Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.13 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Adolf Hitler 0 3694 65436 65434 2026-07-29T12:30:49Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366363347|Adolf Hitler]]" 65436 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == mtsjvxgmmuzjwq1uu17uq2xpya3u7q8 65437 65436 2026-07-29T12:36:46Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366363347|Adolf Hitler]]" 65437 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". hywb6lwj0kdkr0447ub2bepap419cjt 65438 65437 2026-07-29T12:43:42Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366363347|Adolf Hitler]]" 65438 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranya n’ogw’ow’oluganda lw’omusajja, era okwekenneenya DNA era kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye DNA match naye," King bwe yagambye. "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." {{Sfn|Hunt|2025}} {{Sfn|Oltermann|2025}} 3w2ftzz24vzm2dxsikwt821s9c69wb0 65439 65438 2026-07-29T12:45:25Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366363347|Adolf Hitler]]" 65439 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye DNA match naye," King bwe yagambye. "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." qylgisqiel1yniv3pz9odrenjxcexcq 65440 65439 2026-07-29T12:46:22Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366363347|Adolf Hitler]]" 65440 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." hbqz9omgsi58mb2ak9lqkzl6l50tgyh 65565 65440 2026-07-30T11:22:24Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the section "Early life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366739555|Adolf Hitler]]" 65565 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === 8p34ktyz8h0yrtj9ppza3xj0o6l75hw 65566 65565 2026-07-30T11:23:07Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the section "Early life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366739555|Adolf Hitler]]" 65566 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] === Obuto bwe n’okusoma === tffjq3hhof207bw6buywaqaf5a2dknl 65567 65566 2026-07-30T11:32:53Z Charles Kalanzi 9748 Created by translating the section "Early life" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1366739555|Adolf Hitler]]" 65567 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] === Obuto bwe n’okusoma === gbmv5izg63dmq8xjd4ewnqmoe8w0h4c 65568 65567 2026-07-30T11:38:00Z Charles Kalanzi 9748 65568 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. axvnkj808t904w24sbyhwn3f5qolw0a 65570 65568 2026-07-30T11:40:19Z Charles Kalanzi 9748 65570 wikitext text/x-wiki '''Adolf Hitler'''(20 Ogwokuna 1889 – 30 Ogwokuna 1945) yali munnabyabufuzi Omugirimaani enzaalwa y’e Austria era nga ye nnakyemalira wa Girimaani ku mulembe gw’Abanazi okuva mu 1933 okutuusa lwe yeetuga mu 1945. Yalinnya mu buyinza ng’omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi, n’afuuka Cansala wa Bugirimaani mu 1933 n’oluvannyuma n’atwala ekitiibwa kya {{Lang|de|Führer und Reichskanzler}} mu 1934. Germany okulumba Poland nga 1 Ogwomwenda1939 wansi w'obukulembeze bwe kwe kwatandika Ssematalo II . Mu lutalo lwonna olwaddirira, Hitler yali y'enyigira nnyo mu kulungamya ebikwekweto by’amagye ga Girimaani era ye yali omukulu mu kutta Abayudaaya nga obukadde mukaaga mu Holocaust awamu n’okufa kw’obukadde n’obukadde bw’abantu abalala abaafa. Hitler yazaalibwa mu Braunau am Inn mu Austria-Hungary era n’agenda e Girimaani mu 1913. Yayooyootebwa mu kiseera we yaweereza mu magye ga Girimaani mu Ssematalo I, n'afuna omusaalaba ogw'ekyuma (Iron Cross). Mu 1919, y'egatta ku kibiina ky’abakozi ekya Germany Workers’ Party (DAP), ekyasooka ekibiina ky’Abanazi, era mu 1921, n’alondebwa okuba omukulembeze w’ekibiina ky’Abanazi. Mu 1923, yagezaako okuwamba obuyinza bwa gavumenti mu kuwamba gavumenti okwalemererwa mu Munich era n’asibwa emyaka etaano, n’amala omwaka mulamba n’okusoba. Ng’ali eyo, yalagira omuzingo ogusooka ogw’ekitabo kye eky’obulamu bwe ne manifesito y’ebyobufuzi ''Mein Kampf'' ( lit. 'My Struggle'). Oluvannyuma lw’okuyimbulwa nga bukyali mu 1924, yafuna obuwagizi bw’abantu ng’alumba Endagaano y'e Versailles awamu n’okutumbula enzikiriza ya Bugirimaani yonna, okulwanyisa Abayudaaya, n’okulwanyisa Obwanaakalyakaani ng’akozesa okwogera okw’amaanyi ne ppokoppoko w’Abanazi . Yateranga okuvumirira Obwanaakalyakaani ng'olumu ku lukwe lw'Abayudaaya olw'ensi yonna . Oluvannyuma lw’okulonda mu Reichstag mu Gwekkuminoogumu 1932, ekibiina ky’Abanazi kye kyasinga okubeera n’ebifo mu ''Reichstag'', naye nga si kyekisinga ababaka abangi. Oluvannyuma, eyali chancellor Franz von Papen ne bannabyabufuzi abalala abakuumaddembe baamatiza Pulezidenti Paul von Hindenburg okulonda Hitler ku bwa chancellor nga 30 Ogwoluberyeberye 1933. Nga wayiseewo akaseera katono, nga 23 Ogwokusatu, ''Reichstag'' yayisa etteeka li Enabling Act erya 1933, era ku nkomerero ne litandika okukyusa Weimar Republic n’efuuka Bugirimaani ey’Abanazi. Hindenburg bwe yafa nga 2 Ogwomunaana 1934, Hitler yamusikira n’afuuka omukulembeze w’eggwanga era oluvannyuma Girimaani n’efuuka eggwanga ly'obwannakyemalira mu bujjuvu. Mu ggwanga, Hitler yatandika okussa mu nkola enkola nnyingi ez’obusosoze mu mawanga, ezaali zisuula Abayudaaya Abagirimaani ku bbali n’okubafuula embuzi ey’ekiweebwayo . Emyaka gye omukaaga egyasooka mu buyinza gyavaamu ebyenfuna okutereera amangu okuva mu kiseera ky’okusereba kw’ebyenfuna, okusazaamu obukwakkulizo obwateekebwa ku Bugirimaani oluvannyuma lwa Ssematalo I, n’okuwamba ebitundu ebyalimu obukadde n’obukadde bw’Abagirimaani, ekyamuwa obuwagizi obw’amaanyi mu kusooka. Ekimu ku biruubirirwa bya Hitler ebikulu kyali {{Lang|de|[[Lebensraum]]}} ( lit. 'Owokubeera') eri abantu b'e Girimaani mu Bulaaya ey'Ebuvanjuba. Enkola ye ey’obukambwe, ey’okugaziya okusukka ensalo za Girimaani zitwalibwa okuba ng’ensonga enkulu ezavaako Ssematalo II mu Bulaaya. Nga 1 Ogwomwenda 1939, Hitler yalabirira okulumba kwa Girimaani ku Poland, bwe kityo ne kireetera Bungereza ne Bufalansa okulangirira olutalo ku Bugirimaani . Oluvannyuma lw’okulagira okulumba Soviet Union mu Gwomukaaga 1941, yalangirira olutalo ku Amerika mu Gwekkumineebiri w’omwaka gwe gumu. Ku nkomerero ya 1941, amagye ga Girimaani n’amawanga ga Bulaaya agayitibwa European Axis gaawamba ekitundu ekisinga obunene ekya Bulaaya n'obukiika kkono bw'Afirika . Obuwanguzi buno bwaddizibwayo mpolampola oluvannyuma lwa 1941 okutuusa amagye g’omukago lwe gaawangula amagye ga Girimaani mu 1945. Nga 29 Ogwokuna 1945, Hitler yawasa munne gwe yali amaze naye ebbanga, Eva Braun, mu {{Lang|de|[[Führerbunker]]}} mu kibuga Berlin. Enkeera beetuga okwewala okukwatibwa amagye ga Soviet Red Army. Munnabyafaayo era omuwandiisi w'emikululo gy'obulamu bwabantu Ian Kershaw yayogera ku Hitler nga "omusingi gw'ebyobufuzi ebibi eby'omulembe guno". Mu bukulembeze bwa Hitler n’endowooza y’obusosoze mu mawanga, gavumenti y’Abanazi ye yali evunaanyizibwa ku kittabantu ky’Abayudaaya ababalirirwamu obukadde mukaaga n’obukadde n’obukadde bw’abantu abaakosebwa, ye n’abagoberezi be baali batwala nti {{Lang|de|[[Untermensch]]en}} ( lit. ' si bantu' ) oba abatasaana kubeera mu bantu. Hitler n’Abanazi nabo bavunaanyizibwa ku kutta abantu ababalirirwamu obukadde 19.3 nga mulimu abaabulijjo n’abasibe b’olutalo. Okugatta ku ekyo, obukadde 28.7 obw'abajaasi n'abantu baabulijjo baafa olw'ebikolwa by'amagye mu katemba w'Abazungu. Omuwendo gw’abantu baabulijjo abattibwa mu Ssematalo II gwali tegubangawo mu lutalo, era abantu abaafiira mu lutalo luno lulufuula olutalo olusinga okutta abantu mu byafaayo. == Ensibuko y’obuzaale == Taata wa Hitler, Alois Hitler, yali mwana wa Maria Schiclgruber atali mu mateeka. Olukalala lw'okubatiza terwalaga linnya lya kitaawe, era Alois mu kusooka yalina amannya ga nnyina, "Schicklgruber". Mu 1842, Johann Georg Hiedler yawasa maama wa Alois. Alois yakuzibwa mu maka ga muganda wa Hiedler, Johann Nepomuk Hiedler. Alois yakola ng’omukozi wa gavumenti okuva mu 1855 okutuusa lwe yawummula mu 1895. Mu 1876, Alois yawandiisibwa mu mateeka era ebiwandiiko bye eby'okubatiza ne biwandiikibwako obugambo bwa kabona okuwandiisa Johann Georg Hiedler nga kitaawe wa Alois (yawandiikibwa nga "Georg Hitler"). Alois olwo n'atwala erinnya ly'ekika "Hitler", era liwandiikibwa {{Lang|de|"Hiedler", "Hüttler"}}, oba {{Lang|de|"Huettler"}} . Oboolyawo erinnya lino lyesigamiziddwa ku kigambo ky’Olugirimaani {{Lang|de|Hütte}} ( lit. 'akasiisira' ), era kirina amakulu "oyo abeera mu nsiisira". Omukungu w’Abanazi Hans Frank yawa amagezi nti maama wa Alois yali akozesebwa ng’omukozi w’awaka mu maka g’Abayudaaya mu Graz, era nti mutabani w’amaka ago ow’emyaka 19, Leopold Frankenberger ye yazaala Alois, ekintu ekyamanyibwa nga Frankenberger thesis. Tewali muntu yenna ayitibwa Frankenberger yawandiisibwa mu Graz mu kiseera ekyo, era tewali biwandiiko ku kubeerawo kwa Leopold Frankenberger, kale bannabyafaayo bagoba okugamba nti kitaawe wa Alois yali Muyudaaya. Mu 2025, omusaayi ogwava mu sofa mu kunoonyereza ku Hitler gwakozesebwa Turi King owa Yunivasite y’e Bath okwekenneenya DNA. Omusaayi guno gwakakasibwa nti gwa Hitler nga gugeraageranyizibwa n’ogw’owoluganda lwe omusajja, era okwekenneenya DNA kwalaga nti Hitler teyalina buzaale bwa Bayudaaya ng’ayita mu kitaawe. "Singa bwe kyali, tetwandifunye kukwatagana kwa DNA naye," King bwe yagamba "Okukwatagana okwo okwa DNA tekwakoma ku kukakasa nti eno ye DNA ya Hitler wabula era kukakasa nti emboozi y'obuzaale bw'Abayudaaya bw'abantu okuyita mu kitaawe si kituufu." == Obuto bwe == === Obuto bwe n’okusoma === [[File:Adolf_Hitler_infant_photo_(3x4_cropped).jpg|left|thumb| Hitler ( c. 1889–90)]] Adolf Hitler yazaalibwa nga 20 Ogwokuna 1889 mu Braunau am Inn, ekibuga mu Austria-Hungary (kati Austria), okumpi n’ensalo ne Girimaani. Yali wakuna ku baana mukaaga abazaalibwa Alois Hitler ne mukyala we owookusatu, Klara Pölzl. Baganda ba Hitler basatu —Gustav, Ida, ne Otto —baafa nga bakyali bawere. Era abaali mu maka ago mwalimu abaana ba Alois okuva mu bufumbo bwe obw’okubiri: Alois Jr. (yazaalibwa 1882) ne Angela (yazaalibwa 1883). Mu 1892, ab’omu maka ago baasengukira mu Passau, Bugirimaani, oluvannyuma lwa Alois okukuzibwa n’afuuka omukungu w'ebyamaguzi mu Passau. Hitler mu kiseera ekyo yali wa myaka esatu. Alois yakuzibwa n’atwalibwa e Linz, Austria, nga 1 Ogwokuna 1893, naye ab’omu maka amalala ne basigala mu Passau. Famire yaddayo e Austria ne basenga e Leonding nga 9Ogwokutaano 1894, era mu Gwomukaaga 1895, Alois yawummula n’agenda e Hafeld, okumpi ne Lambach, gye yalima n’okulunda enjuki. Hitler yasomera mu {{Lang|de|Volksschule}} (essomero lya pulayimale eriweebwa ssente okuva mu gavumenti) mu kibuga Fischlham ekiriraanyewo. Okugenda e Hafeld kwakwatagana n’okutandika kw’obukuubagano obw’amaanyi obwa taata n’omwana obwava ku Hitler ow’emyaka omukaaga okugaana okugoberera empisa enkakali ez’essomero lye. Alois yagezaako okukuba mutabani we amufuule omuwulize, nga Adolf akola kyonna ekisoboka okubeera ekikontana n’ekyo kyonna kitaawe kye yali ayagala. Alois naye yandikubye mutabani we naye nnyina yaumukuuma obutakubwa buli kiseera. qk9etzcg9g37258ajkxnjklpk6qwa1i Tanzania 0 3778 65506 65418 2026-07-29T18:46:08Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 65506 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu byobufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde mu by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'obusosolisa, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] qdl5350ghlstrw5ag4jfjgkb0dryttr 65525 65506 2026-07-30T04:48:27Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 65525 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera kya Cold War. [1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] gt7190mohxby8q4ry8q3242o24hde6v 65526 65525 2026-07-30T04:49:51Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65526 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] mrycr3oeg5skt4fhn6ut4ks7eh5b7ig 65527 65526 2026-07-30T04:51:31Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddeko ekifaananyi 65527 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 0bl9i244atrjj8xfssb1imjp3gp8gyb 65528 65527 2026-07-30T04:52:22Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65528 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.[1] Buli ggwanga ku gino lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gino. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 4nzc2l9fpiw610ri7xkxz6doydruzng 65529 65528 2026-07-30T04:53:52Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 65529 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.[1] Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 9mpedq5rmxak0tu1a1a3dr8ya83ma3n 65530 65529 2026-07-30T04:57:55Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65530 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.[1] Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.[1] Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, ebyenfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] me5g2ybcx4fbx49yosnvwcidxn83q7u 65531 65530 2026-07-30T04:59:01Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 65531 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] pol2kbdebv03aeaq2yc5r9nt9halu1b 65532 65531 2026-07-30T05:02:01Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65532 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, Uganda eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba Uganda n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo ebyenfuna bya Tanzania.[1][2] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] m8af1ddmn10imlbz9hldx54vcic0n1i 65533 65532 2026-07-30T05:03:26Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65533 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] maz9m7st49pkv2xmc7nhfja5enndtwg 65534 65533 2026-07-30T05:04:37Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65534 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti yeesasulanga ng'ewola ssente okuva mu International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] oskym2yp2n74uliq2khgds9s0wicfsb 65535 65534 2026-07-30T05:06:23Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65535 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] mw5g9p4m5x70vq6cjuun64qn4srybu3 65536 65535 2026-07-30T05:07:13Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65536 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.[1] Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.[2] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 1k6ahkenwuq265q8yjd10ciz6cn4qod 65537 65536 2026-07-30T05:08:48Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65537 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] bss0h0bpbyfdduui4y68z5oqzvu6uul 65538 65537 2026-07-30T05:10:56Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65538 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde Julius Nyerere (1962–1985), Ali Hassan Mwinyi (1985–1995), Benjamin Mkapa (1995–2005), Jakaya Kikwete (2005–2015), John Magufuli (2015–2021), ne Samia Hassan Suluhu okuva 2021.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 5oh5szb6xarjwl80w2zl7j6uj3wixgd 65539 65538 2026-07-30T05:12:39Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65539 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] c8crkwyxyxnseascp55j9uvhmgtlwjk 65540 65539 2026-07-30T05:13:38Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 65540 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.[1] Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza Chama Cha Mapinduzi (CCM).[2] Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Okitobba 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.[3] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 6qt2654j924h29gxpwugc486rp51qfh 65541 65540 2026-07-30T05:18:03Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65541 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] gphfzw1b4718hz1m1gkglztd9dsvvtw 65542 65541 2026-07-30T05:19:21Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65542 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti John Magufuli yafa mu woofiisi.[1] Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, Samia Suluhu Hassan, yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.[2] Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Okitobba 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.[3] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] a2bh6kxgbzkxr5liljfkjk4fy1o9top 65543 65542 2026-07-30T05:21:05Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65543 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.[1] Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.[2] Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] jdofvk7twrg2npnflxiran74vi04di3 65544 65543 2026-07-30T05:21:53Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65544 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] j2kbeypgu9x8sqej5w3yhf25ou6nyz3 65545 65544 2026-07-30T05:24:19Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65545 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Endabika n'obutonde bwayo == Nga ya square kilometres 947,403 (365,794 sq mi),[1] Tanzania y'ensi ey'ekkumi n'esatu mu bunene mu Afirika era ey'ekkumi n'esatu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.[2] Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).[3] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 7g1yz0ra7pp6gmierspalbkrdysbl1a 65546 65545 2026-07-30T05:29:26Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65546 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Endabika n'obutonde bwayo == Nga ya square kilomita 947,403 (365,794 sq mi),<ref name="BFF">{{cite web |title="Basic Facts and Figures on Human Settlements, 2012", National Bureau of Statistics, Tanzania Ministry of Finance, 2013, page 1. Retrieved 10 November 2014 |url=http://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Statistical_Methods_and_Standards/Basic_Facts_and_Figures_on_Human_Settlements_2012_Tanzania_Mainland.zip}}</ref> Tanzania y'ensi ey'ekkumin'esatu mu bunene mu Afirika era eri mu kifo ky'asatu mu kimu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.<ref name="Size">{{cite web |title=CIA&nbsp;– The World Factbook&nbsp;– Rank Order&nbsp;– Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |archive-date=9 February 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Cia.gov}}</ref> Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu Bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu Bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'Obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).<ref>{{cite web |date=December 2003 |title=Country review: United Republic of Tanzania |url=http://www.fao.org/docrep/009/a0477e/a0477e13.htm |website=Fisheries and Aquaculture Depart, United Nations. (FAO)}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] nvscrxyjf0zhjb7seuzaxoiwqmodl5t 65547 65546 2026-07-30T05:30:32Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 65547 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Endabika n'obutonde bwayo == Nga ya square kilomita 947,403 (365,794 sq mi),<ref name="BFF">{{cite web |title="Basic Facts and Figures on Human Settlements, 2012", National Bureau of Statistics, Tanzania Ministry of Finance, 2013, page 1. Retrieved 10 November 2014 |url=http://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Statistical_Methods_and_Standards/Basic_Facts_and_Figures_on_Human_Settlements_2012_Tanzania_Mainland.zip}}</ref> Tanzania y'ensi ey'ekkumin'esatu mu bunene mu Afirika era eri mu kifo ky'asatu mu kimu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.<ref name="Size">{{cite web |title=CIA&nbsp;– The World Factbook&nbsp;– Rank Order&nbsp;– Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |archive-date=9 February 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Cia.gov}}</ref> Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu Bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu Bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'Obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).<ref>{{cite web |date=December 2003 |title=Country review: United Republic of Tanzania |url=http://www.fao.org/docrep/009/a0477e/a0477e13.htm |website=Fisheries and Aquaculture Depart, United Nations. (FAO)}}</ref> Era erimu ebizinga bingi eby'oku nnyanja, omuli Unguja (Zanzibar), Pemba, ne Mafia.[1]: page 1245  Eggwanga lino lye lisangibwamu ebifo ebisingayo obuwanvu n'obumpi mu Afirika: Olusozi Kilimanjaro, ku mmita 5,895 (19,341 ft) waggulu w'ennyanja, n'ekitundu ky'ennyanja Tanganyika, ku mmita 1,471 (4,826 ft) wansi w'ennyanja, mu ngeri eyo.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] gvfqzm6p0umy49ib5b8a9bil9uxd34z 65548 65547 2026-07-30T05:32:30Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 65548 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Endabika n'obutonde bwayo == Nga ya square kilomita 947,403 (365,794 sq mi),<ref name="BFF">{{cite web |title="Basic Facts and Figures on Human Settlements, 2012", National Bureau of Statistics, Tanzania Ministry of Finance, 2013, page 1. Retrieved 10 November 2014 |url=http://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Statistical_Methods_and_Standards/Basic_Facts_and_Figures_on_Human_Settlements_2012_Tanzania_Mainland.zip}}</ref> Tanzania y'ensi ey'ekkumin'esatu mu bunene mu Afirika era eri mu kifo ky'asatu mu kimu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.<ref name="Size">{{cite web |title=CIA&nbsp;– The World Factbook&nbsp;– Rank Order&nbsp;– Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |archive-date=9 February 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Cia.gov}}</ref> Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu Bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu Bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'Obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).<ref>{{cite web |date=December 2003 |title=Country review: United Republic of Tanzania |url=http://www.fao.org/docrep/009/a0477e/a0477e13.htm |website=Fisheries and Aquaculture Depart, United Nations. (FAO)}}</ref> Era erimu ebizinga bingi eby'oku nnyanja, omuli Unguja (Zanzibar), Pemba, ne Mafia.<ref name="frame">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref>  Eggwanga lino lye lisangibwamu ebifo ebisingayo obuwanvu n'obumpi mu Afirika: Olusozi Kilimanjaro, ku mmita 5,895 (19,341 ft) waggulu w'ennyanja, n'ekitundu ky'ennyanja Tanganyika, ku mmita 1,471 (4,826 ft) wansi w'ennyanja, mu ngeri eyo.<ref name="frame2">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] 7n90gl2gjpp756whatxkqzptd5amrtr 65550 65548 2026-07-30T09:10:58Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65550 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Endabika n'obutonde bwayo == Nga ya square kilomita 947,403 (365,794 sq mi),<ref name="BFF">{{cite web |title="Basic Facts and Figures on Human Settlements, 2012", National Bureau of Statistics, Tanzania Ministry of Finance, 2013, page 1. Retrieved 10 November 2014 |url=http://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Statistical_Methods_and_Standards/Basic_Facts_and_Figures_on_Human_Settlements_2012_Tanzania_Mainland.zip}}</ref> Tanzania y'ensi ey'ekkumin'esatu mu bunene mu Afirika era eri mu kifo ky'asatu mu kimu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.<ref name="Size">{{cite web |title=CIA&nbsp;– The World Factbook&nbsp;– Rank Order&nbsp;– Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |archive-date=9 February 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Cia.gov}}</ref> Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu Bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu Bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'Obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).<ref>{{cite web |date=December 2003 |title=Country review: United Republic of Tanzania |url=http://www.fao.org/docrep/009/a0477e/a0477e13.htm |website=Fisheries and Aquaculture Depart, United Nations. (FAO)}}</ref> Era erimu ebizinga bingi eby'oku nnyanja, omuli Unguja (Zanzibar), Pemba, ne Mafia.<ref name="frame">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref>  Eggwanga lino lye lisangibwamu ebifo ebisingayo obuwanvu n'obumpi mu Afirika: Olusozi Kilimanjaro, ku mmita 5,895 (19,341 ft) waggulu w'ennyanja, n'ekitundu ky'ennyanja Tanganyika, ku mmita 1,471 (4,826 ft) wansi w'ennyanja, mu ngeri eyo.<ref name="frame2">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref> Tanzania erimu ensozi era erimu ebibira bingi mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba, awali Olusozi Kilimanjaro. Ebisatu ku Nnyanja Ennene eziri mu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera obukiikakkono n'ebugwanjuba kuliko Ennyanja Victoria, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] ptuyei908fj5ek73ubx5na9irh2xrir 65551 65550 2026-07-30T09:12:42Z Nambogo Catharine 6408 Ngaziyizza ekiba 65551 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Endabika n'obutonde bwayo == Nga ya square kilomita 947,403 (365,794 sq mi),<ref name="BFF">{{cite web |title="Basic Facts and Figures on Human Settlements, 2012", National Bureau of Statistics, Tanzania Ministry of Finance, 2013, page 1. Retrieved 10 November 2014 |url=http://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Statistical_Methods_and_Standards/Basic_Facts_and_Figures_on_Human_Settlements_2012_Tanzania_Mainland.zip}}</ref> Tanzania y'ensi ey'ekkumin'esatu mu bunene mu Afirika era eri mu kifo ky'asatu mu kimu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.<ref name="Size">{{cite web |title=CIA&nbsp;– The World Factbook&nbsp;– Rank Order&nbsp;– Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |archive-date=9 February 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Cia.gov}}</ref> Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu Bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu Bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'Obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).<ref>{{cite web |date=December 2003 |title=Country review: United Republic of Tanzania |url=http://www.fao.org/docrep/009/a0477e/a0477e13.htm |website=Fisheries and Aquaculture Depart, United Nations. (FAO)}}</ref> Era erimu ebizinga bingi eby'oku nnyanja, omuli Unguja (Zanzibar), Pemba, ne Mafia.<ref name="frame">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref>  Eggwanga lino lye lisangibwamu ebifo ebisingayo obuwanvu n'obumpi mu Afirika: Olusozi Kilimanjaro, ku mmita 5,895 (19,341 ft) waggulu w'ennyanja, n'ekitundu ky'ennyanja Tanganyika, ku mmita 1,471 (4,826 ft) wansi w'ennyanja, mu ngeri eyo.<ref name="frame2">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref> Tanzania erimu ensozi era erimu ebibira bingi mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba, awali Olusozi Kilimanjaro. Ebisatu ku Nnyanja Ennene eziri mu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera obukiikakkono n'ebugwanjuba kuliko Ennyanja Victoria, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Ebukiikaddyobwebugwanjuba kuliko Ennyanja Nyasa. Mu masekkati ga Tanzania eriyo olusenyi olunene, nga luliko entobazi n'ettaka eririmibwako. Olubalama lw'ebuvanjuba lwa bbugumu era nga lwa musulo mungi, nga kuliko Zanzibar Archipelago okumpi n'omwalo. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] jmpr4cfwkp04ifj7n7cem13qj4eapcf 65552 65551 2026-07-30T09:13:49Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 65552 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Tanzania, mu butongole United Republic of Tanzania,nsi mu Buvanjuba bwa Africa mu African Great Lakes region. Esalagana ensalo n'amawanga omuli Uganda mu Bukiikakkonobwobugwanjuba, Kenya mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Indian Ocean mu Buvanjuba, Mozambique ne Malawi mu Bukiikaddyo, Zambia mu Bukiikaddyobwobugwanjuba, ne Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba. Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2024, Tanzania erina abantu obukadde nga 67.5, ekigifuula ensi ya Afirika esinga abantu abangi ng'esangibwa mu Bukiikaddyo bw'eddungu Sahara. Ebisigalira bya bafu bingi bizuuliddwa mu Tanzania. Mu kiseera ky'amayinja n'ekikomo, abantu abaali mu Tanzania nga tebannaba kuyiga kuwandiika nga bava mu Bukiikakkono baalimu abantu aboogera Olusukusiiti olufaananako n'abantu ab'omu Iraqw leero, abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia;<ref name="Genetics">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu ab'omu Buvanjuba bwa Cushitic abaava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana emyaka nga 2,000 ne 4,000 emabega;<ref name="Genetics2">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> n'abantu ab'omu Bukiikaddyo bwa Nilotes, omuli Datoog, abaava mu kitundu ekiri ku nsalo ya South Sudan–Ethiopia wakati w’emyaka 2,900 ne 2,400 emabega.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18  Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu ng’okubeerawo kw’abantu ba Mashariki Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale ne Lake Tanganyika.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto">{{cite book |last=Ehret |first=Christopher |date=2001 |title=An African Classical Age: Eastern and Southern Africa in World History, 1000 B.C. to A.D. 400 |url=https://books.google.com/books?id=1i-IBmCeNhUC |publisher=University Press of Virginia |isbn=978-0-8139-2057-3}}</ref> Ku nkomerero y'ekyasa kye 19, ensi eno yali efugibwa Bugirimaani nga German East Africa. Kino kyaddirirwa obufuzi bw'Abangereza oluvannyuma lwa Ssematalo I bwe yafugibwa nga Tanganyika, ng'ekizinga Zanzibar kisigadde nga kitongole ky'amatwale eky'etengeredde. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze bwabwe mu 1961 ne 1963, ensi ebbiri zino zaagattibwa mu 1964 ne zikola United Republic of Tanzania.<ref name="factbook">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Tanganyika yeegatta ku British Commonwealth, era Tanzania esigala nga nsi ya Commonwealth nga republic eyegasse.<ref name="auto1">{{cite web |date=15 August 2013 |title=United Republic of Tanzania &#124; The Commonwealth |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania |website=thecommonwealth.org}}</ref> Leero, eggwanga lino likulemberwa Pulezidenti era nga lirina ne Ssemateeka gwe ligoberera. Ekibuga ekikulu kisangibwa mu kibuga kya Gavumenti (Dodoma);<ref>{{cite news |last=Mosha |first=Aloysius C. |title=The planning of the new capital of Tanzania: Dodoma, an unfulfilled dream |url=https://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130712145006/http://www.etsav.upc.es/personals/iphs2004/pdf/148_p.pdf |archive-date=12 July 2013 |access-date=13 March 2013 |publisher=University of Botswana}}</ref> ekibuga ekikadde, Dar es Salaam, kikyalimu woofiisi za gavumenti ezisinga obungi era kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga, omwalo omukulu, n'ekifo ekikulu eky'ebyobusuubuzi.<ref name="factbook2">{{cite web |date=7 July 2025 |title=Tanzania |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210109103650/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/tanzania |archive-date=9 January 2021 |work=The World Factbook |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref name="official_website">{{cite web |title=The Tanzania National Website: Country Profile |url=https://www.tanzania.go.tz/profilef.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131125222553/http://www.tanzania.go.tz/profilef.html |archive-date=25 November 2013 |access-date=1 May 2010 |website=Tanzania.go.tz}}</ref><ref>{{cite web |title=Dar es Salaam Port |url=https://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140222180354/http://www.tanzaniaports.com/index.php?option=com_content&view=article&id=100&Itemid=270 |archive-date=22 February 2014 |access-date=19 February 2014 |publisher=Tanzaniaports.com}}</ref> Okumala emyaka mingi, Tanzania ebadde efugibwa Chama Cha Mapinduzi (CCM) nga eggwanga erirabika ng'ery'ekibiina ekimu kyokka.<ref>{{cite web |last1=Collord |first1=Michaela |date=February 2021 |title=Tanzania's 2020 Election: Return of the One-Party State |url=https://www.ifri.org/sites/default/files/migrated_files/documents/atoms/files/collord_tanzania_2020_election_2021.pdf |access-date=5 November 2025 |website=ifri.org |publisher=[[Institut français des relations internationales]]}}</ref><ref>{{Cite web |title=Tools of single party hegemony in Tanzania: evidence from surveys and survey experiments |url=https://scholar.harvard.edu/files/kcroke/files/single_party_pre-print.pdf |access-date=1 December 2024}}</ref> Abantu b'omu Tanzania bava mu mawanga nga 120,<ref name="East Africa Living Encyclopedia">{{cite encyclopedia|author=African Studies Center University of Pennsylvania|author-link=University of Pennsylvania|encyclopedia=East Africa Living Encyclopedia|title=Tanzania – Ethnic Groups|url=https://www.africa.upenn.edu/NEH/tethnic.htm}}</ref> mu nnimi, ne mu madiini. Obukristaayo y'eddiini esinga obunene mu Tanzania, ng'ate Abasiraamu n'Abanamaddala bali mu bifo bya wansi.<ref name="Pew Africa">[http://www.globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016 Religion in Tanzania] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210304033104/http://globalreligiousfutures.org/countries/tanzania#/?affiliations_religion_id=0&affiliations_year=2010&region_name=All%20Countries&restrictions_year=2016|date=4 March 2021}}, [[Pew Research Center]]</ref> Ennimi ezisukka mu 100 ze zoogerwa mu Tanzania, ekigifuula ensi erina ennimi ez'enjawulo ennyo mu Buvanjuba bwa Africa.<ref name="sim">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref> Eggwanga teririna lulimi lutongole, wadde ng'olulimi lw'eggwanga Luswayiri. Olungereza lukozesebwa mu by'obusuubuzi n'amawanga amalala, mu by'obufuzi, mu kkooti ez'oku ntikko, era ng'olulimi olusomesebwa mu siniya ne mu matendekero aga waggulu.<ref name="sim2">{{cite book |last1=Ammon |first1=Ulrich |year=2006 |title=Sociolinguistics: An International Handbook of the Science of Language and Society |url=https://books.google.com/books?id=LMZm0w0k1c4C&pg=PA1967 |last2=Dittmar |first2=Norbert |last3=Mattheier |first3=Klaus J. |publisher=Walter de Gruyter |isbn=978-3-11-018418-1 |page=1967}}</ref><ref name="afkinsider.com">{{cite news |date=17 February 2015 |title=Tanzania Ditches English In Education Overhaul Plan |url=https://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150224091256/http://afkinsider.com/88774/tanzania-ditches-english-education-overhaul-plan/ |archive-date=24 February 2015 |access-date=23 February 2015 |agency=AFK Insider}}</ref> Oluwarabu lw'ogerwa nnyo mu Zanzibar, okusinziira ku byafaayo byakyo ng'ekifo ky'ebyobusuubuzi ekyafugibwanga Abawalabu. Tanzania erimu ensozi n'ebibira bingi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, nga Olusozi Kilimanjaro, lwe lusozi olusinga obuwanvu mu Afirika era olusozi olusinga obuwanvu mu nsi yonna, gye luli. Ebisatu ku nnyanja ennene ez'omu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera Obukiikakkono n'Obugwanjuba kuliko Ennyanja Nnalubaale, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Mu Bukiikaddyo waliyo Ennyanja Malawi. Olubalama lw'eBuvanjuba lwokya era lwa bbugumu, nga Zanzibar Archipelago eri kumpi n'olubalama lw'ennyanja. Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar ekikuuma obutonde bw'ennyanja. Ebisulo bya Kalambo, ebisangibwa ku Mugga Kalambo ku nsalo ya Zambia, kye kiyiira ky'amazzi ekyokubiri mu bunene mu Afirika.<ref name="Kalambo Falls">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/310022/Kalambo-Falls "Kalambo Falls"]. ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okukyalibwamu abalambuzi okulambula ebisolo by'omu nsiko.<ref>{{cite web |last1=Scholtz |first1=Marco |date=12 January 2016 |title=Why millions chose Africa as their safari destination |url=https://theconversation.com/why-millions-chose-africa-as-their-safari-destination-52503 |doi=10.64628/AAJ.epmfwva6h |editor-first1=Ozayr |editor-last1=Patel}}</ref> Eggwanga lino mmemba omutongole mu mawanga 77 mu Africa mu kimanyikiddwa nga United Nations, Group of 77, African Union, East African Community, ne mu Non-Aligned Movement. == Obuvo bw'erinnya == Erinnya "Tanzania" lyatondebwawo ng'ekigambo ekigattiddwa wamu okuva mu mannya g'amawanga abiri agaali geegasse okutondawo eggwanga: Tanganyika ne Zanzibar mu 1964.<ref>{{OEtymD|tanzania}}</ref> Zanzibar ne Tanganyika bwe gaali geegatta, olupapula lw'amawulire olwa The Standard lwategeka empaka z'erinnya eppya, eryawangulwa Mohammed Iqbal Dar. Iqbal yagamba nti yafuna erinnya ng'atwala "Tan" ne "zan" okuva mu mawanga agaali geegasse, "i" okuva mu linnya lye, era n'agattako "a" ng'okujjukira Ahmadiyya.<ref>{{Cite news |last=Mazimu |first=Yusuph |date=4 March 2025 |title=Mohammed Iqbal Dar: Mjue mbunifu wa jina 'Tanzania' aliyeaga dunia |url=https://www.bbc.com/swahili/articles/crrdq0v420ko |access-date=24 March 2025 |work=BBC News Swahili}}</ref> Erinnya Tanganyika liva mu bigambo by'Oluswayiri tanga "okusaabala" ne nyika "olukoola olutaliimu bantu, obutale", ne kireetawo ebigambo "okusaabala mu ddungu". Oluusi litegeerwa ng'okujuliza ku Nnyanja Tanganyika.<ref>[http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html John Knouse: A Political World Gazetteer: Africa] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110610213113/http://home.frognet.net/~jaknouse/gaz-af.html|date=10 June 2011}} website accessed 1 May 2007.</ref> Erinnya "Zanzibar" liva mu ''Zanj'', erinnya ly'abantu b'omu kitundu ekyo, n'ekigambo ky'Olulattini barr "olubalama" oba "omwalo."<ref>{{OEtymD|zanzibar}}.</ref> Zanj liva mu Al-Zanjia, erinnya ly'Olulattini ery'olubalama lw'Ebuvanjuba bwa Afirika. Ekigambo kino kikwatagana ne Azania, erinnya ly'Oluyonaani (ekyandiba nga liva mu linnya ly'Olusaba) ery'olubalama lwe lumu, eryogerwako mu Periplus of the Erythraean Sea, ekitabo ekyawandiikibwa mu kyasa ekyasooka CE. Azania kyogerwako ng'ekifugibwa Mapharitis - ekibinja ky'abantu ababeera (mu kiseera ekyo) nga mu kiseera kino ye Yemen ey'Obukiikaddyobwobuggwanjuba. == Ebyafaayo == '''Okunoonyereza ku byafaayo''' Ebiwandiiko by'Abantu baayo ebyasooka mu Tanzania byaliwo mu kiseera ky'edda ennyo. Mu 1106 oba 1107 CE (omwaka 500 AH), Shaykh Abū ʽImrān Mūsā al-ḥasan ibn Muḥammad yatandikawo omuzikiti gwa Friday mu Kizimkazi nga bwe kyawandiikibwa mu kiwandiiko ekyaweebwayo mu miḥrāb y'omuzikiti.<ref name=":8">{{Cite journal |last=Freeman-Grenville |first=G. S. P. |last2=Martin |first2=B. G. |date=1973 |title=A Preliminary Handlist of the Arabic Inscriptions of the Eastern African Coast |url=https://www.jstor.org/stable/25203450 |journal=Journal of the Royal Asiatic Society of Great Britain and Ireland |issue=2 |pages=98–122 |issn=0035-869X}}</ref>  Ekkolero ly'ebintu mu Kilwa lyakuba ssente ezaaliko obubaka obukwata ku basula b'omu kitundu mu ngeri y'ebigambo eby'empandiika ebbiri, ekintu ekitalina kye kifaanaganya ne ssente z'Obusiraamu ezaasooka.<ref name=":9">{{Cite journal |last=Brown |first=Helen W. |date=1991 |title=Three Kilwa Gold Coins |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00672709109511422 |journal=Azania: Archaeological Research in Africa |volume=26 |issue=1 |pages=1–4 |doi=10.1080/00672709109511422 |issn=0067-270X |url-access=subscription}}</ref>: 1  Ekyokulabirako wammanga kya mu c. 1300 CE (c. 700 AH):<ref name=":10">{{Cite journal |last=Walker |first=John |date=1936 |title=The History and Coinage of the Sultans of Kilwa |url=https://www.jstor.org/stable/42660953 |journal=The Numismatic Chronicle and Journal of the Royal Numismatic Society |volume=16 |issue=61 |pages=43–81 |issn=0267-7504}}</ref>: 63 Olunyiriri lw'abafuzi olw'atuukibwako nga basoma ku binusu ebiriwo mu kiseera kino lwongereza ku nnono z'omu kamwa ezaawandiikibwa mu Kilwa Chronicle awamu n'okunnyonnyola kw'abantu abava ebweru.<ref name=":9" />: 4  <ref name=":10" />: 47–48  Omutambuze Omumoroko Ibn Baṭṭūṭa agamba nti sultan al-ḥasan ibn sulaimān ow'omu kyasa 14 CE (8th-century AH) yayitibwanga Abuʼl-Mawāhib (Kitaawe w'ebirabo), era nti ye kennyini yalaba sultan ng'awaayo engoye ze eri omusajja omwavu eyazisaba nga sultan akomawo ewuwe okuva mu muzikiti.<ref>{{Cite book |last=Gibb |first=H. A. R. |year=1962 |title=The Travels of Ibn Baṭṭūṭa |publisher=Hakluyt Society |volume=2 |pages=380–381}}</ref>Ekitiibwa kye kimu kikuumibwa ku binusu bya sultan ebya zzaabu.<ref name=":9" />: 3  ne mu nnono z'omu kamwa.<ref name=":10" />: 52. '''Eby'edda''' Abantu ab'obuzaaliranwa mu Buvanjuba bwa Afirika balowoozebwa okuba nga baawukana mu lulimi ku Hadza ne Sandawe abayizzi abanoonya eby'okulya mu Tanzania.<ref name="Genetics2" />: page 17. Omugendo ogw'abasooka okusenguka gwali gwa boogezi ba Southern Cushitic abaava mu Bukiikaddyo bwa Ethiopia ne Somalia ne bayingira Tanzania. Be bajjajja b'Abairaqw, Gorowa, ne Burunge.<ref name="Genetics2" />: empapula 17  Okusinziira ku bujulizi bw'ennimi, wayinza okuba nga waaliwo okusenguka kwa mirundi ebiri okw'abantu b'omu Buvanjuba bwa Cushitic mu Tanzania awo nga mu 4,000 ne 2,000 emyaka egiyise, nga bava mu Bukiikakkono bwa Lake Turkana.<ref name="Genetics2" />: empapula 17–18. Obujulizi obuva mu kusima ebintu eby'edda buwagira okukomekkereza nti Abanilotic ab'omu maserengeta, omuli n'Abadatoogi, baava mu Bukiikaddyo ne bagenda mu Masekkati g'Obukiikakkono bwa Tanzania wakati w'emyaka 2,900 ne 2,400 egiyise.<ref name="Genetics2" />: olupapula 18. Okusenguka kuno kwaliwo mu kiseera kye kimu n'okutuuka kw'abantu abakola ebyuma abayitibwa Mashariki (Eastern) Bantu okuva e Bugwanjuba bwa Afirika mu bitundu by'Ennyanja Nnalubaale n'Ennyanja Tanganyika, ng'ekitundu ku kusaasaana kw'abantu abayitibwa Bantu okumala ebyasa. Abantu bano baava mu Bugwanjuba bwa Afirika n'obulombolombo bw'okusimba ebirime era n'emmere enkulu eya lumonde. Oluvannyuma baava mu bitundu bino ne basaasaanira mu Tanzania yonna wakati w'emyaka 2,300 ne 1,700 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="auto" /> Abantu b'omu Eastern Nilotic, nga mw'otwalidde n'Abamasai, bakiikirira okusenguka okwakabaawo gye buvuddeko okuva mu South Sudan mu myaka 500 okutuuka ku 1,500 egiyise.<ref name="Genetics2" /><ref name="Genetics3">{{cite journal |last1=Tishkoff |first1=S. A. |last2=Reed |first2=F. A. |last3=Friedlaender |first3=F. R. |last4=Ehret |first4=C. |last5=Ranciaro |first5=A. |last6=Froment |first6=A. |last7=Hirbo |first7=J. B. |last8=Awomoyi |first8=A. A. |last9=Bodo |first9=J. M. |last10=Doumbo |first10=O. |last11=Ibrahim |first11=M. |last12=Juma |first12=A. T. |last13=Kotze |first13=M. J. |last14=Lema |first14=G. |last15=Moore |first15=J. H. |year=2009 |title=The Genetic Structure and History of Africans and African Americans |journal=Science |volume=324 |issue=5930 |pages=1035–44 |bibcode=2009Sci...324.1035T |doi=10.1126/science.1172257 |issn=0036-8075 |pmc=2947357 |pmid=19407144 |last16=Mortensen |first16=H. |last17=Nyambo |first17=T. B. |last18=Omar |first18=S. A. |last19=Powell |first19=K. |last20=Pretorius |first20=G. S. |last21=Smith |first21=M. W. |last22=Thera |first22=M. A. |last23=Wambebe |first23=C. |last24=Weber |first24=J. L. |last25=Williams |first25=S. M.}}</ref> Abantu b'e Tanzania battanidde nnyo okukola ebyuma. Abantu b'e Pare be baali bakola ebyuma eby'etaagibwa ennyo abantu abaabeeranga mu bitundu by'ensozi mu Bukiikakkonobwobuvanjuba bwa Tanzania.<ref>{{cite book |last1=Shoup |first1=John A. |date=2011 |title=Ethnic groups of Africa and the Middle East : an encyclopedia |url=https://books.google.com/books?id=GN5yv3-U6goC&pg=PA67 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-362-0 |location=Santa Barbara, CA |page=67}}</ref> Abantu ba Haya ku lubalama lw'ennyanja Nalubaale ku luuyi olw'ebugwanjuba baayiiya ekika ky'ekikoomi ekikozesa omuliro ogw'amaanyi, ekyabasobozesa okukola ebyuma ebirimu carbon ku tempulikya ezisukka 1,820 °C (3,310 °F) emyaka egisukka mu 1,500 emabega.<ref>{{cite journal |last1=Schmidt |first1=P. |last2=Avery |first2=D.H. |year=1978 |title=Complex iron smelting and prehistoric culture in Tanzania |journal=Science |volume=201 |issue=4361 |pages=1085–89 |bibcode=1978Sci...201.1085S |doi=10.1126/science.201.4361.1085 |pmid=17830304 |s2cid=37926350}}</ref> '''Ebyafaayo''' Abantu aboogera Olubantu baazimba ebyalo by’obulimi n’obusuubuzi ku lubalama lw’ennyanja ya Tanzania okuva ku ntandikwa y’ekyasa ekyasooka. Ebizuuliddwa mu byafaayo by’ebintu eby’edda mu Fukuchani, ku lubalama lw’ennyanja Zanzibar, biraga ekitundu ekyalimu abantu abaali balima era nga bavuba okuva mu kyasa eky’omukaaga AD ku ssaawa eyo. Omuwendo omunene ogwa daub ogw'azuuliddwa gulaga ebizimbe eby’embaawo, n’amasonko, ebyuma ebisa obusigo, n’ebisasiro by’ekyuma bisangiddwa mu kifo ekyo. Waliwo obujulizi obulaga nti baali beenyigidde mu by’obusuubuzi eby’ewala: eby’okukozesa ebimu ebyaggyibwa mu nsi endala nga ensuwa emmumbe, nga bitono nnyo ku bitundu 1% ku byonna ebyazuuliddwa, nga bisinga byava mu Gulf era nga bya dda nnyo nga by’omu kyasa eky’okutaano okutuuka mu ky’omunaana. Okufaanagana n'ebifo ebiriwo kati nga Mkokotoni ne Dar es Salaam kiraga ekibinja ky'abantu abafaanagana abaakulaakulana ne bafuuka ekifo ekisooka eky'obuwangwa bw'oku lubalama lw'ennyanja. Ebibuga by'oku lubalama birabika okuba nga byali by'enyigidde mu by'obusuubuzi by'oku Ssemayanja Indian Ocean ne mu by'obusuubuzi by'omunda mu Afirika mu kiseera kino eky'edda. Obusuubuzi bwalinnya mangu mu mugaso ne mu bungi okutandika mu makkati g'ekyasa eky'omunaana era ng'ekyasa eky'ekkumi kinaatera okuggwaako, Zanzibar yali emu ku bibuga by'Abaswayiri eby'omugaso mu by'obusuubuzi.<ref>Horton, Mark and Middleton, Tom. "The Swahili: The Social Landscape of a Mercantile Community." (Oxford: Blackwell, 2010), 46.</ref> Okukulaakulana mu by'entambula y'ebintu mu Egypt ne Persia okuva ku Nnyanja Emyufu ne Persian Gulf kyazza obuggya eby'obusuubuzi mu Indian Ocean, naddala oluvannyuma lw'obufuzi bwa Fatimid Caliphate okusengukira e Fustat (Cairo). Abalimi Abaswayiri baazimba ebifo ebirimu abantu abangi okusobola okw'enyigira mu by'obusuubuzi, bino ne bifuuka ebibuga ebisinga obukadde mu Swahili. Obwakabaka bwa Venda-Shona obwa Mapungubwe ne Zimbabwe mu South Africa ne Zimbabwe, mu ngeri y'emu, bwafuuka abantu abasinga okufulumya zzaabu mu kiseera kino. Ebyenfuna, ebyobuwangwa, n'obuyinza bw'eddiini byeyongera okuteekebwa mu Kilwa, ekibuga ekikulu ekya Tanzania mu biseera eby'edda. Kilwa kyafuga emyalo emirala emitono nga gituukira ddala mu Mozambique ow'omulembe guno. Sofala kyafuuka ekibuga ekikulu eky'ezaabu era Kilwa ne kigaggawala okuva mu by'obusuubuzi, nga kiri ku nkomerero y'obukiikaddyo bw'omuyaga gwa Indian Ocean Monsoons. Abalabe ba Kilwa abakulu baali mu bukiikakkono, mu Kenya ow'omulembe guno, nga Mombasa ne Malindi. Kilwa yasigala ng'ekyafuga mu Buvanjuba bwa Afirika okutuusa Abaportugale lwe baatuuka ku nkomerero y'ekyasa 15. '''Ebiseera by'obukulembeze bw'amatwale''' Ng'ayagala okweddiza olukalu oluli okumpi n'ennyanja, Sultani wa Oman Said bin Sultan yasengula ekibuga kye ekikulu n'akizza e Zanzibar mu 1840. Mu kiseera kino, Zanzibar yafuuka ekifo ekikulu eky'okusuubuliramu abaddu mu Buvanjuba bwa Afirika.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|title=Slavery|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141006131931/http://www.britannica.com/blackhistory/article-24157|archive-date=6 October 2014}}</ref> Wakati w'ebitundu 65 ne 90 ku buli kikumi eky'abantu b'omu Zanzibar baali baddu.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/548305/slavery/24157/Slave-societies|title=Slave societies|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|date=22 January 2014|access-date=19 February 2014}}</ref> Omu ku basuubuzi b'abaddu abasinga okumanyika ku lubalama lw'ennyanja y'Ebuvanjuba bwa Afirika yali Tippu Tip. Abasuubuzi b'abaddu ab'e Nyamwezi baali bakolera wansi w'obukulembeze bwa Msiri ne Mirambo.<ref>[https://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/features/storyofafrica/9chapter3.shtml "The Story of Africa |BBC World Service"]. BBC.</ref> Okusinziira ku Timothy Insoll, "Emiwendo giraga okutunda abaddu 718,000 okuva ku lubalama lwa Swahili mu kyasa 19, n'okusigaza 769,000 ku lubalama."<ref>{{cite book |last=Rodriguez |first=Junius P. |date=1997 |title=The Historical Encyclopedia of World Slavery |url=https://archive.org/details/historicalencycl01rodr |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-87436-885-7 |url-access=registration}}</ref> Mu myaka gya 1890, obuddu bwawerebwa.<ref>{{cite web |date=17 February 2015 |title=On The Zanzibar Map: Spices, Slaves And A Bit Of History |url=https://www.enchantingtravels.com/travel-blog/zanzibar-map-history}}</ref> [[File:Zanzibar Slave Market, 1860 - Stocqueler.JPG|thumb|Akatale k'abaddu e Zanzibar mu 1860]] Mu 1863, Holy Ghost Mission yatandikawo ekifo awasooka okwaniriza abagenyi ne depot e Zanzibar. Mu 1877, nga baddamu okusaba kwa Henry Stanley oluvannyuma lw'olugendo lwe olw'okuyita mu Afirika, era nga Kabaka Mutessa I owa Buganda awadde Stanley olukusa, Church Missionary Society yatuma abaminsani Edward Baxter ne Henry Cole okutandikawo emirimu gy'obuminsani mu mawanga ag'omunda.<ref>{{cite encyclopedia|last1=Middleton|first1=Dorothy|title=Henry Morton Stanley|url=https://www.britannica.com/biography/Henry-Morton-Stanley|encyclopedia=Encyclopedia Britannica|access-date=29 December 2022|date=6 May 2022}}</ref><ref>{{cite journal |author1=Johnson, Hildergard Binder |year=1967 |title=The Locations of Christian Missions in Africa |url=https://www.jstor.org/stable/213158 |journal=Geographical Review |publisher=Taylor and Francis Ltd |volume=57 |issue=2 |pages=168–202 |bibcode=1967GeoRv..57..168J |doi=10.2307/213158 |jstor=213158 |url-access=subscription |access-date=29 December 2022}}</ref><ref>{{Cite web |title=Europeans In East Africa - View entry |url=https://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/?a=viewIndividual&pid=2&person=174 |access-date=18 December 2022 |website=www.europeansineastafrica.co.uk}}</ref> Mu 1885, Bugirimaani yawamba ebitundu ebiri mu Tanzania kati (okuggyako Olutalo lw'ekiyeekera olwa Maji Maji, wakati wa 1905 ne 1907, kyali kwekalakaasa kw'amawanga ga Afirika agawerako mu German East Africa nga balwanyisa abafuzi b'amatwale, naddala olw'okukakibwa okukola emirimu n'okusindiikirizibwa kw'amawanga agamu. Kyali kya kuyigganyizibwa okw'amaanyi, okwagattibwa n'enjala ebyaviirako okufa kw'abantu 300,000 mu bantu, mu bantu ba Tanganyika abaali obukadde nga buna.[1]Zanzibar) era n'ebigatta ku German East Africa (GEA).<ref>{{cite journal |last=Iliffe |first=John |author-link=John Iliffe (historian) |date=1967 |title=The Organization of the Maji Maji Rebellion |journal=The Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=8 |pages=495–512 |doi=10.1017/S0021853700007982 |jstor=179833 |doi-access=free |number=3}}</ref> Akakiiko akasukkulukumu aka 1919 Paris Peace Conference yawa GEA yonna eri Bungereza nga 7 Ogwokutaano 1919, olw'okuziyizibwa okw'amaanyi okwa Bubirigi.<ref name="Ends">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 240  Omuwandiisi wa British colonial, Alfred Milner, ne minisita wa Belgium plenipotentiary mu lukungaana, Pierre Orts [fr], olwo ne bateesa ku ndagaano y'Anglo-Belgian eya 30 Ogwokutaano 1919<ref name="Belgium">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref>: 618–9  Bungereza gye yawaayo ebintundu bya GEA eby'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bya Ruanda ne Urundi eri Bubirigi.<ref name="Ends2">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 246  Akakiiko k'olukungaana kaakakasa endagaano eno nga 16 Ogwomusanvu 1919.<ref name="Ends2" />: 246–7  Supreme Council kaakikkiriza nga 7 Ogwomunaana 1919.<ref name="Belgium2">{{cite web |title=PAPERS RELATING TO THE FOREIGN RELATIONS OF THE UNITED STATES, THE PARIS PEACE CONFERENCE, 1919 |url=https://history.state.gov/historicaldocuments/frus1919Parisv07/pg_613 |access-date=19 September 2017 |publisher=United States Department of State |volume=7}}</ref> Nga 12 Ogwomusanvu 1919, Akakiiko ku Mandates kaakkiriza nti akatundu akatono aka Kionga Triangle akali mu Bukiikaddyo bw'Omugga Rovuma kajja kuweebwa Portugal Mozambique,<ref name="Ends3">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 , oluvannyuma ne kafuuka ekitundu kya Mozambique ey'etongodde. Akakiiko kaagamba nti Bugirimaani yali ekakanyavu nnyo mu kuwaliriza Portugal okuwaayo triangle mu 1894.<ref name="Ends4">{{cite book |author=William Roger Louis |year=2006 |title=Ends of British Imperialism: The Scramble for Empire, Suez, and Decolonization |url=https://books.google.com/books?id=NQnpQNKeKKAC&pg=PA246 |publisher=I.B. Tauris |isbn=978-1-84511-347-6 |access-date=19 September 2017}}</ref>: 243 Endagaano ya Versailles yateekebwako omukono nga 28 Ogwomukaaga 1919, wadde ng'endagaano teyakola okutuusa nga 10 Ogusooka 1920. Ku lunaku olwo, GEA yakyusibwa mu butongole n'etwalibwa mu Bungereza, Bubirigi, ne Portugal. Era ku lunaku olwo, "Tanganyika" yafuuka erinnya ly'ekitundu kya Bungereza. Mu masekkati g'emyaka gya 1920, Bungereza yatandika enkola ey'obufuzi obutali bwa butereevu mu Tanzania.<ref>{{Cite journal |last=Liebenow |first=J. Gus |date=1956 |title=Responses to Planned Political Change in a Tanganyika Tribal Group |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/S0003055400067496/type/journal_article |journal=American Political Science Review |language=en |volume=50 |issue=2 |pages=447–448 |doi=10.2307/1951678 |issn=0003-0554 |jstor=1951678 |s2cid=144390538 |url-access=subscription}}</ref> Mu Ssematalo II, abantu nga 100,000 okuva e Tanganyika beegatta ku magye ga Allied forces<ref name="Heale">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> era be bamu ku Bafirika 375,000 abaalwana n’amagye ago.<ref name="MGT">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Abantu ba Tanganyika baalwana mu bitongole bya King's African Rifles mu lutalo lw’omu East Africa mu Somalia ne Abyssinia nga balwanyisa Abayitale, mu Madagascar nga balwanyisa Abafalansa ba Vichy mu lutalo lwa Madagascar, ne mu Burma nga balwanyisa Abajapani mu lutalo lwa Burma.<ref name="MGT2">[http://www.mgtrust.org/afr2.htm "African participants in the Second World War"]. mgtrust.org.</ref> Tanganyika yali nsibuko y'emmere enkulu mu lutalo luno, era ssente ze yafunanga mu kutunda ebweru w'eggwanga zaalinnya nnyo bw'ogeraageranya n'emyaka egyaliwo ng'olutalo terunnabaawo mu kiseera ky'ekizibu ky'eby'enfuna ekyaliwo mu nsi yonna.<ref name="Heale2">{{cite book |last1=Heale |first1=Jay |year=2010 |title=Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=9UhNJxHg14wC |last2=Wong |first2=Winnie |publisher=Marshall Cavendish |isbn=978-0-7614-3417-7}}</ref> Kyokka, obwetaavu obwaliwo mu biseera by'olutalo, bwaleetera emiwendo gy'ebintu okulinnya ennyo n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya ennyo mu matwale.<ref>[http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945 "Tanzania: British rule between the Wars (1916–1945)"]. ''eisa.org.za''. {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150204203753/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-british-rule-between-wars-1916-1945|date=4 February 2015}}</ref> Mu 1954, Julius Nyerere yakyusa ekitongole n'akifuula eky'ebyobufuzi ekya Tanganyika African National Union (TANU). Ekigendererwa kya TANU ekikulu kyali kya kufuna bwetwaze bwa Tanganyika. Kaweefube w'okuwandiisa abantu abapya yatandikibwawo, era mu mwaka gumu, TANU yali efuuse ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obukulu mu ggwanga. Nyerere yafuuka Minisita wa British administered Tanganyika mu 1960 era yeeyongera nga Ssaabaminisita nga Tanganyika yafuuka ey'etongodde mu 1961.<ref>{{Cite journal |last=Mulenga |first=Derek C. |date=November 2001 |title=Mwalimu Julius Nyerere: a critical review of his contributions to adult education and postcolonialism |journal=International Journal of Lifelong Education |volume=20 |issue=6 |pages=446–470 |doi=10.1080/02601370110088436 |issn=0260-1370 |s2cid=143740319}}</ref> '''Omulembe''' Obufuzi bw'Abangereza bwakomekerezebwa nga 9 Ogwekkumineebiri 1961. Elizabeth II, eyali afuuse Nnabagereka wa Bungereza mu 1952, yeeyongera okufuga mu mwaka ogusooka ogw'obwetwaze bwa Tanganyika, naye kati nga ye Nnaabakyala wa Tanganyika, ng'akiikirirwa gavana genero.<ref name="Abstract">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref>  Tanganyika era yayingira mu Commonwealth y'Abangereza mu 1961.<ref name="auto1" /> Nga 9 Ogwekkumineebiri 1962, Tanganyika yafuuka eggwanga erya demokulasiya nga lirina omukulembeze ng'alondebwa bulondebwa.<ref name="Abstract2">{{cite web |date=July 2014 |title=Statistical Abstract 2013, National Bureau of Statistics |url=http://www.nbs.go.tz:80/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161123044258/http://www.nbs.go.tz/nbs/Stastical%20Abstract/Statistical%20Abstract%20Report%202013.pdf |archive-date=23 November 2016 |access-date=23 October 2014 |publisher=Tanzania Ministry of Finance}}</ref> Oluvannyuma lw'olutalo lw'ekiyeekera olwe Zanzibar okuggyako obwakabaka bw'Abawalabu mu Zanzibar, nga luno lwali luwerekeddwako n'okutta enkumi n'enkumi z'Abawalabu b'e Zanzibar,<ref name="Zanzibar">{{cite news |date=25 July 2009 |title=Unveiling Zanzibar's unhealed wounds |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/8167390.stm |work=BBC News}}</ref> eyali efuuse ey'etongodde mu 1963, ekizinga kyegatta ku Tanganyika ow'oku lukalu nga 26 Ogwokuna 1964.<ref>{{cite web |title=Background history of The Union between Tanganyika and Zanzibar |url=http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130125124815/http://www.vpo.go.tz/document_storage/historical_overview.pdf |archive-date=25 January 2013 |access-date=25 April 2013 |publisher=Vice President's Office, United Republic of Tanzania}}</ref> Eggwanga eriggya lyatuumibwa ''United Republic of Tanganyika and Zanzibar''.<ref>{{cite web |title=The United Republic of Tanganyika and Zanzibar is renamed United Republic of Tanzania |url=https://www.sahistory.org.za/dated-event/united-republic-tanganyika-and-zanzibar-renamed-united-republic-tanzania |access-date=10 February 2019 |publisher=South African History Online}}</ref><ref>{{cite web |title=United Republic of Tanzania : History |url=https://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190223235543/http://thecommonwealth.org/our-member-countries/united-republic-tanzania/history |archive-date=23 February 2019 |access-date=10 February 2019 |publisher=Commonwealth.org}}</ref> Nga 29 Ogwekkumi mu mwaka gwe gumu, eggwanga lyakyusibwa erinnya ne lifuuka United Republic of Tanzania ("Tan" eva mu Tanganyika ate "Zan" eva mu Zanzibar).<ref name="factbook" /> Okwegatta kw'ebitundu byombi ebyali byetongodde kwali kwa nkaayana mu bantu b'e Zanzibar (wadde nga n'abo abaali bawagira enkyukakyuka) naye kwakkirizibwa gavumenti ya Nyerere ne Revolutionary Government of Zanzibar olw'okuba baalina ebigendererwa by'ebyobufuzi bye bimu. Oluvannyuma lwa Tanganyika okufuna obwetwaze n'okwegatta ne Zanzibar ne kivaamu eggwanga lya Tanzania, Pulezidenti Nyerere yassa essira ku bwetaavu bw'okuzimba endagamuntu y'eggwanga eri bannansi b'eggwanga eppya. Okusobola okutuuka ku kino, Nyerere yawa ekyo ekitwalibwa ng'ekimu ku by'okulabirako ebisingayo obuwanguzi mu kukaka n'okukyusa endagamuntu mu Afirika.<ref>[[Pierre Englebert]] and Kevin C. Dunn, "Inside African Politics" 2013: 81</ref> Olw'okuba n'ennimi ezisukka mu 130 ezogerwa mu kitundu kyayo, Tanzania y'emu ku nsi ezisinga okubaamu amawanga ag'enjawulo mu Afirika. Wadde nga kino kizibu, enjawukana mu mawanga zaasigala nga tezitera kubaawo mu Tanzania bw'ogeraageranya n'ensi endala ku Ssemazinga, naddala muliraanwa waayo ow'okumpi, Kenya. Ate era, okuva lwe yafuna obwetwaze, Tanzania eraze obutebenkevu mu byobufuzi okusinga ensi za Afirika ezisinga obungi, naddala olw'enkola za Nyerere ez'okunyigiriza amawanga.<ref>Henry Bienen and John Waterbury, "World Development Vol 17", 1989: 100</ref> [[File:Uhuru Monument Aug 2011.jpg|thumb|Arusha Declaration Monument]] Mu 1967, obukulembeze bwa Nyerere obwasooka bwakyuka ne buva ku ddyo oluvannyuma lw'Ekirangiriro kya Arusha, ekyateekawo obweyamo bw'okukola ku byenfuna by'eggwanga wamu n'okwegatta kwa Afirika. Oluvannyuma lw'ekirangiriro ekyo, bbanka n'amakolero amanene agasinga gaafuulibwa ga gavumenti. Tanzania bwe yafuna obwetwaze, endowooza ya Nyerere mu by'obufuzi yasobozesa eggwanga okusigala nga teririna ludda lwonna lw'ekwatiridde ku by'obufuzi by'amawanga amalala. Ujamaa, endowooza ya Nyerere ey'okukolera awamu, yasobozesa eggwanga okukulaakulanya enkola y'eggwanga empya. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ekitono eky'abantu abatutumufu. Kino kyassa essira ku bwannannyini obw'awamu, enkulaakulana mu byalo, n'endowooza nti enkulaakulana mu by'enfuna erina okuganyula abantu bonna okutwalira awamu so si ekibinja ky'abantu abatono abatutumufu. Kyali kika kya busosolimu eky'enjawulo mu Afirika, nga kyesigamiziddwa ku bulamu bw'ekyalo eky'ennono mu kifo ky'amakolero, n'obukulembeze bw'eggwanga obwalabibwa mu Soviet Union. Tanzania yali ya njawulo mu ngeri eno nga amawanga ga Afirika amalala mangi gaali gatutte endowooza zino ez'ebweru mu kiseera ky'Olutalo lw'omunda. <ref>{{Cite journal |last=ONSLOW |first=Sue |date=2021 |title=TANZANIA, THE NON-ALIGNED MOVEMENT AND NON ALIGNMENT |url=https://doi.fil.bg.ac.rs/pdf/eb_book/2021/iipe_60nam/iipe_60nam-2021-ch17.pdf |journal=Institute of Commonwealth Studies, School of Advanced Study at the University of London, United Kingdom.}}</ref> Obutabaako ludda lwe wali ku lwo kyasobozesa eggwanga okukkiriza obuyambi okuva mu Amerika, Soviet Union, ne China.<ref>{{Cite book |last=Chau |first=Donovan C. |date=2014 |title=Exploiting Africa: the influence of Maoist China in Algeria, Ghana, and Tanzania |publisher=Naval Institute Press |isbn=978-1-61251-250-1 |location=Annapolis, Maryland}}</ref> Buli ggwanga eryali mu mukago guno lyawa Tanzania obuyambi wadde ng'abantu ba Tanzania tebaalangiriranga nti bawagira ggwanga lyonna ku gano. Obuyambi Tanzania bwe yafuna bwasinga kugenda mu kutuukiriza ekiruubirirwa kya Nyerere eky'okukulaakulanya eggwanga. Okuva mu 1970 okutuuka mu 1975, China yawaayo ssente era n'eyamba okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka olwa kiromita 1,860 (mailo 1,160) okuva e Dar es Salaam, Tanzania, okutuuka e Kapiri Mposhi, Zambia.<ref>{{cite book |last=Monson |first=Jamie |year=2009 |title=Africa's Freedom Railway: How a Chinese Development Project Changed Lives and Livelihoods in Tanzania |url=https://books.google.com/books?id=xeeDwcT51BcC&pg=PA23 |publisher=Indiana University Press |isbn=978-0-253-35271-2 |page=199}}</ref> Wadde kiri kityo, okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1970, eby'enfuna bya Tanzania byakyukira ddala ne biddirira, mu mbeera y'obuzibu bw'ebyenfuna mu nsi yonna obwakosa ennyo amawanga agakulaakulanye n'agakyakula. Mu 1978, [[Uganda]] eyali eriraanyeewo, wansi w'obukulembeze bwa Idi Amin, yalumba Tanzania. Okulumba kuno okwali okw'akabi kwandiviiriddeko Tanzania okulumba [[Uganda]] n'obuyambi bw'abayeekera ba Uganda era n'eggyako Idi Amin. Kyokka, olutalo luno lwakosa nnyo eby'enfuna bya Tanzania.<ref>{{cite thesis|last=Francis|first=Joyce L.|date=1994|title=War as a social trap: The case of Tanzania|publisher=American University|type=PhD thesis|oclc=33488070|url=https://auislandora.wrlc.org/islandora/object/thesesdissertations:2786}}</ref><ref name="atuhaire">{{cite news |last=Atuhaire |first=Alex B. |date=11 April 2007 |title=Uganda: Country Pays Tanzania Shs120 Billion Amin War Debt |url=http://allafrica.com/stories/200704110882.html |access-date=8 December 2013 |website=allAfrica.com}}{{subscription required}}</ref> Okuva mu masekkati g'emyaka gya 1980, gavumenti y'evugiriranga nga yewola ssente okuva mu nsako y'ensi yonna eya International Monetary Fund era n'ekola enkyukakyuka ezimu. Okuva olwo, ebyenfuna bya Tanzania buli muntu by'afuna byeyongedde era obwavu bukendedde, okusinziira ku alipoota ya bbanka y'ensi yonna.<ref>{{cite web |last=Muganda |first=Anna |year=2004 |title=Tanzania's Economic Reforms&nbsp;– and Lessons Learned |url=http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303215310/http://www.tanzaniagateway.org/docs/Tanzania_Country_Study_Full_Case.pdf |archive-date=3 March 2016 |access-date=19 February 2014}}</ref> Mu 1992, Ssemateeka wa Tanzania yakyusibwamu okusobozesa ebibiina by'ebyobufuzi ebingi.<ref>[http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html "Tanzania 1992"]. {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20141018235838/http://www.princeton.edu/~pcwcr/reports/tanzania1992.html|date=18 October 2014}}. ''princeton.edu''.</ref> Mu kulonda kwa Tanzania okwasooka okubaamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, okwaliwo mu 1995, Chama Cha Mapinduzi eyali mu buyinza yawangula ebifo 186 ku 232 ebyalondebwa mu Paalamenti, era Benjamin Mkapa yalondebwa nga pulezidenti.<ref>{{cite web |title=Tanzania: 1995 National Assembly election results. |url=http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318222841/http://www.content.eisa.org.za/old-page/tanzania-1995-national-assembly-election-results |archive-date=18 March 2015}}</ref> Bapulezidenti ba Tanzania okuva ku bwetwaze babadde [[Julius Nyerere]] (1962–1985), [[Ali Hassan Mwinyi]] (1985–1995), [[Benjamin Mkapa]] (1995–2005), [[Jakaya Kikwete]] (2005–2015), [[John Magufuli]] (2015–2021), ne [[Samia Hassan Suluhu]] okuva 2021.<ref>{{cite web |date=25 April 2017 |title=Presidents Of Tanzania Since Independence |url=https://www.worldatlas.com/articles/presidents-of-tanzania-since-independence.html |access-date=2 June 2021 |website=WorldAtlas |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'ekisanja ekiwanvu kya Pulezidenti Nyerere, Ssemateeka alina ekkomo ku bisanja: Pulezidenti asobola okuweereza ebisanja bibiri. Buli kisanja kya myaka etaano.<ref>{{cite web |date=6 July 2020 |title=Mgoya: Why I want presidential term limit scrapped in Tanzania |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/mgoya-why-i-want-presidential-term-limit-scrapped-in-tanzania-1427938 |access-date=2 June 2021 |website=The East African |language=en}}</ref> Buli pulezidenti akiikiridde ekibiina ekiri mu buyinza [[Chama Cha Mapinduzi]] (CCM).<ref name="cfr.org">{{cite web |date=22 October 2020 |title=Magufuli is Transforming Tanzania's Ruling Party From a 'Benign Hegemon' Into a Malevolent One |url=https://www.cfr.org/blog/magufuli-transforming-tanzanias-ruling-party-benign-hegemon-malevolent-one |access-date=2 June 2021 |website=Council on Foreign Relations |language=en}}</ref> Pulezidenti Magufuli yawangula obuwanguzi obw'amaanyi era n'addamu okulondebwa mu Gwekkumi 2020. Okusinziira ku ludda oluvuganya, okulonda kwajjula obubbi n'ebikyamu ebirala bingi.<ref>{{cite web |title=Magufuli wins re-election in Tanzania; opposition cries foul |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/30/magufuli-wins-re-election-in-tanzania-says-electoral-commission |access-date=2 June 2021 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Nga 17 Ogwokusatu 2021, Pulezidenti [[John Magufuli]] yafa mu woofiisi.<ref>{{cite web |date=18 March 2021 |title=John Magufuli: Tanzania's president dies aged 61 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56437852 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Omummyuka wa Pulezidenti Magufuli, [[Samia Suluhu Hassan]], yafuuka Pulezidenti wa Tanzania omukazi asoose.<ref name=":7">{{cite web |date=18 March 2021 |title=Samia Suluhu Hassan becomes President following death of John Magufuli |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-56444575 |access-date=18 March 2021 |website=BBC News}}</ref> Okwekalakaasa okw'enjawulo n'obutabanguko mu bantu byatandika mu Gwekkumi 2025, nga bituukagana n'okulonda kwa Tanzania okwa bonna. Pulezidenti Suluhu yalangirirwa ng'omuwanguzi n'ebitundu 98% eby'obululu.<ref>{{cite news |date=11 November 2025 |title=Tanzania president wins 98% in election as opposition says hundreds killed |url=https://www.france24.com/en/live-news/20251101-tanzania-president-wins-election-landslide-after-deadly-protests |work=France 24}}</ref> == Endabika n'obutonde bwayo == Nga ya square kilomita 947,403 (365,794 sq mi),<ref name="BFF">{{cite web |title="Basic Facts and Figures on Human Settlements, 2012", National Bureau of Statistics, Tanzania Ministry of Finance, 2013, page 1. Retrieved 10 November 2014 |url=http://www.nbs.go.tz/nbs/takwimu/Statistical_Methods_and_Standards/Basic_Facts_and_Figures_on_Human_Settlements_2012_Tanzania_Mainland.zip}}</ref> Tanzania y'ensi ey'ekkumin'esatu mu bunene mu Afirika era eri mu kifo ky'asatu mu kimu mu bunene mu nsi yonna, nga yeesudde wakati wa Egypt ennene n'eya Nigeria entono.<ref name="Size">{{cite web |title=CIA&nbsp;– The World Factbook&nbsp;– Rank Order&nbsp;– Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209041128/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2147rank.html |archive-date=9 February 2014 |access-date=16 October 2014 |publisher=Cia.gov}}</ref> Erimu ensalo ne Kenya ne Uganda mu Bukiikakkono; Rwanda, Burundi, ne Democratic Republic of the Congo mu Bugwanjuba; ne Zambia, Malawi, ne Mozambique mu Bukiikaddyo. Tanzania esangibwa ku lubalama lw'Obuvanjuba bwa Afirika era erina olubalama lw'ennyanja Indian Ocean oluli mu buwanvu bwa kilomita nga 1,424 (885 mi).<ref>{{cite web |date=December 2003 |title=Country review: United Republic of Tanzania |url=http://www.fao.org/docrep/009/a0477e/a0477e13.htm |website=Fisheries and Aquaculture Depart, United Nations. (FAO)}}</ref> Era erimu ebizinga bingi eby'oku nnyanja, omuli Unguja (Zanzibar), Pemba, ne Mafia.<ref name="frame">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref>  Eggwanga lino lye lisangibwamu ebifo ebisingayo obuwanvu n'obumpi mu Afirika: Olusozi Kilimanjaro, ku mmita 5,895 (19,341 ft) waggulu w'ennyanja, n'ekitundu ky'ennyanja Tanganyika, ku mmita 1,471 (4,826 ft) wansi w'ennyanja, mu ngeri eyo.<ref name="frame2">Joseph Lake (2013) "Economy" in ''Africa South of the Sahara'', edited by Europa Publications and Iain Frame, Routledge. {{ISBN|1-85743-659-8}}</ref> Tanzania erimu ensozi era erimu ebibira bingi mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba, awali Olusozi Kilimanjaro. Ebisatu ku Nnyanja Ennene eziri mu Afirika ziri mu Tanzania. Okwolekera obukiikakkono n'ebugwanjuba kuliko Ennyanja Victoria, ennyanja esinga obunene mu Afirika, n'Ennyanja Tanganyika, ennyanja esinga obuwanvu mu ssemazinga, emanyiddwa olw'ebika by'ebyennyanja eby'enjawulo. Ebukiikaddyobwebugwanjuba kuliko Ennyanja Nyasa. Mu masekkati ga Tanzania eriyo olusenyi olunene, nga luliko entobazi n'ettaka eririmibwako. Olubalama lw'ebuvanjuba lwa bbugumu era nga lwa musulo mungi, nga kuliko Zanzibar Archipelago okumpi n'omwalo. Kalambo Falls mu kitundu ky'obugwanjuba bw'amaserengeta ga Rukwa ye w'okubiri mu bunene mu Africa, era lisangibwa kumpi n'olubalama lw'obugwanjuba bw'amaserengeta ga Lake Tanganyika ku nsalo ne Zambia.[1] Ekifo kya Menai Bay Conservation Area kye kisinga obunene mu Zanzibar. == Ebijuliziddwa == [[Category:Tanzania| ]] [[Category:Amawanga g'Afirika]] [[Category:Ensi]] [[Category:Amawanga agasangibwa ku Ssemazinga wa Africa]] [[Category:Amawanga agasangibwa mu Buvanjuba bwa Africa]] dso62f44xbo0ha5dgi0mrmhdx5u7dpf Gulu (disitulikit) 0 4581 65553 56748 2026-07-30T09:24:32Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Location" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357981673|Gulu District]]" 65553 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' nsi e [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] wa [[Yuganda]]. Obugazi: 3 452.1 km<sup>2</sup>. Abantu: 396 500 (2012). {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333(207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> 58ey5aukkw730wjyxo9b3p2sapbxwjk 65554 65553 2026-07-30T09:34:15Z ESTHER NAKITENDE 9175 mu mpandiika 65554 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333(207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> on7kn32rk2zlr57j2czjz7k7h16cl4l 65555 65554 2026-07-30T09:36:52Z ESTHER NAKITENDE 9175 mu mpandiika 65555 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> b5dg8z3jh1jq8f98e8agjlhv76bhjl9 65556 65555 2026-07-30T09:48:22Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Overview" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357981673|Gulu District]]" 65556 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> lbgazxw8lkj1xwjeiybnsssilrhj856 65557 65556 2026-07-30T09:53:35Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Population" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357981673|Gulu District]]" 65557 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> tvdmlo976fml3qt2p7sn5ddj34sfuuo 65558 65557 2026-07-30T10:03:08Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Economic activity" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357981673|Gulu District]]" 65558 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> == Eby'enfuna == * Okutunda mu kamukamu ne mu bungi * Bizinensi y'okuvuga Boda-boda * Obuzimbi * [[Obulimi]] * Eby'entambula n’empuliziganya k4n347ebk4bt7bbm7b1x7hx839lfy04 65559 65558 2026-07-30T10:04:41Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "Livestock" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357981673|Gulu District]]" 65559 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> == Eby'enfuna == * Okutunda mu kamukamu ne mu bungi * Bizinensi y'okuvuga Boda-boda * Obuzimbi * [[Obulimi]] * Eby'entambula n’empuliziganya == Obulunzi == * [[Ente]] * [[Embizzi]] * Endiga * Embuzi nzt0btr98hiwi8h8hmlsegsfj96jmzf 65560 65559 2026-07-30T10:06:56Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "See also" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357981673|Gulu District]]" 65560 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> == Eby'enfuna == * Okutunda mu kamukamu ne mu bungi * Bizinensi y'okuvuga Boda-boda * Obuzimbi * [[Obulimi]] * Eby'entambula n’empuliziganya == Obulunzi == * [[Ente]] * [[Embizzi]] * Endiga * Embuzi == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] * jjnjdjdijdnkjkd * ndnmdn ncnklfklnfl; fcyawumrdxaukd6jd4cy6807ouzmd1k 65561 65560 2026-07-30T10:07:57Z ESTHER NAKITENDE 9175 65561 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> == Eby'enfuna == * Okutunda mu kamukamu ne mu bungi * Bizinensi y'okuvuga Boda-boda * Obuzimbi * [[Obulimi]] * Eby'entambula n’empuliziganya == Obulunzi == * [[Ente]] * [[Embizzi]] * Endiga * Embuzi == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] 4wh0w7o7xgfiizam4lyxkge6fhsotj8 65562 65561 2026-07-30T10:08:56Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "References" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357981673|Gulu District]]" 65562 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> == Eby'enfuna == * Okutunda mu kamukamu ne mu bungi * Bizinensi y'okuvuga Boda-boda * Obuzimbi * [[Obulimi]] * Eby'entambula n’empuliziganya == Obulunzi == * [[Ente]] * [[Embizzi]] * Endiga * Embuzi == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] gyyxm0cav8gkp2o1tu3klqyexznuimc 65563 65562 2026-07-30T10:10:20Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the section "External links" from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1357981673|Gulu District]]" 65563 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> == Eby'enfuna == * Okutunda mu kamukamu ne mu bungi * Bizinensi y'okuvuga Boda-boda * Obuzimbi * [[Obulimi]] * Eby'entambula n’empuliziganya == Obulunzi == * [[Ente]] * [[Embizzi]] * Endiga * Embuzi == Ebiyungo eb'ebweru == <templatestyles src="Module:Side box/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Sister project/styles.css"></templatestyles>  * [http://www.gulu.go.ug/ Omukutu gwa Disitulikiti y'e Gulu] Archived {{Disitulikiti mu Yuganda}} == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] kzcqophwwbb191eohqc4ezzabyevab9 65564 65563 2026-07-30T10:13:07Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* Ebiyungo eb'ebweru */ 65564 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Gulu''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikit]] mu bukiikakkono bwa [[Uganda]]. Ekitebe kya yo kisangibwa mu kibuga [[Gulu]], ekibuga ekiddukanya emirimu mu bukiikakkono bwa Uganda. Ekibuga kirina divizoni enkulu bbiri okuli West Gulu ne East Gulu. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] == Ekifo == Disitulikiti y’e Gulu egabana ensalo ne [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lamwo]] mu bukiikakkono, [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pader]] ne Disitulikiti y’e Omoro mu buvanjuba, [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]] mu bukiikaddyo, [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nwoya]] mu bukiikaddyo bw'obuggwanjuba, ne [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]] mu bugwanjuba. Ekitebe kya disitulikiti eno mu kibuga Gulu kiri ku kilometers 333 (207 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’ekibuga Kya Uganda ekikulu, [[Kampala]] .<ref name="2R">{{Cite web |date=26 November 2019 |title=Distance between Kampala, Uganda and Gulu, Uganda |url=https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?vr=apes&fromplace=Kampala,%20UGA&toplace=Gulu,%20UGA |access-date=26 November 2019 |publisher=Globefeed.com}}</ref> Endagiriro za Disitulikiti eno, okumpi n'ekibuga Gulu ku maapu ziri: 02°49'50.0"N, 32°19'13.0"E (Latitude:2.830556; Longitude:32.320278).<ref name="3R">https://www.google.com/maps/place/2%C2%B049'50.0%22N+32%C2%B019'13.0%22E/@2.9120491,32.4960988,10.21z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d2.8305556!4d32.3202778?hl=en&authuser=0</ref> == Okulambika == Webwatukira muggwekkuminogumu gwa 2019, disitulikiti eno yali emu ku disitulikiti omunaana ezikola ekitundu kya Acholi sub-region, ekitundu awali ebyafaayo by’eggwanga ly’Abaacholi . Mu Disitulikiti eno mulimu '''Aswa County''' ne [[Gulu|Gulu Municipal Council]] . Ebyenfuna by'abantu abakola ebitundu 90 ku 100 mu disitulikiti eno bulimi obw'okweyimirizaawo.<ref name="4R">{{Cite web |date=2019 |title=GULU DISTRICT |url=http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203234155/http://www.ugandatravelguide.com/gulu-district.html |archive-date=3 February 2024 |access-date=26 November 2019 |publisher=Uganda Travel Guide |place=Kampala}}</ref> Disitulikiti eno yebadde esinga okubaamu okulwanagana wakati w'amagye ga Uganda n'eggye lya Lord's Resistance Army . Abantu abasoba mu 90 ku buli 100 bakomawo mu byalo byabwe oluvannyuma lw'emyaka egisoba mu makumi abiri nga babeera mu bifo ebyatumibwa "Internally Displaced People Camps."<ref>{{Cite journal |last=Branch |first=Adam |date=2013 |title=Gulu in War ... and Peace? The Town as Camp in Northern Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/26145651 |journal=Urban Studies |volume=50 |issue=15 |pages=3152–3167 |doi=10.1177/0042098013487777 |issn=0042-0980 |jstor=26145651 |url-access=subscription}}</ref><ref>{{Cite web |title=Two decades of conflict take toll on northern Uganda {{!}} MSF |url=https://www.msf.org/two-decades-conflict-take-toll-northern-uganda |access-date=2022-02-13 |website=Médecins Sans Frontières (MSF) International |language=en}}</ref> == Obungi bw'abantu == Okubala abantu mu ggwanga okwakolebwa mu mwaka gwa 2002 kwalaga nti omuwendo gw’abantu wona awamu mu Disitulikiti eno gwali 193,337. Mu kunoonyereza okwakolebwa ku kubala abantu mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014, omuwendo gw’abantu mu Disitulikiti y’e Gulu gwabalirirwa mu 275,613.<ref name="5R">{{Cite web |last=Uganda Bureau of Statistics |author-link=Uganda Bureau of Statistics |date=11 March 2019 |title=Population of Gulu District In 2002 & 2014 |url=http://www.citypopulation.de/php/uganda-admin.php?adm2id=005 |access-date=26 November 2019 |publisher=Citypopulation.de |place=Kampala}}</ref> == Eby'enfuna == * Okutunda mu kamukamu ne mu bungi * Bizinensi y'okuvuga Boda-boda * Obuzimbi * [[Obulimi]] * Eby'entambula n’empuliziganya == Obulunzi == * [[Ente]] * [[Embizzi]] * Endiga * Embuzi == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] == Ebiyungo eb'ebweru == <templatestyles src="Module:Side box/styles.css"></templatestyles>  * [http://www.gulu.go.ug/ Omukutu gwa Disitulikiti y'e Gulu] Archived == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} * bt3y7s41im4vpe5p69o0e5mge6y6d89 Buvuma Island 0 8003 65442 65347 2026-07-29T13:50:18Z Nakisozi 10800 65442 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita 25 (16 mi), ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekikulu ekya [[Jinja]], era Kilomitaazi 90 (56 mi), mu Bubukiikaddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ekikulu ekya, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   7o9aivnl6p6wztq7tbiqfp3pgeg1595 65443 65442 2026-07-29T13:56:04Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65443 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekikulu ekya [[Jinja]], era Kilomitaazi 90 (56 mi), mu Bubukiikaddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ekikulu ekya, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   gawi5pgy53q9fti7rlu5f13ecyqe1d9 65444 65443 2026-07-29T13:59:26Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65444 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]], era Kilomitaazi 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ekikulu ekya, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   1n3msmmg6mzh3eesitrnfkxgf7kqrvn 65445 65444 2026-07-29T14:00:45Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65445 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kilomitaazi 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ekikulu ekya, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   bwy6qkeqe418rxtdniw3n37o0858pzx 65446 65445 2026-07-29T14:05:02Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65446 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era nga Kiro mmita 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ekikulu ekya, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   kflbfqm196mim15sypwf1zf69sfibf0 65447 65446 2026-07-29T14:14:06Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65447 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ekikulu ekya, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   c5zjrcte0eutzu44u0uikokp1nf6t6c 65448 65447 2026-07-29T14:15:20Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65448 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu ekya, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   omokqvqb0u0idjt5kxiwfq95zgv6emh 65449 65448 2026-07-29T14:15:44Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65449 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Kyekimu ku bitundu ebinene aby'omu [[:en:Buganda|Buganda]], kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   6mkm2kcuc8brm7vddw6jdtkd6cnoflr 65450 65449 2026-07-29T14:18:15Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65450 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya Buganda engazi, kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   2i8btlecsgwi4gp5nodfnf6du0zuuo2 65451 65450 2026-07-29T14:18:58Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65451 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, kyali kitwalibwa nag ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   96mdewpbj549eygu77gktaeh4u284ky 65452 65451 2026-07-29T14:20:49Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65452 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa nga ekitundu ku [[:en:Mukono|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   qdhqetog5tuuhk2pegitlajj2gl9b6l 65453 65452 2026-07-29T14:21:25Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65453 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya Mukono naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   pafu3dgdohbnd0g192ermnwy78z8jgt 65454 65453 2026-07-29T14:21:59Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65454 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye oluvanyuma yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   gqnnbb22uiosyq56zr6zug5k872ib44 65455 65454 2026-07-29T14:23:14Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65455 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi yakyusibwa Gavumenti ya Uganda okufuuka Disitulikiti eyetongodde. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   0cqmjjx8j3aiepazev15fkk43abmovg 65457 65455 2026-07-29T14:25:01Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65457 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti yagifuula disitulikiti ku bwayo [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   0974maaqy2nn7cp5xagekehfy2ylodx 65458 65457 2026-07-29T14:25:53Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65458 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma lulimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   ehz3ceu1fc8ns32tbr14wsmvfr2y5n8 65459 65458 2026-07-29T14:26:32Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65459 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   3tkxncipgxcknzc3zwva0gf8xbcn53u 65460 65459 2026-07-29T14:26:51Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65460 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu Bukiikaddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   panp5qhetvklu5o40srxvxdp6d3egy6 65461 65460 2026-07-29T14:27:27Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65461 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era Kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   g7brnmb2l002h7j0hra7s5tepqqkh3z 65462 65461 2026-07-29T14:27:49Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65462 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   847043sea4zpu1kj3nbkmiloy5lafbo 65463 65462 2026-07-29T14:28:54Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65463 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   q1ug1xkoe35vxwzeduslbcor94mlnn6 65464 65463 2026-07-29T14:29:55Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65464 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo.. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Akazinga akakulu Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   1g0ankjuhpaswuiydxw43zww1scd2t8 65470 65464 2026-07-29T14:38:49Z Nakisozi 10800 /* Enyinyonyola */ 65470 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo.. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Ekizinga ekikulu ye Buvuma, nga kali ku buweege bw'ettaka bwa mailo 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   hyydgp586qvfjdap0widdxw3rd9jwth 65473 65470 2026-07-29T14:52:12Z Nakisozi 10800 /* Enyinyonyola */ 65473 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo.. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kyebulunguddwako ekibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   c55n1ilsnzkgjshoeamccjetfklbju0 65475 65473 2026-07-29T15:04:03Z Nakisozi 10800 /* Enyinyonyola */ 65475 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo.. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era nga kijjumbirwa abalambuzi abatalina kutya. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   3veazx1bgxibod8lomli3sjq7b5n6d4 65478 65475 2026-07-29T15:08:28Z Nakisozi 10800 /* Enyinyonyola */ 65478 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) kye kizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo.. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   119piqd1emzmge0i37fg763hrberdya 65481 65478 2026-07-29T15:17:18Z Nakisozi 10800 65481 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]]. Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo.. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   bv125tjxklq70bb2vlx2xqp84u58dnd 65483 65481 2026-07-29T15:50:26Z Nakisozi 10800 /* Gye kisangibwa */ 65483 wikitext text/x-wiki '''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}} == Gye kisangibwa == Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo.. [[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'akazinga k'eBuvuma]] == Enyinyonyola == Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kisalibwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga kya Jinja. waliwo ebibira abiri mu mukaaga ebyayawulibwa okubeera eby'obulambuzi mu Buvuma. == Ebyentambula n'ebyobulamu == Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'akaato akenkasi okuva eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu buli lunaku okuva ku buzinga okutuuka e Masese, omwalo ogulinaanye [[Jinja]]. Waliwo amalwaliro abiri, naye tekuli masanyalaze ku kazinga. [[:en:African_trypanosomiasis|okubongoota]] n'[[:en:Tsetse_fly|ekivvu]] nsonga za kumwanjo nnyo. olw'ekitundu okuba nga kyonna kikozesa ku mazzi ga nnyanja, ate nga elumbibwa obuwuka, abajikozesa bolekera okukwatibwa ekirwadde kya [[:en:Bilharzia|Bilharzia.]] [[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'ekidyeri ky'eBuvuma]] == Ebyenfuna == Ekitundu kirimu obwavu bungi okusinziira ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga ebyetaago ebiweerezebwaayo binyagibwa nga tebinnatuusibwa ku kazinga.  Amazzi gajjudde ebyenyanja era abatuuze b'e[[:en:Buvuma|Bavuma]] n'a[[:en:Busoga|Basoga]] basajja bavubi.  Mu 2012, Kampuni ekola butto eya Bidco Palm Oil Limited, ya yanja enteekateeka y'okutandikawo yiika 16,000 ez'esamba ly'abinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiika mu mwaka gwa 2013. Ne yiika endala 8,600, mu nteekateeka y'abapakasi, enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil Project ku kazinga k'eBuvuma esuubirwa okusimba yiika 25,000, nga emmaliriza. == Ebyenjigiriza n'eddiini == Abataka abasinga tebaasoma era teboogera lungereza. Kimu kyakusatu mu batuuze Basiraamu, kimu ku bisatu bakkiriza omwenkanonkano, kimu kyakusatu bakulisitaayo. Pulojekiti esinga okukola eyabamisani yeyitibwa Youth With A Mission (YWAM) ku kazinga ka Lingira. Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991.  Ku kazinga k'eBuvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi, batendeka abakyala abazaalisa, era bavujirira essomero lya Pulayimare. == Abakiikirira mu Paalamenti == [[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Robert Migadde]] Omukiise mu Paalementi akiikirira Buvuma okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021. == Obutonde n'okutema emition == Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa. Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma. == Okunonyereza ku bintu eby'edda == Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa. == Ebijuliziddwamu ==   k2lfancpepvbqrwcweu1j62khceyvff Jovanice Twinobusingye 0 8199 65515 61809 2026-07-29T20:26:18Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65515 wikitext text/x-wiki [[File:Twinobusingye Jovanice.jpg|thumb|Twinobusingye Jovanice.jpg ]] '''Jovanice Twinobusingye''' ey'e kumineemu munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]], munamateeka atuula kukakiiko akakola amateeka era omukyala oubaka akiikirira [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti ya Kiruhura]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'e kumineemu.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/103076</ref><ref name="Independent">https://www.independent.co.ug/mps-decry-poor-state-of-roads-in-constituencies/</ref><ref name=":1">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/twinobusingye-jovanice-10420/</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newsfeed.co.ug/2021/04/27/kiruhura-mps-elect-vows-to-sanitize-opposition-out-of-the-district-within-100-days/ |access-date=2024-03-30 |archive-date=2024-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240521015021/https://newsfeed.co.ug/2021/04/27/kiruhura-mps-elect-vows-to-sanitize-opposition-out-of-the-district-within-100-days/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-26 |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308132912/https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubali mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] oba kiyite NRM.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2795 |access-date=2024-03-30 |archive-date=2022-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220407134454/http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2795 |url-status=dead }}</ref> Atuula kukakiiko ka Paalamenti akakola mukuwereza abantu, wamu ne gavumenti z'ebitundu, nga kakubiriza Hon. Onzima Godfrey.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-public-service-and-local-government/</ref> == Emirimu gye nga munabyabufuzi == Twinobusingye yawangulwa Mary Begumisa webaali bavuganya ku ani yali agenda okuweebwa tikiti y'okukiikirira NRM ku ky'omukyala omubaka eyali agenda okukiikirira Sembabule mu Paalamenti.<ref name=":3">https://www.independent.co.ug/minister-kabasti-three-others-in-sembabule-reject-results/</ref> Yawangula akamyuufu ka NRM oluvannyuma lw'okuwangula Nuweahereza Phionah ne Mwiine Sheillah okufuuka eyali agenda okukwatira NRM bendera mu kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021.<ref name="Independent" /> Twinobusingye yawangula okulonda kwa bonna okwa 2021 okufuula omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ya Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda eye kumineemu.<ref name=":2" /> Twinobusingye yali ou kumusingi gwa [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]] bweyali atongoza okusaba kwe okwesimbawo ekisanja eky'okusatu mu ofiisi, bweyali mu kakuyege w'okwagala okuddamu okumulonda ku Speke Resort e Munyonyo mu Kampala.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-takes-on-oulanyah-3336450</ref> == Emirimu emirala == Twinobusingye yali omu babaka ba Paalamenti ya Uganda abaakabira ng'embeera embi enguudo za konsitituweensi ye gyezaalimu, wabula nga banamateeka baali bawagira gavumenti okwongera amaanyi munkozesa y'enguudo, nga kino kyayisibwa Alex Ruhunda, mu kaseera k'okukomekereza sabiiti y'okulaba nga buli omu abeera mu mbeera nungi ng'akozesa enguudo mu ggwanga lyonna. Yagamba nga bwebaalina enguudo embi, nga kiva kumbaliriza embi eya Minisitule evunaanyizibwa ku by'emirimu n'entambula.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/5506/mps-decry-poor-state-roads-constituencies</ref><ref name="Independent" /> == Obukuubagano == Twinobusingye yawakanya ebyava mu kulonda kwa kamyuufu ka NRM aka 2020, bweyali awanguddwa Mary Begumisa mu lwokaano lwani eyali agenda okuweebwa tikiti ya NRM okwesimbawo ku ani yali agenda okuvuganya ku kifo ky'omukyala eyali agenda okukiikirira Sembabule mu Paalamenti. Joy Kabasti eyawakanya naye ebyava mu kulonda kuno yali agamaba abalondesa abasinga mu ma gombolola agamu baawambibwa okumala esaawa eziwera, webaali bagaba obukonge kwebalondera mu Disitulikiti webaalina okulondera, nga agamba tewali wano byava mu kulonda webaali bisobola kubeera nga byali byesigamwako.<ref name=":3" /> Twinobusingye yali omu ku bana abaali ku musanvu mu kibiina kya kamyuufu ka National Resistance Movement mu konsitituweensi za Mawogola Ey'obukiika Ddyo ne mu Bugwanjuba,<ref>{{Cite web |url=https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-26 |archive-date=2025-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250324044933/https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/ |url-status=dead }}</ref> Disitulikiti ya Sembabule abaagana okukozesa nanga muntu mu kamyuufu ka NRM mu 2020 nga eky'okugobererwa ekyayisibwa Tanga Odoi, nga buli mulonzi yali wa kwolesa nanga muntu ye, nga tanakirizibwa kulonda oyo gweyali ayagala. Odoi yategeeza nga akaiiko akavunaanyizibwa ku by'okulondesa bwekaali kagenda okusengeka abakungu abaali bagenda okulonda, olw'ensonga nti baali baagala kugyamu bataali batuuze mungeri y'okukwasaganya abaali bagaala okucankalanya era n'ategeeza nti okukozesa ebikwogerako bino kwali kwakulemesa abantu okuddamu okulonda enfunda eziwera, nadala nga bava mu konsitituweensi endala. Twinobusingye yawa ensoga bbiri olw'okugaana kwe, ng'eyasooka yali nti abalonze bangi baali basuula kaadi zaabwe oba nga beewandiisa wabula nga tebazikima nga yo ku kitongole ekivunaanyizibwa ku by'okuwandiisa abantu ekya NIRA. Ensonga ey'okubiri yali nti abalonze bangi baali balimbiddwa abaali beesimbyewo abatuuka n'okubawambako nanga muntu zaabwe nga eky'okwekuumisa oluvannyuma lw'okubeera nga baali baabawa enguzi.<ref>https://www.independent.co.ug/candidates-reject-use-of-national-ids-in-sembabule-nrm-primaries/</ref> == Laba ne bino == # [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]] # [[:en:Flora_Natumanya|Flora Natumanya]] # [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti ye Sembabule]] == Ebijuliziddwaamu == <references /> [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 6two6rbkr5dghc8az916f3wjdhmqmus Beenie Gunter 0 8442 65500 63694 2026-07-29T18:03:16Z Kisakye Jane 9195 ntaddemu ettuluba 65500 wikitext text/x-wiki [[Category:Articles with hCards]] {{Databox}}'''Baguma Crescent''', gwebasinga okumannya nga '''Beenie Gunter''', munayuganda akuba ennyimba ekika kya 'reggae dancehall', ng'asinga kumannyikwa olw'oluyimba lwe olwasinga okukwata abantu omubabiro lwebayita ''Pon Mi'' ne ''Olina Work'', nga kunkomerero y byonna yakola oluyimba n'omuyimbi okuva e Nigerian gwebayita [[:en:Skales|Skales]]. Yafulumya olutambi lwe okuva mu situdiyo olwaliko ennyimba 25 olwa [[:en:No_Fear_(album)|''No Fear'']] mu 2019 nga kuliko abayimbi nga Skales ne [[:en:Lydia_Jazmine|Lydia Jazmine]].<ref>https://mbu.ug/2019/08/26/beenie-gunter-finally-releases-25-track-no-fear-album/</ref><ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2019/08/27/photos-beenie-gunter-releases-25-track-no-fear-album-featuring-skales-bigtril-a-pass-and-others/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-08 |archive-date=2019-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173654/https://matookerepublic.com/2019/08/27/photos-beenie-gunter-releases-25-track-no-fear-album-featuring-skales-bigtril-a-pass-and-others/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gye == Gunter yakwata oluyimba lwe olwali lusooka lwebayita '<nowiki/>''No Offence' n'omufulumya waazo'' Emon owa situdiyo eyitibwa South Side n'afulumya wansi wa kampuni eyitibwa Jahlovd Label mu 2013. Oluvannyuma yakola naatekateeka vidiyo z'e Uganda wamu n'okuzikwata Sasha Vybz wansi wa kampuni ewandiika abayimbi eyitibwa Savvy Music label okutuusa nga 2015, bweyeegata ku kampuni endala ewandiika abayimbi gyebayita Stain.<ref>https://bigeye.ug/beenie-gunter-explains-why-he-quit-savy-music/</ref> Yakwata oluyimba lwebayita ''Lose Control'' wansi wa kampuni ya 'Stain record label', ate oluavnnyuma mu mwaka gwo, n'ayabulira aba Stain okutandikawo kampuni ye empya ewandiika abayimbi, eyitibwa 'Guntalk City Movement'.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/beenie-gunter-outs-new-song-under-new-management/ |access-date=2022-12-08 |archive-date=2019-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922181211/http://chano8.com/beenie-gunter-outs-new-song-under-new-management/ |url-status=dead }}</ref> Beenie Gunter yagoberera okukola obulungi kw'oliyimba lwa '<nowiki/>''No Offence''' n'olulala lwebayita ''Tubayo'' lweyakwata ng'ali mu kibuga ky'e Mbarara ng'agenze okuyimbira abantu.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1497365/musician-beenie-gunter-joins-taxi-business</ref> Gunter yafulumya ennyimba ez'ediringana nga ''Seekle Down'', ''Commando'', ''Pon Mi'' fng'ali ne Dj Slickstuart, Dj Roja n'omuyimbi okuva e Nigeria [[:en:Skales|Skales]] ne ''Olina Work'' nga uno yali ne [[:en:Skales|Skales,]] wabula nga yasinga kuganyulwamu n'okumannyikwa n'oluyitibwa ''Pon Mi'' ne ''Olina Work''. Olina Work lwasinga okumannyikwa eri abawagizi bbe nga n'abayimbi abalala baalukonako nga [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] mu luyimba lwe olwakwata abantu omubabiro lwebayita ''Kyarenga''. Beenie Gunter akoze ennyimba n'abayimbi abalala nga [[:en:Eddy_Kenzo|Eddy Kenzo]] ne [[:en:Sheebah_Karungi|Sheebah Karungi,]] n'abayimbi b'ennyimba ekika kya dancehall okuva mu Jamaica nga [[:en:Nyanda|Nyanda,]] [[:en:Kranium|Kranium]],<ref>http://www.spyuganda.com/star-beenie-gunter-jamaicas-kranium-to-release-killer-dance-hall-collabo/</ref><ref>https://campusbee.ug/entertainment/ugandas-beenie-gunter-and-jamaicas-kranium-to-record-collabo/</ref> [[:en:The_Kemist|The Kemist,]] [[:en:Gyptian|Gyptian,]] [[:en:Beenie_Man|Beenie Man]]<ref>https://www.howwebiz.ug/news/entertainment/22943/beenie-gunter-to-shoot-video-with-jamaican-star-beenie-man</ref><ref>https://mbu.ug/2019/05/01/exclusive-beenie-man-gyptian-skales-feature-on-beenie-gunters-no-fear-album/</ref> n'akuba ennyimba z'okufubutuka ebigambo okuva e Nigeria [[:en:Skales|Skales]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ghafla.com/ug/beenie-gunter-studio-nigerian-star-skales/ |access-date=2022-12-08 |archive-date=2019-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173653/http://www.ghafla.com/ug/beenie-gunter-studio-nigerian-star-skales/ |url-status=dead }}</ref> Yayimbirako ne ku bivulu ebiwerako ku siteegi ng'eya [[:en:Major_Lazer|Major Lazer]] ekivulu ky'e Kampala mu 2018 Ogwekumi, <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/fik-fameica-a-pass-and-beenie-gunter-in-star-studded-major-lazer-concert-line-up/ |access-date=2022-12-08 |archive-date=2019-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173653/http://chano8.com/fik-fameica-a-pass-and-beenie-gunter-in-star-studded-major-lazer-concert-line-up/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Nyege_Nyege|ekivulu kya Nyege Nyege]] mu 2019,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nyegenyege.com/portfolio-works/beenie-gunter-ug/ |access-date=2022-12-08 |archive-date=2019-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173655/https://www.nyegenyege.com/portfolio-works/beenie-gunter-ug/ |url-status=dead }}</ref> ne ku siteegi endala. Mu 2017 Ogwekumineebiri, Beenie Gunter yaangula engule ya 'Buzz Teenz Awards' ey'okubeera omuyimbi wa 'Teeniez Dancehall' ow'omwaka n'okubeera n'oluyimba olwali lwokya olwa 'Teeniez Hottest Dancehall Song oluyitibwa Pon Mi <ref>https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-beenie-gunter-wins-big-buzz-teeniez-awards</ref>, n'alondebwa ne kubaali bagenda okuvuganya ku bayimbi abasajja abaali mbeera ez'omulembe n'okwambala mu mwaka mu mpaka z'emisono mu 2018 eza Abryanz Style and Fashion Awards.<ref>{{Cite web |url=https://newslexpoint.com/beenie-gunter-nominated-abryanz/ |title=Archive copy |access-date=2022-12-08 |archive-date=2019-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173656/https://newslexpoint.com/beenie-gunter-nominated-abryanz/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2018 Ogwokusatu, Beenie Gunter ne [[:en:Navio_(rapper)|Navio]] baaweebwa endagaano ab'ekibiina kya 'Talent Africa Group' okubeera ababakwasiza ku by'okubookiingira.<ref>http://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/aly-alibhai-signs-beenie-gunter-navio.html</ref> Omukwano gwe ne Gunter gwalinya okutuusa ku ddiiru y'okudukanya ab'ekibiina kya Talent Africa paka ku 360 mu 2019 Ogwomukaaga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://enews.ug/bennie-gunter-signed-alis-talent-africa/ |access-date=2022-12-08 |archive-date=2019-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922173654/https://enews.ug/bennie-gunter-signed-alis-talent-africa/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandapulse.com/entertainment/dancehall-star-beenie-gunter-signed-talent-africa/ |access-date=2022-12-08 |archive-date=2019-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190922183704/http://www.ugandapulse.com/entertainment/dancehall-star-beenie-gunter-signed-talent-africa/ |url-status=dead }}</ref> Ekibiina kya Talent Africa kyawa Ambassada omulimu gw'okubeera ow'eby'amawulire ne Chaggga, eyaliko omukwanaganya wa [[:en:Radio_and_Weasel|Radio and Weasel,]] ng'avunaanyizibwa ku by'okutambula.<ref>https://bigeye.ug/beenie-gunter-introduces-chagga-as-new-manager/</ref> Yafulumya olutambi lwe olwali lusooka okuva mu situdiyo nga kuliko ennyimba 25 lwebaali bayita '<nowiki/>''No Fear''' nga 26 Ogwomunaana mu 2019 ku kabaga k'okuwuliriza aka Talent Africa. Ku lutaambi luno, Gunter fyalinamu abayimbi nga [[:en:Lydia_Jazmine|Lydia Jazmine]], [[:en:A_Pass|A Pass,]] The Mith, Big Trill n'omunayigeria Skales nga bonna baalimu neera. Abayimbi bonna abaalimu baaliyo ku kabaga k'okuwuliriza kano kwebaali balufulumiza.<ref>https://chimpreports.com/nigerian-star-skales-graces-beenie-gunters-no-fear-album-release/</ref><ref>http://www.sqoop.co.ug/201908/four-one-one/beenie-gunter-releases-25-track-no-fear-album.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hot100.ug/index.php/2019/05/02/beenie-man-gyptian-skales-feature-onnie-gunters-no-fear-album-listeners-party/ |access-date=2022-12-08 |archive-date=2022-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208185520/https://www.hot100.ug/index.php/2019/05/02/beenie-man-gyptian-skales-feature-onnie-gunters-no-fear-album-listeners-party/ |url-status=dead }}</ref> == Ekika kya muziki == === Entaambi za Situdiyo === * [[:en:No_Fear_(album)|No Fear]] (2019) === Entaambi eziriko ennyimba entono === {| class="wikitable sortable" | colspan="3" style="font-size:110%" |{{center|'''As lead artist'''}} |- !Omwaka !Webaluyita !Olutaambi |- |2013 |"No Offence" |rowspan="5" {{n/a|Non-album single}} |- |2014 |"No Offence Remix" (feat. [[Sheebah Karungi]]) |- |2016 |"Tubayo" |- | rowspan="2" |2018 |"Pon Mi" (feat. Skales, Dj Slickstuart, Dj Roja) |- |"Olina Work" (feat. Skales) |- | rowspan="3" |2019 |"Bomblast" (feat. Skales) | rowspan="3" |No Fear |- |"No Letting Go" (feat. [[Lydia Jazmine]]) |- |"Commando" (feat. Big Trill) |- | colspan="3" style="font-size:110%" |{{center|'''As a featured artist'''}} |- |2014 |"Tompaana" by [[Eddy Kenzo]] (feat. Beenie Gunter) |rowspan="4" {{n/a|Non-album single}} |- |2016 |Nishike olwa Pallaso ne Beenie Gunter |- | rowspan="2" |2019 |Body Can't Lie olwa The Kemist ng'ali ne Nyanda ne Beenie Gunter |- |<nowiki>''Giddemu'' ng'</nowiki>ali ne Big Trill |- |} == Ebijuliriziddwa == <references /> [[Category:Bannayuganda abayimbi abasajja]] t6spg1c960fbyk1mllgmg32p8fxfyk1 Daisy Ejang 0 9656 65456 54967 2026-07-29T14:23:55Z Berniter 10779 65456 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za Tusker Project Fame ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yayimba n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Yali ne mu luyimba lwa Sunday, olw'ayimbibwa abayimbi abakyala ab'enjawulo. == Laba ne bino == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} 8n5w8odug2ok7llucikrckhv0dvh0bo 65465 65456 2026-07-29T14:31:18Z Berniter 10779 65465 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za Tusker Project Fame ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Yali ne mu luyimba lwa Sunday, olw'ayimbibwa abayimbi abakyala ab'enjawulo. == Laba ne bino == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} to1p94ja1qbzlsq9rsmbimsa2tg0u43 65466 65465 2026-07-29T14:33:07Z Berniter 10779 65466 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za [[Tusker Project Fame]] ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Yali ne mu luyimba lwa Sunday, olw'ayimbibwa abayimbi abakyala ab'enjawulo. == Laba ne bino == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} myq9i7437urpy2f16j0qbe3l5b1uvdu 65467 65466 2026-07-29T14:35:29Z Berniter 10779 65467 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za [[Tusker Project Fame]] ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Era yakolagana n'abayimbi abakazi ab'enjawulo ku luyimba oluyitibwa ''Sunday''. == Laba ne bino == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} 8pfmzenw4rfbtgqltq7henv4763bod9 65468 65467 2026-07-29T14:35:46Z Berniter 10779 /* Laba ne bino */ 65468 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za [[Tusker Project Fame]] ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Era yakolagana n'abayimbi abakazi ab'enjawulo ku luyimba oluyitibwa ''Sunday''. == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} dlw99xotctxf3gsyhnwcnob6r20thfp 65469 65468 2026-07-29T14:37:41Z Berniter 10779 65469 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za [[Tusker Project Fame]] ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Era yakolagana n'abayimbi abakazi ab'enjawulo ku luyimba oluyitibwa ''Sunday''. == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} [[Category:Abantu Abalamu]] jzdlednmgzmao46leix95wn8do8ct9n 65471 65469 2026-07-29T14:39:09Z Berniter 10779 65471 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za [[Tusker Project Fame]] ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Era yakolagana n'abayimbi abakazi ab'enjawulo ku luyimba oluyitibwa ''Sunday''. == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi abek'yasa kya makumi abiri mwe kimu]] o1znd7saelt9jwajp10uffsdaf7ot8v 65472 65471 2026-07-29T14:41:48Z Berniter 10779 65472 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Daisy Ejang''' Munnayuganda omuyimbi era yatuuka ku mutendera ogusembayo mu mpaka za [[Tusker Project Fame]] ez'omulundi ogw'omukaaga. .<ref>https://web.archive.org/web/20151208064658/http://www.the-star.co.ke:8080/news/daisy-ejang-i-was-almost-aborted</ref> Afulumizza ennyimba eziwerako nga, "Shuga" (lw'eyayimba ne [[:en:Levixone|Levixone]]), "Yawa De", "Eyes On Me", "Incredible", "Love You Lord", "Fire" ne "Teko". Yakolagana n'omuyimbi [[:en:Prince_Kudakwashe_Musarurwa|Prince Kudakwashe Musarurwa]] mu luyimba lwe olwa "I Must Stick with You".<ref>http://allafrica.com/stories/201510150029.html</ref> Era yakolagana n'abayimbi abakazi ab'enjawulo ku luyimba oluyitibwa ''Sunday''. == Laba ne == * [[:en:Undercover_Brothers_Ug|Undercover Brothers Ug]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} {{DEFAULTSORT:Ejang, Daisy}} [[Category:Abantu Abalamu]] [[Category:Bannayuganda abakyala abayimbi abek'yasa kya makumi abiri mwe kimu]] [[Category:Ebiwandiiko ebimpi ebikwata ku bayimbi b'omu Afirika.]] 3dcx0dartx09xwjj79oe6xup3t6fayc Mpiima Dorothy Christine 0 10162 65523 60512 2026-07-29T23:08:28Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65523 wikitext text/x-wiki [[File:Mpiima Dorothy Christine.jpg|thumb|Mpiima Dorothy Christine.jpg ]]   [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] '''Mpiima Dorothy Christine''' (yazaalibwa nga 22 Ogwomusanvu 1959) Munnayuganda [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] eyaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/membership-directory/ |access-date=2023-04-03 |archive-date=2023-04-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230410050053/https://upfsp.org/membership-directory/ |url-status=dead }}</ref> Ye yali akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Buikwe_District|Disitulikiti y'e Buikwe]].<ref name=":0" /> == Ebyobufuzi == Mu Paalamenti ey'omwenda, yali mmemba wa Paalamenti owa Disitulikiti y'e Buikwe.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/116276123</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |access-date=2023-04-03 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006082731/https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |url-status=dead }}</ref> Christine Kasule Mugerwa yawawabira Mpiima Dorothy mu kaseera k'obululu ng'alaga okubuusabuusa mu buyigirize bwe n'okubunya obulimba mu kakuyegewe n'okugulirira abalonzi.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/court-reinstates-buikwe-woman-mp-petition</ref> Kasule bweyalemererwa okulabikako mu kooti emirundi esatu, okusaba kwe kwagobebwa omulamuzi eyaguli mu mitambo, Justice Monica Mugenyi.<ref name=":1">https://allafrica.com/stories/201110271096.html</ref> Wabula omusango ogwali gugobeddwa oluvanyuma gw'addamu ne guwulirwa mu kkooti enkulu ye Jinja.<ref name=":1" /> Mu 2016, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti ey'ekkumi eri [[:en:Judith_Babirye|Judith Babirye]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/43727-biggest-parliamentary-winners-losers-revealed |access-date=2023-04-03 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017101949/https://observer.ug/news-headlines/43727-biggest-parliamentary-winners-losers-revealed |url-status=dead }}</ref> Yali musomesa alina Dipuloma nga tannaba kuyingira mu Paalamenti.<ref>https://www.independent.co.ug/hoping-to-be-honourable/</ref> Christine yali omu kubalondebwa mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement mu 2020 ku lukalala lw'akakiiko k'ebyokulonda lwe kafulumya.<ref>{{Cite web |url=https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/ |title=Archive copy |access-date=2023-04-03 |archive-date=2025-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250324044933/https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Judith_Babirye|Judith Babirye]] == Ebijuliziddwamu == <references responsive="1"></references> == Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya == * [https://www.yumpu.com/id/document/view/5896404/women-representatives Women Representatives of Parliament, General Elections 2011] * [https://chimpreports.com/wp-content/uploads/2015/01/genderpdf.pdf The Youth Livelihood Program Progress] ckjve21iwtzzym8ro0izp5d7icpnnw6 Masiko Winifred Komuhangi 0 10165 65522 61330 2026-07-29T22:31:41Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65522 wikitext text/x-wiki     {| class="infobox biography vcard" ! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Masiko Winifred Komuhangi</div> |- ! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga | class="infobox-data category" |Munnayuganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze | class="infobox-data category" |Munnayuganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Amukozesa | class="infobox-data org" |Paalamenti ya Uganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Ekimufudde ow'ettutumu | class="infobox-data" |Munnabyabufuzi wa Uganda |- ! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu ogw'enkizo | class="infobox-data" |Byabufuzi |} [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] '''Masiko Winifred Komuhangi''' Munnabyabufuzi wa Uganda. Yali akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |url=https://www.nrm.ug/party-organs/nrm-parliamentary-caucus |title=Archive copy |access-date=2023-04-03 |archive-date=2021-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210506150738/https://nrm.ug/party-organs/nrm-parliamentary-caucus |url-status=dead }}</ref> mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana n'ey'omwenda. == Ebitakwatagana == Mu 2002, Masiko Winifred Komuhangi ne Babihuga J. Winnie baalina omusango ogwali gwekuusa ku kutyoboola eby'okulonda.<ref>https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/BnEoOt9085PQWpsX93r/masiko-winifred-komuhangi-vs-babihuga-j-winnie</ref> Mu Paalamenti ya Uganda ey'omusanvu, Omubaka wa Paalamenti owa Rukungiri, Winfred Masiko Komuhangi, yawangulwa mu musango gwa kalulu ogwaggulwawo eyali omuvuganya, Winifred Babihuga.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1084560</ref> Lwa nsonga nti okulondebwa kwe kwasazibwamu Kkooti.<ref>https://www.independent.co.ug/this-week-nrm-fdc-face-off-again-for-rukungiri-woman-mp-seat/</ref> Masiko yasaayo okuisaba kwe ku Kkoyi enkulu nga 9 Ogwomusanvu<ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/10/breaking-court-nullifies-joyce-bagalas-victory-orders-by-election.html</ref> ng'asaba okusazibwamu kw'obuwanguzi bwa Betty Bamukwatsa Muzanira, ng'agamba nti by'okulonda by'etobekamu emivuyo mingi.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-upholds-mp-muzanira-victory-1810636</ref> Masiko yali ayagala Kkooti eragire okuddinbwamu kwa kalulu.<ref name=":0" /> Wabula, Muzanira, ey'esimbawo ku kaadi ya Forum for Democratic Change (FDC), yafuna obululu 50,611 ng'ate Masiko, eyali ku kaadi y'ekibiina kya National Resistance Movement, yafuna obululu 46,379.<ref name=":0" /><ref name=":1">http://thespearnews.blogspot.com/2018/06/rukungiri-rejects-life-presidency.html</ref> Ataalina kibiina era nga yaliko Minisita Sezi Prisca Mbaguta yakwata ky'akusatu n'obululu 993 ate owa Progressive People’s Party Kakundakwe Fabith n'asiba ekkira n'obululu 183.<ref name=":1" /> Kkooti enkulu eyali wansi w'omulamuzi Justice Moses Kazibwe yekennnya omusango n'obujulizi obwali buleeteddwa nga bwali tebumatiza era omusango n'agugoba awataali kuliyirirwa.<ref name=":0" /> Mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]], NRM yawangulwa mu bululu obw'okujjuza ekifo emirundi ebiri nga ekiikirirwa Masiko Winifred Komuhangi. Kino ky'ava mu 2018, bannansi lwe bayolesa obusungu bwabwe eri aba NRM okwekobaana okuyisa eteeka ery'okugya ekkomo ku myaka gya Pulezidenti e 75.<ref name=":1" /> == Laba na bino == * [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] * [[:en:Winnie_Kiiza|Winifred Kiiza]] * [[:en:Joyce_Bagala|Joyce Bagala]] == Ebijuliziddwamu eby'bweru wa Wikipediya == * https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PRS28.pdf * https://www.cpahq.org/media/eldnym0h/theparliamentarian2019issuefourcoverfinalonlinesingle-2.pdf * [https://www.defenddefenders.org/wp-content/uploads/2017/03/EAC-Elections-dispute-Managment-and-Resolution-Report.pdf Management and Dispute Resolution of Elections in East Africa] == Ebijuliziddwamu == <references /> {{DEFAULTSORT:Komuhangi, Masiko Winifred}} m3eyp7k5o3kafsnt2u9ihm1u30l30gs BBC News 0 10800 65502 65421 2026-07-29T18:33:38Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65502 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Mobile app|Apu z’oku ssimu]] ez’enkola [[Android (operating system)|za Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> <references /> fignscze4lj00olxb5n15gm91nq44gl 65503 65502 2026-07-29T18:35:25Z NKINZIK MARIE 7432 de-wikilinked and wikilinked 65503 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> <references /> 4we81jitt5xfsoooisrdwpzu00rqywv 65504 65503 2026-07-29T18:38:27Z NKINZIK MARIE 7432 paragraph and heading 65504 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Okukomelerwa <references /> 2vcb6rtnulgckjahkycgykuiirmytix 65505 65504 2026-07-29T18:41:02Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65505 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. Okukomelerwa <references /> kmcbhxu2ux1h2a8kdtrvxuv1ijayui4 65507 65505 2026-07-29T18:48:20Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65507 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> <references /> e7b0t3i8xyufmjbu5j8puoqeskbyap3 65508 65507 2026-07-29T18:48:56Z NKINZIK MARIE 7432 corrected punctuations 65508 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> <references /> sct28kqfi0w7dthu3g46xjj22f2pkak 65513 65508 2026-07-29T19:22:22Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65513 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> <references /> fc0fuvawf8p8kjbk1668bznk77gg8rp 65516 65513 2026-07-29T20:39:15Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65516 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation". <ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye. <ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref> Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref> <references /> 3mmddt4ladble7mbcbyyne699al2dn0 65517 65516 2026-07-29T20:52:54Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65517 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation". <ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye. <ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref> Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref> Okulondebwa kwa BBC okwamaanyi buli kiseera kwekenneenyezebwa emikutu gy’amawulire n’ebyobufuzi mu Bungereza okulaba oba waliwo obubonero obulaga nti balina kyekubiira mu byobufuzi. Okulondebwa kwa [[Greg Dyke]] ku bwa Dayirekita omukulu kwayogerwako ensonda mu mawulire kubanga Dyke yali mmemba w’ekibiina kya Labour Party era nga yali mulwanirizi w’addembe ly’obuntu, nga kw’otadde n'okuba mukwano gwa [[Tony Blair]] . Eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu BBC, [[Nick Robinson (journalist)|Nick Robinson]], emyaka egiyise yali ssentebe w’ekibiina kya [[Young Conservatives (UK)|Young Conservatives]] era ekyavaamu, yasikiriza okunenya okutali kutongole okuva mu gavumenti eyasooka eya Labour, kyokka [[Andrew Marr]] eyamusooka yayolekagana n’okuwoza okufaananako okuva ku ddyo kubanga yali muwandiisi wa ''[[The Independent]]'', olupapula lw’amawulire olw’eddembe, nga tannalondebwa mu 2000. [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]], eyali Dayirekita omukulu owa BBC, yakkiriza nti ekibiina kino kyali kyekubira " okudda ku kkono" emabegako. Yagamba nti, "Mu BBC gye nneegattako emyaka 30 egiyise, waaliwo, mu bintu bingi ebigenda mu maaso, mu byobufuzi by'abantu ssekinnoomu, ebyali eby'olwatu, ku kwekubira okw'amaanyi eri kkono". <ref>{{Cite news |last=Yesawich |first=Avi |title=Report: BBC dir.-gen. admits previous organizational bias |url=https://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511111244/http://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |archive-date=11 May 2011 |access-date=22 September 2011 |work=The Jerusalem Post}}</ref> Awo n'agattako nti, "Ekibiina kyalwanira ddala mu kiseera ekyo n'obuteekubira. Kati mulembe gwa njawulo ddala. Waliwo obusosoze bw'ebika obutono ennyo obw'olwatu mu bannamawulire abato abakolera BBC." <references /> kkgi4smyntjzs6fcrganhrn0saw4o3t 65518 65517 2026-07-29T20:56:16Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65518 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation". <ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye. <ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref> Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref> Okulondebwa kwa BBC okwamaanyi buli kiseera kwekenneenyezebwa emikutu gy’amawulire n’ebyobufuzi mu Bungereza okulaba oba waliwo obubonero obulaga nti balina kyekubiira mu byobufuzi. Okulondebwa kwa [[Greg Dyke]] ku bwa Dayirekita omukulu kwayogerwako ensonda mu mawulire kubanga Dyke yali mmemba w’ekibiina kya Labour Party era nga yali mulwanirizi w’addembe ly’obuntu, nga kw’otadde n'okuba mukwano gwa [[Tony Blair]] . Eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu BBC, [[Nick Robinson (journalist)|Nick Robinson]], emyaka egiyise yali ssentebe w’ekibiina kya [[Young Conservatives (UK)|Young Conservatives]] era ekyavaamu, yasikiriza okunenya okutali kutongole okuva mu gavumenti eyasooka eya Labour, kyokka [[Andrew Marr]] eyamusooka yayolekagana n’okuwoza okufaananako okuva ku ddyo kubanga yali muwandiisi wa ''[[The Independent]]'', olupapula lw’amawulire olw’eddembe, nga tannalondebwa mu 2000. [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]], eyali Dayirekita omukulu owa BBC, yakkiriza nti ekibiina kino kyali kyekubira " okudda ku kkono" emabegako. Yagamba nti, "Mu BBC gye nneegattako emyaka 30 egiyise, waaliwo, mu bintu bingi ebigenda mu maaso, mu byobufuzi by'abantu ssekinnoomu, ebyali eby'olwatu, ku kwekubira okw'amaanyi eri kkono". <ref>{{Cite news |last=Yesawich |first=Avi |title=Report: BBC dir.-gen. admits previous organizational bias |url=https://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511111244/http://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |archive-date=11 May 2011 |access-date=22 September 2011 |work=The Jerusalem Post}}</ref> Awo n'agattako nti, "Ekibiina kyalwanira ddala mu kiseera ekyo n'obuteekubira. Kati mulembe gwa njawulo ddala. Waliwo obusosoze bw'ebika obutono ennyo obw'olwatu mu bannamawulire abato abakolera BBC." Oluvannyuma lw’akalulu [[Brexit|ka EU]] mu 2016, abamu ku baavumirira baagamba nti BBC yalina oludda ng’ewagira okuva mu mukago gwa EU. Okugeza mu 2018, BBC yafuna okwemulugunya okuva mu bantu abaatwala ensonga nti BBC teyakwata kimala ku kutambula okulwanyisa Brexit ate ng’ewa emikolo emitonotono egyategekebwa eyali omukulembeze wa UKIP Nigel Farage obudde bungi ku mpewo. <ref>{{Cite web |last=Galsworthy |first=Mike |title=What's actually going on with the BBC and Brexit bias? |url=https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032408/https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=politics.co.uk}}</ref> Ate okunoonyereza okwafulumizibwa YouGov kwalaga nti abantu 45% abaalonda okuva mu mukago gwa EU baalowooza nti BBC ‘ewakanya nnyo Brexit’ bw’ogeraageranya n’abalonzi 13% ab’ekika kye kimu abaalowooza nti BBC yali ewagira Brexit. <ref>{{Cite web |last=Smith |first=Matthew |title=Is BBC News pro-Brexit or anti-Brexit? |url=https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032405/https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=YouGov}}</ref> <references /> 6gs1wost3r9gdev4vmu4725ct2xpl7s 65519 65518 2026-07-29T20:59:18Z NKINZIK MARIE 7432 paragraph and heading 65519 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation". <ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye. <ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref> Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref> Okulondebwa kwa BBC okwamaanyi buli kiseera kwekenneenyezebwa emikutu gy’amawulire n’ebyobufuzi mu Bungereza okulaba oba waliwo obubonero obulaga nti balina kyekubiira mu byobufuzi. Okulondebwa kwa [[Greg Dyke]] ku bwa Dayirekita omukulu kwayogerwako ensonda mu mawulire kubanga Dyke yali mmemba w’ekibiina kya Labour Party era nga yali mulwanirizi w’addembe ly’obuntu, nga kw’otadde n'okuba mukwano gwa [[Tony Blair]] . Eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu BBC, [[Nick Robinson (journalist)|Nick Robinson]], emyaka egiyise yali ssentebe w’ekibiina kya [[Young Conservatives (UK)|Young Conservatives]] era ekyavaamu, yasikiriza okunenya okutali kutongole okuva mu gavumenti eyasooka eya Labour, kyokka [[Andrew Marr]] eyamusooka yayolekagana n’okuwoza okufaananako okuva ku ddyo kubanga yali muwandiisi wa ''[[The Independent]]'', olupapula lw’amawulire olw’eddembe, nga tannalondebwa mu 2000. [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]], eyali Dayirekita omukulu owa BBC, yakkiriza nti ekibiina kino kyali kyekubira " okudda ku kkono" emabegako. Yagamba nti, "Mu BBC gye nneegattako emyaka 30 egiyise, waaliwo, mu bintu bingi ebigenda mu maaso, mu byobufuzi by'abantu ssekinnoomu, ebyali eby'olwatu, ku kwekubira okw'amaanyi eri kkono". <ref>{{Cite news |last=Yesawich |first=Avi |title=Report: BBC dir.-gen. admits previous organizational bias |url=https://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511111244/http://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |archive-date=11 May 2011 |access-date=22 September 2011 |work=The Jerusalem Post}}</ref> Awo n'agattako nti, "Ekibiina kyalwanira ddala mu kiseera ekyo n'obuteekubira. Kati mulembe gwa njawulo ddala. Waliwo obusosoze bw'ebika obutono ennyo obw'olwatu mu bannamawulire abato abakolera BBC." Oluvannyuma lw’akalulu [[Brexit|ka EU]] mu 2016, abamu ku baavumirira baagamba nti BBC yalina oludda ng’ewagira okuva mu mukago gwa EU. Okugeza mu 2018, BBC yafuna okwemulugunya okuva mu bantu abaatwala ensonga nti BBC teyakwata kimala ku kutambula okulwanyisa Brexit ate ng’ewa emikolo emitonotono egyategekebwa eyali omukulembeze wa UKIP Nigel Farage obudde bungi ku mpewo. <ref>{{Cite web |last=Galsworthy |first=Mike |title=What's actually going on with the BBC and Brexit bias? |url=https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032408/https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=politics.co.uk}}</ref> Ate okunoonyereza okwafulumizibwa YouGov kwalaga nti abantu 45% abaalonda okuva mu mukago gwa EU baalowooza nti BBC ‘ewakanya nnyo Brexit’ bw’ogeraageranya n’abalonzi 13% ab’ekika kye kimu abaalowooza nti BBC yali ewagira Brexit. <ref>{{Cite web |last=Smith |first=Matthew |title=Is BBC News pro-Brexit or anti-Brexit? |url=https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032405/https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=YouGov}}</ref> '''<big>E buyindi</big>''' '''<big><br /></big>'''Mu 2008, [[BBC News|BBC Hindi]] yavumirira emikutu gy'amawulire egimu egy'Abayindi olw'okuyita abatujju abaakola [[2008 Mumbai attacks|obulumbaganyi bw'e Mumbai mu 2008]] nti "abakubi b'emmundu". <ref>[http://www.deccanherald.com/Content/Dec222008/editpage20081221108056.asp Mealy-mouthed BBC]{{dead link|date=May 2016|bot=medic}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The BBC cannot see the difference between a criminal and a terrorist |url=http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130908211553/http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |archive-date=8 September 2013 |access-date=5 July 2012 |website=[[Rediff.com]]}}</ref> Eky’okuddamu ku kino kyayongera okunenya okwasooka okuva mu bamu ku baawa endowooza zaabwe ku nsonga Abayindi nga bagamba nti BBC eyinza okuba n’okwekubira mu [[Indophobic]] . <ref>{{Cite web |date=2 March 2004 |title=BBC coverage biased, say British Hindus |url=http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110515113814/http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |archive-date=15 May 2011 |access-date=22 September 2011 |website=The Indian Express}}</ref> Mu Gwokusatu 2015, BBC yavumwa olw’ekiwandiiko kya BBC [[Storyville (TV series)|''Storyville'']] nga kibuuza omu ku baasobya ku bakazi mu Buyindi. Wadde nga kkooti enkulu ya Buyindi yakiwera, <ref>{{Cite news |last=Madison Park and Harmeet Shah Singh |date=4 March 2015 |title=Indian court bans controversial interview with convicted rapist |url=https://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150424230948/http://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |archive-date=24 April 2015 |access-date=9 May 2015 |publisher=CNN}}</ref> BBC ekyalaga ekiwandiiko kya " [[India's Daughter|Muwala wa Buyindi]] " ebweru wa Buyindi. <references /> brposxtkh054apd8j2s6t1wtsciis81 65569 65519 2026-07-30T11:38:26Z NKINZIK MARIE 7432 Added a new heading and new paragraphs 65569 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation". <ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye. <ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref> Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref> Okulondebwa kwa BBC okwamaanyi buli kiseera kwekenneenyezebwa emikutu gy’amawulire n’ebyobufuzi mu Bungereza okulaba oba waliwo obubonero obulaga nti balina kyekubiira mu byobufuzi. Okulondebwa kwa [[Greg Dyke]] ku bwa Dayirekita omukulu kwayogerwako ensonda mu mawulire kubanga Dyke yali mmemba w’ekibiina kya Labour Party era nga yali mulwanirizi w’addembe ly’obuntu, nga kw’otadde n'okuba mukwano gwa [[Tony Blair]] . Eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu BBC, [[Nick Robinson (journalist)|Nick Robinson]], emyaka egiyise yali ssentebe w’ekibiina kya [[Young Conservatives (UK)|Young Conservatives]] era ekyavaamu, yasikiriza okunenya okutali kutongole okuva mu gavumenti eyasooka eya Labour, kyokka [[Andrew Marr]] eyamusooka yayolekagana n’okuwoza okufaananako okuva ku ddyo kubanga yali muwandiisi wa ''[[The Independent]]'', olupapula lw’amawulire olw’eddembe, nga tannalondebwa mu 2000. [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]], eyali Dayirekita omukulu owa BBC, yakkiriza nti ekibiina kino kyali kyekubira " okudda ku kkono" emabegako. Yagamba nti, "Mu BBC gye nneegattako emyaka 30 egiyise, waaliwo, mu bintu bingi ebigenda mu maaso, mu byobufuzi by'abantu ssekinnoomu, ebyali eby'olwatu, ku kwekubira okw'amaanyi eri kkono". <ref>{{Cite news |last=Yesawich |first=Avi |title=Report: BBC dir.-gen. admits previous organizational bias |url=https://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511111244/http://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |archive-date=11 May 2011 |access-date=22 September 2011 |work=The Jerusalem Post}}</ref> Awo n'agattako nti, "Ekibiina kyalwanira ddala mu kiseera ekyo n'obuteekubira. Kati mulembe gwa njawulo ddala. Waliwo obusosoze bw'ebika obutono ennyo obw'olwatu mu bannamawulire abato abakolera BBC." Oluvannyuma lw’akalulu [[Brexit|ka EU]] mu 2016, abamu ku baavumirira baagamba nti BBC yalina oludda ng’ewagira okuva mu mukago gwa EU. Okugeza mu 2018, BBC yafuna okwemulugunya okuva mu bantu abaatwala ensonga nti BBC teyakwata kimala ku kutambula okulwanyisa Brexit ate ng’ewa emikolo emitonotono egyategekebwa eyali omukulembeze wa UKIP Nigel Farage obudde bungi ku mpewo. <ref>{{Cite web |last=Galsworthy |first=Mike |title=What's actually going on with the BBC and Brexit bias? |url=https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032408/https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=politics.co.uk}}</ref> Ate okunoonyereza okwafulumizibwa YouGov kwalaga nti abantu 45% abaalonda okuva mu mukago gwa EU baalowooza nti BBC ‘ewakanya nnyo Brexit’ bw’ogeraageranya n’abalonzi 13% ab’ekika kye kimu abaalowooza nti BBC yali ewagira Brexit. <ref>{{Cite web |last=Smith |first=Matthew |title=Is BBC News pro-Brexit or anti-Brexit? |url=https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032405/https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=YouGov}}</ref> '''<big>E buyindi</big>''' '''<big><br /></big>'''Mu 2008, [[BBC News|BBC Hindi]] yavumirira emikutu gy'amawulire egimu egy'Abayindi olw'okuyita abatujju abaakola [[2008 Mumbai attacks|obulumbaganyi bw'e Mumbai mu 2008]] nti "abakubi b'emmundu". <ref>[http://www.deccanherald.com/Content/Dec222008/editpage20081221108056.asp Mealy-mouthed BBC]{{dead link|date=May 2016|bot=medic}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The BBC cannot see the difference between a criminal and a terrorist |url=http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130908211553/http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |archive-date=8 September 2013 |access-date=5 July 2012 |website=[[Rediff.com]]}}</ref> Eky’okuddamu ku kino kyayongera okunenya okwasooka okuva mu bamu ku baawa endowooza zaabwe ku nsonga Abayindi nga bagamba nti BBC eyinza okuba n’okwekubira mu [[Indophobic]] . <ref>{{Cite web |date=2 March 2004 |title=BBC coverage biased, say British Hindus |url=http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110515113814/http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |archive-date=15 May 2011 |access-date=22 September 2011 |website=The Indian Express}}</ref> Mu Gwokusatu 2015, BBC yavumwa olw’ekiwandiiko kya BBC [[Storyville (TV series)|''Storyville'']] nga kibuuza omu ku baasobya ku bakazi mu Buyindi. Wadde nga kkooti enkulu ya Buyindi yakiwera, <ref>{{Cite news |last=Madison Park and Harmeet Shah Singh |date=4 March 2015 |title=Indian court bans controversial interview with convicted rapist |url=https://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150424230948/http://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |archive-date=24 April 2015 |access-date=9 May 2015 |publisher=CNN}}</ref> BBC ekyalaga ekiwandiiko kya " [[India's Daughter|Muwala wa Buyindi]] " ebweru wa Buyindi. '''Okubuuliriza kwa Hutton<br />''' <references /> kat6l3gdad3qgkud50ldd0t4mg0w6j7 65571 65569 2026-07-30T11:40:43Z NKINZIK MARIE 7432 corrected grammar and punctuations and spellings and de-wikilinked 65571 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation". <ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye. <ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref> Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref> Okulondebwa kwa BBC okwamaanyi buli kiseera kwekenneenyezebwa emikutu gy’amawulire n’ebyobufuzi mu Bungereza okulaba oba waliwo obubonero obulaga nti balina kyekubiira mu byobufuzi. Okulondebwa kwa [[Greg Dyke]] ku bwa Dayirekita omukulu kwayogerwako ensonda mu mawulire kubanga Dyke yali mmemba w’ekibiina kya Labour Party era nga yali mulwanirizi w’addembe ly’obuntu, nga kw’otadde n'okuba mukwano gwa [[Tony Blair]] . Eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu BBC, [[Nick Robinson (journalist)|Nick Robinson]], emyaka egiyise yali ssentebe w’ekibiina kya [[Young Conservatives (UK)|Young Conservatives]] era ekyavaamu, yasikiriza okunenya okutali kutongole okuva mu gavumenti eyasooka eya Labour, kyokka [[Andrew Marr]] eyamusooka yayolekagana n’okuwoza okufaananako okuva ku ddyo kubanga yali muwandiisi wa ''[[The Independent]]'', olupapula lw’amawulire olw’eddembe, nga tannalondebwa mu 2000. [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]], eyali Dayirekita omukulu owa BBC, yakkiriza nti ekibiina kino kyali kyekubira " okudda ku kkono" emabegako. Yagamba nti, "Mu BBC gye nneegattako emyaka 30 egiyise, waaliwo, mu bintu bingi ebigenda mu maaso, mu byobufuzi by'abantu ssekinnoomu, ebyali eby'olwatu, ku kwekubira okw'amaanyi eri kkono". <ref>{{Cite news |last=Yesawich |first=Avi |title=Report: BBC dir.-gen. admits previous organizational bias |url=https://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511111244/http://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |archive-date=11 May 2011 |access-date=22 September 2011 |work=The Jerusalem Post}}</ref> Awo n'agattako nti, "Ekibiina kyalwanira ddala mu kiseera ekyo n'obuteekubira. Kati mulembe gwa njawulo ddala. Waliwo obusosoze bw'ebika obutono ennyo obw'olwatu mu bannamawulire abato abakolera BBC." Oluvannyuma lw’akalulu [[Brexit|ka EU]] mu 2016, abamu ku baavumirira baagamba nti BBC yalina oludda ng’ewagira okuva mu mukago gwa EU. Okugeza mu 2018, BBC yafuna okwemulugunya okuva mu bantu abaatwala ensonga nti BBC teyakwata kimala ku kutambula okulwanyisa Brexit ate ng’ewa emikolo emitonotono egyategekebwa eyali omukulembeze wa UKIP Nigel Farage obudde bungi ku mpewo. <ref>{{Cite web |last=Galsworthy |first=Mike |title=What's actually going on with the BBC and Brexit bias? |url=https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032408/https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=politics.co.uk}}</ref> Ate okunoonyereza okwafulumizibwa YouGov kwalaga nti abantu 45% abaalonda okuva mu mukago gwa EU baalowooza nti BBC ‘ewakanya nnyo Brexit’ bw’ogeraageranya n’abalonzi 13% ab’ekika kye kimu abaalowooza nti BBC yali ewagira Brexit. <ref>{{Cite web |last=Smith |first=Matthew |title=Is BBC News pro-Brexit or anti-Brexit? |url=https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032405/https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=YouGov}}</ref> '''<big>E buyindi</big>''' '''<big><br /></big>'''Mu 2008, [[BBC News|BBC Hindi]] yavumirira emikutu gy'amawulire egimu egy'Abayindi olw'okuyita abatujju abaakola [[2008 Mumbai attacks|obulumbaganyi bw'e Mumbai mu 2008]] nti "abakubi b'emmundu". <ref>[http://www.deccanherald.com/Content/Dec222008/editpage20081221108056.asp Mealy-mouthed BBC]{{dead link|date=May 2016|bot=medic}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The BBC cannot see the difference between a criminal and a terrorist |url=http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130908211553/http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |archive-date=8 September 2013 |access-date=5 July 2012 |website=[[Rediff.com]]}}</ref> Eky’okuddamu ku kino kyayongera okunenya okwasooka okuva mu bamu ku baawa endowooza zaabwe ku nsonga Abayindi nga bagamba nti BBC eyinza okuba n’okwekubira mu [[Indophobic]] . <ref>{{Cite web |date=2 March 2004 |title=BBC coverage biased, say British Hindus |url=http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110515113814/http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |archive-date=15 May 2011 |access-date=22 September 2011 |website=The Indian Express}}</ref> Mu Gwokusatu 2015, BBC yavumwa olw’ekiwandiiko kya BBC [[Storyville (TV series)|''Storyville'']] nga kibuuza omu ku baasobya ku bakazi mu Buyindi. Wadde nga kkooti enkulu ya Buyindi yakiwera, <ref>{{Cite news |last=Madison Park and Harmeet Shah Singh |date=4 March 2015 |title=Indian court bans controversial interview with convicted rapist |url=https://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150424230948/http://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |archive-date=24 April 2015 |access-date=9 May 2015 |publisher=CNN}}</ref> BBC ekyalaga ekiwandiiko kya " [[India's Daughter|Muwala wa Buyindi]] " ebweru wa Buyindi. '''Okubuuliriza kwa Hutton<br />''' BBC News yali wakati mu butakkaanya mu byobufuzi oluvannyuma lw'[[okulumba Iraq mu 2003]]. Alipoota ssatu eza BBC News ( [[Andrew Gilligan]] ’s on ''Today'', Gavin Hewitt’s on ''The Ten O’Clock News'' n'endalaku ''Newsnight'' ) zaajuliza ensonda etaategeerekeka mannya eyagamba nti gavumenti ya Bungereza (naddala ofiisi ya Ssaabaminisita) yayooyoota Dossier y'Ogwomwenda n’okusaakiriza ekya Iraq okuba n'e [[by'okulwanyisa binnamuzisa]]. Gavumenti yavumirira amawulire gano era n’elumiriza ekitongole kino okukola amawulire obubi. <references /> opcrkxu9c39ovnwqwz3eff0xnym3ow5 65572 65571 2026-07-30T11:48:01Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65572 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation". <ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye. <ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref> Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref> Okulondebwa kwa BBC okwamaanyi buli kiseera kwekenneenyezebwa emikutu gy’amawulire n’ebyobufuzi mu Bungereza okulaba oba waliwo obubonero obulaga nti balina kyekubiira mu byobufuzi. Okulondebwa kwa [[Greg Dyke]] ku bwa Dayirekita omukulu kwayogerwako ensonda mu mawulire kubanga Dyke yali mmemba w’ekibiina kya Labour Party era nga yali mulwanirizi w’addembe ly’obuntu, nga kw’otadde n'okuba mukwano gwa [[Tony Blair]] . Eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu BBC, [[Nick Robinson (journalist)|Nick Robinson]], emyaka egiyise yali ssentebe w’ekibiina kya [[Young Conservatives (UK)|Young Conservatives]] era ekyavaamu, yasikiriza okunenya okutali kutongole okuva mu gavumenti eyasooka eya Labour, kyokka [[Andrew Marr]] eyamusooka yayolekagana n’okuwoza okufaananako okuva ku ddyo kubanga yali muwandiisi wa ''[[The Independent]]'', olupapula lw’amawulire olw’eddembe, nga tannalondebwa mu 2000. [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]], eyali Dayirekita omukulu owa BBC, yakkiriza nti ekibiina kino kyali kyekubira " okudda ku kkono" emabegako. Yagamba nti, "Mu BBC gye nneegattako emyaka 30 egiyise, waaliwo, mu bintu bingi ebigenda mu maaso, mu byobufuzi by'abantu ssekinnoomu, ebyali eby'olwatu, ku kwekubira okw'amaanyi eri kkono". <ref>{{Cite news |last=Yesawich |first=Avi |title=Report: BBC dir.-gen. admits previous organizational bias |url=https://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511111244/http://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |archive-date=11 May 2011 |access-date=22 September 2011 |work=The Jerusalem Post}}</ref> Awo n'agattako nti, "Ekibiina kyalwanira ddala mu kiseera ekyo n'obuteekubira. Kati mulembe gwa njawulo ddala. Waliwo obusosoze bw'ebika obutono ennyo obw'olwatu mu bannamawulire abato abakolera BBC." Oluvannyuma lw’akalulu [[Brexit|ka EU]] mu 2016, abamu ku baavumirira baagamba nti BBC yalina oludda ng’ewagira okuva mu mukago gwa EU. Okugeza mu 2018, BBC yafuna okwemulugunya okuva mu bantu abaatwala ensonga nti BBC teyakwata kimala ku kutambula okulwanyisa Brexit ate ng’ewa emikolo emitonotono egyategekebwa eyali omukulembeze wa UKIP Nigel Farage obudde bungi ku mpewo. <ref>{{Cite web |last=Galsworthy |first=Mike |title=What's actually going on with the BBC and Brexit bias? |url=https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032408/https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=politics.co.uk}}</ref> Ate okunoonyereza okwafulumizibwa YouGov kwalaga nti abantu 45% abaalonda okuva mu mukago gwa EU baalowooza nti BBC ‘ewakanya nnyo Brexit’ bw’ogeraageranya n’abalonzi 13% ab’ekika kye kimu abaalowooza nti BBC yali ewagira Brexit. <ref>{{Cite web |last=Smith |first=Matthew |title=Is BBC News pro-Brexit or anti-Brexit? |url=https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032405/https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=YouGov}}</ref> '''<big>E buyindi</big><big><br /></big>'''Mu 2008, [[BBC News|BBC Hindi]] yavumirira emikutu gy'amawulire egimu egy'Abayindi olw'okuyita abatujju abaakola [[2008 Mumbai attacks|obulumbaganyi bw'e Mumbai mu 2008]] nti "abakubi b'emmundu". <ref>[http://www.deccanherald.com/Content/Dec222008/editpage20081221108056.asp Mealy-mouthed BBC]{{dead link|date=May 2016|bot=medic}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The BBC cannot see the difference between a criminal and a terrorist |url=http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130908211553/http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |archive-date=8 September 2013 |access-date=5 July 2012 |website=[[Rediff.com]]}}</ref> Eky’okuddamu ku kino kyayongera okunenya okwasooka okuva mu bamu ku baawa endowooza zaabwe ku nsonga Abayindi nga bagamba nti BBC eyinza okuba n’okwekubira mu [[Indophobic]] . <ref>{{Cite web |date=2 March 2004 |title=BBC coverage biased, say British Hindus |url=http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110515113814/http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |archive-date=15 May 2011 |access-date=22 September 2011 |website=The Indian Express}}</ref> Mu Gwokusatu 2015, BBC yavumwa olw’ekiwandiiko kya BBC [[Storyville (TV series)|''Storyville'']] nga kibuuza omu ku baasobya ku bakazi mu Buyindi. Wadde nga kkooti enkulu ya Buyindi yakiwera, <ref>{{Cite news |last=Madison Park and Harmeet Shah Singh |date=4 March 2015 |title=Indian court bans controversial interview with convicted rapist |url=https://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150424230948/http://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |archive-date=24 April 2015 |access-date=9 May 2015 |publisher=CNN}}</ref> BBC ekyalaga ekiwandiiko kya " [[India's Daughter|Muwala wa Buyindi]] " ebweru wa Buyindi. '''Okubuuliriza kwa Hutton''' BBC News yali wakati mu butakkaanya mu byobufuzi oluvannyuma lw'[[okulumba Iraq mu 2003]]. Alipoota ssatu eza BBC News ( [[Andrew Gilligan]] ’s on ''Today'', Gavin Hewitt’s on ''The Ten O’Clock News'' n'endalaku ''Newsnight'' ) zaajuliza ensonda etaategeerekeka mannya eyagamba nti gavumenti ya Bungereza (naddala ofiisi ya Ssaabaminisita) yayooyoota Dossier y'Ogwomwenda n’okusaakiriza ekya Iraq okuba n'e [[by'okulwanyisa binnamuzisa]]. Gavumenti yavumirira amawulire gano era n’elumiriza ekitongole kino okukola amawulire obubi. Mu wiiki ezaddirira ekitongole kino kyayimirira ku alipoota eno, ne kigamba nti kyalina ensonda eyeesigika. Oluvannyuma lw’okuteeberezebwa okw’amaanyi mu mawulire, [[David Kelly (weapons expert)|David Kelly]] yaweebwayo mu mawulire ng’ensibuko y’emboozi ya Gilligan eya nga 9 Ogwomusanvu 2003. Kelly yasangibwa ng’afudde, nga yeetuze, mu nnimiro okumpi n’amaka ge ku makya nga 18 Ogwomusanvu. Okunoonyereza okwakulemberwa [[Brian Hutton, Baron Hutton|Lord Hutton]] kwalangirirwa gavumenti ya Bungereza enkeera okunoonyereza ku mbeera eyaviirako Kelly okufa, ne bamaliriza nti "Dr. Kelly yetta bwessi." <ref>{{Cite web |last=Vikram Dodd |date=16 July 2013 |title=Dr David Kelly: 10 years on, death of scientist remains unresolved for some |url=https://www.theguardian.com/politics/2013/jul/16/david-kelly-death-10-years-on |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170324180323/https://www.theguardian.com/politics/2013/jul/16/david-kelly-death-10-years-on |archive-date=24 March 2017 |access-date=24 March 2017}}</ref> <references /> rwcg1y52bkn5c81ei29eq2waib01p0e 65573 65572 2026-07-30T11:53:04Z NKINZIK MARIE 7432 Added new paragraph 65573 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref> Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo. BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref> '''<big>Emyaka egyasooka</big>''' Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref> '''Emyaka gya 1950''' Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref> Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref> Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref> Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> '''Emyaka gya 1960''' Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref> Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> ''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref>  nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981). Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] . Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref>  okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono. Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka. Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref> Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref> '''Emyaka gya 1970''' Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>  eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950. [[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972. Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi. Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980  era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''. Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref> Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu. Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega. '''Emyaka gya 1980''' Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref> ''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza. Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref> Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> ''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" /> Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987. Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6&nbsp;March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref> Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> '''Emyaka gya 1990''' Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999. Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref> Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales. '''Emyaka gya 2000''' Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008. Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24. BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref> Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.'' Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News. BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref> Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref> Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref> Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa. Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde. Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref> 2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref> Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009. '''Emyaka gya 2010''' Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref> Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref> Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] . BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref> Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref> '''Emyaka gya 2020''' '''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref> <ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref> [[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi. <ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref> Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1] Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza. <ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref> '''Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota<br />''' Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|​]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|​]][[Vladimir Putin|​]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref> '''<br />Ttivvi yaabwe''' BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]] . <ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] . <ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' . <ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013. <ref name=":1" /> Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008, <ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009, <ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ). <ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref> Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025. <ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref> '''Leediyo''' '''yaayo''' BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya amawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna. <ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]] . <ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref> '''Ku mukutu emigatta bantu''' BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997, <ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa, <ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021, <ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire. <ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> [[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010. <ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti. <ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa. '''<big>Okukomelerwa Abantu</big>''' '''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi''' BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira <ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu". <ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref> BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza". <ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref> Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation". <ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye. <ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref> Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref> Okulondebwa kwa BBC okwamaanyi buli kiseera kwekenneenyezebwa emikutu gy’amawulire n’ebyobufuzi mu Bungereza okulaba oba waliwo obubonero obulaga nti balina kyekubiira mu byobufuzi. Okulondebwa kwa [[Greg Dyke]] ku bwa Dayirekita omukulu kwayogerwako ensonda mu mawulire kubanga Dyke yali mmemba w’ekibiina kya Labour Party era nga yali mulwanirizi w’addembe ly’obuntu, nga kw’otadde n'okuba mukwano gwa [[Tony Blair]] . Eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu BBC, [[Nick Robinson (journalist)|Nick Robinson]], emyaka egiyise yali ssentebe w’ekibiina kya [[Young Conservatives (UK)|Young Conservatives]] era ekyavaamu, yasikiriza okunenya okutali kutongole okuva mu gavumenti eyasooka eya Labour, kyokka [[Andrew Marr]] eyamusooka yayolekagana n’okuwoza okufaananako okuva ku ddyo kubanga yali muwandiisi wa ''[[The Independent]]'', olupapula lw’amawulire olw’eddembe, nga tannalondebwa mu 2000. [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]], eyali Dayirekita omukulu owa BBC, yakkiriza nti ekibiina kino kyali kyekubira " okudda ku kkono" emabegako. Yagamba nti, "Mu BBC gye nneegattako emyaka 30 egiyise, waaliwo, mu bintu bingi ebigenda mu maaso, mu byobufuzi by'abantu ssekinnoomu, ebyali eby'olwatu, ku kwekubira okw'amaanyi eri kkono". <ref>{{Cite news |last=Yesawich |first=Avi |title=Report: BBC dir.-gen. admits previous organizational bias |url=https://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511111244/http://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |archive-date=11 May 2011 |access-date=22 September 2011 |work=The Jerusalem Post}}</ref> Awo n'agattako nti, "Ekibiina kyalwanira ddala mu kiseera ekyo n'obuteekubira. Kati mulembe gwa njawulo ddala. Waliwo obusosoze bw'ebika obutono ennyo obw'olwatu mu bannamawulire abato abakolera BBC." Oluvannyuma lw’akalulu [[Brexit|ka EU]] mu 2016, abamu ku baavumirira baagamba nti BBC yalina oludda ng’ewagira okuva mu mukago gwa EU. Okugeza mu 2018, BBC yafuna okwemulugunya okuva mu bantu abaatwala ensonga nti BBC teyakwata kimala ku kutambula okulwanyisa Brexit ate ng’ewa emikolo emitonotono egyategekebwa eyali omukulembeze wa UKIP Nigel Farage obudde bungi ku mpewo. <ref>{{Cite web |last=Galsworthy |first=Mike |title=What's actually going on with the BBC and Brexit bias? |url=https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032408/https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=politics.co.uk}}</ref> Ate okunoonyereza okwafulumizibwa YouGov kwalaga nti abantu 45% abaalonda okuva mu mukago gwa EU baalowooza nti BBC ‘ewakanya nnyo Brexit’ bw’ogeraageranya n’abalonzi 13% ab’ekika kye kimu abaalowooza nti BBC yali ewagira Brexit. <ref>{{Cite web |last=Smith |first=Matthew |title=Is BBC News pro-Brexit or anti-Brexit? |url=https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032405/https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=YouGov}}</ref> '''<big>E buyindi</big><big><br /></big>'''Mu 2008, [[BBC News|BBC Hindi]] yavumirira emikutu gy'amawulire egimu egy'Abayindi olw'okuyita abatujju abaakola [[2008 Mumbai attacks|obulumbaganyi bw'e Mumbai mu 2008]] nti "abakubi b'emmundu". <ref>[http://www.deccanherald.com/Content/Dec222008/editpage20081221108056.asp Mealy-mouthed BBC]{{dead link|date=May 2016|bot=medic}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The BBC cannot see the difference between a criminal and a terrorist |url=http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130908211553/http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |archive-date=8 September 2013 |access-date=5 July 2012 |website=[[Rediff.com]]}}</ref> Eky’okuddamu ku kino kyayongera okunenya okwasooka okuva mu bamu ku baawa endowooza zaabwe ku nsonga Abayindi nga bagamba nti BBC eyinza okuba n’okwekubira mu [[Indophobic]] . <ref>{{Cite web |date=2 March 2004 |title=BBC coverage biased, say British Hindus |url=http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110515113814/http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |archive-date=15 May 2011 |access-date=22 September 2011 |website=The Indian Express}}</ref> Mu Gwokusatu 2015, BBC yavumwa olw’ekiwandiiko kya BBC [[Storyville (TV series)|''Storyville'']] nga kibuuza omu ku baasobya ku bakazi mu Buyindi. Wadde nga kkooti enkulu ya Buyindi yakiwera, <ref>{{Cite news |last=Madison Park and Harmeet Shah Singh |date=4 March 2015 |title=Indian court bans controversial interview with convicted rapist |url=https://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150424230948/http://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |archive-date=24 April 2015 |access-date=9 May 2015 |publisher=CNN}}</ref> BBC ekyalaga ekiwandiiko kya " [[India's Daughter|Muwala wa Buyindi]] " ebweru wa Buyindi. '''Okubuuliriza kwa Hutton''' BBC News yali wakati mu butakkaanya mu byobufuzi oluvannyuma lw'[[okulumba Iraq mu 2003]]. Alipoota ssatu eza BBC News ( [[Andrew Gilligan]] ’s on ''Today'', Gavin Hewitt’s on ''The Ten O’Clock News'' n'endalaku ''Newsnight'' ) zaajuliza ensonda etaategeerekeka mannya eyagamba nti gavumenti ya Bungereza (naddala ofiisi ya Ssaabaminisita) yayooyoota Dossier y'Ogwomwenda n’okusaakiriza ekya Iraq okuba n'e [[by'okulwanyisa binnamuzisa]]. Gavumenti yavumirira amawulire gano era n’elumiriza ekitongole kino okukola amawulire obubi. Mu wiiki ezaddirira ekitongole kino kyayimirira ku alipoota eno, ne kigamba nti kyalina ensonda eyeesigika. Oluvannyuma lw’okuteeberezebwa okw’amaanyi mu mawulire, [[David Kelly (weapons expert)|David Kelly]] yaweebwayo mu mawulire ng’ensibuko y’emboozi ya Gilligan eya nga 9 Ogwomusanvu 2003. Kelly yasangibwa ng’afudde, nga yeetuze, mu nnimiro okumpi n’amaka ge ku makya nga 18 Ogwomusanvu. Okunoonyereza okwakulemberwa [[Brian Hutton, Baron Hutton|Lord Hutton]] kwalangirirwa gavumenti ya Bungereza enkeera okunoonyereza ku mbeera eyaviirako Kelly okufa, ne bamaliriza nti "Dr. Kelly yetta bwessi." <ref>{{Cite web |last=Vikram Dodd |date=16 July 2013 |title=Dr David Kelly: 10 years on, death of scientist remains unresolved for some |url=https://www.theguardian.com/politics/2013/jul/16/david-kelly-death-10-years-on |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170324180323/https://www.theguardian.com/politics/2013/jul/16/david-kelly-death-10-years-on |archive-date=24 March 2017 |access-date=24 March 2017}}</ref> Mu lipoota ye nga 28 Ogwolubereberye 2004, Lord Hutton yamaliriza agamba nti Gilligan bye yasooka okulumirizibwa tebyalina musingi era enkola ya BBC ey'okuwandiika n'okuddukanya emirimu gyayo yali "erimu obuzibu". Okusingira ddala, yavumirira nnyo olujegere lw’abaddukanya emirimu olwaleetera BBC okulwanirira emboozi yaayo. Dayirekita wa BBC, [[Richard Sambrook]], alipoota egamba nti yali akkirizza ekigambo kya Gilligan nti emboozi ye ntuufu wadde ng’ebiwandiiko bye tebyatuukirira. Olwo Davies yali ategeezezza olukiiko lwa BBC Olw'okuntikko oba Board of Governors nti musanyufu n’emboozi eno era n’ategeeza Ssaabaminisita nti okunoonyereza okw’omunda okumatiza kwaliwo. Olukiiko olufuzi, wansi w’okulungamizibwa ssentebe, [[Gavyn Davies]], lwakkirizza nti okwongera okunoonyereza ku kwemulugunya kwa Gavumenti kwali tekwetaagisa. <references /> 2lkot3ejvwl4tjqqjmz0pxh16wm3ba0 Giuseppe Filippi 0 11046 65498 56611 2026-07-29T17:13:07Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65498 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Giuseppe Filippi''' (yazaalibwa 17 Ogwokussatu 1945) ye musaserodooti w'Abakatuliki Omuyitale eyaweereza ng'Omusumba w'essaza ly'e Kotido, okuva nga 17 Ogwomunana 2009 okutuuka nga 25 Ogwekkumi 2022. <ref name="1R">http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bfilippig.html</ref> Yalondebwa okuba Apostolic Administrator w'essaza ly'e Kotido nga 25 Ogwekkumi 2022. <ref>{{Cite web |url=https://www.uecon.org/component/k2/item/153-announcement-of-the-new-bishop-of-kotid |title=Archive copy |access-date=2024-09-27 |archive-date=2025-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250520165738/https://www.uecon.org/component/k2/item/153-announcement-of-the-new-bishop-of-kotid |url-status=dead }}</ref> == Ensibuko n’obusaserdooti == Filippi yazaalibwa nga 17 Ogwokusssatu 1945 mu Baselga del Bondone, mu munisipaali ya Trento, [[Yitale|Italy]], mu kiseera ky'obufuzi bwa Italian Social Republic . Nga 28 Ogwokkuna 1977, yakola ebirayiro nga mmemba w’ekibiina kya Comboni Missionaries of the Heart of Jesus (MCCI). Nga 26 January 1978, yatuuzibwa okuba omusaserodooti mu Lutikko ya San Vigilio, mu Ssaza ly’e Trento, nga yatuuzibwa Ssaabasumba [[Alessandro Maria Gottardi|Alessandro Maria Gottardi,]] Ssaabasumba wa Trento. <ref name="1R" /> == Nga omusumba == Filippi yalondebwa okuba Omulasumba w’e Kotido nga 17 Ogwomunana 2009 era n’atukuzibwa ng’omusumbai nga 19 Ogwekkuminebiri eyaddako, yatukuzibwa Ssaabasumba [[Cyprian Kizito Lwanga]], Ssaabasumba wa [[Essaza Ekkulu erya Kampala (Eklezia Katolika)|Kampala]], ng’ayambibwako Ssaabasumba Denis Kiwanuka Lote, Ssaabasumba w’e Tororo n'omusumba Giuseppe Franzelli, MCCI, Omusumba w’e Lira . <ref name="1R" /> Omusumba Filippi yasikiddwa Omusumba Dominic Eibu, M.C.C.J. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kalisho.info/kotido-diocese-receives-new-bishop/ |access-date=2024-09-27 |archive-date=2022-10-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221025132148/https://kalisho.info/kotido-diocese-receives-new-bishop/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://press.vatican.va/content/salastampa/en/bollettino/pubblico/2022/10/25/221025b.html</ref>{{s-start}} {{succession box|before=[[Denis Kiwanuka Lote]] {{nobold|(1991–2007)}}|title=Bishop of [[Roman Catholic Diocese of Kotido|Kotido]]|years=2009–2022|after=[[Dominic Eibu]]}} {{s-end}} == Ebijuliziddwa == 5livenncosm1narr8shaa83xm5m3ahr Grace Mary Mugasa 0 11777 65499 61678 2026-07-29T17:33:36Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65499 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Grace Mary Mugasa''' era amanyikiddwa nga '''Mugisa'''; yazaalibwa 28 Ogwekkuminebiri 1968. Munnayuganda, munnabyabufuzi era mu kiseera kino akola nga Minisita omubeezi ow<nowiki>''</nowiki>abakozi ba gavumenti. <ref name=":0">{{Cite web |last=Muhamadi |first=Byemboijana |date=March 4, 2022 |title=MPs Want Redundant Science Ministry Staff Incorporated Into Other Ministries |url=https://softpower.ug/mps-want-redundant-science-ministry-staff-incorporated-into-other-ministries/ |website=SoftPower News}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], nga 8 Ogwomukaaga 2021 era nga yatuula mu ofiisi nga 21 Ogwomukaaga 2021. <ref>{{Cite web |date= |title=President Museveni names new cabinet |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 |access-date=2021-09-29 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Parliament of the Republic of Uganda |date=2018-02-27 |title=Cabinet Members and Ministers of State as at 03 August 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-03-august-2021 |access-date=2021-09-30 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Grace Mary ofiisi yagigya ku [[:en:David_Karubanga|David Karubanga]] eyali Minisita omubeezi era omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kigorobya|Kigorobya]] . <ref>{{Cite web |last=Patrick |first=Mundua |date=2021-06-23 |title=The New Minister of State for Public Service takes office |url=https://publicservice.go.ug/the-new-minister-of-state-for-public-service-takes-office/ |access-date=2022-03-24 |website=Ministry of Public Service |language=en-US}}</ref> Nga tannalondebwa, ye yali Meeya omukyala eyasooka owa Munisipaale y'e [[Hoima]]. <ref>{{Cite web |title=Hoima mayor to priotise roads, water |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1010926 |access-date=2021-09-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssekika |first=Edward |title=Kadaga appeals to investors to invest in education |url=https://observer.ug/component/content/article?id=35092:-kadaga-appeals-to-investors-to-invest-in-education |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325114231/https://observer.ug/component/content/article?id=35092:-kadaga-appeals-to-investors-to-invest-in-education |archive-date=25 March 2022 |access-date=2022-03-24 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Oil drawing criminals - Hoima mayor {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/oil-drawing-criminals-hoima-mayor-1541852?view=htmlamp |access-date=2022-03-24 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Official Website |first=www.gracemarymugasa.com |title=Biography {{!}} Grace Mary Mugasa |url=https://www.gracemarymugasa.com/bio |access-date=2022-03-27 |website=GMM |language=en-US |archive-date=2022-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220310145856/https://www.gracemarymugasa.com/bio |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Conversation with Ms. Grace Mary Mugasa, Mayor of Hoima, Uganda |url=https://www.citiesalliance.org/resources/multimedia/videos/conversation-ms-grace-mary-mugasa-mayor-hoima-uganda |access-date=2022-03-24 |website=Cities Alliance |language=en}}</ref> <ref name=":5">https://www.asugsvsummit.com/speakers/mugasagracemary</ref> era yakola nnyo okulaba nga efuuka ekibuga mu Gwomusanvu 2020. <ref>{{Cite web |title=Hoima city unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/news/1524642/hoima-city-unveiled |access-date=2021-10-02 |website=New Vision |language=en}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Grace Mary Mugasa yazaalibwa ku kyalo Munteme, mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y’e Hoima]], mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Ogwekumminebiri, 1968 eri bazadde ba Pascal ne Regina Rukanyanga. <ref name=":2"/> Alina Dipulooma bbiri mu misingi gy'okuddukanya emirimu egy'omulembe, n'obwa kitunzi okuva mu College of Professional Management, [[Great Britain|United Kingdom]] . <ref name=":3">{{Cite web |last=Official Website |first=www.gracemarymugasa.com |title=Experience {{!}} Grace Mary Mugasa |url=https://www.gracemarymugasa.com/experience |access-date=2022-03-27 |website=GMM |language=en-US |archive-date=2022-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220310145855/https://www.gracemarymugasa.com/experience |url-status=dead }}</ref> <ref name=":2" /> wamu ne Diguli ey'okubiri eza Bachelors of Arts Degree in Democracy and Development Studies ne Master of Arts in Development Studies okuva ku [[Uganda Martyrs University]], Nkozi. <ref>{{Cite web |last=Daily Monitor |date=2011-03-09 |title=Hoima's Mugasa makes her mark |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/hoima-s-mugasa-makes-her-mark-1487924 |access-date=2021-09-29 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2" /> <ref name=":5" /> Mukyala Mugasa era alina satifikeeti ya Certificate in Capacity Building for Local Political Leaders okuva mu ICLD, ekitongole kya Sweden ekikola ku nkulaakulana y'ensi yonna ne satifikeeti y'okussa ekitiibwa mu kikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu okuva mu Yisirayiri - MASHAV Golda Meir Center Mt Carmel. == Emirimu gye == Mugasa emirimu yagitandika ng’omusomesa mu Ggombolola ye Kizirafumbi oluvannyuma lw’okumala siniya eyokuna mu 1986. Bwe yamaliriza dipulooma ze ebbiri mu misingi gy'okuddukanya emirimu egy'omulembe, n'obwa kitunzi, yatandika okutendeka abantu okutandikawo bizinensi entonotonofuuka era naye kennyini yalina bizinensi entonotono. Mu 2001, yeegatta ku [[:en:Politics|by'obufuzi]] bwe yavuganya era n’alondebwa ku kifo kya kansala omukyala akiikirira waadi ya Hoima ey'Obikiikakkono mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]]. Ekifo kino yakibeeramu okumala emyaka 10 oluvannyuma lw’okuddamu okulondebwa mu 2006. Mu Gw'omusanvu 2010, Hoima Town Council yakyusibwa n’efuulibwa munisipaali, era n’alondebwa ku bwa meeya eyasooka owa munisipaali ye Hoima mu Gwokusatu 2011 n’oluvannyuma n’addamu okulondebwa mu 2016. <ref name=":1"/> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Meeya eyali mu ntebe mu kiseera ekyo, Grace Mary yavuganya nga talina kibiina oluvannyuma lw’okulonda okwalimu okusika omuguwa n’effujjo ery'akolebwa ku bawagizi be okuva mu nkambi y'omu kw'abo bwe baali bavuganya. <ref>{{Cite web |title=Grace Mary Mugasa Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/grace-mary-mugasa/ |access-date=2022-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":4" /><ref name=":4">{{Cite web |last=The Independent |date=2020-09-04 |title=Security beefed up in Kasese, Hoima, Mukono as NRM conducts primaries |url=https://www.independent.co.ug/security-beefed-up-in-kasese-hoima-mukono-as-nrm-conducts-primaries/ |access-date=2022-03-27 |website=The Independent |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Hoima city mayoral elections: Police arrest 10 suspects |url=https://www.independent.co.ug/hoima-city-mayoral-elections-police-arrest-10-suspects/ |access-date=2022-10-10 |website=The Independent Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Uganda Radionetwork |date=2021-08-25 |title=Minister Mugasa Withdraws Election Petition filed Against Hoima City Mayor |url=https://ugandaradionetwork.net/story/minister-mugasa-withdraws-election-petition-filed-against-hoima-city-mayor |access-date=2022-03-27 |website=Uganda Radio Network |language=en-US}}</ref>[[National Resistance Movement|​]] <ref>{{Cite web |title=NRM's Brian Kaboyo Wins Hoima City Mayoral Race – Spice Fm Hoima |url=https://www.spicefmhoima.com/2021/01/21/nrms-brian-kaboyo-wins-hoima-city-mayoral-race/ |access-date=2022-03-24 |language=en-US |archive-date=2023-01-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230129153609/https://www.spicefmhoima.com/2021/01/21/nrms-brian-kaboyo-wins-hoima-city-mayoral-race/ |url-status=dead }}</ref> Yesimbawo n'abalala basatu nga Kaboyo, eyali yesimbyewo ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ye yawangula ekifo kino n'obululu 12,451 nga yaddirirwa Mugasa n'obululu 12,298.<ref>{{Cite web |title=NRM's Brian Kaboyo Wins Hoima City Mayoral Race – Spice Fm Hoima |url=https://www.spicefmhoima.com/2021/01/21/nrms-brian-kaboyo-wins-hoima-city-mayoral-race/ |access-date=2022-03-24 |language=en-US |archive-date=2023-01-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230129153609/https://www.spicefmhoima.com/2021/01/21/nrms-brian-kaboyo-wins-hoima-city-mayoral-race/ |url-status=dead }}</ref> Abalala ab'esimbawo mwalimu Dan Kaija owa [[Uganda People's Congress]] (UPC) nga yafuna obululu 315, Rashid Tumusiime owa [[National Unity Platform]] n'obululu 303 ne Wyclif Tumusiime, [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) n'obululu 215. Grace era y’omu ku baatandikawo ekibiina kya Global Parliament of Mayors (GPM) <ref>{{Cite web |last=GPM |date=2021-10-22 |title=Grace Mary Mugasa, newest Honorary Member of the GPM |url=https://globalparliamentofmayors.org/grace-mary-mugasa-newest-honorary-member-of-the-gpm/ |access-date=2022-03-26 |website=Global Parliament of Mayors |language=en-US}}</ref> mu 2016 era ye yali omumyuka wa ssentebe owookubiri ow’akakiiko akafuzi aka GPM okutuusa lwe yalondebwa nga Minisita mu Gwomukaaka, 2021. <ref>{{Cite web |last=GPM |date=2021-06-22 |title=GPM Mayor Mugasa appointed Minister of State Public Service in Uganda |url=https://globalparliamentofmayors.org/gpm-mayor-mugasa-appointed-minister-of-state-public-service-in-uganda/ |access-date=2022-03-24 |website=Global Parliament of Mayors |language=en-US}}</ref> Era abaddeko nga mmemba w’olukiiko olufuzi ku nkiiko ez’enjawulo: HOFOKAM Ltd (Ekitongole ekiwola sente); Olukiiko lw’ebyempuliziganya mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Hoima; Essomero ly’ebyobusuubuzi erya Millennium; Ettendekero lya St. Andrea Kaahwa; Essomero lya Kitara Secondary School. == Ebimukwatako eby'omunda == Grace Mary mufumbo eri Aloysius Mugasa Adyeeri, omukugu mu by’okuddukanya emirimu era omuwandiisi, <ref>{{Cite web |date=2018-07-20 |title=Mugasa Adyeri Aloysius books and biography - Waterstones |url=https://www.waterstones.com/author/mugasa-adyeri-aloysius/2590826 |access-date=2022-03-27 |website=Waterstones |publisher=Waterstones Booksellers Limited}}</ref> mu kiseera kino Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Uganda National Lotteries and Gaming Board <ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2019-07-20 |title=Board Of Directors |url=https://lgrb.go.ug/board-directors |access-date=2022-03-27 |website=Lotteries and Gaming Regulatory Board Uganda |archive-date=2022-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220610045645/https://lgrb.go.ug/board-directors |url-status=dead }}</ref> - ekifo kye yalina ng’awummudde nga maneja omukulu owa Uganda Kolping Society. <ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2020-07-20 |title=50 years – 50 voices on the Kolping anniversary |url=https://www.kolping.net/en/news/50-years-50-voices-34/ |access-date=2022-03-27 |website=Kolping International}}</ref> Maama era alina abaana abakulu n’abazzukulu saako okulabilira abaana abataliiko mwasirizi abawerako. Grace byasinga okwagala mulimu omwenkanonkano mu kikula n’obutonde obuyonjo. <ref name=":2"/> == Ekitiibwa == Mu bisanja bye ebibiri nga meeya, Mary Grace Mugasa yafuna okusiimibwa olw'enkola ye eya "no-nonsense" eri okuzimba ebibuga ebitegekeddwa. Yafuna erinnya ly'ekika kya Hoima "Iron Lady" mu batuuze b'ekibuga era amanyiddwa olw'obutagumiikiriza kavuyo ne kasasiro okwetoloola ekibuga ate ng'awagira enkola entuufu ey'okuzimba etegekeddwa obulungi. <ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2011-03-09 |title=Hoima's Mugasa makes her mark |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/hoima-s-mugasa-makes-her-mark-1487924 |access-date=2022-03-27 |website=Monitor |publisher=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2020-04-20 |title=Hoima,Oil city Uganda During Covid-19 Lock down Preview |url=https://www.youtube.com/watch?v=p4VnTsxTdEE |access-date=2022-03-27 |website=YouTube |publisher=Kabalega TV}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2017-03-13 |title=Hoima gets Extra Shs7b for development |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/hoima-gets-shs7b-for-development-1691974 |access-date=2022-03-27 |website=Monitor |publisher=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2013-12-01 |title=USMID Program |url=https://mlhud.go.ug/projects/usmid-program/ |access-date=2022-03-26 |website=Ministry of Lands, Housing & Urban Development |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308091141/https://mlhud.go.ug/projects/usmid-program/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.kampalapost.com/index.php/news/museveni-commission-multi-billion-hoima-municipality-road-project |title=Archive copy |access-date=2025-09-04 |archive-date=2019-08-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190819152546/http://kampalapost.com/index.php/news/museveni-commission-multi-billion-hoima-municipality-road-project |url-status=dead }}</ref> <ref>https://realmuloodi.co.ug/usmid-projects-advancing-western-region-increasing-property-values/</ref> Mu Gwokusatu 2022, kumpi omwaka mulamba ng'ali mu ntebe, enguudo ezaali zivunaanyizibwa ku Grace Mary ng'ayita mu kusaba eri pulezidenti zaali zikolebwa mu kibuga Hoima. <ref name=":11">https://www.newvision.co.ug/articledetails/97555</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180306090232/http://eizooba.co.ug/roads-in-hoima-town-to-be-tarmacked/</ref> Mu bino mwalimu enguudo ezigenda n’okwetooloola ebifo ebikulu eby’okusinzizaamu - [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Hoima|Lutikko ya Our Lady of Lourdes]], Bujumbura, [[:en:Anglican_dioceses_of_Rwenzori#Diocese_of_Bunyoro-Kitara|Lutikko ya St. Peter’s]], Duhaga n’omuzikiti gwa Bwikya, Kinubi. == Laba ne bino == * [[:en:List_of_government_ministries_of_Uganda|Olukalala lwa Minisitule za Gavumenti ya Uganda]] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] r6fkf4fv1aq55emhpgcmhchpi6ij42c Lanyero Sarah Ochieng 0 11894 65521 61176 2026-07-29T21:37:58Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65521 wikitext text/x-wiki   '''Lanyero Sarah Ochieng''' era amanyiddwa nga ''Sarah Ochieng Lanyero'' yazaalibwa nga 14 Ogwomusanvu 1967 Munnayuganda era munnabyabufuzi. Yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’omwenda ng’akiikirira [[:en:Lamwo_District|Disitulikiti y’e Lamwo]] wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://ugandaradionetwork.com/a/archive.php?iStatus=4&iKeyword=79030</ref> <ref name="newvision">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331928</ref> == Eby'obufuzi == Yaweerezaako ng'omubaka mu Paalamenti ey’omwenda owa Disitulikiti y’e Lamwo. <ref name="newvision"/> <ref>{{Cite web |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=28993:speaker-otto-row-deepens |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220327030413/https://www.observer.ug/component/content/article?id=28993:speaker-otto-row-deepens |url-status=dead }}</ref>​[[National Resistance Movement|​]] Yali omu ku bammemba abalondebwa mu kalulu ka 2020 ak'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) okusinziira ku lukalala olw'afulumizibwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu NRM. <ref>{{Cite web |url=https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2025-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250324044933/https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia == * {{Cite web |title=Lanyero Sarah Ochieng and Electoral Commission vs. Lanyero Molly Reference No. 225 of 2013 arisisng out of Electoral Appeal No. 32 of 2011 - Reference No. 225 of 2013 arisisng out of Electora - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/AVmn9fDXM1mVe3inRK6/lanyero-sarah-ochieng-and-electoral-commission-vs-lanyero-molly-reference-no-225-of-2013-arisisng-out-of-electoral-appeal-no-32-of-2011 |access-date=2022-03-29 |website=ugandalawlibrary.net}}  {{DEFAULTSORT:Ochieng, Lanyero Sarah}} [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] bg3w270o5lhwyg75i7g3wd3ph85iwtg International Hospital Kampala 0 11947 65501 42392 2026-07-29T18:26:41Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65501 wikitext text/x-wiki '''International Hospital Kampala''' ( '''IHK''' ) ddwaliro lya bwannannyini mu Kampala [[Yuganda|mu Uganda]] era nga liri mu kibiina kya [[:en:International_Medical_Group|International Medical Group]], ekibiina ky’obwannannyini ekisinga obunene mu by’obulamu mu Uganda. <ref name="One">{{Cite web |last=Staff Writer |date=24 June 2015 |title=Ian Clarke Sells Off IHK |url=https://www.redpepper.co.ug/ian-clarke-sells-off-ihk/ |access-date=27 April 2018}}</ref> == Werisinganibwa == Eddwaliro lino lisangibwa [[:en:Namuwongo|Namuwongo]] mu [[:en:Makindye_Division|Divizoni y'eMakindye,]] mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba [[Kampala|bwa Kampala]] mu kiromita nga 6.5, nga ze mayiro 4 ng'okozeseza luguudo, mu bukiikaddyo bw’obuvanjuba bw’eddwaliro lya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]]. <ref name="Two">{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/International+Hospital+Kampala,+Plot+4686+Barnabas+Rd,+Kampala/Mulago+Hospital,+Kampala/@0.3216073,32.5766904,14z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc13d8dfbc29:0x22822ee37951b2a4!2m2!1d32.6112222!2d0.3047931!1m5!1m1!1s0x177dbb0f51509de1:0xea12334542674d8c!2m2!1d32.5761312!2d0.3380637!3e0|title=Road Distance Between International Hospital Kampala And Mulago National Referral Hospital|access-date=16 November 2020}}</ref> Kino kiri nga ku kiromita 3.5, nga ze mayiro 2, ng'oli ku luguudo, mu buvanjuba bw’eddwaliro [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|lya St. Francis Hospital Nsambya]]. <ref name="3R">{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/International+Hospital+Kampala,+Plot+4686+Barnabas+Rd,+Kampala/St.+Francis+Hospital+-+Nsambya,+Nsambya+Road+Nsambya+Hill%2F+Box+7146+Nsambya+Rd,+Kampala/@0.3027416,32.5965229,14z/data=!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc13d8dfbc29:0x22822ee37951b2a4!2m2!1d32.6112222!2d0.3047931!1m5!1m1!1s0x177dbc60e36f8dbb:0x6a7282c2e45d68e9!2m2!1d32.586963!2d0.3009029!3e0|title=Road Distance Between International Hospital Kampala And St. Francis Hospital Nsambya|access-date=16 November 2020}}</ref> Ensengeka z'eddwaliro lya International Hospital mu Kampala ze zino:0°18'19.0"N, 32°36'40.0"E (Latitude:0.305289; Longitude:32.611112). <ref>{{google maps|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B018'19.0%22N+32%C2%B036'40.0%22E/@0.3050892,32.6114819,139m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.3052778!4d32.6111111|title=Location of International Hospital Kampala|access-date=16 November 2020}}</ref> == Ebikikwatako == IHK yatandika okukola mu 2000, era yatandikibwawo [[:en:Ian_Clarke_(physician)|Dr. Ian Clarke]], omusawo ow’enjawulo era omukugu mu by’obujjanjabi obw’omu bitundu eby’obutiti, eyazaalibwa mu [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland.]] Eddwaaliro lino lyasooka kugulwawo mu kifo ekitono mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]], nga terinasenguka mu 2004, kugenda mu maka gebali kati. Okuva lwe lyagulwaawo mu 2000, IHK y'esoose okuteeka munkola ebintu eby'enjawulo mu bintu ebiwerako. Okulongoosa omutima oguggule okwasooka kwakolebwa mu ddwaaliro lino. Era kye kimu ku bifo ebyasooka mu Uganda okulongoosebwa nga bakozesa olupiita te tooci okulaba omubiri gw'omuntu munda oba ky'oyinza okuyita laparoscopic (keyhole). <ref name="Four">{{Cite web |last=Bamulanzeki |first=Nicholas |date=22 March 2018 |title=IHK gets regional nod for quality medicare services |url=http://observer.ug/business/57291-ihk-gets-regional-nod-for-quality-medicare-services.html |access-date=27 April 2018 |archive-date=28 April 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180428093611/http://observer.ug/business/57291-ihk-gets-regional-nod-for-quality-medicare-services.html |url-status=dead }}</ref> Mu 2012, IHK yakola endagaano y’okuddukanya eddwaaliro ne [[:en:Fortis_Healthcare|Fortis Hospital Group]] (FHG), esangibwa mu [[:en:Delhi,_India|kibuga Delhi ekya Buyindi]] . Enkolagana eno yaleeta emigaso mingi mu IHK omuli okugabana obukugu n’okutendeka. Mu 2015, emigabo egisinga obungi mu International Medical Group lyaguzibwa CIEL Limited, kampuni esinga okusiga ensiimbi ng'esinziira mu Mauritius, ng’eyita mu kampuni yaayo yonna eya CIEL Healthcare Limited (CHL). <ref name="One"/> Mu 2020, IHK yakyusa obwannannyini n’ekyusa erinnya n’efuuka CCARE IHK. Empeereza eziweebwa ku IHK mulimu zino wammanga:   == Enzirukanya y'eby’emirimu == Webwatuukira Ogwokuna mu 2018, obuweereza obw'ekikugu bwebwaali ku IHK. Olukalala terwagwaayo.<ref name="Six">{{Cite web |last=International Hospital Kampala |date=27 April 2018 |title=International Hospital Kampala: Our Services |url=http://ihk.img.co.ug/ |access-date=27 April 2018 |publisher=International Hospital Kampala |archive-date=2 May 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180502235734/http://ihk.img.co.ug/ |url-status=dead }}</ref>   Empeereza y’okutaasa abantu ekolebwa munda mu Uganda nga bayita ku nguudo okutuuka mu ddwaaliro ly’eby'obulamu wekiba kisoboka. Ambyulensi za IHK zirina ebikozesebwa byonna era nga zirimu abasawo abalina obumanyirivu abasobola okukola ku mbeera ez’amangu entonotono n’ennene. == Obuvunaanyizibwa bw’ebitongole n’embeera z’abantu == Kaweefube wa Hope Ward eyatandikibwaawo mu 2006, egenderera okuwa abantu abali mu bwetaavu nga tebasobola kwerabirira, obujjanjabi nga bw’amaanyi. Mu kusooka lwali lutalo lwa bujjanjabi n’okulongoosa olwetongodde, era okukakana nga lufuuliddwa waadi y’abaana kuba kino kyali kyetaagibwa nnyo okusinga. Kati abalwadde bajjanjabirwa ku waadi ezeekuusa ku bitereddwaako esira. Mu balwadde mubaddemu bano wammanga; <ref name="Five">{{Cite web |last=Health Market Innovations Organisation |date=27 April 2018 |title=Hope Ward at International Hospital Kampala |url=https://healthmarketinnovations.org/program/hope-ward-international-hospital-kampala |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180428011907/https://healthmarketinnovations.org/program/hope-ward-international-hospital-kampala |archive-date=28 April 2018 |access-date=27 April 2018 |publisher=Healthmarketinnovations.org}}</ref> * Abalina ovuvune ku bwongo nga buva ku lutalo Lw'omubukiikakkono gwa Uganda abeetaaga okulongoosebwa nebakyusibwa emibiri <ref name="Five"/> * Abantu abakulu n’abaana abalina abalina ebizibu ebiva ku kookolo <ref name="Five" /> * Abantu abakulu n‟abaana abalina ebizibu ebiva ku kawuka akaleeta obulwadde bwa siriimu <ref name="Five" /> * Okwokebwa n'okulumbibwa okukoleddwa asidi <ref name="Five" /> * Abalwadde abalina obulwadde bwa fistula <ref name="Five" /> * Abaana abazaalibwa n'obulemu <ref name="Five" /> Okubeerawo kw’ensimbi eziwebwaawo okudukanya ekifo kino kusalawo abalwadde bameka n’emirundi gye bajjanjabwa. Ensimbi ziva mu ba siponsa (abantu sekinnoomu n’ebitongole) n’okusonda ssente ne IHK, nga bakendeeza ku nsaasaanya okuva ku bitundu 10 ku buli 100, okutuuka ku bitundu 100 ku buli 100. Abavugirizi abaasooka okugiwagira kwaliko Babulal Ruparelia, Stanbic Bank Uganda ne Bead for Life. Emisinde gya Hope Ward egitegekebwa buli mwaka gy’egimu ku mikolo emikulu. Ebirala kampuni by'etekako esira mulimu okujjanjaba abalwadde ba siriimu n’akafuba ku bwereere nga bayita mu ddwaaliro lya Touch Namuwongo, enteekateeka ya International Medical Foundation, okubunyisa amawulire mu bantu nga bakolagana n’abalala abawerako n’okuvugirira abasawo ku mikolo gya kampuni zino egy'enjawulo gyebategeka okulaba nga baduukirira abantu ab'enjawulo. == Laba ne == * [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole Ekidukanya emirimu gy'omukibuga Kampala ekya Kampala Capital City Authority]] * [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro mu Uganda]] * [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]] * [[:en:Kiwoko_Hospital|Eddwaliro ly'e Kiwoko]] * [[:en:Kampala_Hospital|Eddwaliro lya Kampala]] * [[Eddwaaliro e Nakasero|Eddwaliro e Nakasero]] * [[:en:Ian_Clarke_(physician)|Ian Clarke]] * [[:en:Clarke_International_University|Clarke International University]] * [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'eby'obusawo mu Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}} == Ewalala w'oyinza okubigya == * [https://web.archive.org/web/20230601064930/https://ihk.img.co.ug/about-us/ Omukutu gwa International Hospital Kampala] * [https://web.archive.org/web/20091024040823/http://www.img.co.ug/index.php Kampuni za IMG] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 3q3sltm49p517xhpmhwk6ux1vds8wcz Jacqueline Musiitwa 0 12084 65509 42295 2026-07-29T19:01:16Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65509 wikitext text/x-wiki   '''Jacqueline Muna Musiitwa''' munnamateeka w’ensi yonna era omukugu mu nsonga z’ebyobusuubuzi mu Afrika, eyakola nga [[:en:Executive_director|executive director]] w'ekitngole ky'ebyensimbi okunyweza ''Uganda'', ekitongole [[:en:Uganda|ekitali kya magoba]] ekigenderera okwanguyiza okufuna empeereza y’ebyensimbi ey’ebbeeyi eri ekitundu ekigazi era ekizingiramu abantu bonna mu Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=FSD Uganda |date=2019 |title=About Financial Sector Deepening Uganda (FSD Uganda) |url=http://fsduganda.or.ug/ |access-date=22 February 2019 |publisher=Financial Sector Deepening Uganda}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=FSD Uganda |date=2019 |title=FSD Uganda: Jacqueline Musiitwa |url=http://fsduganda.or.ug/profiles/jacqueline-musiitwa/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190212234016/http://fsduganda.or.ug/profiles/jacqueline-musiitwa/ |archive-date=12 February 2019 |access-date=22 February 2019 |publisher=Financial Sector Deepening Uganda |format=Cached from the original}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo mu mwezi gwo'mukaaga mu mwaka gwa 2017. <ref name="3R">{{Cite web |last=Society Global Search |date=15 June 2017 |title=FSD Uganda recruits new Executive Director |url=https://www.society-search.com/news/article?id=349 |access-date=22 February 2019 |publisher=Society Global Search}}</ref> Yava mu FSD Uganda mu mwezi gwokubbiri mu mwaka gwa 2019. <ref name="4R">{{Cite web |last=Musinguzi |first=Bamuturaki |date=9 February 2019 |title=Goals, drive keep Musiitwa at the top |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Jacqueline-Muna-Musiitwa-profile/434746-4973518-mfty5r/index.html |access-date=9 February 2019}}</ref> == Okusoma == Musiitwa yafuna diguli ye esooka, [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:Political_Science|Sayansi w’Ebyobufuzi]] n’Eby’Ensi [[Essomamawanga|Yonna]], okuva mu [[:en:Davidson_College|Davidson College]], e [[:en:Davidson,_North_Carolina|Davidson,]] [[:en:Northttps://en.wikipedia.org/wiki/North_Carolinah_Carolina|North Carolina,]] Amerika, n’atikkirwa mu 2003. <ref name="3R"/> <ref name="4R"/> <ref name="5R"/> Yakyuka n’agenda mu [[:en:University_of_Melbourne|Yunivasite y’e Melbourne,]] e [[:en:Melbourne|Melbourne,]] Australia, n’atikkirwa eyo diguli ya [[:en:Juris_Doctor|Juris Doctor]] mu mwaka gwa 2006. Era yafuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka,]] gye yafuna okuva mu [[:en:Australian_National_University|Australian yunivasite y'eggwanga , e Canberra .]] <ref name="3R"/> <ref name="4R"/> <ref name="5R"/> Era yafuna okutendekebwa mu by’amateeka n’ebyobusuubuzi okuva mu (a) [[:en:The_Hague_Academy_of_International_Law|The Hague Academy of International Law]] (Satifikeeti mu mateeka g’ensi yonna ag’obwannannyini, mu 2009), (b) [[:en:Oxford_Said_Business_School|Oxford Said Business School]] (The Archbishop Tutu Leadership Fellowship Programme, mu 2011) ne (c) [[:en:Harvard_Kennedy_School_of_Government|Harvard Kennedy School of Government]] (Executive Education in Public Policy Analysis, mu 2012). <ref name="5R">{{Cite web |last=Jacqueline Musiitwa |date=2019 |title=Jacqueline Musiitwa: International Lawyer |url=https://www.linkedin.com/in/jacquelinemusiitwa/#experience-section |access-date=22 February 2019 |publisher=[[LinkedIn]]}}</ref> == Omulimu == Jacqueline Musiitwa mu mutandisi era [[:en:Managing_partner|omuddukanya omukwanaganya]] w’ekibiina kya Hoja Law Group, nga kirina ofiisi mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]] ne [[:en:Kigali|Kigali]], ekyatandikibwawo mu 2008. <ref name="5R"/> <ref name="6R">{{Cite web |last=ICTSD |date=2018 |title=Jacqueline Muna Musiitwa: Founder and Managing Partner, Hoja Law Group |url=https://www.ictsd.org/about-us/jacqueline-muna-musiitwa |access-date=22 February 2019 |publisher=International Centre for Trade and Sustainable Development (ICTSD) |archive-date=26 February 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220226130304/https://www.ictsd.org/about-us/jacqueline-muna-musiitwa |url-status=dead }}</ref> Abadde aweereza mu biseera ebiyise, okumala emyaka kumpi ebiri, ng’omuwabuzi w’ebyamateeka eri pulezidenti wa [[:en:Trade_and_Development_Bank|bbanka y’ebyobusuubuzi n’enkulaakulana]], esangibwa mu [[:en:Nairobi|kibuga Nairobi,]] Kenya. Okumala emyaka kumpi ebiri nga ekyo tekinnatuuka, yaweereza ng’omuwabuzi wa dayirekita omukulu ow’ekitongole [[:en:Nairobi|ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku by’obusuubuzi]] ku nsonga z’ebyobusuubuzi, okwegatta mu by’enfuna n’enfuga y’ensi yonna. <ref name="5R"/> <ref name="6R"/> Okuva mu September 2010 okutuuka mu November 2011, Musiitwa yaliko omuwabuzi mu [[:en:Ministry_of_Justice_(Rwanda)|minisitule y’ebyamateeka mu Rwanda]] ne ofiisi ya Ssaabawolereza wa Rwanda, ku nsonga ezikwata ku by’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="5R"/> <ref name="6R"/> == Ebirala by’olina okulowoozaako == Emabegako abaddeko nga adjun ct professor of law mu [[:en:National_University_of_Rwanda|National University of Rwanda]] . Ye mmemba ku kakiiko akagaba amagezi ku nkola y'ensimbi mu lukiiko lwa [[:en:Bank_of_Zambia|Bank of Zambia]] . Era mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Crisis Action, ekitongole ky’ensi yonna ekitali kya magoba ekigenderera okukuuma abantu baabulijjo okuva mu ntalo z’emmundu. Muky Musiitwa mukugu mu by’obusuubuzi mu Afrika. <ref name="3R"/> <ref name="6R"/> == Laba ne == * [[Sylvia Tamale|Sylvia Tamale, omusajja omulala]] * [[Barbara Ntambirweki]] * [[Zahara Nampewo]] * [[Stella Nansikombi Makubuya]] == Ebiwandiiko ebikozesebwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://gamechangers.davidson.edu/people/jacqueline-muna-musiitwa-03/ Emboozi Enzijuvu Ne Jacqueline Musiitwa] koty0reu1nqpnuopn3b0lqmdpu5n969 David Karubanga 0 12155 65474 61076 2026-07-29T15:02:55Z Berniter 10779 65474 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi . Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva mu 2016-2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Konsityuwensi y'e Kigorobya mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] cm8mujqh3xsg8cjaqyanrt67nyogxrg 65476 65474 2026-07-29T15:05:40Z Berniter 10779 65476 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva mu 2016-2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Konsityuwensi y'e Kigorobya mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] 7bmryvjk55idkfiqsq42cuzoeznja63 65479 65476 2026-07-29T15:10:11Z Berniter 10779 65479 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva 2016-2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Konsityuwensi y'e Kigorobya mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] hhvow7tf5xqyq2o62pbcy16aky952gz 65480 65479 2026-07-29T15:10:30Z Berniter 10779 65480 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Konsityuwensi y'e Kigorobya mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] cksg115pkbddr5jtamvc9dsu4l5kx4v 65484 65480 2026-07-29T15:51:01Z Berniter 10779 65484 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] jcoh0q78qtufklugqy1atutd879i827 65485 65484 2026-07-29T16:01:31Z Berniter 10779 /* Ebijuliziddwamu */ 65485 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] d3sxjhp9yzd75j6phnruhzvjc2xmjlf 65486 65485 2026-07-29T16:05:17Z Berniter 10779 65486 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] nbx9ap1nc31p7z2dkmrleec9kafcbrh 65487 65486 2026-07-29T16:12:07Z Berniter 10779 65487 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Cabinet_of_Uganda kabineeti ya Uganda] okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] a498cgst1nn1r6bd8y77s6h4jae0v2d 65488 65487 2026-07-29T16:13:08Z Berniter 10779 65488 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] q47ong8v0ns9ioouupgtheoxbymmtus 65489 65488 2026-07-29T16:13:26Z Berniter 10779 65489 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] i4cdd77l6u94l6j0uo6be8um1m18ev2 65490 65489 2026-07-29T16:14:11Z Berniter 10779 65490 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] f135satj8t3nz8ddg0dr6q6qsshqsr0 65491 65490 2026-07-29T16:16:38Z Berniter 10779 65491 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] fyr3jdkatzie6gte9ai8io5bzgpxo40 65492 65491 2026-07-29T16:17:05Z Berniter 10779 65492 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Disiyulikiti ye Hoima]] 2yxquiruo9bfwx4w8z5ssnmawdrfott 65493 65492 2026-07-29T16:18:06Z Berniter 10779 65493 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Disiyulikiti ye Hoima]] [[Category:Ababaka pa paalamenti ye Uganda eyekkumi]] o2jf1qiv1qv1mmjt2ogb4e55ru2inoq 65494 65493 2026-07-29T16:19:00Z Berniter 10779 65494 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Disiyulikiti ye Hoima]] [[Category:Ababaka pa paalamenti ye Uganda eyekkumi]] [[Category:Ababaka ba paalamenti ye Uganda eye kkuminemu]] obb6d6ekv54d0198mk9szys75jkm7xm 65495 65494 2026-07-29T16:20:01Z Berniter 10779 65495 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Disiyulikiti ye Hoima]] [[Category:Ababaka pa paalamenti ye Uganda eyekkumi]] [[Category:Ababaka ba paalamenti ye Uganda eye kkuminemu]] [[Category:Banabyabufuzi be kibiina kya National Resistance Movement]] 2ow3wgzvwn5djlwh5kf9hxy0i612woe 65496 65495 2026-07-29T16:24:53Z Berniter 10779 65496 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Disiyulikiti ye Hoima]] [[Category:Ababaka pa paalamenti ye Uganda eyekkumi]] [[Category:Ababaka ba paalamenti ye Uganda eye kkuminemu]] [[Category:Banabyabufuzi be kibiina kya National Resistance Movement]] [[Category:Banabyabufuzi okuva mu Bugwanjuba bwa Uganda]] 6wkm92izrsqn5zmntvszuw6q8hpsph7 65497 65496 2026-07-29T16:29:22Z Berniter 10779 65497 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi .Yaliko Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti mu kabineeti ya Uganda okuva 2016 okutuuka 2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka we ssaza lye Kigorobya Konsityuwensi mu Disitulikiti y'e Hoima, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref> == Laba ne == * Kabineeti ya Uganda * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}  [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Disiyulikiti ye Hoima]] [[Category:Ababaka pa paalamenti ye Uganda eyekkumi]] [[Category:Ababaka ba paalamenti ye Uganda eye kkuminemu]] [[Category:Banabyabufuzi be kibiina kya National Resistance Movement]] [[Category:Banabyabufuzi okuva mu Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Ba minisita ab'akozi ba gavumenti]] mvpjz4ta7vn4unqzupluu7jgui52xue Joint Anti- Terrorist Task Force of Uganda 0 12180 65514 42710 2026-07-29T20:15:46Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65514 wikitext text/x-wiki   '''Ekitongole ekirwanyisa obutujju ekya Joint Anti-Terrorist Task Force''' ( '''JATT''' ) kitongole kya Gavumenti ya Uganda eky’ebyokwerinda nga kyatandikibwawo okulwanyisa obutujju n’obuyeekera mu ggwanga. <ref name="hrw2009">https://www.hrw.org/report/2009/04/08/open-secret/illegal-detention-and-torture-joint-anti-terrorism-task-force-uganda</ref> Ekitongole kino kyasooka kutandikibwawo nga 13 Ogwokutaano, 1999, oluvannyuma ne kiteekebwa mu butongole wansi w’etteeka erirwanyisa obutujju erya 2002. <ref name="monitor2025">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/jatt-s-heavy-handed-tactics-raise-alarm-ahead-of-2026-elections-4951806</ref> == Ebyafaayo byakyo == JATT yatandikibwawo mu 1999 ng’ekikwekweto eky’awamu nga kiggya abakozi okuva mu bitongole by’ebyokwerinda ebiwerako omuli eggye lya Uganda People’s Defence Force (UPDF), [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]], n’ebibiina ebikessi eby’omunda n’eby’ebweru. <ref name="hrw2009" /> Ekitongole kino kyatongozebwa nga kiyita mu tteeka erirwanyisa obutujju erya 2002 nga kyali kigendereddwamu kwanukula obuyeekera bw’eggye lya Lord’s Resistance Army (LRA) mu bukiikakkono bwa Uganda. <ref name="allafrica2025">https://allafrica.com/stories/202503050244.html</ref> == Enzimba n’ensengeka y’akyo == JATT ekola ng’ekitongole eky’awamu wansi w’ekitongole ekikessi ekya Chieftaincy of Military Intelligence (CMI) era nga kirimu abakozi okuva mu bitongole by’ebyokwerinda eby’enjawulo. <ref name="urn">https://ugandaradionetwork.com/story/infighting-brings-anti-terrorism-force-to-its-knees</ref> Akakiiko kano kalimu bammemba okuva mu: * Eggye lya Uganda People's Defense Force (UPDF) * Uganda Police Force * Ekitongole ky’ebyokwerinda munda mu ggwanga (ISO) * Ekitongole ky’ebyokwerinda eby’ebweru (ESO) * Defence Intelligence and Security (DIS)(DIS) . Ekitongole kino tekirina buyinza bwa mateeka mu butongole, wadde nga ssemateeka agamba nti ebitongole ebikessi bitandikibwewo nga biyita mu nkola z’amateeka entuufu. <ref name="hrw2009" /> == Ebikwekweto n’emirimu gyakyo == JATT ebadde esinga okussa essira ku kulwanyisa [[:en:Lord's_Resistance_Army|eggye lya Lord’s Resistance Army]] n’okutiisatiisa kw’abatujju okulala munda mu Uganda. <ref name="allafrica2025" /> Akakiiko kano kakola ebikwekweto by’okulwanyisa obutujju, okukungaanya ebakessi, n’emirimu gy’okukwasisa amateeka mu by’okwerinda okwetoloola eggwanga. <ref name="nalaw2025">{{Cite web |url=https://nalaw.org/2025/02/27/the-joint-anti-terrorism-task-force-jatt-legitimacy-betrayal-by-the-electoral-commission-and-implications-on-the-political-landscape/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-10 |archive-date=2025-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251007155843/https://nalaw.org/2025/02/27/the-joint-anti-terrorism-task-force-jatt-legitimacy-betrayal-by-the-electoral-commission-and-implications-on-the-political-landscape/ |url-status=dead }}</ref> Ng’oggyeeko ekitongole ky’ebyokwerinda munda mu ggwanga (ISO) n’ekitongole ekikessi mu magye ekya Chieftaincy of Military Intelligence (CMI), ekitongole kino kikyagenda mu maaso n’okukola mu kwekweka okumala emirimu gyakyo egisinga obungi. <ref>https://www.hrw.org/report/2009/04/08/open-secret/illegal-detention-and-torture-joint-anti-terrorism-task-force-uganda</ref> == Ebikyogerwako == JATT efunye okunenya okw’amaanyi okuva mu ebitongole ebirwanirira eddembe ly’obuntu ku nkola zaayo ez’emirimu. [[:en:Human_Rights_Watch|Ekitongole kya Human Rights Watch]] kyawandiika emisango gy'ekitongole kino egy’okusiba n’okutulugunya mu ngeri emenya amateeka, ne kitegeeza nti ba agenti batera okukwata abantu nga bali mu ngoye z’abantu baabulijjo nga tebazudde bubonero era ne balemererwa okutegeeza abateeberezebwa ensonga lwaki bakwatibwa. <ref name="hrw2009"/> Ekibiina kino kisabye wabeewo ennongoosereza okusobola okukola ku nsonga zino ez’eddembe ly’obuntu. <ref name="hrw2009" /> == Laba ne == * [[:en:Human_rights_in_Uganda|Eddembe ly'obuntu mu Uganda]] * [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Eggye lya Uganda People's Defense Force]] * [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] * [[:en:Human_rights_in_Uganda|Eddembe ly'obuntu mu Uganda]] == Ebijuliziddwa == == Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia == * [https://www.hrw.org/report/2009/04/08/open-secret/illegal-detention-and-torture-joint-anti-terrorism-task-force-uganda Alipoota y’ekitongole kya Human Rights Watch ku JATT] * [https://web.archive.org/web/20081019010656/http://hrw.org/english/docs/2003/10/03/uganda6428.htm Okutta abantu okukolebwa abaserikale b’ebyokwerinda kwaloopebwa (Human Rights Watch, October 3, 2003)] hq6ttv0jqq2ahncfe89bquqchbt3wpx User talk:ESTHER NAKITENDE 3 12647 65549 65089 2026-07-30T07:42:18Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* Akatundu Labe ne n'okutereeza mu biwandiiko */ Ekyokuddamu 65549 wikitext text/x-wiki == Ensali ? == Hello, in the sentence "Esangibwa mu masserengeta ga Africa era egabana ensali ne Zambia mu mambuka, Zimbabwe mubuvanjuba ate ne South Africa mu bukiika", we understand that "ensali" means "border"... But we thought ensali is a type of fruit (Eriobotrya japonica). Does "ensali" have both meanings ? In Luganda Wikipedia, we see the word "ensalo" used for "border" usually. [[User:Liotier|Liotier]] ([[User talk:Liotier|talk]]) 22:03, 12 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) :thank you for the correction [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 20:00, 13 Gwakubiri(Mukutulansanja) 2026 (UTC) == Akatundu Labe ne n'okutereeza mu biwandiiko == Akatundu kano kalina okututuusa ku biwandiiko ebifaanana nga ekiwandiiko ekisomebwa. N'olwekyo byonna ebiteekebwa mu katundu kano birina okuba n'obuyungo obututuusa ku biwandiiko ebyo ku lg.wiki. Mu kiwandiiko kyewakozeeko ekya [[Amaggunju]], baateeka Baganda music wansi wa Laba ne naye tebassaako buyungo obututuusa ku kiwandiiko ekyogera ku Baganda music. Tereeza ensonga eyo. Ggyamu amabanga agateetaagisa okugeza oluvannyuma lw'akawummuze n'akasirisa ne wakati w'ebijuliziddwa okugeza <ref name=":1">{{Cite web |title=Music & Dance in Buganda Culture – BEING AFRICAN |url=https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130170338/https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/ |archive-date=2023-11-30 |access-date=2024-01-23 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Thoughts |first=Angel's |date=2016-07-27 |title=WHEN UGANDANS DANCE |url=https://angelinahblog.wordpress.com/2016/07/27/when-ugandans-dance/ |access-date=2024-01-23 |website=AngeI'S THOUGHTS |language=en}}</ref> so ssi <ref name=":12">{{Cite web |title=Music & Dance in Buganda Culture – BEING AFRICAN |url=https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130170338/https://beingafrican.com/music-art-and-dance-in-the-buganda-culture/ |archive-date=2023-11-30 |access-date=2024-01-23 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Thoughts |first=Angel's |date=2016-07-27 |title=WHEN UGANDANS DANCE |url=https://angelinahblog.wordpress.com/2016/07/27/when-ugandans-dance/ |access-date=2024-01-23 |website=AngeI'S THOUGHTS |language=en}}</ref>. Ekigambo External links, tukivvunula nti "Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia" so ssi "Soma ebisingawo". Weegendereze ebyo n'emubiwandiiko ebirala byokolako. Weebale nnyo. [[User:Solomon Suubi|Solomon Suubi]] ([[User talk:Solomon Suubi|talk]]) 15:47, 26 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) :Kaale kankikoleko ekyo neyanziza okuwabulwa kuno [[User:ESTHER NAKITENDE|ESTHER NAKITENDE]] ([[User talk:ESTHER NAKITENDE|talk]]) 07:42, 30 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC) theljekiebuvrzzpf8k2371nefkthai Kundo Mathew 0 12683 65520 52007 2026-07-29T21:31:45Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65520 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Kundo Mathew''', amanyiddwa nga '''Kundo Andrea Mathew''', munnabyabufuzi mu [[Tanzania]] era nga yaliko Minisita omubeezi ow'amawulire, empuliziganya ne tekinologiya era mu kiseera kino ye mubaka wa palamenti akiikirira e'kitundu kya Shinyanga Urban okuva mu Museenene 2020 ku tiketi ya Chama Cha Mapinduzi.<ref>{{Cite web |title=Kundo Andrea Mathew Member of Parliament Profile |url=https://www.parliament.go.tz/administrations/612 |access-date=2026-03-08 |archive-date=2022-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221001165709/https://www.parliament.go.tz/administrations/612 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Kundo's Government Cabinet Profile |url=https://www.mawasiliano.go.tz/administration/profile/4}}</ref><ref>{{Cite web |date=22 June 2023 |title=Team to study needs of proposed Tanzania satellite |url=https://dailynews.co.tz/team-to-study-needs-of-proposed-tanzania-satellite/}}</ref> Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi ow'amazzi mu Tanzania.<ref>{{Cite web |date=2025-11-17 |title=Here is the complete list of Tanzania’s new cabinet of 27 ministers and 29 deputies |url=https://www.thecitizen.co.tz/tanzania/news/national/here-is-the-complete-list-of-tanzania-s-new-cabinet-of-27-ministers-and-29-deputies-5268016 |access-date=2026-03-06 |website=The Citizen |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-05 |title=TANZANIA’S DEPUTY MINISTER PRAISES THE PRESENCE OF AN MP AT A MEETING |url=https://www.mwanakwetu.co.tz/2026/01/tanzanias-deputy-minister-praises.html |access-date=2026-03-06 |website=MwAnAkWeTu}}</ref> == Obuyigirize == Kundo Mathew ku ddaala ery'ewaggulu yasoma tekinologiya, okuddukanya pulojekiti [[Essomamawanga|n'enkolagana y'ensi yonna]] mu Tanzania, [[Cayina|China]] ne [[Great Britain|Bungereza]]. Yafuna diguli mu tekinologiya wa kompyuta okuva mu yunivasite ya Hunan (2004–2009). Oluvannyuma yamaliriza diploma mu kuddukanya enkolagana z’amawanga amalala ku [[:en:Centre for Foreign Relations|Centre for Foreign Relations]] (2015–2016). Mathew alina ddiguli bbiri eziri ku ddaala ery'okubiri: diguli eyookubiri mu kuddukanya amawulire okuva mu Yunivasite ya Coventry (2011–2012) ne diguli eyookubiri mu kulondoola n’okwekenneenya pulojekiti okuva mu Open University of Tanzania (2015–2017). Okusoma siniya ye, yasomera mu Tabora Boys, gye yamaliriza ebigezo bya Certificate of Secondary Education Examination (CSEE) (1997–2000), n’oluvannyuma n’asomera ku St. Anthony’s High School, gye y’amaliriza Advanced Certificate of Secondary Education (ACSE) (2001–2003).<ref>{{Cite web |title="Member of Parliament Profile" |url=https://polis.parliament.go.tz/members/612?utm_ |access-date=23 February 2026 |website=Bunge Polis |archive-date=26 April 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260426112024/https://polis.parliament.go.tz/members/612%3Futm_ |url-status=dead }}</ref> == Obukugu == Kundo Mathew akoze mu byuma bikalimagezi, ebyempuliziganya, n’okuddukanya emirimu mu bitongole by’obwannannyini, ebibiina by’ensi yonna, ne gavumenti ya Tanzania. Okuva mu 2004 okutuuka mu 2008, yaweereza ng’omukwanaganya w’ebyempuliziganya n'ebyuma bikalimagezi mu Web International China. Wakati wa 2009 ne 2010, yakola nga Omumyuka w'akulira eby'emirimu mu kkampuni ya Yongshun Construction Co. Ltd. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2014, Mathew yaweebwa omulimu gw'okwekeneenya ebyuma bikalimagezi era nga ow'ebyemirimu mu kitongole [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] ekivunaanyizibwa ku banoonyi b’obubudamu (UNHCR). Oluvannyuma yakola nga ey'ekeneenya ebyuma bikalimagezi mu minisitule y’ensonga z’omunda okuva mu 2014 okutuuka mu 2020 ''',''' ng’ayambako mu kuddukanya n’okwekenneenya ebyuma bikalimagezi ebya gavumenti. Kundo akkiriza nti abavubuka ba Tanzania balina okwettanira tekinologiya n'omutimbagano okuzuula ebigonjoolo ebinayamba enkyukakyuka mu mbeera z’abantu n’okufuuka eby’obugagga eri eggwanga.<ref>{{Cite news|title=Tanzania: Use Digital Technology for Addressing Social Challenges-Youth Told|url=https://allafrica.com/stories/202208180080.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20220819075301/https://allafrica.com/stories/202208180080.html|archive-date=2022-08-19|access-date=2026-03-06|work=allAfrica.com|language=en|url-status=live}}</ref> Akola nga Minisita omubeezi ow’amazzi, ng’akola ku kusoomoozebwa kw’amazzi mu Tanzania ng’agenda atalaaga ebitundu eby’enjawulo.<ref name=":0"/> Mu 2026, yalaga nti gavumenti yali emalirizza pulojekiti z’amazzi 3,714, nga pulojekiti 778 zikyagenda mu maaso, era nagumya abantu ku ngeri gy'akolamu obutaweera.<ref>{{Cite news|last=Said|first=Mariam|date=2026-02-05|title=Tanzania: Over 3,700 Water Projects Completed, More Underway|url=https://allafrica.com/stories/202602050311.html|access-date=2026-03-06|work=Tanzania Daily News|language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}}{{Chama Cha Mapinduzi}}{{Cabinet of Tanzania}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] bx5ulqf4mjkvbhllp0xcpcbuaco04ag Evelyn Namara 0 12824 65482 60663 2026-07-29T15:42:59Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65482 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Namara''' Munnayuganda omukugu mu tekinologiya, [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi wa]] tekinologiya, era [[:en:Corporate_executive|akulira amakampuni]] . Ye mutandisi wa kkampuni ya Vouch Digital eyatandikibwawo mu 2015. <ref name=":0"/> <ref name=":1">This reference is used 6 times on this page.</ref> <ref name=":2"/> <ref>{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Nakiyemba's leap from day job to a tech programmer |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/nakiyemba-s-leap-from-day-job-to-a-tech-programmer-1850244 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Namara akola nga [[:en:Non-executive_director|dayirekita atali mukulu]] ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda]], [[MTN Uganda|MTN]] Mobile Money Uganda Limited, ne [[:en:Village_Enterprise|Village Enterprise]] . Yafuna okusiimibwa nga Munnayuganda eyasooka okufuna engule ya [[:en:AnitaB.org|Anita Borg]] Change Agent Award mu October 2012. <ref name=":7"/><ref name=":8"/> Ye mutandisi wa Innovate Uganda. <ref name=":3">{{Cite web |date=2021-01-06 |title=Women we celebrate in 2017 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/women-we-celebrate-in-2017-1729932 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=African School on Internet Governance 2016: A multidimensional, mind-stretching and enriching experience {{!}} Association for Progressive Communications |url=https://www.apc.org/en/news/african-school-internet-governance-2016-multidimen |access-date=2024-04-05 |website=www.apc.org}}</ref> == Ensibuko n’obuyigirize == Namara yazaalibwa mu maka g’abaana bana, nga ye muwala yekka mu baganda be abasatu. <ref name=":9">{{Cite web |last=Mulupi |first=Dinfin |date=2014-03-11 |title=Women in Africa need 'a tough skin' to succeed in the tech industry |url=https://www.howwemadeitinafrica.com/women-in-africa-need-a-tough-skin-to-succeed-in-the-tech-industry/36477/ |access-date=2024-04-05 |website=How we made it in Africa |language=en-US |archive-date=2024-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240405145627/https://www.howwemadeitinafrica.com/women-in-africa-need-a-tough-skin-to-succeed-in-the-tech-industry/36477/ |url-status=dead }}</ref> Alina diguli ye esooka mu sayaansi ne kompyuuta okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]]. <ref name=":2"/><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/> Namara era yafuna Dipuloma mu Bizinensi eziwangaala n’obukulembeze obw’obuvunaanyizibwa, ng’essira aliteeka ku kunoonyereza ku buwangaazi, okuva mu The Swedish Institute Management Program (SIMP). <ref name=":6" /><ref name=":12" /> Namara alina dipulooma mu by’amawulire okuva mu ssetendekero mu uaganda erya mawulire ne nkolagana muby'okumutimbagano, <ref name=":1"/><ref name=":7"/> era gyeyafunira ne satifikeeti ye eya [[:en:Cisco_Certified_Network_Associate|Cisco Certified Network Associate]] (CCNA). Enkulaakulana ye ey'ekikugu mulimu okutendekebwamu mpeereza z'omutimbagano ezisobola okulinnyisibwa n'enkola ya Scalable Network Infrastructure ekwasaganyizibwa ekibiina kya The African Network Operators Group (AfNOG). <ref name=":7"/><ref name=":8"/> Mu 2013, Namara yalondebwa nga East Africa Regional Fellow mu nteekateeka ya Acumen Fund East Africa Fellows Program. <ref name=":8">{{Cite web |title=Evelyn Namara: Tech has no gender! - TECHHER |url=https://techherng.com/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref> Yagenda mu nteekateeka ya [[:en:INSEAD|INSEAD]] ey’okutandikawo emirimu gy’abantu (ISEP) mu 2018. <ref name=":6"/><ref name=":12"/> Namara yeetaba nga IDEX Global Fellow mu IDEX Accelerator Global Fellows Program mu 2015. <ref name=":7">{{Cite web |last=DomínguezMunllonch |first=Montse |date=2021-05-19 |title=Female Entrepreneurs : Evelyn Namara |url=https://www.coachabilityfoundation.org/post/female-entrepreneurs-evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=www.coachabilityfoundation.org}}</ref> <ref name=":8"/> Mu March 2017, yali munne [[:en:ICANN|mu ICANN]] 58. <ref name=":6">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://ug.kcbgroup.com/about-us/our-leaders#bod-8 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240405131541/https://ug.kcbgroup.com/about-us/our-leaders |archive-date=2024-04-05 |access-date=2024-04-05 |website=KCB Bank Uganda}}</ref> <ref name=":12"/> Mu 2020, Namara yali mu nteekateeka ya FORTUNE-UN Department of State Department of State Global Women’s Mentoring Program. <ref name=":10">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://www.vitalvoices.org/mentee/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Vital Voices |language=en-US}}</ref> Mu mulimu gwe ogwasooka mwalimu okutendekebwa mu One2Net, gye yakugukira mu kukola pulogulaamu [[:en:Unix|za UNIX]] . <ref name=":1"/> == Omulimu == Mu 2006, Namara yali omu ku bakyala abaatandikawo Kkampuni ya LinuxChix Africa Kati etekyaliwo.<ref name=":8"/> Era ye mmemba eyatandikawoekibiina kkya Girl Geek Kampala.<ref name=":8" /><ref name=":9"/> Okuva mu 2015, Namara y’abadde akulira kkampuni ya Vouch Digital era omutandisi. <ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":11"/><ref name=":12"/> Emabegako, Namara yakolako nga systems administrator mu Orange Uganda Limited okuva mu 2008 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Citation|last1=Stanwick|first1=Peter A.|title=Suppliers, governments, and NGOs|date=2020-08-09|work=Corporate Sustainability Leadership|pages=182–205|url=http://dx.doi.org/10.4324/9781351024983-8|access-date=2024-04-05|place=First Edition. {{!}} New York : Routledge, 2020.|publisher=Routledge|isbn=978-1-351-02498-3|last2=Stanwick|first2=Sarah D.|doi=10.4324/9781351024983-8|url-access=subscription}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-03 |title=Taking digital payments to the last mile |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/taking-digital-payments-to-the-last-mile--1865298 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma lwa kino, yaweereza nga Country Director for Solar Sister, ekitongole ekyali kissa essira ku kugaba amataala g’enjuba eri abakyala b’omu byalo abatalina masannyalaze, okuva mu 2011 okutuuka mu 2013.<ref name=":11"/> <ref name=":1" /><ref>{{Cite web |last=sqoopadmin |date=2013-10-18 |title=Quick CV: Evelyn Namara – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos |url=https://www.sqoop.co.ug/201310/columnists/my-cv/quick-cv-evelyn-namara.html |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12">{{Cite web |last=Kyamutetera |first=Muhereza |date=2023-07-07 |title=The 111 women at the heart of Uganda's banking industry |url=https://www.ceo.co.ug/the-111-women-at-the-heart-of-ugandas-banking-industry/ |access-date=2024-04-05 |website=CEO East Africa |language=en-US}}</ref> Mu 2014, Namara yaliko ekifo kya Regional Manager for East Africa mu Beyonic Inc. <ref>{{Cite web |last=Bambino |first=Roger |date=2014-05-19 |title=The 2014 Annual Communication Innovation Awards in Pictures |url=https://techjaja.com/the-2014-annual-communication-innovation-awards-in-pictures/ |access-date=2024-04-05 |website=Techjaja |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/> Okuva mu January okutuuka mu June 2015, yali Implementation Manager for Blended Learning mu Wings Learning Centres. Namara yaweereza ng’omubaka mu lukiiko lw’amawanga amagatte olufuga yintaneeti mu Brazil mu November 2015, ng’akiikirira ekibiina kya yintaneeti. Omulimu guno yaguzzeemu mu lukiiko lwa 2016 mu Mexico.<ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref>{{Cite web |date=31 August 2016 |title=Evelyn Namara: Don't wait until you have the perfect product – She Leads Africa |url=https://sheleadsafrica.org/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |language=en-US}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://a4ai.org/profile/evelyn-namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Alliance for Affordable Internet |language=en-US |archive-date=2024-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240405152249/https://a4ai.org/profile/evelyn-namara/ |url-status=dead }}</ref> Yaliko omumyuka wa Ssentebe w’ekibiina kya ICT Association of Uganda okuva mu January 2016 okutuuka mu October 2016. Oluvannyuma, okuva mu November 2016 okutuuka mu March 2018, Namara yakwasaganya emirimu mu buvanjuba bwa Afrika eri ekibiina kya Africa Civil Society on Information Society (ACSIS). Era yaweereza nga Policy Outreach fellow mu [[:en:Internet_Society|Internet Society]] okuva mu 2017 okutuuka mu 2018. Okuva mu 2017 okutuuka mu 2019, Namara yali mubaka wa nsi yonna mu kitongole kya IAMTHECODE foundation era yawaayo nga ttiimu ku Bridge17.org. Yakola nga Maneja w’ebibiina ebikwatagana n’abantu n’ebibiina ebifaayo eby’enjawulo mu [[:en:Internet_Society|kibiina kya yintaneeti]] okuva mu 2018 okutuuka mu 202.<ref>{{Cite web |title=Evelyn Namara |url=https://www.internetsociety.org/author/namara/ |access-date=2024-04-05 |website=Internet Society |language=en-US}}</ref><ref name=":6"/><ref name=":7"/><ref name=":12"/> Namara yeegatta ku [[:en:Alliance_for_Affordable_Internet|kibiina kya Alliance for Affordable Internet]] (A4AI) nga Project Manager era Omunoonyereza, ng’aweereza okuva mu November 2021 okutuuka mu October 2022.<ref name=":6"/><ref name=":13"/><ref name=":12"/> Okuva mu October 2021, Namara abadde Dayirekita eyeetongodde atali mukulu mu kkampuni ya MTN Mobile Money Uganda Limited (okuva mu 2024).<ref name=":6"/><ref name=":12"/> Mu 2022, yalondebwa nga Independent Non-Executive Director ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda]] . <ref name=":6" /> Era aweereza ku lukiiko oluwabula mu Refactory<ref name=":6" /><ref name=":12" /> era mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Village_Enterprise|Village Enterprise]] . Mu Global Digital Inclusion Partnership, Namara yaliko Senior Partnerships Manager & Researcher okuva mu December 2022 okutuuka mu January 2024. Mu January 2024, yakuzibwa n’afuulibwa Senior Programs Manager.<ref name=":11">{{Cite web |date=2023-03-03 |title=I am Generation Equality – Evelyn Namara |url=https://africa.unwomen.org/en/stories/i-am-generation-equality/2023/03/i-am-generation-equality-evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=UN Women – Africa |language=en}}</ref> Namara era abaddeko ky'akola ng'omutendesi era musomesa mu kibiina kya The Africa Network Operators Group (AfNOG) ne AfCHIX.<ref name=":11"/><ref name=":6"/><ref name=":8"/><ref name=":12"/> Yali ssentebe w'akakiiko akasunsula engule ya Change Agent ABIE Award.<ref name=":10"/> == Okutandikawo kkampuni ekakasa nti ebifulumizibwa ku mutimbagano biri ku mulembe == Olugendo lwa Namara olw’okutandikawo emirimu mu tekinologiya lwe lwamutuusa ku The Innovation Village. Mu 2015, yeegatta ku ttiimu eyali egenderera okukola omukutu okukendeeza ku mivuyo n’obuli bw’enguzi mu kugaba [[:en:Aid|obuyambi]] bw’ensi yonna n’obuyambi okuva mu bitongole ebiyamba abantu, ng’essira aliteeka ku kwongera obwerufu mu nkola z’okugula n’okugaba. <ref name=":0"/> <ref name=":2"/> Omukisa gwajjawo ekitongole ky’enkulaakulana bwe kyafuba okugaba emirimu egy’ebweru okutondawo enkola ey’okulondoola n’okutuusa eddembe eri abo abafuna ssente mu mayiro esembayo. Namara yaweebwa omulimu gwa pulojekiti eno, n’aweebwa ssente mu kusooka okuteekebwamu ddoola 25,000 okuva mu kibiina, era n’aweebwa ekiseera kya mwezi gumu. <ref name=":2"/> Yakuŋŋaanya ttiimu, era bonna awamu ne bakola enteekateeka y’enkola ya bbaluwa ez’ebyuma bikalimagezi eyategekebwa okugabanya eddembe, ebintu, n’obuweereza. <ref name=":0"/><ref name=":2" /> Mu 2016, Namara ne ttiimu ye baakola prototype yaabwe eyasooka, oluvannyuma eyassibwa mu nkola ne Mercy Corps ku pulojekiti mu Northern Karamoja. <ref name=":2"/> Vouch Digital era yakolagana n’ebibiina by’obwannakyewa ebirala eby’ensi yonna, omuli Catholic Relief Services ne World Food Programme. <ref name=":0"/> Mu 2019, Namara yakyusa erinnya lya kkampuni ye n’agifuula Vouch Digital, ng’essira aliteeka ku kukola API okusobola amaanyi mu kusikiriza kwa digito ng’ayita mu nkolagana n’abatabaganya pulogulaamu eziwerako. <ref name=":0"/><ref name=":5">{{Cite web |title=Vouch Digital creates digital vouchers changing the way government and aid organisation cash transfers are distributed |url=https://www.cartierwomensinitiative.com/fellow/evelyn-namara |access-date=2024-04-05 |website=www.cartierwomensinitiative.com |language=en}}</ref><ref name=":11"/> Vouch Digital egaba eby’okugonjoola eby’okuddukanya bbaluwa eri ebibiina by’obwannakyewa, bizinensi z’amakampuni, ne gavumenti, okwanguyiza okutuusa eddembe lya digito mu nsi yonna, eriyinza okununulibwa ku basuubuzi abakkirizibwa. <ref name=":0" /><ref name=":5" /> Kigambibwa nti omwaka 2020 we gwatuukira, Namara ne ttiimu ye baali baweerezza abaganyulwa abasoba mu 250,000 era nga bakola nabo obuwumbi bwa ddoola obusoba mu busatu mu kitundu ky’e Karamoja. <ref name=":0"/> == Engule n’okusiimibwa == * Yafuna engule ya Anita Borg ABIE Change Agent mu October 2012. <ref name=":7"/><ref name=":8"/><ref name=":10"/> * Yalondebwa ku bwa Acumen Fund Fellow mu 2013. <ref name=":1"/> * Yafunye engule ya Overall Entrepreneur Award mu by’obulimi mu lukiiko lwa Women In Africa Club Summit mu kibuga Marrakesh ekya Morocco. <ref name=":3"/> * Yaweebwa engule ya ICT For Development mu mpaka za Uganda Communications Commission ACIA Awards mu May 2017. <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-11-24 |title=Namara's e- voucher system simplifies digital payments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/prosper/namara-e-voucher-system-simplifies-digital-payments-3209112 |access-date=2024-04-05 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3" /> * Yasiimibwa ng'omukyala omuyiiya w'omumaka mu mpaka za MTN Innovation Awards mu 2017 ne 2018. <ref name=":0" /><ref name=":3" /> * Yatuuka ku fayinolo mu mpaka za Cartier Women's Initiative Awards mu 2018. <ref name=":7" /><ref name=":5"/> * Nekitiibwa kyonna, Abantu ekikumi abaasinga okuva mu Most Influential People of African Descent (MIPAD) Wansi wa 40, mu kibiina ky'emirimu n'ebyobusuubuzi ekya 2018, ekyasiimibwa ekibiina ky’amawanga amagatte. <ref name=":7" /> * Yatuuka ku kifo ekyokusatu mu mpaka za Africa Women Innovation and Entrepreneurship Forum Awards mu 2019. <ref name=":0" /><ref name=":5" /> == Laba ne == * [[Anne Juuko (Munnabyanfuna)|Anne Juuko]] * [[Sarah Arapta|Sarah Arapta, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Patricia Ojangole|Omuyimbi Patricia Ojangole]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] h7q6klp0kpd7obx76ru30brwiq38vc1 Dominica Dipio 0 13170 65441 55500 2026-07-29T13:13:51Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65441 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dominica''' oba '''Dominic Dipio''' (mu kikugu ayitibwa '''Professor Sister Dominic Dipio''' ) [[:en:Religious_sister_(Catholic)|mwannyinaffe ow'eddiini]] Munnayuganda, omukozi wa firimu, omuwandiisi era pulofeesa w'ebiwandiiko ne firimu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]], Uganda.<ref name="uni-profile">{{Cite web |title=Prof. Dominica Dipio |url=http://llc.mak.ac.ug/staff/prof-dominica-dipio |access-date=2 July 2020 |website=llc.mak.ac.ug |publisher=School of Languages, Literature and Communication, CHUSS |language=en |archive-date=17 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201017212917/http://llc.mak.ac.ug/staff/prof-dominica-dipio |url-status=dead }}</ref><ref>Maractho, Emilly Comfort (25 November 2019). "No higher honour for Prof Dominic </ref>​<ref name="whoswho2013">{{Cite book |date=2013 |title=Who's Who in Research: Media Studies |publisher=Intellect Books |isbn=978-1-78320-160-0 |language=en |chapter=Dominica Dipio |access-date=7 July 2020 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=aberDwAAQBAJ&q=makerere%20university%20dipio&pg=PT75}}</ref><ref name="msmmmc">{{Cite web |title=Home page |url=https://msmmc.org/ |access-date=2 July 2020 |publisher=Missionary Sisters of Mary Mother of the Church |language=en-gb}}</ref> Mu gwekkuminagumu 2019 yalondebwa [[:en:Pope_Francis|Paapa Francis]] okuba omuwabuzi w'olukiiko [[:en:Pontifical_Council_for_Culture|lwa Paapa olw'ebyobuwangwa]] .<ref>{{Cite web |title=Resignations and Appointments |url=https://press.vatican.va/content/salastampa/en/bollettino/pubblico/2019/11/11/191111c.html |access-date=2020-07-01 |website=press.vatican.va}}</ref><ref name="msmmc2019">{{Cite web |date=10 November 2019 |title=Ugandan Nun Appointed Consultor of Pontifical Council for Culture Feels "humbled, honored" |url=https://msmmc.org/index.php/news/item/2-ugandan-nun-appointed-consultor-of-pontifical-council-for-culture-feels-humbled-honored |access-date=2 July 2020 |website=News |publisher=Missionary Sisters of Mary Mother of the Church |language=en-gb}}</ref> == Ensibuko ye n’obuyigirize bwe == Dipio yazaalibwa [[Adjumani]] mu kitundu kya West Nile mu Uganda. Yasomera mu Saint Mary's Girls', Aboke, okusoma O' Level nga tannagenda mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] ku A' Levels. Oluvanyuma yagenda mu yunivasite y'e makerere n'afuna diguli eyookubiri mu by’ebiwandiiko. Mu 1991, Dipio yakola satifikeeti mu by’abakyala mu Faculty of Social Sciences mu kiseera ekyo mu yunivasite y’e Makerere. Mu 2004, yamaliriza diguli ye eya PhD mu misomo gya Firimu mu [[:en:Pontifical_Gregorian_University|yunivasite ya Pontifical Gregorian]] e Roma. <ref name="jewel">This reference is used 4 times on this page.</ref> Mu kiseera kye kimu yasomesa ku kwanjula okunenya firimu ne sinema ya Afirika mu yunivasite y’emu nga bwe yasoma. <ref>{{Cite web |last=Neliba |date=22 November 2019 |title=UGANDA: Pope Francis Appoints Sr Dominica Dipio to the Pontifical Council for Culture |url=http://cisanewsafrica.com/uganda-pope-francis-appoints-sr-dominica-dipio-to-the-pontifical-council-for-culture/ |access-date=2020-07-06 |website=Cisa News Africa |language=en-GB}}</ref> Mu 2010, yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kibiina ekinoonyereza ku Afrika ekisangibwa mu yunivasite ya Rutgers. <ref name="asa">{{Cite web |title=ASA Presidential Fellows Program: 2010 Presidential Fellows |url=https://africanstudies.org/awards-prizes/asa-presidential-fellows-program/ |access-date=2 July 2020 |website= |publisher=African Studies Association}}</ref> == Omulimu gwe == Mu byensoma,Dipio pulofeesa w'ebiwandiiko era mu 2007 yalondebwa okukulira ekitongole ky’ebiwandiiko mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ekyamufuula omukyala Omufirika asoose okukulira ekitongole kino. <ref name="jewel">{{Cite news}}</ref> Era abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku nkulaakulana y’ensoma okusinga nga Yunivasite ya Uganda e Kyambogo, ng’eri wamu n’ekitongole ky’amawanga amagatte ekikola ku by’enjigiriza, ssaayansi n’obuwangwa (UNESCO), yali yeetegekera okukola ensoma ku by’obuwangwa. <ref>Mulondo, Lawrence (23 September 2019). "Kyambogo introduces curriculum on cultural heritage". ''New Vision''. Retrieved 2020-07-01.</ref> Dipio yeenyigira mu mulimu gwa firimu mu Uganda ng’alagirira n’okufulumya firimu n’ebiwandiiko ebiwerako. Abaddeko ng’omulamuzi era mmemba w’abalamuzi mu bivvulu bya firimu ebiwerako nga Zanzibar International Film Festival (ZIFF) mu 2011, Amakula Film festival, era yaliko omulamuzi omukulu mu kivvulu kya Uganda Film Festival ekyasooka mu 2013 wamu n’ebirala oluvannyuma lw’ekyo. Mu gwokubiri 2019, Dipio yali omu ku balamuzi mu mpaka za [[:en:Prize_of_the_Ecumenical_Jury|Ecumenical Film Awards]] ezaali mu kivvulu kya [[:en:Berlinale_Film_Festival|Berlinale Film Festival]] mu Girimaani. Engule ya firimu ya Ecumenical eyategekebwa buli mwaka eyabadde mu mwaka gwayo ogw’amakumi 27 yategekebwa ekitongole ky’ensi yonna ekya International Interchurch Film Organization (Interfilm) n’ekibiina ekigatta abakatuliki mu nsi yonna ekya World Catholic Association for Communication (SIGNIS). <ref>{{Cite web |title=Signis |url=http://www.signis.net/ |access-date=2020-07-08 |website=www.signis.net |language=en |archive-date=2023-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230727233144/https://www.signis.net/ |url-status=dead }}</ref><ref>Martène, Edmond (1987), "De Silentio & Signis", ''Monastic Sign Languages'', Berlin, New York: De Gruyter Mouton, pp.&nbsp;421–428, doi:10.1515/9783110865028.421, ISBN&nbsp;<bdi>978-3-11-086502-8</bdi></ref><ref>{{Cite web |date=9 January 2019 |title=Ecumenical Jury selected to award film prizes at Berlinale 2019 |url=https://www.ecumenicalnews.com/article/ecumenical-jury-selected-to-award-film-prizes-at-berlinale-2019/60638.htm |access-date=2020-07-08 |website=www.ecumenicalnews.com |language=en}}</ref> Ng tannalondebwa ku bwa Consultor ,Dipio yaweereza ng'omu ku bawi b'amageziabawerako mu lukiiko lwa paapaolw'empuliziganya e Vaticani ku kulondebwa kwa [[:en:Pope_Benedict_XVI|Paapa Benedict XVI]] mu 2011. <ref>"Vatican: Pope: Review of 2011 Activities". ''Catholic News World''. Retrieved 2020-07-07.</ref>Mu kiseera kye kimu yali mmemba wa kakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya y'abantu mu lukiiko lwa Uganda Episcopal Conference Social Communications Commission. <ref>{{Cite web |title=Rev. Sr. Dominic Dipio Appointed Consultant of the Pontifical Council for Social Communications |url=https://chuss.mak.ac.ug/news/content/rev-sr-dominic-dipio-appointed-consultant-pontifical-council-social-communications |access-date=2020-07-01 |website=News |publisher=Makerere University College of Humanities and Social Science |archive-date=2020-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628053609/https://chuss.mak.ac.ug/news/content/rev-sr-dominic-dipio-appointed-consultant-pontifical-council-social-communications |url-status=dead }}</ref> == Ebitabo ebirondeddwamu == * {{Cite book |year=2008 |title=Performing Community: Essays on Ugandan Oral Culture |publisher=Novus Press |isbn=9788270994991 |editor-last=Dipio |editor-first=Dominica |location=Oslo |editor-last2=Johannessen |editor-first2=Lene |editor-last3=Sillars |editor-first3=Stuart}}<ref>https://artmatters.info/2011/12/new-book-looks-into-the-relationship-between-folklore-and-transmission-of-wisdom-in-uganda/</ref> * {{Cite book |year=2011 |title=East African Literature: Essays on Written and Oral Traditions |publisher=Logos |isbn=978-3-8325-2816-4 |editor-last=Makokha |editor-first=J. K. S. |location=Berlin |editor-last2=Kabaji |editor-first2=Egara |editor-last3=Dipio |editor-first3=Dominica}}<ref>Reviews of ''East African Literature'': </ref> * {{Cite book |last=Dipio |first=Dominica |year=2014 |title=Gender Terrains in African Cinema |publisher=UNISA Press |isbn=9781868887354 |location=Pretoria}}<ref>Reviews of ''Gender Terrains in African Cinema'': </ref> * {{Cite book |date=2019 |title=Discourse and identities : writing and contemporary eastern African peripheral subjectivities |publisher=Fountain |isbn=9789970195268 |editor-last=Nabutanyi |editor-first=Edgar Fred |location=Kampala |editor-last2=Kahyana |editor-first2=Danson |editor-last3=Dipio |editor-first3=Dominica}}<ref name="worldcat-discourse">{{Cite book |title=Catalogue record for "Discourse and identities" |publisher=Worldcat |oclc=1156429607}}</ref> == Firimu n’ebiwandiiko == * ''Afirika eyesigamye ku maama'' (2019) * ''Ebigambo by'emikono'' (2017) * ''Okutonnya enkuba: Enkola ebula'' (2016) <ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Documentary-explores-custom-of-rainmaking-in-Uganda/434746-3332812-11933vnz/index.html</ref> * "Gwe Mateeka" (2010) <ref>{{Cite web |date=2010-01-27 |title=Oral Folklore lights up 3rd Mak-NUFU Project seminar |url=https://news.mak.ac.ug/node/911 |access-date=2020-07-14 |website=Makerere University News Portal |language=en |archive-date=2020-07-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714214714/https://news.mak.ac.ug/node/911 |url-status=dead }}</ref> * ''Emmere ey’okwerabira : omusajja omusango gw'okugezaako ennyo'' (2009), omuwanguzi w'engule y'ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Arts Press Association <ref>"2009's movie hits and misses". ''Daily Monitor''. 26 December 2009.</ref> * ''Okukola emirimu gy’emikono egy’ekika kya Bamasaba'' (2009) <ref>Magara, Evelyn Cindy (2014). ''Symbolism in Ugandan films'' (Master's thesis). Kampala, Uganda: Makerere University. hdl:10570/3900.</ref> <ref>{{Cite web |date=15 December 2009 |title=Crafting the Bamasaba: a Mak-NUFU film premiere |url=https://news.mak.ac.ug/2009/12/crafting-bamasaba-mak-nufu-film-premiere |access-date=2020-07-04 |website=News & Announcements for Makerere Community |publisher=Makerere University |archive-date=2020-07-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200705154305/https://news.mak.ac.ug/2009/12/crafting-bamasaba-mak-nufu-film-premiere |url-status=dead }}</ref> * ''Omwagalwa ennyo'' (2007) <ref name="jewel">{{Cite news}}</ref> == Ebijuliziddwa == 9zughqgkm30jc022a9yyk5cnerwmnl9 Winyi ow'e Kibulala 0 13178 65524 48942 2026-07-30T04:21:33Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65524 wikitext text/x-wiki '''Wasswa Chwamale Mwanga Winyi''' yali kabaka eyafuga [[:en:Bunyoro-Kitara|Bunyoro-Kitara]] mu kiseera kya 1300 AD. Olubiri lwe olukulu lwalilusangibwa [[Kibulala, Ssingo]], era ebisigalira bye gye biziikiddwa okutuuka olwaleero. Omulangira Kalemeera owa Buganda, mutabani wa [[Chwa I owa Buganda|Ssekabaka Chwa Nabakka]] omu yekka bwe yawang’angusibwa e Bunyoro, yaddukira mu lubiri lwa kitaawe omuto, Winyi I mu lubiri lwe e Kibulala. Eyo yayongera okusobya, n’azaala [[Kimera of Buganda|Omulangira Kimera Walusimbi]] mu Nabakyala Wannyana, mukyala wa kitaawe we omukulu. Oluvannyuma Omulangira Kimera yafuuka Kabaka wa Buganda owookusatu. <ref>{{Cite web |title=Ba Kabaka ba Buganda |url=http://www.buganda.com/kings.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130615070042/http://www.buganda.com/kings.htm |archive-date=2013-06-15 |access-date=2023-01-26 |website=www.buganda.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Buganda Kingdom:: |url=https://www.buganda.or.ug/kings |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230126080115/https://www.buganda.or.ug/kings |archive-date=2023-01-26 |access-date=2023-01-26 |website=www.buganda.or.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=List of Buganda Kings |url=https://bugandahistory.com/a-precise-history-of-buganda-kings/ |access-date=2023-01-26 |website=Buganda History & Culture |archive-date=2023-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230126100838/https://bugandahistory.com/a-precise-history-of-buganda-kings/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=The Kinglists of Buganda* |url=https://www.cambridge.org/core/journals/history-in-africa/article/abs/kinglists-of-buganda/C5DB8686178333061DEBB63261662029 |journal=History in Africa |language=en |publisher=Cambridge University Press |volume=1 |pages=129–139 |doi=10.2307/3171765 |issn=0361-5413 |jstor=3171765 |s2cid=153810771 |url-access=subscription}}</ref> == Olunyiriri lwe == Ono ye mwana owookubiri mu baana ba [[Kintu|Ssekabaka Kato Kintu]] abataano. Yazaalibwa e Kibulala. <ref>{{Cite web |title=Ssekabaka Chwa Male Winyi – Luganda – Abalangira Ababiito ab'eKibulala |url=https://kibulala.com/about/ssekabaka-chwa-male-winyi-luganda/ |access-date=2024-06-06 |language=en-US}}</ref> == Obufumbo bwe n’abaana == Omulangira Winyi, Katikkiro wa [[Kibulala, Ssingo|Kibulala]] (agambibwa nti ye Winyi I, Omukama ow’e Bunyoro-Kitara) yawasa mukyala Wannyana, nga ono yeyali mukyala we omukulu, mwannyina wa Balitema Kajubi, Katikkiro wa Busujju, eyali omuhima. Bano baazaala abaana babiri omwali Omumbejja Musenyu, Katikkiro wa Kyeeya nga ono yeyali omwana omukulu n'Omulangira Ntembe, Katikkiro wa Busoga. == Ababiito b' e Kibulala == Bazzukulu ba Winyi ow’e Kibulala, be bakola Ekika ky’Obuganda ekimanyiddwa nga '''Ababiito b’eKibulala''', ekimu ku bika 54 ebimanyiddwa nga bya Baganda ababalirirwamu obukadde 9. <ref>{{Cite web |last=Ssemakula |first=Mukasa |date= |title=List of The Clans of Buganda |url=http://www.buganda.com/ebika.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200529204720/http://www.buganda.com/ebika.htm |archive-date=29 May 2020 |access-date=31 August 2014 |publisher=Buganda.com}}</ref> == Ennaku ze ezasembayo == Wasswa Chwamale Mwanga Winyi yafa mu makkati g’ekyasa eky’ekkumi n’ena era naziikibwa e [[Kibulala, Ssingo]], nga leero ye [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kiboga]]. Ekifo we yaziikibwa kyakirizibwa Obwakabaka bwa Buganda nga ekifo ky'ebyafaayo. Naalinnya Dina Kigga Mukarukidi, mwannyina wa Kabaka wa Buganda aliko kati, [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi II]], yaweebwa obuvunaanyizibwa bw'ekifo kino, ng’omulabirizi w’ebyobuwangwa. <ref>{{Cite web |last=Serunjogi |first=Titus |date=27 April 2006 |title=Traditional And Modern: Meet The Kabaka's Sisters |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/38/495458 |access-date=31 August 2014}}</ref> == Eby'ensikirano == {{s-start}} {{succession box|title=[[King of Bunyoro]]|before=Unknown|after=Unknown|years=Early Fourteenth Century}} {{s-end}} == Laba ne == * [[Kabaka wa Buganda]] * [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama ow'e Bunyoro]] == Ebiwandiiko ebijuliziddwa == [[Category:Buganda]] 5c8i0m5ki0ow9li071luebqv8b35li5 James PM Ntozi, omubaka wa Uganda 0 13769 65512 51538 2026-07-29T19:16:25Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65512 wikitext text/x-wiki '''James Patrick Manyenye Ntozi''' yali Munnayuganda eyawummula, omuyivu era omulimi. Yakola ng’omunoonyereza mu by’abantu n’ebibalo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Yuganda|Uganda]], ng’okunoonyereza kwe essira alitadde ku kirwadde kya [[siriimu]] mu [[Afirika]], okuzaala, okubala abantu, n’okukaddiwa n’enzirukanya y’obulamu. Omukugu mu busawo bw’abantu era omukugu mu by’emitindo omutendeke, obukugu bwe buli mu kwekenneenya ebyetaago, okwekenneenya, n’okukola okunoonyereza okusookerwako.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en |archive-date=9 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200609000529/https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma lw’okuwummula, yatandika okulima. Mu mwaka gwa 2011, ekitabo ''Demography of Uganda and Selected African Countries'' kyafulumizibwa nga kiwa ekitiibwa ebyo bye yakola mu kunoonyereza. Pulofeesa Ntozi yafa ku Lwokusatu nga 19 Ogwokutaano 2021 mu Kampala, Uganda. krvi1orv2ups32so1212mocqamb5xf2 James PM Ntozi 0 13770 65511 51568 2026-07-29T19:16:03Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65511 wikitext text/x-wiki '''James Patrick Manyenye Ntozi''' yali Munnayuganda eyawummula, omuyivu era omulimi. Yakola ng’omunoonyereza mu by’abantu n’ebibalo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Yuganda|Uganda]], ng’okunoonyereza kwe essira alitadde ku kirwadde kya [[siriimu]] mu [[Afirika]], okuzaala, okubala abantu, n’okukaddiwa n’enzirukanya y’obulamu. Omukugu mu busawo bw’abantu era omukugu mu by’emitindo omutendeke, obukugu bwe buli mu kwekenneenya ebyetaago, okwekenneenya, n’okukola okunoonyereza okusookerwako.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en |archive-date=9 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200609000529/https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma lw’okuwummula, yatandika okulima. Mu mwaka gwa 2011, ekitabo ''Demography of Uganda and Selected African Countries'' kyafulumizibwa nga kiwa ekitiibwa ebyo bye yakola mu kunoonyereza. Pulofeesa Ntozi yafa ku Lwokusatu nga 19 Ogwokutaano 2021 mu Kampala, Uganda. == Okusoma kwe == Ntozi yasomera ku [[Mbarara (disitulikit)|Mbarara]] Junior ne High School.<ref name=":2">Ntozi, James. "Professor James P.M. Ntozi Remarks on Launch of a Book Recognizing his Long Services." Makerere University. Makerere Main Hall, Uganda. 23 March 2017.</ref> Mu 1971, Ntozi yafuna diguli ya Bachelor of science mu by’enfuna n’ebibalo okuva mu ttendekero lya Institute of Statistics and Applied Economics mu yunivasite y’e Makerere. Ntozi yafuna diguli ye eya master mu ttendekero lino mu 1973.<ref name=":04"/> Yafuna diguli ye eya PhD mu Medical Demography mu 1977 okuva mu [[yunivasite y’e London]] .<ref name=":04" /><ref name=":2" /> Okuva mu 1977 okutuuka mu 1979, Ntozi yagenda mu [[yunivasite y’e Nairobi]] olw’obutabanguko mu byobufuzi ku mulembe gwa [[Idi Amin]].<ref name=":04"/> Kyokka banne bangi baavaayo ku ntandikwa y’obufuzi ku ntandikwa y’emyaka gya 1970 ng'asigadde ku yunivasite.<ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Ntozi era yasomerako ku Bishop School Mukono, [[Busoga College]] Mwiri, gye yasisinkanira eyali Ssabaminisita wa Uganda [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], ne [[Oxford University|Oxford University.]] == Okunoonyereza == Ntozi alina emiko gya ssaayansi egisukka mu 75 egyekenneenyeddwa banne n’empapula ezisoba mu 70 eziyanjuddwa mu nkuŋŋaana. Asunsudde ebitabo ebisoba mu 15.<ref name=":04"/><ref name=":1"/> Mu myaka egyasooka nga Uganda yakeefuga, ebikwata ku bungi bw’abantu byali bitono. Ntozi yakola ku bikwata ku bungi bw’abantu mu kiseera kino era n’agezaako okutumbula okunoonyereza ku ludda olwo Okunoonyereza kwe mu bikwata ku bungi bw’abantu kubadde kusinga kukwata ku kuzaala, okufa, okusenguka, n’enkulaakulana.<ref name=":1"/> Mu 1980, Ntozi yali kaminsona w’okubala abantu mu Uganda, ebyavaamu ne biviirako enkyukakyuka mu nkola ne gavumenti okusala ensalo z’ebitundu. Mu myaka gya 1990, Ntozi yakola okunoonyereza ku ngeri abantu gye bafumbiriganwamu, emiwendo gy’abaana abazaalibwa, n’ebyobuwangwa n'ebikwata ku kawuka ka siriimu. Okutandika ku nkomerero y’emyaka gya 1990, Ntozi yatandika okunoonyereza ku kukaddiwa. Okuva olwo, abadde awa emisomo mu nkuŋŋaana z’ensi yonna ku kunoonyereza kwe, asomesa emisomo ku kukaddiwa, n’okubuulirira abayizi basatu aba PhD mu ssomo lino.<ref name=":1"/> Ntozi yayambako okwekenneenya pulojekiti ya PEPFAR mu [[Nigeria]] eri ekitongole kya Amerika ekya National Academy of Sciences (2005-2007).<ref name=":04"/> Okutandika mu myaka gya 2010, yatandika okunoonyereza ku ngeri akawuka ka siriimu gye kakwata ku bakadde ba Uganda.<ref name=":3">{{Cite web |title=Professor James P Ntozi |url=https://www.ageing.ox.ac.uk/people/view/337 |access-date=8 June 2020 |website=Oxford Institute of Population Ageing |language=en}}</ref> == Yunivasite y’e Makerere == Ntozi yaweereza mu biti ebyenjawulo ku Yunivasite y'e Makerere okuva mu 1979 okutuusa lwe yawalirizibwa okuwummula mu 2016, omuli okubeera omusomesa, omukulembeze w'ekitongole, omukulumbeze w'ensonga z'abayizi, omukiise wa senate ya yunivasite, n'omubaka wa yunivasite.<ref name=":04"/> Ntozi yaweereza nga dayirekita w'ekitongole kya Institute of Statistics and Applied Economics okumala emyaka musanvu, era yasomesa nga Pulofesa wa Population Studies, gye yawummula mu 2016.<ref name=":04" /><ref name=":1"/> Era yaweereza nga pulofesa wa demographic statistics mu College ya Business and Management Studies era yaliko ku bukiiko bwa yunivasite bungii.<ref name=":04" /><ref name=":1" /> Ntozi yatandika okusomesa e Makerere mu 1971 ng'omuyambi w'omusomesa ng'asoma diguli ye eyookubiri. Mu Gwekkumi1992, yaweebwa obwa pulofeesa obujjuvu, era mu 1995 yatuukiriza ekisaanyizo kya yunivasite ekya bapulofeesa okuwa omusomo ogw’okutongoza ng’ayanjula okunoonyereza kwe ku siriimu.<ref name=":2" /> Kyatwalibwa ng’ekitali kya bulijjo pulofeesa okumaliriza akakwakkulizo kano mu myaka esatu okuva lwe yakuzibwa okutuuka ku bwa pulofeesa obujjuvu.<ref name=":2" /> Mu kiseera kye nga pulofeesa, Ntozi abuuliridde abayizi abawera kkumi aba PhD mu by’obungi bw’abantu era ng’abuulirira abayizi abali mu bitongole ebikwatagana butereevu wamu n’okuva mu bitongole bya geography, sociology, okunoonyereza ku kikula ky’abantu, n’ebyobulamu by’abantu.<ref name=":2" /> Era abaddeko ku bukiiko bwa yunivasite bungi.<ref name=":04"/><ref name=":2" /> Ntozi yali mu lukiiko lwa senate olwa yunivasite okumala emyaka egisoba mu 30. Bwe yali ku lukiiko lwa senate, yalwanirira ebitongole bya yunivasite mu bibalo n’okunoonyereza ku bungi bw’abantu. Mu 2016, yava ku kifo kye nga Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaweebwa akasiimo ki Makerere University Pensioners' Association (MUPA). Ntozi bwe yali ali mu kifo kino, yalwanirira emiganyulo n'akasiimo k'abawummudde emirimu gya Yunivasite.<ref name=":2" /> Ku yunivasite eno, yatandikawo ekitongole ekinoonyereza ku bungi bw’abantu.<ref name=":04"/> Era yeyatandikawo pulogulaamu zonna eziriwo okutuuka mu 2017, ku ddaala lya undergraduate ne graduate, mu ssomero ly’ebyebibalo n’okuteekateeka. Emyaka gy’eyamala e Makerere, Ntozi yatumbula okunoonyereza ku bungi bw’abantu n’ebibalo by’abantu mu yunivasite eno era n’akungaanya ebyetaagibwa n'obuyambi eri ekitongolekino okuva mu kitongole kya Rockefeller Foundation, World Bank, International Development Research Center (IDRC), UNFPA, USAID, UNDP, ne Population Council wamu n’ebibiina ebirala.<ref name=":04" /> Wadde nga yaweebwa emirimu ku mutendera gw’ensi yonna, Ntozi yabigaana okusigala weyasomera. Olw'okuba Yunivasite y'e Makerere eyagala bapulofeesa okuwummula ku myaka 70, Ntozi yawummula okusomesa mu 2016 nadda mu kulima.<ref name=":2" /> Wabula bwe yawummula yasaba yunivasite okugenda mu maaso n’okumukkiriza okukola okunoonyereza n’okubuulirira abayizi ku Center for Population and Applied Sciences.<ref name=":2" /> [[Category:Pages with unreviewed translations]] o7ohz21473gmvtzjpe1lax6d29n1355 James P. M. Ntozi 0 13771 65510 57901 2026-07-29T19:15:37Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65510 wikitext text/x-wiki '''James Patrick Manyenye Ntozi''' yali Munnayuganda eyawummula, omuyivu era omulimi. Yakola ng’omunoonyereza mu by’abantu n’ebibalo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Yuganda|Uganda]], ng’okunoonyereza kwe essira alitadde ku kirwadde kya [[siriimu]] mu [[Afirika]], okuzaala, okubala abantu, n’okukaddiwa n’enzirukanya y’obulamu. Omukugu mu busawo bw’abantu era omukugu mu by’emitindo omutendeke, obukugu bwe buli mu kwekenneenya ebyetaago, okwekenneenya, n’okukola okunoonyereza okusookerwako.<ref name=":04">{{Cite web |date=28 March 2017 |title=Scholarly Book launched to immortalize Prof. James Patrick Manyenye Ntozi |url=https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |access-date=8 June 2020 |website=Makerere University News Portal |language=en |archive-date=9 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200609000529/https://news.mak.ac.ug/2017/03/scholarly-book-launched-immortalize-prof-james-patrick-manyenye-ntozi |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma lw’okuwummula, yatandika okulima. Mu mwaka gwa 2011, ekitabo ''Demography of Uganda and Selected African Countries'' kyafulumizibwa nga kiwa ekitiibwa ebyo bye yakola mu kunoonyereza. Pulofeesa Ntozi yafa ku Lwokusatu nga 19 Ogwokutaano 2021 mu Kampala, Uganda. == Okusoma kwe == Ntozi yasomera ku Mbarara Junior ne High School.<ref name=":2">Ntozi, James. "Professor James P.M. Ntozi Remarks on Launch of a Book Recognizing his Long Services." Makerere University. Makerere Main Hall, Uganda. 23 March 2017.</ref> Mu 1971, Ntozi yafuna diguli ya Bachelor of science mu by’enfuna n’ebibalo okuva mu ttendekero lya Institute of Statistics and Applied Economics mu yunivasite y’e Makerere. Ntozi yafuna diguli ye eya master mu ttendekero lino mu 1973.<ref name=":04"/> Yafuna diguli ye eya PhD mu Medical Demography mu 1977 okuva mu [[yunivasite y’e London]].<ref name=":04" /><ref name=":2" /> Okuva mu 1977 okutuuka mu 1979, Ntozi yagenda mu [[yunivasite y’e Nairobi]] olw’obutabanguko mu byobufuzi ku mulembe gwa [[Idi Amin]].<ref name=":04"/> Kyokka banne bangi baavaayo ku ntandikwa y’obufuzi ku ntandikwa y’emyaka gya 1970&nbsp;ng'asigadde ku yunivasite.<ref name=":1">{{Cite web |last=Okoth |first=Cecilia |date= |title=Retired Makerere Don honoured |url=https://www.newvision.co.ug/news/1449569/retired-makerere-honoured |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Ntozi era yasomerako ku Bishop School Mukono, [[Busoga College]] Mwiri, gye yasisinkanira eyali Ssabaminisita wa Uganda [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], ne [[Oxford University]]. == Okunoonyereza == Ntozi alina emiko gya ssaayansi egisukka mu 75 egyekenneenyeddwa banne n’empapula ezisoba mu 70 eziyanjuddwa mu nkuŋŋaana. Asunsudde ebitabo ebisoba mu 15.<ref name=":04"/><ref name=":1"/> Mu myaka egyasooka nga Uganda yakeefuga, ebikwata ku bungi bw’abantu byali bitono. Ntozi yakola ku bikwata ku bungi bw’abantu mu kiseera kino era n’agezaako okutumbula okunoonyereza ku ludda olwo Okunoonyereza kwe mu bikwata ku bungi bw’abantu kubadde kusinga kukwata ku kuzaala, okufa, okusenguka, n’enkulaakulana.<ref name=":1"/> Mu 1980, Ntozi yali kaminsona w’okubala abantu mu Uganda, ebyavaamu ne biviirako enkyukakyuka mu nkola ne gavumenti okusala ensalo z’ebitundu. Mu myaka gya 1990, Ntozi yakola okunoonyereza ku ngeri abantu gye bafumbiriganwamu, emiwendo gy’abaana abazaalibwa, n’ebyobuwangwa n'ebikwata ku kawuka ka siriimu. Okutandika ku nkomerero y’emyaka gya 1990, Ntozi yatandika okunoonyereza ku kukaddiwa. Okuva olwo, abadde awa emisomo mu nkuŋŋaana z’ensi yonna ku kunoonyereza kwe, asomesa emisomo ku kukaddiwa, n’okubuulirira abayizi basatu aba PhD mu ssomo lino.<ref name=":1"/> Ntozi yayambako okwekenneenya pulojekiti ya PEPFAR mu [[Nigeria]] eri ekitongole kya Amerika ekya National Academy of Sciences (2005-2007).<ref name=":04"/> Okutandika mu myaka gya 2010, yatandika okunoonyereza ku ngeri akawuka ka siriimu gye kakwata ku bakadde ba Uganda.<ref name=":3">{{Cite web |title=Professor James P Ntozi |url=https://www.ageing.ox.ac.uk/people/view/337 |access-date=8 June 2020 |website=Oxford Institute of Population Ageing |language=en}}</ref> == Yunivasite y’e Makerere == Ntozi yaweereza mu biti ebyenjawulo ku Yunivasite y'e Makerere okuva mu 1979 okutuusa lwe yawalirizibwa okuwummula mu 2016, omuli okubeera omusomesa, omukulembeze w'ekitongole, omukulumbeze w'ensonga z'abayizi, omukiise wa senate ya yunivasite, n'omubaka wa yunivasite.<ref name=":04"/> Ntozi yaweereza nga dayirekita w'ekitongole kya Institute of Statistics and Applied Economics okumala emyaka musanvu, era yasomesa nga Pulofesa wa Population Studies, gye yawummula mu 2016.<ref name=":04" /><ref name=":1"/> Era yaweereza nga pulofesa wa demographic statistics mu College ya Business and Management Studies era yaliko ku bukiiko bwa yunivasite bungii.<ref name=":04" /><ref name=":1" /> Ntozi yatandika okusomesa e Makerere mu 1971&nbsp;ng'omuyambi w'omusomesa ng'asoma diguli ye eyookubiri. Mu Gwekkumi1992, yaweebwa obwa pulofeesa obujjuvu, era mu 1995 yatuukiriza ekisaanyizo kya yunivasite ekya bapulofeesa okuwa omusomo ogw’okutongoza ng’ayanjula okunoonyereza kwe ku siriimu.<ref name=":2" /> Kyatwalibwa ng’ekitali kya bulijjo pulofeesa okumaliriza akakwakkulizo kano mu myaka esatu okuva lwe yakuzibwa okutuuka ku bwa pulofeesa obujjuvu.<ref name=":2" /> Mu kiseera kye nga pulofeesa, Ntozi abuuliridde abayizi abawera kkumi aba PhD mu by’obungi bw’abantu era ng’abuulirira abayizi abali mu bitongole ebikwatagana butereevu wamu n’okuva mu bitongole bya geography, sociology, okunoonyereza ku kikula ky’abantu, n’ebyobulamu by’abantu.<ref name=":2" /> Era abaddeko ku bukiiko bwa yunivasite bungi.<ref name=":04"/><ref name=":2" /> Ntozi yali mu lukiiko lwa senate olwa yunivasite okumala emyaka egisoba mu 30. Bwe yali ku lukiiko lwa senate, yalwanirira ebitongole bya yunivasite mu bibalo n’okunoonyereza ku bungi bw’abantu. Mu 2016, yava ku kifo kye nga Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaweebwa akasiimo ki Makerere University Pensioners' Association (MUPA). Ntozi bwe yali ali mu kifo kino, yalwanirira emiganyulo n'akasiimo k'abawummudde emirimu gya Yunivasite.<ref name=":2" /> Ku yunivasite eno, yatandikawo ekitongole ekinoonyereza ku bungi bw’abantu.<ref name=":04"/> Era yeyatandikawo pulogulaamu zonna eziriwo okutuuka mu 2017, ku ddaala lya undergraduate ne graduate, mu ssomero ly’ebyebibalo n’okuteekateeka. Emyaka gy’eyamala e Makerere, Ntozi yatumbula okunoonyereza ku bungi bw’abantu n’ebibalo by’abantu mu yunivasite eno era n’akungaanya ebyetaagibwa n'obuyambi eri ekitongolekino okuva mu kitongole kya Rockefeller Foundation, World Bank, International Development Research Center (IDRC), UNFPA, USAID, UNDP, ne Population Council wamu n’ebibiina ebirala.<ref name=":04" /> Wadde nga yaweebwa emirimu ku mutendera gw’ensi yonna, Ntozi yabigaana okusigala weyasomera. Olw'okuba Yunivasite y'e Makerere eyagala bapulofeesa okuwummula ku myaka 70, Ntozi yawummula okusomesa mu 2016 nadda mu kulima.<ref name=":2" /> Wabula bwe yawummula yasaba yunivasite okugenda mu maaso n’okumukkiriza okukola okunoonyereza n’okubuulirira abayizi ku Center for Population and Applied Sciences.<ref name=":2" /> == ''Omuwendo gw'abantu mu Uganda n'amawanga g'Afirika agasunsuddwa'' == Ekitabo eky’emiko 276 ekya ''Demography of Uganda and Selected African Countries: Towards more Sustainable Development Pathways'' kyafulumizibwa mu 2016 okujaguza obuweereza bwa Ntozi eri Makerere University, Uganda, ne Afirika yonna ng’ayita mu kunoonyereza kwe yakola ku bungi bw’abantu.<ref name=":04"/><ref name=":1"/> Ekitabo kino ekyawandiikibwa abamanyi mu kunoonyereza ku bungi bw’abantu n’omuwendo gw’abantu, kyogera ku byetaago by’abantu ba Uganda mu kiseera kino.<ref name=":04" /> Ekwata ku nsonga ezeetoolodde enkulaakulana, okuyimirizaawo, n’omuwendo gw’abantu ate nga era eyanjula ebizuuliddwa okuteesa ku nkyukakyuka mu nkola ne pulogulaamu.<ref name=":1" /> Abasunsuzi kuliko Pulofeesa John Oucho okuva mu Yunivasite y’e Nairobi ng’omusunsuzi omukulu, Associate Pulofeesa Dr. Gideon Rutaremwa, ne Pulofeesa Jockey Baker Nyakaana, n’abalala.<ref name=":04" /> Ekitabo kino kirimu abawandiisi 15 n’abasunsuzi 4 okuva mu mawanga n’ebibiina bingi nga Uganda, Tanzania, Kenya, Nigeria, France, n’ekitongole kya Uganda National Bureau of Standards.<ref name=":04" /> Okutongoza ekitabo kino kwaliwo nga 23 Ogwokusatu 2017 era nga kwategekebwa ettendekero lya Makerere College of Business and Management Sciences wamu n’ekitongole kya Center for Population and Applied Sciences.<ref name=":04"/> Kyali mu kisenge ekikulu ekya Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":42">{{Cite web |last=Mundua |first=Patrick |title=Prime Minister Rugunda salutes Prof. Ntozi for his distinguished service |url=http://opm.go.ug/2017/03/30/prime-minister-rugunda-salutes-prof-ntozi-for-his-distinguished-service/ |access-date=8 June 2020 |website=Office of the Prime Minister |language=en-US}}</ref> [[Ssaabaminisita wa Uganda]] [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]] yasiima Ntozi olw’okunoonyereza kwe yakola, n’agamba nti kwayamba ku nkola za Uganda.<ref name=":12">{{Cite web |last= |first= |date=27 March 2017 |title=Retired Makerere Don Honoured |url=https://www.proquest.com/docview/1881304819 |archive-url= |archive-date= |access-date=10 June 2020 |id={{ProQuest|1881304819}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Abasajja bano bombi baali bamaze emyaka 51 nga ba mukwano mu kiseera kino, okuva lwe baali basisinkanye ku Busoga College Mwiri.<ref name=":42" /> Rugunda yategeeza nti emirimu gya Ntozi mu by'ebibalo byayamba Uganda okuva mu bwavu era natendereza Ntozi ng'omulwanirizi w'enkyukakyuka n'enkulaakulana.<ref name=":04" /><ref name=":42" /> Ssaabaminisita yakubiriza abakozi e Makerere okugoberera ebigere bya Ntozi, n'amatendekero amalala okugoberera ekyokulabirako kya Makerere.<ref name=":12" /><ref name=":04" /> Era yasaba Makerere erowooze ku kukozesa bapulofeesa abaawummula, nga Ntozi, okunoonyereza, nga bwe kitera okubeera mu Amerika ne Bungereza.<ref name=":42" /> Omumyuka wa Cansala wa Yunivasite y’e Makerere Pulofeesa John Ddumba-Ssentamu yeebaza Ntozi olw’okusitula ekitiibwa kya yunivasite eno ku mutendera gwa wano n’ogwensi yonna.<ref name=":04" /> Ntozi naye yawa okwogera kwe, nga yeebaza abayizi be n’abawandiisi b’ekitabo kino olw’okumujjukira mu bulamu bwe.<ref name=":04"/> Era yeebaza College of Business Management Sciences ne Center for Population and Applied Statistics olw’okufulumya ekitabo kino n’okutegeka omukolo ogwo.<ref name=":04" /> Ntozi yalaga okusiima kwe eri gavumenti ya Uganda olw’okuwagira abanoonyereza.<ref name=":04" /><ref>{{Cite web |title=Author Details {{!}} African Population Studies |url=https://aps.journals.ac.za/pub/search/authors/view?givenName=James%20P.M&familyName=Ntozi&affiliation=Makerere%20University,%20Kampala&country=UG&authorName=Ntozi,%20James%20P.M |access-date=2025-12-09 |website=aps.journals.ac.za |archive-date=2022-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220126112324/https://aps.journals.ac.za/pub/search/authors/view?givenName=James%20P.M&familyName=Ntozi&affiliation=Makerere%20University%2C%20Kampala&country=UG&authorName=Ntozi%2C%20James%20P.M |url-status=dead }}</ref> Ntozi yafuna ekipande ku mukolo okuva mu kitongole kya [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS), ekyamukwasibwa Ssenkulu waakyo Ben Paul Mungyereza. Ekipande kino kyamuweebwa okusiima omulimu gwe yakola ku yunivasite y’e Makerere n’okuwagira UBOS. Ssaabaminisita Rugunda ye yakwasa Ntozi ekipande.<ref name=":04"/> == Ebituukiddwaako == Ntozi yalondebwa mu bifo bingi eby’ensi yonna mu ssetendekero n’amatendekero nga Visiting Scholar era ng'omunonyeereza.<ref name=":04"/> == Obukuubagano == Mu 2011, waaliwo okukubaganya ebirowoozo mu lujjudde ku Planning House mu Kampala okukubaganya ebirowoozo ku kweyongera kw’omuwendo gw’abantu n’ebbula ly’emirimu.<ref name=":5">"Uganda Warned on Population Explosion." ''AllAfrica.com'', 26 October 2011''.''https://allafrica.com/stories/201110281170.html</ref> Alipoota "Demography and Economic Growth in Uganda" yayanjulwa n'enteekateeka y'okwongera ku bibuga okutumbula ebyenfuna n'okukendeeza ku nkula y'abantu.<ref name=":5" /> Ntozi yawakanya alipoota eno mu nteeseganya, n’agamba nti ebibuga tebireeta nkulaakulana mu by’enfuna nga bwe kirabibwa olw'obwavu obuliwo mu bibuga.<ref name=":5" /> Era teyakkiriziganya nti amasannyalaze mu byalo gandikendeeza ku kweyongera kw’abantu.<ref name=":5" /> Mu 2013, Ntozi yasaba wabeewo okubala abantu, ng’agamba nti kyetaagisa nnyo okukola enteekateeka y’enkulaakulana.<ref name=":6">{{Cite web |last=Musoke |first=Ronald |date=28 June 2013 |title=Planning in the dark |url=https://www.independent.co.ug/planning-in-the-dark/ |archive-url= |archive-date= |access-date=18 June 2020 |website=www.independent.co.ug}}</ref> Yawakanya abanoonyereza abaali bakola enteekateeka z'enkulaakulana mu Uganda nga basinziira ku kubala kw'abantu okwasembayo mu 2002.<ref name=":6" /> Ekibiina ki Makerere Retirement Benefits Scheme (MURBS) yatiisatiisa okwediima mu 2014 nga bawakanya yunivasite eno olw’okulwawo okubasasula.<ref name=":7">{{Cite web |last=Kamugisha |first=Samuel |date=25 March 2014 |title=Uganda: Makerere Staff Threaten to Strike Over Pension Arrears |url=https://allafrica.com/stories/201403260221.html |archive-url= |archive-date= |access-date= |website=AllAfrica}}</ref> Makerere yali eremereddwa okusasula ssente z’okuwummula okuggyako nga etwaliddwa mu kkooti, n’olwekyo MURBS yali eggudde emisango ku yunivasite eno okuva mu 2008.<ref name=":7" /> Ntozi yakubiriza abawummudde okukolera awamu n’okusaba emiganyulo gyabwe okuva ewa Makerere mu kkooti.<ref name=":7" /> == Obulamu ku bubwe == Ntozi yazaalibwa 25 Ogwomusanvu 1946 mu [[Mbarara (disitulikit)|disitulikiti y’e Mbarara]] mu ssaza ly’e Kashari mu Rwobynje.<ref name=":1"/> Mu 1975, Ntozi yawasa Dokita. Ida Ntozi. Bombi bazaala abaana.<ref name=":04"/> Mu Gwokusatu 2021, Ntozi yazuulibwa ne kookolo ow’omutendera ogw’okuna. Ntozi yafa nga 19 Ogwokutaano 2021 mu Kampala, Uganda.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-05-20 |title=Celebrated professor James Ntozi succumbs to cancer |url=https://www.independent.co.ug/celebrated-professor-james-ntozi-succumbs-to-cancer/ |access-date=2025-12-09 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Aine |first=Brian |date=2021-05-19 |title=Top Makerere University Academic, Prof James Ntozi is Dead |url=https://softpower.ug/top-makerere-university-academic-prof-james-ntozi-is-dead/ |access-date=2025-12-09 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] o4xl3i1uxd3hkv9csbpmyze01dkrznj Enock Ssebaggala 0 15225 65477 65088 2026-07-29T15:06:34Z InternetArchiveBot 6271 Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 65477 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  '''[[:en:Uganda_Premier_League|Enock]] Ssebaggala''' (yazaalibwa 28 ogw'omusanvu 2000) [[:en:Football_player|muzannyi wa mupiira wa]] Uganda ow'ekikugu era azannya nga [[:en:Midfielder|muzannyi wa makkati]] mu [[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|ttiimu y'eggwanga lya Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2025-07-12 |title=Vipers is my new home, midfielder Ssebagala revels after NEC switch |url=https://kawowo.com/2025/07/12/vipers-is-my-new-home-midfielder-ssebagala-revels-after-nec-switch/ |access-date=2025-08-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Family legacy fuels CHAN dreams for Uganda duo Ssebagala and Usama |url=https://www.cafonline.com/caf-african-nations-championship/news/family-legacy-fuels-chan-dreams-for-uganda-duo-ssebagala-and-usama/ |access-date=2025-08-19 |website=Family legacy fuels CHAN dreams for Uganda duo Ssebagala and Usama |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2000-07-28 |title=Enock Ssebagala |url=https://upl.co.ug/player/enock-ssebagala/ |access-date=2025-08-19 |website=Uganda Premier League - Official Website |language=en-US}}</ref> == Omulimu gwa kiraabu == === Express FC === Ssebaggala emipiira gy’abakulu yagitandikira mu '''[[Express FC]]''', emu ku kiraabu za Uganda ez’ebyafaayo, gye yazannyira sizoni nnya n’okuzannya emipiira 42 egya liigi ya Uganda Premier. <ref name=":0">{{Cite web |date=2023-08-29 |title=Welcoming Enock Ssebagala to the NEC FC Family - NEC FC |url=https://necfcuganda.com/welcoming-enock-ssebagala-to-the-nec-fc-family/ |access-date=2025-08-19 |language=en-US}}</ref> === NEC FC === Mu gw'omunana 2023, Ssebaggala yeegatta ku [[National Enterprise Corporation FC|NEC FC]], n’aleeta obuyiiya bwe mu makkati mu kiraabu eno. <ref name=":0"/> Sizoni ya 2024–25 yalaga nti yeewuunyisa nnyo; yakola kinene nnyo mu kuyamba NEC FC okumalira mu ky'okubiri mu liigi ya Uganda Premier. <ref>{{Cite web |last=Ssekyanzi |first=Richard |date=2025-06-20 |title=NEC Midfielder Enock Ssebagala Completes Move to Vipers SC |url=https://sportsnation.co.ug/nec-midfielder-enock-ssebagala-completes-move-to-vipers-sc/ |access-date=2025-08-19 |website=SportsNation |language=en |archive-date=2025-12-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251222235815/https://sportsnation.co.ug/nec-midfielder-enock-ssebagala-completes-move-to-vipers-sc/ |url-status=dead }}</ref> === Vipers SC === Mu gw'omusanvu 2025, Ssebaggala yamaliriza '''endagaano ey'emyaka ebiri''' ne '''[[Kiraabu ya Vipers SC|Vipers SC]]''', bakyampiyoni ba Uganda Premier League, n’afuuka omuzannyi owookubiri kiraabu eno gwe yagula mu katale ako. Yatongozeddwa nga "midfield maestro" er'agenda okwambala omujoozi '''nnamba 8''' . <ref>{{Cite web |last=Club |first=Vipers Sports |date=2025-07-12 |title=Midfield maestro Ssebaggala signs for Vipers SC |url=https://viperssc.co.ug/2025/07/12/midfield-maestro-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |access-date=2025-08-19 |website=Vipers SC Official Website |language=en-GB |archive-date=2025-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250803202602/https://viperssc.co.ug/2025/07/12/midfield-maestro-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2025-07-13 |title=Transfers: Ssebaggala Signs for Vipers SC |url=https://chimpreports.com/transfers-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |access-date=2025-08-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mabuka |first=Dennis |date=2025-07-13 |title=Midfield maestro Ssebaggala signs for Vipers SC - Africa Top Sports |url=https://en.africatopsports.com/2025/07/13/midfield-maestro-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |access-date=2025-08-19 |language=en-US |archive-date=2025-07-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250723043126/https://en.africatopsports.com/2025/07/13/midfield-maestro-ssebaggala-signs-for-vipers-sc/ |url-status=dead }}</ref> == Omulimu gw’ensi yonna == Ssebaggala yasookera mu nsi yonna ey'abakulu mu [[Uganda Cranes ettiimu y'eggwanga|Uganda Cranes]] mu 2025 mu mupiira gw'omukwano ogwaggwa ne [[Gambia]] amaliri ga ggoolo 1-1 . Era yalondeddwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za '''African Nations Championship (CHAN)''' ezali zigenda okutegekebwa mu August 2025. <ref>{{Cite web |title=Family legacy fuels CHAN dreams for Uganda duo Ssebagala and Usama |url=https://www.cafonline.com/caf-african-nations-championship/news/family-legacy-fuels-chan-dreams-for-uganda-duo-ssebagala-and-usama/ |access-date=2025-08-19 |website=Family legacy fuels CHAN dreams for Uganda duo Ssebagala and Usama |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Sports |first=Pulse |date=2025-07-28 |title=CHAN 2024: Ugandan Stars Enock Ssebagala and Usama Arafat Carry Family Legacy |url=https://www.pulsesports.ug/football/story/chan-2024-ugandan-stars-enock-ssebagala-and-usama-arafat-carry-family-legacy-2025072811120801526 |access-date=2025-08-19 |website=Pulse Sports Uganda |language=en}}</ref> == Ebitiibwa == '''Engule za NEC FC (2024–25):''' * Omuwuwuttanyi asinga mu sizoni eno * Omuzannyi w'abazannyi asinga mu sizoni eno <ref>{{Cite web |last=Kironde |first=Baron |date=2025-06-03 |title=NEC Awards: Jacob Okao Named Best of 2024/25 |url=https://sportsnation.co.ug/nec-awards-jacob-okao-named-best-of-2024-25/ |access-date=2025-08-19 |website=SportsNation |language=en |archive-date=2025-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251223020556/https://sportsnation.co.ug/nec-awards-jacob-okao-named-best-of-2024-25/ |url-status=dead }}</ref> == Laba ne == * [[Allan Okello, Muzannyi wa Mupiira|Allan Okello, omuwandiisi w’ebitabo]] * [[Abdul Karim Watambala]] * [[Reagan Mpande|Reagan Mpande, omusajja omulala]] == Ebijuliziddwa == <references />   [[Category:Abantu Abalamu]] nnptdl0rhbqqqmpibr7mivcbsg3wyuj