web|url=https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf|title=Statement of Angelina Atyam of Northern Uganda/Uganda to the United Nations SecurityCouncil ‘Arria Formula’ on the implementation of Resolution 1325|publisher=Peacewomen: NGO Working Group on Women Peace and Security|date=23 October 2002|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom20182">{{cite book|last=Angom|first=Sidonia|title=Women in Peacemaking and Peacebuilding in Northern Uganda|url=https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57|year=2018|publisher=Springer|isbn=978-3-319-75883-1|pages=57–}}</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawuka kamukenenya oba endwadde eziva mu bukaba. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC2" /> Okutuuka mu 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba.<ref name="Angom20182" /> Mu Gwomusanvu 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatoloka okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{cite web|url=https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren|title=Uganda: Mother's tears of joy as she is reunited with daughter and grandchildren|publisher=reliefweb|date=21 July 2004|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam ajukirwa olw'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya [[Uganda]] okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'abaana abanji abaali mu kibinja kya bayaekera ekya LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa [[Uganda]].<ref>{{cite web|url=https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam|title=11 Days of Peace: Angelina Atyam|publisher=MCC Canada|accessdate=1 November 2016|language=}}</ref> == Laba ne == * [[Aboke abductions]] * [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gulu]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.tipheroes.org/resources/angelina-atyam/interview-clips-with-angelina-atyam-in-uganda-the-challenge-of-forgiveness/ Interview clips with Angelina Atyam from the U.S. Department of State] * [https://www.youtube.com/watch?v=reFyZ7bHmPY Interview YouTube clip on Promoting Health & Peace in Africa-Part 1] ezmsxfi2zfcswo3l1cy8dg1r7czv30o 65283 65280 2026-07-27T15:58:25Z Lillylove256 10862 ntonzeewo ettuluba 65283 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Angelina Acheng Atyam''' (Yazaalibwa 1946) Munnayuganda omulwanirizi w'eddembe ly'abantu era muzaalisa.<ref>{{Cite web|title=Angelina Acheng Atyam|url=https://www.wikidata.org/wiki/Q19829171|website=www.wikidata.org|language=en|access-date=2020-05-30}}</ref> Mu 1996, muwala wa Atyam n'abawala abalala 138 baawambibwa abayeekera abaali basibuka mu kibinja kya Lord Resistence Army (LRA) okuva ku somero lya Aboke. Atyam yatandikawo ekibiina ekyaali kyegatibwamu abazadde ekya <nowiki>''Concerned Parents Association'' okulaba ng'abaana abaali bakwatiddwa nga bateebwa okuva mubuwambe, ng'era yeeyali akola ng'omwogezi w'ekibiina ekyo, eyatambula ng'okugenda mu Bulaaya ne mu Amerika. Mukumusiima olw'emirimu gyeyali akoze, yaweebwa ab'</nowiki>ekibiina ky'amawanga amagate ekirabo ky'okubeera omu kubaali abalwanirizi b'eddembe ly'abantu mu 1998.<ref name="hrw2">{{cite web|url=https://www.hrw.org/news/1998/12/10/hrw-hails-un-award-ugandan-advocate|title=HRW Hails U.N. Award to Ugandan Advocate|publisher=Human Rights Watch|date=10 December 1998|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam yaddamu n'asisinkana muwala we mu 2004.<ref>{{cite web|url=https://www.theglobeandmail.com/news/world/a-mothers-plea-for-a-missing-daughter/article4086510/|title=A mother's plea for a missing daughter|author=McCarthy, Shawn|publisher=The Globe and Mail|accessdate=26 January 2004|language=}}</ref> == Ebimukwatako == Okuzaalibwa kwa Angelina Acheng kwali mu [[Bobi, Yuganda|Bobi, Uganda]] mu 1946, Atyam alina ensibuko ly'eggwanga lya Luo. Muzaalisa omutendeke, yasenga mu [[Lira (disitulikit)|Lira]] oluvannyuma lw'okufumbirwa George Atyam, n'azaala abaana mukaaga okwali abalenzi basatu ssaako n'abawala basatu.  Nga 10 Ogwekkumi 1996, yakitegeera nti muwala we Charlotte, ng'ebiseera ebyo yalina emyaka 14, yali omu kubawala 139 abaali baawambibwa okuva musomero lya St Mary's Catholic boarding school mu [[:en:Aboke|Aboke]] nga baatwalibwa abayeekera okuva mu kibiinja kya Lord's Resistance Army (LRA). Okwebaza kugende eri omukulu w'esomero, Sister Rachel, eyabgoberera nga batwalibwa munsiko, 109 kubano baataasibwa. Charlotte yali omu kubawala 30 abatasobola kutaasibwa; baatwalibwa nebayingizibwa mu Sudan y'omubukiika kkono (southern Sudan), nga baali bakusigala mubuwambe bw'ekibiinja kino ekya LRA okumala emyaka egyaali jiddako. Atyam, eyali omukatuliki omugundiivu, yakizuula nti muwala we yali yakwatibwa aduumira ekibiinja kyabayeekera ekya LRA Rasca Lukwiya nga mukyala we, yakyalira maama wa Lukwiya mu kyalo ekyaali kirinaanyeewo, naamumatiza nga bweyali omwetegefu okusonyiwa mutabani we, famire yabwe, ekika kyabwe wamu n'abantu b'ekika kyabwe bonna.<ref name="fl2">{{cite web|url=https://faithandleadership.com/we-forgive|title=As we forgive|publisher=Faith & Leadership|date=1 March 2010|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Ng'ali wamu n'abazadde abalala, Atyam yatandikawo ekibiina kya 'Concerned Parents Association'. Nga omwogezi wakyo era eyali akola ennyo okulaba atuuka kubiruubirirwa by'ekibiina, yagenda mubukiika ddyo bwa Uganda okukomyawo omukwano. Amaanyi ge mu kufalasira gavumenti ya Uganda okuteesa n'ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA okuleka abaana bebaali bakute byagaanibwa, kubanga abakungu baagaana okuyingira enteeseganya n'abatujju. Yasaasaanya ensonga ye okwetooloola Bulaaya yonna wamu ne Amerika.<ref>{{cite web|url=https://www.un.org/press/en/1998/19981210.hr4395.html|title=Human Rights Activists Honoured at United Nations|publisher=United Nations|date=10 December 1998|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam n'okulwanirira okulaba ng'abaana abawala abaali baawambibwa byatekebwa kumpewo za leediyo ez'enjawulo wamu n'abamawulire abalala. Puleesa eyavaamu yawaliriza eyali akulira ekibiinja ky'abayeekera ekya LRA [[Joseph Kony]] okukiriza okuleka Charlotte okugenda oba okumutta wabula kukakwakulizo kamu nti Atyam yakiriza okulekeraawo okukuba kakuyege. Yategeeza nti yali wakukikola singa abawala abalala 30 baatebwa. Tewali ntegeregana yatuukibwako. Oluvannyuma yanyonyola nti: "mungeri emu abaana baafuuka omu mu Charlotte. Tetuyinza kusika ngeri emu ate netuleka endala .... Abaana abo bonna baali baafuuka bange."<ref name="fl2" /> Abamu ku abo Atyam beyasaba obuyambi yeeyali pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]], gavumenti y'e [[Sudaani|Sudan]], mukyala wa pulezidenti wa Amerika Hillary Clinton, abali mu kakiiko akakola amateeka mu Amerika aka United States Congress, n'ebitongole by'amawanga amagate.<ref name="hrw2" /> Amaanyi gano geyasaamu gaavirako aba US Congress okuyisa eteeka eryali livumirira okuwambibwa kw'abaana b'omu Uganda, n'okutegeeza Sudan okuleka abo abaali bakyali mubuwambe badde ewaabwe.<ref name="(Organization)Staff1999">{{cite book|last1=(Organization)|first1=Human Rights Watch|last2=Staff|first2=Human Rights Watch|title=World Report 2000|url=https://books.google.com/books?id=9VeI76JSJZAC&pg=PA87|year=1999|publisher=Human Rights Watch|isbn=978-1-56432-238-8|pages=87–}}</ref> Mu 1998, Atyam yafuna ekirabo okuva mu mawanga amagate ekyaali kimusiima okubeera nga yali alwanirira eddembe ly'abantu. Nga 23 Ogwekkumi 2002, yaloopa mu kakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa mu by'okwerinda olw'obutabanguko obwali buleteddwa ab'akabiinja k'abayeekera abaali beegatira mu LRA. Yategeeza akakiiko nti mu myaka 17, abaana 14,000 baali bawambiddwa aba LRA mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'abaana bano baali bakiikirira amagye g'abayeekera bano ebitundu 85 ku 100.<ref name="UNSC2">{{cite web|url=https://www.peacewomen.org/sites/default/files/ngowgtwoyearson.pdf|title=Statement of Angelina Atyam of Northern Uganda/Uganda to the United Nations SecurityCouncil ‘Arria Formula’ on the implementation of Resolution 1325|publisher=Peacewomen: NGO Working Group on Women Peace and Security|date=23 October 2002|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Abo abaali mu buwambe baakakibwa ng'okulwana muntalo nebabaleetera okuta wamu n'okutuusa obuvune kubaana abalala abaali abajaasi. Bangi baatusibwako ogw'obuliisa maanyi era nebazaala abaana.<ref name="Angom20182">{{cite book|last=Angom|first=Sidonia|title=Women in Peacemaking and Peacebuilding in Northern Uganda|url=https://books.google.com/books?id=VJJVDwAAQBAJ&pg=PA57|year=2018|publisher=Springer|isbn=978-3-319-75883-1|pages=57–}}</ref> Mukaseera k'okubaleka okugenda, ekitundu kubaana bano baalina akawuka kamukenenya oba endwadde eziva mu bukaba. Banji kubano famire zaabwe zaagana okubakiriza oba okubaaniriza.<ref name="UNSC2" /> Okutuuka mu 2004, nga wadde okuwambibwa kwali kugenze kukendeera,kyali kitebeerezebwa nti abakazi 2,000 n'abaana baali bakyali mu mikono gy'abayeekera ba LRA, nga bakakibwa okubeera abajaasi n'abaddu b'okweyambisa mu by'obukaba.<ref name="Angom20182" /> Mu Gwomusanvu 2004, Atyam yaddamu okubeera ne muwala we Charlotte eyali yatoloka okuva mu ba LRA ng'ali ne mutabani we eyalina emyaka 5. Mutabani we ow'emyaka 2 naye yazuulibwa olunaku lwelumu.<ref>{{cite web|url=https://reliefweb.int/report/uganda/uganda-mothers-tears-joy-she-reunited-daughter-and-grandchildren|title=Uganda: Mother's tears of joy as she is reunited with daughter and grandchildren|publisher=reliefweb|date=21 July 2004|accessdate=28 February 2020|language=}}</ref> Atyam ajukirwa olw'obubaka bwe obwali busonyiwa. yawakanya okusalawo kwa gavumenti ya [[Uganda]] okukozesa amagye okugonjoola ekizibu kya LRA, olw'abaana abanji abaali mu kibinja kya bayaekera ekya LRA. "Tulowoozo okusonyiwa," yayogera olumu, " kubanga singa tetusonyiwa bayeekera bano, tuteeka mukono kundagaano yakufa eri abaana bafe." Nga kati yawumula, abeera mu bukiika ddyo bwa [[Uganda]].<ref>{{cite web|url=https://mcccanada.ca/stories/11-days-peace-angelina-atyam|title=11 Days of Peace: Angelina Atyam|publisher=MCC Canada|accessdate=1 November 2016|language=}}</ref> == Laba ne == * [[Aboke abductions]] * [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gulu]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya == * [http://www.tipheroes.org/resources/angelina-atyam/interview-clips-with-angelina-atyam-in-uganda-the-challenge-of-forgiveness/ Interview clips with Angelina Atyam from the U.S. Department of State] * [https://www.youtube.com/watch?v=reFyZ7bHmPY Interview YouTube clip on Promoting Health & Peace in Africa-Part 1] [[Category:Abantu abaazalibwa mu 1946]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Gulu]] [[Category:Bannayuganda abazaalisa]] [[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu]] lwjfqlx1n5oaa49i3zhhrj63sl9h9gd BBC News 0 10800 65322 53899 2026-07-27T18:35:40Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph and dewikilinked 65322 wikitext text/x-wiki '''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref>{{Databox}} == Ennyanjula == [[File:BBC News 2022 (Alt, boxed).svg|thumb|<ref>https://commons.wikimedia.org/wiki/File:BBC_News_2022_(Alt,_boxed).svg</ref>]] [https://www.bbc.com/news/world/africa BBC News Africa] gumu ku bitundutundu by'omukutu gw'amawulire ogwa BBC News, era nga wano essira baliteeka ku mawulire agavudde mu ssemazinga [[Africa]]<ref name=":0" />.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/BBC_News</ref> <ref name=":0">https://www.bbc.com/news/world/africa</ref> == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == j6f1cg5bs6kww997an7nmzg2v0qqwrv 65323 65322 2026-07-27T18:58:13Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph and dewikilinked 65323 wikitext text/x-wiki '''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo.{{Databox}} == Ennyanjula == [[File:BBC News 2022 (Alt, boxed).svg|thumb|<ref>https://commons.wikimedia.org/wiki/File:BBC_News_2022_(Alt,_boxed).svg</ref>]] [https://www.bbc.com/news/world/africa BBC News Africa] gumu ku bitundutundu by'omukutu gw'amawulire ogwa BBC News, era nga wano essira baliteeka ku mawulire agavudde mu ssemazinga [[Africa]]<ref name=":0" />.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/BBC_News</ref> <ref name=":0">https://www.bbc.com/news/world/africa</ref> == Ebiwandiiko ebikozeseddwa == 7jtdss1uiqjk2xnbu8hukp0a93y9cjx Charles Kabugo 0 11972 65330 65163 2026-07-28T06:11:19Z Solomon Suubi 6901 /* Emirimu gye */ Ntereezezza mu kiwandiiko 65330 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Charles Kabugo''' musawo [[omukulu mukugu ow'endwadde z'omubiri]] mu [[minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]]. Ono ye mulabirizi omukulu ow'eddwaliro lya Kiruddu, erisangibwa mu Divizoni y'e Makindye, mu bukiikaddyo bw'ekibuga [[Kampala]] [[ekibuga ekikulu]] era ekisinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=13 August 2018}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 9 Ogwomunaana 2018.<ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=13 August 2018}}</ref> == Obuvo bwe n'okusoma == Yazaalibwa mu kitundu kya [[Buganda]] ekiri mu Uganda. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero g’omu kitundu, yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], n’atikkirwa Diguli y'obusawo(MBChB). Oluvannyuma yunivasite e Makerere yamuwa Diguli eyookubiri mu busawo (MMed) nakuguka mu kujanjaba endwadde ezikwata ebitundu by'omubiri ebyomunda. Era alina Diguli eyookubiri mu (MSc) mu [[Clinical Epidemiology]] ne [[Biostatistics]], okuva mu yunivasite etamanyika.<ref name="3R">{{Cite web |last=Medical Access Uganda |date=13 August 2018 |title=Dr. Charles Kabugo: Non-Executive Director, Medical Access Uganda |url=http://www.medicalaccess.co.ug/charles-kabugo/ |access-date=13 August 2018 |publisher=MedicalAccess.Co.Ug}}</ref> == Emirimu gye == Dr. Charles Kabugo musawo omukulu omuwi w’amagezi eyagattibwa ku [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro lya Uganda [[erisinga obunene]], nga lirina ebitanda 1790, era nga lino likola ng’eddwaliro erisomesa erya [[Makerere University College of Health Sciences.]]<ref name="4R">{{Cite web |last=Jedrzejko |first=Nicole |date=26 July 2015 |title=Day 3: What I've Learned About Mulago Hospital |url=https://njedrzejko.wordpress.com/2015/07/26/day-3-what-ive-learned-about-mulago-hospital/ |access-date=13 August 2018 |publisher=Njedrzejko.Wordpress.Com}}</ref> Mu Gwokutaano 2016, oluvannyuma lw’okumaliriza eddwaliro ekkulu e Kiruddu ery’ebitanda 200, Dr. Kabugo yalondebwa okubeera dayirekita ow’ekiseera mu kifo kino ekipya. Abalwadde abali obubi abasoba mu kikumi n’abalwadde abatali bubi kkumi nabana bakyusibwa ne batwalibwa e Kiruddu okumala akaseera, okusobola okuddaabiriza ekizimbe ky’eddwaliro lya Lower Mulago Hospital Complex wakati wa 2016 ne 2019. Edwadde kkuminanya omwali (1) puleesa (2) thyroid (3) sukaali (4) ensigo (5) obuzibu bw’omutima (6) endwadde ezisiigibwa (7) endwadde z'olususu (8) endwadde z’amawuggwe (9) endwadde z’obwongo (10) okuggya (11) Siriimu (12) endwadde z’ekibumba (13) endwadde z’enkizi (endwadde z’ebinywa) (14) nez’omusaayi).<ref name="5R">{{Cite web |last=Agaba |first=Vivian |date=17 May 2016 |title=Kiruddu Hospital Now Fully Operational |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424762/kiruddu-hospital-starts-receives-inpatients |access-date=13 August 2018}}</ref> Mu Gwomunaana 2018, Charles Kabugo, MBChB, MMed (Internal Medicine), MSc, yalondebwa okuba akulira eddwaaliro ekkulu e Kiruddu. Agenda kumyukibwa Dr. Robert Sentongo.<ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=13 August 2018}}</ref><ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=13 August 2018}}</ref> == Laba ne == * [[Eddwaliro ekkulu e Kawempe]] * [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] * [[Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abasawo mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Abantu abaganda]] [[Category:Abakozi b'e Makerere abasomesa]] [[Category:Abantu abava mu ttundutundu l'yamasekati ga Uganda]] [[Category:Bannayuganda abasawo abajanjabi mukyasa ek'kya biri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abaddukanya ebyobujanjabi]] [[Category:Abasawo bannayuganda abekyasa kya makumi abiri]] bypm3gvl1ahbglfgujlkjwi2tiikpi9 All Saints University 0 11982 65253 63534 2026-07-27T14:43:03Z Nakisozi 10800 65253 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] oa1ddugzcammeqrjphsewefann6n9ha 65254 65253 2026-07-27T14:44:44Z Nakisozi 10800 Ngasseeko ettuluba 65254 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasitey z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] r854m94e6pn9noak4mfmn8mhuryuqpm 65255 65254 2026-07-27T14:45:05Z Nakisozi 10800 removed [[Category:Yunivasitey z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]]; added [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 65255 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] gl4h1s9qx2om1s2tv6opobh817j4bij 65256 65255 2026-07-27T14:48:52Z Nakisozi 10800 65256 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Zi Yunivasite n'amatendekero ebyatandikibwawo mu 2008]] 8dui7s0ae0mvolc94v4kzanx4kxqhmb 65257 65256 2026-07-27T14:52:54Z Nakisozi 10800 65257 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Zi Yunivasite n'amatendekero ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Eby'enjigoiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] g7186gg7me421igeohuw1d968tbi5h9 65258 65257 2026-07-27T14:53:48Z Nakisozi 10800 removed [[Category:Eby'enjigoiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]]; added [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 65258 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Zi Yunivasite n'amatendekero ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] 2ix6wbdospops0wlgv54yo4ygx7e3kj 65259 65258 2026-07-27T14:58:37Z Nakisozi 10800 65259 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Zi Yunivasite n'amatendekero ebyatandikibwawo mu 2008]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] suuu2tszw34wmfzgs1v50dl1ejjqch5 65260 65259 2026-07-27T14:58:59Z Nakisozi 10800 removed [[Category:Zi Yunivasite n'amatendekero ebyatandikibwawo mu 2008]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 65260 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] ru5zvndv27spo6mxzu746jmfrfba7y8 65261 65260 2026-07-27T15:18:42Z Nakisozi 10800 65261 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] 1o3b6mk0olmfe9lhp5jao4royyjem24 65262 65261 2026-07-27T15:20:33Z Nakisozi 10800 Ngasseeko ettuluba 65262 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] inbzx23qbd746efd04o51hyu40bw1kl 65263 65262 2026-07-27T15:21:40Z Nakisozi 10800 Ngasseeko ettuluba 65263 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] gnftpwcjpcfezn4bqzrfdzgzlpmoutp 65264 65263 2026-07-27T15:23:08Z Nakisozi 10800 Ntaddemu ebijuliziddwa 65264 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za diguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 88zygjep07pskzjjma9g6d8i95vhvme 65265 65264 2026-07-27T15:23:26Z Nakisozi 10800 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65265 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulone satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 1ya1n369m076a09ne0bjviobciqmnwb 65267 65265 2026-07-27T15:23:55Z Nakisozi 10800 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65267 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kutegeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 8s9f6goqyktveu9u4vaiwq61v22tiit 65268 65267 2026-07-27T15:26:13Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65268 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite erina emisomo gya dipuloma mingi egy'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] plr973kirltqp1grrzo6vv1jgs9vqc5 65271 65268 2026-07-27T15:36:51Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65271 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite erina amasomo gya dipuloma mangi egy'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] l2forjtwwkbdo60ij0s0qytfugj7nm7 65272 65271 2026-07-27T15:37:22Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65272 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo gya dipuloma mangi egy'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] t33dno9q3vrfl24y6xah3fhniectfs5 65273 65272 2026-07-27T15:38:06Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65273 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bintu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 48u4f04qfrfqdx06cm4fvwcr7j0i3sz 65274 65273 2026-07-27T15:39:18Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65274 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu Misomo egy'enjawulo]] mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] l54r6cx5gn4r0yeccouumz82vtexi0f 65277 65274 2026-07-27T15:54:06Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65277 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Diguli mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Ddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] g9hj0kumlop5wuzzoavt08f3yf34ojt 65278 65277 2026-07-27T15:54:28Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65278 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka (UNCHE).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 7y44wvzzqgmujovnfn8il4iqqwehbpe 65281 65278 2026-07-27T15:56:30Z Ssebuufu 9882 65281 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiikaddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] tba75xx5slu6s5s3jf4dfyp7gjlqon5 65282 65281 2026-07-27T15:56:56Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa. */ 65282 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu Kuteekateeka n’Okuddukanya pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] p2y3086o1dxmqopdofc299e0jf30sue 65284 65282 2026-07-27T15:58:29Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65284 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 86hkfv06mhmipjs5vphq4incv86bwbz 65292 65284 2026-07-27T16:13:40Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65292 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] g6o8yie18dq577ipvothdvujjmkpmtq 65293 65292 2026-07-27T16:14:40Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe (Social Science) */ 65293 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 6kao4ffjbyqlp6enqygtp8523gx4hx1 65294 65293 2026-07-27T16:16:16Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza */ 65294 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli mu By’enjigiriza bya Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] k9fb1x2t6yaxukgywdbyiw5a1z3cdjo 65295 65294 2026-07-27T16:17:22Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza */ 65295 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okudukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] kqmimq3ymqj8l727o6glwlamnicn18c 65296 65295 2026-07-27T16:18:40Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya */ 65296 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] oois0qwqyijzm517bw4oa8eos8pd90j 65297 65296 2026-07-27T16:19:46Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya */ 65297 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli esookerwako mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 6mtvk9800xocx4nvn0eyuf5yujbis4y 65298 65297 2026-07-27T16:20:27Z Ssebuufu 9882 /* Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya */ 65298 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli esookerwako mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli esookerwako mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] lxzokfwgsc7769qt4ru7ddnhpssljwp 65299 65298 2026-07-27T16:49:18Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne. */ 65299 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli esookerwako mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli esookerwako mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * Olukalala lwa yunivasite mu Uganda * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] i68qa0t04xbuiad9vhopd3bm7utpqte 65300 65299 2026-07-27T16:50:06Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne. */ 65300 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli esookerwako mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli esookerwako mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * Olukalala lwa zi yunivasite mu Uganda * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] tdzd7cpr2z90vihsa455cmy8aczpjgh 65301 65300 2026-07-27T16:51:32Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne. */ 65301 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli esookerwako mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli esookerwako mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * Olukalala lwa zi yunivasite mu Uganda * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * Olukalala lw'abakulembeze ba zi yunivasite za Uganda == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] i4803sc4eobf7fiu7ow18ahn1cio84i 65302 65301 2026-07-27T16:51:52Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne. */ 65302 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli esookerwako mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli esookerwako mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * Olukalala lwa zi yunivasite mu Uganda * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * Olukalala lw'abakulembeze ba ziyunivasite za Uganda == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] ljxpf1et3g0iw1f2wx1h1iwubx5b796 65303 65302 2026-07-27T16:52:48Z Ssebuufu 9882 /* Laba ne. */ 65303 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Yuganda|Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli esookerwako mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli esookerwako mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * Olukalala lwa ziyunivasite mu Uganda * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * Olukalala lw'abakulembeze ba ziyunivasite za Uganda == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] 199cdf6an3zjkpjhnqo832tiz3aliym 65304 65303 2026-07-27T16:53:49Z Ssebuufu 9882 65304 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Yunivasite ya All Saints''' , ng’erinnya lyayo erijjuvu ye '''All Saints University Lango''' (ASUL), yunivasite ya bwannannyini mu [[Uganda]]. Emannyiddwa Akakiiko ka Uganda akavunaanyizibwa ku matendekero aga waggulu ka ([[UNCHE]]).<ref>{{Cite web |last=UNCHE |title=List of Licensed Private Universities In Uganda |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Uganda National Council for Higher Education]] (UNCHE)}}</ref> == Gyesangibwa. == ASUL esinganibwa ku luguudo Adoko, mu kitundu ky'obukiika ddyo bwomubuvanjuba bw’ekibuga Lira, mu [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]], mu Ttundutundu ly'obukiika kkono, kiro mmita nga 320, (nga zino ze mayiro 200), ng'ookozeseza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era ekisinga obunene. <ref>{{Cite web |title=Road Distance Between Kampala And Lira With Interactive Map |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Lira%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJm7N0nQ-8fRcR7G9r2T2QOEU&dt2=ChIJD4MBzJ-wcBcRlyfrgw_T_N0 |access-date=1 February 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro lya yunivasite eno singa oba okozesa bibalo ziri 2°14'46.0"N, 32°53'59.0"E (Latitude:2.246111; Longitude:32.899722). <ref>{{Cite web |last= |title=Location of The Campus of All Saints University At Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/2%C2%B014'46.0%22N+32%C2%B053'59.0%22E/@2.2470897,32.9003078,17z/data=!4m2!3m1!1s0x0:0x0 |access-date=1 February 2015 |publisher=[[Google|Google Maps]]}}</ref> == Ebyafaayo == ASUL yatandikibwawo Obulabirizi bw’Ekkanisa ya Uganda obw'e Lango mu 2008. Newankubadde abatandisi n’abaddukanya yunivasite bakulisitaayo / bapulotesitante, yunivasite ewandiika abayizi nga tetunuulidde ggwanga, nzikiriza ya ddiini oba kabila.Ekibinja ekisooka ekyabayizi abasoma okufuna ddiguuli yaabwe esooka kyawandiikibwa nu Gwoluberyeberye 2009 <ref>{{Cite web |last=Patrick Okino |first=and Geoffrey Odyek |date=11 January 2009 |title=All Saints University Opens In Lira |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150201220753/http://www.newvision.co.ug/D/8/16/667716 |archive-date=1 February 2015 |access-date=1 February 2015}}</ref> Koosi ezisomesebwa ku yunivasite eno zaakakasibwa akakiiko akatwala eby'enjigiriza eby'amatendekero aga waggulu aka UNCHE <ref>{{Cite web |last=Okino |first=Patrick |date=3 May 2010 |title=Council Certifies Courses At All Saints University |url=http://ugandaspotlight.wordpress.com/2008/05/02/42 |access-date=1 February 2015}}</ref> == Ebiguddewo gye buvuddeko == Mu Gwokuna 2014, Amyuka Ssenkulu wa Yunivasite Fred Opio Ekong yafa olw’ebisago bye yafuna mu kabenje k’emmotoka.<ref>{{Cite web |last=Apunyo |first=Hudson |date=5 April 2014 |title=Professor Opio Eulogised |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |access-date=1 February 2015 |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201201118/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/2270590/-/5ei7kv/-/index.html |url-status=dead }}</ref> == Eby'enjigiriza == Ogwoluberyeberye 2015 weegatuukira , ASUL yalina amabanguliro asatu (3 ).<ref>{{Cite web |last=ASUL |date=2010 |title=All Saints University: Background - Faculties & Departments |url=http://asul.ac.ug/ |access-date=1 February 2015 |publisher=All Saints University Lango (ASUL) |archive-date=1 February 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150201211108/http://asul.ac.ug/ |url-status=dead }}</ref> * Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya * Ebbanguliro ly'emberra z'ababtu n'engeri gyebawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) * Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza == Zi kkoosi == Kkoosi zino wammanga ku mutendera gwa ddiguli zeezisomesebwa ku ASUL: === Ebbanguliro ly'okukulembera zi bizinensi n'okuziddukanya === * Ddiguli esookerwako mu by’Okuddukanya Bizineensi n'Okuzirabirira * Ddiguli esookerwako mu by’Okutandikawo emirimu n’okuddukanya bizineensi entonotono === Ebbanguliro ly'eby'enjigiriza === * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Pulayimale * Ddiguli esookerwako mu Busomesa bwa Siniya === Ebbanguliro ly'embeera z'abantu n'engeri gye bawangaalira mu bitundu byabwe ([[Social Science]]) === * Ddiguli esookerwako mu Misomo egy'enjawulo mu By'embeera z'Abantu n'eby'etolodde * Dddiguli esookerwako mu By’emirimu gy’Obulamu n’Okuddukanya Embeera z’Abantu * Ddiguli esookerwako mu Kuteekateeka n’Okuddukanya zi pulojekiti Okwongereza ku koosi za ddiguli, yunivasite esomesa amasomo ga dipuloma mangi eg'enjawulo ne satifikeeti mu bintu bye bimu oba ebikwatagana nabyo. == Laba ne. == * Olukalala lwa ziyunivasite mu Uganda * [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]] * Olukalala lw'abakulembeze ba ziyunivasite za Uganda == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Yunivasite z'obukulisitaayo n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Eby'enjigiriza bya Disitulikiti y'e Lira mu Ttundutundu ly'obukiika kkono ,mu Uganda]] [[Category:Ebyatandikibwawo mu 2008 mu Uganda]] [[Category:Zi yunivasite z'obwanannyini n'amatendekero mu Uganda]] [[Category:Obukulisitaayo mu ttundutundu ly'Obukiika kkono, mu Uganda]] [[Category:Ekkanisa ya Uganda]] gnzysbw8ktr2260e61dlvp7boer4rym Waswa Balunywa 0 12669 65333 64359 2026-07-28T06:31:45Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko 65333 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Juma Waswa Balunywa''', (yazaalibwa nga 3 Ogwekkumineebiri 1955) mukugu mu by'enfuna, mu by'ensimbi, omuzirakisa, era omuyimbi ow'ekitiibwa mu by'ensoma mu Uganda. Obukulembeze bwe obw’obukodyo n’enkyukakyuka bufudde ngeri etasangulwa mu nkola z’okuddukanya emirimu, okutandikawo emirimu, n’okufuga ebitongole. Yaliko [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Principal_(academia) Omukulu w’essomero] lya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University_Business_School Makerere University Business School] okuva mu 1991-2023.<ref name=":0">{{Cite web |last=Damali Mukhaye |date=5 June 2023 |title=End of An Era As Balunywa Leaves MUBS After 26 Years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/end-of-an-era-as-balunywa-leaves-mubs-after-26-years-4258688 |access-date=8 November 2024 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref name="1R">{{Cite web |last=Stephen Otage |date=30 May 2018 |title=Balunywa Lays Plans For New Term As MUBS Boss |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Balunywa-lays-plans-new-term-Mubs-boss/688334-4586154-utaeix/index.html |access-date=3 June 2018 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Balunywa abadde asiimibwa olw’okukulembera enteekateeka y’abayizi ab’obwannannyini mu Uganda efuuse ekyokulabirako eri amatendekero mangi okwetoloola eggwanga n’ekitundu.<ref name="2R">{{Cite web |last=Gee Mukama |date=12 September 2015 |title=MUBS Principal, Prof. Waswa Balunywa Set to Retire |url=https://www.howwe.biz/news/celebrity/8320/mubs-principal-prof.-waswa-balunywa-set-to-retire |access-date=3 June 2018 |website=Howwe.biz}}</ref>Balunywa yemutandisi wa Balunywa foundation esangibwa mu disitulikiti ye Iganga, ekigendererwa kye kwekulaba ng'ekitundu okwetoloola Iganga kirina embeera ennungi nga bayita mu kusomesa''.'' Omusingi guno guwagidde n’okuyamba abavubuka bangi okutuuka ku buwanguzi mu bulamu nga bayita mu kusoma n’obukugu mu by'emikono omuli okutunga, okulima, enteekateeka z’okutereka ssente, n’obukugu mu kompyuta.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2024)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' &#x5D;</sup> Balunywa yazimba eddwaliro lya AKB Memorial mu Disitulikiti y’e Iganga. Eddwaliro lino liwa abantu mu Disitulikiti y’e Iganga empeereza y’ebyobulamu ku bwereere.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2024)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|citation needed]]</span>'' &#x5D;</sup> Ekitongole kya Balunywa Leadership Academy wansi w’ekitongole kya Balunywa Foundation, kiwa abavubuka okubuulirira obukugu mu bulamu. == Ensibuko n’obuyigirize == Balunywa yazaalibwa ku kyalo Kasolo,mu ssaza lye Bulamagi , mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]], nga 3 Ntenvu 1955.<ref name="3R">{{Cite web |last=Muhame |first=Giles |date=14 September 2014 |title=Prof. Balunywa: Uganda's Education Strongman |url=http://chimpreports.com/prof-balunywa-ugandas-education-strongman/ |access-date=3 June 2018 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> Yasomera mu ssomero lya Mwiri Primary School. Yakyusibwa n’agenda mu [[:en:Jinja_College|Jinja College]] okusoma siniya eyookuna n’asomera mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Namasagali_College Namasagali College], okusoma siniya eyomukaaga.<ref name="3R" /> Balunywa alina diguli esooka mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Bachelors_of_Commerce Bachelors of Commerce] gye yafuna mu 1979 okuva mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Delhi yunivasite y'e Delhi] mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/India Buyindi]. Era alina [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Master_of_Business_Administration diguli eyookubiri mu by'obusuubuzi], eyamuweebwa yunivasite y'emu mu 1981.<ref name="4R">{{Cite web |last=LSEAfricaSummit |date=3 June 2018 |title=About Professor Waswa Balunywa |url=https://lseafricasummit.wordpress.com/prof-waswa-balunywa/ |access-date=3 June 2018 |publisher=LSEAfricaSummit}}</ref> [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Doctor_of_Philosophy Diguli ye eyokusatu mu bufilosoofo] mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Entrepreneurship by'obusuubuzi] yagiweebwa mu 2009, okuva mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Stirling Yunivasite y'e Stirling], mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="5R">{{Cite web |last=Waswa Balunywa |title=Portfolio Entrepreneurs and Economic Growth: The Case of Uganda |url=https://dspace.stir.ac.uk/bitstream/1893/1769/1/BalunywaPhDThesisNov09.pdf |access-date=4 June 2018 |publisher=[[University of Stirling]] |format=A thesis submitted for the degree of Doctor of Philosophy}}</ref> == Emirimu gye == Balunywa yatandika okusoma ng’omusomesa mu 1983, mu kitongole ky’ebyobusuubuzi mu kiseera ekyo mu yunivasite e Makerere. Mu 1987, yalondebwa okuba omusomesa omukulu mu kitongole ky’okubala ebitabo, bbanka n’ebyensimbi, era e Makerere, n’aweerezayo okuva mu 1987 okutuuka mu 1990.<ref name="3R">{{Cite web |last=Muhame |first=Giles |date=14 September 2014 |title=Prof. Balunywa: Uganda's Education Strongman |url=http://chimpreports.com/prof-balunywa-ugandas-education-strongman/ |access-date=3 June 2018 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> Oluvannyuma yaweereza nga Dean Faculty of Commerce,mu yunivasite e Makerere okuva mu 1991 okutuuka mu 1998. Mu 1997, yayamba nnyo mu kutondawo essomero lya Makerere University Business School (MUBS). MUBS yatondebwawo mu 1997 olw’okugatta ekyali ekitongole ky’ebyobusuubuzi mu yunivasite e Makerere n’ettendekero ly’ebyobusuubuzi erya National College of Business Studies, Nakawa mu kiseera ekyo. Balunywa yakulira MUBS nga etandikibwawo mu 1997 nga Dayirekita w'essomero lino eyasooka. Mu 1998, ekifo kya Dayirekita kyakyusibwa ne kifuulibwa omukulu w'essommero.<ref name="6R">{{Cite web |last=Atuhaire |first=Alex |date=15 September 2015 |title=Balunywa to step down as MUBS Principal |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Balunywa-to-step-down-as-MUBS-Principal/688334-2870908-kckiuuz/index.html |access-date=4 June 2018}}</ref> Mu Gwomukaaga 2018, Waswa Balunywa yatandika ekisanja ekirala eky’emyaka esatu ng’Omukulu wa MUBS.<ref name="1R">{{Cite web |last=Stephen Otage |date=30 May 2018 |title=Balunywa Lays Plans For New Term As MUBS Boss |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Balunywa-lays-plans-new-term-Mubs-boss/688334-4586154-utaeix/index.html |access-date=3 June 2018 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Balunywa yaweereza ku [[lukiiko olufuzi]] olwa [[Bank of Uganda|Banka ya Uganda]], [[bbanka enkulu]] mu ggwanga era nga n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku bbanka z’eggwanga, okuva mu 2001 okutuuka mu 2012.<ref name="8R">{{Cite web |last=Kyokwijuka |first=Alexander |date=19 May 2017 |title=Why Makerere Needs A Dynamic, Innovative and Visionary VC |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1453620/mak-dynamic-innovative-visionary-vc |access-date=4 June 2018}}</ref> Yali ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[Uganda Airlines]], mu kiseera we yasazibwamu mu 2001.<ref name="8R" /><ref name="9R">{{Cite web |last=Rwothungeyo |first=Billy |date=16 May 2015 |title=Uganda Airlines should not be revived – Balunywa |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1326295/uganda-airlines-revived-balunywa |access-date=4 June 2018}}</ref> Balunywa ye Patron wa Balunywa Foundation okujjukira kitaawe eyabula mu ngeri ey’ekyama mu kiseera ky'obufuzi bwa [[Idi Amin]]. Ekitongole kino essira kisinga kulissa ku kuyamba bavubuka n’abakyala abali mu bwetaavu mu kufuna obukugu mu by’emikono okweyimirizaawo.<ref name="10R">{{Cite web |last=Balunywa Foundation |date=4 June 2018 |title=About Balunywa Foundation |url=https://balunywafoundationsite.wordpress.com/about-us/ |access-date=4 June 2018 |publisher=Balunywa Foundation}}</ref> Balunywa, ayolekedde okuwummula nga 26 Ogwokutaano 2018, yayongezebwayo emyaka 5 n’awummula Ogwokutaano 2022 n’amaliriza emyaka 26 gy’amaze ng’aweereza ku MUBS.<ref name=":0">{{Cite web |last=Damali Mukhaye |date=5 June 2023 |title=End of An Era As Balunywa Leaves MUBS After 26 Years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/end-of-an-era-as-balunywa-leaves-mubs-after-26-years-4258688 |access-date=8 November 2024 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.waswabalunywa.org Omukutu omutongole] * [https://balunywafoundation.org/ Omukutu gwa Balunywa Foundation] * [https://campusbee.ug/news/who-is-balunywa-the-mubs-guild-contestant-in-trending-campaign-videos/ Mutabani we yali omukulu w'essomero lya MUBS Juma Waswa Balunywa Afuuse Social Media Sensation] * [https://campusbee.ug/news/end-of-an-era-prof-balunywa-leaves-mubs/ Enkomerero y'Omulembe! Prof Balunywa Avudde mu MUBS] t6yj68a2bz4pwoike1fa04j0ai71zbc William Canby 0 12674 65331 64603 2026-07-28T06:24:44Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu kiwandiiko n'empandiika y'Oluganda 65331 wikitext text/x-wiki {| class="infobox vcard" |- class="infobox-image" colspan="2" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |<div class="fn" style="font-size:125%;">William Canby, omuwandiisi w’ebitabo</div> |- class="infobox-full-data" colspan="2" | colspan="2" class="infobox-image" |[[File:William_C._Canby_Jr.jpg|frameless]] |- class="infobox-header" colspan="2" style="color: #202122; background:lavender;line-height:normal;padding:0.2em;" | colspan="2" class="infobox-full-data" | |} '''William Cameron Canby Jr.''' (yazaalibwa nga 22 Ogwokutaano 1931) mulamuzi omukulu mu kkooti ejulirwamu eya [[omukulu ow’ekitundu|United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]], ng’atudde mu [[Phoenix]], [[Arizona]]. Nga polofeesa mu [[Arizona State University]] ettendekero lyamateeka era nga ye mulamuzi w’ekitundu mu kkooti ejurirwamu mu Amerika mu kkooti ey’omwenda, Canby amanyiddwa ng’omuntu alina obuyinza ku mateeka [[g’Abayindi mu Amerika]]. Awandiise emiko [[egy’okuddamu okwetegereza amateeka]], ekitabo ekikulu eky’okusoma, n’ekitabo kya West Nutshell Series ekisookerwako ku nsonga eno. Ng'akyali polofeesa mu ASU, Canby yawakanya bulungi omusango gwa ''[[Bates v. State Bar of Arizonahttps://en.wikipedia.org/wiki/Bates v. State Bar of Arizona|Bates v. State Bar of Arizona]]'', Kkooti enkulu mwe yagamba nti [[Ennongoosereza esooka]] ekkiriza bannamateeka okulanga mu ngeri etabuzaabuza bantu bonna. == Okusoma kwe n’okutendekebwa mu by’amateeka == Yazaalibwa mu [[Saint Paul, Minnesotahttps://en.wikipedia.org/wiki/Saint Paul, Minnesota|Saint Paul]], [[Minnesota]], Canby yafuna [[diguli esooka mu by'emikono]] okuva mu [[yunivaasite ya Yale]] mu 1953 ku sikaala ya ROTC, n’atikkirwa mu ngeri [[ya summa cum laude]] ne [[Phi Beta Kappa]]. Oluvannyuma yafuna [[diguli esooka mu mateeka]] okuva mu [[Yunivasite y’e Minnesota ey'amateeka]] mu 1956, n’atikkirwa [[mu nsengeka ya Coif]], nga tannaba kuba [[muwandiisi]] wa mulamuzi [[Charles Evans Whittaker]] owa [[Kkooti Enkulu mu Amerika]].<ref name=":0">{{Cite book |last=Domnarski |first=William |date=2008-06-01 |title=Judicial Opinions |url=https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780195374599.003.0008 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-537459-9 |pages=179–204}}</ref> == Emirimu gye == Canby yali [[lieutenant]] mu [[JAG Corps]] eya [[amagye gomubbanga mu amerika|United States Air Force]] (okuva 1956- 1958). Yali mu kwegezaamu okwenjawulo mu Saint Paul(okuva mu 1959-1962) nga tannaba kwegatta ku [[Peace Corps]]. Yaliko omuyambi wa Dayirekita wa Peace Corps owa [[Ethiopia]](okuva mu 1962-1963) n’oluvannyuma omumyuka wa Dayirekita wa Ethiopia(okuva mu 1963-1964). Olwo yali Dayirekita wa [[Yuganda|Uganda]](okuva mu 1964-1966). Yali muyambi wa njawulo wa [[Senator wa Amerika]] [[Walter Mondale]] mu 1966 nga tannava mu buweereza bwa gavumenti.<ref name=":0" /> Yali muyambi wa Pulezidenti owenjawulo [[Harris Wofford]] owa [[Yunivasite yeggwanga e New York|Yunivaasite y'eggwanga e New York]] mu 1967 n'oluvannyuma n'afuuka polofeesa w'amateeka mu [[Arizona State University|Yunivaasite y'eggwanga]] [[Arizona State University|Arizona]][[Arizona State University|.]] okuva mu 1967 okutuuka mu 1980 era mu kiseera ekyo yali Dayirekita wa ofiisi y'amateeka g'Abayindi mu [[Arizona State University|Yunivaasite y'eggwanga]] [[Arizona ettendekero ly'amateeka]]. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971 yali polofeesa w’amateeka [[Fulbright|Omufulbright]] omugenyi mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]] mu Kampala mu Uganda.<ref name=":0" /> == Empeereza y’ekitongole ekiramuzi ekya Federo == Canby yalondebwa Pulezidenti [[Jimmy Carter]] nga 2 Ogwokuna,1980, mu [[kkooti ejulirwamu mu Amerika ey’omu kitundu eky’omwenda|kkooti ejulirwamu eya United States Court of Appeals for the ninth Circuit]] ekifo ekyavaamu omulamuzi [[Ozell Miller Trask]]. Yakakasibwa [[olukiiko lwa Amerika olwa Senate]] nga 21 Ogwokuttaano, 1980, era n’afuna akakiiko ke nga 23 Ogwokutaano, 1980. Canby yafuna [[ekifo eky’okuntikko]] Ogwokutaano nga 23, 1996. == Ensala ezeeyoleka == Mu 1995, Canby yagamba nti [[ennongoosereza ey’ekkumi]] teyamenya bukwakkulizo bw’etteeka lya [[Brady Handgun ery'okuziyiza obutabanguko]] eryali liragira abakuumaddembe mu kitundu n’amasaza okukebera ebyafaayo by’abaguzi b’emmundu. Kkooti enkulu yakyusa mu musango gwa ''[[Printz v. United States]]''. Mu 2001, Canby yawandiika okusalawo kw’olukiiko nga tewali kuwakanya nga kigambibwa nti [[etteeka ly’Amerika abaliko obulemu|etteeka ly’Amerika ery'abaliko obulemu]] lyali liragira [[ekibiina ekigatta abazannyi ba Golf abakugu]] okukkiriza omuzannyi wa Golf omulema [[Casey Martin]] okukozesa akagaali ka Golf ng’avuganya. Endowooza eno yakakasibwa kkooti ey’oku ntikko mu musango gwa ''[[PGA Tour, Inc. v. Martin]]''. Nga 4,Ogwokubiri 2017, Canby n’omulamuzi [[Michelle T. Friedland]] baagaana<ref>{{Cite web |last=Canby |first=William |last2=Friedland |first2=Michelle |date=February 4, 2017 |title=Order denying immediate administrative stay pending full consideration of the emergency motion for stay and setting schedule |url=http://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2017/02/05/17-35105.pdf |access-date=February 6, 2017}}</ref> okusaba kwa [[gavumenti ya Trump]] okuyimiriza enzirukanya y’emirimu <ref>{{Cite web |last=Francisco |first=Noel |date=February 4, 2017 |title=Emergency Motion Under Circuit Rule 27-3 for Administrative Stay and Motion for Stay Pending Appeal |url=http://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2017/02/04/17-35105%20motion.pdf |access-date=February 6, 2017}}</ref> nga bwe balindirira olukiiko olw’omwenda okwekenneenya ekiteeso eky’amangu eky’okuyimiriza ekiragiro kya kkooti y’essaza eky’okuziyiza okumala akaseera mu ''[[Washington v. Trump (2017)|musango gw'essaza lye washington v. Trump]]'', ekitundu ku misango gya kkooti egigenda mu maaso egyekuusa ku [[kiragiro ky'omukulembeze 13769]]. Nga 7 Ogwokubiri Canby, Friedland, n’omulamuzi [[Richard Clifton]] bateesa ku kiteeso eky’amangu eky’okusigala, nga waliwo amaloboozi ag’ensonga z’amasimu ezaaweebwa ku mpewo mu ggwanga lyonna.<ref>{{Cite web |title=Motions Panel |url=https://www.ca9.uscourts.gov/content/motionspanel.php |access-date=2017-02-07 |website=www.ca9.uscourts.gov |language=en-us |archive-date=2017-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170207003301/http://www.ca9.uscourts.gov/content/motionspanel.php |url-status=dead }}</ref> Nga 9 Ogwokubiri, abalamuzi abassatu baagaana okusaba okuyimiriza ekiragiro ekiyimiriza ekiragiro eky’ekiseera.<ref>{{Cite web |date=February 9, 2017 |title=Published Order Denying Stay |url=https://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/opinions/2017/02/09/17-35105.pdf |access-date=February 9, 2017 |website=Ninth Circuit Court of Appeals}}</ref> Nga 19 Ogwokubiri, 2025, Canby y’omu ku balamuzi bassatu abaagaana okusaba kwa gavumenti ya Trump okuyimiriza ekiragiro ekiziyiza okugezaako kwayo okumalawo obutuuze bw’obuzaale.<ref>{{Cite web |date=February 19, 2025 |title=Ninth Circuit rejects Trump administration’s attempt to enforce birthright citizenship order |url=https://www.courthousenews.com/ninth-circuit-rejects-trump-administration-attempt-to-end-birthright-citizenship/ |access-date=February 19, 2025 |website=Courthouse News}}</ref><ref>{{Cite web |date=February 19, 2025 |title=State of Washington, et al. vs. Donald J. Trump, et al. |url=https://www.courthousenews.com/wp-content/uploads/2025/02/washington-trump-birthright-ninth-circuit-block.pdf |access-date=February 19, 2025 |website=Courthouse News}}</ref> == Laba ne == * [[List of law clerks of the Supreme Court of the United States (Seat 6)|Olukalala lw’abawandiisi b’amateeka mu kkooti ey’oku ntikko mu Amerika (Ekifo 6) .]] * [[List of United States federal judges by longevity of service|Olukalala lw’abalamuzi ba Amerika aba federo okusinziira ku bulamu obuwanvu bwe bamaze mu buweereza]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == {{s-start}} {{s-legal}} {{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}} {{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}} {{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}} {{s-end}} * [[List of United States federal judges by longevity of service|William Cameron Canby Jr]]. at the [[List of United States federal judges by longevity of service|Biographical Directory of Federal Judges]], a publication of the [[List of United States federal judges by longevity of service|Federal Judicial Center.]] {{s-start}} {{s-legal}} {{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}} {{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}} {{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}} {{s-end}} 1zq5w5lptfti4390t0rcv6w4timy5ny 65332 65331 2026-07-28T06:26:41Z Solomon Suubi 6901 Ngasseeko Databox 65332 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''William Cameron Canby Jr.''' (yazaalibwa nga 22 Ogwokutaano 1931) mulamuzi omukulu mu kkooti ejulirwamu eya [[omukulu ow’ekitundu|United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]], ng’atudde mu [[Phoenix]], [[Arizona]]. Nga polofeesa mu [[Arizona State University]] ettendekero lyamateeka era nga ye mulamuzi w’ekitundu mu kkooti ejurirwamu mu Amerika mu kkooti ey’omwenda, Canby amanyiddwa ng’omuntu alina obuyinza ku mateeka [[g’Abayindi mu Amerika]]. Awandiise emiko [[egy’okuddamu okwetegereza amateeka]], ekitabo ekikulu eky’okusoma, n’ekitabo kya West Nutshell Series ekisookerwako ku nsonga eno. Ng'akyali polofeesa mu ASU, Canby yawakanya bulungi omusango gwa ''[[Bates v. State Bar of Arizonahttps://en.wikipedia.org/wiki/Bates v. State Bar of Arizona|Bates v. State Bar of Arizona]]'', Kkooti enkulu mwe yagamba nti [[Ennongoosereza esooka]] ekkiriza bannamateeka okulanga mu ngeri etabuzaabuza bantu bonna. == Okusoma kwe n’okutendekebwa mu by’amateeka == Yazaalibwa mu [[Saint Paul, Minnesotahttps://en.wikipedia.org/wiki/Saint Paul, Minnesota|Saint Paul]], [[Minnesota]], Canby yafuna [[diguli esooka mu by'emikono]] okuva mu [[yunivaasite ya Yale]] mu 1953 ku sikaala ya ROTC, n’atikkirwa mu ngeri [[ya summa cum laude]] ne [[Phi Beta Kappa]]. Oluvannyuma yafuna [[diguli esooka mu mateeka]] okuva mu [[Yunivasite y’e Minnesota ey'amateeka]] mu 1956, n’atikkirwa [[mu nsengeka ya Coif]], nga tannaba kuba [[muwandiisi]] wa mulamuzi [[Charles Evans Whittaker]] owa [[Kkooti Enkulu mu Amerika]].<ref name=":0">{{Cite book |last=Domnarski |first=William |date=2008-06-01 |title=Judicial Opinions |url=https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780195374599.003.0008 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-537459-9 |pages=179–204}}</ref> == Emirimu gye == Canby yali [[lieutenant]] mu [[JAG Corps]] eya [[amagye gomubbanga mu amerika|United States Air Force]] (okuva 1956- 1958). Yali mu kwegezaamu okwenjawulo mu Saint Paul(okuva mu 1959-1962) nga tannaba kwegatta ku [[Peace Corps]]. Yaliko omuyambi wa Dayirekita wa Peace Corps owa [[Ethiopia]](okuva mu 1962-1963) n’oluvannyuma omumyuka wa Dayirekita wa Ethiopia(okuva mu 1963-1964). Olwo yali Dayirekita wa [[Yuganda|Uganda]](okuva mu 1964-1966). Yali muyambi wa njawulo wa [[Senator wa Amerika]] [[Walter Mondale]] mu 1966 nga tannava mu buweereza bwa gavumenti.<ref name=":0" /> Yali muyambi wa Pulezidenti owenjawulo [[Harris Wofford]] owa [[Yunivasite yeggwanga e New York|Yunivaasite y'eggwanga e New York]] mu 1967 n'oluvannyuma n'afuuka polofeesa w'amateeka mu [[Arizona State University|Yunivaasite y'eggwanga]] [[Arizona State University|Arizona]][[Arizona State University|.]] okuva mu 1967 okutuuka mu 1980 era mu kiseera ekyo yali Dayirekita wa ofiisi y'amateeka g'Abayindi mu [[Arizona State University|Yunivaasite y'eggwanga]] [[Arizona ettendekero ly'amateeka]]. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1971 yali polofeesa w’amateeka [[Fulbright|Omufulbright]] omugenyi mu [[Makerere University, Uganda|yunivaasite e Makerere]] mu Kampala mu Uganda.<ref name=":0" /> == Empeereza y’ekitongole ekiramuzi ekya Federo == Canby yalondebwa Pulezidenti [[Jimmy Carter]] nga 2 Ogwokuna,1980, mu [[kkooti ejulirwamu mu Amerika ey’omu kitundu eky’omwenda|kkooti ejulirwamu eya United States Court of Appeals for the ninth Circuit]] ekifo ekyavaamu omulamuzi [[Ozell Miller Trask]]. Yakakasibwa [[olukiiko lwa Amerika olwa Senate]] nga 21 Ogwokuttaano, 1980, era n’afuna akakiiko ke nga 23 Ogwokutaano, 1980. Canby yafuna [[ekifo eky’okuntikko]] Ogwokutaano nga 23, 1996. == Ensala ezeeyoleka == Mu 1995, Canby yagamba nti [[ennongoosereza ey’ekkumi]] teyamenya bukwakkulizo bw’etteeka lya [[Brady Handgun ery'okuziyiza obutabanguko]] eryali liragira abakuumaddembe mu kitundu n’amasaza okukebera ebyafaayo by’abaguzi b’emmundu. Kkooti enkulu yakyusa mu musango gwa ''[[Printz v. United States]]''. Mu 2001, Canby yawandiika okusalawo kw’olukiiko nga tewali kuwakanya nga kigambibwa nti [[etteeka ly’Amerika abaliko obulemu|etteeka ly’Amerika ery'abaliko obulemu]] lyali liragira [[ekibiina ekigatta abazannyi ba Golf abakugu]] okukkiriza omuzannyi wa Golf omulema [[Casey Martin]] okukozesa akagaali ka Golf ng’avuganya. Endowooza eno yakakasibwa kkooti ey’oku ntikko mu musango gwa ''[[PGA Tour, Inc. v. Martin]]''. Nga 4,Ogwokubiri 2017, Canby n’omulamuzi [[Michelle T. Friedland]] baagaana<ref>{{Cite web |last=Canby |first=William |last2=Friedland |first2=Michelle |date=February 4, 2017 |title=Order denying immediate administrative stay pending full consideration of the emergency motion for stay and setting schedule |url=http://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2017/02/05/17-35105.pdf |access-date=February 6, 2017}}</ref> okusaba kwa [[gavumenti ya Trump]] okuyimiriza enzirukanya y’emirimu <ref>{{Cite web |last=Francisco |first=Noel |date=February 4, 2017 |title=Emergency Motion Under Circuit Rule 27-3 for Administrative Stay and Motion for Stay Pending Appeal |url=http://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/general/2017/02/04/17-35105%20motion.pdf |access-date=February 6, 2017}}</ref> nga bwe balindirira olukiiko olw’omwenda okwekenneenya ekiteeso eky’amangu eky’okuyimiriza ekiragiro kya kkooti y’essaza eky’okuziyiza okumala akaseera mu ''[[Washington v. Trump (2017)|musango gw'essaza lye washington v. Trump]]'', ekitundu ku misango gya kkooti egigenda mu maaso egyekuusa ku [[kiragiro ky'omukulembeze 13769]]. Nga 7 Ogwokubiri Canby, Friedland, n’omulamuzi [[Richard Clifton]] bateesa ku kiteeso eky’amangu eky’okusigala, nga waliwo amaloboozi ag’ensonga z’amasimu ezaaweebwa ku mpewo mu ggwanga lyonna.<ref>{{Cite web |title=Motions Panel |url=https://www.ca9.uscourts.gov/content/motionspanel.php |access-date=2017-02-07 |website=www.ca9.uscourts.gov |language=en-us |archive-date=2017-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170207003301/http://www.ca9.uscourts.gov/content/motionspanel.php |url-status=dead }}</ref> Nga 9 Ogwokubiri, abalamuzi abassatu baagaana okusaba okuyimiriza ekiragiro ekiyimiriza ekiragiro eky’ekiseera.<ref>{{Cite web |date=February 9, 2017 |title=Published Order Denying Stay |url=https://cdn.ca9.uscourts.gov/datastore/opinions/2017/02/09/17-35105.pdf |access-date=February 9, 2017 |website=Ninth Circuit Court of Appeals}}</ref> Nga 19 Ogwokubiri, 2025, Canby y’omu ku balamuzi bassatu abaagaana okusaba kwa gavumenti ya Trump okuyimiriza ekiragiro ekiziyiza okugezaako kwayo okumalawo obutuuze bw’obuzaale.<ref>{{Cite web |date=February 19, 2025 |title=Ninth Circuit rejects Trump administration’s attempt to enforce birthright citizenship order |url=https://www.courthousenews.com/ninth-circuit-rejects-trump-administration-attempt-to-end-birthright-citizenship/ |access-date=February 19, 2025 |website=Courthouse News}}</ref><ref>{{Cite web |date=February 19, 2025 |title=State of Washington, et al. vs. Donald J. Trump, et al. |url=https://www.courthousenews.com/wp-content/uploads/2025/02/washington-trump-birthright-ninth-circuit-block.pdf |access-date=February 19, 2025 |website=Courthouse News}}</ref> == Laba ne == * [[List of law clerks of the Supreme Court of the United States (Seat 6)|Olukalala lw’abawandiisi b’amateeka mu kkooti ey’oku ntikko mu Amerika (Ekifo 6) .]] * [[List of United States federal judges by longevity of service|Olukalala lw’abalamuzi ba Amerika aba federo okusinziira ku bulamu obuwanvu bwe bamaze mu buweereza]] == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == {{s-start}} {{s-legal}} {{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}} {{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}} {{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}} {{s-end}} * [[List of United States federal judges by longevity of service|William Cameron Canby Jr]]. at the [[List of United States federal judges by longevity of service|Biographical Directory of Federal Judges]], a publication of the [[List of United States federal judges by longevity of service|Federal Judicial Center.]] {{s-start}} {{s-legal}} {{s-bef|before=[[Ozell Miller Trask]]}} {{s-ttl|title={{nowrap|Judge of the [[United States Court of Appeals for the Ninth Circuit]]}}|years=1980–1996}} {{s-aft|after=[[Barry G. Silverman]]}} {{s-end}} s0m2cejr1uvqq51imakl5rqitfyq7ab Allan Enyou 0 12867 65326 63686 2026-07-28T03:34:27Z Kisakye Jane 9195 nterezezaamu mu kiwandiiko 65326 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Enyou''' (yazaalibwa 24 Ogwekkumineebiri 2003) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] era azannyira mu ttiimu ye Spain eya [[:en:Tercera_Federación|Tercera Federación]] eya [[:en:CD_Leganés_B|Leganés B]]. == Obuto bwe == Enyou yazannya omupiira gw'abato ne [[Maroons FC]].<ref>{{cite web |last=King |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=KCCA FC sign S4 student |url=https://www.pulse.ug/sports/football/kcca-fc-sign-s4-student/00egrzd |work=Pulse}}</ref> Oluvannyuma yazannya ne ttiimu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] U20, n'abayamba okuwangula empaka za Cambiasso ne Rainbow U-20 ezategekebwa e Tanzania.<ref>{{cite web |date=March 1, 2023 |title=Uganda Defender Allan Enyou joins Spanish side |url=https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |work=Sports Mag |access-date=April 4, 2026 |archive-date=May 8, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240508013801/https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=February 2, 2023 |title=Allan Enyou: KCCA FC Budding Youngster Permanently Joins Elite Falcons In UAE |url=https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=Dribbler Sports |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153113/https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwa kiraabu == Mu Gwomusanvu gwa 2022, yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] eya [[Kampala Capital City Authority FC]] (KCCA) ku ndagaano ya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=New Signing: Teenager Allan Enyou puts pen to paper until 2027 |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153121/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Nassali |first=Sandrah |date=July 13, 2022 |title=KCCA unveil teenager Allan Enyou |url=https://thetowerpost.com/2022/07/13/kcca-unveil-teenager-allan-enyou/ |website=The Tower Post}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2022, yawolwa mu kiraabu y'ekibinja ekyokusatu ekya [[:en:UAE_Third_Division_League|UAE Third Division League]] eya [[:en:Elite_Falcons_FC|Elite Falcons FC]], ng'alina eky'okugula.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=22 September 2022 |title=KCCA confirms loaning three teenagers abroad |url=https://kawowo.com/2022/09/22/kcca-confirms-loaning-three-teenagers-abroad/ |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=September 21, 2022 |title=Loan transfers: Teenagers Mwanje and Enyou to UAE, Juma to Spain |url=https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=April 13, 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260413123413/https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |url-status=dead }}</ref> Mu February wa 2023, yeegatta ku Elite Falcons ku ndagaano ey’enkalakkalira, n’akola endagaano ya myaka etaano. <ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=February 2, 2023 |title=Transfer: Teenager Allan Enyou Joins Elite Falcons in UAE |url=https://www.kccafc.co.ug/transfer-teenager-allan-enyou-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Odeke |first=Raphael |date=February 2, 2023 |title=Transfers: Allan Enyou joins UAE club from KCCA in permanent move |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-allan-enyou-joins-uae-club-from-kcca-in-permanent-move/ |website=The Touchline Sports}}</ref> Wabula ku nkomerero y'omwezi ogwo, yakyuka n'agenda mu ttiimu ya Spain [[:en:CD_Leganés_B|eya CD Leganés B]] mu mutendera ogw'okuna [[:en:Segunda_Federación|ogwa Segunda Federación]] . <ref>{{Cite web |date=27 February 2023 |title=El Leganés 'B' incorpora a Allan Enyou para su defensa |trans-title=Leganés 'B' incorporates Allan Enyou for its defense |url=https://www.cdleganes.com/noticias/el-leganes-b-incorpora-a-allan-enyou-para-su-defensa |website=[[CD Leganés]] |language=es}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiyaga |first=Shafic |date=27 February 2023 |title=Former KCCA defender Enyou nets move to Leganes |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |website=Pulse Sports |access-date=4 April 2026 |archive-date=7 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250807164435/https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |url-status=dead }}</ref> Mu July 2023, yawolwa mu [[:en:SK_Super_Nova|SK Super Nova]] mu mpaka za Latvia ez'omutendera ogusooka [[:en:Latvian_Higher_League|ogwa Virslīga]] . <ref>{{Cite web |date=July 20, 2023 |title=Pastiprinām sastāvu: uzreiz pieci jauni leģionāri |trans-title=We are strengthening the squad: five new legionnaires at once! |url=https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928073251/https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |archive-date=September 28, 2023 |website=[[SK Super Nova]] |language=lv}}</ref> <ref>{{Cite web |date=May 7, 2024 |title=Vancouver FC sign Ugandan defender Allan Enyou |url=https://canpl.ca/article/vancouver-fc-sign-ugandan-defender-allan-enyou |website=[[Canadian Premier League]]}}</ref> Mu May 2024, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Canadian_Premier_League|Vancouver FC]] [[:en:Canadian_Premier_League|eya Premier eya Canada]] ku bbanja omwaka mulamba. <ref>{{Cite web |date=May 6, 2024 |title=The Eagles bring international defender Allan Enyou to Vancouver |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/the-eagles-bring-international-defender-allan-enyou-to-vancouver |website=[[Vancouver FC]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=7 May 2024 |title=Vancouver FC Loans In Ugandan International Allan Enyou |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan/ |website=Northern Tribune}}</ref> Mu 2025, looni ye yayongezebwayo sizoni eyookubiri. <ref>{{Cite web |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC bring back Allan Enyou on loan through 2025 |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/6476 |website=[[Vancouver FC]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC Announces Return Of Allan Enyou for 2025 |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan-2025/ |website=Northern Tribune}}</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Mu January wa 2023, Enyou yalondebwa mu nkambi esooka ne [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|ttiimu ya Uganda U20]].<ref>{{Cite web |last=King |first=Moses |date=January 13, 2023 |title=The 7 professionals in U20 team including Tottenham and Rangers FC stars |url=https://www.pulse.ug/sports/other-sports/the-7-professionals-in-u20-team-including-tottenham-and-rangers-fc-stars/yksbqh9 |website=Pulse}}</ref> Yatuumibwa erinnya mu nkambi endala omwezi ogwaddako. <ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=February 15, 2023 |title=BYyekwaso summons Uganda U20 squad for All Africa Games |url=https://en.africatopsports.com/2024/02/15/byekwaso-summons-uganda-u20-squad-for-all-africa-games/ |website=Africa Top Sports}}</ref> Mu May 2023, yayitibwa mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu]] omulundi gwe ogwasooka, mu nkambi esooka.<ref>{{Cite web |last=Ssenoga |first=Shafik |date=May 26, 2023 |title=Cranes squad summoned ahead of AFCON qualifier against Algeria |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/cranes-squad-summoned-ahead-of-afcon-qualifie-NV_161194 |website=[[New Vision]]}}</ref> == Ebibalo by’emirimu == {{updated|22 October 2025}}<ref>{{soccerway|allan-enyou/907627}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Kiraabu ! rowspan="2" | Ebiro ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'Awaka ! colspan="2" | Lala ! colspan="2" | Okugatta |- ! Okugabanya ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo |- | Leganés B. 1999 | 2022–23 | Ekibiina kya Segunda Federación | 1. 1. | 0. | colspan="2" | – | colspan="2" | – | 1. 1. | 0. |- | Super Nova (ebbanja) . | 2023. 2023 | Virslīga nga bwe kiri | 10. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 10. | 0. |- | rowspan="3" | Vancouver FC (ebbanja) | 2024 | rowspan="2" | Liigi ya Canada eya Premier | 23. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 23. | 0. |- | 2025 | 23. | 0. | 4. 4. | 0. | colspan="2" | – | 27. | 0. |- ! colspan="2" | '''Okugatta''' ! 46. Ebikwata ku nsonga eno ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 0. ! 0. ! 50 ! 0. |- ! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu''' ! 57 ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 0. ! 0. ! 61 ! 0. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} brs4aie737hs0cschknbs2jb8x6zz5k 65327 65326 2026-07-28T03:43:13Z Kisakye Jane 9195 nterezezaamu mu kiwandiiko 65327 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Enyou''' (yazaalibwa 24 Ogwekkumineebiri 2003) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] era azannyira mu ttiimu ye Spain eya [[:en:Tercera_Federación|Tercera Federación]] eya Leganés B. == Obuto bwe == Enyou yazannya omupiira gw'abato ne [[Maroons FC]].<ref>{{cite web |last=King |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=KCCA FC sign S4 student |url=https://www.pulse.ug/sports/football/kcca-fc-sign-s4-student/00egrzd |work=Pulse}}</ref> Oluvannyuma yazannya ne ttiimu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] U20, n'abayamba okuwangula empaka za Cambiasso ne Rainbow U-20 ezategekebwa e Tanzania.<ref>{{cite web |date=March 1, 2023 |title=Uganda Defender Allan Enyou joins Spanish side |url=https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |work=Sports Mag |access-date=April 4, 2026 |archive-date=May 8, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240508013801/https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=February 2, 2023 |title=Allan Enyou: KCCA FC Budding Youngster Permanently Joins Elite Falcons In UAE |url=https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=Dribbler Sports |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153113/https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwa kiraabu == Mu Gwomusanvu 2022, yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] eya [[Kampala Capital City Authority FC]] (KCCA) ku ndagaano ya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=New Signing: Teenager Allan Enyou puts pen to paper until 2027 |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153121/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Nassali |first=Sandrah |date=July 13, 2022 |title=KCCA unveil teenager Allan Enyou |url=https://thetowerpost.com/2022/07/13/kcca-unveil-teenager-allan-enyou/ |website=The Tower Post}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2022, yawolwa mu kiraabu y'ekibinja ekyokusatu ekya [[:en:UAE_Third_Division_League|UAE Third Division League]] eya [[:en:Elite_Falcons_FC|Elite Falcons FC]], ng'alina eky'okugula.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=22 September 2022 |title=KCCA confirms loaning three teenagers abroad |url=https://kawowo.com/2022/09/22/kcca-confirms-loaning-three-teenagers-abroad/ |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=September 21, 2022 |title=Loan transfers: Teenagers Mwanje and Enyou to UAE, Juma to Spain |url=https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=April 13, 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260413123413/https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokubiri 2023, yeegatta ku Elite Falcons ku ndagaano ey’enkalakkalira, n’akola endagaano ya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=February 2, 2023 |title=Transfer: Teenager Allan Enyou Joins Elite Falcons in UAE |url=https://www.kccafc.co.ug/transfer-teenager-allan-enyou-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odeke |first=Raphael |date=February 2, 2023 |title=Transfers: Allan Enyou joins UAE club from KCCA in permanent move |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-allan-enyou-joins-uae-club-from-kcca-in-permanent-move/ |website=The Touchline Sports}}</ref> Wabula ku nkomerero y'omwezi ogwo, yakyuka n'agenda mu ttiimu ya Spain [[:en:CD_Leganés_B|eya CD Leganés B]] mu mutendera ogw'okuna ogwa Segunda Federación .<ref>{{Cite web |date=27 February 2023 |title=El Leganés 'B' incorpora a Allan Enyou para su defensa |trans-title=Leganés 'B' incorporates Allan Enyou for its defense |url=https://www.cdleganes.com/noticias/el-leganes-b-incorpora-a-allan-enyou-para-su-defensa |website=[[CD Leganés]] |language=es}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyaga |first=Shafic |date=27 February 2023 |title=Former KCCA defender Enyou nets move to Leganes |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |website=Pulse Sports |access-date=4 April 2026 |archive-date=7 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250807164435/https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomusanvu 2023, yawolwa mu [[:en:SK_Super_Nova|SK Super Nova]] mu mpaka za Latvia ez'omutendera ogusooka [[:en:Latvian_Higher_League|ogwa Virslīga]]<ref>{{Cite web |date=July 20, 2023 |title=Pastiprinām sastāvu: uzreiz pieci jauni leģionāri |trans-title=We are strengthening the squad: five new legionnaires at once! |url=https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928073251/https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |archive-date=September 28, 2023 |website=[[SK Super Nova]] |language=lv}}</ref><ref>{{Cite web |date=May 7, 2024 |title=Vancouver FC sign Ugandan defender Allan Enyou |url=https://canpl.ca/article/vancouver-fc-sign-ugandan-defender-allan-enyou |website=[[Canadian Premier League]]}}</ref> Mu Gwokutaano 2024, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Canadian_Premier_League|Vancouver FC]] [[:en:Canadian_Premier_League|eya Premier eya Canada]] ku bbanja omwaka mulamba.<ref>{{Cite web |date=May 6, 2024 |title=The Eagles bring international defender Allan Enyou to Vancouver |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/the-eagles-bring-international-defender-allan-enyou-to-vancouver |website=[[Vancouver FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=7 May 2024 |title=Vancouver FC Loans In Ugandan International Allan Enyou |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan/ |website=Northern Tribune}}</ref> Mu 2025, looni ye yayongezebwayo sizoni eyookubiri.<ref>{{Cite web |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC bring back Allan Enyou on loan through 2025 |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/6476 |website=[[Vancouver FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC Announces Return Of Allan Enyou for 2025 |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan-2025/ |website=Northern Tribune}}</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Mu Gwoluberyeberye 2023, Enyou yalondebwa mu nkambi esooka mu [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|ttiimu ya Uganda U20]].<ref>{{Cite web |last=King |first=Moses |date=January 13, 2023 |title=The 7 professionals in U20 team including Tottenham and Rangers FC stars |url=https://www.pulse.ug/sports/other-sports/the-7-professionals-in-u20-team-including-tottenham-and-rangers-fc-stars/yksbqh9 |website=Pulse}}</ref> Yatuumibwa erinnya mu nkambi endala omwezi ogwaddako. <ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=February 15, 2023 |title=BYyekwaso summons Uganda U20 squad for All Africa Games |url=https://en.africatopsports.com/2024/02/15/byekwaso-summons-uganda-u20-squad-for-all-africa-games/ |website=Africa Top Sports}}</ref> Mu Gwokutaano 2023, yayitibwa mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu]] omulundi gwe ogwasooka, mu nkambi esooka.<ref>{{Cite web |last=Ssenoga |first=Shafik |date=May 26, 2023 |title=Cranes squad summoned ahead of AFCON qualifier against Algeria |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/cranes-squad-summoned-ahead-of-afcon-qualifie-NV_161194 |website=[[New Vision]]}}</ref> == Ebibalo by’emirimu == {{updated|22 October 2025}}<ref>{{soccerway|allan-enyou/907627}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Kiraabu ! rowspan="2" | Ebiro ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'Awaka ! colspan="2" | Lala ! colspan="2" | Okugatta |- ! Okugabanya ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo |- | Leganés B. 1999 | 2022–23 | Ekibiina kya Segunda Federación | 1. 1. | 0. | colspan="2" | – | colspan="2" | – | 1. 1. | 0. |- | Super Nova (ebbanja) . | 2023. 2023 | Virslīga nga bwe kiri | 10. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 10. | 0. |- | rowspan="3" | Vancouver FC (ebbanja) | 2024 | rowspan="2" | Liigi ya Canada eya Premier | 23. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 23. | 0. |- | 2025 | 23. | 0. | 4. 4. | 0. | colspan="2" | – | 27. | 0. |- ! colspan="2" | '''Okugatta''' ! 46. Ebikwata ku nsonga eno ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 0. ! 0. ! 50 ! 0. |- ! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu''' ! 57 ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 0. ! 0. ! 61 ! 0. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} flvadfb42f46qawp64w8qfwax5janp9 65328 65327 2026-07-28T03:45:02Z Kisakye Jane 9195 nterezezaamu mu kiwandiiko 65328 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Enyou''' (yazaalibwa 24 Ogwekkumineebiri 2003) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] era azannyira mu ttiimu ye Spain eya [[:en:Tercera_Federación|Tercera Federación]] eya Leganés B. == Obuto bwe == Enyou yazannya omupiira gw'abato ne [[Maroons FC]].<ref>{{cite web |last=King |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=KCCA FC sign S4 student |url=https://www.pulse.ug/sports/football/kcca-fc-sign-s4-student/00egrzd |work=Pulse}}</ref> Oluvannyuma yazannya ne ttiimu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] U20, n'abayamba okuwangula empaka za Cambiasso ne Rainbow U-20 ezategekebwa e Tanzania.<ref>{{cite web |date=March 1, 2023 |title=Uganda Defender Allan Enyou joins Spanish side |url=https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |work=Sports Mag |access-date=April 4, 2026 |archive-date=May 8, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240508013801/https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=February 2, 2023 |title=Allan Enyou: KCCA FC Budding Youngster Permanently Joins Elite Falcons In UAE |url=https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=Dribbler Sports |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153113/https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwa kiraabu == Mu Gwomusanvu 2022, yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] eya [[Kampala Capital City Authority FC]] (KCCA) ku ndagaano ya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=New Signing: Teenager Allan Enyou puts pen to paper until 2027 |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153121/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Nassali |first=Sandrah |date=July 13, 2022 |title=KCCA unveil teenager Allan Enyou |url=https://thetowerpost.com/2022/07/13/kcca-unveil-teenager-allan-enyou/ |website=The Tower Post}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2022, yawolwa mu kiraabu y'ekibinja ekyokusatu ekya [[:en:UAE_Third_Division_League|UAE Third Division League]] eya [[:en:Elite_Falcons_FC|Elite Falcons FC]], ng'alina eky'okugula.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=22 September 2022 |title=KCCA confirms loaning three teenagers abroad |url=https://kawowo.com/2022/09/22/kcca-confirms-loaning-three-teenagers-abroad/ |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=September 21, 2022 |title=Loan transfers: Teenagers Mwanje and Enyou to UAE, Juma to Spain |url=https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=April 13, 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260413123413/https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokubiri 2023, yeegatta ku Elite Falcons ku ndagaano ey’enkalakkalira, n’akola endagaano ya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=February 2, 2023 |title=Transfer: Teenager Allan Enyou Joins Elite Falcons in UAE |url=https://www.kccafc.co.ug/transfer-teenager-allan-enyou-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odeke |first=Raphael |date=February 2, 2023 |title=Transfers: Allan Enyou joins UAE club from KCCA in permanent move |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-allan-enyou-joins-uae-club-from-kcca-in-permanent-move/ |website=The Touchline Sports}}</ref> Wabula ku nkomerero y'omwezi ogwo, yakyuka n'agenda mu ttiimu ya Spain [[:en:CD_Leganés_B|eya CD Leganés B]] mu mutendera ogw'okuna ogwa Segunda Federación .<ref>{{Cite web |date=27 February 2023 |title=El Leganés 'B' incorpora a Allan Enyou para su defensa |trans-title=Leganés 'B' incorporates Allan Enyou for its defense |url=https://www.cdleganes.com/noticias/el-leganes-b-incorpora-a-allan-enyou-para-su-defensa |website=[[CD Leganés]] |language=es}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyaga |first=Shafic |date=27 February 2023 |title=Former KCCA defender Enyou nets move to Leganes |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |website=Pulse Sports |access-date=4 April 2026 |archive-date=7 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250807164435/https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomusanvu 2023, yawolwa mu [[:en:SK_Super_Nova|SK Super Nova]] mu mpaka za Latvia ez'omutendera ogusooka [[:en:Latvian_Higher_League|ogwa Virslīga]]<ref>{{Cite web |date=July 20, 2023 |title=Pastiprinām sastāvu: uzreiz pieci jauni leģionāri |trans-title=We are strengthening the squad: five new legionnaires at once! |url=https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928073251/https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |archive-date=September 28, 2023 |website=[[SK Super Nova]] |language=lv}}</ref><ref>{{Cite web |date=May 7, 2024 |title=Vancouver FC sign Ugandan defender Allan Enyou |url=https://canpl.ca/article/vancouver-fc-sign-ugandan-defender-allan-enyou |website=[[Canadian Premier League]]}}</ref> Mu Gwokutaano 2024, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Canadian_Premier_League|Vancouver FC]] [[:en:Canadian_Premier_League|eya Premier eya Canada]] ku bbanja omwaka mulamba.<ref>{{Cite web |date=May 6, 2024 |title=The Eagles bring international defender Allan Enyou to Vancouver |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/the-eagles-bring-international-defender-allan-enyou-to-vancouver |website=[[Vancouver FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=7 May 2024 |title=Vancouver FC Loans In Ugandan International Allan Enyou |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan/ |website=Northern Tribune}}</ref> Mu 2025, looni ye yayongezebwayo sizoni eyookubiri.<ref>{{Cite web |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC bring back Allan Enyou on loan through 2025 |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/6476 |website=[[Vancouver FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC Announces Return Of Allan Enyou for 2025 |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan-2025/ |website=Northern Tribune}}</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Mu Gwoluberyeberye 2023, Enyou yalondebwa mu nkambi esooka mu [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|ttiimu ya Uganda U20]].<ref>{{Cite web |last=King |first=Moses |date=January 13, 2023 |title=The 7 professionals in U20 team including Tottenham and Rangers FC stars |url=https://www.pulse.ug/sports/other-sports/the-7-professionals-in-u20-team-including-tottenham-and-rangers-fc-stars/yksbqh9 |website=Pulse}}</ref> Yatuumibwa erinnya mu nkambi endala omwezi ogwaddako. <ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=February 15, 2023 |title=BYyekwaso summons Uganda U20 squad for All Africa Games |url=https://en.africatopsports.com/2024/02/15/byekwaso-summons-uganda-u20-squad-for-all-africa-games/ |website=Africa Top Sports}}</ref> Mu Gwokutaano 2023, yayitibwa okwegatta ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu]] omulundi gwe ogwasooka, mu nkambi esooka.<ref>{{Cite web |last=Ssenoga |first=Shafik |date=May 26, 2023 |title=Cranes squad summoned ahead of AFCON qualifier against Algeria |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/cranes-squad-summoned-ahead-of-afcon-qualifie-NV_161194 |website=[[New Vision]]}}</ref> == Ebibalo by’emirimu == {{updated|22 October 2025}}<ref>{{soccerway|allan-enyou/907627}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Kiraabu ! rowspan="2" | Ebiro ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'Awaka ! colspan="2" | Lala ! colspan="2" | Okugatta |- ! Okugabanya ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo |- | Leganés B. 1999 | 2022–23 | Ekibiina kya Segunda Federación | 1. 1. | 0. | colspan="2" | – | colspan="2" | – | 1. 1. | 0. |- | Super Nova (ebbanja) . | 2023. 2023 | Virslīga nga bwe kiri | 10. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 10. | 0. |- | rowspan="3" | Vancouver FC (ebbanja) | 2024 | rowspan="2" | Liigi ya Canada eya Premier | 23. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 23. | 0. |- | 2025 | 23. | 0. | 4. 4. | 0. | colspan="2" | – | 27. | 0. |- ! colspan="2" | '''Okugatta''' ! 46. Ebikwata ku nsonga eno ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 0. ! 0. ! 50 ! 0. |- ! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu''' ! 57 ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 0. ! 0. ! 61 ! 0. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} s25bosrfivm2i2z4uthh6u72owfnq23 65329 65328 2026-07-28T03:48:30Z Kisakye Jane 9195 Ntaddemu category 65329 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Allan Enyou''' (yazaalibwa 24 Ogwekkumineebiri 2003) Munnayuganda [[Omupiira ogw'ebigere|omuzannyi w'omupiira]] era azannyira mu ttiimu ye Spain eya [[:en:Tercera_Federación|Tercera Federación]] eya Leganés B. == Obuto bwe == Enyou yazannya omupiira gw'abato ne [[Maroons FC]].<ref>{{cite web |last=King |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=KCCA FC sign S4 student |url=https://www.pulse.ug/sports/football/kcca-fc-sign-s4-student/00egrzd |work=Pulse}}</ref> Oluvannyuma yazannya ne ttiimu ya [[Kampala Capital City Authority FC]] U20, n'abayamba okuwangula empaka za Cambiasso ne Rainbow U-20 ezategekebwa e Tanzania.<ref>{{cite web |date=March 1, 2023 |title=Uganda Defender Allan Enyou joins Spanish side |url=https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |work=Sports Mag |access-date=April 4, 2026 |archive-date=May 8, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240508013801/https://sports.mag.ug/2023/03/01/uganda-defender-allan-enyou-joins-spanish-side/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=February 2, 2023 |title=Allan Enyou: KCCA FC Budding Youngster Permanently Joins Elite Falcons In UAE |url=https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=Dribbler Sports |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153113/https://dribblersportz.com/2023/02/allan-enyou-kcca-fc-budding-youngster-permanently-joins-elite-falcons-in-uae/ |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gwa kiraabu == Mu Gwomusanvu 2022, yakola endagaano ne ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] eya [[Kampala Capital City Authority FC]] (KCCA) ku ndagaano ya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=July 12, 2022 |title=New Signing: Teenager Allan Enyou puts pen to paper until 2027 |url=https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=October 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231010153121/https://www.kccafc.co.ug/new-signing-teenager-allan-enyou-puts-pen-to-paper-until-2027/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Nassali |first=Sandrah |date=July 13, 2022 |title=KCCA unveil teenager Allan Enyou |url=https://thetowerpost.com/2022/07/13/kcca-unveil-teenager-allan-enyou/ |website=The Tower Post}}</ref> Mu Gwomwenda gwa 2022, yawolwa mu kiraabu y'ekibinja ekyokusatu ekya [[:en:UAE_Third_Division_League|UAE Third Division League]] eya [[:en:Elite_Falcons_FC|Elite Falcons FC]], ng'alina eky'okugula.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=22 September 2022 |title=KCCA confirms loaning three teenagers abroad |url=https://kawowo.com/2022/09/22/kcca-confirms-loaning-three-teenagers-abroad/ |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=September 21, 2022 |title=Loan transfers: Teenagers Mwanje and Enyou to UAE, Juma to Spain |url=https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]] |access-date=April 4, 2026 |archive-date=April 13, 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260413123413/https://www.kccafc.co.ug/loan-transfers-teenagers-mwanje-and-enyou-to-uae-juma-to-spain/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokubiri 2023, yeegatta ku Elite Falcons ku ndagaano ey’enkalakkalira, n’akola endagaano ya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Magero |first=Moses |date=February 2, 2023 |title=Transfer: Teenager Allan Enyou Joins Elite Falcons in UAE |url=https://www.kccafc.co.ug/transfer-teenager-allan-enyou-joins-elite-falcons-in-uae/ |website=[[Kampala Capital City Authority FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Odeke |first=Raphael |date=February 2, 2023 |title=Transfers: Allan Enyou joins UAE club from KCCA in permanent move |url=https://thetouchlinesports.com/transfers-allan-enyou-joins-uae-club-from-kcca-in-permanent-move/ |website=The Touchline Sports}}</ref> Wabula ku nkomerero y'omwezi ogwo, yakyuka n'agenda mu ttiimu ya Spain [[:en:CD_Leganés_B|eya CD Leganés B]] mu mutendera ogw'okuna ogwa Segunda Federación .<ref>{{Cite web |date=27 February 2023 |title=El Leganés 'B' incorpora a Allan Enyou para su defensa |trans-title=Leganés 'B' incorporates Allan Enyou for its defense |url=https://www.cdleganes.com/noticias/el-leganes-b-incorpora-a-allan-enyou-para-su-defensa |website=[[CD Leganés]] |language=es}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyaga |first=Shafic |date=27 February 2023 |title=Former KCCA defender Enyou nets move to Leganes |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |website=Pulse Sports |access-date=4 April 2026 |archive-date=7 August 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250807164435/https://www.pulsesports.ug/football/story/former-kcca-defender-enyou-nets-move-to-leganes-2023022713544240682 |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomusanvu 2023, yawolwa mu [[:en:SK_Super_Nova|SK Super Nova]] mu mpaka za Latvia ez'omutendera ogusooka [[:en:Latvian_Higher_League|ogwa Virslīga]]<ref>{{Cite web |date=July 20, 2023 |title=Pastiprinām sastāvu: uzreiz pieci jauni leģionāri |trans-title=We are strengthening the squad: five new legionnaires at once! |url=https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230928073251/https://supernova.lv/pastiprinam-sastavu-uzreiz-pieci-jauni-legionari/ |archive-date=September 28, 2023 |website=[[SK Super Nova]] |language=lv}}</ref><ref>{{Cite web |date=May 7, 2024 |title=Vancouver FC sign Ugandan defender Allan Enyou |url=https://canpl.ca/article/vancouver-fc-sign-ugandan-defender-allan-enyou |website=[[Canadian Premier League]]}}</ref> Mu Gwokutaano 2024, yeegatta ku kiraabu ya [[:en:Canadian_Premier_League|Vancouver FC]] [[:en:Canadian_Premier_League|eya Premier eya Canada]] ku bbanja omwaka mulamba.<ref>{{Cite web |date=May 6, 2024 |title=The Eagles bring international defender Allan Enyou to Vancouver |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/the-eagles-bring-international-defender-allan-enyou-to-vancouver |website=[[Vancouver FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=7 May 2024 |title=Vancouver FC Loans In Ugandan International Allan Enyou |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan/ |website=Northern Tribune}}</ref> Mu 2025, looni ye yayongezebwayo sizoni eyookubiri.<ref>{{Cite web |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC bring back Allan Enyou on loan through 2025 |url=https://vancouverfc.canpl.ca/article/6476 |website=[[Vancouver FC]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Vallejo |first=Felipe |date=February 20, 2025 |title=Vancouver FC Announces Return Of Allan Enyou for 2025 |url=https://northerntribune.ca/vancouver-fc-allan-enyou-loan-2025/ |website=Northern Tribune}}</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Mu Gwoluberyeberye 2023, Enyou yalondebwa mu nkambi esooka mu [[:en:Uganda_national_under-20_football_team|ttiimu ya Uganda U20]].<ref>{{Cite web |last=King |first=Moses |date=January 13, 2023 |title=The 7 professionals in U20 team including Tottenham and Rangers FC stars |url=https://www.pulse.ug/sports/other-sports/the-7-professionals-in-u20-team-including-tottenham-and-rangers-fc-stars/yksbqh9 |website=Pulse}}</ref> Yatuumibwa erinnya mu nkambi endala omwezi ogwaddako. <ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=February 15, 2023 |title=BYyekwaso summons Uganda U20 squad for All Africa Games |url=https://en.africatopsports.com/2024/02/15/byekwaso-summons-uganda-u20-squad-for-all-africa-games/ |website=Africa Top Sports}}</ref> Mu Gwokutaano 2023, yayitibwa okwegatta ku [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu ya Uganda ey’abakulu]] omulundi gwe ogwasooka, mu nkambi esooka.<ref>{{Cite web |last=Ssenoga |first=Shafik |date=May 26, 2023 |title=Cranes squad summoned ahead of AFCON qualifier against Algeria |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/cranes-squad-summoned-ahead-of-afcon-qualifie-NV_161194 |website=[[New Vision]]}}</ref> == Ebibalo by’emirimu == {{updated|22 October 2025}}<ref>{{soccerway|allan-enyou/907627}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Kiraabu ! rowspan="2" | Ebiro ! colspan="3" | Liigi ! colspan="2" | Ekikopo ky'Awaka ! colspan="2" | Lala ! colspan="2" | Okugatta |- ! Okugabanya ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo ! Apps ! Goolo |- | Leganés B. 1999 | 2022–23 | Ekibiina kya Segunda Federación | 1. 1. | 0. | colspan="2" | – | colspan="2" | – | 1. 1. | 0. |- | Super Nova (ebbanja) . | 2023. 2023 | Virslīga nga bwe kiri | 10. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 10. | 0. |- | rowspan="3" | Vancouver FC (ebbanja) | 2024 | rowspan="2" | Liigi ya Canada eya Premier | 23. | 0. | 0. | 0. | colspan="2" | – | 23. | 0. |- | 2025 | 23. | 0. | 4. 4. | 0. | colspan="2" | – | 27. | 0. |- ! colspan="2" | '''Okugatta''' ! 46. Ebikwata ku nsonga eno ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 0. ! 0. ! 50 ! 0. |- ! colspan="3" | '''Omugatte gw’emirimu''' ! 57 ! 0. ! 4. 4. ! 0. ! 0. ! 0. ! 61 ! 0. |} == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasambi b′omupiira abasajja]] dzye1ai8s70agdagseq6gbt4wejuusi Ada Osakwe 0 13211 65246 65242 2026-07-27T12:01:53Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abaasomerako ku Northwestern University]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 65246 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />'' Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]] [[Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole]] [[Category:Abazaalwa mu 1981]] [[Category:Abasuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu]] [[Category:Banigerria abakolera mu Bungereza]] [[Category:Banigeria abakolera mu Amerika]] [[Category:Abaasomerako ku Northwestern University]] ktm3emv1vgn6cx6g881vj1c2bip0zg4 65247 65246 2026-07-27T12:02:33Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abasuubuzi abasibuka mu Lagos]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 65247 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Ada Osakwe''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981) Munigeria omukugu mu by'enfuna, omusuubuzi, era omukungu w'ebitongole, nga ye mutandisi era akulira kkampuni ya Agrolay Ventures, kkampuni ekola ku by'obulimi esangibwa mu [[Nigeria]], eteeka ssente mu kkampuni z'Afirika ezikwata ku mmere y'ebyobulimi.<ref name="One">AfDB (23 May 2016). [https://web.archive.org/web/20171107010428/https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ "African Development Bank Group: Annual Meetings, Lusaka: May 23 - 27, 2016: Speakers: Ada Osakwe, Chief Executive, Agrolay Ventures"]. Abidjan: African Development Bank (AfDB). Archived from [https://www.afdb.org/en/annual-meetings-2016/speakers/ada-osakwe/ the original] on 7 November 2017. Retrieved 1 November 2017.</ref> Era ye mutandisi wa kkampuni ya Nuli Foods ne Nuli Juice. Okuva mu Gwekkuminoogumu 2012 okutuuka mu Gwokutaano 2015, Osakwe ye yali omuwabuzi omukulu ku by’okusiga ensimbi eri Minisita w’ebyobulimi n’enkulaakulana y’ebyalo mu Nigeria, Akinwumi Adesina.<ref name="One" /> == Ebyafaayo n’obuyigirize == Ada Osakwe yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda 1981 mu Nigeria.<ref name="In">{{Cite web |last=Nsehe |first=Mfonobong |date=4 December 2014 |title=The 20 Youngest Power Women In Africa 2014 |url=https://www.forbes.com/sites/mfonobongnsehe/2014/12/04/the-20-youngest-power-women-in-africa-2014/#26701c7830b0 |access-date=26 November 2017 |website=Forbes.com}}</ref> A-Level yagisomera mu Lagos,<ref name="Det">{{Cite web |last=MoveBackToNigeria |date=31 May 2013 |title=Move Back to Nigeria: Ada Osakwe Takes the Leap from Private Equity Fund Investor to Special Investment Advisor to the Nigerian Minister of Agriculture |url=https://www.bellanaija.com/2013/05/move-back-to-nigeria-ada-osakwe-takes-the-leap-from-private-equity-fund-investor-to-special-investment-advisor-to-the-nigerian-minister-of-agriculture/ |access-date=1 November 2017 |publisher=Bellanaija.com}}</ref> era yatikkirwa mu University of Hull, mu Bungereza ne Bachelor of Science mu Economics. Diguli ya Master of Science mu by’enfuna n’ebyensimbi yagifunira ku University of Warwick, nayo eri mu Bungereza. Era alina diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi, gye yafuna okuva mu Kellogg School of Management, mu Northwestern University, e Evanston, Illinois mu Amerika.<ref name="Det" /><ref name="Two">Ekunkunbor, Jemi (4 April 2016), [https://www.vanguardngr.com/2016/04/ada-osakwe-creative-food-entrepreneur/ "Ada Osakwe: The Creative Food Entrepreneur"], ''Vanguard (Nigeria)'', Lagos, retrieved 1 November 2017</ref> == Emirimu gye == Osakwe yasooka kukolera mu investment banker mu kkampuni ya BNP Paribas ku ofiisi yaabwe e London. Oluvannyuma yakola ng’omukungu omukulu mu by’ensimbi mu bbanka ya African Development Bank (AfDB), okusinga mu by’ensimbi z’ebizimbe, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena. Yali asinziira mu kibuga Tunis. Oluvannyuma, yaweereza ng’omumyuka wa pulezidenti mu kkampuni ya Kuramo Capital Management, ey’obwannannyini esangibwa mu kibuga New York.<ref name="One" /><ref name="Three">{{Cite web |last=One Acre Fund |date=1 November 2017 |title=One Acre Fund: Governing Board: Ada Osakwe, Founder and Chief Executive, Agrolay Ventures |url=https://oneacrefund.org/about-us/board-and-advisors/governing-board/ada-osakwe/ |access-date=1 November 2017 |publisher=One Acre Fund}}</ref> Oluvannyuma lw’okukola ne minisitule y’ebyobulimi mu Nigeria, Osakwe yatandikawo kkampuni ya Agrolay Ventures. Era yatandikawo kkampuni ya Nuli Juice ekola eby’okulya mu Nigeria.<ref name="Three" /> Mu 2017, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa One Acre Fund, ekibiina ekitali kya gavumenti ekikola ku by'ensimbi n'ebyenjigiriza e Kenya ekiweereza abalimi abatonotono mu [[Burundi]], [[Kenya]], [[Malawi]], [[Rwanda]], [[Tanzania]] ne [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Three" /> == Engule n'okusiimibwa == Mu Gwekkumineebiri 2014, Osakwe yalondebwa mu "Twenty Youngest Power Women in Africa 2014" mu ''lupapula lwa Forbes Magazine.<ref name="In" />'' Mu Gwokusatu 2021, yaweebwa engule ya Business Woman Award okuva mu ''Forbes Magazine.''<ref>[https://technext.ng/2021/03/11/nigerias-temie-giwa-tubosun-and-ada-osakwe-win-forbes-awards-for-innovation-and-business/ "Nigeria's Temie Giwa-Tubosun and Ada Osakwe Scoop Forbes Awards For Innovation And Business"]. ''Technext''.</ref> Osakwe yalondebwa ng'omu ku "Abakyala Abafirika 15 abatandisi b'osaanidde okumanya mu 2023" aba ''African Folder'' mu Gwokusatu 2023.<ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=15 African Female Founders You Should Know In 2023 |url=https://africanfolder.com/15-african-female-founders-2023/ |access-date=12 March 2023 |website=African Folder}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Banigeria abakugu mu byenfuna]] [[Category:Banigeria abakyala abakulira ebitongole]] [[Category:Abazaalwa mu 1981]] [[Category:Abasuubuzi b'omu Kyasa ky'abiri mwekimu]] [[Category:Banigerria abakolera mu Bungereza]] [[Category:Banigeria abakolera mu Amerika]] [[Category:Abaasomerako ku Northwestern University]] [[Category:Abasuubuzi abasibuka mu Lagos]] f5awctg7966dw7pfg89w19vdyvs6n0e Ayub Kalule 0 15212 65334 63980 2026-07-28T08:25:44Z Solomon Suubi 6901 Ntereezezza mu mpandiika y'Oluganda 65334 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>'''Ayub Kalule''' (yazaalibwa nga 6 January 1954) muzannyi wa bikonde eyawummula eyali ava mu [[Yuganda|Uganda]], eyasooka okumanyika bwe yawangula engule ya Amateur World [[:en:Havana,_Cuba|Welterweight]] mu [[:en:Havana,_Cuba|mpaka z'ensi yonna ezaasookera mu 1974]] e [[Havana, Cuba]] . Ng’omukugu, yakwata engule za [[World Boxing Association|WBA]] ne [[:en:The_Ring_(magazine)|The Ring]] light middleweight okuva mu 1979 okutuuka mu 1981. == Omulimu gw’ebikonde == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>  Yazaalibwa mu [[Kampala]], yakatandiika ogw’ebikonde egy’ekikugu yagitandikira mu 1976 bwe yawangula Kurt Hombach okusalawo lawundi nnya mu kibuga Copenhagen ekya Denmark. Kalule yandisimbye okuva mu Denmark okumala omupiira gwe gwonna. Oluvannyuma yawangula obuwanguzi obulala 29, n’atuuka ku buwanguzi 30, nga takubidwayo wadde. Mu buwanguzi obwo mwalimu okukubwa Alipata Korovou ku ngule ya [[:en:Commonwealth_Games|Commonwealth]] [[:en:Middleweight|Middleweight]] n’okusalawo kwa lawundi 10 kw’eyali omuwanguzi w’omudaali gwa zaabu mu Olympics mu Amerika [[:en:Sugar_Ray_Seales|Sugar Ray Seales]] . Nga 24 October 1979, Kalule yali mu [[:en:Akita,_Akita|Akita]], Japan okutwaala [[Masashi Kudo (boxer)|Masashi Kudo]] mu buzito bwa Lineal ne [[:en:Junior_middleweight|WBA Junior middleweight]] . Kalule yasinga nnantameggwa mangu era bw’atyo n’awamba engule y’ensi yonna. <ref>{{Cite web |title=Ayub Kalule - Lineal Junior Middleweight Champion |url=http://www.cyberboxingzone.com/boxing/jrmiddle.htm |publisher=The Cyber Boxing Zone Encyclopedia}}</ref> Olwo n'alwanirira engule eno emirundi ena nga tannattunka ne Sugar Ray Leonard ow'amaanyi nga 25 June 1981 mu [[:en:Houston_Astrodome|Houston Astrodome]] . Kalule eyali tamanyiddwa nnyo mu Amerika, era yali atwalibwa ng’omuweereza w’ebitabo ng’alindiridde okutuusa omusipi eri Leonard. Olulwana luno lwafuuka luzibu nnyo eri Leonard nga Kalule enfunda ne'nfunda nga amwokya ezo ku kkono ezigolokofu n’alwanira ku ttaka kumpi okumala lawundi ttaano oba mukaaga ezisoose. Mpola mpola Leonard yatandika okutwala obuyinza era mu lawundi ey’omwenda yakomekkerezza olulwana n’obufuzi bwa Kalule nga [[:en:List_of_WBA_world_champions|Nnantameggwa wa WBA]] . <ref>{{Cite web |title=Sugar Ray Leonard became boxing's only double title-holder Thursday... |url=https://www.upi.com/Archives/1981/06/25/Sugar-Ray-Leonard-became-boxings-only-double-title-holder-Thursday/1217362289600/ |access-date=2022-10-12 |publisher=United Press International}}</ref> Kalule yalwana okutuusa ku ntandikwa ya 1986 n'asobola okuwangula engule ya Bulaaya ey'obuzito bwa Middleweight n'agikuuma obulungi ng'avuganya ne [[:en:Sumbu_Kalambay|Sumbu Kalambay]] eyagenda okubeera nnantameggwa w'ensi yonna . Nga tannakola ekyo, yafuna essasi eddala mu mpaka za WBA Jr Middleweight Title ezaali zikuumibwa mu kiseera ekyo [[:en:Davey_Moore_(boxer,_born_1959)|Davey Moore]] . Kalule yateekawo olulwana olulungi ennyo, naye ate yali [[:en:Knockout|KO'd]], ku mulundi guno mu lawundi ey'ekkumi. <ref>{{Cite web |last=Katz |first=Michael |date=18 July 1982 |title=Moore Stops Kalule in 10th to Keep Title |url=https://www.nytimes.com/1982/07/18/sports/moore-stops-kalule-in-10th-to-keep-title.html |access-date=2022-10-12 |website=The New York Times}}</ref> Omulimu gwa Ayub gwaggwa nga 5 February 1986 bwe yakubwa [[:en:Herol_Graham|Herol Graham]] mu mpaka za Bulaaya ez'obuzito bwa wakati. Yamaliriza omulimu gwe ne likodi eyewunyisa ennyo eya 46–4 ne KO 23. == Likodi y’ebikonde ey’ekikugu == {| class="wikitable" |+ |50 fights |46 wins |4 losses |- |By knockout |23 |4 |- |By decision |23 |0 |} {{BoxingRecordSummary|ko-wins=23|ko-losses=4|dec-wins=23|dec-losses=|dq-wins=|dq-losses=|draws=|nc=}} {| class="wikitable" style="text-align:center" !No. !Result !Record !Opponent !Type !Round, time !Date !Location !Notes |- |50 |{{no2}}Loss |46–4 | align="left" |[[:en:Herol_Graham|Herol Graham]] |TKO |10 (12), 2:10 |Feb 5, 1986 | style="text-align:left;" |City Hall, Sheffield, Yorkshire, England, UK | style="text-align:left;" |Lost European middleweight title |- |49 |{{yes2}}Win |46–3 | align="left" |[[Sumbu Kalamba|Sumbu Kalambay]] |SD |12 |Dec 19, 1985 | style="text-align:left;" |Palazzo dello Sport, Ancona, Italy | style="text-align:left;" |Retained European middleweight title |- |48 {{yes2}}Win |45–3 | align="left" |Pierre Joly |TKO |8 (12) |Jun 20, 1985 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | style="text-align:left;" |[[Won vacant European middleweight title]] |- |47 |{{yes2}}Win |44–3 | align="left" |Mauro Fernandes da Cruz |TKO |4 (8) |Mar 9, 1985 | style="text-align:left;" |K.B. Hallen, Copenhagen, Denmark | |- |46 |{{yes2}}Win |43–3 | align="left" |[[:en:Lindell_Holmes|Lindell Holmes]] |PTS |8 |Nov 9, 1984 | style="text-align:left;" |K.B. Hallen, Copenhagen, Denmark | |- |45 |{{yes2}}Win |42–3 | align="left" |Wayne Caplette |TKO |3 (8) |Oct 5, 1984 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |44 |{{yes2}}Win |41–3 | align="left" |[[:en:Jimmy_Price|Jimmy Price]] |TKO |1 (10) |Apr 25, 1984 | style="text-align:left;" |Alexandra Pavilion, Muswell Hill, London, England, UK | |- |43 |{{no2}}Loss |40–3 | align="left" |[[:en:Mike_McCallum|Mike McCallum]] |RTD |7 (10), 3:00 |Nov 13, 1982 | style="text-align:left;" |Sands Casino Hotel, Atlantic City, New Jersey, US | |- |42 |{{no2}}Loss |40–2 | align="left" |[[:en:Davey_Moore_(boxer,_born_1959)|Davey Moore]] |TKO |10 (15), 2:58 |Jul 17, 1982 | style="text-align:left;" |Ballys Park Place Hotel Casino, Atlantic City, New Jersey, US | style="text-align:left;" |For WBA junior-middleweight title |- |41 |{{yes2}}Win |40–1 | align="left" |[[:en:Oscar_Albarado|Oscar Albarado]] |TKO |2 (10) |Apr 30, 1982 | style="text-align:left;" |Brondby Hallen, Brondby, Denmark | |- |40 |{{yes2}}Win |39–1 | align="left" |Jacques Chinon |PTS |10 |Feb 26, 1982 | style="text-align:left;" |K.B. Hallen, Copenhagen, Denmark | |- |39 |{{yes2}}Win |38–1 | align="left" |O'Dell Leonard |PTS |8 |Nov 13, 1981 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |38 |{{yes2}}Win |37–1 | align="left" |Andoni Amana |PTS |10 |Oct 9, 1981 | style="text-align:left;" |K.B. Hallen, Copenhagen, Denmark | |- |37 |{{no2}}Loss |36–1 | align="left" |[[:en:Sugar_Ray_Leonard|Sugar Ray Leonard]] |KO |9 (15), 3:06 |[[:en:Ayub_Kalule_vs._Sugar_Ray_Leonard|Jun 25, 1981]] | style="text-align:left;" |Astrodome, Houston, Texas, US | style="text-align:left;" |Lost WBA and The Ring junior-middleweight titles |- |36 |{{yes2}}Win |36–0 | align="left" |Pat Hallacy |PTS |10 |Mar 5, 1981 | style="text-align:left;" |Brondby Hallen, Brondby, Denmark | |- |35 |{{yes2}}Win |35–0 | align="left" |Bushy Bester |UD |15 |Sep 6, 1980 | style="text-align:left;" |Aarhus Stadion, Aarhus, Denmark | style="text-align:left;" |Retained WBA and The Ring junior-middleweight titles |- |34 |{{yes2}}Win |34–0 | align="left" |[[:en:Marijan_Beneš|Marijan Beneš]] |UD |15 |Jun 12, 1980 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | style="text-align:left;" |Retained WBA and The Ring junior-middleweight titles |- |33 |{{yes2}}Win |33–0 | align="left" |[[:en:Emilio_Villa_(boxer)|Emiliano Villa]] |RTD |11 (15), 3:00 |Apr 17, 1980 | style="text-align:left;" |Brondby Hallen, Brondby, Denmark | style="text-align:left;" |Retained WBA and The Ring junior-middleweight titles |- |32 |{{yes2}}Win |32–0 | align="left" |Steve Gregory |UD |15 |Dec 6, 1979 | style="text-align:left;" |Brondby Hallen, Brondby, Denmark | style="text-align:left;" |Retained WBA and The Ring junior-middleweight titles |- |31 |{{yes2}}Win |31–0 | align="left" |[[:en:Masashi_Kudo_(boxer)|Masashi Kudo]] |UD |15 |Oct 24, 1979 | style="text-align:left;" |City Gymnasium, Akita City, Japan | style="text-align:left;" |Won WBA and The Ring junior-middleweight titles |- |30 |{{yes2}}Win |30–0 | align="left" |David Love |PTS |10 |Sep 6, 1979 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |29 |{{yes2}}Win |29–0 | align="left" |Ray Hammond |PTS |8 |Jun 28, 1979 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |28 |{{yes2}}Win |28–0 | align="left" |Obdulio Rogelio Zarza |PTS |10 |May 27, 1979 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |27 |{{yes2}}Win |27–0 | align="left" |[[:en:Monty_Betham_(boxer)|Monty Betham]] |TKO |4 (10) |Mar 15, 1979 | style="text-align:left;" |Brondby Hallen, Brondby, Denmark | |- |26 |{{yes2}}Win |26–0 | align="left" |Ho Joo |KO |2 (10) |Feb 15, 1979 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |25 |{{yes2}}Win |25–0 | align="left" |Kevin Finnegan |UD |10 |Dec 7, 1978 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |24 |{{yes2}}Win |24–0 | align="left" |Sugar Ray Seales |MD |10 |Nov 9, 1978 | style="text-align:left;" |Brondby Hallen, Brondby, Denmark | |- |23 |{{yes2}}Win |23–0 | align="left" |Reggie Ford |KO |5 (15) |Sep 14, 1978 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | style="text-align:left;" |Retained Commonwealth middleweight title |- |22 |{{yes2}}Win |22–0 | align="left" |Milton Owens |TKO |6 (10), 1:00 |Aug 10, 1978 | style="text-align:left;" |Glyngoere Hallen, Glyngoere, Denmark | |- |21 |{{yes2}}Win |21–0 | align="left" |Al Korovou |TKO |14 (15), 1:00 |May 25, 1978 | style="text-align:left;" |Brondby Hallen, Brondby, Denmark | style="text-align:left;" |Won Commonwealth middleweight title |- |20 |{{yes2}}Win |20–0 | align="left" |Idrissa Konate |TKO |7 (12) |Apr 27, 1978 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |19 |{{yes2}}Win |19–0 | align="left" |Tsutomu Hagusa |TKO |3 (10) |Mar 16, 1978 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |18 |{{yes2}}Win |18–0 | align="left" |Johnny Baldwin |PTS |10 |Mar 2, 1978 | style="text-align:left;" |Vejle, Denmark | |- |17 |{{yes2}}Win |17–0 | align="left" |Jose Hernandez |TKO |5 (10) |Feb 9, 1978 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |16 |{{yes2}}Win |16–0 | align="left" |Rennie Pinder |PTS |8 |Jan 26, 1978 | style="text-align:left;" |Chateau Neuf, Oslo, Norway | |- |15 |{{yes2}}Win |15–0 | align="left" |Bonifacio Ávila |TKO |4 (10) |Jan 5, 1978 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |14 |{{yes2}}Win |14–0 | align="left" |Ralph Palladin |PTS |10 |Dec 8, 1977 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |13 |{{yes2}}Win |13–0 | align="left" |Miguel Ángel Castellini |TKO |3 (10) |Nov 3, 1977 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |12 |{{yes2}}Win |12–0 | align="left" |Alvin Anderson |TKO |9 (10) |Oct 6, 1977 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |11 |{{yes2}}Win |11–0 | align="left" |Rudy Robles |PTS |10 |Sep 8, 1977 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |10 |{{yes2}}Win |10–0 | align="left" |Elisha Obed |PTS |10 |Jun 2, 1977 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |9 |{{yes2}}Win |9–0 | align="left" |Jose Duran |TKO |7 (10) |Apr 28, 1977 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |8 |{{yes2}}Win |8–0 | align="left" |Aroldo Olivares |TKO |6 (10) |Mar 31, 1977 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |7 |{{yes2}}Win |7–0 | align="left" |Mimoun Mohatar |PTS |10 |Feb 24, 1977 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |6 |{{yes2}}Win |6–0 | align="left" |Damiano Lassandro |TKO |3 (10) |Jan 20, 1977 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |5 |{{yes2}}Win |5–0 | align="left" |Larry Paul |KO |2 (10) |Dec 9, 1976 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |4 |{{yes2}}Win |4–0 | align="left" |Gualberto Fernandez |KO |1 (6) |Nov 19, 1976 | style="text-align:left;" |Randers Hallen, Randers, Denmark | |- |3 |{{yes2}}Win |3–0 | align="left" |Trevor Francis |PTS |6 |Oct 9, 1976 | style="text-align:left;" |Forum, Copenhagen, Denmark | |- |2 |{{yes2}}Win |2–0 | align="left" |Wayne Bennett |KO |5 (6) |Jun 3, 1976 | style="text-align:left;" |Idraetshuset, Copenhagen, Denmark | |- |1 |{{yes2}}Win |1–0 | align="left" |Kurt Hombach |PTS |4 |Apr 8, 1976 | style="text-align:left;" |Forum, Copenhagen, Denmark | |- |} == Laba ne == * Olukalala lwa bakyampiyoni b’ensi yonna mu bikonde eby’obuzito obutono n’obuzito bwa wakati == Ebijuliziddwa == <references /> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * Boxing record for Ayub Kalule from BoxRec (registration required) * [http://www.boxing-records.com/palm/voirpalma.phtml?boxeur=kaluleay.html Boxing-Records] * [http://www.cyberboxingzone.com/boxing/kalule.htm Ayub Kalule - CBZ Profile] {{s-start}} {{s-sports}} {{s-text|style=background:#C1D8FF; font-weight: bold;|text=Regional boxing titles}} {{s-bef|before=[[Al Korovou]]}} {{s-ttl|title=[[List of Commonwealth Boxing Council champions#Middleweight|Commonwealth middleweight champion]]|years=25 May 1978 – 1978<br>Vacated}} {{s-vac|next=[[Tony Sibson]]}} {{s-break}} {{s-vac|last=[[Tony Sibson]]}} {{s-ttl|title=[[List of European Boxing Union champions#Middleweight|EBU middleweight champion]]|years=20 June 1985 – 5 February 1986}} {{s-aft|after=[[Herol Graham]]}} {{s-text|style=background:#C1D8FF; font-weight: bold;|text=World boxing titles}} {{s-bef|rows=2|before=[[Masashi Kudo (boxer)|Masashi Kudo]]}} {{s-ttl|title=[[List of WBA world champions#Super welterweight|WBA super welterweight champion]]|years=24 October 1979 – 25 June 1981}} {{s-aft|rows=2|after=[[Sugar Ray Leonard]]}} {{s-ttl|title=[[List of The Ring world champions#Junior middleweight|''The Ring'' super welterweight champion]]|years=24 October 1979 – 25 June 1981}} {{s-end}}{{Footer Commonwealth Champions Lightweight}} [[Category:Abantu Abalamu]] jxi87ihz33cs779a032hngs556pij6r Wilson Busienei 0 15213 65335 63984 2026-07-28T08:28:34Z Solomon Suubi 6901 Solomon Suubi moved page [[Wilson Busienei, omuwandiisi w’ebitabo]] to [[Wilson Busienei]] 63984 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''[[:en:Edwin_Soi|Wilson]] Kipkemei Busienei''' (yazaalibwa 18 August 1981) [[Uganda|Munnayuganda]] muddusi wa mpaka empanvu. Amanyiddwa nnyo olw'okuwangula emidaali gya zaabu esatu mu [[2005 Summer Universiade|mpaka za Summer Universiade eza 2005]] . Akiikirira eggwanga lye ku mutendera gw'ensi yonna mu misinde [[:en:Cross_country_running|gya cross country n'okudduka]] ku nguudo ne ku luguudo . Yeetaba mu mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 2004, n'amalira mu kifo kya kkumi n'ekimu mu [[:en:10,000_metres|misinde gya mmita 10,000]] . Busienei era azze avuganya mu [[:en:Commonwealth_Games|mizannyo gya Commonwealth]], ng’akwata kyakutaano mu misinde gya 10,000&nbsp;m mu 2006. Yaddukira mu mpaka za [[:en:Giro_al_Sas|Giro al Sas]] 10,000 eza 2010&nbsp;m mu mpaka za Italy mu October n’asala layini oluvannyuma lwa [[:en:Edwin_Soi|Edwin Soi]] n’amalira mu kyakubiri. == Empaka z’ensi yonna == {| {{AchievementTable|Event=yes}} |- !colspan="6"|Representing {{UGA}} |- |2003 |[[Athletics at the 2003 Summer Universiade|Universiade]] |[[Daegu]], [[South Korea]] | 5th |10,000 m | |- |rowspan=2|2004 |[[Athletics at the 2004 Summer Olympics|Olympic Games]] |[[Athens]], [[Greece]] | 11th |10,000 m | |- |[[2004 IAAF World Half Marathon Championships|World Half Marathon Championships]] |[[New Delhi]], India | 7th |Half marathon | |- |rowspan=4|2005 |rowspan=3|[[Athletics at the 2005 Summer Universiade|Universiade]] |rowspan=3|[[İzmir]], [[Turkey]] |bgcolor="gold"| 1st |5000 m | |- |bgcolor="gold"| 1st |10,000 m | |- |bgcolor="gold"| 1st |Half marathon | |- |[[IAAF World Half Marathon Championships|World Half Marathon Championships]] |[[Edmonton]], Canada |14th |Half marathon |[[2005 IAAF World Half Marathon Championships|1:03:12]] |- |rowspan=4|2006 |[[2006 Commonwealth Games|Commonwealth Games]] |[[Melbourne]], Australia | 5th |10,000 m | |- |rowspan=2|[[2006 IAAF World Cross Country Championships|World Cross Country Championships]] |rowspan=2|[[Fukuoka, Fukuoka|Fukuoka]], Japan | 17th |Short race | |- | 7th |Team | |- |[[2006 IAAF World Road Running Championships|World Road Running Championships]] |[[Debrecen]], [[Hungary]] | 4th |20&nbsp;km | |- |2007 |[[2007 IAAF World Cross Country Championships|World Cross Country Championships]] |[[Mombasa]], [[Kenya]] |bgcolor="cc9966"| 3rd |Team | |} === Ebisinga obulungi ku muntu ku bubwe === * [[:en:3000_metres|Mita 3000]] – eddakiika 7:46.62 (2006) * [[:en:5000_metres|Mita 5000]] – eddakiika 13:11.08 (2006) * [[:en:10,000_metres|Mita 10,000]] – eddakiika 27:21.55 (2006) * [[:en:Half_marathon|Ekitundu kya marathon]] – ssaawa 1:01:39 (2005) == Ebiwandiiko ebikozesebwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Wilson+Busienei#:~:text=control-,Wilson%20Busienei%20at%20World%20Athletics Wilson Busienei at World Athletics] {{Footer Universiade Champions 5000m Men}}{{Footer Universiade Champions 10000m Men}} [[Category:Abantu Abalamu]] 3bw1utwdnp4g1uyszx7yj7t23z6fyut Category:Banigeria abakolera mu Amerika 14 15291 65243 2026-07-27T11:59:30Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 65243 wikitext text/x-wiki Banigeria abakolera mu Amerika tp70uy17qaamvgr4ide8oqqux9fu856 Category:Banigerria abakolera mu Bungereza 14 15292 65244 2026-07-27T12:00:31Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 65244 wikitext text/x-wiki Banigeria abakolera mu Bungereza dfh9lugu67z8szky9omlzf7lv41xp2g Category:Abaasomerako ku Northwestern University 14 15293 65248 2026-07-27T12:03:47Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 65248 wikitext text/x-wiki Abaasomerako ku Northwestern University 8at4mkmsyzbobazt0buxccm2fagjfdg Category:Abasuubuzi abasibuka mu Lagos 14 15294 65249 2026-07-27T12:05:13Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekinnyonyolo 65249 wikitext text/x-wiki Abasuubuzi abasibuka mu Lagos jr7zlva5q8spj1nddjz5zhk872r6xb0 Category:Abantu abaazalibwa mu 1946 14 15295 65285 2026-07-27T15:58:51Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 65285 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abaazalibwa mu 1946 72uiwv0wink65jn8l8uohg76x94q6ut Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Gulu 14 15296 65286 2026-07-27T15:59:17Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 65286 wikitext text/x-wiki Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Gulu qwxn3xc8tgnuc6p3ewd8imbga3tyx0p Category:Bannayuganda abazaalisa 14 15297 65287 2026-07-27T15:59:48Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 65287 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abazaalisa bo4npnc16lgnx23rwh5bx1qdmvcbjc3 Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu 14 15298 65288 2026-07-27T16:00:12Z Lillylove256 10862 ngasseeko amatuluba 65288 wikitext text/x-wiki Bano be Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu bv6rkmj4p08o7ho7d2ea2pv13sseajb Wilson Busienei, omuwandiisi w’ebitabo 0 15299 65336 2026-07-28T08:28:34Z Solomon Suubi 6901 Solomon Suubi moved page [[Wilson Busienei, omuwandiisi w’ebitabo]] to [[Wilson Busienei]] 65336 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Wilson Busienei]] hvhrcl1u58d71lahher8qjgz6usehwu