Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.13
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
User:Revi C.
2
3437
66079
36312
2026-08-01T23:52:29Z
Pathoschild
115
global user pages ([[m:Synchbot|requested by Revi C.]])
66079
wikitext
text/x-wiki
__NOINDEX__<div class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">{{#babel:ko|en-3|lg-0}} [[File:Revi wikimedia image.jpg|thumb|center|middle|If you are here to talk about CommonsDelinker removing a deleted image, please [[:c:User talk:Revi C.|go here]].]]
Hello! I am [[:m:User:Revi C.|revi]]. I edit to [[m:SWMT|revert vandals]], do Wikidata stuff<!--(I am a Wikidata Admin! <small>([{{fullurl:wikidata:Special:ListUsers/Revi C.|limit=1}} Verify])</small>)-->, or do [[:c:COM:FR|Commons Filemoving stuff]] (I am Commons Admin too! <small>([{{fullurl:c:Special:ListUsers/Revi C.|limit=1}} Verify])</small>). Come to [[:m:User:Revi C.|my Meta userpage]] or [[:c:User:Revi C.|my Commons userpage]] for more information. Thank you.</div>
dv6l5c3d3hmbujrkt3mifyexaiqd1al
User talk:Revi C.
3
3438
66078
36313
2026-08-01T23:11:36Z
Pathoschild
115
global user pages ([[m:Synchbot|requested by Revi C.]])
66078
wikitext
text/x-wiki
__NOINDEX__<div class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[File:Revi logo (pink).png|thumb|center|<span style="color:red">PLEASE DO NOT LEAVE MESSAGE HERE!</span>]]
''' <span style="color:red"> BEFORE YOU BLOCK MY ACCOUNT: IF MY EDIT SUMMARY INCLUDE PREFIX </span>''(Script)''<span style="color:red">, DON'T BLOCK ME, JUST TELL ME TO SLOW DOWN AT COMMONS' TALK PAGE. IT IS AN AUTOMATED SCRIPT BEING USED ON COMMONS TO MOVE FILES.</span>
Instead, please leave your message following site:
<br />
[[File:Wikidata-logo-en.svg|45px|link=d:User talk:Revi C.]] [[d:User talk:Revi C.]] for Wikidata (Interwiki links) stuff <!--(I am {{int:Group-sysop}} there)-->
<br />
[[File:Commons-logo.svg|45px|link=commons:User talk:Revi C.]] [[commons:User talk:Revi C.]] for renaming stuff or [[User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] action (I am {{int:Group-sysop}} there)
<br />
[[File:Wikimedia Community Logo optimized.svg|45px|link=m:User talk:Revi C.]] [[meta:User talk:Revi C.]] for other stuff (User right notification, revert message, etc...)
Messages left on this page may be reverted or moved without any response.</div>
esxe13mcstpjlux1bt2hqwxr2v8t8mn
Rwanda
0
5688
66045
65990
2026-08-01T18:21:10Z
NKINZIK MARIE
7432
de-wikilinked
66045
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country||image_flag=Flag of Rwanda.svg}}'''Rwanda''', nga mu mateeka eyitibwa Republic of Rwanda, ggwanga eritalina mwalo guva ku nnyanja nnene mu [[buvanjuba bwa Afirika]].[a][b] Ekifo kino kisangibwa mu nsozi mu bugwanjuba n'ebisolo ne saavannah bukiikaddyo bw'obuvanjuba. Ennyanja ezisinga obunene n'okwetegerezebwa ennyo zisangibwa mu bitundu by'ebugwanjuba n'ebukiikakkono w'eggwanga, ate ensozi eziwandula omuliro ezikola olujegere lwa [[Virunga]] nga okusingira ddala ziri mu bukiikakkono bwa bugwanjuba. Embeera y'obudde etwalibwa ng'ey'ensozi, ng'erimu sizoni bbiri ez'enkuba n'endala bbiri ez'ekyeya buli mwaka. Ekibuga kyayo ekikulu era nga ky'ekibuga ekisinga obunene, ye [[Kigali]], ekiri mu masekkati g'eggwanga, ku [[mmita]] 1,567 waggulu w'obuwanvu bw'ennyanja. Rwanda esangibwa mu bukiikaddyo bwa Equator mu Great Rift Valley ey'o[[Buvanjuba bwa Afirika]]. Rwanda erina ensalo ne [[Uganda]] mu bukiikakkono bwayo, [[Tanzania]] mu buvanjuba, [[Burundi]] mu bukiikaddyo, ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] mu bugwanjuba. Nga erina abantu abasoba mu bukadde 14 ababeera mu kitundu kya 26,338 square kilometers (10,169 sq mi), nga etaka kwe bali lirimu ebitundu by'ettaka eriweza ebitundu nga 93.7%, Rwanda y'ensi ey'omulundi ogwa 21 mu nsi yonna, erina abantu nga 578 buli square kilometers (1,500 buli square mayiro).
[[Abayizin'abalonzi b'emmere y'okuttale]] baasenga mu kitundu mu biseera by'amayinja n'eby'ekyuma (Stone and Iron Ages), oluvannyuma Abantu b'olyubu lw'abantu oluyitibwa Bantu ne bagoberera. Abantu baasooka kwegatta mu [[Clans of Rwanda|bika]], ate oluvannyuma ne bafuuka obwakabaka. Mu kyasa eky'ekkuminettaano, obwakabaka obumu, wansi wa [[Kabaka Gihanga]], bwasobola okugatta ebitundu ebiriraanyeewo ebingi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Obwakabaka bwa Rwanda bwafuga okuva mu makkati g'ekyasa eky'ekkumi n'omunaana, nga bakabaka baayo ab'ekika kya Tutsi bawangula abalala mu by'amagye, okuteekawo obuyinza obwenkomeredde, n'okussa mu nkola enkola ez'obumu. Mu 1897, [[Girimane|Germany]] yawamba Rwanda neefuuka ekitundu kyayo mu Buvanjuba bwa Africa ekya [[German East Africa]], n'oluvannyuma ne kuddako [[Bubirigi|Belgium]], eyafuna obuyinza mu 1916 mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]]. Amawanga ga Bulaaya gano gombi gaafuga eggwanga lino okuyita mu kabaka wa Rwanda era ne gatambulira ku nkola y'okuwagira Abatuusi. Abantu b'e Hutu baajeemera gavumenti mu 1959, era ne Batta Abatuusi bangi era mu nkomerero ne batandikawo ekitundu ekyali kyetwala, nga kisingamu Abahutu mu 1962 nga bakulemberwa Pulezidenti [[Grégoire Kayibanda]]. Mu 1973 Kayibanda yaggyibwa mu buyinza era Juvénal Habyarimana n'atandika okufuga, era n'asigala ng'ali wamu n'Abahutu. Ekibiina kya Rwandan Patriotic Front (RPF) ekikulemberwa Tutsi kyatandika [[Rwandan Civil War|olutalo olw'omunda]] mu 1990. Habyarimana [[Assassination of Juvénal Habyarimana and Cyprien Ntaryamira|yattibwa]] mu Gwokuna 1994 ebibiina ebitaamanyibwa. Obukuubagano bw'abantu bwabalukawo mu lutalo lw'e Rwanda olwakolebwa bannalukalala ba Hutu Power eri Abatuusi. RPF yakomya okutta abantu n'obuwanguzi mu Gwomusanvu 1994.
Rwanda ezze efugibwa RPF ng'eggwanga ery'ekibiina ekiri mu mateeka ekimu okuva mu 1994 ng'omukulembeze w'eggwanga [[Paul Kagame]] ye pulezidenti okuva mu 2000. Eggwanga lizzew lifugibwa gavumenti ez'obuyinza okuva mu biseera byabafuzi b'amatwal. Newankubadde nga Rwanda erina omuwendo mutono ogw'[[obuli bw'enguzi]] bw'ogugeraageranya n'amawanga ag'omuliraano, y'emu ku nsi ezisinga obutono mu kunoonyereza kw'ensi yonna okw'obwenkanya bwa gavumenti n'eddembe ly'abantu, wadde ng'ebituukiddwako gye buvuddeko wabaddewo bisituddeeggwanga lino okutuukua mu ttuluba ly'awakati ku Human Development Index. Abantu baayo bakyali bato ate nga basinga kubeera mu byalo; Rwanda y'emu ku bantu abasembayo obuto mu nsi yonna. Abantu b'omu Rwanda bava mu kibiina kimu kyokka eky'obuwangwa n'olulimi, [[Banyarwanda]]. Wabula, mu kibinja kino mulimu ebibinja bisatu: [[Aba-Hutu]], Aba-Tutsi, n'Aba-[[Twa]]. Twa babeera mu kibira mu Central Africa era batera okutwalibwa ng'abazzukulu b'abantu abaasooka mu Rwanda. Obukulistaayo ye ddiini esinga obunene mu ggwanga; olulimi olusinga okwogerwa abantu b'omu Rwanda, ng'[[Olungereza]], [[Olufalansa]], n'[[Oluswayiri]] bye bimu ku nnimi ez'obwannannyini.
Ebyenfuna bya Rwanda byesigamiziddwa ku mpeereza, ebyobulimi okutunda ebweru w’eggwanga, n’amakolero. Kaawa n'amajaani bye [[birime ebikulu eby’ensimbi]] by’efulumya ebweru w’eggwanga, wadde nga bisukka mu kukola amatooke. Ekisaawe ky' [[Eby’obulambuzi]] kikula mangu era kati kye kisinga okuyingiza ssente z’ebweru mu ggwanga. Okunoonyereza okwasembyeyo mu 2024, abantu 30.5% baakosebwa [[obwavu obw’enjawulo]] nga 27.4% bali wansi w’oluoimiro lw’obwavu mu ggwanga. Eggwanga lino liri mu mukago gwa [[African Union]], [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|United Nations]], [[Commonwealth of Nations]] (emu ku ba mmemba abatono abatalina kakwate ka byafaayo na [[British Empire|bwakabaka bwa Bungereza]] ), [[Common Market for Eastern and Southern Africa|COMESA]], [[Organisation internationale de la Francophonie|OIF]], n'omukago gwa [[East African Community]] .
== Ensibuko y’erinnya (Etymology). ==
Erinnya ''Rwanda'' liva mu kigambo Ku-aanda, ekitegeeza "okugaziwa" oba "okusaasaana okuva mu makkati", ekiraga okukula kw'ebyafaayo kw'[[Obwakabaka bwa Rwanda]] . <ref>{{Cite web |title=A Land of Violence, A Land of Conquest: Memory, Truth, Historical Continuity, and Imperialism in Rwanda {{!}} Journal of Public and International Affairs |url=https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251004114443/https://jpia.princeton.edu/news/land-violence-land-conquest-memory-truth-historical-continuity-and-imperialism-rwanda |archive-date=4 October 2025 |access-date=10 October 2025 |website=jpia.princeton.edu |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by'alyo ==
Okusenga kw’abantu okw’omulembe guno mu kitundu kati ekiyitibwa Rwanda kwava, mu kiseera ekyasembayo, mu [[budde ky’omuzira ng'eggwako]], ku biseera ebibiri, ekiseera kya [[Neolithic]] nga 8,000 BC, oba mu kiseera ekiwanvu ekya [[humid]] ekyaddirira, okutuuka nga 3,000 BC. Okusima eby’edda kwazuula obujulizi nti [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale tebaabeerangawo nnyo mu kiseera kya [[Stone Age]] ekyasembayo, wabula ate ekyo kyaddirirwa omuwendo omunene ogw’abasenze abaasooka mu gw'okusaanuusa ebyuma oba [[Iron Age]], abaakolanga [[ensuwa]] ezirimu ebinnya n’ebikozesebwa eby'ebyuma. Abatuuze bano abaasooka be baali bajjajja b’aba [[Twa]], [[abayizzi era abakunganya]] b'emmere y'okuttale [[abambuti]] ab’enjawulo abaasigala mu Rwanda ne leero. Olwo mu mwaka gwa 3,000 BC, abalimi n’abalunzi b’amasekkati [[ga Sudanic]] ne [[Kuliak]] baatandika okusenga mu Rwanda, ne baddirirwa abalunzi aboogera [[olulimi Olucushitic]] mu 2,000 BC.<ref>{{Cite journal |last=Schoenbrun |first=David L. |year=1993 |title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes |journal=The Journal of African History |volume=34 |issue=1 |pages=15–16 |doi=10.1017/S0021853700032989 |jstor=183030 |s2cid=162660041}}</ref><ref>{{Cite book |last=Taylor |first=Christopher C. |date=13 September 2020 |title=Sacrifice as Terror: The Rwandan Genocide of 1994 |url=https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-000-18448-8 |pages=63–65 |access-date=2 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250404221104/https://books.google.com/books?id=qHf8DwAAQBAJ |archive-date=4 April 2025 |url-status=live}}</ref> Aba Twa ababeera mu bibira baafiirwa ekitundu ekinene eky’ebifo mwe baabeeranga ne basenguka ne bagenda ku nsozi. Wakati wa 800 BC ne 1500 AD, ebibinja [[by’Ababantu]] ebiwerako byasenguka ne biyingira e Rwanda, nga bitema ettaka ly’ebibira okulima. Bannabyafaayo balina endowooza eziwerako ku ngeri y’okusenguka kw’Ababantu; endowooza emu eri nti abaasooka okusenga baali [[Bahutu]], ate oluvannyuma [[Abatutsi]] ne basenguka ne bakola ekibinja ky’amawanga ag’enjawulo, nga kiyinzika okuba nga baava mu Nilo-hamitic. Endowooza endala eri nti okusenguka kwali kwa mpola era nga kunywevu, ng’ebibinja ebiyingira byegatta mu kifo ky’okuwangula abantu abaaliwo.Mu ndowooza eno, enjawulo y’Abahutu n’Abatutsi yavaayo oluvannyuma era yali njawulo ya kibiina okusinga ey’amawanga.
Engeri eyasooka ey’enkwatagana y'abantu mu kitundu ekyo yali ya kika ( ''ubwoko'' ). Ebika tebyakoma ku nnyiriri z’abuzaale oba ekitundu kyokka, era ebisinga byalimu Abahutu, Abatutsi, n’Abatwa. Okuva mu kyasa eky’ekkuminettaano, ebika byatandika okwegatta ne bifuuka obwakabaka. Obwakabaka obumu, nga bufugibwa Kabaka Gihanga, bwasobola okuyingiza ebitundu ebiwerako eby’omuliraano gwabwo ogw’okumpi ne butandikawo [[Obwakabaka bwa Rwanda]]. Mu mwaka gwa 1700, obwakabaka nga bwa mirundi munaana bwe bwali bubaddewo mu Rwanda ya leero. Obumu ku buno nga bwe bwa, [[Obwakabaka bwa Rwanda]] obwali bufugibwa ekika ky’Abatutsi [[Nyiginya]], bweyongera okufuga okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomunaana. Obwakabaka bwatuuka ku ntikko mu kyasa eky'ekkuminoomwenda ku mulembe gwa Ssekabaka [[Kigeli Rwabugiri]] . Rwabugiri yawangula amawanga amatonotono agawerako, n’agaziya obwakabaka okidda mu Bugwanjuba n’obukiikakkono, era n’atandikawo ennongoosereza mu nfuga; mu bino {{Lang|rw|[[ubuhake]]}}, nga mu kino abawagizi b’Abatutsi baawaayo ente, n’olwekyo n’enkizo, eri bakasitoma b’Abahutu oba Abatutsi nga bawaanyisiganya obuweereza obw’ebyenfuna n’obw’obuntu, ne {{Lang|rw|uburetwa}}, enkola ya [[corvée]] ng’Abahutu bawalirizibwa okukolera abaami b’Abatutsi. Enkyukakyuka za Rwabugiri zaavaako enjawukana okweyongera wakati w’Abahutu n’Abatutsi. Aba Twa baali bulungi okusinga mu biseera nga Obwakabaka tebunnabaawo, ng’abamu bafuuka abazinyi mu lubiri lw’obwakabaka, naye omuwendo gwabwe gweyongera okukendeera.
[[Olukungaana lwa Berlin|Olukungaana lw'e Berlin]] olwatuula u 1884 lwagaba ekitundu kino eri [[Obwakabaka bwa Girimaani]], obwalangirira nti kitundu kya [[Bugirimaani ey'obuvanjuba bwa Afrika]] . Mu 1894, omuvumbuzi [[Gustav Adolf von Götzen]] ye Muzungu eyasooka okutambula ekitundu kya Rwanda kyonna, nga ono yasomoka okuva ebukiikaddyo bw'obuvanjuba okutuuka ku nnyanja Kivu n’asisinkana kabaka. Mu 1897, Girimaani yatandika okubeerawo mu Rwanda bwe yakola omukago ne kabaka, n’etandika omulembe gw’amatwale.<ref>{{Cite book |last=Carney |first=J.J. |year=2013 |title=Rwanda Before the Genocide: Catholic Politics and Ethnic Discourse in the Late Colonial Era |url=https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-998228-8 |page=24 |access-date=25 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230701074114/https://books.google.com/books?id=lKFpAgAAQBAJ |archive-date=1 July 2023 |url-status=live}}</ref> Abagirimaani tebaakyusa nnyo nsengeka y’embeera z’abantu mu ggwanga, wabula nga bawagira kabaka n’abakulu abaaliwo, era nga bakwasa abaami b’ebitundu obuyinza.<ref>See also Helmut Strizek, "Geschenkte Kolonien: Ruanda und Burundi unter deutscher Herrschaft", Berlin: Ch.</ref>
Amagye ga [[Bubirigi|Belgium]] gaalumba Rwanda ne [[Burundi]] mu 1916, mu kiseera kya [[Ssematalo|Ssematalo I]], era oluvannyuma, mu 1922, gaatandika okufuga Rwanda ne Burundi ng’ekiragiro kya [[League of Nations]] ekyayitibwa [[Ruanda-Urundi]] era ne gatandika ekiseera eky’obufuzi bw’amatwale obutereevu. Ababirigi baayanguya era ne bassa obuyinza mu mikono gya gavumenti, ne baleeta pulojekiti ennene mu byenjigiriza, ebyobulamu, emirimu gya gavumenti, n’okulondoola eby’obulimi, omuli ebirime ebipya n’okulongoosa obukodyo bw’ebyobulimi okugezaako okukendeeza ku njala. Abagirimaani n’Ababirigi, oluvannyuma lw’obufuzi bwa [[New Imperialism]], baatumbula obukulu bw’Abatutsi, nga balowooza nti Abahutu n’Abatutsi [[ab’amawanga]] ag’enjawulo. Mu 1935, Bubirigi yaleeta enkola ya ndagamuntu, eyalaganga buli muntu kye yali oba Mututsi, Muhutu, Mutwa oba Abasenze. Wadde nga emabegako kyali kisoboka Abahutu naddala abagagga okufuuka Abatutsi ab’ekitiibwa, densite zaalemesa okwongera okutambula wakati w’amadaala.
Bubirigi yagenda mu maaso n'okufuga [[Ruanda-Urundi]] (Rwanda gye yakola ekitundu eky'obukiikakkono) ng'ekitundu ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte eky'obwesige oluvannyuma lwa [[Ssematalo II]], ng'erina obuyinza okulabirira [[obwetwaze]] obwabanga butuuse okufunibwa. Okusika omuguwa kweyongera wakati w’Abatutsi, abaali baagala okwefuga nga bukyali, n’ekibiina ky’Abahutu eky’okuwa abantu eddembe, ekyavaamu e [[Nkyukakyuka ya Rwanda]] mu 1959 : Abahutu baatandika okutta Abatutsi n’okusaanyaawo amayumba gaabwe, ne bawaliriza abantu abasoba mu 100,000 okunoonya obubudamu mu mawanga ag’omuliraano. Mu 1961, Ababirigi abaali bawagira Abahutu mu bwangu baakola [[akalulu k’ekikungo]] eggwanga mwe lyakuba akalulu okuggyawo obwakabaka. Rwanda yayawulwa ku Burundi n’efuna obwetwaze nga 1 Ogwomusanvu 1962, olujjukirwa ng’olunaku lw’ameefuga, mu ggwanga.<ref>{{Cite news |last=Karuhanga |first=James |date=30 June 2018 |title=Independence Day: Did Rwanda really gain independence on July 1, 1962? |url=http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180630010535/http://www.newtimes.co.rw/news/independence-day-did-rwanda-really-gain-independence-july-1-1962 |archive-date=30 June 2018 |access-date=1 July 2018 |work=[[The New Times (Rwanda)|The New Times]]}}</ref> Okuyiwa omusaayi kweyongera nga mu buwanganguse abayeekera Abatutsi baalumba okuva mu mawanga ag’omuliraano ate gavumenti eyakulemberwa Abahutu n’eddamu okwesasuza n’okutta n’okunyigiriza abantu baabulijjo Abatutsi munda mu Rwanda. Mu 1973, [[Juvénal Habyarimana]] yakwata obuyinza nga ayita mu [[kuwamba gavumenti wamu n'amagye]]. Okusosola kw’Abahutu kwagenda mu maaso, naye waaliwo okukulaakulana okw’amaanyi mu by’enfuna era n’obutabanguko obwali bukendedde ku Batutsi. Aba Twa baasigala nga basuuliddwa ku mabbali, era mu 1990 we gwatuukira kumpi gavumenti yabawalirizibwa okuva mu bibira; bangi baafuuka basabiriza. Omuwendo gw’abantu mu Rwanda gwali gweyongedde okuva ku bantu akakadde 1.6 mu 1934 okutuuka ku bantu obukadde 7.1 mu 1989, ekyavaako okuvuganya ku ttaka.
Mu 1990, ekibinja ky’abayeekera ekya [[Rwandan Patriotic Front (RPF)]], ekyalimu ababundabunda aba Tutsi, kyalumba obukiikakkono bwa Rwanda nga basinziira mu nkambi yaabwe mu Uganda, ne kitandikawo [[olutalo lw’omunda mu Rwanda]] . Ekibiina kino kyavumirira gavumenti eyali efugibwa Abahutu olw’okulemererwa okuteekawo demokulasiya n’okutunuulira ebizibu ababundabunda bano bye baalina. Tewali ludda lwonna lwasobola kufuna nkizo ya maanyi mu lutalo, naye mu 1992 lwali lunafuyizza obuyinza bwa Habyarimana; okwekalakasa kw’abantu abangi kwamuwaliriza okukola omukago n’oludda oluvuganya mu ggwanga era okukkakkana ng’atadde omukono ku [[ndagaano za Arusha]] eza 1993 ne RPF.
== Ekittabantu e Rwanda ==
Okussa wansi eby'okulwanyisa kwaggwawo nga 6 Ogwokuna 1994 ennyonyi ya Habyarimana bwe yakubwa okumpi n’ekisaawe ky’ennyonyi e Kigali, n’afa. Okukuba ennyonyi eno amasasi kwakola ng’ekyavaako ekittabantu e Rwanda, ekyatandika mu ssaawa ntono okuva awo. Mu nnaku nga 100, wakati w’abantu 500,000 ne 1,000,000 Abatutsi n’Abahutu ab’ekigero mu byobufuzi battibwa mu bulumbaganyi obwali butegekeddwa obulungi ku biragiro bya gavumenti ey’ekiseera. Abatwa bangi nabo battibwa, wadde nga baali tebagendereddwa butereevu.
Aba Tutsi mu RPF baddamu okulumba, era ne batwala obuyinza ku ggwanga mu nkola, ne bafuna obuyinza ku ggwanga lyonna mu makkati g'Ogwomusanvu. Engeri ensi yonna gye yakwatamu ekittabantu kino yali si y'amaanyi, ng’amawanga ag'amaanyi tegaayagala kwongera ggye ly'amawanga magatte amaanyi ng'ate lyali lirina maanyi agamala. RPF bwe yakwata obuyinza, Abahutu nga obukadde bubiri [[baddukira mu mawanga ag’omuliraano]], naddala [[Zaïre]], nga batya okwesasuza; okugatta ku ekyo, eggye eryakulemberwa RPF lyali lya maanyi nnyo mu [[lutalo lw'e Congo olwasooka]] n'[[olwokubiri]] . Munda mu Rwanda, ekiseera ky’okutabagana n’obwenkanya kyatandika, nga watandikibwawo [[kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buzzi bw’emisango mu Rwanda]] (ICTR) n’okuddamu okuyingiza {{Lang|rw|[[Gacaca]]}}, enkola ya kkooti y’ebyalo ey’ennono. Okuva mu mwaka gwa 2000 ebyenfuna bya Rwanda, omuwendo gw'abalambuzi, [[n’omuwendo gw’enkulaakulana y’abantu]] byakula mangu; wakati wa 2006 ne 2011 obwavu bwakendeera okuva ku bitundu 57% okutuuka ku bitundu 45%, ate [[ng’emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi]] gyalinnya okuva ku myaka 46.6 mu 2000 okutuuka ku myaka 65.4 mu 2021.
Mu kaweefube w’okutumbula obumu bw’eggwanga n’okutabagana, bendera empya eya Rwanda n’oluyimba lw’eggwanga byatongozebwa ku nkomerero ya 2001, ne biggyawo enjawulo ez’amawanga ez’olwatu mu ndagamuntu y’eggwanga entongole
== Ebyobufuzi ne gavumenti ==
Rwanda [[ggwanga lya kibiina kimu]] ''[[mu butongole]]'' <ref name="Yale University Press">{{Cite book |last=Thomson |first=Susan |author-link=Susan Thomson |date=2018 |title=Rwanda: From Genocide to Precarious Peace |url=https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-23591-3 |page=185 |access-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231022072324/https://books.google.com/books?id=RbxODwAAQBAJ&q=one-party+state |archive-date=22 October 2023 |url-status=live}}</ref> <ref name="The Conversation">{{Cite news |last=Sebarenzi |first=Joseph |last2=Twagiramungu |first2=Noel |date=8 April 2019 |title=Rwanda's economic growth could be derailed by its autocratic regime |url=https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905203956/https://theconversation.com/rwandas-economic-growth-could-be-derailed-by-its-autocratic-regime-114649 |archive-date=5 September 2023 |access-date=5 September 2023 |work=The Conversation}}</ref> <ref name="Handbook of Restorative Justice">{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2005 |title=Handbook of Restorative Justice |publisher=Routledge |isbn=978-0-203-34682-2 |page=[https://books.google.com/books?id=jGV_AgAAQBAJ&pg=PT619?] |chapter=Rwanda's failing experiment in restorative justice}}</ref> <ref name="TWQ">{{Cite journal |last=Beswick |first=Danielle |date=2011 |title=Aiding State Building and Sacrificing Peace Building? The Rwanda–UK relationship 1994–2011 |journal=Third World Quarterly |volume=32 |issue=10 |pages=1911–1930 |doi=10.1080/01436597.2011.610593 |issn=0143-6597 |s2cid=153404360}}</ref> <ref name="University of Chicago Press">{{harvnb|Bowman|2015|page=87}}</ref> <ref name="jstor.org">{{Cite journal |last=Reyntjens |first=Filip |date=2011 |title=Behind the Façade of Rwanda's Elections |journal=Georgetown Journal of International Affairs |volume=12 |issue=2 |pages=64–69 |issn=1526-0054 |jstor=43133887}}</ref> erifugibwa ekibiina kya [[Rwanda Patriotic Front]] (RPF) n'omukulembeze waakyo [[Paul Kagame]] obutasalako okuva olutalo lw'omunda lwe lwaggwa mu 1994. <ref>{{Cite journal |last=Stroh |first=Alexander |date=2010 |title=Electoral rules of the authoritarian game: undemocratic effects of proportional representation in Rwanda |journal=Journal of Eastern African Studies |volume=4 |issue=1 |pages=1–19 |doi=10.1080/17531050903550066 |s2cid=154910536}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Matfess |first=Hilary |date=2015 |title=Rwanda and Ethiopia: Developmental Authoritarianism and the New Politics of African Strong Men |journal=African Studies Review |volume=58 |issue=2 |pages=181–204 |doi=10.1017/asr.2015.43 |s2cid=143013060 |doi-access=free}}</ref> Wadde nga Rwanda mu linnya ya demokulasiya, okulonda kukozesebwa mu ngeri ez’enjawulo, omuli okuwera ebibiina ebivuganya gavumenti, okukwata oba okutta abavumirira, n’[[okufera mu kulonda]]. <ref>{{Cite book |last=Waldorf |first=Lars |date=2017 |title=Warlord Democrats in Africa: Ex-Military Leaders and Electoral Politics |url=http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |publisher=Bloomsbury Academic / [[Nordic Africa Institute]] |isbn=978-1-78360-248-3 |editor-last=Themnér |editor-first=Anders |chapter=The Apotheosis of a Warlord: Paul Kagame |access-date=27 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231127084243/http://files.webb.uu.se/uploader/1576/Warlord-Democrats-in-Africa.pdf#page=79 |archive-date=27 November 2023 |url-status=live}}</ref> RPF kibiina ekifugibwa [[Tutsi|Abatutsi]] kyokka nga nakyo kifuna obuwagizi okuva mu bitundu ebirala.
Ssemateeka ono yayisibwa oluvannyuma lw’akalulu k’eggwanga mu 2003, n’adda mu kifo kya ssemateeka ow’enkyukakyuka eyaliwo okuva mu 1994. Ssemateeka awa obuyinza enkola y'okuba n'ebibiina ebyenjawulo, ng’ebyobufuzi byesigamiziddwa ku demokulasiya n’okulonda. Kyokka ssemateeka assaawo obukwakkulizo ku ngeri ebibiina by’obufuzi gye biyinza okukolamu. Ennyingo 54 egamba nti "ebibiina by'ebyobufuzi bikugirwa okwesigama ku mawanga g'abantu, olubu lw'eggwanga, olulimi, ekika, ekitundu, ekikula ky'omuntu, eddiini oba enjawukana endala yonna eyinza okuvaako okusosola". [[Pulezidenti wa Rwanda]] ye [[mukulembeze w’eggwanga]], era alina obuyinza obugazi omuli okutondawo enkola ng’ali wamu ne [[Kabineti ya Rwanda]], okuduumira [[eggye lya Rwanda]], okuteesa n’okukakasa endagaano, okussa omukono ku biragiro bya pulezidenti, n’okulangirira olutalo oba embeera ey’akabenje. Pulezidenti alondebwa buli luvannyuma lwa myaka etaano, era n’alonda [[ssaabaminisita]] n’ababaka abalala bonna mu kabineti. [[Palamenti]] erimu ebisenge bibiri . Ekola amateeka era ssemateeka agiwa obuyinza okulabirira emirimu gya pulezidenti ne Kabineti. Olukiiko olwa wansi lwe [[Chamber of Deputies (Rwanda)|lukiiko lw’ababaka]], olulimu bammemba 80 abakola ebisanja by’emyaka etaano. Ebifo 24 ku bino biterekebwa abakyala, nga balondebwa nga bayita mu lukiiko olw’awamu olw’abakungu ba gavumenti ez’ebitundu; ebifo ebirala bisatu biterekebwa bammemba abato n’abalema; abasigadde 53 balondebwa mu [[ddembe ly’okulonda erya bonna]] wansi w’enkola y’okukiikirira [[abantu mu kugeraageranya]].
Enkola y'amateeka mu Rwanda okusinga yeesigamiziddwa ku nkola [[Civil law (legal system)|y'amateeka g'obwannannyini]] aga [[Law of Germany|Girimaani]] ne [[Law of Belgium|Bubirigi]] [[Customary law|n'amateeka g'ennono]]. Ekitongole ekiramuzi kyetongodde ku kitongole ekifuzi, wadde nga pulezidenti ne Senate beenyigira mu kulonda abalamuzi ba kkooti ey’oku ntikko. Ekitongole kya Human Rights Watch kitenderezza gavumenti ya Rwanda olw’enkulaakulana ekoleddwa mu kuwa obwenkanya omuli n’okuggyawo ekibonerezo ky’okufa, kyokka era kirumiriza okuyingirira enkola y’ekiramuzi abakiise ba gavumenti, gamba ng’okulonda abalamuzi olw’ebyobufuzi, okukozesa obubi obuyinza bw’okuwaaba, n’okunyigiriza abalamuzi okusalawo mu ngeri ey’enjawulo. Ssemateeka alaga ebika bya kkooti bibiri: ebya bulijjo n’eby’enjawulo. Kkooti eza bulijjo ze [[Kkooti Ensukkulumu]], [[High Court of Rwanda|Kkooti Enkulu]], ne kkooti z’ebitundu, ate kkooti ez’enjawulo ze kkooti z’amagye n’enkola ya kkooti z’ebyobusuubuzi eyatondebwawo mu 2011 okwanguya emisango gy’ebyobusuubuzi. Wakati wa 2004 ne 2012, enkola ya [[Kkooti z’e Gacaca|kkooti z’e ''Gacaca'']] yali ekola. {{Lang|rw|Gacaca}} nga eno yali kkooti ey'ennono nga ekolera ku byalo, n'ebitundu yasobola okukuzibwa era n'etandika okukola ku emisango gyabaali bateeberezebwa okwenyigira mu kittabantu. KKooti yasobola okumalako n'ekyokuggyawo emisango egyali gyekuusa ku kittabantu egyali gisigadde emabega, kyokka ebibiina ebirwanirira eddembe ly’obuntu ne bivumirira nti tetuukana na mutindo gwa bwenkanya mu mateeka.
[[Category:Ensi za Afirika]]
gvclr1og6m5urxl9cq4u5x960xfl0z6
Caroline Kamya
0
7792
66105
54609
2026-08-02T10:50:17Z
Ssuuna Peter
6900
nkozeemu enkyukakyuka ntonotono
66105
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Caroline Kamya''' (yazaalibwa 1974) munnayuganda muteesiteesi era akola ffirimu.
== Obuto bwe ==
Kamya yazaalibwa Uganda wabula yakulira Kenya mpozi ne Bungereza<ref name=":1" /><ref name=":2">https://artmatters.info/2008/09/ugandas-prolific-but-little-known-filmmaker/</ref>.
== Okusoma kwe ==
Kamya yafuna diguli eyasooka mu misomo gya Architecture ne Urban Design okuva mu ttendekero lya Bartletts e Bungereza. Okwo yayongerezaako emisomo gya Masters mu pulogulaamu za ttivvi eza documentary okuva mu Goldsmiths College<ref name=":1">https://www.prlog.org/11001651-joy-keys-chats-with-filmmaker-caroline-kamya-about-imani.html</ref>.
Mu kusoma n'okukuguka mu bya firimu, Kamya yasomerako mu matendekero gano : Maisha Film Lab e Kampala,Berlinale Talent Campus e bugiriimani, DOX Lab, Durban Talent Campus e [[South Africa]] mpozi ne Binger<ref name=":2" />.
== Emirimu gye ==
Kamya awangudde engule ezisukka mu 10 nga kwotadde okukolera mu mikutu egyenjawulo egya ttivvi e London n'addala BBC.Bweyakomawo e Uganda, natandikawo kampuni esunsula era etekateka empereza y'oku ttivi emanyikiddwa nga IVAD International<ref name=":0">https://www.imdb.com/name/nm3970084/bio</ref>.
Mu mwaka 2010, firimu ya Kamya eyasooka eyali eyitibwa ''Imani'' baagiraga ku mwoleso gwa Berlin Film Festival, era neerangiribwa mu ttuluba lya 'Best First Feature'.Neera mu mwaka gwe gumu yazaako firimu ya ''Chips and Liver Girls'', nga yakolagana ne dayirekita munne omu Danish ayitibwa Boris Bertram. Firimu eno yali eraga embeera eriwo wakati wa bawala abato mu Uganda n'abasajja ababasasulira ebisale by'okusoma. Mu mwaka 2011, yazaaki firimu enyimpimpi gyeyatuuma ''Fire Fly'' (2011) era nga eno yagikolera China<ref name=":0" />
== Firimu zaze akola ==
* ''Chips and Liver Girls'' (short), 2011
* ''Imani'', 2010
* ''Fire Fly'' (short), 2011
* ''The Peace Between'' 2019
== Ebibanja ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20201023103935/http://carolinekamya.com/about-me/ Website ya Caroline Kamya]
== Ebisinziddwako ==
{{Reflist}}
qq5a28v93889kvyhoocwzqw2dy7ig01
Barbara Nekesa Oundo
0
7844
66014
61476
2026-08-01T14:16:31Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66014
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barbara Nekesa Oundo''' yazaalibwa 6 Ogwomukaaga, 1984. [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Diplomat|Omukungu]], akola ng'Ambasada wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu [[South Africa]], ekisangibwa e' [[:en:Pretoria|Pretoria]].<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Kiyonga-Uganda-s-ambassador-Beijing/688334-3789164-l1e8sgz/index.html</ref> Mu buvunanyizibwa obwo, akiikirira Uganda mu South Africa, wamu n'amawanga agali mu Bukiikaddyo bwa [[Afirika]] aga [[:en:Botswana|Botswana]], [[:en:Namibia|Namibia]], [[:en:Lesotho|Lesotho]] ne [[:en:Swaziland|Swaziland]].<ref name="2R2">https://web.archive.org/web/20140629123210/http://www.ugandahighcommissionpretoria.com/</ref>
Yaweerezaako nga Minista omubeezi ow'ensonga z'e [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo kino nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1010930/museveni-names-cabinet</ref> yadda mu bigere bya [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]], . Oundo Yawerezaako ng'omubaka omukyala owa [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda okuva mu 2011 okutuusa mu 2016.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Barbara-Nekesa-Oundo/689842-1906046-5i6ffq/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazalibwa mu Disitulikiti y'e Busia mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 6 Ogwomukaaga 1984, maama we ye Mary Hadudu, maama w'abawala mwenda n'omulenzi omu; Edward Wabudi, Kansala w'okukyalo.<ref name=":0" /> Yasomera ku Bubulo Girls School mu [[:en:Mbale|Mbale]] okuva ku siniya esooka paaka mu y'okuna ([[:en:O‑Level|O-Level]]) ne Mbogo High School mu [[:en:Kawempe|Kawempe]] gye yasooera siniya ey'okutaano ney'omukaaga ([[:en:A-level|A-Level]]).<ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |title=Archive copy |access-date=2024-02-03 |archive-date=2018-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180628015616/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |url-status=dead }}</ref> mu 2009, yatikirwa diguli ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eya Bachelor of [[:en:Human_Resources|Human Resources]] Management.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Mu 2011, Barbara yasobola okwesimbawo ku tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Busia mu Paalamenti. Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow'ensonga z'e Karamoja, ng'aloopa butereevu eri [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]], mukyala wa Pulezidenti wa Uganda era ng'ono yeyali Minisita w'ensonga z'e Karamoja.<ref name=":0" />
Mu kiseera kino ye muwanika wa National Resistance Movement (NRM) Amb.<ref>{{Cite web |url=https://www.nrm.ug/news/new-nrm-party-national-treasurer-amb-nekesa-ready-new-task |title=Archive copy |access-date=2025-11-09 |archive-date=2026-01-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260115150606/https://www.nrm.ug/news/new-nrm-party-national-treasurer-amb-nekesa-ready-new-task |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mu 2007, Nekesa yafumbirwa Charles Oundo, omukungu wa Uganda munsi ez'ebweru gweyali yasisinkana ng'akyasooma ku Ssettendekero wa Makerere era balina abaana babiri. mu 2011, yeesimbawo era nawangula akalulu k'omubaka omukyala owa Busia ngali ku kakonge ka National Resistance Movement (NRM). Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa okubera Minista omubeezi ow'ensonga za karamoja ng'azilopela minista w'ensonga za karamoja ow'okuntiko Janet Museveni.<ref name=":0" />
Mu 2017, y'ayawukana ne bba Charles Oundo era mu Gwekkuminebiri 2018, yafumbirwa Hajji Suleiman Lumolo Mafabi, omusubuzi akolera e' [[:en:Mbale|Mbale]], mu Buvanjuba bwa Uganda. Omukolo gw'ategekebwa mu maka gabwe e Muyenga okumpi n'ekibuga kya Uganda ekikulu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |title=Archive copy |access-date=2024-02-03 |archive-date=2018-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180628015616/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |url-status=dead }}</ref><ref>https://mulengeranews.com/after-years-of-cohabiting-nrm-boss-lumolo-finally-weds-amb-barbra-nekesa-south-africa/</ref>
== Okufirwa ebifo mu by'obufuzi ==
Mu Gwekkuminogumu 2015 mu kalulu k'okusunsula anakwatira NRM bendera mu kalulu ka boona, Oundo yafuna obululu 28,750 atte eyamudirira, Nina Irene Nekesa Wandera, yafuna obulului 25,443. Wandera yatwala okwemulugunya mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba nti Oundo yawangula mu bukyamu.<ref>https://chimpreports.com/minister-barbra-oundo-accused-of-gross-election-malpractice/</ref>
Mu kalulu k'okulonda ababaka mu 2016, Oundo yawangulwa [[:en:Jane_Nabulindo_Kwoba|Jane Nabulindo Kwoba]], ng'ono y'esimbawo nga talina kibiina.<ref>https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/</ref><ref>https://allafrica.com/stories/201602240463.html</ref> mu lukalala lwa baminista abaggya olwafulumizibwa ofiisi y'omukulembeze w'eggwanga nga 6 Ogwomukaaga 2016, Oundo teyaliiko ku lukalala.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/New-Cabinet--Dropped-ministers-speak-out/688334-3237132-su0ai6/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
03y0a16kwojfjx4aloej1rq4oj4l2rs
Amama Mbabazi
0
7986
66083
64411
2026-08-02T08:07:05Z
Ssuuna Peter
6900
66083
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''John Patrick Amama Mbabazi''', amanyiddwa nga Amama Mbabazi yazaalibwa nga 16 Ogusooka 1949. [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi yaweerezaako mu Paalamenti ey'omwenda nga [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssaabaminisita]] wa Uganda okuva nga 24 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 19 Ogwomwenda 2014.yakola omulimu munene nyo mu gavumenti ez'enjawulo ezirwanyisa obufuzi bwa bamusibiramubbwa okuva mu (1972-1986) era y'omu ku batandisi b'ekibiina kya [[National Resistance Movement]], ekibiina ekiri mu buyinza kati.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>
Mbabazi yaweerezaako ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira konsityuwensi y'e Kinziki ey'Obuggwanjuba mu Disitulikiti y'e Kanungu[[Paalamenti.|.]] Yawereza ng'ali ku kifo kino okuva mu 1996 okutuusa mu 2016<ref>https://web.archive.org/web/20121002055537/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/1163512/data/262039/-/whf62vz/-/parliament.pdf</ref> lwe yavuganya ku kifo ky'omukulembeze w'eggwanga naye n'awangulwa.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa nga 16 Ogwoluberyeberye 1949<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> ku kyalo Mparo mu Ssaza lye Rukiga kati emanyiddwa nga [[Kibaale (disitulikit)|Kabaale Disitulikiti]]. Yasomerako mu matendekero ag'amaanyi era agamanyiddwa ennyo mu ggwanga mu kiseera eky'abafuzi b'amatwale ne mu kaseera nga Uganda efunye obwetwaze nga muno mulimu Kigezi College Butobere
[[File:Kigezi College Butobere.jpg|thumb|'''Kigezi College Butobere''']]
ne [[Ntare School|Ntare school]] ng'eno gye yasomera siniya ey'omukaaga <ref>https://web.archive.org/web/20150715230626/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14694%3Ambabazi-mutebile-to-revive-former-school</ref>.Mbabazi yafuna diguli y'amateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere.]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> N'oluvanyuma n'afuna dipulooma mu kukozesa amateeka okuva mu [[Law Development Centre|Law Development center]] mu [[Kampala]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> Munnamateeka mu kkooti ya uganda enkulu era abadde mmemba w'ekibiina ekigatta bannamateeka bonna mu Uganda okuviira ddala mu mwaka gwa 1977<ref>https://web.archive.org/web/20140728232812/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=18&const=Kinkiizi+County+West&dist_id=65&distname=Kanungu</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tanaba kwesogga kisaawe ky'e byobufuzi, yaweerezaako nga [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa gavumenti]] okuva mu 1976 okutuuka mu 1978 era n'asuumusibwa okufuuka Ssaabawandiisi w'ekibiina ekigatta bannamateeka mu ggwanga okuva mu mwaka gwa 1977 okutuuka mu mwaka gwa 1979<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>
Wakati wa 1986 ne 1992, Mbabazi yaweerezaako ng'akulira ekitongole ekirondoola eby'okwerinda bya Uganda n'ebweru waayo (ESO)<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>Wakati wa 1999 ne 2000, yaweerezaako nga Minisita omubeezi mu office y'omukulembeze w'eggwanga avunaanyizibwa ku nsonga z'eby'obufuzi.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref><ref>https://www.weforum.org/people/amama-mbabazi/</ref>
yafuuka ssaabawandiisi w'akakundi k'ekibiina kya NRM aka Constituent Assembly <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Constituent_Assembly</ref>akaakola Ssemateeka wa 1995 wakati wa 1986 ne 1992.<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20210520/114053/profile-who-is-amama-mbabazi-the-nrm-historical-likely-to-bounce-back-as-prime-minister-or-vice-president-in-musevenis-new-cabinet.html</ref>
Yaliko Minisita w'eggwanga ow'eby'okwerinda wakati wa 1986 ne 1992<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>era n'aweerezaako nga minisita omubeezi owa regional cooperation okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu 2001<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>. yaliko ssaabawolereza wa gavumenti ate nga Minisita w'obwenkanya okuva mu 2004 okutuuka mu 2006 ekifo ekyamuwanguza n'ekitiibwa ky'okubeera minisita asinze okukola obulungi (super minister).mu mwaka gwa 2006 Mbabazi yalondebwa okubeera minisita w'eby'okwerinda ekifo ky'eyabeeramu okutuusa lwe yafuulibwa minisita w'obutebenkevu mu 2009<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> era nga ekifo kino yakibeeramu okutuusa mu mwezi Gwokutaano mu mwaka gwa 2011 lwe yalondebwa ku kifo ky'obwa ssaabamininsita w'eggwanga.
Yaliko ssaabawandiisi w'ekibiina kya NRM okuva mu Gwekkuminobumu 2005 okutuusa mu Gusooka 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20150702082932/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/666515</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150716174439/http://www.theinsider.ug/court-dismisses-mbabazi-nrm-case/</ref>
=== Okuvuganya ku bwa Pulezidenti ===
Mukwano gwa Amama Mbabazi ow'omubuto<ref>http://www.newvision.co.ug/news/659918-ruhakana-rugunda-new-prime-minister.html</ref>,[[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], yalondebwa ku kifo ky'obwa ssaabaminisita nga 18 Ogwomwenda 2014 ng'adda mu bigere bya Amama Mbabazi. okugobwa kwa Mbabazi kwalabibwa ng'ekibonerezo Museveni kye yali awadde Mbabazi oluvannyuma lw'engambo ezaali ziyitingana nti Mbabazi yali yegwanyiza entebe y'obukulembeze era yalina enteekateeka okwenyigira mu lw'okaano lw'okwesimbawo ku bukulembeze bw'eggwanga. Amangu ddala ng'ennaku z'omwezi 15 Ogwomukaaga 2015<ref>https://www.economist.com/news/middle-east-and-africa/21654666-ugandan-presidents-29-year-rule-coming-end-bored-big-man</ref> Mbabazi yalangirira okwesimbawo ku kifo ky'omukulembeze w'ekibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]] era nga yali mwetegefu okuvuganya [[Yoweri Museveni]] ku kifo ekyo ky'ennyini era nga kino yakyasanguliza mu lukungana lw'ekibiina olwatuula nga 4 Ogwokutaano 2015. Oluvannyuma Museveni yalangira Mbabazi okweyisa mu ngeri ey'ekito era atakkirizibwa bannakibiina ba NRM.<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Mbabazi-to-stand-as-independent/-/859108/2815094/-/kj26ocz/-/index.html</ref> Nga 31 Ogwomusanvu omwaka ogwo gwenyini,oluvannyuma lw'okulemererwa okutegeeragana wakati w'abakulembeze ab'okuntikko, Mbabazi yakawangammula bwe yalangirira nga bwe yali agenda okwesimbawo ku bukulembeze bw'eggwanga nga talina kibiina kyonna mw'ajjidde. wabula nga ekibiina kya the Democratic Alliance(TDA), kye kya muli emabega neewankubadde nga kyalabika nga ekitaalina busobozi bumala kuwangula ntebe ya bukulembeze bwa ggwanga.
Mu kalulu kabonna akaakubwa mu mwaka gwa 2016, Mbabazi yakwata ekifo kyakusatu oluvannyuma lw'okufuna obululu ebitundu 1.39 ku buli ku kikumi.<ref>https://web.archive.org/web/20160304012250/http://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/01-Summary_PRESIDENT_1_Final22-FEB-2016.pdf</ref>
== Obuweereza bwe mu mawanga g'ebweru. ==
Mbabazi yakiikirirako Uganda mu mawanga g'ebweru, nga eno yakolerayo bino, yatuula ku kakiiko k'ebyokwerinda ak'amawanga amagatte era ng'eno gye yasabira nti eggye lya uganda ekkuuma ddemmbe (UPDF) likkirizibwe okukwata abayeekera ba Konny ab'eggye lya Lord's Resistance Army. abaali mu [[Democratic Republic of Congo|ggwanga lya congo]]<ref>https://web.archive.org/web/20150716103827/http://www.newvision.co.ug/D/8/14/494419</ref>
== Emikutu emirala ==
* [https://amamambabazi.com Amama Mbabazi Omukutu gwe Omutongole]
* [https://web.archive.org/web/20150716113423/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/755641 Olugendo lwa Amama Mbabazi ku bwa ssabaminisita]
* [http://www.newvision.co.ug/news/636903-uganda-told-to-repay-aid-funds-lost-in-opm-fraud.html Uganda yategeezebwa Okusasula Ssente Z'obuyambi Ezabulira mu Ofiisi Ya Ssaabaminisita mu Emivuyo]
* [http://www.newvision.co.ug/D/120/123/658507 Fallout Okuva Mu Mivuyo eTemangalo]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abazalibwa mu 1949]]
[[Category:Ababaka ba palamenti eyomunaana]]
[[Category:Ababaka ba palamenti eyomwenda]]
[[Category:National Resistance Movement]]
[[Category:Ssabaminisita wa Uganda]]
ltnsr3gh49ki2potg5cvstdc1oaurn6
Buvuma Island
0
8003
66011
65866
2026-08-01T14:04:08Z
Nakisozi
10800
/* Abakiikirira mu Paalamenti */
66011
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Obuvuma yalonda omukiise omukiise okuva mu 2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021.
== Obutonde n'okutema emition ==
Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
8r4vi8nl1tq811imtqngkv2xev5u0bx
66015
66011
2026-08-01T14:33:27Z
Nakisozi
10800
/* Abakiikirira mu Paalamenti */
66015
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyalekulira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021.
== Obutonde n'okutema emition ==
Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
lak068eyrg5la36fblm6h1rf5chpwff
66016
66015
2026-08-01T14:34:23Z
Nakisozi
10800
/* Abakiikirira mu Paalamenti */
66016
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021.
== Obutonde n'okutema emition ==
Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
amffwvdw7x2kij3r23gz391nyxl8ip9
66017
66016
2026-08-01T14:37:04Z
Nakisozi
10800
/* Abakiikirira mu Paalamenti */
66017
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 [[Migadde Robert Ndugwa]] yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021.
== Obutonde n'okutema emition ==
Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
652ydxt3ftcfyprzxgrc74rv3v214s6
66018
66017
2026-08-01T14:37:27Z
Nakisozi
10800
/* Abakiikirira mu Paalamenti */
66018
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu nalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyakoma mu 2021.
== Obutonde n'okutema emition ==
Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
amffwvdw7x2kij3r23gz391nyxl8ip9
66019
66018
2026-08-01T15:06:03Z
Nakisozi
10800
/* Abakiikirira mu Paalamenti */
66019
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.
== Obutonde n'okutema emition ==
Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
114yqm6n59u6qj1d55w56t7ex2cqskz
66021
66019
2026-08-01T15:10:36Z
Nakisozi
10800
/* Abakiikirira mu Paalamenti */
66021
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Obutonde n'okutema emition ==
Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
tome5xpjh8pnakck08q79z8pj7d53uj
66022
66021
2026-08-01T15:17:00Z
Nakisozi
10800
/* Obutonde n'okutema emition */
66022
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa [[:en:Ironstone|enjjazi]] nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'[[:en:Schists|enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene]]. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
nngruuftuwi0mvm5jetj6r7d0p2l6nx
66024
66022
2026-08-01T15:37:42Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66024
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaia, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
m3ce7as3efi69hugz5j19mvsnqna62i
66025
66024
2026-08-01T15:39:32Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66025
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. [[:en:Rusinga_Island|Rusinga]] ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
3w5qo3nk4rovqqistiltcv8fy70q4b2
66026
66025
2026-08-01T15:40:02Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66026
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne [[:en:Mfangano_Island|Mfangano]] biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
6q63ho44rcuuulozgob0by2a3j5r4q6
66027
66026
2026-08-01T15:41:21Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66027
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. [[Lusinga]] ne Mfangano biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, [[Bubirigi]], mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
s4cvcims0whq6usq9smulgb8vxie63u
66028
66027
2026-08-01T16:41:00Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66028
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'eKenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
934wbqiwg7jgopodw9sarjeouxj0196
66029
66028
2026-08-01T16:41:19Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66029
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gyasalibwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
8ewqh8ihlh8fram0u49kci8tyw1xuek
66030
66029
2026-08-01T16:47:57Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66030
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'eBuvuma kifo kyanjawulo ekyetoloddwa ekibira ekikwatiridde n'ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
o45355ck7uq54gguyin16sh2wvqftgm
66031
66030
2026-08-01T17:35:21Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66031
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, wamu n'olubalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
rye8esf7pjehjwnfdmlovabtojw2wrc
66032
66031
2026-08-01T17:41:23Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66032
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama lw'omusenyu ku buzinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
godj95igcchmxogfgvghcud34dhckuc
66033
66032
2026-08-01T17:41:47Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66033
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga obwenjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
im85mx0i9td9vy3jd5fldh2wgm7ssf4
66034
66033
2026-08-01T17:42:12Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66034
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga bilina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
nptab7wp213iuiuea3n27vzyx5fq6na
66035
66034
2026-08-01T17:43:10Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66035
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina obutonde obusikiriza abalambuzi ebisobozesa: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
srpxghi3izdkvz0hcfbn50bkqw8kh6f
66036
66035
2026-08-01T17:46:01Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66036
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina eby'obulambuzi eby'obutonde ebiwerako : okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
c5ajqrjfpo79iw1tyhbvcme7ctj4r4c
66037
66036
2026-08-01T17:47:30Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66037
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina ebyobulambuzi eby'obutonde ebiwerako: okwekennenya ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
t9scbwdppk32vtmoiwvzbym03z7szrj
66038
66037
2026-08-01T17:49:08Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66038
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina ebyobulambuzi eby'obutonde ebiwerako ebitumbula : okwelolera ku ebinyonyi, okuba olusiisira, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
jx78e7aud9bq5xwqshh379iufyth99k
66039
66038
2026-08-01T17:49:38Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66039
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina ebyobulambuzi eby'obutonde ebiwerako ebitumbula : okwelolera ku ebinyonyi, okuba enkambi, ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
5l3oi9wi3fz9pwtfpkepr0wluyzdkex
66040
66039
2026-08-01T17:50:20Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66040
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina ebyobulambuzi eby'obutonde ebiwerako ebitumbula : okwelolera ku ebinyonyi, okuba enkambi, okulaba ebisolo by'omunsiko, obukubo obutambulirwamu,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
nxzr7u4lhhudovtsu7ujqbzydyltt2n
66041
66040
2026-08-01T17:51:29Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66041
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina ebyobulambuzi eby'obutonde ebiwerako ebitumbula : okwelolera ku ebinyonyi, okuba enkambi, okulaba ebisolo by'omunsiko, okutambula kw'okunyumirwa obutonde,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
nunorq33hkejzya8ak8lpuqfzyiqu50
66042
66041
2026-08-01T17:52:49Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66042
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina ebyobulambuzi eby'obutonde ebiwerako ebitumbula : okwelolera ku ebinyonyi, okuba enkambi, okulaba ebisolo by'omunsiko, okutambula kw'okunyumirwa obutonde,okulambula, okuwalampa enjazi, okugolomola amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
gg3mesw6l8d3rwy6rrw3elbhmskcial
66043
66042
2026-08-01T17:53:12Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66043
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina ebyobulambuzi eby'obutonde ebiwerako ebitumbula : okwelolera ku ebinyonyi, okuba enkambi, okulaba ebisolo by'omunsiko, okutambula kw'okunyumirwa obutonde,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'eBuvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
nunorq33hkejzya8ak8lpuqfzyiqu50
66044
66043
2026-08-01T17:53:50Z
Nakisozi
10800
/* Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira */
66044
wikitext
text/x-wiki
'''Ekizinga Buvuma''' (ng'olumu kiyitibwa "Uvuma" wano awaka) ky' ekizinga ekisinga obunenne mu kajegere k'ebizinga bya Buvuma mu [[Nnalubaale|Nnyanja Nalubaale]] ([[Lake victoria]]) mu Afirika{{Databox}}
== Gye kisangibwa ==
Akajegere k'obuzinga obumanyiddwa ng' Ebizinga by'e Buvuma kalimu obuzinga obusukka mu makumi ataano era nga busangibwa kiro mmita ntono nnyo okuva ku lubalama [[Nnalubaale|lw'ennyanja Nnalubaale]], [[Uganda]] mu katundu akayitibwa Napoleon. Buvuma eri kiro mmita nga 25 (16 mi), bw'oba otambulidde ku mazzi, mu bukiika ddyo bw'ekibuga ekinene ekya [[Jinja]],<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''. Retrieved 2022-03-05.</ref> era kiro mmita nga 90 (56 mi), mu bukiika ddyo bw'obuvanyuba bw'ekibuga ky'eggwanga ekikulu, [[Kampala]].Ng'osaabalidde ku kidyeri ,Buvuma eri ng'essaawa emu okuva e Kiyindi.<ref>https://observer.ug/business/buvuma-islands-are-the-next-frontier-for-long-term-investors/</ref> Eri kitundu ku ttundutundu lya [[Buganda]] engazi, era yali ekulemberwa ng'ekitundu kya [[Mukono (disitulikit)|Mukono]] naye wano jjuuzi gavumenti ya Uganda yagifuula disitulikiti ku bwayo..
[[File:Buvuma-Island.jpg|thumb|Endabika y'e kizinga ky' e Buvuma]]
== Enyinyonnyola ==
Ekizinga ekikulu ye Buvuma, n'ettaka eriweza sikweya mayiro nga 200, n'obungi bw'abantu 20,000. kijudde ebibira, era kigendako nnyo abalambuzi abavumu abanyumirwa okulaba ebinyonyi. Ekibira kitemeddwa era ne kyokebwa okufunamu [[:en:Charcoal|amanda]] wakati w'amaato asatu olunaku okutundibwa mu kibuga ekiriraanyewo e ky'e Jinja. Waliwo ebifo abiri mu mukaaga mu Buvuma ebyalekebwawo nga bya bibira.<ref>"Buvuma the united states of Uganda". ''New Vision''</ref>
== Eby'entambula n'ebyobulamu ==
Waliwo ekidyeri ekikutuusa ku lukalu. Waliwo n'obuweereza bw'amaato amatono obutali butongole eKiyindi, omwalo omukulu oguli ku lubalama lw'enyanja Nnalubaale. Amaato agasaabaza abantu gatambula buli lunaku okuva ku bizinga okugenda e Masese omwalo oguliraanye [[Jinja]]. Waliyo amalwaliro abiri, naye ku kizinga tekuli masanyalaze. Obulwadde bwa Mmongoota n'ebivu byebisinga okweralikiriza abantu. Olwokukuba ebitundu byokukizinga byeesigama nnyo ku kukozesa amazzi g'e nnyanja agalimu obuwuka, abatuuze baakwo banguyirwa nnyo okukwatibwa obulwadde bw'Entumbi (Bilharzia).
[[File:MV Buvuma ferry.jpg|thumb|Endabika y'e kidyeri ky'e Buvuma]]
== Ebyenfuna ==
Ekitundu kyavu nnyo bwogeraageranya ku bitundu ebirala ebya Uganda kubanga omutemwa gw'ensimbi oguba gukiweereddwa gutera okuzzibwa mu bintu ebirala nga tezinnatuuka ku kizinga.
Amazzi g'ekizinga gajjudde ebyenyanja era Abavuma n' Abasoga bavubi.
Mu 2012, Bidco Palm Oil Limited Kkampuni enkozi ya butto , yayanja enteekateeka z'okutandikawo ekiteeya 6500 (nga ze yiika 16,000) ez'esamba ly'ebinazi n'ekkolero elifulumya butto, okutandiikira mu 2013. Ne ekiteya endala 3,500, (nga ze yiika 8,600) mu nteekateeka y'abalimi ,ababirima mu ttaka lyabwe ng'omulimu enkola ya pulojekiti ya Bidco Palm Oil ku kizinga ky'e Buvuma esuubirwa okulima ekiteya 10,000 ( nga ze yiika 25,000) ng'ewedde.<ref>BIDCO Plans 10,000 Hectare Pailm Oil Project In Buvuma</ref>
== Ebyenjigiriza n'eddiini ==
Ababakuzeemu abasinga tebaasoma era teboogera Lungereza (Olumu ku nnimi za Uganda entongole).
Kimu kyakusatu mu bawangaalirako basiraamu, kimu kyakusatu bakkiririza mu nnono, ne kimu kyakusatu ekirala banzikiriza ezisuusuuta Kulisitu. Pulojekiti esinze okutambula ebbanga eggwanvu ye ya Youth With A Mission (YWAM) ku kizinga Lingira.<ref>About YWAM Buvuma {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110210025156/http://www.ywamuganda.org/Buvima.html|date=2011-02-10}}</ref> Balina ebyobulamu ebisookerwako ne Pulojekiti y'ebyekulakulana ebadde etambula okuva mu 1991. Ku kizinga ky'e Buvuma, ab'ekibiina kya World Gospel Mission kikola okugema kw'abaana, Pulojekiti z'amazzi amayonjo, batendeka bamulerwa, era bavujjirira essomero lya Pulayimare.<ref>About World Gospel Mission Buvuma</ref>
== Abakiikirira mu Paalamenti ==
[[File:Migadde Robert Ndugwa.jpg|thumb|Hon Robert Migadde]]
Omubaka wa Buvuma omulonde (2001-2006 ne 2006-2011 yali William Nsubuga. Yadda mu bigere bya John Richard Wasswa eyafuga okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Mu 2011 Migadde Robert Ndugwa yalondebwa okudda mu bigere bya Nsubuga. Mu 2016, Migadde Robert Ndugwa yaddamu naalondebwa ku kisanja ekyokubiri ekyggwako mu 2021.Yaddamu naavuganya ku kifo kye kimu mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. okwa 2026 naawangula.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/<nowiki>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2026-06/MEMBERS%20OF%20THE%2012TH%20PARLIAMENT.pdf</nowiki></ref>
== Enkula y'ekizinga n'okutema ebibira ==
Obuzinga bwakolebwa enjazi nga zaava mu [[:en:Quartzite|biyinja eby'edda]] ezaakolebwa n'enjazi entono ezikutuka ku lwazi olunnene. Ebizinga ebirala y'e Bugaya, Lingira ne Namiti. Lusinga ne Mfangano biri ku nsalosalo z'e Kenya. Mu 1911 ''Britannica'' yagamba: "Ebizinga ebisinga kuno bikwatiridde ebibira ebikwafu, era ebimu ku bbyo biri ku nsozi. Obutonde bw'abwo busikiriza." Okugyako obuwanvu bw'ako, Rusinga ne Mfangano kaakano emiti gyabyo gitemeddwa.
Disitulikiti y'e Buvuma kifo kyanjawulo ekikute ebibira ebijudde ebiwuka ebyenjawulo, ebinyonyi, ebimera ebyenjawulo, nga kwotadde n'embalama z'omusenyu ku bizinga eby'enjawulo. Ebizinga birina ebyobulambuzi eby'obutonde ebiwerako ebitumbula : okwelolera ku ebinyonyi, okuba enkambi, okulaba ebisolo by'omunsiko, okutambula kw'okunyumirwa obutonde,okulambula, okuwalampa enjazi, okuvuga amaato, ebifaananyi eby'obutonde, emizannyo gy'okuvuba, emizaanyo gy'amazzi n'ebirala nkuyanja by'ogya okulaba ng'olambua mu bizinga by'e Buvuma.
== Okunonyereza ku bintu eby'edda ==
Rusinga elina obuggaga mu bintu by'edda, era Mary Leakey yavumbula akawanga ka Proconsul africanus ku kazinga kano. Okwekuusa ku kimera ky'akazinga ka Rusinga ne Mfwanganu bitwalibwa okuba essomo lya paleobotanists. Waliwo okuvumbula okwazuulibwa etterekero ly'ebyedda erya Tervuren Museum, Bubirigi, mu 1968 (ekyafulumizibwa mu 1971), ku kazinga ka Buvuma ne Bugaia mu Munyama Cave, Tonge Cave, ne Nakisito, gattako ebifo ebirala 47. Ebikozesebwa mu kubumba okuva mu 13,000 B.C. okutuuka mu 8,000 B.C. byazuulibwa.
== Ebijuliziddwa ==
j4bu4xwemdg5ufbs8j4qqmn3np5c4ex
Cindy Sanyu
0
8245
66100
57959
2026-08-02T10:05:55Z
Ssuuna Peter
6900
nkyusizaamu ku mpandiika
66100
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Cinderella Sanyu''' ng'amanyikiddwa nga '''Cindy''' oba '''Cindy Sanyu''' erinnya erikola ensimbi nga [[Uganda|munaayuganda]] omuyimbi.<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Cindy.html |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171006025137/http://www.musicuganda.com/Cindy.html |url-status=dead }}</ref> Y'omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Blu*3]] ekyalimu [[Lillian Mbabazi|Lilian Mbabazi]] ne [[Jackie Chandiru]].<ref name="fienipalyrics">https://fienipalyrics.appspot.com/node/1406</ref> Ayimbyeko ne ba [[:en:P-Square|P-Square]], Wahu, [[:en:Beenie_Man|Beenie Man]], [[:en:Ne-Yo|Ne-Yo]], [[:en:Tiwa_Savage|Tiwa savage]], [[Bobi Wine]], Shaggy, Chameleon, [[Bebe Cool]], [[:en:Davido|Davido]], Mr. G and [[Goodlyfe Crew|Radio & Weasel]].<ref name="obs-erver">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185256/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe n'obuyigirize ==
Cindy yazaaliwa nga 28 Ogwomunaana 1985 mu [[Kampala]], Uganda<ref name="ewvision">https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151</ref> wabula ng'asibuka mu [https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151 Disitulikiti y'e Mbale].<ref>https://bigeye.ug/ugandan-music-artistes-and-their-districts-of-origin/</ref>
== Muziki ==
[[File:Cindy Sanyu.jpg|left|thumb|Cindy Sanyu.jpg]]
Cindy yatandika okuyimba ng'alina emyaka mukaaga mu kkanisa y'okukyalo mu kabuga Ntinda. Yeetaba mu mpaka ezaategekebwa omukutu gwa Leediyo Capital ezaali ez'okunoonyezaamu ebitone ng'alina emyaka 16.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185257/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> Yakwata kifo kya kusatu.Yakola n'afulumya ennyimba Steve Jean eyakakasa nti yeetaba mu mpaka z'okuyimba ezaali ziyitibwa "Coca-Cola Pop Stars", ekyavirako okutandikibwawo kwa [[Blu*3]] mu 2003.<ref name="ewvision" /> Ng'ali ne Blu*3, Cindy yafuna obuwanguzi mu kisaawe ky'okuyimba bwe yawangula eky'omuyimbi oba ekibiina ekisinga mu Uganda ne vidiyo eyali esinga mu Uganda ku [[:en:2005_Kisima_Music_Awards|2005 ebya Kisima Music Awards]], vidiyo y'omwaka "Hitaji" mu 2005 ku [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref>, ne vidiyo y'omwaka "Burrn"mu 2007 mu [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref>http://www.museke.com/node/1617</ref> n'alondebwa ne ku by'ekibiina ekyali mu 2005 ku Kora Awards, Olutambi lwa Hitaji olwaali lusinga mu Buvanjuba bwa Afrika 2005 mu [[:en:Tanzania_Music_Awards|Tanzania Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20060515123130/http://www.kilitimetz.com/2005/awards/vote.html</ref>- Vidiyo ya 'Frisky' eyali esinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2006 ku [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]],<ref>http://africa.bizcommunity.com/Article/157/66/11163.html</ref> Ekibiina ekyali kisinga ate ekyasinga okuyimba mu bikujuko bya [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2009|2009 ebya MTV Africa Music Awards]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.museke.com/en/node/3989 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2009-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091014215232/http://www.museke.com/en/node/3989 |url-status=dead }}</ref>, n<nowiki>'oluyimba lwa ''Where you are''</nowiki> olwasinga mu Buvanjuba bwa Afrika nga bali ne [[Goodlyfe Crew|Radio & Weasel]] mu bikujuko bya [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 ebya Tanzania music awards]].
Cindy yava mu kibiina kino, mu 2008,<ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717053658/http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |url-status=dead }}</ref> yadda mu kuyimba ng<nowiki>'ali yekka. 'Ayokyayokya' lwe luyimba lwe yasooka okufulumya mu 2009 ng'ali yekka olwakulembera ennyimba mu Buvanjuba bwa Afrika nga kwe kuli ''</nowiki>Mbikooye" ne "Nawewe", "Ayokyayokya", ne "One and Only".<ref name="hip-ipo">https://web.archive.org/web/20131125181813/http://www.hipipo.com/people/45/CINDY/bio/125/2010-Review--Cindy-Consolidated-Her-Achievements-</ref> Alina ennyimba endala ezaakwata abantu omubabiro nga "Selekta".
== Okuzannya katemba ==
Cindy yatandika okuzannya katemba mu muzannyo gwa Bannayuganda ogwalimu n'okuyimba ogumanyikiddwa nga [[:en:Bella_(2017_film)|Bella]] mwe yazannyira nga Bella, ng'era ye yali akulmberamu. Okuzannya kwe kwamuviirako okulondebwa ku kya awaadi y'okubeera omuzannyi omuto asinga mu bikujjuko bya [[:en:Africa_Movie_Academy_Awards|Africa Movie Academy Awards]], omufirika eyali akulembera mu ffirimu nga si nzaalwa z'e Nigeria ku bikujjuko bya [[:en:Nigeria_Entertainment_Awards|Nigeria Entertainment Awards]], n'omuzannyi omukazi asinga ku bikujjuko bya mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191210113339/http://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481313/uganda-record-nominations-africa-oscars</ref><ref>https://satisfashionug.com/uganda-film-festival-2018-see-official-list-of-nominees/</ref> Oluvannyuma yakola ffirimu endala eyitibwa [[:en:November_Tear|November Tear]] eyafulumizibwa mu 2019.<ref>https://chimpreports.com/cindy-sanyu-lands-on-lead-role-in-november-tear-movie/</ref>
== Obulamu bwe ==
Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Mario Brunetti ne bazaala n'omwaana ow'obuwala, Amani.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Mario-didn-t-want--marriage--so-I-left/691230-3109780-h1neyvz/index.html</ref> Yayanjula omuzannyi wa ffrimu, azifulumya wamu n'okuziteekateka [[Joel Okuyo Atiku|Joel Okuyo Prynce]] mu Gwokusatu mu 2020 mu Kampala.<ref>https://web.archive.org/web/20201017160618/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/202003/singer-cindy-gets-engaged-to-movie-star-joel-atiku.html</ref> Yafumbirwa Joel Okuyo Prynce nga 11 Ogwekumineebiri mu 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122189</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |access-date=2023-07-08 |archive-date=2023-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230327100049/https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |url-status=dead }}</ref> Yamuzaalira omwana we asooka<ref>https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/441615-ugandan-singer-cindy-sanyu-husband-child-together/</ref> ng'era asuubira omwana ow'okubiri mu bwangu ddala.
== Emirimu gy'obukulembezze ==
Cindy esaawa eno akola ng<nowiki>'omukulembezze w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa ''Uganda Musicians’ Association''</nowiki> (UMA) oluvannyuma lwa Ykee Benda okulekulira omulimu guno, nga Cindy we yaviirayo okukwata mu ngatto zino nga pulezidenti wakyo.<ref>https://mbu.ug/2021/04/02/former-uma-president-amazed-by-cindy-sanyus-efforts/</ref>
== Entalo ==
Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Ken Muyisa. Mu kuva mu Blu*3, abayimbi bane we baali mu kibiina kino, Jackie Chandiru ne Lillian Mbabazi baali bagamba nti, " teyali w'amazima ng'ate ssi mulambulukufu"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185255/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |url-status=dead }}</ref> olw'ensonga eyamuviirako okugenda. Terwalwa nga Cindy atandise okuyimba yekka n'oluyimba lwe olwakwata abantu omubabiro nga; Ayokyayokya, Amateeka, Party, Selecta, Ndi mukodo, Run this city n'endala.
== Ebika by'ennyimba ==
=== Ennyimba ===
* Mbikoye
* Amateeka
* One and only
* Party
* Total satisfaction
* Nawewe
* Selekta
* Tempo remix
* Ndi mukodo
* Samodat
* Dat dat
* Run this city
* One by one ft Skales
* Dancehall ft Eddy Kenzo
* Onnina
* Faded
* Copicat
* Boom party
=== Entaambi ===
* The King Herself, 2019
* Ayokyayokya, 2009
== Awaadi n'ebyasimiddwamu ==
* Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka mu bikujjuko bya DIVA awards mu 2009<ref name="newvi-sion">https://archive.today/20150105204308/http://www.newvision.co.ug/D/9/34/704213</ref>
* Teenies' dancehall artiste in Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com">https://www.google.com/search?q=awards+and+recognitions+for+cindy+Sanyu</ref>
* Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka, mu bikujuko bya Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com" />
* Mu za Afrima awards ku ku ky'omuyimbi omukazi eyali asinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2016
* Bingwa awards, omuyimbi eyali asinga okuva mu Uganda mu 2016
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
lht6598pyhc692546y3cz3gn9iab6zh
66101
66100
2026-08-02T10:14:02Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66101
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Cinderella Sanyu''' ng'amanyikiddwa nga '''Cindy''' oba '''Cindy Sanyu''' erinnya erikola ensimbi nga [[Uganda|munaayuganda]] omuyimbi.<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Cindy.html |access-date=2022-11-14 |archive-date=2017-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171006025137/http://www.musicuganda.com/Cindy.html |url-status=dead }}</ref> Y'omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Blu*3]] ekyalimu [[Lillian Mbabazi|Lilian Mbabazi]] ne [[Jackie Chandiru]].<ref name="fienipalyrics">https://fienipalyrics.appspot.com/node/1406</ref> Ayimbyeko ne ba [[:en:P-Square|P-Square]], Wahu, [[:en:Beenie_Man|Beenie Man]], [[:en:Ne-Yo|Ne-Yo]], [[:en:Tiwa_Savage|Tiwa savage]], [[Bobi Wine]], Shaggy, Chameleon, [[Bebe Cool]], [[:en:Davido|Davido]], Mr. G and [[Goodlyfe Crew|Radio & Weasel]].<ref name="obs-erver">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185256/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=32726:-cindy-davido-fire-up-kigali&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe n'obuyigirize ==
Cindy yazaaliwa nga 28 Ogwomunaana 1985 mu [[Kampala]], Uganda<ref name="ewvision">https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151</ref> wabula ng'asibuka mu [https://web.archive.org/web/20150707184501/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/674151 Disitulikiti y'e Mbale].<ref>https://bigeye.ug/ugandan-music-artistes-and-their-districts-of-origin/</ref>
== Muziki ==
[[File:Cindy Sanyu.jpg|left|thumb|Cindy Sanyu.jpg]]
Cindy yatandika okuyimba ng'alina emyaka mukaaga mu kkanisa y'okukyalo mu kabuga Ntinda. Yeetaba mu mpaka ezaategekebwa omukutu gwa Leediyo Capital ezaali ez'okunoonyezaamu ebitone ng'alina emyaka 16.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185257/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29575:rated-next-back-for-second-season&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> Yakwata kifo kya kusatu.Yakola n'afulumya ennyimba Steve Jean eyakakasa nti yeetaba mu mpaka z'okuyimba ezaali ziyitibwa "Coca-Cola Pop Stars", ekyavirako okutandikibwawo kwa [[Blu*3]] mu 2003.<ref name="ewvision" /> Ng'ali ne Blu*3, Cindy yafuna obuwanguzi mu kisaawe ky'okuyimba bwe yawangula eky'omuyimbi oba ekibiina ekisinga mu Uganda ne vidiyo eyali esinga mu Uganda ku [[:en:2005_Kisima_Music_Awards|2005 ebya Kisima Music Awards]], vidiyo y'omwaka "Hitaji" mu 2005 ku [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref>, ne vidiyo y'omwaka "Burrn"mu 2007 mu [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]]<ref>http://www.museke.com/node/1617</ref> n'alondebwa ne ku by'ekibiina ekyali mu 2005 ku Kora Awards, Olutambi lwa Hitaji olwaali lusinga mu Buvanjuba bwa Afrika 2005 mu [[:en:Tanzania_Music_Awards|Tanzania Music Awards]]<ref>https://web.archive.org/web/20060515123130/http://www.kilitimetz.com/2005/awards/vote.html</ref>- Vidiyo ya 'Frisky' eyali esinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2006 ku [[:en:Channel_O_Music_Video_Awards|Channel O Music Video Awards]],<ref>http://africa.bizcommunity.com/Article/157/66/11163.html</ref> Ekibiina ekyali kisinga ate ekyasinga okuyimba mu bikujuko bya [[:en:MTV_Africa_Music_Awards_2009|2009 ebya MTV Africa Music Awards]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.museke.com/en/node/3989 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2009-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091014215232/http://www.museke.com/en/node/3989 |url-status=dead }}</ref>, n<nowiki>'oluyimba lwa ''Where you are''</nowiki> olwasinga mu Buvanjuba bwa Afrika nga bali ne [[Goodlyfe Crew|Radio & Weasel]] mu bikujuko bya [[:en:2010_Tanzania_music_awards|2010 ebya Tanzania music awards]].
Cindy yava mu kibiina kino, mu 2008,<ref name="ourmusiq">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717053658/http://ourmusiq.com/cinderella-sanyu-how-cindy-left-blu-3/1121/m.aspx |url-status=dead }}</ref> yadda mu kuyimba ng<nowiki>'ali yekka. 'Ayokyayokya' lwe luyimba lwe yasooka okufulumya mu 2009 ng'ali yekka olwakulembera ennyimba mu Buvanjuba bwa Afrika nga kwe kuli ''</nowiki>Mbikooye" ne "Nawewe", "Ayokyayokya", ne "One and Only".<ref name="hip-ipo">https://web.archive.org/web/20131125181813/http://www.hipipo.com/people/45/CINDY/bio/125/2010-Review--Cindy-Consolidated-Her-Achievements-</ref> Alina ennyimba endala ezaakwata abantu omubabiro nga "Selekta".
== Okuzannya katemba ==
Cindy yatandika okuzannya katemba mu muzannyo gwa Bannayuganda ogwalimu n'okuyimba ogumanyikiddwa nga [[:en:Bella_(2017_film)|Bella]] mwe yazannyira nga Bella, ng'era ye yali akulmberamu. Okuzannya kwe kwamuviirako okulondebwa ku kya awaadi y'okubeera omuzannyi omuto asinga mu bikujjuko bya [[:en:Africa_Movie_Academy_Awards|Africa Movie Academy Awards]], omufirika eyali akulembera mu ffirimu nga si nzaalwa z'e Nigeria ku bikujjuko bya [[:en:Nigeria_Entertainment_Awards|Nigeria Entertainment Awards]], n'omuzannyi omukazi asinga ku bikujjuko bya mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |access-date=2022-11-14 |archive-date=2019-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191210113339/http://edge.ug/2018/08/04/uganda-film-bella-gets-two-major-continental-nods/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481313/uganda-record-nominations-africa-oscars</ref><ref>https://satisfashionug.com/uganda-film-festival-2018-see-official-list-of-nominees/</ref> Oluvannyuma yakola ffirimu endala eyitibwa [[:en:November_Tear|November Tear]] eyafulumizibwa mu 2019.<ref>https://chimpreports.com/cindy-sanyu-lands-on-lead-role-in-november-tear-movie/</ref>
== Obulamu bwe ==
Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Mario Brunetti ne bazaala n'omwaana ow'obuwala, Amani.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Mario-didn-t-want--marriage--so-I-left/691230-3109780-h1neyvz/index.html</ref> Yayanjula omuzannyi wa ffrimu, azifulumya wamu n'okuziteekateka [[Joel Okuyo Atiku|Joel Okuyo Prynce]] mu Gwokusatu mu 2020 mu Kampala.<ref>https://web.archive.org/web/20201017160618/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/202003/singer-cindy-gets-engaged-to-movie-star-joel-atiku.html</ref> Yafumbirwa Joel Okuyo Prynce nga 11 Ogwekumineebiri mu 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/122189</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |access-date=2023-07-08 |archive-date=2023-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230327100049/https://www.ugandaonline.net/111220210195_cindy_s_wedding_to_prynce_joel_atiku_okuyo |url-status=dead }}</ref> Yamuzaalira omwana we asooka<ref>https://www.tuko.co.ke/entertainment/celebrities/441615-ugandan-singer-cindy-sanyu-husband-child-together/</ref> ng'era asuubira omwana ow'okubiri mu bwangu ddala.
== Emirimu gy'obukulembezze ==
Cindy esaawa eno akola ng<nowiki>'omukulembezze w'ekibiina ky'abayimbi ekiyitibwa ''Uganda Musicians’ Association''</nowiki> (UMA) oluvannyuma lwa Ykee Benda okulekulira omulimu guno, nga Cindy we yaviirayo okukwata mu ngatto zino nga pulezidenti wakyo.<ref>https://mbu.ug/2021/04/02/former-uma-president-amazed-by-cindy-sanyus-efforts/</ref>
== Entalo ==
Cinderella Sanyu yaliko mu mukwano ne Ken Muyisa. Mu kuva mu Blu*3, abayimbi bane we baali mu kibiina kino, Jackie Chandiru ne Lillian Mbabazi baali bagamba nti, " teyali w'amazima ng'ate ssi mulambulukufu"<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |access-date=2022-11-14 |archive-date=2022-11-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221114185255/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=3721 |url-status=dead }}</ref> olw'ensonga eyamuviirako okugenda. Terwalwa nga Cindy atandise okuyimba yekka n'oluyimba lwe olwakwata abantu omubabiro nga; Ayokyayokya, Amateeka, Party, Selecta, Ndi mukodo, Run this city n'endala.
== Ebika by'ennyimba ==
=== Ennyimba ===
* Mbikoye
* Amateeka
* One and only
* Party
* Total satisfaction
* Nawewe
* Selekta
* Tempo remix
* Ndi mukodo
* Samodat
* Dat dat
* Run this city
* One by one ft Skales
* Dancehall ft Eddy Kenzo
* Onnina
* Faded
* Copicat
* Boom party
=== Entaambi ===
* The King Herself, 2019
* Ayokyayokya, 2009
== Awaadi n'ebyasimiddwamu ==
* Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka mu bikujjuko bya DIVA awards mu 2009<ref name="newvi-sion">https://archive.today/20150105204308/http://www.newvision.co.ug/D/9/34/704213</ref>
* Teenies' dancehall artiste in Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com">https://www.google.com/search?q=awards+and+recognitions+for+cindy+Sanyu</ref>
* Omuyimbi omukazi eyali asinga mu mwaka, mu bikujuko bya Buzz teenies awards, 2010<ref name="google.com" />
* Mu za Afrima awards ku ku ky'omuyimbi omukazi eyali asinga mu buvanjuba bwa Afrika mu 2016
* Bingwa awards, omuyimbi eyali asinga okuva mu Uganda mu 2016
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Abaazalibwa mu 1985]]
[[Category:Abayimbi okuva mu Kampala]]
[[Category:Abayimbi abakyala mu Uganda mu kyasa 21]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Kumusha]]
sf2amk4j9imglaxxi7qubu9a1uyf0p2
Benna Namugwanya
0
9652
66049
61453
2026-08-01T20:23:19Z
Kisakye Jane
9195
nterezezaamu mu kiwandiiko
66049
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benna Namugwanya Bugembe''' yali ayitibwa Benna Namugwanya. Yazaalibwa 21 Ogwomwenda 1967 [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi . Yeeyali [[:en:State_minister_for_Kampala_Cit|Minisita omubeezi ow'ekibuga Kampala]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=11 June 2016 |format=PDF}}</ref> Yaweereza ng’[[:en:Mubende_District|Omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti ye Mubende]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] (2016–2021).<ref name="Profile">{{Cite web |last=POUG |date=8 October 2017 |title=Parliament of Uganda: Members of the 10th Parliament: Namugwanya Bugembe Benny |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321102651/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |archive-date=21 March 2018 |access-date=8 October 2017 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POUG)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Benna yazaalibwa nga 21 Ogwomwenda 1967, mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti ye Mubende]]. Yasomera ku [https://web.archive.org/web/20230319184302/http://www.stedwardsbukuumi.sc.ug/ Saint Edwards College], e Bukuumi, nga leero ye [[:en:Kakumiro_District|Disitulikiti y'e Kakumiro]] ku misomo gye egy'[[:en:O‑Level|omutendera gwa siniya ey'okuna]] (O-level). Yakyusa n’agenda ku [https://ihmrsistersggogonya.org/education/st-kizito-high-school-bethany/ Saint Kizito High School Bethany], e Ngugulo mu [[:en:Mityana_District|Disitulikiti ye Mityana]] gye yamalira' [[:en:A-level|siniya ey'omukaaga]] (A-level).<ref name="Profile"/> Mu 1989, yaweebwa ekifo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yatikkirwa mu 1992 ne [[:en:Bachelor_of_Education|ddiguli esooka mu by'enjigiriza]] . Oluvannyuma mu 2006, yunivasite y'emu yamuwa [[:en:Master_of_Education|ddiguli eyokubiri mu byenjigiriza]]. Benna Namugwaya era alina [[:en:Human_resource_management|dipuloma mu kukulembera abakozi n'okubalabirira]] , gyeyafuna okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu 2007 ne [[:en:Administrative_law|Satifikeeti mu mateeka ag'enzirukanya y'emirimu]], ey'amuweebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] mu 2009.<ref name="Profile" />
== Emirimu gye ==
Omulimu gwe ogwasooka gwali gwa busomesa ku ssomero lya siniya erya Alliance High School nga yaweereza okutuusa mu 1995. Olwo yakyusa n’agenda ku Saint Augustine College e [[:en:Wakiso|Wakiso]], n’asomesa eyo okuva mu 1996 okutuuka mu 1998.<ref name="Profile"/>
Mu 1998, Benna Namugwanya yapangisibwa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende,]] ng’omulambuzi w’amasomero, nga y’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka mukaaga. Mu 2004, yakuzibwa okutuuka ku kifo ky’omuyambi w’akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti y’e Mubende, n’aweereza mu kifo ekyo okumala omwaka gumu. Mu 2005, yaddamu okukuzibwa okutuuka ku kifo kyakola ng’akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti, nga y’aweereza okumala emyaka ebiri mu kifo ekyo. Yafuuka akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti mu 2007, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010.<ref name="Profile"/>
Mu 2011 yayingira eby'obufuzi bya Uganda eby'okulonda ng'avuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Mubende, wansi wa tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza. Yawangula era n'addamu okulondebwa mu 2016.<ref name="Profile"/> Mu lukalala lwa kabineeti, olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, Namugwanya yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi w'ensonga z'ekibuga Kampala, ng'amyuka [[:en:Beti_Kamya-Turwomwe|Beti Olive Namisango Kamya-Turomwe]], Minisita wa kabineti omujjuvu.<ref>http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=11 June 2016 |format=PDF |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |author=POUG |date=8 October 2017 |title=Parliament of Uganda: Members of the 10th Parliament: Namugwanya Bugembe Benny |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321102651/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |archive-date=21 March 2018 |accessdate=8 October 2017 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POUG) |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Presidential Press Unit |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |accessdate=8 October 2017 |publisher=State House Uganda |location=Entebbe}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ddwq95brk5afg35cvdu00e0ryx3znws
66050
66049
2026-08-01T20:24:49Z
Kisakye Jane
9195
ntaddemu ettuluba
66050
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benna Namugwanya Bugembe''' yali ayitibwa Benna Namugwanya. Yazaalibwa 21 Ogwomwenda 1967 [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi . Yeeyali [[:en:State_minister_for_Kampala_Cit|Minisita omubeezi ow'ekibuga Kampala]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=11 June 2016 |format=PDF}}</ref> Yaweereza ng’[[:en:Mubende_District|Omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti ye Mubende]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] (2016–2021).<ref name="Profile">{{Cite web |last=POUG |date=8 October 2017 |title=Parliament of Uganda: Members of the 10th Parliament: Namugwanya Bugembe Benny |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321102651/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |archive-date=21 March 2018 |access-date=8 October 2017 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POUG)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Benna yazaalibwa nga 21 Ogwomwenda 1967, mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti ye Mubende]]. Yasomera ku [https://web.archive.org/web/20230319184302/http://www.stedwardsbukuumi.sc.ug/ Saint Edwards College], e Bukuumi, nga leero ye [[:en:Kakumiro_District|Disitulikiti y'e Kakumiro]] ku misomo gye egy'[[:en:O‑Level|omutendera gwa siniya ey'okuna]] (O-level). Yakyusa n’agenda ku [https://ihmrsistersggogonya.org/education/st-kizito-high-school-bethany/ Saint Kizito High School Bethany], e Ngugulo mu [[:en:Mityana_District|Disitulikiti ye Mityana]] gye yamalira' [[:en:A-level|siniya ey'omukaaga]] (A-level).<ref name="Profile"/> Mu 1989, yaweebwa ekifo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yatikkirwa mu 1992 ne [[:en:Bachelor_of_Education|ddiguli esooka mu by'enjigiriza]] . Oluvannyuma mu 2006, yunivasite y'emu yamuwa [[:en:Master_of_Education|ddiguli eyokubiri mu byenjigiriza]]. Benna Namugwaya era alina [[:en:Human_resource_management|dipuloma mu kukulembera abakozi n'okubalabirira]] , gyeyafuna okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu 2007 ne [[:en:Administrative_law|Satifikeeti mu mateeka ag'enzirukanya y'emirimu]], ey'amuweebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] mu 2009.<ref name="Profile" />
== Emirimu gye ==
Omulimu gwe ogwasooka gwali gwa busomesa ku ssomero lya siniya erya Alliance High School nga yaweereza okutuusa mu 1995. Olwo yakyusa n’agenda ku Saint Augustine College e [[:en:Wakiso|Wakiso]], n’asomesa eyo okuva mu 1996 okutuuka mu 1998.<ref name="Profile"/>
Mu 1998, Benna Namugwanya yapangisibwa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende,]] ng’omulambuzi w’amasomero, nga y’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka mukaaga. Mu 2004, yakuzibwa okutuuka ku kifo ky’omuyambi w’akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti y’e Mubende, n’aweereza mu kifo ekyo okumala omwaka gumu. Mu 2005, yaddamu okukuzibwa okutuuka ku kifo kyakola ng’akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti, nga y’aweereza okumala emyaka ebiri mu kifo ekyo. Yafuuka akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti mu 2007, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010.<ref name="Profile"/>
Mu 2011 yayingira eby'obufuzi bya Uganda eby'okulonda ng'avuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Mubende, wansi wa tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza. Yawangula era n'addamu okulondebwa mu 2016.<ref name="Profile"/> Mu lukalala lwa kabineeti, olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, Namugwanya yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi w'ensonga z'ekibuga Kampala, ng'amyuka [[:en:Beti_Kamya-Turwomwe|Beti Olive Namisango Kamya-Turomwe]], Minisita wa kabineti omujjuvu.<ref>http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=11 June 2016 |format=PDF |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |author=POUG |date=8 October 2017 |title=Parliament of Uganda: Members of the 10th Parliament: Namugwanya Bugembe Benny |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321102651/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |archive-date=21 March 2018 |accessdate=8 October 2017 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POUG) |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Presidential Press Unit |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |accessdate=8 October 2017 |publisher=State House Uganda |location=Entebbe}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi abakyala]]
iluqtwwb8i64a7yvpwo284g2mz2ilxi
Adonia Katungisa
0
10300
66009
57459
2026-08-01T13:13:21Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 3 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66009
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adonia Katungisa''' [[Yuganda|munnayuganda]] omutendeke mu kulabirira n'okukuuma amatterekero g'ebitaboamanyiddwa olw'obuyambi mu mulimu gw'amaterekero g'ebitabo n'okugaddukanya . Abadde dayirekita wa [[National Library of Uganda]] okuva mu 2018, era abadde n'omulimu omukulu mu kuteekateeka ebifo ebikuumirwamu ebitabo mu Ggwanga.<ref>{{Cite web|date=2023-07-31|title=Uganda hosts a seminar on Preventive Conservation and Disaster Reduction of Documentary Heritage in Africa – Uganda National Commission for UNESCO|url=https://unesco-uganda.ug/uganda-hosts-a-seminar-on-preventive-conservation-and-disaster-reduction-of-documentary-heritage-in-africa/|access-date=2023-11-21|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Over 1,000 new books were registered during the COVID period|url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_132051|access-date=2023-11-21|website=Bukedde|language=en|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121154924/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_132051|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2023-04-27|title=Uganda authors call for a law on Artificial Intelligence|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-authors-call-for-a-law-on-artificial-intelligence--4213788|access-date=2023-11-21|website=Monitor|language=en}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Caroline|first=Ritta|date=2023-05-18|title=NITA-UGANDA LAUNCHES A NATIONAL LIBRARY MANAGEMENT INFORMATION SYSTEM (MIS)|url=https://nexusmedia.ug/nita-uganda-launches-a-national-library-management-information-system-mis/|access-date=2023-11-21|website=Nexus Media|language=en-US}}</ref> Katungisa yaliko mu omumyuka wa dayirekita mukitongole kye kimu ekyo. Ayamba mu by'enjigiriza ng'akola ng'omusomesa ow'ekiseera (part-time lecturer) mu Ssomo lya [[Library and Information Science]] ku [[Yunivasite y'e Kyambogo]].<ref>{{Cite web|date=2019-01-24|title=Mobile book-box. Books anywhere|url=https://web.aflia.net/mobile-book-box-books-anywhere-adonia-katungisa/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153728/https://web.aflia.net/mobile-book-box-books-anywhere-adonia-katungisa/|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|date=2021-07-28|title=Webinar - AfLIA membership: What’s in it for me and my library?|url=https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153729/https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|url-status=dead}}</ref>Abadde yeetaba mu nteekateeka z'okugatta enjawulo ya digito mu Uganda, ng'ateeka mu nkola enteekateeka ez'okutendeka abantu ku nkozesa ya tekinologiya wa digito, okusobozesa abantu bomubitundu okufuna n'okukozesa kompuyuta.<ref>{{Cite web|title=New project to close the digital divide in Uganda {{!}} EIFL|url=https://www.eifl.net/news/new-project-close-digital-divide-uganda|access-date=2023-11-21|website=www.eifl.net}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Alina Ddiguli eyokubiri mu Science in Information Science okuva mu mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] gye yafuna mu 2005, Dipulooma eddirira Ddiguli esooka (Post graduate diploma) mu Computer Science mu 2001, ne Ddiguli ya esooka mu [[Library and Information science]] okuva mu Yunivasite y’emu mu 1997. Adonia era yali muyizi wa [[African Leadership Academy]] , enteekateeka y’okutendeka abaddukanya amaterekero g’ebitabo mu African Middle Library etegekebwa era eddukanyizibwa AfLIA. <ref>{{Cite web|date=2021-07-28|title=Webinar - AfLIA membership: What’s in it for me and my library?|url=https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|access-date=2023-11-21|website=African Library & Information Associations & Institutions|language=en-US|archive-date=2023-11-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20231121153729/https://web.aflia.net/webinar-aflia-membership-whats-in-it-for-me-and-my-library/|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tanafuuka Dayirekita wa [[National Library of Uganda]] , Adonia yali mumyuka wa Dayirekita ow'ekitongole kye kimu okuva mu 2010 nga [[Gertrude Kayaga Mulindwa]] ye Dayirekita. <ref>{{Cite web|last=OGWANG|first=DANIEL|date=2012-09-23|title=50 years of no reading culture|url=https://www.observer.ug/business/85-education/education/21108-50-years-of-no-reading-culture|access-date=2023-11-21|website=The Observer - Uganda|language=en-gb|archive-date=2023-09-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20230907142942/https://www.observer.ug/business/85-education/education/21108-50-years-of-no-reading-culture|url-status=dead}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />{{DEFAULTSORT:Abayivu okuva mu Kampala}}
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abayivu okuva mu Kampala]]
l3j26anqjoj33p70rjlr3j9gtlen7eg
Zahara Nakiyaga
0
10472
66008
57422
2026-08-01T13:02:35Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66008
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Zahara Nakiyaga''' (era amanyikiddwa nga Zahara Muhammad Nakiyaga) [[Munnayuganda]] nnalulungi, ey'ebuuzibwako ku by'okwewunda eyawangula engule y'obwannalulungi wa Uganda mu 2015.<ref name="2R">{{cite web|date=11 July 2015|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/23-year-old-Zahara-crowned-Miss-Uganda/-/688334/2783842/-/69gy93/-/index.html|title=23-year-old Zahara crowned Miss Uganda|location=Kampala|access-date=10 September 2018|newspaper=[[Daily Monitor]]|first=Esther|last=Oluka}}</ref> Yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z'obwannalulungi ku mutendera gw'ensi yonna eza Miss World 2015 ezategekebwa mu Sanya, China. Obuwanguzi bwe bwamuweesa ekifo ky'omukulembeze w'abavubuka n'enkulakulana.<ref name="2R" />
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Nakiyaga yazaalbwa mu Disitulikiti y'e Wakiso mu Uganda eri Hajjati Mariam Nabwire ne Hajji Muhammed Kiyaga mu Masekkati ga Uganda mu 1992.<ref name="3R">{{cite web|access-date=10 September 2018|url=https://www.bellanaija.com/2015/11/meet-the-african-queens-at-the-2015-miss-world-competition/|date=24 November 2015|publisher=BellaNaija.com|author=Adesola Ade-Unuigbe|title=BN Beauty presents the African Queens at Miss World 2015}}</ref> Yasomera mu masomero g'omu kitundu mu pulayimale ne siniya nga tannawandiisibwa ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] gye yasomera diguli mu by'enkulakulana eya Degree in Development Studies. Bwe yali avuganya ku ngule ya Nnalulungi wa Uganda eya Miss Uganda nu 2015, yali amaliriza omwaka ogusembayo ogw'okusoma ku Yunivasitte.<ref name="4R">{{cite web|title=Nakiyaga is Miss Uganda 2015|access-date=10 September 2018|url=https://www.observer.ug/lifestyle/38714-nakiyaga-is-miss-uganda-2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|first=Felix|last=Eupal|date=13 July 2015|location=Kampala|archive-date=10 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180910060928/https://www.observer.ug/lifestyle/38714-nakiyaga-is-miss-uganda-2015|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma mu 2015, yatikibwa okuva mu somero lyokuzanya katemba ne firimu erya (School of Liberal and Performing Arts) ku Ssettendekero wa Makerere, ne diguli mu by'enkulakulana eya Bachelor of Development Studies.<ref>.</ref>
== Empaka za Miss Uganda 2015 ==
Nga nalulungi wa Uganda, Nakiyaga yakiikirira ensi ye mu mpaka z'obwanalulungi munsi yonna ezaategekebwa mu Sanya, China, mu Gwekumineebbiri 2015. Yatikirwa engule y'obwannalulungi eya Miss Uganda 2015/2016 nga 10 Ogwomusanvu 2015 ku Kampala Serena Hotel. Yamegga ba nnalulungi abalala amakumi abiri bwe yewunyisa abalamuzi mu kanyomero k'okwanukula ebibuuzo. Juliana Nabwowe yakwata kyakubiri ate ye Engrid Ritah Wanyama yamalira mu kyakusatu.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/23-year-old-zahara-crowned-miss-uganda-1617728</ref><ref>{{Cite web |url=https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00037718.html |title=Archive copy |access-date=2026-06-30 |archive-date=2026-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260630050033/https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00037718.html |url-status=dead }}</ref>
== Empaka z'obwannalulungi ku mutendera gw'ensi yonna 2015 ==
Oluvannyuma lw'obuwanguzi bwe, Nakiyaga yakiikirira Uganda mu mpaka z'obwannalulungi ez'okumutendera gw'ensi yonna eza 65th Miss World ezategekebwa mu, Sanya China mu Gwekkumineebiri 2015. Ng'ayita mu mpaka zino, yatumbula eby'obulambuzi bya Uganda, obuwangwa n'ennono saako n'okulwanirira enkulakulana mu bavubuka wakati mu kuvuganya n'amawanga agasoba mu 100.<ref name=":1">https://www.missworld.com/contestants/2015/uganda-2015</ref><ref name=":0" />
== Emirimu emirala gye yakola ==
Mu mpaka za Miss Uganda, abavuganya baayita mu kutendekebwa kw'eby'obulimi n'obulunzi okwategekebwa aba Uganda Biosciences Information Center (UBIC). Nakiyaga yatunulirwa bangi olw'okuddamu obulungi ekibuuzo ekikwata ku bintu ebikolerere (GMOs) mu mpaka ez'akamalirizo mu 2015. Oluvanyuma lw'obuwanguzi bwe, yafuuka omulwanirizi era omukubiriza w'abavubuka okw'enyigira mu by'obulimi n'enkulakulana y'ebitundu byaabwe.<ref>https://www.isaaa.org/kc/cropbiotechupdate/article/default.asp?ID=13630</ref>
Ku mulembe gwe, yetaba mu mirimu egy'enjawulo ng'okutumbula eby'enjigiriza, obukulembeze mu bakyala n'okukuuma obuwangwa n'ennono za Uganda.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/meet-the-reigning-miss-uganda-1618358</ref>
== Emirimu gye ==
Ng'ogyeko empaka z'obwannalulungi, Nakiyaga yakolako ng'eyebuuzibwako ku nsonga z'obulungi n'endabika ng'era mu kaseera kekamu awagira enteekateeka z'okuyimusa abavubuka n'okukulakulanya ebintu byabwe. Obuyigirize bwe mu kisaawe ky'ebyenkulakulana kikoze kinene mu kutambuza enteekateeka ze eri abavubuka n'ebitundu mwe bawangalira.<ref name=":1" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nakiyaga ayogera ennimi ez'enjawulo omuli Olungereza, Oluganda, n'Olusoga. Ajuliza Nelson Mandela ng'omu ku bakulembeze be yegomba olw'okwewaayo eri obukulembeze. Anyumirwa nnyo okutambula, omupiira, amazina n'okusisinkana abantu abapya.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[Dora Mwima]]
* [[:en:Leah_Kalanguka|Leah Kalanguka]]
* [[Miss Uganda]]
== Ebijulizidwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category: Abazaalibwa mu 1992]]
[[Category:Bannalulungi ba Uganda]]
[[Category:Abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Wakiso]]
[[Category:Abaganda]]
ggx2ntwe5tz38b0to8ojtdjm5k52d1j
BBC News
0
10800
66012
65969
2026-08-01T14:07:52Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66012
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''BBC News''' kitongole kya bizinensi ekikola emirimu <ref>{{Cite web |date=December 2014 |title=News Group Senior Management |url=https://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161230043836/http://www.bbc.co.uk/aboutthebbc/insidethebbc/managementstructure/bbcstructure/journalism.html |archive-date=30 December 2016 |access-date=21 December 2014 |publisher=BBC}}</ref> eky’ekitongole kya Bungereza ekikola ku mpewo ekya [[British Broadcasting Corporation]] (BBC) ekivunaanyizibwa ku kukungaanya n’okuweereza amawulire n’ebigenda mu maaso mu Bungereza n’ensi yonna. Ekitongole kino kye kitongole ekisinga obunene mu nsi yonna mu kuweereza amawulire ku mpewo era buli lunaku kikola ku leediyo ne ttivvi okumala essaawa nga 120, wamu n’okuweereza amawulire ku yintaneeti. <ref name="Boaden">{{Cite news |last=Boaden |first=Helen |date=18 November 2004 |title=NewsWatch – About BBC News – This is BBC News |url=https://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110217084131/http://news.bbc.co.uk/newswatch/ukfs/hi/newsid_3970000/newsid_3975900/3975913.stm |archive-date=17 February 2011 |access-date=3 April 2007}}</ref><ref>{{Cite web |title=Content |url=http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070227135731/http://www.westminsterjournalism.co.uk/Broadcast06/BBC/BBCNewsIntro.html |archive-date=27 February 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Empeereza eno erina bannamawulire abasoba mu 5,500 abakola mu bifulumizibwa byayo byonna omuli ne mu bitongole by’amawulire eby’ebweru 50 ng’abawandiisi b’amawulire ab’ebweru abasoba mu 250 be basimbye.<ref>{{Cite book |last=Herbert J |first=John |date=11 February 2013 |title=Practising Global Journalism: Exploring Reporting Issues Worldwide |url=https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24 |publisher=CRC Press |isbn=9781136029868 |at=Chapter 1, Page 24 |access-date=6 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132749/https://books.google.com/books?id=2fFsAAAAQBAJ&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&pg=PA24#v=snippet&q=the%20bbc%20has%20correspondents%20in%20nearly%20every%20country&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> [[Deborah Turness]] y’abadde akulira eby'amawulire n’ebigenda mu maaso okuva mu Gwomwenda 2022.<ref>{{Cite web |title=A message to staff from Deborah Turness, CEO BBC News and Current Affairs |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221206162356/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2022/bbc.com/mediacentre/articles/2022/deborah-turness-message-to-staff-first-day/ |archive-date=6 December 2022 |access-date=6 December 2022 |publisher=BBC |language=en}}</ref>
Mu 2019, kyategeezebwa mu lipoota ya [[Ofcom]] nti BBC yasaasaanya obukadde bwa pawundi 136 ku mawulire mu kiseera ky'Ogwokuna 2018 okutuuka mu Gwokusatu 2019. <ref>{{Cite web |date=24 October 2019 |title=Review of BBC news and current affairs |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200504045751/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0025/173734/bbc-news-review.pdf |archive-date=4 May 2020 |access-date=8 June 2022 |publisher=Ofcom |page=31}}</ref> Ebitongole bya BBC News eby’amawulire ag’omunda, mu nsi yonna ne ku yintaneeti bibeera mu kisenge ekisinga obunene eky’amawulire ekikola obutereevu mu Bulaaya, mu [[Broadcasting House]] mu masekkati ga London. Ebikwatibwa ku paalamenti bifulumizibwa era ne biragibwa ku mpewo okuva mu situdiyo mu kibuga London. Nga bayita mu mikutu gy'ebitundu by'omu Bungereza ogwa [[BBC English Regions]], BBC era erina ebifo by’ebitundu okwetoloola Bungereza n’ebifo eby’amawulire eby’eggwanga mu Northern Ireland, Scotland ne Wales. Amawanga gonna n’ebitundu by’Abangereza bikola pulogulaamu zaago ez’amawulire ez’omu kitundu n’enteekateeka endala ezikwata ku bigenda mu maaso mu ggwanga n’ebyemizannyo.
BBC [[kitongole ekyetwaala mu ngeri emu]] nga obuyinza obw'okuba n'obwetwaze buno obw'ekitundu bw'akiweebwa [[obuyinza okuva mu bwakabaka]] ekigifuula nga yeetongodde ku gavumenti mu nkola. We bwatuukira mu 2024, BBC yatuuka ku bantu obukadde 450 buli wiiki, nga BBC World Service ekola abantu obukadde 320.<ref>{{Cite web |date=2024-07-22 |title=BBC's global reach "remains resilient" |url=https://www.advanced-television.com/2024/07/22/bbcs-global-reach-remains-resilient/ |access-date=2025-10-16 |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Telecompaper |url=https://www.telecompaper.com/news/bbc-increases-global-audience-to-450-million-people-a-week--1507128 |access-date=2025-10-16 |website=Telecompaper}}</ref>
'''<big>Emyaka egyasooka</big>'''
Kkampuni ya Bungereza eno eya [[British Broadcasting Company]] yakola ku mpewo era yafulumya eggulire lyayo eryasooka ku leediyo okuyita ku leediyo ya [[2LO]] nga 14 Ogwekkuminoogumu 1922. <ref>{{Cite book |last=Burke |first=Professor of Cultural History and Fellow of Emmanuel College Peter |date=29 July 2005 |title=A Social History of the Media: From Gutenberg to the Internet |url=https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132 |last2=Briggs |first2=Asa |last3=Burke |first3=Peter |publisher=Polity |isbn=978-0-7456-3511-8 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132653/https://books.google.com/books?id=OoxsKnfVzLwC&q=The+British+Broadcasting+Company+broadcast+its+first+radio+bulletin+from+radio+station+2LO+on+14+November+1922&pg=PA132#v=snippet&q=The%20British%20Broadcasting%20Company%20broadcast%20its%20first%20radio%20bulletin%20from%20radio%20station%202LO%20on%2014%20November%201922&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Olw’okwagala okwewala okuvuganya, abaali bafulumya empapula z’amawulire abalala baamatiza gavumenti okuwera BBC okuweereza amawulire ng’essaawa emu tezinnatuuka, n’okugikaka okukozesa [[News agency|wire service]] copy mu kifo ky’okukola lipoota ku bwayo. [ 11 ] . BBC yagenda efuna eddembe okukola entereeza ku mpapula zaayo era mu 1934, yatondawo ekitongole kyayo eky’amawulire. <ref name=":02">{{Cite web |title=1950s British TV Milestones |url=http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070427124228/http://www.whirligig-tv.co.uk/tv/history/history.htm |archive-date=27 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Wabula teyasobola kuweereza mawulire nga ssaawa kkuminabbiri tezinntuuka okutuusa mu [[Ssematalo II]].[11]. Ng’oggyeeko amawulire, Gaumont British ne Movietone cinema [[newsreels]] zaali ziragibwa ku mpeereza ya TV okuva mu 1936, nga BBC efulumya pulogulaamu yaayo eyenkanankana ne ''[[Television Newsreel]]'' okuva mu Gwoluberebrye. <ref>{{Cite web |last=Moore |first=Martin |date=October 2004 |title=The Development of Communication Between the Government, the Media and the People in Britain, 1945–51 |url=http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200601040326/http://etheses.lse.ac.uk/1759/1/U192411.pdf |archive-date=1 June 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The London School of Economics and Political Science}}</ref> Ekitongole ''ky’amawulire ekya Children’s Newsreel'' ekya buli wiiki kyatongozebwa nga 23 Ogwokuna 1950, eri abantu nga 350,000 abaali bafuna amawulire. <ref name=":02" /> Omukutu guno gwatandika okuweereza amawulire gaagwo ku leediyo mu kiseera kye kimu ne ku ttivvi mu 1946, nga guliko ekifaananyi kya [[Big Ben]] . <ref name="crisell1997">{{Cite book |last=Crisell, Andrew |year=1997 |title=An Introductory History of British Broadcasting |url=https://archive.org/details/introductoryhist00cris |publisher=Routledge |isbn=0-415-12802-1 |pages=[https://archive.org/details/introductoryhist00cris/page/n31 15], 26–27, 92 |url-access=limited}}</ref> Ebiwandiiko ebyali bifulumira ku ttivvi byatandika nga 5 Ogwomusanvu 1954, nga biragibwa okuva mu situdiyo ezaali zipangisibwa munda mu [[Lubiri lwa Alexandra]] mu London. <ref>{{Cite web |title=Alexandra Palace – A History of the Palace |url=http://www.alexandrapalace.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070404014257/http://www.alexandrapalace.com/history.html |archive-date=4 April 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref>
Abantu okwagala ennyo ttivvi eno n'ebyali biragibwako, obutereevu kwava nnyo ku okutuuzibwa kwa [[Elizabeth II]] ku ntebe mu 1953. Kiteeberezebwa nti okutuuka ku bukadde 27 obw'abantu <ref>{{Cite web |title=British TV Landmark Dates |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070506033602/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/landmark.html |archive-date=6 May 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> baalaba pulogulaamu eno mu Bungereza, ne basinga abawuliriza ba leediyo abaali obukadde 12 omulundi ogwasooka. <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1953 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070525193855/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1953.htm |archive-date=25 May 2007 |access-date=3 April 2007 |website=[[Chronomedia]] |publisher=Terra Media}}</ref> Ebifaananyi ebyo obutereevu byali biva kkamera 21 mu masekkati ga London okutuuka [[Alexandra Palace television station|mu lubiri lwa Alexandra]] okubitambuza, n’oluvannyuma ne bitwalibwa ku byuma ebirala ebya Bungereza ne biggulwawo mu budde olw’omukolo guno. <ref>{{Cite web |title=1950 |url=http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927204504/http://www.thevalvepage.com/tvyears/articals/coronation/arrangements/arrangements.htm |archive-date=27 September 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> Omwaka ogwo, waaliwo [[Television licensing in the United Kingdom (historical)#Number of licences issued|Layisinsi za TV eziwera obukadde bubiri ezaakuumibwa mu Bungereza]], ne zirinnya okutuuka ku bukadde obusukka mu busatu omwaka ogwaddako, ate obukadde buna n’ekitundu we bwatuukira mu 1955. <ref>{{Cite book |last=Owens |first=Edward |date=2019 |title=The Family Firm: monarchy, mass media and the British public, 1932–53 |publisher=University of London Press |isbn=978-1-909646-94-0 |pages=331–372 |chapter='This time I was THERE taking part' |jstor=j.ctvkjb3sr.12}}</ref>
'''Emyaka gya 1950'''
Amawulire ga ttivvi wadde nga mu kulaba awo gaawukana ku ga leediyo, gaali gakyafugibwa nnyo amawulire ga leediyo mu myaka gya 1950. Abawandiisi baawa lipoota ku mikutu gyombi, era ekiwandiiko ekyasooka okulagibwa ku ttivvi, ekyalagibwa nga 5 Ogwomusanvu 1954 ku [[BBC One|mpeereza ya ttivvi ya BBC]] mu kiseera ekyo era nga kyanjulwa [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]], kyalimu okuwa kwe okunyonnyola ku biba ebweru w’olutimbe ng’eno ebifaananyi biragibwa. <ref>{{Cite news |title=The BBC performs painful internal surgery |url=https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200521142154/https://www.economist.com/britain/2020/01/30/the-bbc-performs-painful-internal-surgery |archive-date=21 May 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Economist |issn=0013-0613}}</ref> Kino olwo kyaddirirwa ''Television Newsreel'' ey’ennono n’okunnyonnyola okwakwatibwa okwakolebwa [[John Snagge]] (era ku mirundi emirala [[Andrew Timothy]] ). <ref>{{Cite web |last=Snagge |first=AUTHOR: John |title=Announcing from the inside |url=https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122045/https://transdiffusion.org/2016/12/12/announcing-from-the-inside/ |archive-date=7 November 2025 |access-date=2025-10-16 |website=Transdiffusion |language=en-GB}}</ref>
Abaali basomera amawulire ku ttivi baayanjulwa oluvannyuma lw’omwaka gumu mu 1955 – [[Kenneth Kendall]] (eyasooka okulabika), [[Robert Dougall]], ne [[Richard Baker (broadcaster)|Richard Baker]] —nga wabulayo wiiki ssatu [[ITN]] etongoze nga 21 Ogwomwenda 1955. <ref>{{Cite web |date=17 December 2012 |title=Obituary: Kenneth Kendall, newsreader and presenter |url=https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201001204817/https://www.scotsman.com/news/obituaries/obituary-kenneth-kendall-newsreader-and-presenter-1596900 |archive-date=1 October 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Scotsman |language=en}}</ref>
Enkola ya ttivvi enkulu yali etandise okuva mu Lubiri lwa Alexandra mu 1950 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1950 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016210036/http://terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1950.htm |archive-date=16 October 2007 |access-date=8 October 2007}}</ref> okugenda mu bifo ebinene, okusinga mu [[Lime Grove Studios|Situdiyo za Lime Grove]] mu [[Shepherd's Bush|Shepherd’s Bush]], mu Bugwanjuba bwa London, okufuna ebigenda mu maaso mu ggwanga (mu kiseera ekyo ekyali kimanyiddwa nga Talks Department) nayo. Wano we wava ''[[Panorama (TV series)|Panorama]]'' eyasooka, pulogulaamu empya ey'ebiwandiiko, n'efulumizibwa nga 11 Ogwekkuminoogumu 1953, nga [[Richard Dimbleby]] yeeyafuuka omuweereza waayo mu 1955. <ref>{{Cite news |title=In pictures: Past Faces of Panorama |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170820055940/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/pop_ups/08/programmes_past_faces_of_panorama/html/1.stm |archive-date=20 August 2017 |access-date=9 April 2010 |work=BBC News}}</ref>
Mu 1958, [[Hugh Carleton Greene]] yafuuka akulira ekitongole ky'Amawulire n'Ebigenda mu maaso mu ggwanga. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=In+1958,+Hugh+Carleton+Greene+became+head+of+News+and+Current+Affairs&pg=PA78 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref>
'''Emyaka gya 1960'''
Nga 1 Ogwolubereberye 1960, Greene yafuuka [[Director general|Dayirekita Omukulu]] . <ref>{{Cite book |last=Tight |first=Malcolm |date=2012 |title=Education for Adults |url=https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-68517-7 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132647/https://books.google.com/books?id=DRPPJqqHTQoC&q=On+1+January+1960,+Greene+became+Director-General+and+brought+about+big+changes+at+BBC+Television+and+BBC+Television+News&pg=PA46#v=onepage&q=On%201%20January%201960%2C%20Greene%20became%20Director-General%20and%20brought%20about%20big%20changes%20at%20BBC%20Television%20and%20BBC%20Television%20News&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> Greene yakola enkyukakyuka ezaali zigendereddwamu okufuula amawulire ga BBC okufaananako naag’omuvuganya waayo ITN, eyali efunyiddwako ekipimo ekinene okusinziira ku bibiina by’okunoonyereza ebyali ebya Greene. <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |publisher=Palgrave Macmillan UK |isbn=978-0-230-34645-1 |editor-last=Chignell |editor-first=Hugh |pages=80–100 |language=en |chapter=The Reinvention of Radio – The 1960s |doi=10.1057/9780230346451_5}}</ref>
Ekisenge ky’amawulire kyatondebwawo mu lubiri lwa Alexandra, abasasi ba ttivvi ne bawandiikibwa ne baweebwa omukisa okuwandiika n’okuwata amaloboozi g'ebiwanddiko byabwe byabwe, nga tebalina kuwandiika mboozi ne ku leediyo . <ref>{{Cite web |title=BBC at Alexandra Palace < Alexandra Palace |url=https://www.alexandrapalace.com/our-history/bbc-at-the-palace/ |access-date=2025-10-16 |website=Alexandra Palace |language=en-GB}}</ref>
Nga 20 Ogwomukaaga 1960, [[Nan Winton]], omukyala eyasooka okuba omusomi w'amawulire ku mutimbagano gwa BBC, yalabika mu mpewo. <ref>{{Cite web |date=30 May 2019 |title=Nan Winton, the first woman to read the national news on BBC television |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200330185500/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/nan-winton-death-age-bbc-newsreader-female-age-cause-dead-obituary-a8929606.html |archive-date=30 March 2020 |access-date=31 May 2020 |website=The Independent |language=en}}</ref> 19 Ogwomwenda 1960 lwe lwatandika pulogulaamu y'amawulire ga leediyo n'ensonga ezikwata ku mulembe ''The Ten O'clock News'' . <ref>{{Cite book |last=Chignell |first=Hugh |date=2 September 2011 |title=Public Issue Radio: Talks, News and Current Affairs in the Twentieth Century |url=https://books.google.com/books?id=Kviak52wjXsC&q=bbc+news+the+start+of+the+radio+news+and+current+affairs+programme+The+Ten+O'clock+News&pg=PA83 |publisher=Palgrave Macmillan |isbn=978-0-230-24739-0 |language=en}}</ref> [[BBC Two|BBC2]] yatandika okuweereza nga 20 Ogwokuna 1964 era n'etandika okuweereza pulogulaamu empya nga ''[[Newsroom (BBC programme)|Newsroom]]'' . <ref>{{Cite web |title=House of Lords – Communications – Minutes of Evidence |url=https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160952/https://publications.parliament.uk/pa/ld200708/ldselect/ldcomuni/122/8040202.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref>
''[[The World at One]]'', pulogulaamu y’amawulire mu biseera by’ekyemisana, yatandika nga 4 Ogwekkumi, 1965 ku Home Service mu kiseera ekyo, era omwaka nga tegunnatuuka ''News Review'' yali etandikidde ku ttivvi. ''News Review'' yali mu bufunze amawulire agaabanga gafudde wiiki mu bufunze, agasooka okulagibwa ku Ssande, 26 Ogwokuna 1964 <ref>{{Cite web |title=Chronomedia: 1964 |url=http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070303014530/http://www.terramedia.co.uk/Chronomedia/years/1964.htm |archive-date=3 March 2007 |access-date=3 April 2007}}</ref> ku BBC 2 era nga gadda mu kifo kya ''Newsreel Review of the Week eyali eya'' buli wiiki, eyafulumizibwa okuva mu 1951, okuggulawo pulogulaamu ku Ssande akawungeezi–enjawulo eri nti okulaga kuno kwalina ebigambo ebitonotono ebyalagibwanga waggulu nga biyamba bakiggala n’abatawulira bulungi. Nga guno bwe gwali emyaka kkumi nga tegunnabaawo kukola biwandiiko biwandiikiddwa byuma bikalimagezi, buli superimposition ("super") yalina okufulumizibwa ku lupapula oba kaadi, okukwatagana nesitudiyo n'obutambi [[Footage|bw'amawulire]], okwewaayo okukwata ku butambi mu biseera by'emisana, n'okulagibwa ku mpewo akawungeezi nga bukyali. Ekyavaamu Ssande terwali lunaku lwa kasiriikiriro ku nsonga z'amawulire mu [[Alexandra Palace|Lubiri lwa Alexandra]] . Enteekateeka eno yagenda mu maaso okutuusa mu myaka gya 1980 <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070516061628/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=16 May 2007 |access-date=16 August 2007}}</ref> nga olwo baakozesa ebigambo ebiwandiikiddwa ku byuma bikalimagezi, ebimanyiddwa nga Anchor – okusikizibwa [[Ceefax]] subtitling (enkola ya [[Teletext]] efaananako bwetyo), n’okussa omukono ku pulogulaamu nga ''[[See Hear]]'' (okuva mu 1981).
Ku Ssande nga 17 Ogwomwenda 1967, ''[[The World This Weekend]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ebigenda mu maaso mu ggwanga eya buli wiiki, yatongozebwa ku kifo ekyali kiyitibwa Home Service mu kiseera ekyo, naye nga mu bbanga ttono yali egenda kubeera [[Radio 4]] .
Enteekateeka z’okukola langi zaatandika mu ssizoni eyitibwa Autumn eya 1967 era ku Lwokuna nga 7 Ogwokusatu 1968 nga ''Newsroom'' ku BBC2 yakyusibwa n’egenda mu kifo eky’akawungeezi nga bukyali, n’efuuka pulogulaamu y’amawulire mu Bungereza esoose okuweebwa mu langi <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf History of the BBC – key dates page 5] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090424053328/http://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1960s.pdf|date=24 April 2009}} BBC Heritage 1960s.</ref> okuva mu Situdiyo A mu Lubiri lwa Alexandra. ''News Review'' ne ''Westminster'' (ekisembayo kwekenneenya buli wiiki ebigenda mu maaso mu [[Palace of Westminster|Palamenti]] ) "zaali za langi" nga wayiseewo akaseera katono.
Naye, bingi ku bintu ebiyingizibwa byali bikyali mu langi enzirugavu n’enjeru, nga mu kusooka ekitundu kyokka ku firimu ezikwata ku firimu ezaakubwa mu London n’ebitundu ebiriraanyewo kyali ku [[Film stock|sitooka]] [[Reversal film|ya firimu ezikyusa]] langi, era byonna ebyaweebwayo mu kitundu n’ensi yonna byali bikyali mu muddugavu n’omweru. Ebifo ebya langi mu Lubiri lwa Alexandra byali bitono nnyo mu by’ekikugu okumala emyezi kkumi na munaana egyaddirira, kubanga yalina ekyuma kimu kyokka ekya [[RCA Corporation|RCA]] color [[Quadruplex videotape]] machine era, okukkakkana nga [[Pye Ltd.|Pye]] [[Diode gun Plumbicon#Plumbicon|plumbicon]] color [[Telecine|telecines]] bbiri –wadde nga empeereza ya langi z’amawulire yatandika n’emu yokka.
Ebiwandiiko by'eggwanga eby'omu langi enzirugavu n’enjeru ku BBC 1 byagenda mu maaso n'okusibuka mu Studio B ku nnaku za wiiki, wamu ne ''Town and Around'', pulogulaamu ya London regional " [[opt out]] " eyalagibwa mu myaka gya 1960 gyonna (era pulogulaamu y'amawulire mu kitundu eya BBC eyasooka ku Bukiikaddyo bw'obuvanjuba), okutuusa lwe yatandika okukyusibwamu ''[[Nationwide (TV programme)|mu ggwanga lyonna]]'' ku Lwokubiri okutuuka ku Lwokuna okuva mu Lime Grove Studios ku ntandikwa y'Ogwomwenda 1969. ''Town and Around'' teyali ya kugenda mu Television Center, mu kifo ky’ekyo yafuuka ''London This Week'' eyalagibwanga ku Mmande n’Olwokutaano lwokka, okuva mu situdiyo za TVC empya. <ref>''London This Week'' had started in early 1969 as a once per week "opt out" replacing the Friday edition of ''Town and Around'' {{Cite web |title=TV & Radio Bits: BBC South East: History |url=http://www.tvradiobits.co.uk/ |access-date=21 June 2007}}</ref>
Okugenda kuno okudda mu situdiyo entono ng’erina ebikozesebwa ebirungi eby’ekikugu kyasobozesa ''Newsroom'' ne ''News Review'' okukyusa [[back projection]] ne [[Colour-separation overlay|zibikkako okwawula langi]]. Mu myaka gya 1960, [[Communications satellite|empuliziganya ya setilayiti]] yali esoboka; <ref>{{Cite web |title=British TV History – Early Satellite <!--here only the homepage title says "Broadcast" instead (is it better?):-->Relays to/from Britain |url=http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510052949/http://www.tvhistory.btinternet.co.uk/html/early_satellite.html |archive-date=10 May 2011}}</ref> wabula, waaliwo emyaka egiwerako nga okukyusa layini ya digito-store tennasobola kukola nkola eno awatali kusoberwa. <ref>{{Cite journal |last=Farry |first=James |last2=Kirby |first2=David A. |date=2012 |title=The Universe will be televised: space, science, satellites and British television production, 1946–1969 |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |url-status=live |journal=History and Technology |volume=28 |issue=3 |pages=311–333 |doi=10.1080/07341512.2012.722795 |issn=0734-1512 |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20150407003253/http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07341512.2012.722795 |archive-date=7 April 2015 |access-date=16 October 2025}}</ref>
'''Emyaka gya 1970'''
Nga 14 Ogwomwenda 1970, g'''[[Amawulire g'essaawa esatu]]'' agasooka gaalagibwa ku ttivvi. Robert Dougall yayanjula wiiki esooka okuva mu situdiyo N1 <ref name="Dougall">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref> eyannyonnyolwa ''[[The Guardian]]'' <ref name="bbcnews1">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> nga "ekika ky'obutoffaali obuliko polystyrene padded cell" <ref>{{Cite web |title=Northern Echo: Archive |url=http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929092219/http://archive.thenorthernecho.co.uk/2004/7/3/46772.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=17 August 2007}}</ref> amawulire okuba nga gaakyusaibwa okuva ku budde obwasooka obwa ssaawa bbriri ezeekiro ng'okuddamu ku bipimo ebyatuukibwako ITN eby' ''[[ITV News at Ten|amawulire ku ssaawa nnya]]'', eyali yatongozebwa emyaka esatu emabega ku ITV eyali ebavuganya. Richard Baker ne Kenneth Kendall baawaayo wiiki ezaddirira, bwe batyo ne baddamu ebiwandiiko ebyo ebyasooka ku ttivvi eby’omu makkati g’emyaka gya 1950.
[[Angela Rippon]] yafuuka omukyala eyasooka okusoma amawulire ku saaawa ssatu mu 1975. Omulimu gwe yali akola ebweru w’amawulire gwali tegukwatagana mu kiseera ekyo, yalabikira ku ''pulogulaamu ya The [[Morecambe and Wise|Morecambe ne Wise]] Christmas Show'' mu 1976 ng’ayimba n’okuzina. <ref name="Dougall2">{{Cite news |date=17 January 2003 |title=About the Ten O'Clock News |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064328/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/ten/2655185.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=15 August 2007 |work=BBC News}}</ref>Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.
Omuko ogwasooka ogwa ''[[John Craven]] ogwa Newsround'', mu kusooka gwali gugendereddwamu okuba omumpi kyokka oluvannyuma ne gutuumibwa erinnya lya ''[[Newsround]]'', nga gwava mu situdiyo ya N3 nga 4 Ogwokuna 1972.Ebiwandiiko by’amawulire ebya ttivvi eby’emisana mu makkati n’enkomerero y’emyaka gya 1970 byalagibwanga okuva mu kisenge ky’amawulire ekya BBC kyennyini, okusinga mu emu ku situdiyo z’amawulire essatu. Omusomi w’amawulire yasomeranga ku kkamera ng’atudde ku mabbali g'emmeeza; emabega we abakozi baali balabibwa nga bakola emirimu mingi ku mmeeza zaabwe. Ekiseera kino kyali kikwatagana n’ekiseera ag'esaawa essatu lwe gaafuna enkyukakyuka yaago eyaddako, era nga gandikozesezza ekifaanayi ky'emabega ekya CSO ey’ekisenge ky’amawulire okuva mu kkamera eyo yennyini buli wiiki akawungeezi.
Era mu makkati g’emyaka gya 1970, amawulire ag’ekiro ku BBC2 gaakyusibwa ne gatuumibwa mu bufunze ''Newsnight'', naye kino tekyali kya kuwangaala, oba okuba pulogulaamu y’emu nga bwe tumanyi leero – nti yanditongozeddwa mu 1980 era mu bbanga ttono kyadda mu bufunze bw'amawulire gokka ng'amawulire ga BBC2 ag'akawungeezi gaagaziwa ne gafuuka ''Newsday''.
Amawulire ku leediyo gaali ga kukyuka mu myaka gya 1970, n’okusingira ddala ku leediyo 4, nga gaaleetebwa okutuuka kw’omuwandiisi omupya Peter Woon okuva mu mawulire ga ttivvi n’okussa mu nkola lipoota ya ''Broadcasting in the Seventies''. Mu bino mwalimu okuyingiza abawandiisi mu biwandiiko by’amawulire nga emabegako omusomi w’amawulire yekka ye yandibadde ayanjula, wamu n’okussaamu ebirimu ebikung’aanyiziddwa mu nteekateeka. Pulogulaamu empya nazo zaayongerwa ku nteekateeka ya buli lunaku, ''[[PM (Radio 4)|PM]]'' ne ''[[The World Tonight]]'' ng'ezimu ku nteekateeka za ttivi okufuuka "omukutu gw'okwogera wonna". <ref name="bbcnews12">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1970s |url=http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064331/http://news.bbc.co.uk/aboutbbcnews/spl/hi/history/noflash/html/1970s.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> ''[[Newsbeat]]'' yatongozebwa nga empeereza y'amawulire ku [[BBC Radio 1|Radio 1]] nga 10 Ogwomwenda 1973. <ref>[https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf History of the BBC – key dates page 4] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070614000032/https://www.bbc.co.uk/heritage/more/pdfs/1970s.pdf|date=14 June 2007}} BBC Heritage 1970s.</ref>
Nga 23 Ogwomwenda 1974, enkola ya [[teletext]] eyatongozebwa okuleeta amawulire ku ntimbe za ttivvi nga bakozesa ebiwandiiko byokka. Mu kusooka bayinginiya baatandika okukola enkola ng’eyo okusobola okutuusa amawulire eri abalabi abatawulira, naye enkola eyo yagaziwa. Empeereza ya [[Ceefax]] yafuuka ya njawulo nnyo nga tennakoma nga 23 Ogwekkumi 2012: teyakoma ku kuba na biwandiiko bitonotono ku mikutu gyonna, era yawa n’amawulire ng’ag'rmbeera y'obudde, ebiseera by’ennyonyi n’okukebera firimu.
Emyaka ekkumi we gyaggweerako, enkola y’okukuba ebifaananyi ku firimu okusobola okuyingiza ebintu mu mawulire yali egenda ekendeera, nga tekinologiya wa [[Electronic news gathering|ENG]] yayingizibwa mu Bungereza. Ebyuma ebyo byali byakukendeeza mu kukaluba mu nkozesa yaabyo nga wano BBC okusooka okugezaako kwali kukozesa kkamera ya langi [[Philips|ya Philips]] ng’erina base station y’omu mugongo n’ekyuma ekikwata ebifaananyi [[Sony|ekya Sony]] [[U-matic]] recorder eky’enjawulo mu kitundu ky’emyaka ekkumi eky'emabega.
'''Emyaka gya 1980'''
Mu 1980, [[Iranian Embassy Siege|okuzingiza ekitebe kya Iran]] kwali kwakubiddwa mu byuma bikalimagezi ttiimu [[Outside broadcasting|y’okuweereza ku mpewo eya BBC Television News Outside]], era omulimu gw’omusasi [[Kate Adie]], ng’aweereza butereevu okuva ku [[South Kensington|Prince’s Gate]], gwasunsulwa okufulumizibwa mu BAFTA actuality, naye ku mulundi guno gwakubwa ITN ku ngule ya 1980. <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA awards 1981] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} British Academy of Film and Television Arts.</ref>
''[[Newsnight]]'', pulogulaamu y’amawulire n’ensonga ezigenda mu maaso mu ggwanga, yali ya kugenda ku mpewo nga 23 Ogwoluberebrye 1980, wadde ng’obutakkaanya mu bibiina by’abakozi bwategeeza nti okugitongoza okuva e Lime Grove kwayongezebwayo wiiki emu. <ref name="bbcnews2">{{Cite news |title=About BBC NEWS – Timeline of events – 1980s |url=http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070208122541/http://news.bbc.co.uk/1/shared/spl/hi/newswatch/history/noflash/html/1980s.stm |archive-date=8 February 2007 |access-date=25 August 2007 |work=BBC News}}</ref> Nga 27 Ogwomunaana 1981 [[Moira Stuart]] yafuuka omukyala omusomi w'amawulire mu Caribbean eyasooka okulabikira ku ttivvi y'e Bungereza.
Mu mwaka gwa 1982, tekinologiya wa ENG yali afuuse eyeesigika ekimala okusobozesa Bernard Hesketh okukozesa kkamera ya [[Ikegami Tsushinki|Ikegami]] okukwata o[[Falklands War|lutalo lw'e Falklands]], n'okubunyisa amawulire era ne kimusobozesa okuwangula engule ya " [[Royal Television Society]] Cameraman of the Year" eyaweebwa omukwasi w'ebifaananyi ow'omwaka<ref>{{Cite web |title=RTS Hall of Fame – page 46 |url=http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf#page=36 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060924233153/http://www.rts.org.uk/servedoc.asp?filename=AWARDS1.pdf |archive-date=24 September 2006 |access-date=11 April 2007}}</ref> n'okusunsulwa mu [[BAFTA]] <ref>[http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981 BAFTA 1981 awards] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160224131452/http://awards.bafta.org/keyword-search?keywords=1981|date=24 February 2016}} [http://www.bafta.org British Academy of Film and Television Arts] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110831045105/http://www.bafta.org/|date=31 August 2011}}.</ref> omulundi ogwasooka nga BBC News yeesigamye ku kkamera ey'ebyuma, okusinga firimu, mu kitundu ekirimu entalo. BBC News yawangula BAFTA olw'okubunyisa amawulire amatuufu, <ref>[https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf BAFTA 1982 – page 10] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051210100448/http://www.bafta.org/site/webdav/site/myjahiasite/shared/import/TV_and_%20Craft_Winners_1980-1989.pdf|date=10 December 2005}} British Academy of Film and Television Arts (PDF).</ref> wabula omukolo guno gufuuka ogujjukirwa mu bigambo bya ttivvi olw'okuwandiika amawulire ga [[Brian Hanrahan]] mwe yayiiya ebigambo "Sikkirizibwa kwogera nnyonyi mmeka ezeegatta ku kikwekweto, naye zonna nnazibala era zonna nga zigenda era nnazibala nga zikomawo" <ref>Barnes, Julian (25 February 2002), [https://www.theguardian.com/falklands/story/0,,657871,00.html "The worst reported war since the Crimean"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132746/https://www.theguardian.com/media/2002/feb/25/broadcasting.falklands|date=24 November 2023}}, ''The Guardian''.</ref> okuyita mu kulemesebwa olw'obukwakkulizo, era ekifuuse ekijulizibwa ng'ekyokulabirako ky'okukola lipoota ennungi wansi w'okutya okungi.<ref>[https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm Media & War – The Falklands Conflict] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20060929160659/http://www.iwm.org.uk/upload/package/29/mediawar/technolfalk.htm|date=29 September 2006}} Imperial War Museum.</ref>
Pulogulaamu ya ttivvi y’ekyenkya eya BBC eyasooka eya ''[[Breakfast Time (British TV programme)|Breakfast Time]]'' nayo yatongozebwa mu myaka gya 1980, nga 17 Ogwolubereberye 1983 okuva mu Lime Grove Studio E era nga wabulayo wiiki bbiri evuganya ne [[ITV (TV network)|ITV]] [[TV-am]] . [[Frank Bough]], [[Selina Scott]], ne [[Nick Ross]] baayamba okuzuukusa abalabi n’omusono ogw’okuweereza mu bukkakkamu.<ref>{{Cite news |date=17 January 1983 |title=BBC on this day – 17 January. 1983: BBC wakes up to morning TV |url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061219140555/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/17/newsid_2530000/2530363.stm |archive-date=19 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref>
''Six O'Clock News'' yasooka kulagibwa nga 3 Ogwomwenda 1984, okukkakkana ng'efuuse pulogulaamu y'amawulire esinga okulabibwa mu Bungereza (naye okuva mu 2006 ebadde esukkulumye ku ''[[BBC News at Ten|BBC News ku Ten]]'' ). Mu Gwekkumi 1984, ebifaananyi by’obukadde n’obukadde bw’abantu abaali bafa enjala mu [[1983–1985 famine in Ethiopia|njala eyagwa mu Ethiopia]] byalagibwa mu alipoota za [[Michael Buerk]] owa ''Six O’Clock News'' <ref name="BBCLiveAid">[http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm "Live Aid: The show that rocked the world"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081205000805/http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/702700.stm|date=5 December 2008}}.</ref> Aba BBC News be baasooka okuwandiika enjala eno, nga lipoota ya Buerk nga 23 Ogwekkumi egamba nti "enjala eyogerwako Baibuli mu kyasa eky'amakumi abiri" era "ekintu ekisinga okumpi ne ggeyeena ku Nsi". <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Higgins marvels at change in Ethiopia's Tigray province |url=https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180918134554/https://www.irishtimes.com/news/ireland/irish-news/higgins-marvels-at-change-in-ethiopia-s-tigray-province-1.1992467 |archive-date=18 September 2018 |access-date=7 January 2018 |work=The Irish Times}}</ref> Alipoota ya BBC News yawuniikiriza Bungereza, n’ekubiriza bannansi baayo okujjuza ebitongole ebidduukirira abantu, nga [[Save the Children]], n’obuyambi, n’okussa essira mu nsi yonna ku buzibu obuli mu Ethiopia. <ref>{{Cite news |date=7 January 2018 |title=Live Aid: Against All Odds: Episode 1 |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200524001908/https://www.bbc.co.uk/programmes/b0078x3n |archive-date=24 May 2020 |access-date=20 December 2019 |publisher=BBC}}</ref> Lipoota y'amawulire era yalabibwa [[Bob Geldof]], eyategeka oluyimba lw'abazirakisa olwa " [[Do They Know It's Christmas?]] " okusonda ssente z'okudduukirira enjala nga zigobererwa ekivvulu kya [[Live Aid]] mu Gwomusanvu 1985. <ref name="BBCLiveAid" />
Okutandika mu 1981, BBC yawa omulamwa ogw'awamu mu mawulire gaayo amakulu n'emitwe emipya n'obukuubo obwali bukoleddwa kompyuta nga bukola omwetooloolo <ref>The circle had been a recurring theme of the BBC1 news logo since the start of the ''Nine'' in 1970, as it was thought to fit in nicely with the long-running BBC 1 globe ident, and clock face which normally precedes news broadcasts.</ref> ku kifaananyi ky'emabega ekimyufu nga kuliko ekiwandiiko "BBC News" ekirabika wansi w'ebifaananyi eby'enkulungo, n'oluyimba lw'omulamwa olulimu ekikomo ne keyboards. Aba ''Omwenda'' baakozesanga ennamba 9 efaananako bwetyo (erimu obukuubo). Ekifaananyi ky'emabega ekimyufu kyakyusibwa n’ekifuulibwa kya bbulu okuva mu 1985 okutuuka mu 1987.
Mu mwaka gwa 1987, BBC yali esazeewo okuddamu okussaako akabonero ku mawulire gaayo era n'eddamu okuteekawo okukodyo obw'enjawulo ku buli limu nga galina emitwe n'ennyimba ez'enjawulo, amawulire ga wiikendi n'ennaku enkulu nga ziwandiikiddwa mu sitayiro efaananako ne ''Nine'', wadde nga ennyanjula ya "obukuubo" yasigala ekozesebwa okutuusa mu 1989 ku mirundi ekiwandiiko ky'amawulire we kyalagibwanga okuva mu nsengeka y'enteekateeka. <ref>{{Cite web |title=TV Ark: BBC News Report: Zeebrugge ferry disaster from 6 March 1987 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20070929095542/http://www2.tv-ark.org.uk/bbcnews/bbcnationalnewsother.html |archive-date=29 September 2007 |access-date=1 October 2007}}</ref>
Mu 1987, [[John Birt, Baron Birt|John Birt]] yazuukiza enkola y’abawandiisi abakolera ku ttivvi ne leediyo ng’atandikawo bannamawulire abakozesa emikutu gy’amawulire ebiri. <ref>{{Cite news |last=Forgan |first=Liz |date=17 October 2000 |title=Comment: Liz Forgan on BBC radio at White City |url=https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153440/https://www.theguardian.com/media/2000/oct/17/broadcasting.bbc |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
'''Emyaka gya 1990'''
Mu myaka gya 1990, empeereza ez'enjawulo zaatandika okuweebwa BBC News, nga [[BBC World Service Television]] eyayawulwamu n'efuuka [[BBC World]] (amawulire n'ebigenda mu maaso), ne [[BBC Prime]] (eby'amasanyu ebitonotono). Bw’atyo ebirimu ku mukutu gw’amawulire ogw’essaawa 24 byali byetaagisa, ne bigobererwa mu 1997 n’okutongoza omukutu gw’amawulire ogwenkanankana mu ggwanga [[BBC News 24|ogwa BBC News 24]]. Mu kifo ky’okuteekawo amawulire, alipoota ezigenda mu maaso n’okubunyisa amawulire byali byetaagisa okukuuma emikutu gyombi nga gikola era nga kitegeeza nti essira ddene okuteekebwa ku mbalirira ya byombi kyali kyetaagisa. Mu 1998, oluvannyuma lw’emyaka 66 mu Broadcasting House, ekikwekweto kya '''BBC Radio News''' kyasengukira mu [[BBC Television Centre|BBC Television Center]]. <ref>{{Cite news |date=26 June 1998 |title=BBC NEWS – New era for BBC radio news |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20081217064359/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/120791.stm |archive-date=17 December 2008 |access-date=18 August 2007 |work=BBC News}}</ref>
Tekinologiya omupya, eyaweebwa [[Silicon Graphics]], yatandika okukozesebwa mu 1993 okuddamu okutongoza amawulire amakulu aga BBC 1, n’akola ekibinja ekirabika (virtual set) ekyalabika ng’ekinene ennyo okusinga bwe kyali mu buliwo. Okuddamu okutongoza era kwaleeta amawulire gonna mu sitayiro y’emu eya set nga waliwo enkyukakyuka entonotono zokka mu langi, emitwe n’ennyimba okwawula buli emu. Ekibumbe kya kompyuta ekyakolebwa mu ndabirwamu ezisaliddwa ek'ekifaanayi kya [[BBC coat of arms|BBC]] kye kyali ekikulu mu mitwe gya pulogulaamu eno okutuusa kkampuni ennene lwe zakyusa erinnya ly’amawulire mu 1999.
Mu Gwekkuminoogumu 1997, [[BBC News Online]] yatongozebwa, nga egoberera emikutu gya yintaneeti egy'omuntu ku ssekinnoomu egy'amawulire amakulu nga [[1996 Olympic Games|emizannyo gya Olympics egya 1996]], [[1997 United Kingdom general election|okulonda kwa bonna okwa 1997]], n'okufa [[Death of Diana, Princess of Wales|kw'Omumbejja Diana]] . <ref>{{Cite news |date=13 December 2007 |title=10 years of the BBC News website |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628042938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/in_depth/629/629/7057140.stm |archive-date=28 June 2020 |access-date=21 September 2022 |work=BBC News}}</ref>
Mu 1999, okuddamu okutongoza okusinga kwaliwo, nga amawulire ga BBC One, BBC World, BBC News 24, ne [[BBC News Online]] byonna byatwala obukodyo obufaanagana. Ekimu ku nkyukakyuka ezisinga obukulu kwe kutwala ekifaananyi ky’ekitongole mpolampola mu [[:Category:BBC Regional News shows|pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu eza BBC]], nga ziwa sitayiro ey’awamu mu mawulire ga ttivvi za BBC ez’omu kitundu, ez’eggwanga n’ez’ensi yonna. Kuno era kwalimu ''[[Newyddion]]'', pulogulaamu y’amawulire enkulu ey’omukutu [[Welsh language|gw’olulimi Olu Welsh]] [[S4C]], ogwakolebwa BBC News Wales.
'''Emyaka gya 2000'''
Oluvannyuma lw'okuddamu okutongoza BBC News mu 1999, emitwe gy'amawulire egy'omu kitundu gyateekebwa ku ntandikwa y'amawulire ga BBC One mu 2000. <ref>{{Cite web |title=BBC One London – 1 January 2000 – BBC Genome |url=https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210301172301/https://genome.ch.bbc.co.uk/schedules/bbcone/london/2000-01-01 |archive-date=1 March 2021 |access-date=8 March 2021 |publisher=BBC}}</ref> Wabula ebitundu by’e Bungereza byafiirwa eddakiika ttaano ku nkomerero y'amawulire gaabwe, olw’omutwe omupya ogwali gukubiddwa ku ssaawa 18:55. <ref>{{Cite web |last=Kevin |first=Deirdre |title=Snapshot: regional and local television in the United Kingdom |url=https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418003313/https://www.vau.net/system/files/documents/GB_Regional_TV_in_the_UK_April2015.pdf |archive-date=18 April 2021 |website=vau.net}}</ref> Mu 2000 era mwe mwali n'ekya amawulire g'essaawa essatu okudda ku ssaawa nnya oba 22:00. <ref>{{Cite web |last=McQueen |first=David |title=A very conscientious brand: A case study of the BBC's current affairs series, Panorama |url=https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171204192014/https://core.ac.uk/download/pdf/4898275.pdf |archive-date=4 December 2017 |website=core.ac.uk}}</ref> Kino kyali mu kwanukula ITN eyali yaakakyusa pulogulaamu yaabwe emanyiddwa ennyo ''[[ITV News at Ten|eya News at Ten]]'' oba Amawulire ku ssaawa nnya okutuuka ku ssaawa 23:00. <ref>{{Cite news |date=15 October 2001 |title=BBC news move 'halts decline' |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210411062848/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1600622.stm |archive-date=11 April 2021 |access-date=8 March 2021 |language=en-GB}}</ref> ITN yazzaayo amawulire ku ssaawa nnya okumala akaseera katono kyokka oluvannyuma lw’okuweebwa obubonero obubi bwe yattunka n'amawulire ga BBC ag'essaawa ennya, ekiwandiiko kya ITN kyakyusibwa ne kidda ku ssaawa 22:30, gye kyasigala okutuusa nga 14 Ogwolubereberye 2008.
Okuwummula kwa [[Peter Sissons]] <ref>{{Cite web |date=17 October 2019 |title=Remembering Peter Sissons, the TV news presenter with unflappable onscreen authority |url=https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020258/https://www.independent.co.uk/news/obituaries/peter-sissons-death-tv-news-presenter-itn-bbc-channel-4-question-time-a9142781.html |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Independent |language=en}}</ref> mu 2009 n'okuva kwa [[Michael Buerk]] mu mawulire ku ssaawa nnya<ref>{{Cite web |date=7 June 2002 |title=Buerk quits BBC Ten o'Clock News |url=http://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418011151/https://www.theguardian.com/media/2002/jun/07/bbc.tvnews1 |archive-date=18 April 2021 |access-date=8 March 2021 |website=The Guardian |language=en}}</ref> kyavaako enkyukakyuka mu ttiimu eyawaayo obubaka bwa BBC One nga 20 Ogwolubereberye 2003. Amawulire g'essaawa ekkuminebbiri gaafuuka g'akusomwa abantu babiri , [[George Alagiah]] ne [[Sophie Raworth]] oluvannyuma lwa [[Huw Edwards (journalist)|Huw Edwards]] ne [[Fiona Bruce]] okugenda ku g'essaawa ennya. Dizayini empya ey'ekifo awasomerwa amawulire nga kirimu olutimbe olulaga ekifo ekisomerwamu oluyiiye lwatongozebwa, ne luddirirwa nga 16 Ogwokubiri 2004 emitwe gya pulogulaamu empya okukwatagana n’egya BBC News 24.
BBC News 24 ne BBC World zaaleeta sitayiro empya ey’okulaga mu mwezi Ogwolubereberye 2003, eyakyusibwamu katono nga 5 Ogwomusanvu 2004 okujjukira emyaka 50 egya BBC Television News. <ref>{{Cite news |last=Heard |first=Chris |date=5 July 2004 |title=Fifty years of TV news |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061222142448/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3829605.stm |archive-date=22 December 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref>
Nga 7 Ogwokusatu 2005 dayirekita omukulu [[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]] yatongoza pulojekiti ya " [[Creative Futures (BBC)|Creative Futures]] " okuddamu okutegeka ekitongole kino. <ref>{{Cite web |date=7 March 2005 |title=BBC starts work on editorial blueprint for the future |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250724171051/https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2005/03_march/07/futures.shtml |archive-date=24 July 2025 |access-date=17 July 2025 |website=BBC}}</ref>
Ebifo eby’omuntu ssekinnoomu ku kuba omutereeza w’amawulire g’essaawa ''omusanvu'' ne n'o''mukaaga'' byakyusibwa ne bifuulibwa ekifo ekipya eby’emisana mu Gwekkuminoogumu 2005. Kevin Bakhurst yafuuka Omufuzi eyasooka owa BBC News 24, n’adda mu kifo ky’omuwandiisi. Amanda Farnsworth eyafuuka omuwandiisi w'emisana ate [[Craig Oliver (media executive)|Craig Oliver]] oluvannyuma n'alondebwa okuba omuwandiisi w'amawulire ''g'essaawa ennya.''
Amawulire gaafuna emitwe emipya n’okukola awasomerwa awapya mu Gwokutaano 2006, okusobozesa ''Breakfast'' okusenguka mu situdiyo enkulu omulundi ogwasooka okuva mu 1997. Awasomerwa amawulire awapya waaliwo sikuliini za [[Barco NV|Barco]] eza vidiyo nga kuliko ekifaananyi ky'eggulu lya London emabega eryakozesebwa mu mawulire amakulu era mu kusooka kyali kifaananyi ky'ebire bya cirrus nga biri ku ggulu erya bbulu ku ''ky'enkya'' . Kino oluvannyuma kyakyusibwa oluvannyuma lw’okuyisibwamu amaaso abalabi. <ref>{{Cite news |date=5 June 2006 |title=Breakfast's new look |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20061120095948/http://news.bbc.co.uk/1/hi/programmes/breakfast/5048764.stm |archive-date=20 November 2006 |access-date=3 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Situdiyo eno yafaanagana ne [[ITV News]] eyafulumizibwa ITN mu 2004, wadde nga ITN ekozesa situdiyo [[Colour-separation overlay|ya CSO]] [[Virtual studio|ezitaliiwo mu buliwo]] okusinga screens ezaddala ku BBC News.
BBC News yafuuka ekitundu ku kibiina ekipya ekya BBC Journalism mu Gwekkuminoogumu 2006 ng’emu ku nteekateeka z’okuddamu okutegeka BBC. Eyali Dayirekita wa BBC News mu kiseera ekyo, [[Helen Boaden]] yawa alipoota eri omumyuka wa Dayirekita omukulu mu kiseera ekyo era akulira ekibiina kya bannamawulire, [[Mark Byford]] okutuusa lwe yaggyibwa ku mulimu mu 2010. <ref>[https://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html ''BBC's Mark Byford made redundant'', Neil Midgley, Daily Telegraph,11 October 2010] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171013235402/http://www.telegraph.co.uk/culture/tvandradio/bbc/8057696/BBCs-Mark-Byford-made-redundant.html|date=13 October 2017}}.</ref>
Nga 18 Ogwekkuminoogumu 2007, ED Mark Thompson yalangirira enteekateeka y'emyaka omukaaga, "Delivering Creative Futures" (esinziira ku pulojekiti ye eyatandika mu Gwokusatu 2005), ng'agatta ekitongole kya ttivvi ekikola ku nsonga z'ebifa mu ggwanga mu kitundu ekipya ekya "News Programmes". <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=Radical reform to deliver a more focused BBC |url=https://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020051207/http://www.bbc.co.uk/pressoffice/pressreleases/stories/2007/10_october/18/reform.shtml |archive-date=20 October 2007 |publisher=BBC Press Office}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Hewlett |first=Steve |date=22 October 2007 |title=BBC cuts: look on the bright side |url=http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071024120744/http://blogs.guardian.co.uk/organgrinder/2007/10/post_51.html |archive-date=24 October 2007 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Thompson okulangirira, ng’ayanukula olw'enkendeera mu buvujjirizi obwa pawundi obuwumbi bubiri, yagamba nti, tuweerereza ku "BBC entono naye nga nnungi" mu mulembe gwa digito, nga tusala ku musaala gwayo era, mu 2013, n'atunda [[BBC Television Centre|Television Center]] . <ref>{{Cite news |date=18 October 2007 |title=BBC cuts back programmes and jobs |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071020035603/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/7050440.stm#tables |archive-date=20 October 2007 |access-date=25 October 2007 |work=BBC News}}</ref>
Ebisenge by’amawulire eby’enjawulo eby’emirimu gya ttivvi, leediyo ne ku yintaneeti byagattibwa ne bifuuka ekisenge kimu eky’amawulire eky’emikutu emingi. Okukola pulogulaamu munda mu bisenge by’amawulire kwagattibwa wamu okukola ekitongole ekikola pulogulaamu ez’emikutu emingi. Dayirekita wa [[BBC World Service|BBC World Service,]] Peter Horrocks yagamba nti enkyukakyuka zino zigenda kufuna omugaso mu kiseera kino eky’okukendeeza ku nsaasaanya mu BBC. Mu bye yawandiika ku mikutu gye emigatta bantu, yawandiika nti okukozesa eby’obugagga bye bimu mu mikutu egy’enjawulo egy’okuweereza ku mpewo kitegeeza nti emboozi ntono ezisobola okufulumizibwa, oba okugoberera emboozi nnyingi, wandibaddewo engeri ntono ez’okuziweereza ku mpewo. <ref>{{Cite news |date=12 November 2007 |title=Multimedia News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071115103603/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2007/11/multimedia_news.html |archive-date=15 November 2007 |access-date=19 December 2007 |work=BBC News}}</ref>
Enkola empya ey’okuzannya ebifaananyi ne vidiyo yatongozebwa okufulumya ebiwandiiko bya ttivvi mu Gwolubereberye 2007. Kino kyakwatagana n’ensengeka empya mu mawulire ga BBC World News, abafulumya ebitabo nga baagala ekitundu ekiweereddwayo okwekenneenya amawulire agafulumizibwa.
Ekiwandiiko ekipya ekya BBC News ekyasooka okuva ku mawulire g'essaawa ekkuminebbiri kyalangirirwa mu Gwomusanvu 2007 oluvannyuma lw’okuwozesebwa obulungi mu Midlands. <ref>{{Cite news |date=11 July 2007 |title=BBC One gets extra news bulletin |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070714232708/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/6291338.stm |archive-date=14 July 2007 |access-date=11 July 2007 |work=BBC News}}</ref> Mu bufunze, obumala sekondi 90, bubadde bulagibwa ku ssaawa 20:00 ku nnaku za wiiki okuva mu Gwekkumineebiri 2007 era nga bufaanagana ne ''[[60 Seconds]]'' ku [[BBC Three]], kyokka nga mulimu n’emitwe okuva mu bitundu bya BBC eby’enjawulo n’okuwa mu bufunze embeera y’obudde.
Ng’emu ku nteekateeka y’okukendeeza ku nsaasaanya ey’ekiseera ekiwanvu, amawulire gakyusibwa ne gatuumibwa ''BBC News ku ssaawam Muanvu'', kkuminabbiri n'ennya mu Gwokuna 2008 ate BBC News 24 n’ekyusibwa erinnya BBC News n’egenda mu situdiyo y’emu ne bulletin ku BBC Television Centre. <ref>{{Cite news |last=Gadher |first=Dipesh |date=13 April 2008 |title=BBC rings changes with news revamp |url=http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907171053/http://business.timesonline.co.uk/tol/business/industry_sectors/media/article3735982.ece |archive-date=7 September 2008 |access-date=30 April 2009 |work=The Times |location=London}}</ref> <ref>{{Cite web |date=21 April 2008 |title=BBC News Channel – 2008 |url=http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20110510021938/http://www2.tv-ark.org.uk/news/bbcnews24/2008.html |archive-date=10 May 2011 |access-date=30 April 2009 |publisher=TV Ark}}</ref> BBC World yakyusibwa erinnya lya ''BBC World News'' era pulogulaamu z’amawulire ez’omu kitundu nazo zaddamu okulongoosebwa n’engeri empya ey’okulaga, eyakolebwa [[Lambie-Nairn]] . <ref>{{Cite web |last=Peter Horrocks |date=21 April 2008 |title=BBC NEWS – The Editors Blog – New News |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200805003251/https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2008/04/new_news.html |archive-date=5 August 2020 |access-date=30 April 2009 |publisher=BBC}}</ref>
2008 era yafuna emikutu esatu egyatongozebwa ku TV, leediyo, ne ku yintaneeti. <ref>{{Cite web |title=Uncorrected Evidence m274 |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726153245/https://publications.parliament.uk/pa/cm200708/cmselect/cmfaff/memo/annual/ucm27402.htm |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |publisher=Parliament of the United Kingdom}}</ref>
Okusenguka mu situdiyo era kwategeeza nti Studio N9 eyali ekozesebwa ku BBC World yaggalwa, era emirimu gyasenguka ne gigenda mu situdiyo eyasooka eya BBC News 24. Oluvannyuma situdiyo N9 yaddamu okuteekebwateekebwa okutuukana n’akabonero akapya, era n’ekozesebwa mu [[2009 United Kingdom local elections|kulonda kwa BBC okwa Bungereza mu bitundu by’e Bungereza]] n’okulaga [[2009 European Parliament election in the United Kingdom|okulonda kwa Bulaaya]] ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 2009.
'''Emyaka gya 2010'''
Okwekenneenya enkola ya BBC mu Gwokusatu 2010, kwakakasa nti okubeera ne "eby'amawulire ebisinga mu nsi yonna" kyandikoze emu ku nkola etaano enkulu ez'okuwandiika, ng'ekimu ku nkyukakyuka ezirina okwebuuza ku bantu n'okukkirizibwa [[BBC Trust]] . <ref>{{Cite news |date=2 March 2010 |title=BBC 6 Music and Asian Network face axe in shake-up |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100303054531/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/8544150.stm |archive-date=3 March 2010 |access-date=2 March 2010 |work=BBC News}}</ref>
Oluvannyuma lw’ekiseera ng’eyimiriziddwa ku nkomerero ya 2012, Helen Boaden yalekera awo okubeera Dayirekita wa BBC News. <ref>[https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396 ''Helen Boaden becomes director of BBC Radio'', BBC News, 14 February 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180404060207/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-21455396|date=4 April 2018}}.</ref> Nga 16 Ogwokuna 2013, [[Director-General of the BBC|Dayirekita wa]] BBC omuggya [[Tony Hall, Baron Hall of Birkenhead|Tony Hall]] yayita [[James Harding (journalist)|James Harding]], eyali omutereeza w’olupapula lw’amawulire olwa ''[[The Times]]'' of London ng'amuyita Dayirekita w’Amawulire n’Ebifa mu ggwanga.<ref name="harding">[http://www.mediaweek.co.uk/news/rss/1178458/Former-Times-editor-James-Harding-news-boss-BBC/ ''Former Times editor James Harding to be news boss at BBC'', Gordon MacMillan, MediaWeek, London, 16 April 2013] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20231124132757/https://www.campaignlive.co.uk//|date=24 November 2023}}.</ref>
Okuva mu Gwomunaana 2012 okutuuka mu Gwokusatu 2013, emirimu gyonna egy’amawulire gyava mu Television Center ne gigenda mu bifo ebipya mu [[Broadcasting House]] eyaddaabirizibwa era n’egaziyizibwa, mu [[Portland Place]] . Enkola eno yatandika mu Gwekkumi 2012, era nga mulimu ne BBC World Service eyasenguka okuva mu [[Bush House]] oluvannyuma lwa liizi ya BBC okuggwaako. Okugaziya kuno okupya okugenda mu bukiikakkono n'obuvanjuba, okuyitibwa "New Broadcasting House", kulimu situdiyo za leediyo ne ttivvi empya eziwerako ez'omulembe nga zeetoolodde atrium ey'emyaliiro 11. <ref>{{Cite news |last=Sabbagh |first=Dan |date=7 September 2012 |title=The news from the BBC: its £1bn new base is finally coming on air |url=https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180911114538/https://www.theguardian.com/media/2012/sep/07/bbc-1bn-new-base-broadcasting |archive-date=11 September 2018 |access-date=26 December 2012 |work=The Guardian |location=London}}</ref> Enkola eno yatandika ne pulogulaamu y'omunda mu ggwanga eya ''[[The Andrew Marr Show]]'' nga 2 Ogwomwenda 2012, era yakomekkerezebwa n'okusenguka kw'omukutu gwa BBC News n'amawulire g'omunda nga 18 Ogwokusatu 2013. <ref>{{Cite news |last=Coomes |first=Phil |date=6 July 2012 |title=Goodbye Television Centre |url=https://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130203151813/http://www.bbc.co.uk/news/in-pictures-18627051 |archive-date=3 February 2013 |access-date=26 December 2012 |work=BBC News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=9 July 2012 |title=BBC News begins move into Broadcasting House |url=http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117060101/http://www.newscaststudio.com/blog/2012/07/09/bbc-news-begins-move-into-broadcasting-house/ |archive-date=17 January 2013 |access-date=26 December 2012 |publisher=Newscast Studio}}</ref> <ref name="Last move">{{Cite news |date=18 March 2013 |title=BBC TV Centre broadcasts last network news bulletins |url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-21818963 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201231012440/https://www.bbc.com/news/uk-21818963 |archive-date=31 December 2020 |access-date=18 March 2013 |work=BBC News}}</ref> Ekisenge ky’amawulire kirimu amawulire gonna ag’omunda mu ggwanga ne pulogulaamu ku ttivvi ne leediyo, wamu n’emikutu gya leediyo egy’ensi yonna egya [[BBC World Service]] n’omukutu gwa ttivvi ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]] .
BBC News ne [[CBS News]] baatandikawo omukago n’okutereeza n'okukungaanya amawulire mu 2017, ne badda mu kifo ky’omukago ogwali gumaze ebbanga wakati wa BBC News ne [[ABC News (United States)|ABC News]] . <ref>{{Cite web |date=17 July 2017 |title=BBC changes US news partner |url=https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240331150107/https://www.digitaltveurope.com/2017/07/17/bbc-changes-us-news-partner/ |archive-date=31 March 2024 |access-date=31 March 2024}}</ref>
Mu kunoonyereza [[Simmons Research|okwakolebwa aba Simmons Research]] mu Gwekkumi 2018 ku bitongole by’amawulire 38, BBC News yakwata ekifo eky’okuna mu kitongole ky’amawulire ekisinga okwesigika mu Bamerica, emabega wa CBS News, ABC News ne ''[[The Wall Street Journal]]'' . <ref>{{Cite web |last=Benton |first=Joshua |author-link=Joshua Benton |date=5 October 2018 |title=Here's how much Americans trust 38 major news organizations (hint: not all that much!) |url=https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208001945/https://www.niemanlab.org/2018/10/heres-how-much-americans-trust-38-major-news-organizations-hint-not-all-that-much/ |archive-date=8 December 2020 |access-date=29 December 2022 |website=[[Nieman Lab]]}}</ref>
'''Emyaka gya 2020'''
'''<br />'''Mu Gwolubereberye gwa 2020 BBC yalangirira nti BBC News yali esuubira okutereka ssente za pawundi obukadde 80 buli mwaka, 2022 we gunaatuukira, nga kino kizingiramu okukendeeza ku bakozi nga 450 okuva ku 6,000 abaliwo kati. Dayirekita wa BBC ow’amawulire n’ensonga eziri mu ggwanga [[Fran Unsworth]] yagambye nti wagenda kubaawo okugenda mu maaso n’okuweereza [[Digital broadcasting|ku mpewo mu ngeri ya digito]], mu kitundu okusikiriza abalabi abato okuddayo, n’okugatta bannamawulire okusingawo okukomya ttiimu ez’enjawulo okubunyisa amawulire ge gamu. <ref name="bbc-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=BBC News to close 450 posts as part of £80m savings drive |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201215000003/https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-51271168 |archive-date=15 December 2020 |access-date=14 December 2020 |work=BBC News}}</ref><ref name="telegraph-20200129">{{Cite news |date=29 January 2020 |title=Budget cuts will not solve the BBC's problems |url=https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |url-access=subscription |url-status=live |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20220111/https://www.telegraph.co.uk/opinion/2020/01/29/budget-cuts-will-not-solve-bbcs-problems/ |archive-date=11 January 2022 |access-date=14 December 2020 |work=The Daily Telegraph}}</ref> Okukendeeza ku bakozi abalala 70 kwalangirirwa mu Gwomusanvu 2020. <ref name="guardian-20200715">{{Cite news |last=Waterson |first=Jim |date=15 July 2020 |title=BBC announces further 70 job cuts in news division |url=https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101031912/https://www.theguardian.com/media/2020/jul/15/bbc-announces-further-70-job-cuts-in-news-division |archive-date=1 November 2020 |access-date=15 December 2020 |work=The Guardian}}</ref>
[[BBC Three]] yatandika okuweereza pulogulaamu y’amawulire ''eya The Catch Up'' mu Gwokubiri 2022. Eweerezebwa Levi Jouavel, Kirsty Grant, ne Callum Tulley era nga egenderera okufuna abantu omukutu guno be gugenderera (ab'emyaka 16 okutuuka ku 34) okukola amakulu mu nsi ebabeetoolodde ate nga era liraga emboozi ezirina essuubi.<ref>{{cite magazine|last=Kahn|first=Ellie|date=31 January 2022|title=BBC3 preps 'shareable' news bulletin|url=https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|url-access=subscription|magazine=[[Broadcast (magazine)|Broadcast]]|id={{ProQuest|2624210115}}|accessdate=16 May 2024|archiveurl=https://web.archive.org/web/20240516094756/https://www.broadcastnow.co.uk/bbc/bbc3-preps-shareable-news-bulletin/5167083.article|archivedate=16 May 2024}}</ref> Bw’ogeraageranya n'eyasooka eya ''[[60 Seconds|sekonda 60]]'', ''The Catch Up'' esingako emirundi esatu, etambula okumala eddakiika nga ssatu ate nga tefulumira ku mpewo ku wiikendi.<ref>{{Cite news |last=Bryan |first=Scott |date=2 February 2022 |title='The whole launch show is a pre-record': we watched BBC Three's return to TV – so you didn't have to |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-url=https://web.archive.org/web/20240516094726/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2022/feb/02/the-whole-launch-show-is-a-pre-record-we-watched-bbc-threes-return-to-tv-so-you-didnt-have-to |archive-date=16 May 2024 |access-date=16 May 2024 |work=[[The Guardian]]}}</ref>
Okusinziira ku lipoota yaayo ey’omwaka we bwatuukira mu 2021 , Buyindi y’esinga okukozesa empeereza za BBC mu nsi yonna. [1]
Mu Gwokutaano 2025, oluvannyuma lwa musisi eyakuba Myanmar ne Thailand, ekiwandiiko kya ttivvi (BBC News Myanmar) okuva mu mpeereza ya Burma nga kikozesa sseetilayiti ya [[Voice of America]] yatandika okuweereza.<ref>{{Cite news |title=Lokalna wesja BBC News ruszy w DTH |url=https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250513171919/https://satkurier.pl/news/243440/lokalna-wersja-bbc-news-ruszy-w-dth.html |archive-date=13 May 2025 |access-date=13 May 2025 |work=satkurier.pl |language=Polish}}</ref>
== Okukola pulogulaamu n’okukola alipoota ==
Mu Ogwekkuminoogumu 2023, BBC News yeegatta ku kibiina ky’ensi yonna ekya [[International Consortium of Investigative Journalists]], {{Interlanguage link|Paper trail media|lt=Paper Trail Media|de}}, ne kkampuni z'ammawulire ze baakolagananga nazo omwali [[:en:Distributed_Denial_of_Secrets|Distributed Denial of Secrets]] and the [[:en:Organised_Crime_and_Corruption_Reporting_Project|Organised Crime and Corruption Reporting Project]] (OCCRP) era bannamawulire abaasukka mu 270 mu nsi 55 n'amatwale <ref name=":022">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Inside Cyprus Confidential: The data-driven journalism that helped expose an island under Russian influence – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231130214812/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/leaked-data-journalism-methodology/ |archive-date=30 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Distributed Denial of Secrets|]] <ref name=":12">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=About the Cyprus Confidential investigation – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231121093552/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/about-cyprus-confidential-investigation/ |archive-date=21 November 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref>[[Cyprus Confidential|]][[Vladimir Putin|]] okufulumya alipoota ya '[[:en:Cyprus_Confidential|Cyprus Confidential]]' okulaga entambula y'ebyensimbi ekiwagira obufuzi bwa [[:en:Vladimir_Putin|Vladimir Putin]], okusinga nga alina abantu mu Cyprus era n'eraga nti alina abantu baakolagana nabo eenyo ab’oku ntikko mu Kremlin, abamu ku bo baaweebwa envumbo. <ref>{{Cite news |date=15 November 2023 |title=Cyprus Confidential: Leaked Roman Abramovich documents raise fresh questions for Chelsea FC: ICIJ-led investigation reveals how Mediterranean island ignores Russian atrocities and western sanctions to cash in on Putin's oligarchs |url=https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231115073523/https://www.irishtimes.com/business/financial-services/2023/11/15/cyprus-confidential-leaked-roman-abramovich-documents-raise-fresh-questions-for-chelsea-fc/ |archive-date=15 November 2023 |access-date=15 November 2023 |work=The Irish Times |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus Confidential – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224150800/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=14 November 2023 |website=icij.org}}</ref> Abakungu ba gavumenti omuli pulezidenti wa Cyprus [[Nikos Christodoulides]] <ref name=":72">{{Cite web |date=15 November 2023 |title=Cypriot president pledges government probe into Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214203142/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cypriot-president-pledges-government-probe-into-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> n’ababaka ba Palamenti mu Bulaaya <ref>{{Cite web |date=23 November 2023 |title=Lawmakers call for EU crackdown after ICIJ's Cyprus Confidential revelations – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114123/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/lawmakers-call-for-eu-crackdown-after-icijs-cyprus-confidential-revelations/ |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref> baatandika okwanukula ebizuuliddwa mu kunoonyereza mu ssaawa ezitakka wansi wa 24,<ref name=":72" /> nga basaba ennongoosereza n’okutongoza okunoonyereza.<ref name=":5">{{Cite web |date=14 November 2023 |title=Cyprus ignores Russian atrocities, Western sanctions to shield vast wealth of Putin allies – ICIJ |url=https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231214002320/https://www.icij.org/investigations/cyprus-confidential/cyprus-russia-eu-secrecy-tax-haven/ |archive-date=14 December 2023 |access-date=24 December 2023 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Finance Minister perturbed over 'Cyprus Confidential' |url=https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224114126/https://knews.kathimerini.com.cy/en/news/finance-minister-perturbed-over-cyprus-confidential |archive-date=24 December 2023 |access-date=24 December 2023 |website=knews.com.cy}}</ref>
'''<br />Ttivvi yaabwe'''
BBC News y’evunaanyizibwa ku pulogulaamu z’amawulire n’ebiwandiiko ku mikutu gya ttivvi za BBC egy’awamu, wamu n’okufulumya amawulire ku mukutu gwa BBC News Channel mu Bungereza, n’okukola pulogulaamu ez’essaawa 22 ku mukutu gw’ekitongole kino ogw’ensi yonna [[BBC World News|ogwa BBC World News]].<ref>{{Cite web |title=BBC World Service {{!}} WNYC {{!}} New York Public Radio, Podcasts, Live Streaming Radio, News |url=https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |access-date=2025-10-16 |website=WNYC |language=en |archive-date=2025-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251107122458/https://www.wnyc.org/shows/bbc-world-service/about |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=How it works… BBC World TV and Radio |url=https://roxhillmedia.com/resources/pr-insights/how-it-works-bbc-world-tv-and-radio/ |access-date=2025-10-16 |website=roxhillmedia.com |language=en-GB}}</ref> Okuwandiika ku [[BBC Parliament|Palamenti ya BBC]] kukolebwa ku lwa BBC mu [[Millbank]] Studios, wadde nga BBC News egaba ebikwata ku bafulumya n’amawulire.<ref>{{Cite web |title=BBC Parliament |url=https://www.freeview.co.uk/get-freeview-play/channels/bbc-parliament |access-date=2025-10-16 |website=www.freeview.co.uk |language=en}}</ref> Ebirimu bya BBC News era bifulumizibwa ku ttivvi za BBC eza digito ezikwatagana wansi w’akabonero ka [[BBC Red Button]], era okutuusa mu 2012, ku nkola ya [[Ceefax]] [[teletext]].<ref>{{Cite news |last=Perraudin |first=Frances |date=16 September 2019 |title=BBC to switch off Red Button information service in 2020 |url=https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200714143124/https://www.theguardian.com/media/2019/sep/16/bbc-to-switch-off-red-button-2020 |archive-date=14 July 2020 |access-date=31 May 2020 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Ennyimba ku pulogulaamu zonna ez'amawulire ku ttivvi za BBC gwatongozebwa mu 1999 era nga zaayimbibwa [[David Lowe (television and radio composer)|David Lowe]].<ref name=":1">{{Cite web |date=3 November 2015 |title=Column: David Lowe – the man who changed news music forever |url=https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160751/https://www.newscaststudio.com/2015/11/03/column-david-lowe-the-man-who-changed-news-music-forever/?og=1 |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=NewscastStudio |language=en-US}}</ref> Yali emu ku kuddamu okussaako akabonero akaatandika mu 1999 era nga kuliko ' [[BBC Pips]] '.<ref name=":2">{{Cite web |date=23 September 2019 |title=What is the music used in TV news programmes? {{!}} Classical-Music.com |url=http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190925114905/http://www.classical-music.com/article/what-music-used-tv-news-programmes |archive-date=25 September 2019 |access-date=31 May 2020 |website=BBC Music Magazine}}</ref> Omulamwa ogw’awamu gwakozesebwa ku mawulire ku [[BBC One]], News 24, BBC World ne pulogulaamu z’amawulire ez’omu ggwanga mu BBC’s [[:Category:BBC Regional News shows|Nations and Regions]] .<ref name=":2" /> Lowe era ye yali avunaanyizibwa ku nnyimba zino ku Radio One's ''[[Newsbeat]]'' .<ref name=":2" /> Omulamwa guno gubadde n’enkyukakyuka eziwerako okuva mu 1999, eyasembyeyo mu Gwokusatu 2013.<ref name=":1" />
Omukutu gw'amawulire [[BBC Arabic Television|ogwa BBC Arabic Television]] gwatongozebwa nga 11 Gwokusatu 2008,<ref>{{Cite web |date=16 February 2008 |title=BBC Arabic-language television channel to be launched 11 March |url=https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200726160936/https://www.arabmediasociety.com/bbc-arabic-language-television-channel-to-be-launched-11-march/ |archive-date=26 July 2020 |access-date=31 May 2020 |website=Arab Media & Society |language=en-US}}</ref> [[BBC Persian Television|omukutu ogw'olulimi Olupersia]] gwagobererwa nga 14 Ogwolubereberye 2009,<ref>{{Cite book |last=Committee |first=Great Britain: Parliament: House of Commons: Foreign Affairs |date=2009 |title=Foreign and Commonwealth Office annual report 2007-08: report, together with formal minutes, oral and written evidence |url=https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101 |publisher=The Stationery Office |isbn=978-0-215-52627-4 |language=en |access-date=21 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132819/https://books.google.com/books?id=8L81HYbAUfQC&q=bbc+news+a+Persian-language+channel+followed+on+14+January+2009&pg=PA101#v=snippet&q=bbc%20news%20a%20Persian-language%20channel%20followed%20on%2014%20January%202009&f=false |archive-date=24 November 2023 |url-status=live}}</ref> nga guweereza okuva mu kiwayi kya Peel ekya Broadcasting House; byombi birimu amawulire, okwekenneenya, okubuuza ebibuuzo, ebyemizannyo n’eby’obuwangwa eby’amaanyi era nga biddukanyizibwa [[BBC World Service]] era nga biweebwa ssente okuva mu nsimbi eziweebwayo okuva mu [[Foreign and Commonwealth Office|ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru]] (so si [[Television licensing in the United Kingdom|layisinsi ya ttivvi]] ).<ref>{{Cite news |date=26 April 2007 |script-title=fa:آگهی استخدام در تلویزیون فارسی بی بی سی |url=https://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080915193131/http://www.bbc.co.uk/persian/news/story/2007/04/070426_adverttv.shtml |archive-date=15 September 2008 |access-date=4 January 2009 |work=BBC News |language=fa}}</ref>
Empeereza ya [[BBC Verify]] yatongozebwa mu 2023 okukebera amawulire [[Fact-check|amatuufu]], n’eddirirwa BBC Verify Live mu 2025.<ref name="live">{{Cite web |last=Turness |first=Deborah |date=2 June 2025 |title=BBC Verify Live |url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/articles/2025/bbc-verify-live |publisher=BBC}}</ref>
'''Leediyo''' '''yaayo'''
BBC Radio News efulumya amawulire agakwata ku leediyo z’eggwanga eza BBC era egaba obubaka ku lwa leediyo za BBC ez’omu ggwanga ng’eyita mu General News Service (GNS), empeereza y’okusaasaanya mawulire ey’omunda mu BBC <ref>{{Cite web |last=Smith, Mort |date=23 October 2012 |title=Ceefax: The early days |url=https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811184649/https://www.bbc.co.uk/news/magazine-20032531 |archive-date=11 August 2018 |access-date=21 June 2018 |publisher=BBC}}</ref>. BBC News tefulumya mawulire ga BBC agakwata ku bitundu, agafulumizibwa amawanga ssekinnoomu aga BBC n’ebitundu byennyini. Ekitongole kya BBC World Service kiweereza abantu nga 150 abantu obukadde mu Lungereza awamu n’ennimi 27 okwetoloola ensi yonna.<ref name="About WS">{{Cite web |title=About the World Service |url=https://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130318055140/http://www.bbc.co.uk/worldserviceradio/help |archive-date=18 March 2013 |access-date=18 March 2013 |website=Help |publisher=BBC}}</ref> BBC Radio News ye muyambi w'ekitongole kya [[Radio Academy]].<ref>The Radio Academy [http://www.radioacademy.org/about/patrons/ "Patrons"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100107234239/http://www.radioacademy.org/about/patrons/|date=7 January 2010}}.</ref>
'''Ku mukutu emigatta bantu'''
BBC News Online gwe mukutu gw'amawulire ogwa BBC Gwatongozebwa mu Gwekkumineebiri 1997,<ref>{{Cite news |date=2 December 2005 |title=BBC News Interactive's new editor |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080106140827/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/4492820.stm |archive-date=6 January 2008 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> naye gw’egumu ku mikutu gy’amawulire egisinga okwettanirwa,<ref>{{Cite web |date=October 2022 |title=Top Websites Ranking for News & Media Publishers in the world |url=https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430115953/https://www.similarweb.com/top-websites/category/news-and-media/ |archive-date=30 April 2021 |access-date=23 October 2022 |website=SimilarWeb}}</ref> nga gwalina akawumbi 1.2 ak'abantu abaagukyaliranga we bwatuukira mu Gwokuna 2021,<ref>{{Cite web |date=15 June 2021 |title=New data shows BBC is the world's most visited news site |url=https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250112113236/https://www.bbc.com/mediacentre/worldnews/2021/new-data-shows-bbc-is-the-worlds-most-visited-news-site/ |archive-date=12 January 2025 |access-date=12 January 2025 |website=BBC News |language=en |quote=The BBC's online news brands .. came in first place with a combined 1.2 billion website visits in April 2021.}}</ref> nga kwotadde n’okukozesebwa ebitundu 60% ku abo bakozesa yintaneeti mu Bungereza okufuna amawulire.<ref>{{Cite web |date=22 July 2022 |title=News Consumption in the UK: 2022 |url=https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019163415/https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0027/241947/News-Consumption-in-the-UK-2022-report.pdf |archive-date=19 October 2022 |access-date=23 October 2022 |website=Ofcom}}</ref> Omukutu guno gulimu amawulire ag’ensi yonna awamu n’amawulire agakwata ku by’amasanyu, emizannyo, ssaayansi n’ebyobufuzi.<ref>{{Cite news |date=28 November 2003 |title=Help – About our site |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070328040313/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/ |archive-date=28 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref>
[[Apu z’oku ssimu]] ez’enkola za [[Android]], [[iOS]] ne [[Windows Phone]] ziweereddwayo okuva mu 2010.<ref>{{Cite news |date=23 July 2010 |title=BBC News iPhone and iPad app launches in the UK |url=https://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150125142437/http://www.bbc.co.uk/news/technology-10738882 |archive-date=25 January 2015 |access-date=1 February 2015 |work=BBC News}}</ref> Pulogulaamu nnyingi eza ttivvi ne leediyo nazo zisangibwa ku mpeereza za [[BBC iPlayer]] ne [[BBC Sounds]] . Omukutu gwa BBC News nagwo gusobola okulabwa essaawa 24 buli lunaku, ate vidiyo ne leediyo nazo zisangibwa mu mikutu gy’amawulire egy’oku yintaneeti.<ref>{{Cite news |date=25 August 2006 |title=Help – Your guide to the BBC News Player |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070315183757/http://news.bbc.co.uk/1/hi/help/5286426.stm |archive-date=15 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref>
Mu Gwekkumi 2019, BBC News Online yatongoza endabirwamu ku mukutu gwa [[dark web]] anonymity network [[ogwa Tor]] mu kaweefube w’okwewala okusengejjebwa.
== <big>Okukomelerwa Abantu</big> ==
'''Obwetwaze mu byobufuzi n’ebyobusuubuzi'''
BBC eragiddwa mu ndagaano yaayo egikkiriza okukola mu bujjuvu obutaba na buyinza bwa byabufuzi na byabusuubuzi era ng’eddamu abalabi n’abawuliriza bokka. Obugenderevu buno obw’ebyobufuzi oluusi bubuusibwabuusibwa. Okugeza, ''[[The Daily Telegraph]]'' (3 Ogwomunaana 2005) yatwala ebbaluwa okuva ew'omuntu w'ekitongole kya [[KGB]] [[Oleg Gordievsky]], ng'agiyita "The Red Service". Ebitabo biwandiikiddwa ku nsonga eno omuli ebitabo ebiwakanya BBC nga ''Truth Betrayed'' eya WJ West ne ''The Truth Twisters'' eya Richard Deacon. Ababaka ba Palamenti aba Conservative baabalumiriza okuba ne kyekubiira<ref>{{Cite news |date=17 February 2020 |title=BBC licence fee: Tory MPs warn No 10 against fight |url=https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210604190724/https://www.bbc.com/news/uk-politics-51530752 |archive-date=4 June 2021 |access-date=4 June 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref>
Ekitabo kya BBC ekiyitibwa Editorial Guidelines on Politics and Public Policy kigamba nti wadde nga "amaloboozi n'endowooza z'ebibiina ebivuganya gavumenti birina okufulumizibwa bulijjo n'okusoomoozebwa", "gavumenti eri mu buyinza y'etera okuba ensibuko y'amawulire enkulu".<ref name="BBCEditorialGuidelines">[https://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt "Editorial Guidelines Extracts"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20130307235004/http://www.bbc.co.uk/bbctrust/assets/files/pdf/review_report_research/impartiality_21century/f_editorial_guidelines_extracts.txt|date=7 March 2013}}, [[BBC]].</ref>
BBC bulijjo gavumenti erumiriza olw’okwekubira ng’ewagira ab’oludda oluvuganya ate n’abavuganya gavumenti ne baginenya nga bagamba nti yeekubira ku ludda lwa gavumenti. Mu ngeri y’emu, mu biseera by’olutalo, BBC etera okulumirizibwa gavumenti ya Bungereza, oba abawagizi ab’amaanyi aba kampeyini z’amagye ga Bungereza, nti esaasira nnyo ku ndowooza y’omulabe. Omuko ogwa ''[[Newsnight]]'' ku ntandikwa [[Falklands War|y'olutalo lw'e Falklands]] mu 1982 gwayogerwako nga "kumpi ogw'okulya mu nsi olukwe" [[John Page (MP for Harrow West)|John Page]], omubaka wa Palamenti, eyawakanya [[Peter Snow]] ng'agamba nti "bwe tukkiriza Abangereza".<ref name="Falklands Newsnight">Denis Taylor, "BBC broadcasts jammed", ''The Times'', 4 May 1982, p. 2.</ref>
Mu lutalo lwa [[Gulf War]] olwasooka, abaavumirira BBC baatandika okukozesa erinnya ery'okusaaga erya "Baghdad Broadcasting Corporation".<ref name="news24">{{Cite news |date=21 July 2003 |title=BBC versus British government |url=http://www.news24.com/News24/World/News/0,,2-10-1462_1390672,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080309115833/http://www.news24.com/News24/World/News/0%2C%2C2-10-1462_1390672%2C00.html |archive-date=9 March 2008 |publisher=News 24}}</ref> Mu [[Kosovo War|lutalo lw'e Kosovo]], BBC zaayitibwa ba minisita ba Bungereza "Belgrade Broadcasting Corporation" (ekiraga nti baali bawagira gavumenti ya [[FR Yugoslavia]] okusinga abayeekera ab'amawanga [[Albanians|ga Albania]] ) <ref name="news24" /> wadde nga [[Slobodan Milosević]] (mu kiseera ekyo pulezidenti wa FRY) yagamba nti ebiwandiiko bya BBC byali bisosola eggwanga lye.<ref>{{Cite news |date=22 August 2002 |title=Milosevic attacks BBC 'bias' |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040708024137/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/2220904.stm |archive-date=8 July 2004 |access-date=1 January 2010 |work=BBC News}}</ref>
Okwawukanako n'ekyo, abamu ku abo abeeyisa nga abawakanya entalo mu Bungereza oba abaawakanya entalo z'amawanga amalala baalumirizza BBC okwekubira mu mateeka oba okugaana okuwa amaloboozi "agalwanyisa entalo". Oluvannyuma lw’okulumba Iraq mu 2003, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Cardiff University School of Journalism ku lipoota y’olutalo kwazuula nti ku buli kkumi ebigambo mwenda ebikwata ku by’okulwanyisa bi nnamuzisa mu kiseera ky’olutalo byalowooza nti Iraq yabirina, era omu yekka ku buli 10 ye yabuusabuusa enteebereza eno. Era yakizuukira nti, mu mikutu gya Bungereza emikulu egyali gikwata olutalo, BBC ye yalabika okusinga okukozesa gavumenti n’amagye ga Bungereza ng’ensibuko yaayo ey'amawulire. Era ye yali esuubirwa ekitono ennyo okukozesa ensonda ezeetongodde, nga Red Cross, ezaali zisinga okuvumirira olutalo. Bwe kyatuuka ku kuwa alipoota ku bantu abafiira mu Iraq, okunoonyereza kuno kwazuula alipoota ntono ku BBC okusinga ku mikutu emirala esatu emikulu. Omuwandiisi wa alipoota eno, [[Justin Lewis (media scholar)|Justin Lewis]], yawandiika nti "Ewala ennyo okuva ku kulaga nti BBC ewakanya olutalo, bye tuzudde bitera okuwa obwesige eri abo abaawakanya BBC olw'okulumirirwa ennyo gavumenti mu kukwata amawulire g'entalo zaayo. Mu ngeri yonna, kyeyoleka lwatu nti okulumiriza BBC okwekubira mu lutalo kulemererwa okuyimirirawo okwekenneenya kwonna okw'amaanyi oba okuwangaala." <ref>{{Cite book |last=McNair |first=Brian |date=18 February 2009 |title=News and Journalism in the UK |url=https://books.google.com/books?id=HlB8AgAAQBAJ&pg=PA79 |publisher=Routledge |isbn=978-1134128846 |page=79 |access-date=17 March 2014}}</ref>
Okulondebwa kwa BBC okwamaanyi buli kiseera kwekenneenyezebwa emikutu gy’amawulire n’ebyobufuzi mu Bungereza okulaba oba waliwo obubonero obulaga nti balina kyekubiira mu byobufuzi. Okulondebwa kwa [[Greg Dyke]] ku bwa Dayirekita omukulu kwayogerwako ensonda mu mawulire kubanga Dyke yali mmemba w’ekibiina kya Labour Party era nga yali mulwanirizi w’addembe ly’obuntu, nga kw’otadde n'okuba mukwano gwa [[Tony Blair]] . Eyali omuwandiisi w’ebyobufuzi mu BBC, [[Nick Robinson (journalist)|Nick Robinson]], emyaka egiyise yali ssentebe w’ekibiina kya [[Young Conservatives (UK)|Young Conservatives]] era ekyavaamu, yasikiriza okunenya okutali kutongole okuva mu gavumenti eyasooka eya Labour, kyokka [[Andrew Marr]] eyamusooka yayolekagana n’okuwoza okufaananako okuva ku ddyo kubanga yali muwandiisi wa ''[[The Independent]]'', olupapula lw’amawulire olw’eddembe, nga tannalondebwa mu 2000.
[[Mark Thompson (television executive)|Mark Thompson]], eyali Dayirekita omukulu owa BBC, yakkiriza nti ekibiina kino kyali kyekubira " okudda ku kkono" emabegako. Yagamba nti, "Mu BBC gye nneegattako emyaka 30 egiyise, waaliwo, mu bintu bingi ebigenda mu maaso, mu byobufuzi by'abantu ssekinnoomu, ebyali eby'olwatu, ku kwekubira okw'amaanyi eri kkono".<ref>{{Cite news |last=Yesawich |first=Avi |title=Report: BBC dir.-gen. admits previous organizational bias |url=https://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511111244/http://www.jpost.com/Headlines/Article.aspx?id=186893 |archive-date=11 May 2011 |access-date=22 September 2011 |work=The Jerusalem Post}}</ref> Awo n'agattako nti, "Ekibiina kyalwanira ddala mu kiseera ekyo n'obuteekubira. Kati mulembe gwa njawulo ddala. Waliwo obusosoze bw'ebika obutono ennyo obw'olwatu mu bannamawulire abato abakolera BBC."
Oluvannyuma lw’akalulu [[Brexit|ka EU]] mu 2016, abamu ku baavumirira baagamba nti BBC yalina oludda ng’ewagira okuva mu mukago gwa EU. Okugeza mu 2018, BBC yafuna okwemulugunya okuva mu bantu abaatwala ensonga nti BBC teyakwata kimala ku kutambula okulwanyisa Brexit ate ng’ewa emikolo emitonotono egyategekebwa eyali omukulembeze wa UKIP Nigel Farage obudde bungi ku mpewo.<ref>{{Cite web |last=Galsworthy |first=Mike |title=What's actually going on with the BBC and Brexit bias? |url=https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032408/https://www.politics.co.uk/comment-analysis/2018/04/17/what-s-actually-going-on-with-the-bbc-and-brexit-bias |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=politics.co.uk}}</ref> Ate okunoonyereza okwafulumizibwa YouGov kwalaga nti abantu 45% abaalonda okuva mu mukago gwa EU baalowooza nti BBC ‘ewakanya nnyo Brexit’ bw’ogeraageranya n’abalonzi 13% ab’ekika kye kimu abaalowooza nti BBC yali ewagira Brexit.<ref>{{Cite web |last=Smith |first=Matthew |title=Is BBC News pro-Brexit or anti-Brexit? |url=https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190329032405/https://yougov.co.uk/topics/politics/articles-reports/2018/02/22/bbc-news-pro-brexit-or-anti-brexit |archive-date=29 March 2019 |access-date=29 March 2019 |website=YouGov}}</ref>
'''<big>E buyindi</big><big><br /></big>'''Mu 2008, [[BBC News|BBC Hindi]] yavumirira emikutu gy'amawulire egimu egy'Abayindi olw'okuyita abatujju abaakola [[obulumbaganyi bw'e Mumbai mu 2008]] nti "abakubi b'emmundu".<ref>[http://www.deccanherald.com/Content/Dec222008/editpage20081221108056.asp Mealy-mouthed BBC]{{dead link|date=May 2016|bot=medic}}</ref><ref>{{Cite web |title=The BBC cannot see the difference between a criminal and a terrorist |url=http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20130908211553/http://www.rediff.com/news/2008/dec/14mumterror-mj-akbar-slams-bbc-for-biased-coverage-of-mumbai-terror-attack.htm |archive-date=8 September 2013 |access-date=5 July 2012 |website=[[Rediff.com]]}}</ref> Eky’okuddamu ku kino kyayongera okunenya okwasooka okuva mu bamu ku baawa endowooza zaabwe ku nsonga Abayindi nga bagamba nti BBC eyinza okuba n’okwekubira mu [[Indophobic]].<ref>{{Cite web |date=2 March 2004 |title=BBC coverage biased, say British Hindus |url=http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110515113814/http://www.indianexpress.com/storyOld.php?storyId=42169 |archive-date=15 May 2011 |access-date=22 September 2011 |website=The Indian Express}}</ref> Mu Gwokusatu 2015, BBC yavumwa olw’ekiwandiiko kya BBC [[Storyville (TV series)|''Storyville'']] nga kibuuza omu ku baasobya ku bakazi mu Buyindi. Wadde nga kkooti enkulu ya Buyindi yakiwera, <ref>{{Cite news |last=Madison Park and Harmeet Shah Singh |date=4 March 2015 |title=Indian court bans controversial interview with convicted rapist |url=https://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150424230948/http://edition.cnn.com/2015/03/03/asia/india-rape-comment-outrage/index.html |archive-date=24 April 2015 |access-date=9 May 2015 |publisher=CNN}}</ref> BBC ekyalaga ekiwandiiko kya " [[India's Daughter|Muwala wa Buyindi]] " ebweru wa Buyindi.
'''Okubuuliriza kwa Hutton'''
BBC News yali wakati mu butakkaanya mu byobufuzi oluvannyuma lw'[[okulumba Iraq mu 2003]]. Alipoota ssatu eza BBC News ( [[Andrew Gilligan]] ’s on ''Today'', Gavin Hewitt’s on ''The Ten O’Clock News'' n'endalaku ''Newsnight'' ) zaajuliza ensonda etaategeerekeka mannya eyagamba nti gavumenti ya Bungereza (naddala ofiisi ya Ssaabaminisita) yayooyoota Dossier y'Ogwomwenda n’okusaakiriza ekya Iraq okuba n'e [[by'okulwanyisa binnamuzisa]]. Gavumenti yavumirira amawulire gano era n’elumiriza ekitongole kino okukola amawulire obubi.
Mu wiiki ezaddirira ekitongole kino kyayimirira ku alipoota eno, ne kigamba nti kyalina ensonda eyeesigika. Oluvannyuma lw’okuteeberezebwa okw’amaanyi mu mawulire, [[David Kelly (weapons expert)|David Kelly]] yaweebwayo mu mawulire ng’ensibuko y’emboozi ya Gilligan eya nga 9 Ogwomusanvu 2003. Kelly yasangibwa ng’afudde, nga yeetuze, mu nnimiro okumpi n’amaka ge ku makya nga 18 Ogwomusanvu. Okunoonyereza okwakulemberwa [[Brian Hutton, Baron Hutton|Lord Hutton]] kwalangirirwa gavumenti ya Bungereza enkeera okunoonyereza ku mbeera eyaviirako Kelly okufa, ne bamaliriza nti "Dr. Kelly yetta bwessi." <ref>{{Cite web |last=Vikram Dodd |date=16 July 2013 |title=Dr David Kelly: 10 years on, death of scientist remains unresolved for some |url=https://www.theguardian.com/politics/2013/jul/16/david-kelly-death-10-years-on |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170324180323/https://www.theguardian.com/politics/2013/jul/16/david-kelly-death-10-years-on |archive-date=24 March 2017 |access-date=24 March 2017}}</ref>
Mu lipoota ye nga 28 Ogwolubereberye 2004, Lord Hutton yamaliriza agamba nti Gilligan bye yasooka okulumirizibwa tebyalina musingi era enkola ya BBC ey'okuwandiika n'okuddukanya emirimu gyayo yali "erimu obuzibu". Okusingira ddala, yavumirira nnyo olujegere lw’abaddukanya emirimu olwaleetera BBC okulwanirira emboozi yaayo. Dayirekita wa BBC, [[Richard Sambrook]], alipoota egamba nti yali akkirizza ekigambo kya Gilligan nti emboozi ye ntuufu wadde ng’ebiwandiiko bye tebyatuukirira. Olwo Davies yali ategeezezza olukiiko lwa BBC Olw'okuntikko oba Board of Governors nti musanyufu n’emboozi eno era n’ategeeza Ssaabaminisita nti okunoonyereza okw’omunda okumatiza kwaliwo. Olukiiko olufuzi, wansi w’okulungamizibwa ssentebe, [[Gavyn Davies]], lwakkirizza nti okwongera okunoonyereza ku kwemulugunya kwa Gavumenti kwali tekwetaagisa.
Olw’okunenya okwali mu alipoota ya Hutton, Davies yalekulira ku lunaku lwe yafulumizibwa. BBC News yafuna kugezesebwa okukulu, ne yeekolako alipoota n'okugifulumya , kyokka olw'okukkiriza okwawamu (okw'olukiiko olwokuntikko) kino yakiddukanya "mu bwetwaze, awatali kyekubiira era mu bwesimbu".<ref>{{Cite news |date=13 July 2004 |title=BBC Iraq war coverage criticised |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3890821.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20060315044309/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3890821.stm |archive-date=15 March 2006 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> Davies okulekulira kwaddirirwa okulekulira kwa [[Dayirekita General]], [[Greg Dyke]], enkeera, n’okulekulira kwa Gilligan nga 30 Ogwolubereberye . Wadde nga awatali kubuusabuusa kyali kizibu nnyo eri ekitongole kino, okunoonyereza okwakolebwa ICM mu Gwokuna 2003 kwalaga nti kyali kikuumye ekifo kyakyo ng’ekitongole ekisinga obulungi era ekyesigika mu kuwa amawulire.<ref>{{Cite news |date=13 July 2004 |title=BBC report 2004: At a glance |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3889595.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20040715042305/http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/tv_and_radio/3889595.stm |archive-date=15 July 2004 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref>
Douglas Davis, omusasi wa London owa ''[[The Jerusalem Post]]'', ayogedde ku BBC okuwandiika ku [[lutalo lw’Abawalabu ne Yisirayiri]] nga “okulaga okutasalako, okw’oludda olumu ku Yisirayiri ng’eggwanga erya sitaani, ery’abamenyi b’amateeka n’Abayisirayiri ng’abanyigiriza abalala mu bukambwe ekirimu obubonero bwonna obwa kampeyini ey’okuvumaganya abantu, mu kumanya oba , obutamanya erina ekikolwa eky’okuggya eggwanga ly’Abayudaaya mu kugoberera amateeka n’ozuukusa obukyayi obw'edda obw'ekizikiza obw'Abazungu obwali tebugumiikiriza kwogera linnya lyabwo okumala ekitundu ky'ekyasa ekyayita."<ref name="Davis130">Davis, Douglas.</ref> Wabula okunoonyereza okunene okwe mirundi ebiri okwetongodde, okumu okwakolebwa Loughborough University ate okulala okwakolebwa Glasgow University’s Media Group era kwawunzika kugamba nti endowooza za Yisirayiri ziweebwa okufulumizibwa okusingawo.<ref>{{Cite web |last=Downey |first=John |last2=Deacon |first2=David |last3=Golding |first3=Peter |last4=Oldfield |first4=B |last5=Wring |first5=Dominic |year=2006 |title=The BBC's reporting of the Israeli-Palestinian conflict |url=https://repository.lboro.ac.uk/articles/online_resource/The_BBC_s_reporting_of_the_Israeli-Palestinian_conflict/9471353?file=17095769 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250823214715/https://repository.lboro.ac.uk/articles/online_resource/The_BBC_s_reporting_of_the_Israeli-Palestinian_conflict/9471353?file=17095769 |archive-date=23 August 2025 |access-date=21 May 2025 |website=Loughborough University Institutional Repository}}</ref><ref>{{Cite news |last=Read |first=James |date=22 June 2004 |title=Palestine issue confuses Britons |url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/middle_east/3827207.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20090123001938/http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/middle_east/3827207.stm |archive-date=23 January 2009 |access-date=27 September 2010 |work=BBC News}}</ref>
Abavumirira BBC bagamba nti lipoota ya Balen ekakasa nti erimu kyekubiira mu nkola entegeke ku Yisirayiri mu pulogulaamu z’amawulire agakola emitwe. The ''[[Daily Mail]]'' ne ''[[The Daily Telegraph]]'' baavumirira BBC olw’okusaasaanya obutitimbe bwa pawundi ez’abawi b’omusolo mu Bungereza okulemesa lipoota eno okufulumizibwa eri abantu.<ref>[https://web.archive.org/web/20081013035628/http://news.independent.co.uk/uk/legal/article2398870.ece BBC fights to suppress internal report into allegations of bias against Israel] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081013035628/http://news.independent.co.uk/uk/legal/article2398870.ece|date=13 October 2008}} by Andy McSmith (''The Independent'') 28 March 2007.</ref><ref>T''Telegraph'', [https://web.archive.org/web/20061018094538/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2006/10/15/nbeeb15.xml BBC mounts court fight to keep 'critical' report secret], 15 October 2006.</ref>
[[Jeremy Bowen]], Omutereeza w'amawulire ga BBC world news, mu Middle East, yaggyibwayo aba [[BBC Trust]] olwa kyekubiira era baasalawo nti yamenya "ebiragiro bya BBC ku butuufu n'obutaba na ludda."<ref name="ind160409">''[[The Independent]]'', 16 April 2009, [https://web.archive.org/web/20090418210846/http://www.independent.co.uk/news/media/tv-radio/bowen-breached-rules-on-impartiality-1669278.html Bowen 'breached rules on impartiality'].</ref>
Akakiiko akeetongodde akaalondebwa ekitongole kya [[BBC Trust]] kaatandikibwawo mu 2006 okwekenneenya obutasosola mu ngeri BBC gye yafulumya ku butakkaanya wakati wa Yisirayiri ne Palestine.<ref>{{Cite web |title=Impartiality Review: Israeli-Palestinian Conflict |url=http://www.bbcgovernorsarchive.co.uk/docs/reviews/panel_report_final.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070614000035/http://www.bbcgovernorsarchive.co.uk/docs/reviews/panel_report_final.pdf |archive-date=14 June 2007 |access-date=14 May 2007 |website=BBC Governors}}</ref> Okwekenneenya kw'akakiiko kwali nti "ng'oggyeeko ebisobyo by'omuntu ssekinnoomu, tewaaliwo nsonga y'amaanyi eyali ereetera abantu okugamba nti obwakyekubiira bwali bugenderere." Wadde nga bategeera "okwewaayo okubeera abatuufu mu bwenkanya era nga tebalina kyekubiira" n'okutendereza ebingi ku biwandiiko bya BBC akakiiko akeetongodde kaamaliriza "nti ebifulumizibwa BBC tebiwa bulijjo ebifa mu lutalo mu bujjuvu era mu bwenkanya. Mu ngeri ezimu ekifaananyi tekituukiridde era, mu ngeri eyo, kibuzaabuza." Etegeeza nti, "okulemererwa okutuusa obulungi enjawulo mu bumanyirivu bwa Yisirayiri ne Palestine, [kiraga] nti oludda olumu lwe lufuga ate olulala lubeera wansi w'obuwambe".
Ng’awandiika mu lupapula lwa ''Financial Times'', [[Philip Stephens (journalist)|Philip Stephens]], omu ku bakubaganya b'ebirowoozo ku kakiiko, oluvannyuma yanenya dayirekita wa BBC Mark Thompson, olw'okubuzaabuza bye baasalawo ku kakiiko kano. Yayongera okuwa endowooza ye nga agamba nti "Endowooza yange eri nti okuwandiika amawulire ga BBC nakyo kifiiriddwa obweyamo bwakyo obw'obutaba na ludda obwali obw'amaanyi, n'okussa ekitiibwa ekyetaagisa eri enkola ya demokulasiya. Bwemba ndi mutuufu, BBC, nayo, ebuze".<ref>Philip Stephens: BBC is losing public service plot, ''Financial Times'', 20 June 2006.</ref> Mark Thompson yafulumya ekiwandiiko ekyegaana mu lupapula lwa FT enkeera waalwo.<ref>The BBC's success story has a public service plot, Mark Thompson, ''Financial Times'', 21 June 2006.</ref>
Ennyonyola y’omusasi omu owa BBC ng’awandiika ku kuziika kwa [[Yassir Arafat]] nti yali alese amaziga mu maaso ge. Ebigambo ebyo byaleetawo ebibuuzo ebirala eby’obutaba na kyekubiira, naddala okuva ewa Martin Walker <ref name="Walker">{{Cite news |last=Walker |first=Martin |date=11 May 2006 |title=The BBC pro-Israeli? Is the Pope Jewish?-Comment-Columnists-Guest contributors |url=http://www.timesonline.co.uk/article/0,,1072-2174641,00.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20061001075902/http://www.timesonline.co.uk/article/0,,1072-2174641,00.html |archive-date=1 October 2006 |access-date=11 April 2007 |work=The Times |location=London}}</ref> mu kitundu ky’okuwa endowooza y’omugenyi mu pulogulaamu ya ''[[The Times]]'', eyaggyayo omusango ogulabika ogwa Fayad Abu Shamala, omusasi wa [[BBC Arabic]] Service, eyategeeza olukungaana lwa [[Hamas]] nga 6 Ogwokutaano 2001, nti bannamawulire mu Gaza baali "bakola kampeyini zino nga bali wamu n'abantu ba Palestine".<ref name="Walker" />
[[Tom Gross]], ng'awandiika mu ''[[National Review]]'', yavumirira BBC okukwata [[abantu ba Hamas abeetulisizaako bbomu]] <ref>[https://web.archive.org/web/20100628025507/http://old.nationalreview.com/comment/gross200406181018.asp Tom Gross on BBC] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100628025507/http://old.nationalreview.com/comment/gross200406181018.asp|date=28 June 2010}} National Review Online.</ref> n'okuyita kwayo okwa [[Jenny Tonge]] ne [[Tom Paulin]] ng'abagenyi ab'pkwogera ku nsonga, n'agamba nti Paulin "yageraageranya abasenze Abayudaaya n'Abanazi". Paulin emabegako yali yategeeza nti [[Israeli settlers|abasenze mu Yisirayiri]] baalina "okukubwa amasasi bafe", era n'agamba nti yali asobola "okutegeera engeri abeetulisizaako bbomu gye baali bawuliramu".<ref>{{Cite news |last=Hall |first=Sarah |date=13 April 2002 |title=Death to Jewish settlers, says anti-Zionist poet |url=https://www.theguardian.com/world/2002/apr/13/israel.booksnews |access-date=4 November 2024 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
BBC era yayolekera okunenyezebwa olw’obutalaga ku mpewo kulaajana kwa buyambi bwa [[kakiiko k’ebyigwa bitalaze]] eri Abapalestine abaabonaabona mu Gaza mu lutalo olw’ennaku 22 eyo wakati w’enkomerero ya 2008 n’okutandika kwa 2009. Emikutu emirala emikulu egya Bungereza egisinga gyakola ku mpewo okujulira kuno, naye Sky News eyali evuganya nayo teyakukola.<ref>{{Cite news |last=Percival |first=Jenny |last2=Holmwood |first2=Leigh |last3=Lewis |first3=Paul |date=26 January 2009 |title=Sky and BBC refuse to air Gaza appeal |url=https://www.theguardian.com/media/2009/jan/26/gaza-israel-palestinians-bbc |access-date=20 April 2025 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref>
Munnamawulire w’e Bungereza [[Julie Burchill]] yalumiriza BBC okuleeta “embeera y’okutya” eri [[Abayudaaya b’e Bungereza]] olw’okulaga Yisirayiri okwali kuyitiridde bw’ogeraageranya n’amawanga amalala.<ref>{{Cite web |last=Burchill |first=Julie |date=18 June 2010 |title=How the British media get their kicks |url=https://www.jpost.com/Opinion/Columnists/Article.aspx?id=178724 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121024041913/http://www.jpost.com/Opinion/Columnists/Article.aspx?id=178724 |archive-date=24 October 2012 |access-date=5 July 2012 |website=The Jerusalem Post}}</ref>
Olw’olutalo lw’e [[Gaza war|Gaza]], BBC yayimiriza bannamawulire Abawalabu musanvu ku bigambibwa nti baali bawagira Hamas nga bayita ku mikutu gya yintaneeti.<ref>{{Cite web |date=15 October 2023 |title=BBC Suspends, Investigates 7 Arab Journalists over Hamas Support |url=https://www.yahoo.com/entertainment/bbc-urgently-investigating-group-arab-173746683.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231124132822/https://www.yahoo.com/entertainment/bbc-urgently-investigating-group-arab-173746683.html |archive-date=24 November 2023 |access-date=22 October 2023}}</ref>
BBC ne ABC bagabana ebitundu bya vidiyo n’abasasi nga bwe kyetaagisa mu kufulumya amawulire gaabwe. BBC eraga ''[[ABC World News Tonight]] ne [[David Muir]]'' mu Bungereza. Wabula mu Gwomusanvu 2017, BBC yalangirira enkolagana empya ne [[CBS News]] eyasobozesa ebibiina byombi okugabana vidiyo, ebirimu mu biwandiiko, n’ebintu ebirala eby’okukung’aanya amawulire mu New York, London, Washington n’ensi yonna.<ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=13 July 2017 |title=CBS News and BBC News join forces around the globe |url=http://www.cbsnews.com/news/cbs-bbc-join-forces/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170713124235/http://www.cbsnews.com/news/cbs-bbc-join-forces/ |archive-date=13 July 2017 |access-date=13 July 2017 |publisher=CBS News}}</ref>
BBC News ewandiika ku mpeereza za waya okuva mu bitongole by’ensi yonna ebikulembedde omuli [[PA Media]] (eyali Press Association), [[Reuters]], ne [[Agence France-Presse]] . Mu Gwokuna 2017, BBC yasuula [[Associated Press]] n’ewagira empeereza eyali erinnyisiddwa omutindo okuva mu AFP <ref>{{Cite web |date=30 March 2017 |title=The BBC drops AP for AFPTV – read the AP Statement |url=https://photoarchivenews.com/news/the-bbc-drops-ap-for-afptv-ap-statement/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171011231855/https://photoarchivenews.com/news/the-bbc-drops-ap-for-afptv-ap-statement/ |archive-date=11 October 2017 |access-date=21 July 2017}}</ref>
'''<big>Endowooza ya gavumenti z’amawanga amalala</big>'''
Abasasi ba BBC News n’empeereza ku mpewo mu biseera bino n'ebyemabega baawerebwa mu mawanga agawerako okusinga olw’okufulumya amawulire agazze gawakanya gavumenti eziba mu buyinza. Ng’ekyokulabirako, abawandiisi b’amawulire baali bawereddwa gavumenti eyali ey’obusosoze mu mawanga ga South Africa. BBC yawerebwa mu [[Zimbabwe ku mulembe gwa Mugabe]]<ref>{{Cite web |title=Broadcasting of BBC in Zimbabwe stopped |url=http://www.afrol.com/News2002/zim040_joytv_bbc.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070930180629/http://www.afrol.com/News2002/zim040_joytv_bbc.htm |archive-date=30 September 2007 |access-date=11 April 2007 |publisher=afrol – African News Agency}}</ref> okumala emyaka munaana ng'ekibiina ky'abatujju okutuusa lwe yakkirizibwa okuddamu okukola oluvannyuma lw'omwaka ogusukka mu gumu ng'okulonda kwa 2008 kuwedde.<ref>{{Cite web |title=Resuming operations in Zimbabwe |url=https://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2009/07/resuming_operations_in_zimbabw.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190202055243/http://www.bbc.co.uk/blogs/theeditors/2009/07/resuming_operations_in_zimbabw.html |archive-date=2 February 2019 |access-date=29 July 2009}}</ref>
BBC yawerebwa mu Burma ( Myanmar) oluvannyuma lw’okuwandiika n’okunnyonnyola ku kwekalakaasa okwaliwo nga bawakanya gavumenti eyo mu Gwomwenda 2007. Envumbo eno yaggyibwawo oluvannyuma lw’emyaka ena mu Gwomwenda wa 2011. Abalala abaabateekako envumbo kwaliko Uzbekistan,<ref>{{Cite news |last=Whitlock |first=Monica |date=5 November 2005 |title=BBC NEWS – Programmes – From Our Own Correspondent – Uzbeks banish BBC after massacre reports |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/from_our_own_correspondent/4407086.stm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20070314044208/http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/from_our_own_correspondent/4407086.stm |archive-date=14 March 2007 |access-date=11 April 2007 |work=BBC News}}</ref> China,<ref>{{Cite web |title=AsiaMedia : China : Censor blocks sensitive issues in BBC series |url=http://www.asiamedia.ucla.edu/article.asp?parentid=21745 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20070310194208/http://www.asiamedia.ucla.edu/article.asp?parentid=21745 |archive-date=10 March 2007 |access-date=11 April 2007}}</ref> ne Pakistan.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/4437494.stm BBC Urdo taken off Pakistan radio] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20051231214057/http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/4437494.stm|date=31 December 2005}} – BBC News: 15 November 2005.</ref> BBC Persian, omukutu gwa BBC ogw'amawulire mu lulimi [[Oluperusi]], gwaziyizibwa ku yintaneeti ya Iran mu 2006.<ref>{{Cite news |last=Smith |first=James F. |last2=Barnard |first2=Anne |date=18 December 2006 |title=Iran bloggers test regime's tolerance |url=http://archive.boston.com/news/world/middleeast/articles/2006/12/18/iran_bloggers_test_regimes_tolerance/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20071016191018/http://boston.com/news/world/articles/2006/12/18/iran_bloggers_test_regimes_tolerance/ |archive-date=16 October 2007 |access-date=11 April 2007 |work=The Boston Globe}}</ref> Omukutu gwa BBC News gwaddamu okufulumizibwa mu China mu Gwokusatu 2008,<ref>[https://web.archive.org/web/20090408024616/http://abclive.in/abclive_global/bbc-news-website-china.html BBC News Website Gets Access in China] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20090408024616/http://abclive.in/abclive_global/bbc-news-website-china.html|date=8 April 2009}} Dinesh Singh-Rawat, ABC Live, 25 March 2008.</ref> naye we bwatuukira mu Gwekkumi 2014 , yaddamu okugaanibwa.<ref>[https://www.bbc.co.uk/corporate2/mediacentre/statements/website-china BBC statement regarding China blocking BBC News website] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20191208041921/http://www.bbc.co.uk/corporate2/mediacentre/statements/website-china|date=8 December 2019}} ''BBC News'' 25 October 2014</ref>
Mu Gwomukaaga 2015, gavumenti ya Rwanda yassaawo envumbo etaliiko kiseera ku mpewo za BBC oluvannyuma lw’okulaga ekiwandiiko ekyalimu okusika omuguwa ku [[Rwandan genocide|kittabantu ekyaliwo mu Rwanda]] mu 1994, mu lugero lwa ''Rwanda’s Untold Story'', olwalagibwa ku BBC2 nga 1 Ogwekkumi 2014. Ofiisi ya Bungereza ey'ensonga z'ebweru yategeera "obulumi obwateekebwa mu Rwanda olw'ebitundu ebimu eby'olugero luno".<ref>{{Cite web |last=Baird |first=Dugald |date=1 June 2015 |title=Rwanda places indefinite ban on BBC broadcasts over genocide documentary |url=https://www.theguardian.com/media/2015/jun/01/rwanda-places-indefinite-ban-on-bbc-broadcasts-over-genocide-documentary |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160128025853/http://www.theguardian.com/media/2015/jun/01/rwanda-places-indefinite-ban-on-bbc-broadcasts-over-genocide-documentary |archive-date=28 January 2016 |access-date=10 January 2016 |website=The Guardian}}</ref>
Mu Gwokubiri 2017, bannamawulire okuva mu BBC (nga kw’otadde ne ''[[Daily Mail]]'', ''[[The New York Times]]'', [[Politico]], [[CNN]], n’endala) baagaanibwa okuyingira mu lukiiko lwa Amerika olwa White House.<ref>{{Cite web |last=Siddiqui |first=Sabrina |date=25 February 2017 |title=Trump press ban: BBC, CNN and Guardian denied access to briefing |url=https://www.theguardian.com/us-news/2017/feb/24/media-blocked-white-house-briefing-sean-spicer |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170731190705/https://www.theguardian.com/us-news/2017/feb/24/media-blocked-white-house-briefing-sean-spicer |archive-date=31 July 2017 |access-date=25 February 2017 |website=The Guardian}}</ref>
Mu 2017, [[BBC News|BBC India]] yawerebwa okumala emyaka etaano obutakola ku [[makuumiro g'ebisolo ag’eggwanga gonna]] mu Buyindi.<ref>{{Cite web |date=15 April 2017 |title=Kaziranga film: BBC banned for 5 years from all national parks, sanctuaries |url=https://indianexpress.com/article/india/kaziranga-film-bbc-banned-for-5-years-from-all-national-parks-sanctuaries-4613758/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418160439/https://indianexpress.com/article/india/kaziranga-film-bbc-banned-for-5-years-from-all-national-parks-sanctuaries-4613758/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=18 April 2021 |website=The Indian Express |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'okuggyibwako layisinsi ya [[CGTN (TV channel)|CGTN]] ey'okuweereza ku mpewo mu Bungereza nga 4 Gwokubiri 2021 nga [[Ofcom]],<ref>{{Cite news |date=4 February 2021 |title=Ofcom revokes Chinese broadcaster CGTN's UK licence |url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-55931548 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210320110450/https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-55931548 |archive-date=20 March 2021 |access-date=4 February 2021 |work=BBC News |language=en-GB}}</ref> China yawera BBC News okuweereza mu China.<ref>{{Cite web |date=12 February 2021 |title=China bans BBC News after UK pulls CGTN's license |url=https://edition.cnn.com/videos/business/2021/02/12/bbc-news-banned-china-cgtn-uk.cnnbusiness |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213225430/https://edition.cnn.com/videos/business/2021/02/12/bbc-news-banned-china-cgtn-uk.cnnbusiness |archive-date=13 February 2021 |access-date=13 February 2021}}</ref>
== <small>Laba ne</small> ==
* [[:Category:Abasomi b'amawulire ne bannamawulire ba BBC]]
* [[:Category:Emikutu gy'amawulire ku ttivvi ya BBC]]
* [[Olukalala lw'abasomi b'amawulire n'abasasi ba BBC mu kiseera kino]]
* [[Olukalala lw'abaali abasomi b'amawulire ne bannamawulire ba BBC]]
== <small>Ebijuliziddwa</small> ==
<references />
== Ebijuliziddwa ebweru wa Wikipedia ==
* {{Official website}}
* {{Onion Official site|bbcnewsd73hkzno2ini43t4gblxvycyac5aw4gnv7t2rccijh7745uqd}}
* [https://www.theguardian.com/media/gallery/2008/apr/18/bbc.television?picture=333595256 BBC News in focus: Photos from the past six decades] [[:en:The_Guardian|The Guardian]]
* [[iarchive:TV-BBCNEWS|BBC NEWS Internet Arc]]
[[Category:Ebyatandikibwawo mu Bungereza mu 1922]]
[[Category:Obuweereza bw'amawulire mu nnimi ez'enjawulo]]
[[Category:Amawulire ku ttivvi mu Bungereza]]
[[Category:Ebitongole bya BBC]]
[[Category:Abawanguzi b'awaadi za Peabody Awards]]
[[Category:Abawanguzi b'awaadi za International Emmy Awards Current Affairs & News]]
[[Category:Obuweereza bwa Tor Onion Services]]
[[Category:Emikutu gya YouTube egyatongozebwa mu 2006]]
e8evt2a21n7n0nnfu4l3h4i2417mp97
Amos Magezi
0
10866
66082
63960
2026-08-02T04:41:04Z
Kisakye Jane
9195
nterezezaamu mu kiwandiiko
66082
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Magezi<ref>{{Cite web |last=Office|first=Anglican Communion|title=Anglican Communion: Position|url=http://www.anglicancommunion.org/structures/member-churches/member-church/diocese/position.aspx|access-date=2025-12-18|website=Anglican Communion Website|language=en}}</ref>''' [[:en:Church_of_Uganda|mulabirizi mu kkanisa ya Uganda]]<ref>{{Cite web |title=Exodus from church worries Northwest Ankole bishop - New Vision Official|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1508903/exodus-church-worries-northwest-ankole-bishop|archive-url=https://web.archive.org/web/20240904085958/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1508903/exodus-church-worries-northwest-ankole-bishop|archive-date=2024-09-04|access-date=2025-12-18|website=www.newvision.co.ug|language=en}}</ref> ye [[:en:Diocese_of_Northwest_Ankole|mulabirizi wa Northwest Ankole]] okuva 2017.<ref>{{Cite web |title=Rev. Canon Amos Magezi Elected as 1st Bishop of Northwest Ankole DioceseChurch of Uganda {{!}} Church of Uganda |url=http://churchofuganda.org:80/news/rev-canon-amos-magezi-elected-as-1st-bishop-of-northwest-ankole-diocese |archive-url=https://web.archive.org/web/20181013012459/http://churchofuganda.org:80/news/rev-canon-amos-magezi-elected-as-1st-bishop-of-northwest-ankole-diocese |archive-date=2018-10-13 |access-date=2025-12-18 |website=churchofuganda.org |language=en-US}}</ref>
Magezi yazaalibwa mu 1963 e Kyeizooba, [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi District]]. Yasomera ku Rwatsinga School, [[:en:Reformed_Theological_Seminary|Reformed Theological Seminary]] ne [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University.]] Yalondebwa okukwanaganya okubuulira enjiri mu bulabirizi bwa Ankole mu 2001. Musumba atwala [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] era [[:en:Dean_(religion)|Diini]] ku St. James Cathedral [[:en:Kamukuzi_Division|Ruharo]] mu 2010. Magezi yatuuzibwa nga 1 Ogwekkumi 2017 ku St. Paul's Cathedral, [[Ibanda]].
== Ebijuliiddwa ==
{{Reflist|1}}
[[Category:Bannayuganda bannaddiini abasajja]]
amxfbms393a5gyksaxucv48q8jpjign
Uganda Management Institute
0
10945
66005
37591
2026-08-01T12:24:25Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66005
wikitext
text/x-wiki
[[File:UMI256.fw.png|center|thumb|Uganda Management Institute Logo]]
'''Uganda Management Institute''' ( '''UMI''' ) ttendekero lya gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] erisomesa amasomo agenjawulo naddala ago agekuusa ku by'obukulembeze wamu n'okunoonyereza. <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/news/1233389/uganda-management-institute-makes</ref>UMI etikkira diguli ne zi dipulooma ezenjawulo mu masomo agenjawulo era nga yaweebwa olukusa ekitongole ekivunaanyizibwa ku byensoma mu matendekero agawaggulu mu Uganda ki '''National Council for Higher Education''' NCHE.<ref>{{Cite web |url=https://unche.or.ug/institution/uganda-management-institute/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-09 |archive-date=2024-09-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240909155050/https://unche.or.ug/institution/uganda-management-institute/ |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka 2019 UMI yafuuka ettendekero lya gavumenti eryasooka mu gggwanga okufuna satifikeeti ekakasa nti omutindo gw'amasomo geesomesa gutuukana n'ogwo ogwetagibwa ekibiina ekikasa omutindo mu nsi yonna ekya International Standards Organization (ISO).<ref>[https://eagle.co.ug/2019/10/24/umi-becomes-first-public-education-institution-to-be-iso-9001-certified/#:~:text=The%20Uganda%20National%20Bureau%20of,ISO%209001%20Quality%20Management%20Systems. https://eagle.co.ug/2019/10/24/umi-becomes-first-public-education-institution-to-be-iso-9001-certified/#:~:text=The%20Uganda%20National%20Bureau%20of,ISO%209001%20Quality%20Management%20Systems.]</ref>
== Endagiriro ==
UMI esangibwa ku [[:en:Kampala-Jinja_Highway|luguudo oluva e Kampala okudda e Jinja]] , kiromita nga 3 mu buvanjuba bw'ekibuga kya [[Uganda]] ekikulu [[Kampala]]. <ref name="DistR">{{google maps|url=https://www.google.com/maps/dir/Central+Bank+of+Uganda,+37%2F45,+Plot+17%2F19+Kampala+Road,+Kampala/Uganda+Management+Institute(UMI),+P.O.Box+20131+K.A.R.+Road,+Kampala/@0.3167152,32.5804115,15z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc80f7f01c39:0x6b9adae1ecae2406!2m2!1d32.5803607!2d0.3137857!1m5!1m1!1s0x177dbb8e62db2ebf:0xebfb5726c2be23c6!2m2!1d32.5977149!2d0.3209968!3e0|title=Road Distance Between Bank of Uganda, Kampala Road, Kampala, Uganda And Uganda Management Institute, Jinja Road, Kampala, Uganda|access-date=26 December 2020}}https://www.google.com/maps/dir/Central+Bank+of+Uganda,+37%2F45,+Plot+17%2F19+Kampala+Road,+Kampala/Uganda+Management+Institute(UMI),+P.O.Box+20131+K.A.R.+Road,+Kampala/@0.3167152,32.5804115,15z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc80f7f01c39:0x6b9adae1ecae2406!2m2!1d32.5803607!2d0.3137857!1m5!1m1!1s0x177dbb8e62db2ebf:0xebfb5726c2be23c6!2m2!1d32.5977149!2d0.3209968!3e0</ref> Ensengeka za UMI ku maapu zezino: 0°19'16.0"N, 32°35'52.0"E (Obusimba:0.321111; Obukiika:32.597778). <ref name="DataR">{{google maps|title=Location of Uganda Management Institute|url=https://www.google.com/maps/place/0%C2%B019'16.0%22N+32%C2%B035'52.0%22E/@0.3212897,32.5974133,2640m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.3211111!4d32.5977778|access-date=26 December 2020}}https://www.google.com/maps/place/0%C2%B019'16.0%22N+32%C2%B035'52.0%22E/@0.3212897,32.5974133,2640m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.3211111!4d32.5977778</ref>
== Ebyafaayo ==
UMI yatandika okusomesa mu mwaka 1968 nga mu budde obwo yali eyitibwa '''Uganda Institute of Public Administration''' era neggulwawo mu butongole nga 7 Ogwekkumo 1969. Mu myaka egyasooka, UMI obuvunaanyizibwa bwayo obusinga bwali bwakutendeka banna Uganda naddala abakozi ba gavumenti okufuna obukugu obubasobozesa okukola emirimu mu bifo eby'obukulembeze oluvanyuma lwa Uganda okufuna obwetwaze mu 1962.<ref name=":0" />
Ku ntandikwa y’emyaka gya 1970, UMI yakwatagana ne [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], era netandika okugaba [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma ez’ekikugu]] (zino ziweebwa abo ababa bakuguse mu masomo ag'enjawulo) mu [[:en:Public_administration|by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]](Public Administration) wamu neezo ezikwata ku masomo ag'ebyobusuubuzi n'enzirukanya ya zi [[:en:Business_management|bizinensi]] . Mu mwaka gwa kinaana dipulooma ezigabibwa ku UMI zeeyongera bwebagattako eya ''Human resource management'' nga eno yabo ababa bavunanyizibwa ku bakozi bannabwe mu bitongole ebyenjawulo.
Okuva mu kutondebwawo kwa UMI oba Institute of Public Administration, ettendekero lino lyali wansi wa Minisitule y’abakozi ba gavumenti. Kino oluvannyuma kyakyuuka mu mwaka 1992 oluvannyuma lwetteeka li ''Uganda Management Institute Statute'' okuyisibwa era ne Pulezidenti wa Uganda Gen. [[Yoweri Museveni]] nalisaako omukono .<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=562f4980-7a15-4195-9e80-ffafaa0788f2%3B1.0</ref> Mu tteeka lino UMI yeetongola era newatondebwawo olukiiko olufuzi neruweebwa obuvunaanyizibwa okuddukanya ettendekero lino n'okulikulembera. Amasomo ku UMI nago geeyongera obunji era n'omuwendo gwabayizi ne gweyongera era omwaka 1999 gugenda okutuuka nga UMI egaba diguli eyookubiri oba masters, zi dipulooma ,satifikeeti, n’amasomo amampimpi. <ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/news/654012-1607-graduate-at-uganda-management-institute.html|title=1607 Graduate At Uganda Management Institute|publisher=[[New Vision]]|date=29 March 2014|access-date=11 July 2014|first=Francis|last=Emorut}}</ref>
== Amatendekero ga UMI ==
Okuva mu July 2014, UMI yasengekebwa mu masomero/amatendekero gano wammanga: <ref>{{cite web|title=Institute Background|access-date=11 July 2014|website=Uganda Management Institute|url=http://www.umi.ac.ug/index.php?option=com_k2&view=item&layout=item&id=1&Itemid=137|archive-date=14 July 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140714233331/http://www.umi.ac.ug/index.php?option=com_k2&view=item&layout=item&id=1&Itemid=137|url-status=dead}}</ref>
* [https://umi.ac.ug/scspag/ School of Civil Service, Public Administration and Governance] Lino livunaanyizibwa ku kosomesa enzirukanya yemirimu mu bitongole bya gavumenti
* [https://web.archive.org/web/20240622052030/https://umi.ac.ug/sdlit-copy/ School of Business and Management] Lino lya byabusuubuzi
* [https://web.archive.org/web/20240716053118/https://umi.ac.ug/sdlit/ School for Distance Learning and Information Technology] Lisomesa masomo agakwatagana ne tekinologiya wa kompyuta
* [https://web.archive.org/web/20240525113603/https://umi.ac.ug/sms/ School of Management Sciences]
Livuunaanyizibwa ku kusomesa nzirukanya ya mirimu n'ebitongole<ref>https://schchat.com/school/uganda-management-institute</ref>
* UMI era erina amatabi mu bifo bino e [[Gulu]], [[Mbale]] ne [[:en:Mbarara|Mbarara]]
== Amasomo ==
UMI esomesa amasomo agenjawulo era agamu osobola okugalaba ku mukutu gwabwe [https://umi.ac.ug/umi-programmes/ omutongole] oba [https://umi.ac.ug/wp-content/uploads/2024/01/S_course-24.pdf wano].
== Laba ne; ==
* [[:en:List_of_Business_Schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero agasomesa ebyenfuna mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
6w7j7y03s47z20140zc14tue13znufo
Chwa I owa Buganda
0
11289
66084
54752
2026-08-02T08:35:25Z
Ssuuna Peter
6900
nkozeemu enkyukakyuka ntonotono
66084
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chwa I Nabakka''' (era liwandiikibwa nga Ccwa) yali [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] wa [[Buganda]] . Yafuga wakati w’ekyasa eky’ekkumi n’ena. Ye yali Kabaka wa Buganda ow'okubiri.
== Okulinnya ku Nnamulondo ==
Yali mutabani wa [[Kintu|kabaka Kato Kintu]], Kabaka wa Buganda eyasooka, eyafuga ku ntandikwa y’ekyasa eky’ekkumi n’ena. Namasole we yali Nambi Nantuttululu, ow’ ekika ky'Engeye. Yalinnya ku Nnamulondo oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe. Ekibuga kye yakikuba ku kasozi Bigo .
== Obulamu bw’obufumbo. ==
Yawasa abakyala babiri:
* Nnaabakyala Nakku, Kaddulubaale, muwala wa Walusimbi ow' effumbe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Kabaka Chwa I, yafumbirwa Ssebwana eyali akuuma Nnamulondo.
* Nakiwala muwala wa Ssemwanga ow'e ngonge.
== Ensonga ==
* Omulangira Kalemeera, nga nnyina yali Nakiwala. Kalemeera yagobwa mu [[Buganda]] n’awalirizibwa okunoonya obubudamo mu Bunyoro, ku biragiro bya kitaawe. Mu Bunyoro, Kalemeera yasuzibwa mu kkooti ya kojja we, Omukama Winyi I ow’e Bunyoro . Eyo, yayenda ku mukyala Wannyana muwala wa Mugalula Buyonga, Omuhima, Omukyala omukulu owa kojja we. Omukwano guno gwavaamu omwana ow’obulenzi; omu, Omulangira Kimera Walusimbi .
== Emyaka egyasembayo ==
Kabaka [[Kintu]] <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/dindo-hill-home-of-buganda-s-first-man-1514508</ref>yava ku namulondo nga yeesiimidde n’asenga e Magonga. Kigambibwa nti yabula. N’okutuusa leero, ebifo we yafiira era ne we yaziikibwa tebimanyiddwa. Oluvannyuma lw’okufa kwe, waddawo ekiseera nga Nnamulondo njerere wansi wa katikkiro Walusimbi n’omusika we, Ssebwaana. Embeera eno yali bweti okutuuka mu 1374.
== Emmeeza y’obusika. ==
{| class="wikitable"
| valign="top" |Yasikira
Kato Kintu
| valign="top" |Kabaka wa Buganda
wakati w'ekyasa ky'ekumi n'ennya
| valign="top" |Yasikirwa
'''Kimera Walusimbi'''
|}
== Laba ne ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Winyi ow'e Kibulala]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{citation|title=shaping the Society Christianity and Culiture: Special Reference to the African Culture of Buganda|publisher=Author House|year=2012|url=https://books.google.com/books?isbn=1468579959|pages=94}}
# {{cite book|last1=Kaggwa|first1=Apollo|last2=Kalibala|first2=Ernest B.|title=The Customs of the Baganda|date=1934|page=19}}
# https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/dindo-hill-home-of-buganda-s-first-man-1514508
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia. ==
*
{{DEFAULTSORT:Chwa I Of Buganda}}
g713x3nmpuj2ojg41zuexx73hyn6les
66095
66084
2026-08-02T09:24:02Z
Ssuuna Peter
6900
nkozeemu enkyukakyuka ntonotono
66095
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chwa I Nabakka''' (era liwandiikibwa nga Ccwa) yali [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] wa [[Buganda]] . Yafuga wakati w’ekyasa eky’ekkumi n’ena. Ye yali Kabaka wa Buganda ow'okubiri.
== Okulinnya ku Nnamulondo ==
Yali mutabani wa [[Kintu|kabaka Kato Kintu]], Kabaka wa Buganda eyasooka, eyafuga ku ntandikwa y’ekyasa eky’ekkumi n’ena. Namasole we yali Nambi Nantuttululu, ow’ ekika ky'Engeye. Yalinnya ku Nnamulondo oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe. Ekibuga kye yakikuba ku kasozi Bigo .
== Obulamu bw’obufumbo. ==
Yawasa abakyala babiri:
* Nnaabakyala Nakku, Kaddulubaale, muwala wa Walusimbi ow' effumbe. Oluvannyuma lw’okufa kwa Kabaka Chwa I, yafumbirwa Ssebwana eyali akuuma Nnamulondo.
* Nakiwala muwala wa Ssemwanga ow'e ngonge.
== Ensonga ==
* Omulangira Kalemeera, nga nnyina yali Nakiwala. Kalemeera yagobwa mu [[Buganda]] n’awalirizibwa okunoonya obubudamo mu Bunyoro, ku biragiro bya kitaawe. Mu Bunyoro, Kalemeera yasuzibwa mu kkooti ya kojja we, Omukama Winyi I ow’e Bunyoro . Eyo, yayenda ku mukyala Wannyana muwala wa Mugalula Buyonga, Omuhima, Omukyala omukulu owa kojja we. Omukwano guno gwavaamu omwana ow’obulenzi; omu, Omulangira Kimera Walusimbi .
== Emyaka egyasembayo ==
Kabaka [[Kintu]] <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/dindo-hill-home-of-buganda-s-first-man-1514508</ref>yava ku namulondo nga yeesiimidde n’asenga e Magonga. Kigambibwa nti yabula. N’okutuusa leero, ebifo we yafiira era ne we yaziikibwa tebimanyiddwa. Oluvannyuma lw’okufa kwe, waddawo ekiseera nga Nnamulondo njerere wansi wa katikkiro Walusimbi n’omusika we, Ssebwaana. Embeera eno yali bweti okutuuka mu 1374.
== Emmeeza y’obusika. ==
{| class="wikitable"
| valign="top" |Yasikira
Kato Kintu
| valign="top" |Kabaka wa Buganda
wakati w'ekyasa ky'ekumi n'ennya
| valign="top" |Yasikirwa
'''Kimera Walusimbi'''
|}
== Laba ne ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[Winyi ow'e Kibulala]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{citation|title=shaping the Society Christianity and Culiture: Special Reference to the African Culture of Buganda|publisher=Author House|year=2012|url=https://books.google.com/books?isbn=1468579959|pages=94}}
# {{cite book|last1=Kaggwa|first1=Apollo|last2=Kalibala|first2=Ernest B.|title=The Customs of the Baganda|date=1934|page=19}}
# https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/dindo-hill-home-of-buganda-s-first-man-1514508
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia. ==
*
{{DEFAULTSORT:Chwa I Of Buganda}}
<references />
19l7avm8gp6v9hbjjmqbi3kn20sda5z
Yokaana F. Mugisha
0
11459
66007
61914
2026-08-01T12:59:04Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66007
wikitext
text/x-wiki
'''John F. Mugisha''' (yazaalibwa 1 Ogwokusatu 1970) Munnayuganda [[:en:Scholar|omumanyi]], [[:en:Researcher|omunoonyereza]], [[:en:Outline_of_health_sciences|munnasayansi w'eby'obulamu]], era [[:en:Academic_administration|omuddukanya eby'ensoma]] . Y'a[[:en:Vice-Chancellor|mumyuka Cansala]] wa [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]]<nowiki/>o'wokuna era mu kiseera kino, ekitongole ky'obwannannyini ekya Chartered Higher Education Institution <ref>{{Cite web |date=19 June 2024 |title=Bishop Stuart University – National Council for Higher Education |url=https://unche.or.ug/institution/bishop-stuart-university/ |access-date=8 August 2025 |archive-date=19 April 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260419111249/https://unche.or.ug/institution/bishop-stuart-university/ |url-status=dead }}</ref> ekyakakasibwa olukiiko lwa [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education,]] <ref>{{Cite web |date= |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=21 August 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> okuva mu Ogw'omusanvu 2024.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugumya |first=Norman |date=20 June 2024 |title=BSU Unveils Prof. John Mugisha as the 4th Vice-Chancellor |url=https://www.bsu.ac.ug/2024/06/bsu-unveils-prof-john-mugisha-as-the-4th-vice-chancellor/ |access-date=26 June 2024 |website=Bishop Stuart University}}</ref> Nga taneegatta ku [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]], Mugisha yali, okutuusa mu Ogwomukaaga 2024, omumyuka wa Cansala wa [[Yunivasite ya Cavendish Uganda|Cavendish University Uganda]],<ref>{{Cite web |date=17 June 2024 |title=Best Wishes to Prof. John Mugisha – Uganda Vice Chancellors Forum |url=https://uvcf.ac.ug/news/best-wishes-to-prof-mugisha/ |access-date=27 June 2024 |archive-date=27 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627102653/https://uvcf.ac.ug/news/best-wishes-to-prof-mugisha/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Eye |first=The Cavendish |date=12 June 2024 |title=Cavendish University Uganda Bids Heartfelt Farewell to a Visionary Vice Chancellor |url=https://www.cavendish.ac.ug/cavendish-university-uganda-bids-heartfelt-farewell-to-a-visionary-vice-chancellor/ |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr Sabiiti appointed acting Cavendish University vice chancellor |url=https://www.newvision.co.ug/category/education/dr-sabiiti-appointed-acting-cavendish-univers-NV_190079 |access-date=26 June 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref>5 ] <ref>{{Cite web |title=Dr Sabiiti appointed acting Cavendish University vice chancellor |url=https://www.newvision.co.ug/category/education/dr-sabiiti-appointed-acting-cavendish-univers-NV_190079 |access-date=26 June 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> gyeyegattako mu 2016 okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Yunivaasite eya Uganda Martyrs]] <ref>{{Cite web |date=12 June 2024 |title=PROF. JOHN MUGISHA BOWS OUT AS CAVENDISH UNIVERSITY VC |url=https://mulengeranews.com/prof-john-mugisha-bows-out-as-cavendish-university-vc/ |access-date=27 June 2024 |website=mulengeranews.com |archive-date=27 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627102652/https://mulengeranews.com/prof-john-mugisha-bows-out-as-cavendish-university-vc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Eye |first=The Cavendish |date=10 May 2017 |title=University Announces a New Vice-Chancellor, Prof. John F. Mugisha, PhD. |url=https://www.cavendish.ac.ug/university-announces-a-new-vice-chancellor-prof-john-f-mugisha-phd/ |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=23 April 2018 |title=Cavendish University Gets New Vice Chancellor |url=https://campusbee.ug/news/cavendish-university-gets-new-vice-chancellor/ |access-date=27 June 2024 |website=Campus Bee}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Thembo |first=Johnson |date=8 April 2017 |title=Cavendish University gets a New Vice Chancellor, Prof. John F. Mugisha – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2017/04/08/cavendish-university-gets-a-new-vice-chancellor-prof-john-f-mugisha/ |access-date=27 June 2024 |website=theinsider.ug |archive-date=27 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627102652/https://theinsider.ug/index.php/2017/04/08/cavendish-university-gets-a-new-vice-chancellor-prof-john-f-mugisha/ |url-status=dead }}</ref> gyeyaweerereza ng'akulira ekitongole kya Sayansi okumala emyaaka mukaaga. <ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |date=16 June 2024 |title=Dr. Olive Sabiiti appointed acting vice chancellor at Cavendish University |url=https://nilepost.co.ug/education/203812/dr.-olive-sabiiti-appointed-acting-vice-chancellor-at-cavendish-university |access-date=27 June 2024 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo ==
John Mugisha yazaalibwa nga 1 Ogw'okusatu 1970. Mufumbo era alina abaana. <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=11 June 2018 |title=Prof Mugisha first set foot in a kitchen 10 years ago |url=https://www.observer.ug/lifestyle/57914-prof-mugisha-first-set-foot-in-a-kitchen-10-years-ago |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Emirimu ==
* 1996 – 2000: [[:en:Uganda_Martyrs_University|addukanya]] [[:en:Hospital|eddwaliro]], [[:en:Itojo_Hospital|Itojo Hospital]], [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’eby'obulamu (Uganda) .]]
* 2000 – 2002: [[:en:Health_administration|addukanya]] [[:en:Hospital|eddwaliro]] ly’abakulu, [[:en:Gulu_Regional_Referral_Hospital|Gulu Regional Referral Hospital]], [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’eby'obulamu (Uganda) .]]
* 2002 – 2006: [[:en:Lecturer|Omusomesa]], Ekitongole kya [[:en:Health_Sciences|Sayansi w’Ebyobulamu]], [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]
* 2006 – 2010: [[:en:Senior_Lecturer|Omusomesa omukulu]], Ekitongole kya [[:en:Health_Sciences|Sayansi w’Ebyobulamu]], [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]
* 2011 – 2016: [[:en:Dean_(education)|Omukulu w’ekitongole]], Ekitongole kya [[:en:Health_Sciences|Sayansi w’Ebyobulamu]], [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]
* 2016 – 2017: [[:en:Vice-Chancellor|Amyuka omumyuka wa Cansala]], [[Yunivasite ya Cavendish Uganda|Cavendish University Uganda]]
* 2017 – 2024: [[:en:Vice-Chancellor|Omumyuka wa Cansala]], [[Yunivasite ya Cavendish Uganda|Cavendish University Uganda]]
Nga 1 July 2014, Mugisha yalondebwa okubeera [[:en:Vice-Chancellor|omumyuka wa Chancellor]] owokuna mu [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]].<ref name=":0"/>
== Awaadi ==
Mugisha yafuna awaadi ya Pulezidenti – Golden Independence Medal olw’omulimu gwe yakola mu by’obulamu n’eby'enjigiriza mu Uganda, <ref>{{Cite web |date=11 October 2018 |title=VC Prof Mugisha awarded The Uganda National Independence Medal |url=http://uat.cavendish.ac.ug/vc-prof-mugisha-awarded-the-uganda-national-independence-medal/ |access-date=27 June 2024 |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref> engule ya Outstanding Alumni Award eya Uganda Martyrs University ku mukolo gwayo ogw’okutongoza, <ref>{{Cite web |last=Eye |first=The Cavendish |date=1 March 2022 |title=Vice Chancellor, Prof. John Mugisha of Cavendish University Receives Outstanding Award for Excellent Service |url=https://www.cavendish.ac.ug/vice-chancellor-prof-john-mugisha-of-cavendish-university-receives-outstanding-award-for-excellent-service/ |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref> n’ekirabo kya Fellowship Award ekyakolebwa ekitongole kya African Institute of Public Health Professionals. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=20 July 2017 |title=Cavendish University Vice Chancellor Prof. Mugisha wins AIPHP Award – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2017/07/20/cavendish-university-vice-chancellor-prof-mugisha-wins-aiphp-award/ |access-date=27 June 2024 |website=theinsider.ug |archive-date=27 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627102652/https://theinsider.ug/index.php/2017/07/20/cavendish-university-vice-chancellor-prof-mugisha-wins-aiphp-award/ |url-status=dead }}</ref>
Nga mmemba w’olukiiko [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|lwa Uganda National Council for Higher Education]] <ref>{{Cite web |title=MEMBERS OF THE NATIONAL COUNCIL FOR HIGHER EDUCATION |url=https://unche.or.ug/wp-content/uploads/2023/06/LIST-OF-COUNCIL-MEMBERS-2022-23.pdf |access-date=27 June 2024 |website=unche |publisher=National Council for Higher Education (NCHE)}}</ref> era omumyuka wa Ssentebe w’olukiiko lwa Uganda Vice Chancellors’ Forum, Mugisha akoze kinene mu kutumbula omutindo gw’okusomesa n’okuyiga, okunoonyereza n’okuyiiya mu yunivasite. Mu 2022, yalondebwa ng’omumyuka wa Ssentebe w’olukiiko [[:en:Inter-University_Council_for_East_Africa|olugatta amatendekero aga waggulu mu buvanjuba bwa Afrika]] . <ref>{{Cite web |date=8 July 2022 |title=IUCEA General Assembly elects New Members of the Governing Board (2022-2024) – Inter-University Council of East Africa |url=https://www.iucea.org/iucea-general-assembly-elects-new-members-of-the-governing-board-2022-2024/#:~:text=Prof.%20John%20Mugisha%2C%20Vice%20Chancellor%2C%20Cavendish%20University%2C%20Uganda |access-date=27 June 2024 |website=iucea |publisher=Inter University Council for East Africa (IUCEA)}}</ref> Era abaddeko mu kutegeka omutindo gw’okuyiga ku yintaneeti, ewala n’oku yintaneeti (ODeL) ogwayamba amatendekero amalala oluvannyuma lw’amatendekero [[:en:Impact_of_the_COVID-19_pandemic_on_education|g’eby'enjigiriza okuggalwa olw’ekirwadde kya COVID-19]] . <ref>{{Cite web |title=More Education Institutions Close After Registering COVID-19 Cases |url=https://ugandaradionetwork.net/story/more-education-institutions-close-after-registering-covid-19-cases-?districtId=732 |access-date=27 June 2024 |website=Uganda Radio Network}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Mugisha alina ebitabo bya ssayansi ebisoba mu 35 mu mannya ge. <ref>{{Cite web |title=Publications by authors named "John Mugisha" |url=https://www.pubfacts.com/author/John+Mugisha |access-date=27 June 2024 |website=PubFacts}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Prof. John F. Mugisha (PhD) |url=https://www.bsu.ac.ug/profile/prof-john-f-mugisha/#:~:text=Qualifications-,Publications,-Experience |access-date=27 June 2024 |website=Bishop Stuart University}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
9kft374etbb9ze18y57ks7xsmrodiyx
Danny Keogh
0
11492
66020
55090
2026-08-01T15:08:49Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66020
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Danny Keogh''' (3 Ogwokusatu 1948 – 23 Ogwomusanvu 2019) <ref>{{Cite web |url=https://allafrica.com/stories/201907240630.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-10 |archive-date=2019-07-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190724204648/https://allafrica.com/stories/201907240630.html |url-status=dead }}</ref> yali Munnayuganda omuzannyi wa firimu enzaalwa y'e South Afrika nga amanyikiddwa olw'obweereza bwe mu pulogulaamu za ttivvi za South Afrika nga ''Known Gods'', <ref>https://web.archive.org/web/20160304090122/http://mnetcorporate.co.za/genres/known-gods/</ref> ''Interrogation Room'', ne Julius Galt mu ''[[:en:Charlie_Jade|Charlie Jade]]'' . <ref>https://web.archive.org/web/20160105210718/http://epguides.com/CharlieJade/</ref>
Yazaalibwa nga 3 Ogwokusatu 1948 mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. <ref>http://www.tvsa.co.za/actors/viewactor.aspx?actorid=619</ref>
Danny Keogh yazannya nga King Dunchaid mu firimu ''[[:en:Northmen:_A_Viking_Saga|ya Northmen: A Viking Saga]]'' . <ref>https://variety.com/2015/film/reviews/northmen-review-a-viking-saga-1201554005/</ref>
== Firimu z'eyazannya ==
{| class="wikitable sortable"
!Omwaka
!Erinnya lya firimu
!Ekifo ky'eyazanny
!Ebiwandiiko
|-
|1977
|''[[:en:Golden_Rendezvous|Golden Rendezvous]]''
|Attacker #7
|
|-
|1978
|''Someone Like You''
|Willem Labuschagne
|
|-
|1978
|''[[:en:Witblits_and_Peach_Brandy|Witblits and Peach Brandy]]''
|Peter
|
|-
|1978
|''The Fifth Season''
|Lukas Mellet
|
|-
|1980
|''April 1980''
|Maj. Harrison
|
|-
|1987
|''Shot Down''
|Manuel
|
|-
|1987
|''[[:en:N’_Wêreld_Sonder_Grense|n’ Wêreld Sonder Grense]]''
|Stranger
|
|-
|1988
|''[[:en:Dark_Justice|Dark Justice]]''
|Hamish Burns
|
|-
|1989
|''[[:en:The_Rutanga_Tapes|The Rutanga Tapes]]''
|Dr. Blunt
|
|-
|1989
|''Options''
|Phillipe
|
|-
|1989
|''[[:en:Kill_Slade|Kill Slade]]''
|Flannigan
|
|-
|1989
|''[[:en:Jobman|Jobman]]''
|Prison Doctor
|
|-
|1989
|''[[:en:Wild_Zone|Wild Zone]]''
|Emilio Cortez
|
|-
|1989
|''[[:en:Forced_Alliance|Forced Alliance]]''
|Jack Rattigan
|
|-
|1990
|''[[:en:Sweet_murder|Sweet murder]]''
|Jerry Scott
|
|-
|1990
|''[[:en:The_Sandgrass_People|The Sandgrass People]]''
|Lieutenant Cox
|
|-
|1990
|''[[:en:African_Express_(1990_film)|African Express]]''
|Helmut
|
|-
|1990
|''The Schoolmaster''
|Boetman Coetzee
|
|-
|1990
|''[[:en:A.W.O.L.|A.W.O.L.]]''
|J.H van der Merwe
|
|-
|1992
|''To the Death''
|Hank
|
|-
|1994
|''[[:en:Project_Shadowchaser_ll|Project Shadowchaser ll]]''
|John O’Hara
|
|-
|1994
|''[[:en:Kalahari_Harry|Kalahari Harry]]''
|Oscar Kowalski
|
|-
|1995
|''[[:en:The_Mangler_(film)|The Mangler]]''
|Herb Diment
|
|-
|1995
|''Hearts and Minds''
|Andries Fourie
|
|-
|1997
|''[[:en:Jump_the_Gun_(film)|Jump the Gun]]''
|J.J.
|
|-
|1998
|''[[:en:Operation_Delta_Force_3:_Clear_Target|Operation Delta Force 3: Clear Target]]''
|Umberto Salvatore
|
|-
|1999
|''[[:en:Pirates_of_the_Plain|Pirates of the Plain]]''
|Murzol
|
|-
|2000
|''[[:en:Falling_Rocks|Falling Rocks]]''
|Gold Digger
|
|-
|2000
|''[[:en:In_the_Light_of_the_Moon|In the Light of the Moon]]''
|Hunter
|
|-
|2001
|''Pure Blood''
|Eugene
|
|-
|2001
|''[[:en:Malunde|Malunde]]''
|Andy
|
|-
|2002
|''Slash''
|Jethro
|
|-
|2002
|''[[:en:The_Piano_Player_(2002_film)|The Piano Player]]''
|James – Lawyer
|
|-
|2003
|''[[:en:Citizen_Verdict|Citizen Verdict]]''
|Lt. Joe Cook
|
|-
|2003
|''[[:en:Consequence_(film)|Consequence]]''
|Pope
|
|-
|2003
|''Dissonances''
|Bill
|
|-
|2004
|''[[:en:Wake_of_Death|Wake of Death]]''
|Mac Hoggins
|
|-
|2007
|''[[:en:Goodbye_Bafana|Goodbye Bafana]]''
|Coloner Stander
|
|-
|2008
|''[[:en:Starship_Troopers_3:_Marauder|Starship Troopers 3: Marauder]]''
|Dr. Wiggs
|
|-
|2008
|''Skin''
|Van Tonder
|
|-
|2009
|''[[:en:Tornado_and_the_Kalahari_Horse_Whisperer|Tornado and the Kalahari Horse Whisperer]]''
|Barrie Burger
|
|-
|2009
|''[[:en:Invictus_(film)|Invictus]]''
|Rugby President
|
|-
|2010
|''[[:en:Master_Harold...and_the_Boys_(2010_film)|Master Harold...and the Boys]]''
|Mr. Prentice
|
|-
|2010
|''[[:en:Death_Race_2|Death Race 2]]''
|Dr. Klein
|
|-
|2011
|''[[:en:Mister_Bob|Mister Bob]]''
|Walker Van Dijk
|
|-
|2012
|''[[:en:Labryinth_(2012_TV_miniseries)|Labryinth]]''
|Bertrand Pelletier
|2 episodes
|-
|2013
|''[[:en:Zulu_(2013_film)|Zulu]]''
|Kruger
|
|-
|2013
|''[[:en:Durban_Poison|Durban Poison]]''
|Klippie
|
|-
|2014
|''[[:en:The_Salvation_(film)|The Salvation]]''
|Calder Jenkins
|
|-
|2014
|''[[:en:Kite|Kite]]''
|Clive Thornhill
|
|-
|2014
|''[[:en:Northmen_-_A_Viking_Saga|Northmen - A Viking Saga]]''
|King Dunchaid
|
|-
|2015
|''[[:en:Black_Sails_(TV_series)|Black Sails]]''
|Alfred Hamilton
|
|-
|2016
|''[[:en:Detour_(2016_film)|Detour]]''
|Business Man
|
|-
|2016
|''[[:en:The_Siege_of_Jadotville|The Siege of Jadotville]]''
|Gorman's Father
|
|-
|2016
|''[[:en:Dora's_Peace|Dora's Peace]]''
|Stavro
|
|-
|2017
|''[[:en:The_Forgiven_(2017_film)|The Forgiven]]''
|Rian Blomfeld
|
|-
|2018
|''[[:en:The_Harvesters_(film)|The Harvesters]]''
|Oupa
|
|-
|2018
|''[[:en:The_Red_Sea_Diving_Resort|The Red Sea Diving Resort]]''
|General Weiss
|
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* Danny Keogh at IMDb
* Labyrinth-tv.com [https://web.archive.org/web/20170322093930/http://www.labyrinth-tv.com/actor/danny-keogh Danny Keogh] Biterekeddwa mu 22 Ogwokusatu 2017 ku Wayback Machine
{{DEFAULTSORT:Keogh, Danny}}
3n3dtovpmst0qi20oqmytrq3ip9f5v4
Palamenti ya Uganda
0
11658
66069
57510
2026-08-01T22:17:55Z
24RAY
11014
ngasseeko data box
66069
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:2_May_2012_-_Ugandan_Parliament_-_2_Mai_2012_-_Senedd_UgandaVisit_(7999785956).jpg|thumb|Ssentebe wa [[:en:Senedd|Senedd]] ayaniriza ababaka okuva mu Palamenti ya Uganda; 2012]]
'''Palamenti ya Uganda''' lwe lukiiko lw'ababaka ba [[Yuganda|Palamenti olumu]] olukola amateeka. Ogumu ku mirimu gyayo emikulu kwe kuyisa amateeka agawagira enfuga ennungi mu ggwanga. Baminisita ba gavumenti balina okuddamu abakiise b’abantu ku mwaliiro gw’ennyumba era bayinza okulondebwa okuva mu bammemba baayo.
Okuyita mu bukiiko bwa palamenti obw’enjawulo, palamenti yeetegereza pulogulaamu za gavumenti naddala nga bwe kirambikibwa mu kwogera kw’Embeera ''y’Eggwanga'' <ref>{{Cite web |date=2021-06-04 |title=Is the State of the Nation address relevant? |url=https://vinasbiz.com/is-the-state-of-the-nation-address-relevant/ |access-date=2021-06-12 |website=VINAS Businesses |language=en-US |archive-date=2021-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210612235731/https://vinasbiz.com/is-the-state-of-the-nation-address-relevant/ |url-status=dead }}</ref> okukolebwa pulezidenti. Ensonga z’eby'ensiimbi, gamba ng’emisolo n’okuwola looni, zeetaaga okukirizibwa palamenti oluvannyuma lw’okukubaganya ebirowoozo okutuufu. <ref>{{Cite web |title=Functions of The Parliament of Uganda |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=5 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120419095437/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=5 |archive-date=2012-04-19 |website=The Parliament of Uganda}}</ref> Palamenti era erina obuyinza okukakasa okulondebw kw'apulezidenti era, okuyita mu [[:en:Motion_of_censure|kiteeso ky’okuvumirira]], kiyinza okuwaliriza Minisita okulekulira.
== Abasingaanibwaamu ==
Palamenti ey’ekkumi n’emu (2021–2026) erina ebifo 557, nga kuliko n’abakiise 353 abaalondebwa nga bakozesa okulonda okusooka okuyita mu kifo mu bitundu ebiwangudde omu. Nga bakozesa enkola y’emu, ebifo 146 biterekebwa nga bya bakyala, nga beebalina okubijuza, nga buli [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] erimu ekifo kimu. N’ekisembayo, ebifo 30 bijjuzibwa mu ngeri etali ya butereevu nga biyita mu matendekero ag’enjawulo ag’ebyokulonda: 10 nga bayita mu magye, 5 by'abavubuka, 5 by'abakadde, 5 ebibiina by’ababwegasi, 5 by'abantu abaliko obulemu, ate 28 [[:en:Ex_officio_member|ba Ex Officio Members]] . Mu buli kimu ku bibinja bino, waakiri omukazi omu alina okulondebwa (lwaakiri babiri ku kibinja ky’amagye). <ref>{{Cite web |last= |date=2018-01-18 |title=Composition of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/composition-parliament |access-date=2023-03-15 |website=parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Constitution |url=https://www.ilo.org/dyn/natlex/docs/ELECTRONIC/44038/90491/F206329993/UGA44038.pdf}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Electoral handbook |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/VET%20Handbook%202020.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129045142/https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/VET%20Handbook%202020.pdf |archive-date=2020-11-29 |access-date=2021-01-22}}</ref> <ref>{{Cite web |title=IFES Election Guide | Elections: Uganda National Assembly 2021 |url=https://www.electionguide.org/elections/id/3613/#_ftn1 |website=www.electionguide.org}}</ref>
Mu 2016, yalimu abakiise b’ebitundu 288, abakyala ba disitulikiti 121, abakiise b’eggye [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|lya Uganda People’s Defence Force]] kkumi, abakiise b'abavubuka bataano, abakiise baabaliko obulemu bataano, abakiise bataano ab’abakozi, n’abakiise kkumi na musanvu ''abaaba memba ba ex officio''. <ref>{{Cite web |title=Composition of Uganda's Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/composition-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180421020206/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/composition-of-parliament |archive-date=2018-04-21 |access-date=2014-12-13 |website=The Parliament of Uganda}}</ref>
== Ebigikwatako ==
Palamenti ya Uganda yatandikibwawo mu 1962, amangu ddala nga eggwanga limaze okufuna ameefuga. <ref>{{Cite web |title=Chronology of the Parliaments of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=2017-10-29 |access-date=2012-07-02}}</ref>
=== Palamenti eyasooka (1962–1963) ===
[[File:The_tower_at_Uganda's_parliament.jpg|thumb|Omunaala ogwawula ekifo ky'omubuvanjuba n’ekizimbe eby’obukiika ddyo ku Palamenti ya Uganda. omunaala guno nga guli wamu ne palamenti gwazimbibwa gavumenti y’amatwale ga Bungereza ku nkomerero y’emyaka gya 1950 ng’ekirabo eri Uganda nga tebanaba kufuna bweetwaaze bwaabwe.]]
Ekibiina kino mu kiseera ekyo kyali kimanyikiddwa nga [[:en:Uganda_Legislative_Council|Olukiiko lw'Eggwanga]]. Kyali kirina bammemba 92 era nga kyali kikubirizibwa, nga [[:en:Speaker_(politics)|sipiika]], [[John Bowes Griffin|Sir John Bowes Griffin]], munnamateeka [[Great Britain|Omungereza]] era eyali Ssaabalamuzi wa Uganda .
=== Palamenti ey'okubiri (1963–1971) ===
Mu kiseera kino, Ssaabaminisita [[Milton Obote]] yasazaamu ssemateeka era neyeerangirira nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu 1966. Palamenti eno era yalaba obwakabaka bwa Uganda obw’ennono nga bujjibwaawo n’okulangirira Uganda [[:en:Republic|ng'eyeetwaala]] . Okusalawo kuno kwavirako olukiiko lw’amateeka gw'aba memba ba Palamenti [[:en:A._G._Mehta|A. G. Mehta]] oluvannyuma lw’olukiiko [[:en:Ugandan_Constitutional_Conference|lwa Semateeka ga Uganda]] Uganda mwe yafuuka eggwanga eryetongodde. <ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1437232 ''"Uganda Constitutional Conference, 1961"'']. ''New Vision''. October 2016.</ref> <ref>Great Britain, ed. (1961). ''Uganda: report of the Uganda Constitutional Conference, 1961 and text of the agreed draft of a new Buganda agreement initialled in London on 9th October, 1961''. Cmnd. London: H.M.S.O.</ref> Sipiika mu kiseera kya Palamenti ey'okubiri yali [[:en:Narendra_M._Patel|Narendra M. Patel,]] Munnayuganda eyalina emirandika gya [[:en:India|Buyindi.]] Palamenti eno yakomekerezebwa oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti ya Milton Obote mu Gusooka mu 1971.
=== Palamenti ey'okusatu (1979–1980) ===
Oluvanyuma lw’okugobwa kwa Idi Amin mu Gwokuna mu 1979, ekibiina ekipya ekikola amateeka nga kamanyikiddwa nga Uganda Legislative Council katandikibwawo. Nga kalina bammemba abaasooka 30, oluvannyuma obwammemba bwayongezebwa okutuuka ku 120. Eno ye yali Palamenti ey’okusatu era nga yakubirizibwa nga [[Edward Rugumayo]] . Ekibiina kino ekikola amateeka kyeeyongera okukola okutuusa okulonda kwa bonna okw'omu Gwekumineebiri mu 1980.
=== Palamenti ey’okuna (1980–1985) ===
Ekiseera kino kyavirako okukomawo kwa [[Milton Obote]] mu buyinza n’ekibiina ky'eby'obufuzi ekiyitibwa [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), oluvannyuma lw’okulonda kw’eggwanga okwalimu obutakaanya mu 1980. Sipiika wa Palamenti ey’okuna yali [[Francis K. Butagira|Francis Butagira]], munnamateeka eyatendekebwa [[:en:Harvard_Law_School|mutendekero lya Harvard]] . Palamenti ey’okuna yakomekerera General [[Bazilio Olara-Okello|Basilio Olara Okello]] bwe yagoba Obote ne gavumenti ya UPC mu 1985.
=== Palamenti ey’okutaano (1986–1996) ===
Emanyikiddwa nga National Resistance Council (NRC), Palamenti ey’okutaano yatandikibwawo oluvannyuma lw'okugwa kw’olutalo [[:en:Ugandan_Bush_War|lw’omu nsiko mu Uganda]] (1980–1986). Nga batandikira ne bammemba 38 ab’ebyafaayo ab’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ne [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], akakiiko akakola amateeka kaagaziyizibwa mpolampola okutekebwaamu abakiise okuva mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo. Sipiika mu kiseera kya Palamenti ey’okutaano yali [[Yoweri Museveni]], nga naye mu kiseera kye kimu yaweereza nga Pulezidenti wa Uganda.
=== Palamenti ey’omukaaga (1996–2001) ===
Palamenti ey’omukaaga yatondebwaawo mu kiseera ky'eby’obufuzi bw’ekibiina ekimu (NRM). [[James Wapakhabulo]] yaweereza nga sipiika okuva mu 1996 okutuuka mu 1998. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, [[:en:Francis_Ayume|Francis Ayume]], omubaka wa Palamenti okuva mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]], yaweereza nga sipiika.
=== Palamenti ey’omusanvu (2001–2006) ===
Palamenti ey'omusanvu yakubirizibwa [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]] eyali Sipiika. Eteeka eryayisibwa mu kiseera kino eryasinga okuvaako obutakaanya kwe kukyusa semateeka mu kuggyawo ekomo ku bisanja bya pulezidenti by'alina okumala mu buyinza.
=== Palamenti ey’omunaana (2006–2011) ===
Kino kyaliu okugenda mu maaso okwa Palamenti ey’omusanvu, nga Edward Ssekandi ye sipiika ate Rebecca Kadaga ye mumyuka wa sipiika.{{#section-h:2006 Ugandan general election|Parliament}}
=== Palamenti ey’omwenda (2011–2016) ===
Palamenti ey’omwenda yakubirizibwa [[Rebecca Kadaga]] nga [[:en:Speaker_(politics)|sipiika]], ne [[Jacob Oulanyah]] nga y'amyuuka sipiika.{{#section-h:2011 Ugandan general election|Parliament}}
=== Palamenti ey’ekumi (2016–2021) ===
Mu Palamenti ey’ekumi, Rebecca Kadaga ne Jacob Oulanyah baasigadde mu bifo byabwe nga sipiika n’omumyuka wa sipiika.{{#section-h:2016 Ugandan general election|Parliament}}
==== Olutalo lwa Palamenti olwa 2017 ====
Mu Gwomwenda nga 27, 2017, olutalo lwabalukawo mu lutuula lw’ababaka ba palamenti ya Uganda olwaali olw'okukola amateeka. Eteeka eryali liteesebwaako mu kiseera ekyo lyali lya kugya komo ku myaka gya pulezidenti 75 okuva mu semateeka wa Uganda. Oluvannyuma lw’okulumiriza kwa sipiika wa palamenti eri ababaka abamu abakola amateeka mu kasenge akatabangula emirembe, waabalukawo olutalo olujjuvu mwe bakasukira obutebe, emisinde gy’amaloboozi nga gikozesebwa ng’emiggo, nga n’abamu ku bammemba bagyibwaako abaserikale b’eby'okwerinda abaali bambadde engoye eza bulijjo. <ref>{{Cite web |last=AP Archive |date=2 October 2017 |title=Fighting in parliament as Uganda ejects MPs |url=https://www.youtube.com/watch?v=DIDYRD2uGoY |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20200303103317/https://www.youtube.com/watch?v=DIDYRD2uGoY&gl=US&hl=en |archive-date=3 March 2020 |access-date=16 March 2020 |website=YouTube }}</ref>
=== Palamenti ey’ekumi neemu (okuva 2021 paka kati) ===
Mu Gwokusatu 25, 2022, [[Thomas Tayebwa]] yalondebwa ng’omumyuka wa Sipiika wa Palamenti ya Uganda omuggya. <ref>{{Cite web |date=2022-03-25 |title=I'll use Deputy Speaker's office to serve Ugandans' interests - Tayebwa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-ll-use-deputy-speaker-s-office-to-serve-ugandans-interests-tayebwa-3760482 |access-date=2022-03-26 |website=Monitor |language=en}}</ref>{{#section-h:2021 Ugandan general election|Parliament}}
== Amateeka ga Uganda ==
Eby’okulabirako by’amateeka ga Uganda mulimu:
* Ennongoosereza mu semateeka okuggyawo ekomo ku bisanja bya pulezidenti. <sup class="noprint Inline-Template" style="margin-left:0.1em; white-space:nowrap;">[ ''<span title="The text near this tag may need clarification or removal of jargon. (July 2024)">[[Wikipedia:Please clarify|okunnyonnyola kwetaagibwa]]</span>'' ]</sup>
* Eteeka ly’emirimu, 2006, eteeka 6 erya 2006 <ref>Uganda Legal Information Institute, [https://web.archive.org/web/20250928002934/https://ulii.org/akn/ug/act/2006/6/eng%402006-06-08 Employment Act, 2006], accessed 10 June 2024</ref>
* [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2014|Eteeka erirwanyisa obuli bw'ebisiyaga ebisiyaga, erya 2014]]
* [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|Eteeka erirwanyisa obuli bw'ebisiyaga,erya 2023]]
Etendekero lya Uganda Legal Information Institute (ULII) lifulumya amateeka ga Uganda, nga gakiriza [[:en:Online|okugagoberera ku bweereere ku mikutu gya yintaneeti]]. <ref>Uganda Legal Information Institute, [https://ulii.org/ Welcome to the Uganda Legal Information Institute], accessed 10 June 2024</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_legislatures_by_country|Olukalala lw’akakiiko akakola amateeka nga basinziira ku mawanga]]
* [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba sipiika ba Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Apollo_Ofwono|Apollo Ofwono]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
{{Africa legislatures}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
5wv2kwgs4mt6kq2yiwh7ef1dvoy7ylb
Henry Bagiire
0
11687
66051
65972
2026-08-01T21:28:38Z
24RAY
11014
empandiika ne obutindo
66051
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e9qrlmpn60qed0oh1s7u8odxrfm9bd9
66052
66051
2026-08-01T21:30:47Z
24RAY
11014
removed [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66052
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
di0zgwsy1xbrhi5rrcw6ds97pygr1nh
66053
66052
2026-08-01T21:31:34Z
24RAY
11014
added [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66053
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
4bq9kvdmcmizzdv7umwqy6fhsvuo4wf
66054
66053
2026-08-01T21:32:18Z
24RAY
11014
added [[Category:Abaazaalibwa mu 1963]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66054
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
luz540ykumsc2cwmgr79pvee0hxenom
66055
66054
2026-08-01T21:33:17Z
24RAY
11014
added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66055
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
jb8uuao4vhkssk5bvhmmm2v8zl1ic22
66056
66055
2026-08-01T21:41:13Z
24RAY
11014
added [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66056
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
85jt5r5ekc81m6tg63bc3eogcdilirh
66057
66056
2026-08-01T21:42:48Z
24RAY
11014
added [[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66057
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
qe2sv85o0yr83jzsmvqvil9vyvqgvhl
66058
66057
2026-08-01T21:45:02Z
24RAY
11014
added [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66058
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]]
b9tobz0k00v9c3io3snbwmi3013yhd9
66059
66058
2026-08-01T21:47:08Z
24RAY
11014
added [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66059
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
93zlcuo38waip3ax5ip9hy7meqrpw8k
66060
66059
2026-08-01T21:51:26Z
24RAY
11014
added [[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66060
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
mj8iz270p3c75b672j8ninr9bebuck4
66063
66060
2026-08-01T21:55:04Z
24RAY
11014
removed [[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]; added [[Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66063
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda]]
m9f24thtdvvuy5zpoaw4gewuocaihrq
66064
66063
2026-08-01T21:59:35Z
24RAY
11014
added [[Category:Bannabyabufuzi abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66064
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga Omubaka wa Paalamenti ya Uganda (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga Minisita omubeezi ow'Ebyentambula mu Kabineti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu Paalamenti ya Uganda eyeekkumi (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]]
r8kr8hx98oz765ssy54of74ybl970fq
66070
66064
2026-08-01T22:24:21Z
24RAY
11014
Ngasseeko obutindo
66070
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga [[Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti ya Uganda]] (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga [[Minisita omubeezi ow'Ebyentambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda eyeekkumi]] (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina Dipuloma mu By’enjigiriza, okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, gye yafuna mu 1992. Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna mu 1999 okuva ku Yunivasite y'e Makerere. Alina ne Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya, gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]]
7si2ffn57w4kz14vu76yz2l2fky8kep
66071
66070
2026-08-01T22:41:19Z
24RAY
11014
/* Obuto bwe n'okusoma kwe */ Ngasseeko obutindo
66071
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga [[Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti ya Uganda]] (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga [[Minisita omubeezi ow'Ebyentambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda eyeekkumi]] (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina [[Dipuloma mu By’enjigiriza]], okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku [[Yunivasite y'e Kyambogo]], gye yafuna mu 1992. [[Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna]] mu 1999 okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]. Alina ne [[Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya]], gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa eby'obulimi kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya International Food Policy Research Institute. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]]
9jkxf2nc7mb1albvlb4vir8v741mlj5
66072
66071
2026-08-01T22:53:13Z
24RAY
11014
/* Emirimu gye */ Ngasseeko obutindo
66072
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Henry Aggrey Bagiire</big>''' (yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye 1968) ebiseera ebimu ayitiibwa '''Aggrey Henry Bagiire,''' munnabyabufuzi, musomesa era Munnayuganda. Yakolako nga [[Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015. Retrieved 25 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Palamenti ya Uganda|Omubaka wa Paalamenti ya Uganda]] (MP) omulonde ow'Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Akola nga [[Minisita omubeezi ow'Ebyentambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref> Era yaweerezako ng'omubaka wa paalamenti ya Uganda omulonde akyikirira Essaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge, mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda eyeekkumi]] (okuva 2016 okutuka 2021).<ref>POU (12 June 2016). "[https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament Members of Parliament: 78. Bagiire Aggrey Henry, Bunya County West, Mayuge District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 12 June 2016.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye 1968. Alina [[Dipuloma mu By’enjigiriza]], okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku [[Yunivasite y'e Kyambogo]], gye yafuna mu 1992. [[Ddiguli y'esooka mu By’obulimi gy'eyafuna]] mu 1999 okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]. Alina ne [[Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya]], gye yafuna mu 2003, okuva ku Yunivasite y'e Makerere.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa [[Ebyobulimi mu Uganda|eby'obulimi]] kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n'afuuka omukulembeze w'ekitongole ky’eby'obulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya [[International Food Policy Research Institute]]. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu [[Mayuge (disitulikit)|disitulikiti y’e Mayuge]] . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya paalamenti mu Ssaza ly'e Bunya mu Bugwanjuba, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yafuka Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate ne mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire yavuganya ku bwannamunigina.<ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[Zerubabel Nyiira|Zerubabel Nyiira.]]<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekiri mbuyinza ekya [[National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu okusomesa n'okukuuma ebibira .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
* Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mbuyinza akya [[National Resistance Movement]]
* [[Zerubabel Nyiira]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1963]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo]]
[[Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda]]
b0jo36qawsq94c219n1rb0o70z6kdzk
East Africa School of Library and Information Science
0
11727
66023
54802
2026-08-01T15:25:44Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66023
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Essomero lya East African School of Library and Information Science,''' era erimanyiddwa nga '''EASLIS''', lye limu ku masomero agakola ettendekero ly'obukugu mu byuma bikalimagezi erya College of Computing and Information Science ( '''COCIS''' ) mu yunivasite esinga obunene mu Uganda, [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] .
EASLIS esangibwa ku ttendekero ekkulu erya Makerere University mu [[:en:Kampala|Kampala]], okumpi n’etterekero ly’ebitabo erisinga obukadde mu Uganda nga ly'[[:en:Makerere_University_Library|etterekero ly’ebitabo ekkulu]] erya Ssettendekero wa Makerere (omulyango omukadde oguyingira) era eri kumpi n’enkulungo egenda mu ssomero lya Chemistry ate nga si wala nnyo okuva ku kizimbe ekikulu ekiddukanya Yunivasite (Main Administration Block) n’ekibangirizi kya Freedom Square. <ref>https://www.google.com/maps/dir/Makerere+University+Main+Gate,+8HHC+M9H,+Kampala/location+of+Easlis/@0.3345655,32.5636022,16z/data=!3m1!4b1!4m13!4m12!1m5!1m1!1s0x177dbb6d88efffff:0x475428a3de12f159!2m2!1d32.5709892!2d0.3291851!1m5!1m1!1s0x177dbb13c1deb187:0x5d89f117d4eeda88!2m2!1d32.5681623!2d0.3399245?entry=ttu&g_ep=EgoyMDI0MDkxMS4wIKXMDSoASAFQAw==</ref>
== Ebyafaayo ==
Essomero lino ly'atandikibwawo mu mwaka gwa 1963 nga waakayita akaseera katono nga Uganda efunye obwetwaze era nga okutandikibwawo kw'alyo kwagendererwamu okutendeka abakugu mu by’amaterekero g’ebitabo mu mawanga g’obuvanjuba bwa Afrika nga mu kiseera ekyo gaali amawanga asatu (Uganda, Kenya, ne Tanzania). Essomero lino lyatandikibwawo n’ensimbi okuva mu kibiina ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku by’enjigiriza, ssaayansi n’ebyobuwangwa ( [[:en:UNESCO|UNESCO]] ) era we lyatandikibwawo lyayitibwa East African School of Librarianship. <ref name=":0">https://www.jstor.org/stable/40324051</ref>
== Ebituukiddwaako ==
Okuva lwe lyatandikibwawo mu 1963, EASLIS ekulaakulanye mu ngeri nnyingi nnyo ng’okukulaakulanya engule z’abayivu empya era ezikkirizibwa mu bujjuvu. Kino kye kimu ku by'amaanyi eby'akutuukibwako kubanga essomero we lyatandikibwawo lyali ligaba satifikeeti zokka mu misomo gy’amaterekero g’ebitabo, oluvannyuma lw’emyaka kkumi mu 1974 satifikeeti endala eyakulembera okuweebwa dipuloma mu ssaayansi w’etterekero ly’ebitabo y'atongozebwa, dipuloma ya post graduate mu ssaayansi w’etterekero ly’ebitabo yatandikibwawo mu 1975, ate oluvannyuma mu 1988 diguli ya Bachelor of library and information science yatongozebwa. W'osomera bino, EASLIS egaba Masters Programs 2 nga zino mulimu information science ate endala mu records ne archives management ezatandikibwawo mu 1997 ne 2016, 1 PhD mu by'amawulire okuva mu 2004 ne PhD mu misomo gy'okutereka ebiwandiiko eby'edda eya Doctor of Philosophy mu Archival studies ejja. <ref>{{Cite web |url=https://cocis.mak.ac.ug/easlis/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2024-09-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240917115253/https://cocis.mak.ac.ug/easlis/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":0"/> Ebirala EASLIS by'eyafuna mwalimu emiwendo gy'abayizi okweyongera ku ssomero, okutandiikawo amasomero agatendeka mu ssomo lya library and information science amalala <ref>https://events.mak.ac.ug/events/2023/11/08/220</ref> Mu kiseera kino EASLIS erina omukago ne Yunivasite y’e Boras mu Sweden era omukago guno gulabye ebibinja by’abayizi ebiwerako okuva mu EASLIS nga bigenda e Sweden mu nteekateeka eragiddwa ey’okuwanyisiganya abayizi. <ref>{{Cite web |url=https://web.aflia.net/exchange-students-between-makerere-university-uganda-and-university-of-boras-sweden/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2025-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250930230155/https://web.aflia.net/exchange-students-between-makerere-university-uganda-and-university-of-boras-sweden/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.hb.se/en/about-ub/current/news-archive/2021/september/exchange-students-from-makerere-university-welcomed-to-the-university-of-boras/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2025-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250514203041/https://www.hb.se/en/about-ub/current/news-archive/2021/september/exchange-students-from-makerere-university-welcomed-to-the-university-of-boras/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://news.mak.ac.ug/2021/09/easlis-sends-6-undergrads-to-university-of-boras/</ref>
== Obukulembeze ==
EASLIS ebadde n’abakulembeze abawerako ku ntikko nga balina ekitiibwa kya dayirekita oba Diini. Diini wa EASLIS aliko ye mukyala asoose okubeera mu ofiisi eno. Abalala be;
* Mwami Knud Larsen - Dayirekita eyasooka owa EASLIS (1963–1966)
* Mwami S. Seith - Dayirekita (1967–1971)
* Prof. SAH Abidi - (1972–2002) Omuwandiisi w’ebitabo.
* Pulofeesa Isaac Milton Namwanje Kigongo –Bukenya (2002–2006)
* Prof. Elisam Magara (2006–2010)
* Prof. Constant Okello-Obura (omwaka 2010–2014 ne 2018–2022)
* Dr. George W. Kiyingi (2013–2018)
* Omusawo Sarah Kaddu 2023- <ref>{{Cite web |url=https://news.mak.ac.ug/2023/11/easlis60-information-scientists-called-to-contribute-to-the-national-transformation-and-development/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2025-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250709095156/https://news.mak.ac.ug/2023/11/easlis60-information-scientists-called-to-contribute-to-the-national-transformation-and-development/ |url-status=dead }}</ref>
== Abayizi abaaliwo abamanyiddwa ==
* Prof. [[:en:Robert_Ikoja-Odongo|Robert Ikoja-Odongo]] - Omumyuka wa Cansala wa Yunivasite y’e Soroti
* Dr. Fredrick Kiwuwa Lugya - Omukuumi w'etterekero ly'ebitabo mu Busitema Yunivasite <ref>{{Cite web |url=https://library.busitema.ac.ug/about/staff-directory/Fredrick-Kiwuwa-Lugya |title=Archive copy |access-date=2025-08-31 |archive-date=2025-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251006163809/https://library.busitema.ac.ug/about/staff-directory/Fredrick-Kiwuwa-Lugya |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{Coord|0.34041860090671555|32.56777614275131}}
2p3aelp3uzyv1c1kwru1p12t2ls40rf
Abraham Byandaala
0
12020
66061
61318
2026-08-01T21:52:50Z
24RAY
11014
removed [[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]; added [[Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
66061
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era [[Munnayuganda]]. Ono ye yali [[Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwolubereberye mu 1950. Alina Ddiguli esooka mu bwa Yinginiya bw'Okuzimba (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. Ddiguli ye ey'Okubiri mu bwa Yinginiya bw'Okuzimba (MSc.Civ.Eng.), yagifunira ku [[Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu By'entambula /By'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yakolako nga Yinginiya era nakola nga Omupimi w'ettaka (Omupunta) w’ekibuga Kampala. Ebiseera ebimu yaweerezako nga [[Ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo.<ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Essaza lya Katikamu mu Bukika kkono bwa Uganda, mu Disitulikiti y'e Luweero wansi w'[[National Resistance Movement|ekibiina ekiri mubuyinza]] kya National Resistance Movement era yawangula, ekisanja kye kyatandika 2016 okutuusa 2021.<ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ekiri mubuyinza ekya(NRM)]]
* [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa Baminisita ba kabineti ya Uganda ey'Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tvdmwofj1cgzgzr1nu9url8fadu57is
Uganda AIDS Commission
0
12160
66004
42626
2026-08-01T12:11:15Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66004
wikitext
text/x-wiki
'''Ekitongole kya Uganda AIDS Commission''' ( '''UAC''' ) [[:en:Non-governmental_organization|kitongole ekitali kya gavumenti]] ekyatandikibwawo ku [[:en:Parliament_of_Uganda|mateeka ga palamenti]] mu 1992. Ekitebe kyakyo mu kiseera kino kiri mu kibuga ekikulu [[:en:Kampala|Kampala]], era nga kifuna ensimbi okuva mu palamenti n’abazirakisa ab’ebweru. Ekigendererwa ky'Ekitongole ekikulu kwe kukwasaganya n'okulondoola okussa mu nkola enteekateeka y'eggwanga ey'okulwanyisa [[:en:HIV/AIDS_in_Uganda|akawuka ka siriimu]], eyayisibwa [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]] mu 1990. <ref>{{Cite web |url=http://www.iisd.org/50comm/commdb/desc/d26.htm |title=Archive copy |access-date=2025-10-09 |archive-date=2014-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140327235042/http://www.iisd.org/50comm/commdb/desc/d26.htm |url-status=dead }}</ref> Kigenderera okukyusa Uganda okufuuka "Eggwanga omutali Kawuka ka Siriimu n'ebikavaamu" nga kinyweza enkola y'okufuga n'okuddukanya, okukungaanya ebikozesebwa, okukunga n'okubunyisa amawulire okusobola okuleetera abantu okwettanira enkola yaakyo okwewala siriimu, n'amawulire ag'enteekateeka okusalawo nga tusinziira ku bujulizi okusalawo. <ref>https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=5&Itemid=131</ref> Newankubadde nga UAC teyenyigira butereevu mu kussa mu nkola, egaba okulondoola n’okukwasaganya emirimu gyonna egyekuusa ku siriimu mu Uganda. <ref>https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=9&Itemid=173</ref>
Okusobola okuddukanya obulungi n’okukwasaganya abakwatibwako ebitongole byayo eby’enjawulo, UAC yassaawo ebigendererwa bitaano ebikulu: (1) okuwa okulungamizibwa ku nkola ey’enteekateeka eri abakw atibwako mu kukola ku kizibu kya siriimu, (2) okugaba n’okulabirira ebikozesebwa eby’okukozesa mu ggwanga lya Uganda okulwanyisa akawuka ka siriimu, (3) okunyweza enkolagana n’okukwasaganya kaweefube wakati w’abakwatibwako, (4) okwongera ku busobozi bw’okumanya ku siriimu mu bantu bonna, n’ (5) okwongera mu nzirukanya y’ebitongole okutuuka ku nkola ennungi ey’okutangira okusasaana kwako. <ref name=":1">https://uac.go.ug/media/attachments/2024/06/06/signed-uac-strategic-plan.pdf</ref>
== Obukulembeze bwakyo ==
Ekitongole kino kiri wansi wa [[:en:President_of_Uganda|ofiisi ya Pulezidenti wa Uganda]], nga kyaweebwa olukusa okuva mu nnyingo 99 (3) eya Ssemateeka wa Uganda, eraga Pulezidenti okukuuma obulungi bwa bannansi. <ref>https://op.go.ug/departments/uganda-aids-commission</ref> Ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kiseera kino ye Canon Ruth Senyonyi, eyasikira Eddie Mukoyo mu Gwokuna 2024, ate Dayirekita Omukulu ye Nelson Musoba. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-aids-commission-lists-tasks-ahead-for-new-boss-4585456</ref> <ref>https://uac.go.ug/index.php?option=com_rcteam&view=team&teamid=1&columns=3&Itemid=133</ref>
Olukiiko lwa UAC luliko bammemba 11, nga beeba baweereza nga abakulembeze ab'oku ntikko, abasalawo n'okuwa enkola, n’okulungamya, n'obukodyo eri akakiiko akawandiisi mu kussa mu nkola ebiruubirirwa byalwo. Nga bali wamu ne Ssentebe waalwo omujjuvu, bammemba bano kuliko abantu ssekinnoomu okuva mu bitongole bya gavumenti n’ebitali bya gavumenti, abalina akawuka ka siriimu, n’abalala abaalondebwa olw’obukugu bwabwe obw’enjawulo. <ref>https://uac.go.ug/index.php?option=com_rcteam&view=team&teamid=1&columns=3&Itemid=133</ref> <ref>https://ulii.org/akn/ug/act/statute/1992/2/eng@2000-12-31</ref>
== Enteekateeka ezaali zikolebwa nga UAC tennabaawo ==
Mu 1982, abasawo ba Uganda baasooka okuzuula abalwadde ba mukenenya ku lubalama [[:en:Lake_Victoria|lw’ennyanja Nalubaale]] mu [[:en:Rakai_District|disitulikiti y’e Rakai]] mu bukiikaddyo bwa Uganda. Mu kiseera ekyo, Uganda yali emu ku nsi ezaasooka okukosebwa akawuka ka siriimu era ekyagenda mu maaso n’okubeera emu ku nsi ezisinga okukosebwa. <ref name=":2">https://documents1.worldbank.org/curated/en/485271468778176262/pdf/multi0page.pdf</ref> Mu [[:en:World_Health_Assembly|lukiiko lw’ebyobulamu olw’ensi yonna]] olwatuula e Geneva oluvannyuma lw’emyaka ena, Minisita w’ebyobulamu mu Uganda yakkiriza mu lujjudde nti akawuka ka siriimu mu ggwanga, mw'ekali ekyaleetera okutandika okuteekamu amaanyi n'okutongoza mu mateeka kawefube w'okukalinnya ku nfeete okuva mu mawanga agamu. <ref name="govinfo.gov">https://www.govinfo.gov/content/pkg/CHRG-108shrg89197/html/CHRG-108shrg89197.htm</ref> Oluvannyuma lw’omwaka omulala okuyitawo, Gavumenti ya Uganda yatandikawo akakiiko k’eggwanga akavunaanyizibwa ku kuziyiza mukenenya, n’eddirirwa enteekateeka y’okulwanyisa mukenenya mu minisitule y’ebyobulamu. <ref name=":2" /> Ekyo kyakola nga kaweefube eyasooka okutegekebwa gavumenti okukola ennyo ku kirwadde kya siriimu.
Mu 1987, Gavumenti ya Uganda yatandikawo [[:en:The_AIDS_Support_Organization|ekitongole ekiyamba ku balwadde ba mukenenya The AIDS Support Organization]] okuwa obuyambi mu by’obwongo eri abo abakoseddwa ennyo, era mu 1990, baatandikawo ekitongole ekikola ku by’amawulire ku mukenenya okusobola okuwa obuweereza obw’obwannakyewa obw’okubudaabuda n’okukebera. Nga wayise emyaka ebiri, Gavumenti ya Uganda yategeera obukulu bwa siriimu okusukka ku kisaawe ky'ebyobulamu era n’ekwata enkola ya Multi-Sectoral Approach to the Control of AIDS (MACA). Enkola eno yali egenderera okuzimba emikago egy’amaanyi wakati wa gavumenti n’abakwatibwako mu bitongole ebitali bimu, omuli ebibiina ne bizinensi ezikola ku bantu, okusobola okussaawo amateeka agasinga obulungi ku kaweefube w’okuziyiza. <ref name="govinfo.gov" />
Nga bali mu kkubo ly'okutuukiriza omulimu gwa MACA, Gavumenti ya Uganda yatandikawo '''ekitongole kya Uganda AIDS Commission (UAC)''' mu 1992 okukwasaganya okukola enkola z’eggwanga, emirimu gy’okulondoola, n’okubunyisa amawulire. Oluvannyuma lw’okuteekebwawo kuno, gavumenti yakola engeri endala okukungaanya n’okugatta eby’okuddamu by’eggwanga ku kirwadde kino, era kaweefube ono yakola bino wammanga: Enteekateeka y’emirimu gy’eggwanga (1993-1997), Enteekateeka kkumi na bbiri ez’okulwanyisa mukenenya mu minisitule eziri ku mulamwa ogwo, n’obukiiko bungi obw’okukwasaganya mukenenya mu zi Disitulikiti. <ref name=":2" />
== Pulogulaamu ez'amaanyi ==
Mu 1993, UAC yalabirira okutondawo '''enteekateeka y’eggwanga''' eyasooka ey’ebitongole ebitali bimu ey’okuziyiza siriimu. <ref name="govinfo.gov" />
Mu mwaka gwa 2002, yatandikawo enkola ya '''Uganda HIV/AIDS Partnership Mechanism (PM)''', eyakubiriza abantu mu bitundu ebiwerako okukola okulwanyisa ekizibu kya siriimu n'okukkiriza enteekateeka ennene ey’eggwanga n’enkola ya M&E Framework. Okugatta ku ekyo, enkola eno yakubiriza ebitundu bino okukkiriza UAC ng’ekitongole ekimu eky’eggwanga ekikwasaganya ensonga z'akawuka ka siriimu.
Okufaananako ng'ekyo, t'''he Partnership Forum''' mukolo ogubeerawo buli luvannyuma lwa myaka ebiri, okusobozesa abakwatibwako okukola n’okulabirira emirimu gyonna egya PM. Olukungaana luno luwa omukutu ogw’okwebuuza, okuwanyisiganya amawulire, okuteekateeka mu nkolagana, n’okuddamu okwetegereza nga bikwatagana n’enteekateeka y’eggwanga ey’okulwanyisa mukenenya. <ref>https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=35&Itemid=185</ref>
Mu 2003, UAC yakola okuddamu okwekenneenya okw’omu kiseera ky'omakkati ku nteekateeka y’eggwanga eya 2000–2006 ey’enteekateeka y’eggwanga ku siriimu n’oluvannyuma n’ekwasaganya okuteesa wakati w'abakolagana awamu nakyo, n'okutumbula enkola z’empuliziganya ezikwata ku siriimu, ng’essira lisinga kulissa ku bavubuka. Mu nkomerero, yatandikawo '''kaweefube wa Young Empowered and Healthy (YEAH)''' —kaweefube w’eggwanga n’ebitongole ebitali bimu yagatta abakwatibwako, abavubuka, n’emikutu gy’amawulire, ng’essira asinga kulissa ku muzannyo gwa leediyo ogwa ''Rock Point 256'' . <ref>https://www.comminit.com/hiv-aids/content/uganda-aids-commission</ref>
Mu Gwomukaaga 2017, Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], yatongoza '''enteekateeka ya Presidential Fast Track Initiative (PFTI)''', eyagenderera okumalawo obulwadde bwa mukenenya ng’entiisa eri obulamu bw’abantu we bunaatuukira mu mwaka gwa 2030. <ref name="radiocomnetu.org">https://www.radiocomnetu.org/tigerfm/2024/10/24/523/</ref> Oluvanyuma lw’okulangirira kuno, UAC yatongoza '''kampeyini ya Wear a Red Ribbon Campaign''' okutumbula okukebera, okumalawo okwennyikira, n’okumanyisa abantu ku buzibu buno. <ref>[https://explorer.co.ug/uac-rolls-out-new-campaign-to-end-stigma-and-promote-hiv-testing/#:~:text=A%20new%20campaign%20dubbed%20%E2%80%9CWear%20the%20Red%20Ribbon%E2%80%9D,end%20stigma,%20and%20raise%20awareness%20about%20the%20pandemic. https://explorer.co.ug/uac-rolls-out-new-campaign-to-end-stigma-and-promote-hiv-testing/#:~:text=A%20new%20campaign%20dubbed%20%E2%80%9CWear%20the%20Red%20Ribbon%E2%80%9D,end%20stigma,%20and%20raise%20awareness%20about%20the%20pandemic.]</ref> Kaweefube ono yakubiriza abantu ssekinnoomu okwambala liboni emmyufu buli lunaku nga bali bumu n’abo abakoseddwa n’abakwatiddwa akawuka ka siriimu naddala abawala n’abakyala abato.
Okutandika mu mwaka gwa 2021, UAC ebadde ewagira '''omusomo gw’eggwanga ogw'akawuka akaleeta siriimu ne mukenenya ogutegekebwa buli mwaka,''' nga (1) guleeta obuyiiya obupya mu bya ssaayansi obuyamba okulwanyisa akawuka kano, (2) gukubaganya ebirowoozo ku lipoota y’omwaka eya Joint AIDS Review wakati w’abakwatibwako, ne (3) ekuŋŋaanya Bannayuganda okulwanyisa okwennyikira okwekuusa ku siriimu ne mukenenya mu kiseera ky’okujjukira [[:en:Philly_Lutaaya|Philly Lutaaya]] . <ref>{{Cite web |url=https://nhas2024.uac.go.ug/index.php/home-2/corporate |title=Archive copy |access-date=2025-10-09 |archive-date=2025-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250805094951/https://nhas2024.uac.go.ug/index.php/home-2/corporate |url-status=dead }}</ref> Mu musomo ogw’okutongoza, '''enteekateeka y’akakiiko ey’eggwanga ey’okukola ku siriimu ne mukenenya,''' yassa mu nkola '''enteekateeka y’eggwanga ey’okukola ku siriimu ne mukenenya''' okuwa okulungamya ku kuziyiza, okulabirira n’okujjanjaba, okuyambibwa abantu, okukuumibwa n’okunyweza enkola. <ref>{{Cite web |url=https://nhas2024.uac.go.ug/index.php/home-2/default |title=Archive copy |access-date=2025-10-09 |archive-date=2025-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250814205150/https://nhas2024.uac.go.ug/index.php/home-2/default |url-status=dead }}</ref>
Okuva mu 2021, akakiiko kano era kakulembeddemu ennaku z’ensi yonna n’ez’eggwanga ez’okubunyisa amawulire n’okumanyisa abantu. Okuva olwo ebadde ekuza '''[[:en:World_AIDS_Day|ennaku ttaano ez’ensi yonna eza mukenenya]] ,''' ttaano '''ez’okujjukira emimuli,''' n’emisomo ebiri '''egy’okujjukira Philly Lutaaya.''' <ref>https://ug.usembassy.gov/philly-lutaaya-memorial-public-lecture-access-to-hiv-services-during-the-covid-19-pandemic-17-october-2020/</ref> Ng’oggyeeko enteekateeka zino, UAC etaddewo bino wammanga: (1) akakiiko akatongole akakola ku siriimu mu palamenti okulaba ng’ebigendererwa ebikwata ku kawuka ka siriimu byogerwako mu babaka ba gavumenti ne (2) okulungamizibwa okukwata ku kawuka ka siriimu, okwassibwa mu mpapula z’okuyita embalirira ebbiri ezisembyeyo. Enteekateeka zino zitandikiddwa bulungi era ne ziteekebwa mu nkola mu disitulikiti ezisoba mu 60% mu Uganda. <ref name=":1" />
Mu kiseera kino, UAC yaddamu okutegeka '''enkola y’okukwasaganya ensonga eyo mu ggwanga oba Country Coordination Mechanism (CCM)''' okulabirira okukungaanya n’okuddukanya ensimbi z’ensi yonna eziweebwa abakulu abafuna ssente mu bitongole bya gavumenti n’eby’obwannannyini. <ref>https://www.bing.com/search?pglt=43&q=Country+Coordination+Mechanism+uganda+aids+commission&cvid=1458dd3f17d24ae2acb04ef15d045922&gs_lcrp=EgRlZGdlKgYIABBFGDkyBggAEEUYOTIICAEQ6QcY_FXSAQgzNzAwajBqMagCALACAA&FORM=ANNAB1&PC=U531</ref> Okugatta ku ekyo, yakulembera enkola ya '''One Dollar Initiative''', ekintu ekivaamu obuyambi ekirala ekikubiriza abantu ssekinnoomu n’ebibiina okuwaayo waakiri ddoola emu buli muntu mu nsonga y’okuziyiza akawuka ka siriimu. Mu mwaka gwa 2021, Ababaka ba Palamenti bokka baasonda kumpi akawumbi ka sillingi mu ssente enkalu n’ebisuubizo, ekiraga nti okuddamu kw'abantu kulungi. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1495740/funding-hiv-fight-look-dollar-initiative</ref>
Awamu n'enteekateeka eyo, UAC yatumbula kampeyini ya '''Yambala4me''' mu 2023, eyayongera okumanyisa abantu ku by’okwerinda by’omuntu. Okusingira ddala, kampeyini eno essira yalissa ku kukubiriza okukozesa obupiira bu galimpita wa, emisipi gy'omu mmotoka, masiki mu maaso, n’obukooti obuyamba okutaasa obulamu. <ref>https://busogatoday.com/yambala-for-me-ministry-of-health-launches-life-saving-campaign-in-uganda/</ref> <ref>https://drive.google.com/file/d/1UR6EzBmbcxbsgsOqi6G5TKRlVRrJ-ryK/view</ref>
Nga bakolagana n’ekibiina ekitali kya magoba ekya Initiative for Better Health (IBH), ekigenderera okutumbula eby'obulamu n’obutebenkevu bw’ebyenfuna by’abavubuka mu Uganda, UAC yatongoza emisinde gyayo '''egya Empuumo Marathon egyasooka mu [[:en:Kakyeka_Stadium|kisaawe kya Kakyeka]]''' mu [[:en:Mbarara|kibuga Mbarara]] mu 2024. Omukolo ogwo ogw’obwannakyewa gwakunga abantu b’omu kitundu, ne gusitula abakwatibwako n’abantu abalala okwetabamu, era ne gukung’aanya ebikozesebwa n’amaanyi okuyamba okumalawo akawuka ka siriimu we bunaatuukira mu mwaka gwa 2030. <ref name="Isabirye">https://kawowo.com/2024/09/08/inaugural-empuumo-marathon-primed-to-intensify-fight-against-hiv-aids-in-south-western-uganda/</ref> Mu mpaka ezo, era waaliwo, omukolo gw'empaka za Empuumo Marathon gwalimu obuweereza obw’obwannakyewa obw’okukebera n’okubudaabuda abalwadde b'akawuka ka siriimu, okukomola abasajja mu ngeri etali ya bulabe, amawulire agakwata ku kumanyisa n’okuziyiza akawuka ka siriimu, okugaba omusaayi, n’okusanyusibwa abasanyusa nga beetooloolera ku by'obuwangwa. <ref name="Isabirye" />
Mu Gwomwenda 2024, UAC yatongoza '''enteekateeka yaayo ey’okukola ku bitongole by’ebyobuwangwa n’ensengeka z’obukulembeze obw’ennono''' okukwasaganya kaweefube w’okuziyiza akawuka ka siriimu okutuusa mu mwaka gwa 2030. Enteekateeka eno enoonya okumalawo akawuka ka mukenenya ng’akabi era entiisa eri obulamu bw’abantu bonna mu Uganda omwaka 2030 we gunaatuukira. Enteekateeka eno ekungaanya amaanyi, n'ebikozesebwa ebiva mu bitongole by'ebyobuwangwa mu bisaawe eby'enjawulo eby'eggwanga ku kuyamba mu kulwanyisa ekirwadde ate nga bakkiriza nti okuyingira mu nsonga z’obujjanjabi bw’eddagala ery'abulijjo bwokka tebumala kuziyiza kusaasaana kwako. <ref>https://uac.go.ug/media/attachments/2024/10/01/the-national-hiv-and-aids-action-plan-for-cultural-institutions-and-1.pdf</ref>
== Omukululo gwakyo ==
Okuva mu 1992, ekitongole kya UAC kikoze kinene nnyo mu kulwanyisa siriimu mu Uganda. Mu kiseera ekyo, ng’okuzuula mu muntu obulwadde kitegeeza okusalirwa ekibonerezo ky’okufa, nga kumpi ebitundu 18% ku bantu abaali balina akawuka ka siriimu. <ref>https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=1&Itemid=101</ref> Mu mwaka gwa 2024, omuwendo gwa siriimu mu ggwanga gwali gukendedde okutuuka ku bitundu 5.1%, nga waliwo enkulaakulana ey’amaanyi eyakolebwa mu myaka nga abiri egiyise. Okuva mu mwaka gwa 2010 okutuuka mu 2023, abaakwatibwa akawuka ka siriimu baakendeera ebitundu 61%, ate abafa olwa mukenenya ne bakendeera ebitundu 63%. <ref name="HIV & AIDS Fact sheets">https://uac.go.ug/index.php?option=com_sppagebuilder&view=page&id=24&Itemid=140</ref> Kaweefube wa UAC ow’okubunyisa amawulire asaasaanyizza okumanya okujjuvu ku [[:en:HIV/AIDS_prevention|kutangira siriimu]] n’okutumbula okwegatta okw’obukuumi mu Bannayuganda. Wakati wa 2011 ne 2022, okumanya mu basajja n’abakazi kweyongedde ebitundu 16% ne 18%, era okukomolebwa kw’abasajja okutali kwa bulabe kweyongedde ebitundu 6,000,000 okuva mu 2010. <ref name="HIV & AIDS Fact sheets" />
Bw’ogeraageranya n’omutindo gw’ensi yonna, UAC ekoze ky'amaanyi nnyo. Yayamba nnyo mu '''nteekateeka ya Africa eya 2063''', eyatandikawo okulaba nga bannansi baayo bafuna obulamu n’endya ennungi, wamu n’okutumbula obusobozi bw’ebitongole n’okuleeta obukulembeze obuleeta enkyukakyuka. Mu mwaka gwa 2013, Akakiiko kaatuukiriza ekiruubirirwa ekyateekebwawo mu nteekateeka ya Africa Agenda ey’emyaka ekkumi ey'okukendeeza ku bulwadde bwa siriimu waakiri ebitundu 80% n’okukendeeza ku kitundu ky’abafa olw’akawuka ka siriimu ebitundu 50%. Okugatta ku ekyo, UAC ekoze kinene mu '''East Africa Vision 2025''', eyagenderera okutuuka ku kigero ky’obungi bwa siriimu mu bantu ebitundu 3.6% mu mwaka gwa 2030. <ref name=":0">https://uac.go.ug/media/attachments/2024/06/06/signed-uac-strategic-plan.pdf</ref>
Mu mwaka gwa 2023, UAC era yakola ennongoosereza ennene mu bitundu byayo [[:en:Program_management|eby’okuddukanya pulogulaamu]], ebibadde biyamba nnyo mu bigendererwa by’ekitongole kino. Okusingira ddala, yayongera ku busobozi bwayo mu makeberero g'endwadde okukebera n’okuzuula obulwadde mu butuufu, bwe kityo n’elongoosa obwesigwa okutwalira awamu obw’okukebera akawuka ka siriimu okwetoloola Uganda. Ekirala, kyayongera ku nsimbi eziteekebwamu n’okuyimirizaawo, nga obukadde bwa ddoola nga 690.2 ze zaakozesebwa okuyingira mu nsonga za siriimu, nga gavumenti ya Uganda yawaayo ebitundu 13% ku ssente zino. <ref>https://thenilewires.com/uganda-aids-commission-releases-2023-24-annual-joint-aids-review-report/</ref>
== Ebitundu eby’akula ==
Wadde nga yafunye obuwanguzi, UAC ekkiriza nti waliwo omukisa gw'okulongoosaamu. Mu mwaka gwa 2024, abaana abato nga 4,700 baafuna obulwadde bwa siriimu okuva ku ba nnyabwe, yadde waaliwo obujjanjabi obwangu bw'okufuna mu bifo by’ebyobulamu okwetoloola eggwanga. Abatiini n’abavubuka be basinga okutawaanyizibwa akawuka kano, nga bakola ebitundu 70% ku bantu 5,000 abapya abawandiisibwa okwetoloola eggwanga buli wiiki, okusinziira ku biwandiiko okuva mu 2024. <ref name="independent.co.ug">https://www.independent.co.ug/uganda-aids-commission-asked-to-refocus-hiv-messages-to-save-teenagers/</ref> Okugatta ku ekyo, okusaasaana kwa siriimu kusinga mu bakyala abato n’abawala, abakwatibwa kumpi emirundi ena okusinga bannaabwe abasajja. <ref name="radiocomnetu.org" /> Olw’obuyigirize obutono, ba maama bangi tebafaayo ku by’akwerinda era mu butamanya basiiga abaana baabwe akawuka. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-aids-commission-lists-tasks-ahead-for-new-boss-4585456</ref>
Mu mwaka gwa 2024, UAC yali ku muliro mu kaseera katono, ba Resident District Commissioners okuva mu kitundu ky’e Masaka, nga bakola nga ba Ssentebe b’obukiiko obukwasaganya akawuka ka siriimu mu Disitulikiti, bwe baavumirira enkola gye bakozesa mu kiseera kino okuziyiza akawuka ka siriimu. Ssentebe Paddy Kayondo yasaba UAC okulongoosa obulungi engeri gy'eweerezaamu obubaka bwayo okutuuka ku migigi emito, abeeyongera obutafaayo ku bulabe bw’okukwatibwa obulwadde. Kayondo yakubiriza UAC okwettanira enkola eyasooka, ng’enkola yaayo ey’okusomesa eyeetooloera ku kukozesa emizannyo gy’amasomero, ez’okusanyusa abantu, n’okukozesa emikutu gy’empuliziganya egy’amaanyi okwongera okumanyisa abantu. <ref name="independent.co.ug" />
Okugatta ku ekyo, emitendera gy'okwennyikira mu bitundu n'ebitongole gisigala waggulu nga 24% ebweru ate 35% munda. <ref>https://doi.org/10.1097/qad.0000000000002587</ref> Okwennyikira okugenda mu maaso kwaleetera okukeberebwa akawuka ka siriimu okukendeera, okulaga embeera, n’okugoberera enkozesa y’eddagala eriweweeza ku kawuka mu Uganda.
== Ebimu ku Bikulu mu Mikutu gy’Empuliziganya ==
Nga 12 Ogwokubiri, 2025: " Amerika okulekeraawo okuteeka ssente mu Uganda Kiteekawo okutiisatiisa okugenda mu maaso kw'okulwanyisa akawuka ka siriimu - Akakiiko ka AIDS Commission." <ref>https://nilepost.co.ug/news/242487/u-s-funding-withdrawal-threatens-ugandas-progress-in-hiv-aids-fight-aids-commission</ref>
Nga 7 Ogwokubiri, 2025: "Akakiiko akakola ku nsonga za Mukenenya aka Uganda AIDS Commission (UAC) kasabye akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku siriimu okulwanirira Gavumenti okugaba obuwumbi bwa sillingi 300 mu kuyamba ku nsonga yekirwadde kya siriimu ekigenda kyeyongera, oluvannyuma lw'okussa envumbo ku buyambi n'ensimbi z'obuyambi okuva ebweru w'eggwanga ezaatandikibwawo enfuga ya [[:en:Donald_Trump|Pulezidenti wa Amerika Donald Trump]] ." <ref>https://www.radiosapientia.com/2025/02/08/aids-commission-asks-for-shs300bn-to-cover-gap-left-by-us-aid-freeze/</ref>
Nga 31 Ogwolubereberye, 2025: "Akakiiko akakola ku nsonga za mukenenya mu Uganda Kakakasizza abalwadde ba siriimu nti bagenda kufuna eddagala lya ARVs Oluvannyuma lw'ekiragiro kya Trump." <ref>https://publicisteastafrica.com/uganda-aids-commission-assures-hiv-patients-of-access-to-arvs-after-trumps-executive-order/</ref>
Nga 22 Ogwekkumineebiri, 2024: "Okwekuuma mu kiseera ky'ennaku enkulu: Obubaka ku kutangira siriimu okuva mu kakiiko ka mukenenya mu Uganda." <ref>https://ankoletimes.co.ug/op-ed/guest-column/safeguarding-ourselves-during-the-festive-season-a-message-on-hiv-prevention-from-the-uganda-aids-commission/</ref>
November 6, 2024: "Akakiiko akakola ku nsonga za mukenenya mu Uganda kasabiddwa okulowooza ku ky'okuddamu okussa essira ku bubaka obuliwo obw'okuziyiza akawuka ka siriimu ng'enkola ey'obukodyo okuddamu amaanyi mu lutalo lw'okumalawo akawuka kano omwaka 2030 we gunaatuukira." <ref>https://www.independent.co.ug/uganda-aids-commission-asked-to-refocus-hiv-messages-to-save-teenagers/</ref>
August 28, 2024: "Bakama ba Uganda AIDS Commission bennyamivu olw'omuwendo gw'abantu naddala abasajja abafa siriimu mu ggwanga okweyongera olw'obulagajjavu." <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/increasing-hiv-deaths-worry-uganda-aids-commission-bosses-4742576</ref>
Nga 18 Ogwomunaana, 2024: "Uganda erwanagana n'okusoomoozebwa okw'amaanyi mu kulwanyisa akawuka ka siriimu naddala mu bantu abakulu." <ref>https://allafrica.com/stories/202408190026.html</ref>
Nga 13 Ogwomusanvu, 2024: "Dr. Stephen Watiti alayizibwa ku lukiiko olufuzi olw'abantu 10 olwa Uganda AIDS Commission (UAC)." <ref>https://www.newvision.co.ug/category/health/dr-watiti-sworn-in-as-uganda-aids-commission-NV_192074</ref>
Nga 10 Ogwokuna, 2024: "Ssentebe w'akakiiko akakola ku nsonga za mukenenya mu Uganda omuggya, Dr. Ruth Senyonyi eggulo yayingira ofiisi ng'asuubiza okuzza obuggya kaweefube w'okulwanyisa mukenenya ng'entiisa eri obulamu bw'abantu omwaka 2030 we gunaatuukira." <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-aids-commission-lists-tasks-ahead-for-new-boss-4585456</ref>
Nga 29 Ogwekkumi, 2023: "Akakiiko akakola ku nsonga za mukenenya mu Uganda kali ku mwanjo nnyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka ka siriimu nga kalindiridde n'essanyu olukusa okuva mu [[:en:National_Drug_Authority|kitongole ekivunaanyizibwa ku ddagala mu ggwanga]] okutandika okuyingiza mu ggwanga empiso ya siriimu." <ref>https://allafrica.com/stories/202310290197.html</ref>
Nga 13 Ogwolubereberye, 2022: "UAC eyagala gavumenti okwetikka waakiri kitundu ky'omugugu gw'ensimbi mu kaweefube w'okukendeeza ku kwesigama ku bagabi b'obuyambi." <ref>https://www.independent.co.ug/govt-urged-to-meet-50-per-cent-of-hiv-aids-funding/</ref>
Nga 19 Ogwekkuminoogumu, 2019: "Ekitongole ky'obwannakyewa ekikulembeddemu, [[:en:Marie_Stopes|Marie Stopes]], kigamba nti kizzeemu okuleeta kondomu ezisoba mu bukadde ezaagabibwa mu Uganda oluvannyuma lw'okwulira kunnsonga y'okuzikozesa obulungi." <ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-50472710</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:HIV/AIDS|Akawuka ka siriimu]]
* [[:en:Millennium_goals|Millenium goals]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://aidsuganda.org/ Omukutu omutongole]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
llmnn9w7hyntn7yqgfhy3swsgst9j5p
Uganda Road Sector Support Initiative
0
12235
66006
56101
2026-08-01T12:35:39Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66006
wikitext
text/x-wiki
'''Uganda Road Sector Support Initiative''' nga mu bumpi mpi bakiwandiika '''URSSI''', kibiina mu Uganda ekitali ku musingi gwa kukola ekikola okutumbuula enfuga mu by’entambula, ng'esira liteekeddwa nnyo ku [[:en:Road_transport|by'entambula y’oku nguudo]]. Kisinganibwa mu [[Yuganda|Uganda]], ekwata ekifo eky'okusatu mu by'enfuna mu [[:en:East_African_Community|mukago gw'Amawanga agasinganibwa mu Buvanjuba bwa Afrika]] era erina kyekyuusa ku [[:en:Sub-Saharan_Africa|Mawanga Agali mu Bukiikaddyo bw'Eddungu lya Afrika]]. <ref name="URSSI1">{{Cite web |title=Who we are |url=http://ugandaroadsector.org/ |publisher=URSSI}}</ref> <ref name="URSSI9">{{Cite web |title=Développement urbain en Ouganda : un examen de la planification des transports et de la mobilité dans les villes [EN] |url=http://www.codatu.org/bibliotheque/doc/developpement-urbain-en-ouganda-un-examen-de-la-planification-des-transports-et-de-la-mobilite-dans-les-villes-en/ |publisher=CODATU |access-date=2025-10-16 |archive-date=2023-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230128003015/https://www.codatu.org/bibliotheque/doc/developpement-urbain-en-ouganda-un-examen-de-la-planification-des-transports-et-de-la-mobilite-dans-les-villes-en/ |url-status=dead }}</ref>
== Enkola y'emirimu ==
URSSI yatandikibwaawo mu 2010 oluvannyuma lw'okubeera nga waaliwo okusoomoozebwa okuwerako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by’enguudo mu Uganda. Olw’okuba [[:en:NGO|ky'ekitongole ekyatandikawo nga kya bwanakyewa]] [[:en:Civil_Society_Organization|ky'ekitongoole]] ekisookerwako mu by’entambula mu ggwanga, ekikola okunoonyereza, okubunyisa amawulire n’okubunyisa obubaka obukwata ku kitongole kino. <ref name="URSSI2">{{Cite web |title=Uganda Road Sector Support Initiative (URSSI) |url=http://www.unodc.org/ngo/showSingleDetailed.do?req_org_uid=21957 |publisher=[[UNODC]] |access-date=2025-10-16 |archive-date=2016-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305193433/http://www.unodc.org/ngo/showSingleDetailed.do?req_org_uid=21957 |url-status=dead }}</ref>
URSSI kitundu ku ''kibiina ekikola ku by’entambula'' ekiteesa ku nsonga ezinyigiriza ekitongole kino era nga kyajula amawulire amakulu eri Paalamenti n’abantu bonna okuyamba okulwanyisa enguzi n’okukozesa obubi mu kuzimba enguudo. Emirimu gy’ekitongole kino gitunuulidde okuddamu okutegeka enkyukakyuka mu bibuga n’enkola z’okuteekateeka mu nsi ezikulakulana.
Mu myaka egiyiseewo, URSSI ewagidde Uganda: okwegatta ku [https://web.archive.org/web/20180621232926/http://www.constructiontransparency.org/uganda N''teekateeka y’Obwerufu mu kitongole ky’Okuzimba (CoST)''] ; okuyisa n’okusa mu nkola [http://ocds.open-contracting.org/standard/r/1__0__RC/en/standard/intro/ ''Open Contracting Data Standard (OCDS)''] ne; okuvuga enkola y'okufuula banaansi [http://www.ucmc.ug/monitoring-tools/monitoring-tools/ucmc-a-simplified-citizens-road-monitoring-tool-for-uganda1-pdf/detail ''Ekintu eky'okulondoola enguudo''] . URSSI era y'omu ku bamemba eyatandikawo era mu kiseera kino ye mutegesi w’ekibiina kya [https://web.archive.org/web/20150419221232/http://www.ciscot-uganda.com/ ''Civil Society Coalition on Transport in Uganda (CISCOT)''], omukago gw’ebibiina 25 ebirimu bamemba, ng'ekigendererwa kyayo kukuleetawo enkola enungi, eyeeyagaza etali ya bulabe. <ref name="URSSI3">{{Cite web |title=Why Ugandans build in road reserves |url=http://observer.ug/component/content/article?id=25076:why-ugandans-build-in-road-reserves |publisher=[[The Observer (Uganda)]] |access-date=2025-10-16 |archive-date=2018-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181007040209/https://observer.ug/component/content/article?id=25076:why-ugandans-build-in-road-reserves |url-status=dead }}</ref> <ref name="CMC">{{Cite web |title=‘Contract monitoring coalition’ kicks off with World Bank support |url=http://www.oilinuganda.org/features/civil-society/contract-monitoring-coalition-kicks-off-with-world-bank-support.html |publisher=OIL IN UGANDA |access-date=2025-10-16 |archive-date=2018-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181006235743/http://www.oilinuganda.org/features/civil-society/contract-monitoring-coalition-kicks-off-with-world-bank-support.html |url-status=dead }}</ref>
== Abatekamu ensimbi n'abavugirizi ==
URSSI efuna obuyambi bw’ensimbi n’obulala okuva mu n'ebibiina by’abakungu, omuli bino wamanga: <ref name="URSSI7">{{Cite web |title=Uganda: Lack of technical, financial capacity affecting road sector |url=http://www.africainvestor.com/article.asp?id=12072 |publisher=africaninvestor |access-date=2025-10-16 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304105952/http://www.africainvestor.com/article.asp?id=12072 |url-status=dead }}</ref>
# Baanka y'ensi yonna <ref name="RMT">{{Cite web |title=Civil society develops road monitoring tool |url=http://www.newvision.co.ug/news/645637-civil-society-develops-road-monitoring-tool.html |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
# [[:en:United_Nations_Office_on_Drugs_and_Crime|Ofiisi y’Ekibiina ky’Amawanga Amagatte ekola ku Biragalalagala n’Obumenyi bw’Amateeka]] (UNODC)
# [[:en:United_Nations_Convention_against_Corruption|Omukago gwa UNCAC]]
# [https://web.archive.org/web/20160815223601/http://crossroads.co.ug/index.php/guarantee-fund/63.html CrossRoads], enteekateeka ey’emyaka ena ekola okutumbuula entambula y’enguudo n’amakolero mu Uganda.
# [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule evunnanyizibwa ku By’emirimu n’Entambula]]
# [https://web.archive.org/web/20150703173744/https://www.unra.go.ug/ Ekitongole ekivunaanyizibwa ku Nguudo mu ggwanga ekya Uganda National Roads Authority (UNRA)] Archived
# [https://web.archive.org/web/20250210223659/https://roadfund.ug/ Uganda Road Fund] Archived
# [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa kunkola y'emirimu mu Kampala]] (KCCA)
== Enteekateeka enkulu n'emikolo ==
URSSI mu biseera ebiyise ebadde yeenyigira mu kuddukanya pulogulaamu zino wamanga: <ref name="URSSI11">{{Cite web |title=City drivers get new speed limits |url=http://www.newvision.co.ug/news/641971-city-drivers-get-new-speed-limits.html |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
* Mu mwaka gwa 2011, URSSI yakola kakuyege mu ggwanga lyonna wansi w’enteekateeka y’Okunyweza Okumanyisa Abantu n’okwetaba mu mateeka agakwata ku kitongole ky’Enguudo okulaajanira banaansi ba Uganda okusa ekitiibwa mu bifo ebyatekebwaawo okulaba kizimbibwaamu enguudo nga balaba ng’okuzimba bituukana n’Etteeka ly’Enguudo n’Etteeka erifuga okutuuka ku nguudo. <ref name="URSSI8">{{Cite web |title=Uganda's road laws outdated |url=http://www.newvision.co.ug/news/642021-uganda-s-road-laws-outdated.html |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
* Buli Gwekumineebiri, URSSI ekwasaganya Okutambula ku Luguudo Mungeri Ey'obuvunaanyizibwa era enungi nga kino kikolebwa buli mwaka okulaajanira abantu okukozesa obulungi enguudo mu biseera by’ennaku enkulu, ekiseera obubenje ku nguudo we bubeera ku ntikko mu Uganda. <ref name="URSSI12">{{Cite web |title=FATAL ACCIDENT CLAIMS 14 NEAR KAMPALA |url=http://eastafricadaily.com/2015/01/24/fatal-accident-claims14-near-kampala/ |publisher=East Africa daily |access-date=2025-10-16 |archive-date=2015-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150405074923/http://eastafricadaily.com/2015/01/24/fatal-accident-claims14-near-kampala/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014, URSSI yatandikawo enkola eky’Okulondoola Enguudo ng’eyambibwako [[:en:The_World_Bank|Baanka Y'ensi yonna]] okulungamya ebibiina by’obwannakyewa ne banaansi ba Uganda mu: okugerageranya entegeka n'omutindo gwebibeera bitukiddwaako; okukebera ebirubirirwa ne pulojekiti ez'enjawulo; okuteesa kubiyinza okukomekereza wekibeera kigwanide. <ref name="RMT"/> <ref name="RMT2">{{Cite web |title=Access to Information as a tool for the sustainable development of roads in Uganda |url=http://www.freedominfo.org/2014/12/uganda/ |publisher=freedominfo.org |access-date=2025-10-16 |archive-date=2024-12-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241221133107/http://www.freedominfo.org/2014/12/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist|30em}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://ugandaroadsector.org/ Omukutu omutongole]
* [https://web.archive.org/web/20180907150413/http://www.hostalite.com/portfolio/uganda-road-sector/ Hostalite]
* [https://web.archive.org/web/20160305193433/http://www.unodc.org/ngo/showSingleDetailed.do?req_org_uid=21957 Omukutu gwa Ofiisi y’Ekibiina ky’Amawanga Amagatte ekola ku Biragalalagala n’Obumenyi bw’Amateeka (UNODC).]
qjeoj4vi9lxkeuygttswivl26bkh93o
Charlie de Souza
0
12373
66085
54698
2026-08-02T08:48:23Z
Ssuuna Peter
6900
nkozeemu enkyukakyuka ntonotono
66085
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles de Souza''' ng'olunaku lwe yazaalibwa terumanyiddwa, [[:en:Ugandan_people|Munnayuganda]] omuzannyi wa [[:en:Cricket|cricket]] nakinku.
Mutabani wa Deoniz de Souza, yazaalibwa mu [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda eyali ekuumibwa]]. Yali muzannyi wa Uganda owa cricket okuva mu 1952 era ng'atwalibwa okubeera omuzannyi wa Uganda asinga [[:en:All-rounder|eyazannyanga buli kifo]] mu kiseera ekyo, <ref name="BIO">{{Cite web |last=Noronha |first=John |title=The Ugandan Cricket Legacy |url=https://issuu.com/skipfernandes/docs/stars_next_door_book/s/11653629 |access-date=2022-01-31 |publisher=www.issuu.com |archive-date=2025-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250120205658/https://issuu.com/skipfernandes/docs/stars_next_door_book/s/11653629 |url-status=dead }}</ref> yalabikako mu nzannya za [[:en:First-class_cricket|cricket ezisooka]] mu mpaka za East African Invitation XI nga battunka ne [[:en:Marylebone_Cricket_Club|Marylebone Cricket Club]] eyali etalaaga mu [[Ekisaawe kya Lugogo Stadium|Kampala]] mu Gwekuminoogumu mu 1963. <ref>{{Cite web |title=First-Class Matches played by Charlie de Souza |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/26/26651/First-Class_Matches.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Yakuba banne emitwe emirundi ebiri mu muzannyo okuva mu [[:en:Batting_order_(cricket)#Lower_order_or_tail|mutendera ogwa wansi]], n'agobwa [[:en:David_Larter|David Larter]] [[:en:Duck_(cricket)|olw'obutateeba]] mu mpaka zino ez'amawanga g'omu Buvanjuba bwa Afrika ogusooka, bwe yali mu luzannya olwokubiri yagobwa [[:en:Jeff_Jones_(cricketer,_born_1941)|Jeff Jones]] olw'okudduka emirundi 22 . Ng'alina omupiira, yakwata akapiira akaali kakubiddwa [[:en:Tom_Cartwright|Tom Cartwright]] okumaliriza n'emiwendo gy'omupiira egya 1 ku 75. <ref>{{Cite web |title=East African Invitation XI v Marylebone Cricket Club, 1963/64 |url=https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/26/26461.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Yazannyira [[:en:Uganda_national_cricket_team|Uganda]] emipiira mitono okuva mu 1953 okutuuka mu 1970, <ref>{{Cite web |title=Teams Charlie de Souza played for |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/26/26651/all_teams.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> nga ye kapiteeni wa ttiimu eno mu muzannyo ogwaali gusembayo ne [[:en:Zambia_national_cricket_team|Zambia]]. <ref>{{Cite web |title=Uganda v Zambia, 1971 |url=https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/151/151536.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Mu 1972, yali ayitiddwa ku ttiimu ya Uganda ku mizannyo gy'omutendera gw'ensi yonna, naye engeri gye yali [[Abayindi mu Uganda|Omunnayuganda eyalina Omusingi gwa ssemazinga wa Asia]] [[Idi Amin]] [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yamugoba okuva mu Uganda]] mu mwaka gwegumu era okuva olwo teyaddamu kukiikirira Uganda[[Abayindi mu Uganda|]] <ref name="BIO" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [[:en:Idi_Amin|Charlie de Souza ku ESPNcricinfo]]
hsppzagi5vyh4k7qd8yvvn45fs8m5tb
66086
66085
2026-08-02T09:06:52Z
Ssuuna Peter
6900
nkozeemu enkyukakyuka ntonotono
66086
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles de Souza''' ng'olunaku lwe yazaalibwa terumanyiddwa, [[:en:Ugandan_people|Munnayuganda]] omuzannyi wa [[:en:Cricket|cricket]] nakinku.
Mutabani wa Deoniz de Souza, yazaalibwa mu [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda eyali ekuumibwa]]. Yali muzannyi wa Uganda owa cricket okuva mu 1952 era ng'atwalibwa okubeera omuzannyi wa Uganda asinga [[:en:All-rounder|eyazannyanga buli kifo]] mu kiseera ekyo, <ref name="BIO">{{Cite web |last=Noronha |first=John |title=The Ugandan Cricket Legacy |url=https://issuu.com/skipfernandes/docs/stars_next_door_book/s/11653629 |access-date=2022-01-31 |publisher=www.issuu.com |archive-date=2025-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250120205658/https://issuu.com/skipfernandes/docs/stars_next_door_book/s/11653629 |url-status=dead }}</ref> yalabikako mu nzannya za [[:en:First-class_cricket|cricket ezisooka]] mu mpaka za East African Invitation XI nga battunka ne [[:en:Marylebone_Cricket_Club|Marylebone Cricket Club]] eyali etalaaga mu [[Ekisaawe kya Lugogo Stadium|Kampala]] mu Gwekuminoogumu mu 1963. <ref>{{Cite web |title=First-Class Matches played by Charlie de Souza |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/26/26651/First-Class_Matches.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Yakuba banne emitwe emirundi ebiri mu muzannyo okuva mu [[:en:Batting_order_(cricket)#Lower_order_or_tail|mutendera ogwa wansi]], n'agobwa [[:en:David_Larter|David Larter]] [[:en:Duck_(cricket)|olw'obutateeba]] mu mpaka zino ez'amawanga g'omu Buvanjuba bwa Afrika ogusooka, bwe yali mu luzannya olwokubiri yagobwa [[:en:Jeff_Jones_(cricketer,_born_1941)|Jeff Jones]] olw'okudduka emirundi 22 . Ng'alina omupiira, yakwata akapiira akaali kakubiddwa [[:en:Tom_Cartwright|Tom Cartwright]] okumaliriza n'emiwendo gy'omupiira egya 1 ku 75. <ref>{{Cite web |title=East African Invitation XI v Marylebone Cricket Club, 1963/64 |url=https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/26/26461.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Yazannyira [[:en:Uganda_national_cricket_team|Uganda]] emipiira mitono okuva mu 1953 okutuuka mu 1970, <ref>{{Cite web |title=Teams Charlie de Souza played for |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/26/26651/all_teams.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> nga ye kapiteeni wa ttiimu eno mu muzannyo ogwaali gusembayo ne [[:en:Zambia_national_cricket_team|Zambia]]. <ref>{{Cite web |title=Uganda v Zambia, 1971 |url=https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/151/151536.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Mu 1972, yali ayitiddwa ku ttiimu ya Uganda ku mizannyo gy'omutendera gw'ensi yonna, naye engeri gye yali [[Abayindi mu Uganda|Omunnayuganda eyalina Omusingi gwa ssemazinga wa Asia]] [[Idi Amin]] [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yamugoba okuva mu Uganda]] mu mwaka gwegumu era okuva olwo teyaddamu kukiikirira Uganda[[Abayindi mu Uganda|]] <ref name="BIO" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [[:en:Idi_Amin|Charlie de Souza ku ESPNcricinfo]]
[[Category:Date of birth unknown]]
r11xiyrs8zn3uq174y0n4gvqb25plw4
66087
66086
2026-08-02T09:12:05Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66087
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles de Souza''' ng'olunaku lwe yazaalibwa terumanyiddwa, [[:en:Ugandan_people|Munnayuganda]] omuzannyi wa [[:en:Cricket|cricket]] nakinku.
Mutabani wa Deoniz de Souza, yazaalibwa mu [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda eyali ekuumibwa]]. Yali muzannyi wa Uganda owa cricket okuva mu 1952 era ng'atwalibwa okubeera omuzannyi wa Uganda asinga [[:en:All-rounder|eyazannyanga buli kifo]] mu kiseera ekyo, <ref name="BIO">{{Cite web |last=Noronha |first=John |title=The Ugandan Cricket Legacy |url=https://issuu.com/skipfernandes/docs/stars_next_door_book/s/11653629 |access-date=2022-01-31 |publisher=www.issuu.com |archive-date=2025-01-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250120205658/https://issuu.com/skipfernandes/docs/stars_next_door_book/s/11653629 |url-status=dead }}</ref> yalabikako mu nzannya za [[:en:First-class_cricket|cricket ezisooka]] mu mpaka za East African Invitation XI nga battunka ne [[:en:Marylebone_Cricket_Club|Marylebone Cricket Club]] eyali etalaaga mu [[Ekisaawe kya Lugogo Stadium|Kampala]] mu Gwekuminoogumu mu 1963. <ref>{{Cite web |title=First-Class Matches played by Charlie de Souza |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/26/26651/First-Class_Matches.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Yakuba banne emitwe emirundi ebiri mu muzannyo okuva mu [[:en:Batting_order_(cricket)#Lower_order_or_tail|mutendera ogwa wansi]], n'agobwa [[:en:David_Larter|David Larter]] [[:en:Duck_(cricket)|olw'obutateeba]] mu mpaka zino ez'amawanga g'omu Buvanjuba bwa Afrika ogusooka, bwe yali mu luzannya olwokubiri yagobwa [[:en:Jeff_Jones_(cricketer,_born_1941)|Jeff Jones]] olw'okudduka emirundi 22 . Ng'alina omupiira, yakwata akapiira akaali kakubiddwa [[:en:Tom_Cartwright|Tom Cartwright]] okumaliriza n'emiwendo gy'omupiira egya 1 ku 75. <ref>{{Cite web |title=East African Invitation XI v Marylebone Cricket Club, 1963/64 |url=https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/26/26461.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Yazannyira [[:en:Uganda_national_cricket_team|Uganda]] emipiira mitono okuva mu 1953 okutuuka mu 1970, <ref>{{Cite web |title=Teams Charlie de Souza played for |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/26/26651/all_teams.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> nga ye kapiteeni wa ttiimu eno mu muzannyo ogwaali gusembayo ne [[:en:Zambia_national_cricket_team|Zambia]]. <ref>{{Cite web |title=Uganda v Zambia, 1971 |url=https://cricketarchive.com/Archive/Scorecards/151/151536.html |url-access=subscription |access-date=2022-01-31 |publisher=CricketArchive}}</ref> Mu 1972, yali ayitiddwa ku ttiimu ya Uganda ku mizannyo gy'omutendera gw'ensi yonna, naye engeri gye yali [[Abayindi mu Uganda|Omunnayuganda eyalina Omusingi gwa ssemazinga wa Asia]] [[Idi Amin]] [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yamugoba okuva mu Uganda]] mu mwaka gwegumu era okuva olwo teyaddamu kukiikirira Uganda[[Abayindi mu Uganda|]] <ref name="BIO" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [[:en:Idi_Amin|Charlie de Souza ku ESPNcricinfo]]
[[Category:Date of birth unknown]]
[[Category:Ennaku z'omwozi ze yazaalibwako tezimanyiddwa]]
[[Category:Oboolyawo abantu abalamu]]
[[Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda]]
[[Category:Abazannyi ba cricket mu East Africa]]
[[Category:Bannayuganda ababundabunda]]
[[Category:Bannayuganda abasibuka mu Goan]]
evkcuqcjhldunjeuuxqbibn534ix540
Jacqueline Kyatuheire
0
12399
66046
61462
2026-08-01T19:04:52Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66046
wikitext
text/x-wiki
'''Jacqueline Kyatuheire''' (yazaalibwa 30 Ogwokutaano 1973) Munnayuganda [[:en:Sociologist|omukugu mu mbeera z'abantu]] era munnabyabufuzi. Yaliko omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng’akiikirira [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]] wansi w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref name=":0">{{Cite web |url=https://www.hopeuganda.org.au/about/key-personnel/kyatuheire-jacqueline/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-11-05 |archive-date=2024-03-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240312213730/https://hopeuganda.org.au/about/key-personnel/kyatuheire-jacqueline/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-fronts-kwizera-for-bukimbiri-by-election-3898794</ref> okuva mu 2002 okutuuka mu 2011 lwe yawangulwa Elizabeth Karungi. <ref>https://chimpreports.com/team-appointed-by-museveni-at-nrm-secretariat-is-solid-competent-tumwebaze/</ref> <ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-unveils-new-team-to-spearhead-campaigns-1896068</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Jacqueline yazaalibwa nga 30 Ogwokutaano 1973 mu Disitulikiti y’e Kanungu okuva mu maka g’abawala bataano ku kyalo okumpi ne [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of Congo.]] Yakuzibwa nnyina ali obwannamunigina. <ref name=":0" />
Jacqueline yatikkirwa diguli eya bachelor of Arts degreebin Social Science mu 1997.
== Ebirala bye yakola ==
Mu Gwokusatu 2004, Jacqueline yatongoza ssemateeka w’ekibiina ky’abayizi abakulu ekya Bishop Comboni old students Association mu [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref>
Yatandikawo [[:en:School|essomero]] ly'ekisulo erya abawala bokka erya St Teresa .
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Nga tannaba kuyingira by'abufuzi, Jacqueline yaliko omuyambi [[:en:Chief_administrative_officer|w’akulira enzirukanya y’emirimu]] mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]] .
Yawangudde ekifo ky’omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]] mu Paalamenti n’obululu 2,859 nga yawangula Catherine Musinguzi eyafuna obululu 2,325. <ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Rukungiri_District</ref> Yali omu ku bakubiriza b'ekibiina kya Kanungu district Image Group, ekyasisinkana Pulezidenti Museveni mu maka g'obwa Pulezidenti e Entebbe okulaga obukakafu bwabwe mu kumuwagira mu kwesimbawo mu 2016. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref>
Jacqueline akola nga omumyuka w’omuwanika w'ekibiina kya NRM mu ggwanga, <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> ekifo kye yalondebwa [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] nga ye ssentebe wa NRM era ne kikkirizibwa akakiiko akafuzi aka Central Executive Committee mu Gwomukaaga 2020, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-fronts-kwizera-for-bukimbiri-by-election-3898794</ref> <ref>https://chimpreports.com/team-appointed-by-museveni-at-nrm-secretariat-is-solid-competent-tumwebaze/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref> ng’adda mu bigere bya Keneth Omona. <ref>https://eagle.co.ug/2020/06/21/dombo-kasamba-eat-big-in-new-nrm-changes/</ref>
== Laba ne bino ==
[[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omunaana]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20260115153023/https://nrm.ug/news/focus-uniting-our-people-deputy-national-treasurer-hon-kyatuhaire-urges-kisoro-leader Omukutu gwa Ssaabawandiisi wa NRM]
{{DEFAULTSORT:Kyatuheire, Jacqueline}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f476nolpe2ka79htlybmrg7xvznxr6x
Cleome gynandra
0
12655
66121
54775
2026-08-02T11:45:11Z
Ssuuna Peter
6900
nkozeemu enkyukakyuka ntonotono
66121
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Speciesbox|image=Cleome gynandra Blanco1.233-cropped.jpg|genus=Cleome|species=gynandra|authority=[[Carl Linnaeus|L.]]|synonyms={{collapsible list|
{{Plainlist | style = margin-left: 1em; text-indent: -1em; |
*''Cleome acuta'' <small>Schumach. & Thonn.</small>
*''Cleome affinis'' <small>(Blume) Spreng. nom. illeg.</small>
*''Cleome alliacea'' <small>Blanco</small>
*''Cleome alliodora'' <small>Blanco</small>
*''Cleome blumeana'' <small>D.Dietr.</small>
*''Cleome bungei'' <small>Steud.</small>
*''Cleome candelabrum'' <small>Sims</small>
*''Cleome denticulata'' <small>Schult. & Schult.f.</small>
*''Cleome eckloniana'' <small>Schrad.</small>
*''Cleome flexuosa'' <small>F.Dietr. ex Schult. & Schult.f.</small>
*''Cleome heterotricha'' <small>Burch.</small>
*''Cleome muricata'' <small>(Schrad.) Schult. & Schult.f.</small>
*''Cleome oleracea'' <small>Welw.</small>
*''Cleome pentaphylla'' <small>L.</small>
*''Cleome pubescens'' <small>Sieber ex Steud.</small>
*''Cleome rosea'' <small>Eckl. ex Steud. nom. inval.</small>
*''Cleome triphylla'' <small>L.</small>
*''Gymnogonia pentaphylla'' <small>(L.) R. Br. ex Steud.</small>
*''Gynandropsis affinis'' <small>Blume</small>
*''Gynandropsis candelabrum'' <small>(Sims) Sweet</small>
*''Gynandropsis denticulata'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis glandulosa'' <small>C.Presl</small>
*''Gynandropsis gynandra'' <small>(L.) Briq.</small>
*''Gynandropsis heterotricha'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis muricata'' <small>Schrad.</small>
*''Gynandropsis ophitocarpa'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis palmipes'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis pentaphylla'' <small>(L.) DC.</small>
*''Gynandropsis pentaphylla'' <small>Blanco</small>
*''Gynandropsis sinica'' <small>Miq.</small>
*''Gynandropsis triphylla'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis viscida'' <small>Bunge</small>
*''Pedicellaria pentaphylla'' <small>(L.) Schrank</small>
*''Pedicellaria triphylla'' <small>(L.) Pax</small>
*''Podogyne pentaphylla'' <small>(L.) Hoffmanns.</small>
*''Sinapistrum pentaphyllum'' <small>(L.) Medik.</small>
}}
}}|synonyms_ref=<ref name="POWO">{{cite web |url=https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:170681-1 |title=''Lumnitzera racemosa'' Willd. |date=2024 |website=Plants of the World Online |publisher=Royal Botanic Gardens, Kew |access-date=14 February 2024}}</ref>|range_map=Cleome gynandra, verspreidingskaart, a.png|range_map_caption={{legend2|#22B14C|world range<ref name="pfaf">{{cite web |title=''Cleome gynandra'' - L. |url=https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Cleome+gynandra |website=pfaf.org |date = 1996–2012 |access-date=19 March 2019}}</ref>|outline=gray}}}}
'''''Cleome gynandra''''' kika kya ''[[:en:Cleome|Cleome]]'' ekikozesebwa ng'enva ndiirwa. Kimanyiddwa mu [[:en:Common_name|mannya mangi agamanyiddwa]] omuli '''ejjobyo,''' <ref>http://www.dict.cc/english-german/Shona+cabbage.html</ref> '''emboga''', '''eggobe''', <ref>https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?id=310077</ref> ne '''stinkweed''' . <ref>http://raisingislands.blogspot.com.au/2015/11/natural-pesticides-from-common-weed.html</ref> Kimuli kya nsiko ekibeerawo [[:en:Annual_plant|buli mwaka]] nga kizaalibwa mu Afirika naye nga kifuuse kya bulijjo mu bitundu bingi [[:en:Tropical|eby’obutiti obutono]] n’eby’obutiti n'ebbugumu mu nsi. <ref name=":0">{{Cite web |url=http://avrdc.org/spider-plant-cleome-gynandra/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-21 |archive-date=2023-05-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230531135145/http://avrdc.org/spider-plant-cleome-gynandra/ |url-status=dead }}</ref>
== Okunnyonnyola ==
''Cleome gynandra'' kimera kiyimiridde, nga kirimu amatabi agali mu buwanvu bwa sentimita 25 ne 60 . Okusinziira ku mbeera y’obutonde, esobola okutuukira daaka ku buwanvu bwa sentimita 150 . <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> [[:en:Leaf|Ebikoola]] byakyo by'eyawulamu obukola obulala obutono wakati we 3–7. [[:en:Flower|Ebimuli]] by'akyo byeru, oluusi ne bikyuka ne bifuuka pinki bwe bikaddiwa. <ref>http://www.plantzafrica.com/plantcd/cleomegynandra2.html</ref> Ebikoola n’ebimuli byombi biriibwa. Ebikoola byakyo bikaawa nnyo, oluusi nga entungo zaayo zaagala okufaana eza [[:en:Brassica_juncea|sukuma]] .
Ekibala kino kibeera kya siliki ekikutuka, nga kigonvu era nga kiringa [[:en:Capsule_(fruit)|ekikuta]], era kipima mu buwanvu bwa sentimita 12 n'obugazi bwa milimita 8–10 . Mu kiseera ky’okwengera, langi y’ebikoola ekuyuka okuva ku kiragala okudda ku kyenvu n'oluvanyua kitaka bwe bikala. Bwe biba bikaze, ebikuta byabuluzubwamu mu buwanvu okugyamu ensigo. Buli silique esobola okubeeramu ensigo eziri wakati wa 100-150. Ensigo zino n'etooloovu, nzirugavu ate nga zirina akakuta akakluba era nga zipima 1.0-1.5 mm mu buwanvu. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> : 1 . 4. 4. Ensigo za ''C. gynandra'' zirimu [[:en:Oil|amafuta]] 17-19% . <ref>Aparadh, V. T.; Naik, V. V.; Karadge, B. A. (2012).</ref>
''Cleome gynandra'' erina ekikolo kya ttaapu ekiwanvu nga kiriko enviiri z’ebikoola ate nga kirina ebikoola eby’okubiri bitono. <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref>
== Emigaso n'enkozesa ==
[[File:Cleome_gynandra_1.jpg|left|frameless|249x249px]]
[[File:Cleome_gynandra_3_(4545384955).jpg|alt=Gynandra|thumb|'''Gynandra''']]
Mu bulamu bwa bulijjo, ebikoola n’enduli yakyo biriibwa nga bifumbiddwa oba nz'ezigattibwa mu nva. Ebikoola bino bitera okuliibwa mu mawanga agali mu Bukiikaddyo bwa Sahara, nga babikaza ne babitereka oluvannyuma ne bifumbibwa n'amata oba omuzigo okukendeeza ku bukaawu bwabyo. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Andrea_Pieroni</ref> Mu [[:en:Kenya|Kenya]], Uganda ne Tanzania, ebikoola bifumbiddwa mu [[:en:Peanut|binyeebwa]] ebisekule .
Mu Bukiikakkono bwa Uganda kimanyiddwa nga '''Dek Akeo''' oba '''Akeyo''' . <ref name=":0a">Opio, Bobson (2023-04-11).</ref> Kiteekebwateekebwa nga bitokosebwa mu mazzi agookya nga gatabuddwamu ekipooli oba ebinyeebwa ebisekule. Kigabulwa n'emmere ey'enjawulo nga Akalo, [[:en:Ugali|akawunga]], [[:en:Sweet_potato|lummonde]] . Enva endiirwa zino z'anikibwa ne zikala okusobola kuterekebwa okumala ebbanga eddene n’okuzikozesa mu biseera eby’omu maaso ng’eddagala. Enva zino bagigabula mu bifo eby’okulya ne mu wooteeri z’omu kitundu kyokka nga zisinga kuliibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda. <ref name=":0a" /> <ref>Nakaziba, Rebecca; Anyolitho, Maxson Kenneth; Amanya, Sharon Bright; Sesaazi, Crispin Duncan; Byarugaba, Frederick; Ogwal-Okeng, Jasper; Alele, Paul E. (2021-07-15).</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1129332/magnetism-northern-ugandan-dishes</ref>
Ekimera kino kya mugaso mu kulimira awamu n'ebimera ebirala olw’obutonde bwakyo obugoba ebiwuka n’okulwanyisa enkwa. <ref>Engels, Johannes M.M. Engels (2002).</ref> <ref>https://www.farmersweekly.co.za/farm-basics/how-to-crop/cultivating-cleome/</ref> Ebikoola birina eky’obugagga ekigoba, n'okusaanyaawo ebiwuka ebilya ebikola n'enkwa ( [[:en:Larva|envunyu]], amayanzi, n’enkulu). <ref>Mnzava, N (1990).</ref>
Mu [[:en:Thailand|Thailand]] ne [[:en:Malaysia|Malaysia]] ebikoola bino mmere ey'ettanirwa ennyo nga bagiteekateeka n'[[:en:Rice_water|amazzi g'omuceere]] n'ekibala ekimanyikuddwa nga ''phak sian dong'' . <ref>{{Cite web |title=ผักเสี้ยน สรรพคุณและประโยชน์ของผักเสี้ยน 29 ข้อ ! |url=http://frynn.com/%E0%B8%9C%E0%B8%B1%E0%B8%81%E0%B9%80%E0%B8%AA%E0%B8%B5%E0%B9%89%E0%B8%A2%E0%B8%99/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815093310/http://frynn.com/%E0%B8%9C%E0%B8%B1%E0%B8%81%E0%B9%80%E0%B8%AA%E0%B8%B5%E0%B9%89%E0%B8%A2%E0%B8%99/ |archive-date=2016-08-15 |access-date=2015-09-01}}</ref> Pickle y’emu era eriibwa mu masaza g’Obukiikakkono bwa Malaysia, era emanyiddwa nga ''jeruk maman'' . Essaza ly’e [./Negeri_Sembilanhttps://en.wikipedia.org/wiki/Negeri_Sembilan Negeri Sembilan] mu ''[[:en:Rendang|rendang]] maman'', <ref>Lim May Lee (8 October 2017).</ref> ng’ebikoola bitabulwa wamu mu mata g'ebinazi okumala ekiseera ekiwanvu okutuuka ku mutendera gwe bagwagaliramu.
Ebikoola nabyo birina eddagala [[:en:Antioxidant|eriziyiza]] okuzimba naddala ng'olumiddwa ekiwuka. <ref name=":0"/> Olw’obulungi bwayo obuziyiza okuzimba, oluusi bikozesebwa ng’eddagala. <ref>https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Cleome+gynandra</ref> Ebikoola n’ebimuli bya ''C. gynandra'' bibadde bikozesebwa mu ddagala ly’ekinnansi okujjanjaba embeera omuli obutwa mu mmere, endwadde z’okulumizibwa ebinwa by'omubiri, okuzimba, yinfekisoni za bakitiriya, <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref> <ref>Meda N.T.R. (2013-02-28).</ref> <ref>Mishra, S. S.; Moharana, S. K.; Dash, M. R., eds</ref> n’okusingira ddala embeera ez'ekuusa ku bulumi ng’okulumwa amannyo, okulumwa omutwe, okulumwa ekiwanga, okulumwa olubuto, okulumwa amatu, okulumwa ennyingo, okumenya amagumba, okulumwa obwoka mu baana n’okulumwa mu kifuba. <ref>Keding, G.; Weinberger, K.; Swai, I.; Mndiga, H., eds</ref> <ref>Sridhar, Nimmakayala; Kiran, Bondada V. V. S. Surya; Sasidhar, Donthamsetti Tharaka; Kanthal, Lakshmi Kanta (2014-03-30).</ref> <ref>Urso, Valeria; Signorini, Maria Adele; Tonini, Matteo; Bruschi, Piero (2016-01-11).</ref> Mu Saudi Arabia, ebirungo bya ''C. gynandra'' bikozesebwa okujjanjaba obulumi obw’amaanyi n’okuziyiza okuzimba ebiva ku kulumwa enjaba. <ref>Al-Asmari, Abdulrahman; Manthiri, Rajamohamed Abbas; Abdo, Nasreddien; Al-Duaiji, Fawzi Abdullah; Khan, Haseeb Ahmad (2017).</ref>
== Ebirungo eby’enjawulo n’omugaso gw’ebiriisa ==
''Cleome gynandra'' alimu ekirungo kya beta-carotene, folic acid, ascorbic acid ne calcium bingi. Mulimu ne vitamiini E, iron ne oxalic acid. Okutwalira awamu, ebikoola bino birina puloteyini za 4.0%. 100 g za ''C. gynandra'' zirimu nga 1.4 g ez’obuwuzi obutazimbiddwa, 127–484 mg vitamiini C ne 0.76 mg zinki, 3.1-7.7 g puloteyina atasengejjezeddwa. Mulimu ebirungo nga ayani ne kalisiyamu byawukana okusinziira ku zooni okuva ku 1–11 mg, ne 213-434 mg mu kulondako. <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref>
Ensigo za ''C. gynandra'' zirimu asidi z’amasavu nga asidi wa palmitic, asidi wa stearic, asidi wa oleic, ne asidi wa linoleic ne amino asidi omuli asidi wa glutamic, arginine, leucine, valine, glycine, ne proline. <ref>Mnzava, N. A. (1990-01-01).</ref> <ref>Sen Gupta, A.; Chakrabarty, M. M. (1964).</ref>
== Engeri gye zilimibwamu ==
''Cleome gynandra'' tatera kulimibwa. [[:en:Leaf|Ebikoola]] ebisinga bikungula okuva mu kimera ekisangibwa nga ky\emeza kyokka. Wabula okunoonyereza okumu ku bukodyo bw’okulima obusinga bukoleddwa. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> <ref name=":4"/>
=== Ettaka ery'etagibwa ===
''Cleome gynandra'' yeetaaga ettaka eggimu eriwanvu era eririmu amazzi amalungi. Kikula bulungi ku ttaka eritali ggumu/ kkalubo, nga lirimu [[:en:Humus|humus]] mungi ate nga [[:en:PH|pH]] eri wakati wa 5.5 ne 7. <ref name=":4"/>
=== Okusiga ===
Mu kulima, okusaasaana kw’ekimera kukolebwa nga basiga ensigo. Okusinziira ku sayizi y'[[:en:Seed|ensigo]], obuwanvu obusimbiddwamu ensigo nsonga nkulu. Ensigo yetaaga [[:en:Plough|okulima]] mu ngeri etali nnene (nga sentimita 15 wansi mu ttaka), okukoola omuddo n’okusalako amatabi amakadde okusobola okuba n’ettaka eddungi eritali kkalubo. Ensigo zisobola okusaasaanyizibwa mu ngeri etaali ya kyenkanyi nga ziweereza ku mpewo oba okusimibwa mu ngeri etali nnene mu nnyiriri eziri wakati wa sentimita 30 nga zawuddwa mu nyiriri ez'eyawudde sentimita 1 ebuziba. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref>
=== Okukoola ===
Okukoola kwetaagisa mu ntandikwa y’okulima, ng’ebikoola bya ''C. gynandra'' bikyali bitono. Kisobola okukolebwa n’emikono oba n’ebyuma ebituufu, okukakasa okulima mu buwanvu obw'etagisa. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref>
=== Ebijimusa ===
Ebigimusa ebyetagisa mu kulima kuno mulimu ebigimusa ebijjudde nitrogen nga bikozesebwa okukereya okumulisa kw'ebimuli, okuwangaaza okukula kw’ebimera n’okwongera ku muwendo n’obunene bw’ebikoola. <ref>{{Cite web |last=Staff Reporter |date=2020-09-08 |title=Cultivating cleome |url=https://www.farmersweekly.co.za/farming-basics/how-to-crop/cultivating-cleome/ |access-date=2023-12-03 |website=Farmer's Weekly |language=en-US}}</ref> Okweyongera kw’amakungula kuba kwa maanyi nnyo nga nitrogen ng'atereddwamu mu ngeri yaayo ey’obutonde, wadde nga n’ebigimusa bya nayitrojeni ebitali biramu bikakasa okweyongera kw’amakungula. Okussaamu ebigimusa ebisemba kisinziira ku butonde bw’ettaka naye bisobola okutuuka ku ttani 30 buli yiika y’oluggya lw’ennimiro olw’obusa bwa nnakavundira oba okutuuka ku 120 kkiro/ha y’ebigimusa ebitali biramu. <ref>Schippers, R. R. (2000).</ref>
=== Okufukirira ===
Okusobola okuvaamu amakungula amalungi, ''C. gynandra'' yeetaaga [[:en:Soil_water_(retention)|amazzi g’ettaka]] agamala mu kiseera kyonna eky’okukula kw’ebimera. Okufukirira enfunda eziwera era nga kufugibwa ky'etaagisa era kulina okusalibwawo okusinziira ku ngeri ettaka gye likwatamu amazzi. Okufukirira ennyo kiyinza okuvaako okufiirwa amakungula olw’obutaziyiza mataba. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref>
=== Okukungula ===
Okukungula kuyinza okukolebwa mu ngeri bbiri ez’enjawulo. Esooka erimu okusimbula ddala ekimera kyonna n’okukoolako ebikoola byokka okuva ku nduli. Ekirala, okukungula emirundi mingi kuyinza okukolebwa nga osala ekitundu eky’oku ntikko eky’ekimera n’okukung’aanya ebikoola ebya waggulu. Enkola eno ey'okubiri eyamba okwongera okukula kw’ebikoola eby’ebbali n’okulwawo okumera ebimuli, okwongera ku kiseera ky’okumera. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> <ref name=":4">https://prota.prota4u.org/protav8.asp?h=M11,M14,M15,M16,M18,M23,M25,M26,M27,M28,M34,M36,M4,M6,M7,M8,M9&t=Cleome,gynandra,cleome&p=Cleome+gynandra#Description</ref>
=== Ennimiro ===
Ebigimusa n’amazzi bwe biteekebwamu mu ngeri esaanidde, kigambibwa nti amakungula agakuŋŋaanyiziddwa gasobola okutuuka ku t 30 buli yiika. <ref name=":4"/>
== Okulwanyisa ebiwuka n’endwadde ==
''Cleome gynandra'' ameluse ng’ayita mu butonde so si kulonda kwa muntu okusobola okufuna amakungula amangi. Kino kigifuula naddala okugumira obuwuka obw'enjawulo. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> Wabula ebiwuka bino bye bisangibwa ku muddo guno [[:en:Pentatomidae|Pentatomids]] (Agonoselis nubilis), [[:en:Locust|Enzige]] (Schitocera gregaria), [[:en:Flea_beetle|flea beetles]] (Phylloreta mashonana), cabbage sawfly (Athalia spp), bugs (Nezara spp and Bagrada spp.), cotton jassids (Empoasca spp.), [[:en:Nematode|nematodes]]'''' (''Meloidogyne'' spp.). <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref> <ref name=":3">Mashamaite, Chuene Victor; Manyevere, Alen; Chakauya, Ereck (2022).</ref>
5nsyul4rctrejd6bu9pnnqbg0lqt5a1
66122
66121
2026-08-02T11:55:51Z
Ssuuna Peter
6900
nkozeemu enkyukakyuka ntonotono
66122
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Speciesbox|image=Cleome gynandra Blanco1.233-cropped.jpg|genus=Cleome|species=gynandra|authority=[[Carl Linnaeus|L.]]|synonyms={{collapsible list|
{{Plainlist | style = margin-left: 1em; text-indent: -1em; |
*''Cleome acuta'' <small>Schumach. & Thonn.</small>
*''Cleome affinis'' <small>(Blume) Spreng. nom. illeg.</small>
*''Cleome alliacea'' <small>Blanco</small>
*''Cleome alliodora'' <small>Blanco</small>
*''Cleome blumeana'' <small>D.Dietr.</small>
*''Cleome bungei'' <small>Steud.</small>
*''Cleome candelabrum'' <small>Sims</small>
*''Cleome denticulata'' <small>Schult. & Schult.f.</small>
*''Cleome eckloniana'' <small>Schrad.</small>
*''Cleome flexuosa'' <small>F.Dietr. ex Schult. & Schult.f.</small>
*''Cleome heterotricha'' <small>Burch.</small>
*''Cleome muricata'' <small>(Schrad.) Schult. & Schult.f.</small>
*''Cleome oleracea'' <small>Welw.</small>
*''Cleome pentaphylla'' <small>L.</small>
*''Cleome pubescens'' <small>Sieber ex Steud.</small>
*''Cleome rosea'' <small>Eckl. ex Steud. nom. inval.</small>
*''Cleome triphylla'' <small>L.</small>
*''Gymnogonia pentaphylla'' <small>(L.) R. Br. ex Steud.</small>
*''Gynandropsis affinis'' <small>Blume</small>
*''Gynandropsis candelabrum'' <small>(Sims) Sweet</small>
*''Gynandropsis denticulata'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis glandulosa'' <small>C.Presl</small>
*''Gynandropsis gynandra'' <small>(L.) Briq.</small>
*''Gynandropsis heterotricha'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis muricata'' <small>Schrad.</small>
*''Gynandropsis ophitocarpa'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis palmipes'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis pentaphylla'' <small>(L.) DC.</small>
*''Gynandropsis pentaphylla'' <small>Blanco</small>
*''Gynandropsis sinica'' <small>Miq.</small>
*''Gynandropsis triphylla'' <small>DC.</small>
*''Gynandropsis viscida'' <small>Bunge</small>
*''Pedicellaria pentaphylla'' <small>(L.) Schrank</small>
*''Pedicellaria triphylla'' <small>(L.) Pax</small>
*''Podogyne pentaphylla'' <small>(L.) Hoffmanns.</small>
*''Sinapistrum pentaphyllum'' <small>(L.) Medik.</small>
}}
}}|synonyms_ref=<ref name="POWO">{{cite web |url=https://powo.science.kew.org/taxon/urn:lsid:ipni.org:names:170681-1 |title=''Lumnitzera racemosa'' Willd. |date=2024 |website=Plants of the World Online |publisher=Royal Botanic Gardens, Kew |access-date=14 February 2024}}</ref>|range_map=Cleome gynandra, verspreidingskaart, a.png|range_map_caption={{legend2|#22B14C|world range<ref name="pfaf">{{cite web |title=''Cleome gynandra'' - L. |url=https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Cleome+gynandra |website=pfaf.org |date = 1996–2012 |access-date=19 March 2019}}</ref>|outline=gray}}}}
'''''Cleome gynandra''''' kika kya ''[[:en:Cleome|Cleome]]'' ekikozesebwa ng'enva ndiirwa. Kimanyiddwa mu [[:en:Common_name|mannya mangi agamanyiddwa]] omuli '''ejjobyo,''' <ref>http://www.dict.cc/english-german/Shona+cabbage.html</ref> '''emboga''', '''eggobe''', <ref>https://npgsweb.ars-grin.gov/gringlobal/taxonomydetail.aspx?id=310077</ref> ne '''stinkweed''' . <ref>http://raisingislands.blogspot.com.au/2015/11/natural-pesticides-from-common-weed.html</ref> Kimuli kya nsiko ekibeerawo [[:en:Annual_plant|buli mwaka]] nga kizaalibwa mu Afirika naye nga kifuuse kya bulijjo mu bitundu bingi [[:en:Tropical|eby’obutiti obutono]] n’eby’obutiti n'ebbugumu mu nsi. <ref name=":0">{{Cite web |url=http://avrdc.org/spider-plant-cleome-gynandra/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-21 |archive-date=2023-05-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230531135145/http://avrdc.org/spider-plant-cleome-gynandra/ |url-status=dead }}</ref>
== Okunnyonnyola ==
''Cleome gynandra'' kimera kiyimiridde, nga kirimu amatabi agali mu buwanvu bwa sentimita 25 ne 60 . Okusinziira ku mbeera y’obutonde, esobola okutuukira daaka ku buwanvu bwa sentimita 150 . <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> [[:en:Leaf|Ebikoola]] byakyo by'eyawulamu obukola obulala obutono wakati we 3–7. [[:en:Flower|Ebimuli]] by'akyo byeru, oluusi ne bikyuka ne bifuuka pinki bwe bikaddiwa. <ref>http://www.plantzafrica.com/plantcd/cleomegynandra2.html</ref> Ebikoola n’ebimuli byombi biriibwa. Ebikoola byakyo bikaawa nnyo, oluusi nga entungo zaayo zaagala okufaana eza [[:en:Brassica_juncea|sukuma]] .
Ekibala kino kibeera kya siliki ekikutuka, nga kigonvu era nga kiringa [[:en:Capsule_(fruit)|ekikuta]], era kipima mu buwanvu bwa sentimita 12 n'obugazi bwa milimita 8–10 . Mu kiseera ky’okwengera, langi y’ebikoola ekuyuka okuva ku kiragala okudda ku kyenvu n'oluvanyua kitaka bwe bikala. Bwe biba bikaze, ebikuta byabuluzubwamu mu buwanvu okugyamu ensigo. Buli silique esobola okubeeramu ensigo eziri wakati wa 100-150. Ensigo zino n'etooloovu, nzirugavu ate nga zirina akakuta akakluba era nga zipima 1.0-1.5 mm mu buwanvu. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> : 1 . 4. 4. Ensigo za ''C. gynandra'' zirimu [[:en:Oil|amafuta]] 17-19% . <ref>Aparadh, V. T.; Naik, V. V.; Karadge, B. A. (2012).</ref>
''Cleome gynandra'' erina ekikolo kya ttaapu ekiwanvu nga kiriko enviiri z’ebikoola ate nga kirina ebikoola eby’okubiri bitono. <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref>
== Emigaso n'enkozesa ==
[[File:Cleome_gynandra_1.jpg|left|frameless|249x249px]]
[[File:Cleome_gynandra_3_(4545384955).jpg|alt=Gynandra|thumb|'''Gynandra''']]
Mu bulamu bwa bulijjo, ebikoola n’enduli yakyo biriibwa nga bifumbiddwa oba nz'ezigattibwa mu nva. Ebikoola bino bitera okuliibwa mu mawanga agali mu Bukiikaddyo bwa Sahara, nga babikaza ne babitereka oluvannyuma ne bifumbibwa n'amata oba omuzigo okukendeeza ku bukaawu bwabyo. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Andrea_Pieroni</ref> Mu [[:en:Kenya|Kenya]], Uganda ne Tanzania, ebikoola bifumbiddwa mu [[:en:Peanut|binyeebwa]] ebisekule .
Mu Bukiikakkono bwa Uganda kimanyiddwa nga '''Dek Akeo''' oba '''Akeyo''' . <ref name=":0a">Opio, Bobson (2023-04-11).</ref> Kiteekebwateekebwa nga bitokosebwa mu mazzi agookya nga gatabuddwamu ekipooli oba ebinyeebwa ebisekule. Kigabulwa n'emmere ey'enjawulo nga Akalo, [[:en:Ugali|akawunga]], [[:en:Sweet_potato|lummonde]] . Enva endiirwa zino z'anikibwa ne zikala okusobola kuterekebwa okumala ebbanga eddene n’okuzikozesa mu biseera eby’omu maaso ng’eddagala. Enva zino bagigabula mu bifo eby’okulya ne mu wooteeri z’omu kitundu kyokka nga zisinga kuliibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda. <ref name=":0a" /> <ref>Nakaziba, Rebecca; Anyolitho, Maxson Kenneth; Amanya, Sharon Bright; Sesaazi, Crispin Duncan; Byarugaba, Frederick; Ogwal-Okeng, Jasper; Alele, Paul E. (2021-07-15).</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1129332/magnetism-northern-ugandan-dishes</ref>
Ekimera kino kya mugaso mu kulimira awamu n'ebimera ebirala olw’obutonde bwakyo obugoba ebiwuka n’okulwanyisa enkwa. <ref>Engels, Johannes M.M. Engels (2002).</ref> <ref>https://www.farmersweekly.co.za/farm-basics/how-to-crop/cultivating-cleome/</ref> Ebikoola birina eky’obugagga ekigoba, n'okusaanyaawo ebiwuka ebilya ebikola n'enkwa ( [[:en:Larva|envunyu]], amayanzi, n’enkulu). <ref>Mnzava, N (1990).</ref>
Mu [[:en:Thailand|Thailand]] ne [[:en:Malaysia|Malaysia]] ebikoola bino mmere ey'ettanirwa ennyo nga bagiteekateeka n'[[:en:Rice_water|amazzi g'omuceere]] n'ekibala ekimanyikuddwa nga ''phak sian dong'' . <ref>{{Cite web |title=ผักเสี้ยน สรรพคุณและประโยชน์ของผักเสี้ยน 29 ข้อ ! |url=http://frynn.com/%E0%B8%9C%E0%B8%B1%E0%B8%81%E0%B9%80%E0%B8%AA%E0%B8%B5%E0%B9%89%E0%B8%A2%E0%B8%99/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815093310/http://frynn.com/%E0%B8%9C%E0%B8%B1%E0%B8%81%E0%B9%80%E0%B8%AA%E0%B8%B5%E0%B9%89%E0%B8%A2%E0%B8%99/ |archive-date=2016-08-15 |access-date=2015-09-01}}</ref> Pickle y’emu era eriibwa mu masaza g’Obukiikakkono bwa Malaysia, era emanyiddwa nga ''jeruk maman'' . Essaza ly’e [./Negeri_Sembilanhttps://en.wikipedia.org/wiki/Negeri_Sembilan Negeri Sembilan] mu ''[[:en:Rendang|rendang]] maman'', <ref>Lim May Lee (8 October 2017).</ref> ng’ebikoola bitabulwa wamu mu mata g'ebinazi okumala ekiseera ekiwanvu okutuuka ku mutendera gwe bagwagaliramu.
Ebikoola nabyo birina eddagala [[:en:Antioxidant|eriziyiza]] okuzimba naddala ng'olumiddwa ekiwuka. <ref name=":0"/> Olw’obulungi bwayo obuziyiza okuzimba, oluusi bikozesebwa ng’eddagala. <ref>https://pfaf.org/user/Plant.aspx?LatinName=Cleome+gynandra</ref> Ebikoola n’ebimuli bya ''C. gynandra'' bibadde bikozesebwa mu ddagala ly’ekinnansi okujjanjaba embeera omuli obutwa mu mmere, endwadde z’okulumizibwa ebinwa by'omubiri, okuzimba, yinfekisoni za bakitiriya, <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref> <ref>Meda N.T.R. (2013-02-28).</ref> <ref>Mishra, S. S.; Moharana, S. K.; Dash, M. R., eds</ref> n’okusingira ddala embeera ez'ekuusa ku bulumi ng’okulumwa amannyo, okulumwa omutwe, okulumwa ekiwanga, okulumwa olubuto, okulumwa amatu, okulumwa ennyingo, okumenya amagumba, okulumwa obwoka mu baana n’okulumwa mu kifuba. <ref>Keding, G.; Weinberger, K.; Swai, I.; Mndiga, H., eds</ref> <ref>Sridhar, Nimmakayala; Kiran, Bondada V. V. S. Surya; Sasidhar, Donthamsetti Tharaka; Kanthal, Lakshmi Kanta (2014-03-30).</ref> <ref>Urso, Valeria; Signorini, Maria Adele; Tonini, Matteo; Bruschi, Piero (2016-01-11).</ref> Mu Saudi Arabia, ebirungo bya ''C. gynandra'' bikozesebwa okujjanjaba obulumi obw’amaanyi n’okuziyiza okuzimba ebiva ku kulumwa enjaba. <ref>Al-Asmari, Abdulrahman; Manthiri, Rajamohamed Abbas; Abdo, Nasreddien; Al-Duaiji, Fawzi Abdullah; Khan, Haseeb Ahmad (2017).</ref>
== Ebirungo eby’enjawulo n’omugaso gw’ebiriisa ==
''Cleome gynandra'' alimu ekirungo kya beta-carotene, folic acid, ascorbic acid ne calcium bingi. Mulimu ne vitamiini E, iron ne oxalic acid. Okutwalira awamu, ebikoola bino birina puloteyini za 4.0%. 100 g za ''C. gynandra'' zirimu nga 1.4 g ez’obuwuzi obutazimbiddwa, 127–484 mg vitamiini C ne 0.76 mg zinki, 3.1-7.7 g puloteyina atasengejjezeddwa. Mulimu ebirungo nga ayani ne kalisiyamu byawukana okusinziira ku zooni okuva ku 1–11 mg, ne 213-434 mg mu kulondako. <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref>
Ensigo za ''C. gynandra'' zirimu asidi z’amasavu nga asidi wa palmitic, asidi wa stearic, asidi wa oleic, ne asidi wa linoleic ne amino asidi omuli asidi wa glutamic, arginine, leucine, valine, glycine, ne proline. <ref>Mnzava, N. A. (1990-01-01).</ref> <ref>Sen Gupta, A.; Chakrabarty, M. M. (1964).</ref>
== Engeri gye zilimibwamu ==
''Cleome gynandra'' tatera kulimibwa. [[:en:Leaf|Ebikoola]] ebisinga bikungula okuva mu kimera ekisangibwa nga ky\emeza kyokka. Wabula okunoonyereza okumu ku bukodyo bw’okulima obusinga bukoleddwa. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> <ref name=":4"/>
=== Ettaka ery'etagibwa ===
''Cleome gynandra'' yeetaaga ettaka eggimu eriwanvu era eririmu amazzi amalungi. Kikula bulungi ku ttaka eritali ggumu/ kkalubo, nga lirimu [[:en:Humus|humus]] mungi ate nga [[:en:PH|pH]] eri wakati wa 5.5 ne 7. <ref name=":4"/>
=== Okusiga ===
Mu kulima, okusaasaana kw’ekimera kukolebwa nga basiga ensigo. Okusinziira ku sayizi y'[[:en:Seed|ensigo]], obuwanvu obusimbiddwamu ensigo nsonga nkulu. Ensigo yetaaga [[:en:Plough|okulima]] mu ngeri etali nnene (nga sentimita 15 wansi mu ttaka), okukoola omuddo n’okusalako amatabi amakadde okusobola okuba n’ettaka eddungi eritali kkalubo. Ensigo zisobola okusaasaanyizibwa mu ngeri etaali ya kyenkanyi nga ziweereza ku mpewo oba okusimibwa mu ngeri etali nnene mu nnyiriri eziri wakati wa sentimita 30 nga zawuddwa mu nyiriri ez'eyawudde sentimita 1 ebuziba. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref>
=== Okukoola ===
Okukoola kwetaagisa mu ntandikwa y’okulima, ng’ebikoola bya ''C. gynandra'' bikyali bitono. Kisobola okukolebwa n’emikono oba n’ebyuma ebituufu, okukakasa okulima mu buwanvu obw'etagisa. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref>
=== Ebijimusa ===
Ebigimusa ebyetagisa mu kulima kuno mulimu ebigimusa ebijjudde nitrogen nga bikozesebwa okukereya okumulisa kw'ebimuli, okuwangaaza okukula kw’ebimera n’okwongera ku muwendo n’obunene bw’ebikoola. <ref>{{Cite web |last=Staff Reporter |date=2020-09-08 |title=Cultivating cleome |url=https://www.farmersweekly.co.za/farming-basics/how-to-crop/cultivating-cleome/ |access-date=2023-12-03 |website=Farmer's Weekly |language=en-US}}</ref> Okweyongera kw’amakungula kuba kwa maanyi nnyo nga nitrogen ng'atereddwamu mu ngeri yaayo ey’obutonde, wadde nga n’ebigimusa bya nayitrojeni ebitali biramu bikakasa okweyongera kw’amakungula. Okussaamu ebigimusa ebisemba kisinziira ku butonde bw’ettaka naye bisobola okutuuka ku ttani 30 buli yiika y’oluggya lw’ennimiro olw’obusa bwa nnakavundira oba okutuuka ku 120 kkiro/ha y’ebigimusa ebitali biramu. <ref>Schippers, R. R. (2000).</ref>
=== Okufukirira ===
Okusobola okuvaamu amakungula amalungi, ''C. gynandra'' yeetaaga [[:en:Soil_water_(retention)|amazzi g’ettaka]] agamala mu kiseera kyonna eky’okukula kw’ebimera. Okufukirira enfunda eziwera era nga kufugibwa ky'etaagisa era kulina okusalibwawo okusinziira ku ngeri ettaka gye likwatamu amazzi. Okufukirira ennyo kiyinza okuvaako okufiirwa amakungula olw’obutaziyiza mataba. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref>
=== Okukungula ===
Okukungula kuyinza okukolebwa mu ngeri bbiri ez’enjawulo. Esooka erimu okusimbula ddala ekimera kyonna n’okukoolako ebikoola byokka okuva ku nduli. Ekirala, okukungula emirundi mingi kuyinza okukolebwa nga osala ekitundu eky’oku ntikko eky’ekimera n’okukung’aanya ebikoola ebya waggulu. Enkola eno ey'okubiri eyamba okwongera okukula kw’ebikoola eby’ebbali n’okulwawo okumera ebimuli, okwongera ku kiseera ky’okumera. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> <ref name=":4">https://prota.prota4u.org/protav8.asp?h=M11,M14,M15,M16,M18,M23,M25,M26,M27,M28,M34,M36,M4,M6,M7,M8,M9&t=Cleome,gynandra,cleome&p=Cleome+gynandra#Description</ref>
=== Ennimiro ===
Ebigimusa n’amazzi bwe biteekebwamu mu ngeri esaanidde, kigambibwa nti amakungula agakuŋŋaanyiziddwa gasobola okutuuka ku t 30 buli yiika. <ref name=":4"/>
== Okulwanyisa ebiwuka n’endwadde ==
''Cleome gynandra'' ameluse ng’ayita mu butonde so si kulonda kwa muntu okusobola okufuna amakungula amangi. Kino kigifuula naddala okugumira obuwuka obw'enjawulo. <ref name=":2">Waithaka, Kimani; Chweya, James A. (1991).</ref> Wabula ebiwuka bino bye bisangibwa ku muddo guno [[:en:Pentatomidae|Pentatomids]] (Agonoselis nubilis), [[:en:Locust|Enzige]] (Schitocera gregaria), [[:en:Flea_beetle|flea beetles]] (Phylloreta mashonana), cabbage sawfly (Athalia spp), bugs (Nezara spp and Bagrada spp.), cotton jassids (Empoasca spp.), [[:en:Nematode|nematodes]]'''' (''Meloidogyne'' spp.). <ref name=":1">Chweya, James A.; Mnzava, Nameus A. (1997).</ref> <ref name=":3">Mashamaite, Chuene Victor; Manyevere, Alen; Chakauya, Ereck (2022).</ref>
<references />
fvs1fx9c6qhlq3ribc31m6p17f2bf6k
Alamara Nhassé,
0
12704
66073
61019
2026-08-01T23:07:05Z
24RAY
11014
24RAY moved page [[Alamara Nhassé, munnabyabufuzi]] to [[Alamara Nhassé,]]
61019
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alamara Ntchia Nhassé''' (yazaalibwa 2 Ogwomukaaga 1957) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]], eyali [[:en:Heads_of_Government_of_Guinea-Bissau|Ssaabaminisita]] okuva nga 9 Ogwekkuminebiri, 2001 okutuuka nga 17 Ogwekuminogumu 2002. Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w'ekibiina National Reconciliation Party; emabegako yakulembera ekibiina kya [[:en:Social_Renewal_Party_(Guinea-Bissau)|Social Renewal Party]] (PRS).
== Obukugu bwe ==
Nhassé mukugu [[Ebyamalimiro|mu by’obulimi]], era yatendekebwa mu [[:en:Cuba|Cuba]] ne mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Oluvannyuma lwa [[:en:Kumba_Yala|Kumba Yala]] eyali yesimbye ku tiketi ya PRS okulondebwa ku bwapulezidenti, Nhassé yalondebwa nga Minisita w’ebyobulimi, amazzi, ebibira n’okuyigga mu gavumenti eyatondebwawo mu Gwokubiri nga 19, 2000. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, mu gavumenti eyatondebwawo nga Gusooka 25, 2001, yafuuka Minisita w’ebyobulimi n’obuvubi. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927002125/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |url-status=dead }}</ref> Ku mulembe gwa Ssaabaminisita [[:en:Faustino_Imbali|Faustino Imbali]], yafuuka Minisita w'ensonga z'omunda oluvannyuma lwa [[:en:Artur_Sanhá|Artur Sanhá]] okugobwa mu Gwomunaana nga 29, 2001. Oluvannyuma lwa Imbali naye okugobwa, Nhassé yamusikira ku bwa ssaabaminisita mu Gwekuminebiri nga 9, 2001. Mu Gusooka nga 15, 2002, olukiiko lw'ekibiina olwa PRS lwamulonda nga pulezidenti w'ekibiina. Olwa katyabaga akagwawo mu biseera ebyo, obukulembeze teyabumalaako bbanga ddene era ne gavumenti ye newalirizibwa okusasika. Nhassé yalekulira obwa Pulezidenti bwa PRS muGwekuminogumu nga 15, 2002, era oluvannyuma lw’ennaku bbiri, [[:en:Mário_Pires|Mário Pires]] yalondebwa okudda mu bigere bya Nhassé ku bwa ssaabaminisita.
Mu [[:en:2005_Guinea-Bissau_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti okwa 2005]], Nhassé yawagira eyeesimbyewo [[:en:João_Bernardo_Vieira|João Bernardo Vieira]] . Oluvannyuma lw’okulondebwa kwa Vieira, Nhassé yasaba [[:en:Carlos_Gomes_Júnior|Carlos Gomes Júnior]] alekulire obwa ssaabaminisita; Olwo Gomes Junior n’afiirwa omusingi gwe ogwa palamenti oluvannyuma lw’ababaka 14 ku 45 aba palamenti okuva mu kibiina kye ekya [[:en:PAIGC|PAIGC]] okukivaamu.
Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w’ekibiina ki National Reconciliation Party. Kyalemererwa okuwangula ekifo kyonna mu [[:en:2008_Guinea-Bissau_legislative_election|kulonda kwa palamenti okwa 2008]], era y’akkiriza okuwangulwa kuno. <ref>https://web.archive.org/web/20241130165649/http://www.agenciabissau.com/portal.aspx?link=public/viewnews.ascx&menuindex=0&newsid=1521</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
9atj94gtewptgy5m91pr2og42b4rwrf
66075
66073
2026-08-01T23:09:08Z
24RAY
11014
ngasseeko data box
66075
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alamara Ntchia Nhassé''' (yazaalibwa 2 Ogwomukaaga 1957) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]], eyali [[:en:Heads_of_Government_of_Guinea-Bissau|Ssaabaminisita]] okuva nga 9 Ogwekkuminebiri, 2001 okutuuka nga 17 Ogwekuminogumu 2002. Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w'ekibiina National Reconciliation Party; emabegako yakulembera ekibiina kya [[:en:Social_Renewal_Party_(Guinea-Bissau)|Social Renewal Party]] (PRS).
== Obukugu bwe ==
Nhassé mukugu [[Ebyamalimiro|mu by’obulimi]], era yatendekebwa mu [[:en:Cuba|Cuba]] ne mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Oluvannyuma lwa [[:en:Kumba_Yala|Kumba Yala]] eyali yesimbye ku tiketi ya PRS okulondebwa ku bwapulezidenti, Nhassé yalondebwa nga Minisita w’ebyobulimi, amazzi, ebibira n’okuyigga mu gavumenti eyatondebwawo mu Gwokubiri nga 19, 2000. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, mu gavumenti eyatondebwawo nga Gusooka 25, 2001, yafuuka Minisita w’ebyobulimi n’obuvubi. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927002125/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |url-status=dead }}</ref> Ku mulembe gwa Ssaabaminisita [[:en:Faustino_Imbali|Faustino Imbali]], yafuuka Minisita w'ensonga z'omunda oluvannyuma lwa [[:en:Artur_Sanhá|Artur Sanhá]] okugobwa mu Gwomunaana nga 29, 2001. Oluvannyuma lwa Imbali naye okugobwa, Nhassé yamusikira ku bwa ssaabaminisita mu Gwekuminebiri nga 9, 2001. Mu Gusooka nga 15, 2002, olukiiko lw'ekibiina olwa PRS lwamulonda nga pulezidenti w'ekibiina. Olwa katyabaga akagwawo mu biseera ebyo, obukulembeze teyabumalaako bbanga ddene era ne gavumenti ye newalirizibwa okusasika. Nhassé yalekulira obwa Pulezidenti bwa PRS muGwekuminogumu nga 15, 2002, era oluvannyuma lw’ennaku bbiri, [[:en:Mário_Pires|Mário Pires]] yalondebwa okudda mu bigere bya Nhassé ku bwa ssaabaminisita.
Mu [[:en:2005_Guinea-Bissau_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti okwa 2005]], Nhassé yawagira eyeesimbyewo [[:en:João_Bernardo_Vieira|João Bernardo Vieira]] . Oluvannyuma lw’okulondebwa kwa Vieira, Nhassé yasaba [[:en:Carlos_Gomes_Júnior|Carlos Gomes Júnior]] alekulire obwa ssaabaminisita; Olwo Gomes Junior n’afiirwa omusingi gwe ogwa palamenti oluvannyuma lw’ababaka 14 ku 45 aba palamenti okuva mu kibiina kye ekya [[:en:PAIGC|PAIGC]] okukivaamu.
Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w’ekibiina ki National Reconciliation Party. Kyalemererwa okuwangula ekifo kyonna mu [[:en:2008_Guinea-Bissau_legislative_election|kulonda kwa palamenti okwa 2008]], era y’akkiriza okuwangulwa kuno. <ref>https://web.archive.org/web/20241130165649/http://www.agenciabissau.com/portal.aspx?link=public/viewnews.ascx&menuindex=0&newsid=1521</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
nd7fb77c2dt0xagm2tvizbwaoxojrqb
66076
66075
2026-08-01T23:10:37Z
24RAY
11014
empandiika
66076
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alamara Ntchia Nhassé</big>''' (yazaalibwa 2 Ogwomukaaga 1957) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]], eyali [[:en:Heads_of_Government_of_Guinea-Bissau|Ssaabaminisita]] okuva nga 9 Ogwekkuminebiri, 2001 okutuuka nga 17 Ogwekuminogumu 2002. Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w'ekibiina National Reconciliation Party; emabegako yakulembera ekibiina kya [[:en:Social_Renewal_Party_(Guinea-Bissau)|Social Renewal Party]] (PRS).
== Emirimu gye ==
Nhassé mukugu [[Ebyamalimiro|mu by’obulimi]], era yatendekebwa mu [[:en:Cuba|Cuba]] ne mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Oluvannyuma lwa [[:en:Kumba_Yala|Kumba Yala]] eyali yesimbye ku tiketi ya PRS okulondebwa ku bwapulezidenti, Nhassé yalondebwa nga Minisita w’ebyobulimi, amazzi, ebibira n’okuyigga mu gavumenti eyatondebwawo mu Gwokubiri nga 19, 2000. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, mu gavumenti eyatondebwawo nga Gusooka 25, 2001, yafuuka Minisita w’ebyobulimi n’obuvubi. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927002125/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |url-status=dead }}</ref> Ku mulembe gwa Ssaabaminisita [[:en:Faustino_Imbali|Faustino Imbali]], yafuuka Minisita w'ensonga z'omunda oluvannyuma lwa [[:en:Artur_Sanhá|Artur Sanhá]] okugobwa mu Gwomunaana nga 29, 2001. Oluvannyuma lwa Imbali naye okugobwa, Nhassé yamusikira ku bwa ssaabaminisita mu Gwekuminebiri nga 9, 2001. Mu Gusooka nga 15, 2002, olukiiko lw'ekibiina olwa PRS lwamulonda nga pulezidenti w'ekibiina. Olwa katyabaga akagwawo mu biseera ebyo, obukulembeze teyabumalaako bbanga ddene era ne gavumenti ye newalirizibwa okusasika. Nhassé yalekulira obwa Pulezidenti bwa PRS muGwekuminogumu nga 15, 2002, era oluvannyuma lw’ennaku bbiri, [[:en:Mário_Pires|Mário Pires]] yalondebwa okudda mu bigere bya Nhassé ku bwa ssaabaminisita.
Mu [[:en:2005_Guinea-Bissau_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti okwa 2005]], Nhassé yawagira eyeesimbyewo [[:en:João_Bernardo_Vieira|João Bernardo Vieira]] . Oluvannyuma lw’okulondebwa kwa Vieira, Nhassé yasaba [[:en:Carlos_Gomes_Júnior|Carlos Gomes Júnior]] alekulire obwa ssaabaminisita; Olwo Gomes Junior n’afiirwa omusingi gwe ogwa palamenti oluvannyuma lw’ababaka 14 ku 45 aba palamenti okuva mu kibiina kye ekya [[:en:PAIGC|PAIGC]] okukivaamu.
Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w’ekibiina ki National Reconciliation Party. Kyalemererwa okuwangula ekifo kyonna mu [[:en:2008_Guinea-Bissau_legislative_election|kulonda kwa palamenti okwa 2008]], era y’akkiriza okuwangulwa kuno. <ref>https://web.archive.org/web/20241130165649/http://www.agenciabissau.com/portal.aspx?link=public/viewnews.ascx&menuindex=0&newsid=1521</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
abqxozfp2bl5z6yr3bvis788qgt7zjr
66077
66076
2026-08-01T23:11:29Z
24RAY
11014
/* Ebijuliziddwamu */ empandiika
66077
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alamara Ntchia Nhassé</big>''' (yazaalibwa 2 Ogwomukaaga 1957) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]], eyali [[:en:Heads_of_Government_of_Guinea-Bissau|Ssaabaminisita]] okuva nga 9 Ogwekkuminebiri, 2001 okutuuka nga 17 Ogwekuminogumu 2002. Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w'ekibiina National Reconciliation Party; emabegako yakulembera ekibiina kya [[:en:Social_Renewal_Party_(Guinea-Bissau)|Social Renewal Party]] (PRS).
== Emirimu gye ==
Nhassé mukugu [[Ebyamalimiro|mu by’obulimi]], era yatendekebwa mu [[:en:Cuba|Cuba]] ne mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Oluvannyuma lwa [[:en:Kumba_Yala|Kumba Yala]] eyali yesimbye ku tiketi ya PRS okulondebwa ku bwapulezidenti, Nhassé yalondebwa nga Minisita w’ebyobulimi, amazzi, ebibira n’okuyigga mu gavumenti eyatondebwawo mu Gwokubiri nga 19, 2000. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, mu gavumenti eyatondebwawo nga Gusooka 25, 2001, yafuuka Minisita w’ebyobulimi n’obuvubi. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927002125/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |url-status=dead }}</ref> Ku mulembe gwa Ssaabaminisita [[:en:Faustino_Imbali|Faustino Imbali]], yafuuka Minisita w'ensonga z'omunda oluvannyuma lwa [[:en:Artur_Sanhá|Artur Sanhá]] okugobwa mu Gwomunaana nga 29, 2001. Oluvannyuma lwa Imbali naye okugobwa, Nhassé yamusikira ku bwa ssaabaminisita mu Gwekuminebiri nga 9, 2001. Mu Gusooka nga 15, 2002, olukiiko lw'ekibiina olwa PRS lwamulonda nga pulezidenti w'ekibiina. Olwa katyabaga akagwawo mu biseera ebyo, obukulembeze teyabumalaako bbanga ddene era ne gavumenti ye newalirizibwa okusasika. Nhassé yalekulira obwa Pulezidenti bwa PRS muGwekuminogumu nga 15, 2002, era oluvannyuma lw’ennaku bbiri, [[:en:Mário_Pires|Mário Pires]] yalondebwa okudda mu bigere bya Nhassé ku bwa ssaabaminisita.
Mu [[:en:2005_Guinea-Bissau_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti okwa 2005]], Nhassé yawagira eyeesimbyewo [[:en:João_Bernardo_Vieira|João Bernardo Vieira]] . Oluvannyuma lw’okulondebwa kwa Vieira, Nhassé yasaba [[:en:Carlos_Gomes_Júnior|Carlos Gomes Júnior]] alekulire obwa ssaabaminisita; Olwo Gomes Junior n’afiirwa omusingi gwe ogwa palamenti oluvannyuma lw’ababaka 14 ku 45 aba palamenti okuva mu kibiina kye ekya [[:en:PAIGC|PAIGC]] okukivaamu.
Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w’ekibiina ki National Reconciliation Party. Kyalemererwa okuwangula ekifo kyonna mu [[:en:2008_Guinea-Bissau_legislative_election|kulonda kwa palamenti okwa 2008]], era y’akkiriza okuwangulwa kuno. <ref>https://web.archive.org/web/20241130165649/http://www.agenciabissau.com/portal.aspx?link=public/viewnews.ascx&menuindex=0&newsid=1521</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
nfp00kfetjftb5i75hqmt19v64uuqrl
66080
66077
2026-08-02T00:01:45Z
24RAY
11014
Ngasseko data box
66080
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alamara Ntchia Nhassé</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomukaaga 1957) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]], eyali Ssaabaminisita okuva nga 9 Ogwekkumineebiri 2001 okutuuka nga 17 Ogwekkuminoogumu 2002. Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w'ekibiina kya National Reconciliation Party; emabegako yakulembera ekibiina ky'Okuzza Obugya mu Mbeera z'Abantu (Social Renewal Party) (PRS).
== Emirimu gye ==
Nhassé mukugu [[Ebyamalimiro|mu by’obulimi]], era yatendekebwa mu [[:en:Cuba|Cuba]] ne mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Oluvannyuma lwa [[:en:Kumba_Yala|Kumba Yala]] eyali yesimbye ku tiketi ya PRS okulondebwa ku bwapulezidenti, Nhassé yalondebwa nga Minisita w’ebyobulimi, amazzi, ebibira n’okuyigga mu gavumenti eyatondebwawo mu Gwokubiri nga 19, 2000. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, mu gavumenti eyatondebwawo nga Gusooka 25, 2001, yafuuka Minisita w’ebyobulimi n’obuvubi. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927002125/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |url-status=dead }}</ref> Ku mulembe gwa Ssaabaminisita [[:en:Faustino_Imbali|Faustino Imbali]], yafuuka Minisita w'ensonga z'omunda oluvannyuma lwa [[:en:Artur_Sanhá|Artur Sanhá]] okugobwa mu Gwomunaana nga 29, 2001. Oluvannyuma lwa Imbali naye okugobwa, Nhassé yamusikira ku bwa ssaabaminisita mu Gwekuminebiri nga 9, 2001. Mu Gusooka nga 15, 2002, olukiiko lw'ekibiina olwa PRS lwamulonda nga pulezidenti w'ekibiina. Olwa katyabaga akagwawo mu biseera ebyo, obukulembeze teyabumalaako bbanga ddene era ne gavumenti ye newalirizibwa okusasika. Nhassé yalekulira obwa Pulezidenti bwa PRS muGwekuminogumu nga 15, 2002, era oluvannyuma lw’ennaku bbiri, [[:en:Mário_Pires|Mário Pires]] yalondebwa okudda mu bigere bya Nhassé ku bwa ssaabaminisita.
Mu [[:en:2005_Guinea-Bissau_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti okwa 2005]], Nhassé yawagira eyeesimbyewo [[:en:João_Bernardo_Vieira|João Bernardo Vieira]] . Oluvannyuma lw’okulondebwa kwa Vieira, Nhassé yasaba [[:en:Carlos_Gomes_Júnior|Carlos Gomes Júnior]] alekulire obwa ssaabaminisita; Olwo Gomes Junior n’afiirwa omusingi gwe ogwa palamenti oluvannyuma lw’ababaka 14 ku 45 aba palamenti okuva mu kibiina kye ekya [[:en:PAIGC|PAIGC]] okukivaamu.
Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w’ekibiina ki National Reconciliation Party. Kyalemererwa okuwangula ekifo kyonna mu [[:en:2008_Guinea-Bissau_legislative_election|kulonda kwa palamenti okwa 2008]], era y’akkiriza okuwangulwa kuno. <ref>https://web.archive.org/web/20241130165649/http://www.agenciabissau.com/portal.aspx?link=public/viewnews.ascx&menuindex=0&newsid=1521</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
bxdpdt7j21091wqqo77n2ekoo0fo87r
66081
66080
2026-08-02T00:12:26Z
24RAY
11014
ngasseeko ebijuliziddwa
66081
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Alamara Ntchia Nhassé</big>''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomukaaga 1957) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]], eyali Ssaabaminisita okuva nga 9 Ogwekkumineebiri 2001 okutuuka nga 17 Ogwekkuminoogumu 2002. Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w'ekibiina kya National Reconciliation Party; emabegako yakulembera ekibiina ky'Okuzza Obugya mu Mbeera z'Abantu (Social Renewal Party) (PRS).
== Emirimu gye ==
Nhassé mukugu mu by’obulimi, era yatendekebwa mu [[:en:Cuba|Cuba]] ne mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Oluvannyuma lwa [[:en:Kumba_Yala|Kumba Yala]] eyali yesimbye ku tiketi ya PRS okulondebwa ku bwapulezidenti, Nhassé yalondebwa nga Minisita w’ebyobulimi, amazzi, ebibira n'eby'okuyigga mu gavumenti eyatondebwawo mu Ogwokubiri nga 19, 2000.<ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |url-status=dead }}</ref><ref>[http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html "Le gouvernement de la GUINEE BISSAU formé le 19 February 2000]"[https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html|date=27 September 2007}}[[:en:Wayback_Machine|,]] ''Afrique Express'' {{in lang|fr}}.</ref> Oluvannyuma, mu gavumenti eyatondebwawo nga Gusooka 25, 2001, yafuuka Minisita w’ebyobulimi n’obuvubi. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927002125/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |url-status=dead }}</ref> Ku mulembe gwa Ssaabaminisita [[:en:Faustino_Imbali|Faustino Imbali]], yafuuka Minisita w'ensonga z'omunda oluvannyuma lwa [[:en:Artur_Sanhá|Artur Sanhá]] okugobwa mu Gwomunaana nga 29, 2001. Oluvannyuma lwa Imbali naye okugobwa, Nhassé yamusikira ku bwa ssaabaminisita mu Gwekuminebiri nga 9, 2001. Mu Gusooka nga 15, 2002, olukiiko lw'ekibiina olwa PRS lwamulonda nga pulezidenti w'ekibiina. Olwa katyabaga akagwawo mu biseera ebyo, obukulembeze teyabumalaako bbanga ddene era ne gavumenti ye newalirizibwa okusasika. Nhassé yalekulira obwa Pulezidenti bwa PRS muGwekuminogumu nga 15, 2002, era oluvannyuma lw’ennaku bbiri, [[:en:Mário_Pires|Mário Pires]] yalondebwa okudda mu bigere bya Nhassé ku bwa ssaabaminisita.
Mu [[:en:2005_Guinea-Bissau_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti okwa 2005]], Nhassé yawagira eyeesimbyewo [[:en:João_Bernardo_Vieira|João Bernardo Vieira]] . Oluvannyuma lw’okulondebwa kwa Vieira, Nhassé yasaba [[:en:Carlos_Gomes_Júnior|Carlos Gomes Júnior]] alekulire obwa ssaabaminisita; Olwo Gomes Junior n’afiirwa omusingi gwe ogwa palamenti oluvannyuma lw’ababaka 14 ku 45 aba palamenti okuva mu kibiina kye ekya [[:en:PAIGC|PAIGC]] okukivaamu.
Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w’ekibiina ki National Reconciliation Party. Kyalemererwa okuwangula ekifo kyonna mu [[:en:2008_Guinea-Bissau_legislative_election|kulonda kwa palamenti okwa 2008]], era y’akkiriza okuwangulwa kuno. <ref>https://web.archive.org/web/20241130165649/http://www.agenciabissau.com/portal.aspx?link=public/viewnews.ascx&menuindex=0&newsid=1521</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
fr5p52f4uwcf81ahgy7tmoisl4l4p9t
Babiiha Jane Alisemera
0
12934
66013
60980
2026-08-01T14:09:39Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66013
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Babiiha Jane Alisemera''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era muwi w’amagezi. Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] era akola nga Kaminsona wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ku kakiiko k'ebyokulonda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon Alisemeera Jane Babiiha |url=https://nrm.ug/our-leaders/hon-alisemeera-jane-babiiha |access-date=16 March 2024 |website=Hon Alisemeera Jane Babiiha {{!}} National Resistance Movement |language=en |archive-date=16 March 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240316124127/https://nrm.ug/our-leaders/hon-alisemeera-jane-babiiha |url-status=dead }}</ref> Amaze emyaka 10 nga [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] eyo gye yakubiririza ekibiina ekigatta ababaka ba Paalamenti abakyala. Yaliko Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref>{{Cite web |date=30 May 2023 |title=NRM leaders in Mukono seek to address party's 2021 performance |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_161588 |access-date=30 April 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=12 August 2009 |title=The Official Report of the Proceedings of the East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/uploads/12%20Aug%202009.pdf |website=EAST AFRICAN LEGISLATIVE ASSEMBLY}}</ref>
== Omulimu ==
Alisemera musawo (nurse) omukugu. Yaliko ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
h35aimy2twiwpmt0x4xxkmqhmxpliqy
Ssewa Ssewa
0
13126
66047
51241
2026-08-01T19:37:16Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66047
wikitext
text/x-wiki
'''James Ssewakiryanga Junior''',<ref>{{Cite web |title=Ugandan artist Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |website=Music in Africa |access-date=2026-04-30 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127010251/https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |url-status=dead }}</ref> mu by'ekikugu amanyiddwa nga '''Ssewa Ssewa''',<ref>{{Cite web |title=About Ssewa Ssewa |url=http://www.janzi.ug/about-ssewa/ |website=Janzi Music}}
</ref> muyimbi [[:en:Ugandan_people|wa Uganda]] omuyimbi ayiimba enyiimba butereevu, omukubi w'ebivuga ebingi, eyatandika wo [[:en:Janzi_Band|Janzi Band]] era omuyiiya wa [[:en:Janzi_(Musical_Instrument)|Janzi]],ekivuga.
== Emirimu gye ==
Mutabani w’omukubi w’engooma ow’ekinnansi era omuzinyi,Ssewa Ssewa tafunangako kutendekebwa kwonna kwa kikugu. Ekivuga kye ekyasooka kyali gaali madinda,nga era yasomesebwa nnyina.Yatandika okusoma byabusubuuzi mu yunivasite,kyokka oluvannyuma lw’okuzzibwamu amaanyi n’okusomesebwa bammemba ba bbandi ya kitaawe, n’asalawo okuyimba.
Ssewa Ssewa yatandika okukuba ennyimba mu ngeri ey’ekikugu mu 2000.Yatandikawo [[Janzi Band]]<ref>{{Cite web |title=Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Ssewakiryangas-musical-journey-with-Janzi-Band/691232-2841490-pymb53z/index.html |access-date=22 August 2015 |website=Daily Monitor}}
</ref> ng’ali wamu ne mikwano gye mu 2009 era okuva olwo y’abadde omukulembeze waayo.
Akuba ebivuga mwenda, munaana ku byo bya [[:en:Music_of_Africa|Afirika]], <ref name="bbc">{{cite news|work=BBC News|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|archive-url=https://web.archive.org/web/20190419042710/https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|url-status=dead|archive-date=19 April 2019|format=audio|title=Uganda has a new musical instrument|date=18 April 2019|access-date=18 April 2019}}</ref> era nga mukugu omukubi webikuba.<ref>{{Cite web |title=A Look At James Ssewa's Favourite Gadgets |url=http://chano8.com/a-look-at-james-ssewas-favourite-gadgets/ |access-date=12 September 2015 |website=Chano 8 |archive-date=12 September 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150912205535/http://chano8.com/a-look-at-james-ssewas-favourite-gadgets/ |url-status=dead }}</ref>
Ssewa Ssewa abadde atera okuyimba butereevu. Ayimbye ku siteegi nnyingi mu Uganda n’ebweru w’eggwanga era akoze n’abayimbi bangi omuli Quela Band,<ref>{{Cite web |title=Qwela live in concert "Rhythm & life" |url=http://www.musicuganda.com/Qwela%20in%20concert.html |website=Music in Uganda |access-date=2026-04-30 |archive-date=2013-09-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130912121349/http://musicuganda.com/Qwela%20in%20concert.html |url-status=dead }}</ref> Navio,A Pass,Isaiah Katumwa,Suzan Kerunen, Mame Ndiak, [[Giovanni Kiyingi]] ne [[:en:Hugh_Masekela|Hugh Masekela]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">citation needed</span>'' ]</sup> Yali omu ku bayimbi abakulu ku lunaku lw’okuyimba mu nsi yonna mu Uganda mu mwezi gwomukaaga 2017 ng’ali wamu ne Apio Moro, Haka Mukiga, Mame Ndiak,[[Jackie Akello]] n’abalala bangi. Yayimba ne [[Giovanni Kiyingi]],muyimbi munne akuba ebivuga ebyenjawulo.<ref>{{Cite web |title=PHOTOS: Fête de la Musique 2017 Closes With Massive Main Concert |url=http://thetowerpost.com/2017/06/26/fete-de-la-musique-2017-closes-with-massive-main-concert/ |access-date=26 June 2017 |website=The Tower Post}}
</ref>
Mu 2024 Ssewa Ssewa yayimba mu lukiiko lw’ekibiina kya [[:en:Non-Aligned_Movement|Non-Aligned Movement]] ku Serena hotel e Kigo era n’asanyusa ababaka ba NAM n’amaloboozi ge agenyimba zobuwangwa nekivuga kya [[:en:Janzi_(musical_instrument)|Janzi]] .<ref>{{Cite web |title=NAM Summit: First Lady launches campaign to close gender gap |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_179247 |access-date=30 January 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Engule n’okusunsulwa ==
Mu 2021 Ssewa Ssewa yategeka '''engule za Janzi''' ezaaliwo ku kisaawe ky’ameefuga e Kololo nga 11 okutuuka nga 12 omweezi ogw'ekumi nebiri 2021 era nga zaaliwo okumala ennaku bbiri mu kifo kye kimu.<ref>{{Cite web |title=The Janzi Awards Celebrates Contemporary Ugandan Literature |url=https://brittlepaper.com/2022/01/the-2021-janzi-awards-celebrates-contemporary-ugandan-literature/ |access-date=30 January 2024 |website=brittlepaper.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Janzi Awards 2021 in Uganda: All the winners |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/janzi-awards-2021-uganda-all-winners |access-date=30 January 2024 |website=Music in Africa |language=en}}</ref> Ssewa Ssewa abadde amanyiddwa ebitongole by’okuyimba eby’enjawulo mu Bungereza. Yasunsulwa mu mpaka za '''[[:en:World_Music_Awards|World Music Awards]]''' mu mutendera gw’engule ya fusion ezisinga obulungi mu nsi yonna n’ensi yonna.<ref>{{Cite web |title=2023 Nominees |url=https://oneworldmedia.org.uk/awards/2023-nominees/ |access-date=30 January 2024 |website=One World Media |language=en-US}}
</ref> Wadde teyavaayo ng’omuwanguzi, okusunsulwa kuno kwayongera ettutumu lye mu nsi yonna.
== Obuzirakisa ==
Ssewa Ssewa yatandikawo ekibiina ky’obwannakyewa ekiyitibwa '''Janzi4Hope''' nga kigendereddwamu okukyusa obulamu bw’abantu [[:en:Vulnerability|abataliiko mwasirizi]] mu Uganda ng’ayita mu mirimu gy’okuyimba egyakulemberwa ekibiina kya [[:en:Janzi_(musical_instrument)|Janzi]] Instrument.<ref>{{Cite web |title=Janzi4Hope |url=https://janzi.org/janzi4hope/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}}
</ref> Mu 2022,Ssewa Ssewa ne [[Janzi Band]] baakuza [[:en:World_autism_day|olunaku lw'ensi yonna olw'obulwadde bwa autism]] ne bayimba ku kyalo Nile mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]] mu [[:en:Eastern_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]]<ref>{{Cite web |title=Janzi band to celebrate Autism Day with charity |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_130596 |access-date=30 January 2024 |website=New Vision |language=en}}
</ref>
== Janzi (Ekivuga) ==
Janzi kivuga kya nkoba ekya yiyyizibwa Ssewa Ssewa. Ekivuga kino kibadde kikozesebwa munteekateeka zonna eza Janzi Band ne Ssewa Ssewa okuva lwe kyatandikibwawo. Janzi yesigamiziddwa ku kivuga kya Uganda eky’ennono ekiringa ennanga ekiyitibwa [[adungu]],naye janzi ya njawulo mu ngeri eziwerako,ya njawulo era ya patenti ng’ekivuga eky’enjawulo. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">okujuliza kwetaagisa</span>'' ]</sup>
Erinnya lino lisibuka mu linnya lya bbandi eno.<ref name="Batte">{{Cite web |last=Batte |first=Edgar Raymond |date=7 October 2015 |title=Ugandan artist Ssewakiryanga's musical journey with Janzi Band |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |access-date=18 April 2019 |website=Music in Africa |archive-date=18 April 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190418105836/https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |url-status=dead }}</ref>
== Olukalala lw'ennyiimba ==
Ssewa Ssewa abadde akolagana ne [[Janzi Band]] okuva lwe yatandikibwawo era abadde akola ne ku pulojekiti ze,zeyakola nga ye yekka.
=== Alubaamu za sitoodiyo ===
{| class="wikitable"
|+Olukalala lw'alubaamu za sitoodiyo n'ebintu ebirondeddwa
! Omutwe
! Ebisingawo
|-
| Wansi mu Uganda <ref>{{Cite web |title=Down in Uganda by Ssewa Ssewa (Full Album) |url=https://janzi.org/album/down-in-uganda-by-ssewa-ssewa-full-album/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 24 omweezi gwe kkumi nebiiri 2021
* Label: Omuziki gwa Janzi
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
| Janzi2Mizaani <ref>{{Cite web |title=Janzi Music |url=https://janzi.org/music/ |access-date=30 January 2024 |website=Janzi |language=en-US}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 24 omweezi gwe kkumi nebiiri 2021
* Label: Omuziki gwa Janzi
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|-
| Nva K'la <ref>{{Cite web |title=NVA K'LA |url=https://propermusic.com/products/ssewassewa-nvakla |access-date=30 January 2024 |website=Proper Music |language=en}}</ref>
|
* Yafulumizibwa: 26 omweezi gw'omukagga 2020
* Label: Omuziki gwa Janzi
* Enkola: Okuwanula mu ngeri ya digito
|}
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
* [[Isaiah Katumwa|Isaaya Katumwa]]
* [[Giovanni Kiyingi]]
* [[Suzan Kerunen|Suzan Kerunen, omusajja omulala]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* 9[http://bigmikes.biz/news/dj-vicky-and-live-percussion-by-james-ssewa-janzi-band/ DJ Vicky ne Live Percussion ya James Ssewa (Janzi Band) » Big Mikes]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
md9a23xqmagcr5p5142gtnl0iv4fys0
Janzi (musical instrument)
0
13262
66048
49666
2026-08-01T20:04:23Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66048
wikitext
text/x-wiki
'''Janzi''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], James Ssewakiryanga muyimbi eyeyiya ekivuga ky'enkoba era amanyikiddwa nga [[Ssewa Ssewa]] .kye kenenyezebwa era nekikakasibwa [[:en:African_Regional_Intellectual_Property_Organization|ab'ekitongole kya African Regional Intellectual Property Organization]] (ARIPO) okukyiwa [[:en:Utility_model|obukuumi obw’omulembe (utility model protection)]] wansi w’omukago gwa Harare era n’ewandiisibwa [[:en:African_Regional_Intellectual_Property_Organization|ekitongole kya Uganda Registration Services Bureau]] mu mwaka gwa 2017.
Ekivuga kino kibadde kyankizo nyo mu bivvulu byonna ebya [[:en:Janzi_Band|Janzi Band]] n'okwolesa kwa Ssewa okuva lwe kwatandikibwawo, wamu n’okutwalibwa abayimbi abalala.
== Ebyafaayo ==
Ssewa Ssewa yayagala okutondawo ekintu ekipya era nga kyanjawulo nga kitondedwa wo ye. Yalina ekirowoozo ky’okuggyawo n’okukyusa emisumaali ku [[:en:Adungu|adungu]] n’ebikozesebwa ebisinga okukkirizibwa mu mwaka gwa 2014, oluvannyuma lw’omu ku bammemba ba bbandi ye obutakkirizibwa kutambuza ekikozesebwa kino nga kiyita ku [[:en:Copenhagen_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e Copenhagen]] kubanga kyalina emisumaali egy’ekyuma ng’ebikondo,<ref>{{cite web |title=The janzi: Uganda's new sound |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-janzi-Uganda-new-sound/434746-4318636-9m4w00/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180310005703/https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/The-janzi-Uganda-new-sound/434746-4318636-9m4w00/index.html |archive-date=10 March 2018 |access-date=2 May 2018 |website=The East African}}</ref> bino nga bitwalibwa ng’eby’obulabe eri ebyokwerinda.<ref name="bbc">{{cite news|publisher=BBC News|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|archive-url=https://web.archive.org/web/20190419042710/https://www.bbc.co.uk/programmes/p076rdj3|url-status=dead|archive-date=19 April 2019|format=audio|title=Uganda has a new musical instrument|date=18 April 2019|access-date=18 April 2019}}</ref> Oluvannyuma yagamba nti yasikirizibwa okukola oluvannyuma lwa adungu ye okumenyeka.<ref name="launch2">{{cite web |date=14 April 2019 |title=Music, a great Platform through which people speak about injustice – Lt. Gen Muhoozi |url=https://www.africatembelea.com/music-a-great-platform-through-which-people-speak-about-injustice-lt-gen-muhoozi/ |access-date=19 April 2019 |website=Africa Tembelea}}</ref>
Janzi eyasooka yatondebwawo mu mwaka gwa 2015 era kyalabibwa nga ekyuma/ ekivuga era n'ekiwebwa olukusa aba kkampuni ya ARIPO era n’ewandiisibwa gavumenti ya Uganda mu mwaka gwa 2017. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Erinnya lino lisibuka mu linnya lya bbandi eno, era oluvanyuma lyatumibwa okuva mulinnya lyabulijo erya [[:en:Grasshopper|grasshopper]], kubanga baali baagala omuziki gwabwe gubuuke okwetoloola ensi yonna.<ref name="Batte">{{cite web |last=Batte |first=Edgar Raymond |date=7 October 2015 |title=Ugandan artist Ssewakiryanga’s musical journey with Janzi Band |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |access-date=18 April 2019 |website=Music in Africa |archive-date=27 November 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127010251/https://www.musicinafrica.net/magazine/ugandan-artist-ssewakiryanga%E2%80%99s-musical-journey-janzi-band |url-status=dead }}</ref>
Ng’oggyeeko Sewa Sewa ne Janzi Band, ekivuga kino kibadde kikozesebwa abayimbi abalala [[:en:Folk_music|ab’ennono]] [[:en:World_music|n’ensi yonna,]] nga kibeera mu bivvulu butereevu ebya Feridah Rose e [[:en:Denmark|Denmark]] ne [[:en:Giovanni_Kiyingi|Giovanni Kiyingi]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2019)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Ssewa Ssewa atutte janzi mu yunivasite n’amasomero g’okuyimba e [[:en:Germany|Germany]] ne [[:en:Sweden|Sweden]], era mu May 2019 agenda kuba akola emisomo e [[:en:Switzerland|Switzerland]] ne [[:en:Germany|Germany]] ku janzi kw’ossa n’ebivuga bya Uganda eby’ekinnansi.<ref name="launch1">{{cite web |last=Ilado |first=Lucy |date=2 April 2019 |title=Uganda: Ssewa Ssewa to launch janzi instrument at home |url=https://www.musicinafrica.net/magazine/uganda-ssewa-ssewa-launch-janzi-instrument-home |access-date=19 April 2019 |website=Music in Africa}}</ref>
=== Okutongoza mu butongole mu Uganda ===
Nga 13 omwezi Ogwokuna mu mwaka gwa 2019, Ssewa Ssewa yategeka omukolo gw’okutongoza janzi mu butongole mu Uganda, ku Katonga Hall e [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name="launch1" />
Mu kutongoza, Lt.-Gen. [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] yasabye [[:en:Musician|abayimbi]] ba Uganda obutasuula mirandira gyabwe egy’obuwangwa, era yeesunga janzi okutwalibwa mu maaso abayimbi abalala okwetoloola ensi yonna. [[:en:Haka_Mukiga|Haka Mukiga]], Price ne Keneth Mugabi be baazannya ku mukolo guno. Ssewa Ssewa yatandika okuyimba n’oluyimba lwa [[:en:Bob_Marley|Bob Marley]] olwa ''[[:en:No_Woman,_No_Cry|No Woman, No Cry]]''. Olwo n’anyumya enkyukakyuka ebikwata ku kivuga kino, nagamba nti oluvannyuma lw’okumenyeka kwa adungu ye era yali alinze omubazzi okujja okugitereeza kwe kulowooza ku ngeri y’okuzza ekivuga kino ku mulembe n’akola janzi. Olwo bbandi yonna n'ekuba ennyimba ezisunsuddwa okuva mu lutambi lwabwe ''Eka''.<ref name="launch2" />
== Enzimba n’okutuunya ==
Janzi erina ensingo bbiri empanvu ez’embaawo, nga wakati waliwo ekifo ekifunda. Kikolebwa n'enkoba abiri mu biri (22), n'ekoba kkumi n'emu (11) ku buli ludda, nga zikwataganira ddala ku [[:en:Sound_box|bbokisi y’amaloboozi]] n’enkoba za plastic. Janzi [[:en:Amplifier|eyongerezeddwaamu amaanyi]] era esobola okuyungibwa ku [[:en:Sound_reinforcement_system|nkola y'amaloboozi]] . Omuyiiya ono yakozesa ebikondo bya [[:en:Guitar|gitaala]] mu kifo ky’emisumaali nga bwe kyakozesebwa mu kivuga eky’ennono eky’enkoba mu bukiikakkono bw’amaserengeta ga Uganda, adungu.<ref>{{cite web |last1=Alex de Lacey |title=Ugandan musician invents new instrument |url=https://www.songlines.co.uk/news/ugandan-musician-invents-new-instrument |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512142244/https://www.songlines.co.uk/news/ugandan-musician-invents-new-instrument |archive-date=12 May 2018 |access-date=2 May 2018 |website=Songlines UK}}</ref>
''"Nnalina okulowooza ku ngeri gye nnali njagala efaanana bulungi ate nga ya mulembe, kwe kusalawo okukozesa emiti joka ekyandimpadde eddoboozi ery'enjawulo eryawukanira ddala ku Adungu eya bulijjo"'' (Ssewa).<ref>{{cite web |title=Meet man who made the Janzi |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Meet-man-who-made-the-Janzi-James-Ssewakiryanga-Junior/691232-3482582-rg7933z/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20161214031640/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Meet-man-who-made-the-Janzi-James-Ssewakiryanga-Junior/691232-3482582-rg7933z/index.html |archive-date=14 December 2016 |access-date=13 December 2016 |website=Daily Monitor}}</ref>
Kituukiddwa mu bipimo byamirundi ebiri, ebipimo bya [[:en:Diatonic_scale|diatonic]] ne [[:en:Pentatonic_scale|pentatonic]]. Ennyiriri ez'ekkumi n'emu (11) eziri ku kkono zikyusiddwa mu bipimo bya diatonic ate ennyiriri ez'ekkumi n'emu (11) ku ddyo mu bipimo bya [[:en:Pentatonic_scale|pentatonic]] .
== Ebijuliziddwa ==
1w4nycnhrk0hxdepnctd8qqwivdwfm2
Clement Kiggundu
0
13880
66106
54774
2026-08-02T11:10:03Z
Ssuuna Peter
6900
nkozeemu enkyukakyuka ntonotono
66106
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faaza Clement Kiggundu''' (3 Ogwomukaaga 1928 – 12 Ogwoluberyeberye 1973) yali Musaaserodooti Munnayuganda era eyakola ng’omusunsuzi w’olupapula lw’amawulire. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali avunaanyizibwa ku [[:en:Munno|Munno]], olupapula lw’amawulire olwa buli lunaku mu lulimi Oluganda. <ref>{{Cite web |title=Opponents not always traitors |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1275684/opponents-traitors |access-date=2025-09-08 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-09-10 |title=Bishop Ssentongo lived a simple life |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bishop-ssentongo-lived-a-simple-life-1864884 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna okuwulirizibwa olw'okuwandika kwe okutaalimu kubikkako nga Pulezidenti [[Idi Amin]] ali mu buyinza. Yattibwa mu Gwoluberyeberye 1973, era ensonda okuva mu kiseera ekyo, wamu n’okunoonyereza okwakolebwa oluvannyuma, zigamba nti ba agenti b’ebyokwerinda mu gavumenti be baali bavunaanyizibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}</ref> <ref>[https://www.icj.org/wp-content/uploads/2013/06/Uganda-violations-of-human-rights-thematic-report-1974-eng.pdf VI OLAT I ONS OF HUMAN RIGHTS AND THE RULE OF LAW IN UGANDA]</ref>
== Obuto bwe n’obusaserodooti ==
Faaza Kiggundu yazaalibwa nga 3 Ogwomukaaga 1928 mu Kisaawa, Kalungu mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] . Yatuuzibwa mu 1958 n’asindikibwa mu kigo ky'e Kikira, nga wayise emyaka 2 yasindikibwa mu kigo ky'e Kyamulibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref>
== Eby'amawulire ne ''Munno'' ==
Yeegatta ku lupapula lw’amawulire olw’Abakatuliki olwa Munno ng’omuwandiisi mu 1961 n’afuuka omukungaanya waalwo ow'okuntikko mu 1964. Munno lwali lupapula olufulumizibwa lwa Klezia mu lulimi Oluganda nga lufuma buli lunaku. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> Mu 1968 yasoma emisomo gy’okwezza obuggya egy’amawulire mu Amerika, oluvannyuma n'akomawo e Uganda okuddamu okuweereza ng’omusunsuzi era omuddukanya wa Munno. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 "The dark history of Uganda's media and past governments"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0" />
Omwaka gwa 1972 nga guggwako, Munno yakola eggulire nga livumirira okutulugunya kwa gavumenti , omwali okwemulugunya kw’abakyala mu lujjudde ku kubuzibwawo, n’okunnyonnyola ku kugobwa kw’Abayindi okuva mu Uganda. Ebyogerwa n'ebyaddako oluvannyuma bikwataganya eggulire lino okwongera obunkenke ku lupapula ne ku Kiggundu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">[https://thecitizenreport.ug/wp-content/uploads/2022/05/a-gendered-history-of-disappearance-in-Idi-Amin_s-Uganda-1971%E2%80%9379.pdf “Sometime you may leave your husband in Karuma Falls or in the forest there”: a gendered history of disappearance in Idi Amin's Uganda, 1971–79]</ref>
== Okufa ==
Kiri nti ekyavaako okufa kwe kyali kyekuusa ku ggulire lye yafulumya mu Munno nga 9, ogwekkuminoogumu 1972, mweyavumirira ekya Pulezidenti [[Idi Amin|Iddi Amin]] okugoba Abayindi bonna okuva mu ggwanga. Mu kulwanirira Abayindi abaagobwa, Fr. Kiggundu yakiremerako nti abo bonna abaagobwa tebaali basuubuzi bokka, wabula mwalimu abakyala, abaana n’abakadde. “Kiri nga mu South Africa,” ku bikwata ku nkola y’obusosoze mu langi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref>
Nga 12 Ogw'oluberyeberye 1973 Faaza Kiggundu yawambibwa mu masekkati ga Kampala. Emmotoka ye eyokeddwa n’omulambo byasangibwa kumpi ekibira ky’e Namanve, mayiro nga 9 ku 10 okuva mu kibuga, nga 14 Ogw'oluberyeberye. Okwekebejja kwabasawo abakugu okw'omulambo kwalaga obubonero bw’okutugibwa n’ekiwundu ky’amasasi. Ensonda eziwera ziraga nti abakozi b’ebyokwerinda mu gavumenti be bavunaanyizibwa. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 "Amin operatives kill journalist over being critical of government"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref>'''[https://www.thecatholicnewsarchive.org/?a=d&d=cns19730117-01.1.13&e=-------en-20--1--txt-txIN-------- The Catholic News Archive]'''</ref>
Okuziika kwe kwali ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko y'e Lubaga]] nga 16 Ogw'oluberyeberye 1973. <ref>{{Cite web |title=18th September 2020 – Comboni Missionaries |url=https://combonimissionaries.co.uk/index.php/2020/09/18/ |access-date=2025-09-08 |website=combonimissionaries.co.uk}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|Munno]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Munno]
== Ebijuliziddwa ==
a3p1iz5brtmwvkbwn8jwf1nlooiciv7
66107
66106
2026-08-02T11:23:23Z
Ssuuna Peter
6900
66107
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faaza Clement Kiggundu''' (3 Ogwomukaaga 1928 – 12 Ogwoluberyeberye 1973) yali Musaaserodooti Munnayuganda era eyakola ng’omusunsuzi w’olupapula lw’amawulire. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali avunaanyizibwa ku [[:en:Munno|Munno]], olupapula lw’amawulire olwa buli lunaku mu lulimi Oluganda. <ref>{{Cite web |title=Opponents not always traitors |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1275684/opponents-traitors |access-date=2025-09-08 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-09-10 |title=Bishop Ssentongo lived a simple life |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bishop-ssentongo-lived-a-simple-life-1864884 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna okuwulirizibwa olw'okuwandika kwe okutaalimu kubikkako nga Pulezidenti [[Idi Amin]] ali mu buyinza. Yattibwa mu Gwoluberyeberye 1973, era ensonda okuva mu kiseera ekyo, wamu n’okunoonyereza okwakolebwa oluvannyuma, zigamba nti ba agenti b’ebyokwerinda mu gavumenti be baali bavunaanyizibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}</ref> <ref>[https://www.icj.org/wp-content/uploads/2013/06/Uganda-violations-of-human-rights-thematic-report-1974-eng.pdf VI OLAT I ONS OF HUMAN RIGHTS AND THE RULE OF LAW IN UGANDA]</ref>
== Obuto bwe n’obusaserodooti ==
Faaza Kiggundu yazaalibwa nga 3 Ogwomukaaga 1928 mu Kisaawa, Kalungu mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] . Yatuuzibwa mu 1958 n’asindikibwa mu kigo ky'e Kikira, nga wayise emyaka 2 yasindikibwa mu kigo ky'e Kyamulibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref>
== Eby'amawulire ne ''Munno'' ==
Yeegatta ku lupapula lw’amawulire olw’Abakatuliki olwa Munno ng’omuwandiisi mu 1961 n’afuuka omukungaanya waalwo ow'okuntikko mu 1964. Munno lwali lupapula olufulumizibwa lwa Klezia mu lulimi Oluganda nga lufuma buli lunaku. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> Mu 1968 yasoma emisomo gy’okwezza obuggya egy’amawulire mu Amerika, oluvannyuma n'akomawo e Uganda okuddamu okuweereza ng’omusunsuzi era omuddukanya wa Munno. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 "The dark history of Uganda's media and past governments"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0" />
Omwaka gwa 1972 nga guggwako, Munno yakola eggulire nga livumirira okutulugunya kwa gavumenti , omwali okwemulugunya kw’abakyala mu lujjudde ku kubuzibwawo, n’okunnyonnyola ku kugobwa kw’Abayindi okuva mu Uganda. Ebyogerwa n'ebyaddako oluvannyuma bikwataganya eggulire lino okwongera obunkenke ku lupapula ne ku Kiggundu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">[https://thecitizenreport.ug/wp-content/uploads/2022/05/a-gendered-history-of-disappearance-in-Idi-Amin_s-Uganda-1971%E2%80%9379.pdf “Sometime you may leave your husband in Karuma Falls or in the forest there”: a gendered history of disappearance in Idi Amin's Uganda, 1971–79]</ref>
== Okufa ==
Kiri nti ekyavaako okufa kwe kyali kyekuusa ku ggulire lye yafulumya mu Munno nga 9, ogwekkuminoogumu 1972, mweyavumirira ekya Pulezidenti [[Idi Amin|Iddi Amin]] okugoba Abayindi bonna okuva mu ggwanga. Mu kulwanirira Abayindi abaagobwa, Fr. Kiggundu yakiremerako nti abo bonna abaagobwa tebaali basuubuzi bokka, wabula mwalimu abakyala, abaana n’abakadde. “Kiri nga mu South Africa,” ku bikwata ku nkola y’obusosoze mu langi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref>
Nga 12 Ogw'oluberyeberye 1973 Faaza Kiggundu yawambibwa mu masekkati ga Kampala. Emmotoka ye eyokeddwa n’omulambo byasangibwa kumpi ekibira ky’e Namanve, mayiro nga 9 ku 10 okuva mu kibuga, nga 14 Ogw'oluberyeberye. Okwekebejja kwabasawo abakugu okw'omulambo kwalaga obubonero bw’okutugibwa n’ekiwundu ky’amasasi. Ensonda eziwera ziraga nti abakozi b’ebyokwerinda mu gavumenti be bavunaanyizibwa. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 "Amin operatives kill journalist over being critical of government"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref>'''[https://www.thecatholicnewsarchive.org/?a=d&d=cns19730117-01.1.13&e=-------en-20--1--txt-txIN-------- The Catholic News Archive]'''</ref>
Okuziika kwe kwali ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko y'e Lubaga]] nga 16 Ogw'oluberyeberye 1973. <ref>{{Cite web |title=18th September 2020 – Comboni Missionaries |url=https://combonimissionaries.co.uk/index.php/2020/09/18/ |access-date=2025-09-08 |website=combonimissionaries.co.uk}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|Munno]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Munno]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
dtzxbfykmv1t5qtw97gafa8z4jkriwa
66108
66107
2026-08-02T11:30:42Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66108
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faaza Clement Kiggundu''' (3 Ogwomukaaga 1928 – 12 Ogwoluberyeberye 1973) yali Musaaserodooti Munnayuganda era eyakola ng’omusunsuzi w’olupapula lw’amawulire. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali avunaanyizibwa ku [[:en:Munno|Munno]], olupapula lw’amawulire olwa buli lunaku mu lulimi Oluganda. <ref>{{Cite web |title=Opponents not always traitors |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1275684/opponents-traitors |access-date=2025-09-08 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-09-10 |title=Bishop Ssentongo lived a simple life |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bishop-ssentongo-lived-a-simple-life-1864884 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna okuwulirizibwa olw'okuwandika kwe okutaalimu kubikkako nga Pulezidenti [[Idi Amin]] ali mu buyinza. Yattibwa mu Gwoluberyeberye 1973, era ensonda okuva mu kiseera ekyo, wamu n’okunoonyereza okwakolebwa oluvannyuma, zigamba nti ba agenti b’ebyokwerinda mu gavumenti be baali bavunaanyizibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}</ref> <ref>[https://www.icj.org/wp-content/uploads/2013/06/Uganda-violations-of-human-rights-thematic-report-1974-eng.pdf VI OLAT I ONS OF HUMAN RIGHTS AND THE RULE OF LAW IN UGANDA]</ref>
== Obuto bwe n’obusaserodooti ==
Faaza Kiggundu yazaalibwa nga 3 Ogwomukaaga 1928 mu Kisaawa, Kalungu mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] . Yatuuzibwa mu 1958 n’asindikibwa mu kigo ky'e Kikira, nga wayise emyaka 2 yasindikibwa mu kigo ky'e Kyamulibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref>
== Eby'amawulire ne ''Munno'' ==
Yeegatta ku lupapula lw’amawulire olw’Abakatuliki olwa Munno ng’omuwandiisi mu 1961 n’afuuka omukungaanya waalwo ow'okuntikko mu 1964. Munno lwali lupapula olufulumizibwa lwa Klezia mu lulimi Oluganda nga lufuma buli lunaku. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> Mu 1968 yasoma emisomo gy’okwezza obuggya egy’amawulire mu Amerika, oluvannyuma n'akomawo e Uganda okuddamu okuweereza ng’omusunsuzi era omuddukanya wa Munno. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 "The dark history of Uganda's media and past governments"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0" />
Omwaka gwa 1972 nga guggwako, Munno yakola eggulire nga livumirira okutulugunya kwa gavumenti , omwali okwemulugunya kw’abakyala mu lujjudde ku kubuzibwawo, n’okunnyonnyola ku kugobwa kw’Abayindi okuva mu Uganda. Ebyogerwa n'ebyaddako oluvannyuma bikwataganya eggulire lino okwongera obunkenke ku lupapula ne ku Kiggundu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">[https://thecitizenreport.ug/wp-content/uploads/2022/05/a-gendered-history-of-disappearance-in-Idi-Amin_s-Uganda-1971%E2%80%9379.pdf “Sometime you may leave your husband in Karuma Falls or in the forest there”: a gendered history of disappearance in Idi Amin's Uganda, 1971–79]</ref>
== Okufa ==
Kiri nti ekyavaako okufa kwe kyali kyekuusa ku ggulire lye yafulumya mu Munno nga 9, ogwekkuminoogumu 1972, mweyavumirira ekya Pulezidenti [[Idi Amin|Iddi Amin]] okugoba Abayindi bonna okuva mu ggwanga. Mu kulwanirira Abayindi abaagobwa, Fr. Kiggundu yakiremerako nti abo bonna abaagobwa tebaali basuubuzi bokka, wabula mwalimu abakyala, abaana n’abakadde. “Kiri nga mu South Africa,” ku bikwata ku nkola y’obusosoze mu langi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref>
Nga 12 Ogw'oluberyeberye 1973 Faaza Kiggundu yawambibwa mu masekkati ga Kampala. Emmotoka ye eyokeddwa n’omulambo byasangibwa kumpi ekibira ky’e Namanve, mayiro nga 9 ku 10 okuva mu kibuga, nga 14 Ogw'oluberyeberye. Okwekebejja kwabasawo abakugu okw'omulambo kwalaga obubonero bw’okutugibwa n’ekiwundu ky’amasasi. Ensonda eziwera ziraga nti abakozi b’ebyokwerinda mu gavumenti be bavunaanyizibwa. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 "Amin operatives kill journalist over being critical of government"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref>'''[https://www.thecatholicnewsarchive.org/?a=d&d=cns19730117-01.1.13&e=-------en-20--1--txt-txIN-------- The Catholic News Archive]'''</ref>
Okuziika kwe kwali ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko y'e Lubaga]] nga 16 Ogw'oluberyeberye 1973. <ref>{{Cite web |title=18th September 2020 – Comboni Missionaries |url=https://combonimissionaries.co.uk/index.php/2020/09/18/ |access-date=2025-09-08 |website=combonimissionaries.co.uk}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|Munno]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Munno]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abazaalibwa mu 1928]]
[[Category:Abaafa mu1973]]
[[Category:Abasosodooti ba Roman Catholic mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire ba Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abattiddwa]]
[[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y'e Masaka]]
[[Category:Bafaaza Abakatuliki ab’omu kyasa eky’amakumi abiri]]
[[Category:Abantu battiddwa mu Uganda]]
[[Category:Abantu abatemuddwa mu Uganda]]
[[Category:Ugandan human rights activists]]
[[Category:Eklezia Katolika mu Uganda]]
sszy59778eznovkhv6u8ndx2x2m9u7e
66118
66108
2026-08-02T11:39:26Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66118
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faaza Clement Kiggundu''' (3 Ogwomukaaga 1928 – 12 Ogwoluberyeberye 1973) yali Musaaserodooti Munnayuganda era eyakola ng’omusunsuzi w’olupapula lw’amawulire. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali avunaanyizibwa ku [[:en:Munno|Munno]], olupapula lw’amawulire olwa buli lunaku mu lulimi Oluganda. <ref>{{Cite web |title=Opponents not always traitors |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1275684/opponents-traitors |access-date=2025-09-08 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-09-10 |title=Bishop Ssentongo lived a simple life |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bishop-ssentongo-lived-a-simple-life-1864884 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna okuwulirizibwa olw'okuwandika kwe okutaalimu kubikkako nga Pulezidenti [[Idi Amin]] ali mu buyinza. Yattibwa mu Gwoluberyeberye 1973, era ensonda okuva mu kiseera ekyo, wamu n’okunoonyereza okwakolebwa oluvannyuma, zigamba nti ba agenti b’ebyokwerinda mu gavumenti be baali bavunaanyizibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}</ref> <ref>[https://www.icj.org/wp-content/uploads/2013/06/Uganda-violations-of-human-rights-thematic-report-1974-eng.pdf VI OLAT I ONS OF HUMAN RIGHTS AND THE RULE OF LAW IN UGANDA]</ref>
== Obuto bwe n’obusaserodooti ==
Faaza Kiggundu yazaalibwa nga 3 Ogwomukaaga 1928 mu Kisaawa, Kalungu mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] . Yatuuzibwa mu 1958 n’asindikibwa mu kigo ky'e Kikira, nga wayise emyaka 2 yasindikibwa mu kigo ky'e Kyamulibwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref>
== Eby'amawulire ne ''Munno'' ==
Yeegatta ku lupapula lw’amawulire olw’Abakatuliki olwa Munno ng’omuwandiisi mu 1961 n’afuuka omukungaanya waalwo ow'okuntikko mu 1964. Munno lwali lupapula olufulumizibwa lwa Klezia mu lulimi Oluganda nga lufuma buli lunaku. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> Mu 1968 yasoma emisomo gy’okwezza obuggya egy’amawulire mu Amerika, oluvannyuma n'akomawo e Uganda okuddamu okuweereza ng’omusunsuzi era omuddukanya wa Munno. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=The dark history of Uganda's media and past governments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-dark-history-of-uganda-s-media-and-past-governments-1543840 "The dark history of Uganda's media and past governments"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0" />
Omwaka gwa 1972 nga guggwako, Munno yakola eggulire nga livumirira okutulugunya kwa gavumenti , omwali okwemulugunya kw’abakyala mu lujjudde ku kubuzibwawo, n’okunnyonnyola ku kugobwa kw’Abayindi okuva mu Uganda. Ebyogerwa n'ebyaddako oluvannyuma bikwataganya eggulire lino okwongera obunkenke ku lupapula ne ku Kiggundu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">[https://thecitizenreport.ug/wp-content/uploads/2022/05/a-gendered-history-of-disappearance-in-Idi-Amin_s-Uganda-1971%E2%80%9379.pdf “Sometime you may leave your husband in Karuma Falls or in the forest there”: a gendered history of disappearance in Idi Amin's Uganda, 1971–79]</ref>
== Okufa ==
Kiri nti ekyavaako okufa kwe kyali kyekuusa ku ggulire lye yafulumya mu Munno nga 9, ogwekkuminoogumu 1972, mweyavumirira ekya Pulezidenti [[Idi Amin|Iddi Amin]] okugoba Abayindi bonna okuva mu ggwanga. Mu kulwanirira Abayindi abaagobwa, Fr. Kiggundu yakiremerako nti abo bonna abaagobwa tebaali basuubuzi bokka, wabula mwalimu abakyala, abaana n’abakadde. “Kiri nga mu South Africa,” ku bikwata ku nkola y’obusosoze mu langi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref>
Nga 12 Ogw'oluberyeberye 1973 Faaza Kiggundu yawambibwa mu masekkati ga Kampala. Emmotoka ye eyokeddwa n’omulambo byasangibwa kumpi ekibira ky’e Namanve, mayiro nga 9 ku 10 okuva mu kibuga, nga 14 Ogw'oluberyeberye. Okwekebejja kwabasawo abakugu okw'omulambo kwalaga obubonero bw’okutugibwa n’ekiwundu ky’amasasi. Ensonda eziwera ziraga nti abakozi b’ebyokwerinda mu gavumenti be bavunaanyizibwa. <ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Amin operatives kill journalist over being critical of government |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 |access-date=2025-09-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-operatives-kill-journalist-over-being-critical-of-government--1791828 "Amin operatives kill journalist over being critical of government"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Comboni |url=https://www.comboni.org/contenuti/112115 |access-date=2025-09-08 |website=www.comboni.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.comboni.org/contenuti/112115 "Comboni"]. ''www.comboni.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-09-08</span></span>.</cite></ref> <ref>'''[https://www.thecatholicnewsarchive.org/?a=d&d=cns19730117-01.1.13&e=-------en-20--1--txt-txIN-------- The Catholic News Archive]'''</ref>
Okuziika kwe kwali ku [[:en:Rubaga_Cathedral|Lutikko y'e Lubaga]] nga 16 Ogw'oluberyeberye 1973. <ref>{{Cite web |title=18th September 2020 – Comboni Missionaries |url=https://combonimissionaries.co.uk/index.php/2020/09/18/ |access-date=2025-09-08 |website=combonimissionaries.co.uk}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Munnamawulire, munnauganda, muwandiisi|Munno]] [https://en.wikipedia.org/wiki/Munno]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abazaalibwa mu 1928]]
[[Category:Abaafa mu1973]]
[[Category:Abasosodooti ba Roman Catholic mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire ba Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abattiddwa]]
[[Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y'e Masaka]]
[[Category:Bafaaza Abakatuliki ab’omu kyasa eky’amakumi abiri]]
[[Category:Abantu battiddwa mu Uganda]]
[[Category:Abantu abatemuddwa mu Uganda]]
[[Category:Eklezia Katolika mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirira eddembe ly'obuntu]]
rja372gary46p2n1u92pt8y548lfzbi
America
0
14984
66010
65013
2026-08-01T13:38:01Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
66010
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ].
Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino .
Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861–1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna.
Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu.
Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi .
Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna.
== Obuvo bw'erinnya lyalyo ==
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref name=":0">{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>'''' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,<ref name="DeLear-20132" /> era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref>
Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref name=":2">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref name=":3">{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref>
"America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref name=":8">{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]].
== Ebyafaayo byalyo ==
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
=== Abantu baamu bannansangwa ===
[[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo eky’okusenga kwa bajjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]]
Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10.
=== Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 – 1765) ===
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>
[[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]]
Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref>
Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref>
Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene.
Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa.
=== Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 – 1800) . ===
[[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]]
Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref>
Wadde nga mu nkola okuva lwe zaawandiikibwa mu 1777, Ennyingo z’Omukago zakakasibwa mu 1781 era ne zitandikawo mu butongole gavumenti eyasaasaanyizibwa eyakola okutuusa mu 1789. Oluvannyuma lw’Abangereza okuwanika mu kuzingiza Yorktown mu 1781, obufuzi bwa Amerika bwakkirizibwa mu nsi yonna mu ndagaano ya Paris (1783), Amerika mwe yayita okugaziya ekitundu kyayo okudda mu bugwanjuba okudda ku Mugga Mississippi, ne mu bukiikakkono okutuuka mu Canada nga leero bweyitibwa, n’obukiikaddyo okutuuka mu Spanish Florida.<ref>{{cite web |editor-last=Miller |editor-first=Hunter |title=British-American Diplomacy: The Paris Peace Treaty of September 30, 1783 |url=http://avalon.law.yale.edu/18th_century/paris.asp |publisher=The Avalon Project at Yale Law School}}</ref> Etteeka ly’obukiikakkono bw’obugwanjuba (1787) lyassaawo enkola ekitundu ky’eggwanga mwe kyandigaziyiziddwa nga kiyingiziddwamu amawanga amapya, okusinga okugaziya amawanga agaaliwo.
Ssemateeka wa Amerika yakolebwa mu lukiiko lwa Ssemateeka olwatuula mu 1787 okuvvuunuka obukwakkulizo obumu obulliu Nnyingo. Yatandika okukola mu 1789, n’etondawo gavumenti eya federo eyafugibwa amatabi asatu ag’enjawulo nga gonna awamu gakola enkola y’okutereezaokutebenkeza. George Washington yalondebwa okuba pulezidenti w'eggwanga eyasooka wansi wa Ssemateeka, era ebbago ly'eddembe (embeera eyalimu omugatte gw'ennongoosereza ekkumi mu Ssemateeka) ly'ayisibwa mu 1791 okukkakkanya okweraliikirira kw'abaali babuusabuusa obuyinza bwa gavumenti obwali obungi ennyo. Okulekulira kwa Washington ku bw'Omuduumizi omukulu oluvannyuma lw'olutalo lw'enkyukakyuka n'oluvannyuma lw'okugaana okwesimbawo ku kisanja eky'okusatu nga pulezidenti w'eggwanga eyasooka kyassaawo entandikwa y'obukulu bw'obuyinza bw'obwannakyewa mu Amerika n'okukyusa obuyinza mu mirembe. <ref name="BoyerJr.20072">[[:en:United_States#Boyer|Boyer, 2007]], pp. 192–193</ref>
=== Okugaziwa okudda mu Bugwanjuba n’olutalo lw’omunda (1800 – 1865) . ===
[[File:U.S._Territorial_Acquisitions.png|alt=Historical territorial expansion of the United States|thumb|Okugaziya ebitundu bya Amerika]]
Ku nkomerero y’ekyasa eky’e 18, abasenze mu Amerika baatandika okugaziwa nga bagenda mu bugwanjuba mu bungi, era bangi baali bawulira nti baali balagiddwa entuuko yaabwe. Okuggyibwa kwa Louisiana okwa 1803 okuva mu Bufalansa kumpi kwakubisaamu emirundi ebiri ettaka lya Amerika. <ref>{{cite web |title=Louisiana Purchase |url=https://www.nps.gov/jeff/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150329214632/https://www.nps.gov/jeff/learn/historyculture/upload/louisiana_purchase.pdf |archive-date=March 29, 2015 |access-date=March 1, 2011 |publisher=National Park Service}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Harriss |first=Joseph A. |title=How the Louisiana Purchase Changed the World |url=https://www.smithsonianmag.com/history/how-the-louisiana-purchase-changed-the-world-79715124/ |access-date=June 25, 2024 |website=Smithsonian Magazine |language=en}}</ref> Ensonga ezaali zisigaddewo ne Bungereza zaasigalawo, ekyavaako olutalo lwa 1812, olwalwanibwa okutuuka ku maliri. Spain yawaayo Florida n'ettaka lyayo erya Gulf Coast mu 1819.
Endagaano ya Missouri eya 1820, eyakkiriza Missouri ng’eggwanga ly’abaddu ate Maine ng’eggwanga ery’eddembe, yagezaako okutebenkeza okwagala kw’amasaza g’obukiikakkono okulemesa okugaziwa kw’obuddu mu bitundu ebipya n’obw’amasaza g’obugwanjuba okubugaziya eyo. Okusinga, okukkaanya kwawera obuddu mu nsi endala zonna eza Louisiana Purchase mu bukiikakkono bwa 36°30′ parallel.
Abamerika bwe beeyongera okugaziwa mu bitundu omwali Abamerika Abazaaliranwa, gavumenti eya federo yassa mu nkola enkola z’okuggyawo oba okuyingiza Abayindi mu nsi. Etteeka eryasinga obukulu mwekyo lyali tteeka ely'okuggyawo Abayindi erya 1830, enkola enkulu eya Pulezidenti Andrew Jackson . Kyavaamu Trail of Tears oba olugendo lw'amaziga (1830–1850), nga mu kino bannansangwa ab’omu Amerika ababalirirwamu 60,000 abaali babeera ebuvanjuba bw’omugga Mississippi baggyibwawo mu ngeri ey’amaanyi ne basengulwa ne batwalibwa mu nsi eziri ewala ennyo mu bugwanjuba, ekyaviirako abantu 13,200 ku 16,700 okufa mu kugobwa okwo okwali okukake. Okugaziwa kw’abasenze awamu n’okugobwa kuno okw’Abantu enzaalwa okuva mu Buvanjuba kwavaamu Entalo z’Abayindi n'ab’Amerika mu bugwanjuba bwa Mississippi.
Mu kiseera ky’amatwale, obuddu bwakkirizibwa mu mateeka mu matwale gonna Ekkumi n’esatu, era mu mwaka gwa 1770 bwe bwali businga okuvaamu abakozi mu kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazi, kisaawe ky'ebyobulimi ekyali ekigazimu by’enfuna mu bitundu gye baali beesigama ennyo ku by'obulimi mu,matwale g'omu Bukiikaddyo okuva e Maryland okutuuka e Georgia. Enkola eno yatandika okubuusibwabuusibwa ennyo mu kiseera ky’Enkyukakyuka ya Amerika, [ 92 ] era nga kiwumuddwamu omutwe ekibiina ekikola ennyo okuggyawo obuddu ekyali kizzeemu okuvaayo mu myaka gya 1830, amawanga mu Bukiikakkono gaateekao amateeka agawera obuddu mu nsalo zaago. Mu kiseera ekyo, Okuwangira obuddu kwali kusaasaanidde ekitundu ekigazi mu bitundu by'obukiikaddyo,olw'ensonga nti waaliwo okussa ssente mu kulima ppamba (1793) ekyaleetera obuddu okuba nga bufuna nnyo amagoba eri abayivu b'omu bukiikaddyo.
Amerika yawamba Republic of Texas mu 1845, era endagaano ya Oregon eya 1846 yaviirako Amerika okufuga ekitundu kya Amerika eky’obukiikakkono bw’obugwanjuba obw’ensangi zino. Enkaayana ne Mexico ku Texas zaavaako olutalo lwa Mexico ne Amerika (1846 – 1848). Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwa Amerika, Mexico yakkiriza obufuzi bwa Amerika mu Texas, New Mexico, ne California mu ndagaano ya Mexico; ettaka ly’okuweebwayo mu ndagaano eyo mwalimu n’amasaza ag’omu maaso aga Nevada, Colorado ne Utah . Okunoonya zaabu mu California okwaliwo mu 1848–1849 kwaleetera abazungu okusenguka ennyo okugenda ku lubalama lw’ennyanja Pacific, ekyavaako n’okulwanagana okusingawo n’abantu Abazaaliranwa. Ekimu ku bittabantu ebyasinga okuba ebibi mu California nga kyafiiramu nkumi n’ankumi ez’abatuuze Abazaaliranwa, kyatambula okutuuksa mu makkati g’emyaka gya 1870. Ebitundu ebirala eby’obugwanjuba.
[[File:US_SlaveFree1858.gif|left|thumb|Amawanga g’abaddu n’amawanga ag’eddembe mu 1858]]
Mu myaka gya 1850 gyonna, enkaayana z’ebitundu ezikwata ku buddu zaayongera okukuma omuliro mu mateeka g’eggwanga mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress n’okusalawo kwa Kkooti Enkulu. Mu Congress, etteeka erikwata ku buddu erya Fugitive Slave Act erya 1850 lyalagira abantu abaali baddukira mu masaza agataalina baddu mu Bukiikakkono okuddizibwa mu ngeri ey’amaanyi eri bakama baabwe, ate etteeka lya Kansas–Nebraska erya 1854 lyaggyawo ebisaanyizo eby’okulwanyisa obuddu eby’endagaano ya Missouri. <ref>{{Cite web |date=July 12, 2021 |title=Milestone documents: Kansas–Missouri Act (1854) |url=https://www.archives.gov/milestone-documents/kansas-nebraska-act |access-date=January 5, 2025 |agency=National Archives (Washington, D.C.)}}</ref> Mu kusalawo kwayo okwa Dred Scott okwa 1857, Kkooti Enkulu yasalawo nga ewakanya omuntu omuddu okuleetebwa mu kitundu ekitaalimu baddu, mu kiseera kye kimu n’elangirira nti Endagaano ya Missouri yonna tekwatagana na ssemateeka. Ebintu bino n’ebirala byayongera okusika omuguwa wakati w’obukiikakkono n’obukiikaddyo okwandivuddemu olutalo lw’omunda mu Amerika (1861–1865).
Okutandika ne South Carolina, gavumenti 11 ez’amasaza agaalimu abaddu zaakuba akalulu okwekutula ku Amerika mu 1861, ne geegatta okutondawo omukago gwa Confederate States of America . Gavumenti z'amasaza endala zonna zaasigala nga nneesigwa eri Omukago guno.[ p ] Olutalo lwabalukawo mu Ogwokuna, 1861 oluvannyuma lw'Omukago okukuba bbomu mu Fort Sumter. Oluvannyuma lw'okulangirira eddembe nga 1 Ogwolubereberye, 1863, abaddu bangi abaali bateereddwa beegatta ku ggye ly'Obwegassi. <ref>{{cite web |date=August 15, 2016 |title=The Fight for Equal Rights: Black Soldiers in the Civil War |url=https://www.archives.gov/education/lessons/blacks-civil-war/ |work=[[National Archives and Records Administration|U.S. National Archives and Records Administration]] |quote=By the end of the Civil War, roughly 179,000 black men (10% of the Union army) served as soldiers in the U.S. Army and another 19,000 served in the Navy.}}</ref> Olutalo lwatandika okukyukira ku ludda lw'Obwegassi oluvannyuma lw'okuzingiza Vicksburg mu 1863, n'olutalo lwa Gettysburg, era ab'Omukago beewaayo mu 1865 oluvannyuma lw'obuwanguzi bw'Obwegassi mu lutalo lw'e Appomattox Court House.<ref>Davis, Jefferson. </ref>
=== Okuddamu okuzimba, omulembe gwa zaabu, n’omulembe ogw’okukulaakulana (1866 – 1917) ===
[[File:Emigrants_(i.e._immigrants)_landing_at_Ellis_Island_-.webm|thumb|Firimu ya Edison Studios eraga abagwiira nga batuuka ku kizinga Ellis mu mwalo gw'e New York, ekifo ekikulu abasenguka Abazungu we baayingiranga ku nkomerero y'ekyasa eky'ekkumi n'omwenda n'okutandika kw'ekyasa eky'amakumi abiri <ref>{{Cite web |date=March 4, 2020 |title=Overview + History {{!}} Ellis Island |url=https://www.statueofliberty.org/ellis-island/overview-history/ |access-date=September 10, 2021 |website=Statue of Liberty & Ellis Island}}</ref>]]
Kaweefube w’okuddamu okuzimba mu Obukiikaddyo obwali bwekutuddeko yali atandise mu 1862, naye oluvannyuma lwa Pulezidenti Lincoln okuttibwa, ennongoosereza essatu ez’okuddamu okuzimba mu Ssemateeka zakakasibwa okukuuma eddembe ly’obuntu. Ennongoosereza zino zaateeka mu mateeka mu ggwanga lyonna okuggyibwawo kw'obuddu obutali bwa kyeyagalire okuggyako ng’ekibonerezo, ne zisuubiza obukuumi obwenkanankana mu mateeka eri abantu bonna, era ne ziwera okusosola olw’amawanga oba okufuuka abaddu emabegako. <ref>{{Cite web |title=U.S. Senate: Landmark Legislation: Thirteenth, Fourteenth, & Fifteenth Amendments |url=https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082340/https://www.senate.gov/artandhistory/history/common/generic/CivilWarAmendments.htm |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2021 |website=www.senate.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The 15th Amendment of the U.S. Constitution |url=https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201230082444/https://constitutioncenter.org/interactive-constitution/amendment/amendment-xv |archive-date=December 30, 2020 |access-date=January 3, 2020 |website=National Constitution Center – The 15th Amendment of the U.S. Constitution |language=en}}</ref> N’ekyavaamu, Abafirika abaali bafunye obutuuze mu Amerika baatwala omulimu munene mu byobufuzi mu mawanga agaali ga Confederate mu myaka ekkumi egyaddirira olutalo lw’omunda. Amawanga agaali ga Confederate gaddamu okuyingizibwa mu mukago guno, nga gatandika ne Tennessee mu 1866 ne gamaliriza ne Georgia mu 1870.<ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Tenn. is readmitted to the Union July 24, 1866|url=https://www.politico.com/story/2008/07/tenn-is-readmitted-to-the-union-july-24-1866-011990|access-date=May 11, 2021|work=Politico|date=July 24, 2008}}</ref><ref>{{cite news|last1=Glass|first1=Andrew|title=Georgia is readmitted to Union July 15, 1870|date=July 15, 2014|work=Politico|url=https://www.politico.com/story/2014/07/georgia-civil-war-108886|access-date=April 12, 2025}}</ref>
Ebintu ebikozesebwa mu ggwanga, omuli amasimu n’enguudo z'eggaali z’omukka eziyita wonna ku ssemazinga, byaleetawo enkulaakulana mu Amerika. Kino kyayanguwa olw’etteeka lya Homestead Acts, nga kumpi ebitundu 10 ku buli 100 ku ttaka lyonna erya Amerika lyaweebwa ku bwereere eri abatuuze obukadde 1.6 okubeerako. Okuva mu 1865 okutuuka mu 1917, omuwendo omunene ogw’abagwira ogutabangawo gwatuuka mu Amerika, nga kuliko obukadde 24.4 okuva e Bulaaya. Ebisinga byajja nga biyita ku mwalo gw'e New York, ng'ekibuga New York n'ebibuga ebirala ebinene ku lubalama lw'Ebuvanjuba ne bifuuka amaka g'Abayudaaya, Abayindi, n'Abayitale abangi. Abazungu bangi ab'omu Bukiikakkono awamu n'omuwendo omunene ogw'Abagirimaani n'Abazungu abalala ab'omu masekkati baagenda mu Masekkatin g'omu Bugwanjuba. Mu kiseera kye kimu, Abafaransa nga akakadde kamu aba Canada baasenguka okuva e Quebec ne bagenda mu New England . Mu kiseera ky'okusenguka okunene, obukadde n'obukadde bw'Abafirika Abamerika baava mu byalo eby'obukiikaddyo ne bagenda mu bibuga mu Bukiikakkono. <ref>{{Cite web |date=May 20, 2021 |title=The Great Migration (1910–1970) |url=https://www.archives.gov/research/african-americans/migrations/great-migration |publisher=National Archives}}</ref> [[Alaska yagulibwa]] okuva ku [[Rwasha|Russia]] mu 1867. <ref>{{Cite web |title=Purchase of Alaska, 1867 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/alaska-purchase |access-date=December 23, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref>
[[Okutwalira awamu endagaano ya 1877]] etwalibwa ng’enkomerero y’omulembe gw’okuzimba, kubanga yagonjoola ekizibu ky’okulonda oluvannyuma [[lw’okulonda kwa Pulezidenti mu 1876]] era n’eviirako Pulezidenti [[Rutherford B. Hayes]] okukendeeza ku mulimu gw’amagye ga federo mu Bugwanjuba. Amangu ago, [[Abanunuzi]] [[baatandika]] okugoba bali [[Abagwira abajja okutwala obuyinza]] ku mpaka era mangu ne baddamu okutwala obuyinza mu kitundu ku byobufuzi by'obukiikaddyo mu linnya [[ly'obukulu bw'abazungu]]. <ref>{{Cite web |last=Drew Gilpin Faust |author-link=Drew Gilpin Faust |last2=Eric Foner |author-link2=Eric Foner |last3=Clarence E. Walker |author-link3=Clarence E. Walker |title=White Southern Responses to Black Emancipation |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/reconstruction-white-southern-responses-black-emancipation/ |website=[[American Experience]]}}</ref> Abafirika abaali baafuuse abatuuze mu Amerika baagumira ekiseera eky’obusosoze mu mawanga obw’amaanyi, obw’olwatu oluvannyuma lw’Okuzimba Obuggya, ekiseera ekitera okutwalibwa ng’eky’okusosola [[mu mawanga mu Amerika]]. Ensala za Kkooti Enkulu eziddiriŋŋana, omuli ''[[Plessy v. Ferguson]]'', zaggyamu [[ennongoosereza]] [[ey’ekkumi n’ennya]] n’ey’ekkumi n’ettaano mu maanyi gaabwe, ne zikkiriza amateeka ga Jim Crow mu Bukiikaddyo, ebibuga bya [[sundown towns]] mu Masekkati g'Obugwanjuba, n’okwawukana [[mu bitundu okwetoloola eggwanga]], ekyandinywezeddwa ekitundu olw’enkola [[y'okugaana abaddugavu okuwolebwa ssente]] oluvannyuma eyayisibwa federo [[Ekitongole ekiwola ssente za bannannyini mayumba]] .
[[Okubalukawo kw’enkulaakulana ya tekinologiya]], nga kuddirirwa okukozesa abakozi abasenge mu ggwanga ab’ebbeeyi entono, kwaleetawo okugaziwa okw’amangu mu by’enfuna mu kiseera kya [[Gilded]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkuminoomwenda. Kyagenda mu maaso okutuuka ku ntandikwa y’ekya 20, Amerika bwe yali,emaze okusinga Bungereza, Bufalansa ne Girimaani mu byenfuna byonna awamu. [[Abagagga]] baakulembera eggwanga okugaziya mu makubo [[g’eggaali y’omukka]], [[amafuta]], [[n’ebyuma]], nga Amerika evaayo ng’eyasooka mu [[mulimu gw’okukola emmotoka]].<ref>{{cite web |author1=The Pit Boss |date=February 26, 2021 |title=The Pit Stop: The American Automotive Industry Is Packed With History |url=https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-url=https://web.archive.org/web/20210425053945/https://pitstop.rumbleon.com/american-automotive-history |archive-date=April 25, 2021 |access-date=December 5, 2021 |website=Rumble On}}</ref><ref>{{cite web |last1=Maddison |first1=Angus |title=The World Economy: Historical Statistics |url=https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2003/09/the-world-economy_g1gh38a7/9789264104143-en.pdf |access-date=February 16, 2026 |website=OECD}}</ref>[[Robber baron (industrialist)|]][[Trust (business)|]][[Monopoly|]] Kino kyavaamu okweyongera mu maanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna mu abo abaali mu by'amakolero abatono ekyabaviiramu okufuna obwesige n'okuwamba akatale okwewala okubbinkana n'abalala.Enkyukakyuka zino zaavaamu okweyongera okw’amaanyi mu butali bwenkanya mu by’enfuna, embeera z’omugotteko, n’obutabanguko mu bantu, ne kireetawo embeera ennungi ebibiina by’abakozi okukulaakulana era, ku kigero ekitono ennyo, ebibiina by’obweegassi.<ref>Tindall, George Brown and Shi, David E. (2012).</ref>[[Progressive Era|]] Ekiseera kino kyaggwa oluvannyuma lw'okuja kw'omulembe gw'Enkulaakulana, ogwalimu enkyukakyuka mu by'enfuna, embeera z'abantu, n'amatteeka.<ref name="Aldrich2">Aldrich, Mark.</ref><ref>{{cite web |title=Progressive Era to New Era, 1900-1929 {{!}} U.S. History Primary Source Timeline {{!}} Classroom Materials at the Library of Congress {{!}} Library of Congress |url=https://www.loc.gov/classroom-materials/united-states-history-primary-source-timeline/progressive-era-to-new-era-1900-1929/overview/ |access-date=November 11, 2023 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref>
Abantu abaali bawagira Amerika mu Hawaii basuula obwakabaka bw'omu Hawaii; ebizinga byagattibwa mu 1898. Mu mwaka gwe gumu, [[Puerto Rico]], [[Philippines]], ne [[Guam]] Spain yabiwa Amerika oluvannyuma lw’okuwangulwa Amerika mu [[lutalo lwa Spain ne Amerika]]. (Philippines yaweebwa obwetwaze obujjuvu okuva mu Amerika nga 4, Ogwomusanvu 1946, oluvannyuma lwa Ssematalo II. Puerto Rico ne Guam byasigala nga nga bitundu bya Amerika).<ref>{{cite web |title=The Spanish–American War, 1898 |url=https://history.state.gov/milestones/1866-1898/spanish-american-war |access-date=December 24, 2014 |website=Office of the Historian |publisher=U.S. Department of State}}</ref> [[American Samoa]] yafunibwa Amerika mu 1900 oluvannyuma [[lw'olutalo olw'okubiri olw'omunda mu Samoa]].<ref>Ryden, George Herbert.</ref> [[Ebizinga bya Virgin ebya Amerika]] byafunibwa okuva ku [[Denimaaka|Denmark]] mu 1917 oluvannyuma lw'abalonzi ba Denmark okukkiriza okugitunda mu [[kalulu ka 1916]].<ref>{{cite web |title=Virgin Islands History |url=https://www.vinow.com/general_usvi/history/ |access-date=January 5, 2018 |publisher=Vinow.com}}</ref>
== '''Ssematalo I, Okugwa mu byenfuna okwamaanyi, ne Ssematiro II (1917-1945)''' ==
Amerika [[American entry into World War I|yayingira Ssematalo I]] ng'eri wamu [[Allies of World War I|n'amawanga ag'omukago]] mu 1917 ng'eyamba okukyusa embeera okulwanyisa [[Central Powers|amawanga ag'omu masekkati]].<ref>McDuffie, Jerome; Piggrem, Gary Wayne; Woodworth, Steven E. (2005).</ref> Mu 1920, [[Nineteenth Amendment to the United States Constitution|ennongoosereza mu ssemateeka]] yawa [[Women's suffrage in the United States|abakyala eddembe ly'okulonda]] mu ggwanga lyonna . Mu myaka gya 1920 ne 1930, leediyo [[Mass communication|ey’empuliziganya ey’abantu abangi]] ne ttivvi eyasooka z'akyusa empuliziganya mu ggwanga lyonna. [[Wall Street Crash of 1929|Okugwa kwa Wall Street okwa 1929]] kwali kuleese [[Great Depression in the United States|okusereba kw'eby'enfuna]], Pulezidenti [[Franklin D. Roosevelt]] kwe yaddamu n'enteekateeka ya [[New Deal]] eya "ennongoosereza, okudda engulu n'okudduukirira", omuddirirwa gw'enteekateeka [[Alphabet agencies|z'okuzzaawo embeera ezitabangawo]] era ezisukkiridde ne [[Works Progress Administration|pulojekiti z'okudduukirira abantu ku mirimu]] nga zigatta wamu [[Regulatory economics|n'ennongoosereza mu by'ensimbi n'ebiragiro]].<ref>{{Cite web |last=<!-- Staff writer(s); no by-line. --> |year=2013 |title=Mass Exodus From the Plains |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/surviving-the-dust-bowl-mass-exodus-plains/ |access-date=October 5, 2014 |website=American Experience |publisher=WGBH Educational Foundation}}</ref><ref>{{Cite web |last=Fanslow |first=Robin A. |date=April 6, 1997 |title=The Migrant Experience |url=https://memory.loc.gov/ammem/afctshtml/tsme.html |access-date=October 5, 2014 |website=American Folklore Center |publisher=Library of Congress}}</ref>
[[United States non-interventionism before entering World War II|Eyali terina ludda]] mu ntandikwa mu kiseera kya [[Military history of the United States during World War II|Ssematalo II]], Amerika yatandika [[Lend-Lease|okugabira]] [[Allies of World War II|amawanga ag'omukago mu Ssematalo II]] ebikozesebwa mu lutalo mu Gwokusatu 1941 era [[American entry into World War II|n'eyingira olutalo]] mu Gwekkumineebiri oluvannyuma lwa [[Empire of Japan|Japan]] [[Attack on Pearl Harbor|okulumba Pearl Harbor]].<ref name="Pearl Harbor2">{{Cite web |last=Yamasaki |first=Mitch |title=Pearl Harbor and America's Entry into World War II: A Documentary History |url=https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20141213122046/https://www.hawaiiinternment.org/static/ush_yamasaki_documentary_history.pdf |archive-date=December 13, 2014 |access-date=January 14, 2015 |publisher=World War II Internment in Hawaii}}</ref> Olw'okukkiriza enkola ya " [[Europe first|Bulaaya yeesooka]] ", Amerika yassa essira ku baali bakolagana ne Japan [[Fascist Italy|Yitale]] ne [[Nazi Germany|Girimaani]] mu kiseera ky'olutalo okutuusa lwe baabawangula mu Gwokutaano 1945. Amerika [[Manhattan Project|yakola ebyokulwanyisa bya nukiriya ebyasooka]] [[Atomic bombings of Hiroshima and Nagasaki|n'abikozesa okulwanyisa ebibuga bya Japan ebya Hiroshima ne Nagasaki]] mu Gwomunaana 1945, era n'amaliriza olutalo.<ref>{{Cite news|title=Why did Japan surrender in World War II?|language=en|newspaper=The Japan Times|url=https://www.japantimes.co.jp/opinion/2016/08/06/commentary/japan-surrender-world-war-ii/|access-date=February 8, 2017|last=Kingston|first=Jeff|date=August 6, 2016}}</ref><ref>Pacific War Research Society (2006).</ref> Amerika yali emu ku " [[Four Policemen|Abapoliisi Abana]] " abaasisinkana okuteekateeka [[Aftermath of World War II|ensi ey'oluvannyuma lw'olutalo]], nga baali wamu ne [[Bungereza]], [[Soviet Union]] ne [[Republic of China (1912–1949)|China]]. Amerika yavaayo nga tefunye buzibu bwonna mu lutalo, ng'erina [[Economic power|amaanyi amangi ennyo mu by'enfuna]] n'obuyinza [[Sphere of influence|bw'ebyobufuzi mu nsi yonna]].<ref>Kennedy, Paul (1989).</ref>
== Ssematalo ow’endowooza n’enkyukakyuka mu mbeera z’abantu (1945 – 1991) . ==
[[Ssematalo II]] bwe yaggwa mu 1945 yaleka Amerika ne [[Soviet Union]] nga ge [[amawanga amanene]], nga buli limu lirina [[obuyinza]] bwalyo mu by’obufuzi, eby’amagye, ne mu by’enfuna. Okusika omuguwa mu byobufuzi wakati w'amawanga gombi amanene mu bbanga ttono kwavaako [[Ssematalo ow'endowooza]].<ref name="Blakemore-20192">{{cite web |last=Blakemore |first=Erin |date=March 22, 2019 |title=What was the Cold War? |url=https://www.nationalgeographic.com/culture/topics/reference/cold-war/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190401192349/https://www.nationalgeographic.com/culture/topics/reference/cold-war/ |archive-date=April 1, 2019 |access-date=August 28, 2020 |website=National Geographic |language=en}}</ref><ref>Mark Kramer, "The Soviet Bloc and the Cold War in Europe," in {{Cite book |year=2014 |title=A Companion to Europe Since 1945 |url=https://books.google.com/books?id=EyNcCwAAQBAJ&pg=PT174 |publisher=Wiley |isbn=978-1-118-89024-0 |editor-last=Larresm |editor-first=Klaus |page=79}}</ref> Amerika yassa mu nkola enkola y’okuziyiza [[abantu]] egenderera okukomya ekitundu kya Soviet Union; yeenyigira mu [[nkyukakyuka mu nfuga okulwanyisa gavumenti ezilowoozebwa nti zikwatagana n'Abasoviyeti]]; era n’awangula mu mpaka z’omu bbanga, ezaatuuka ku ntikko [[n’okukka ku Mwezi okwasooka okw’abakozi]] mu 1969.
Munda mu eggwanga, ly'Amerika ly[[Post–World War II economic expansion|afuna enkulaakulana mu by’enfuna]], [[Urbanization in the United States|okugenda mu bibuga]], n’okukula [[Mid-20th century baby boom|kw’abantu oluvannyuma lwa Ssematalo II]]. [[Civil rights movement|Ekibiina ky’eddembe ly’obuntu]] kyavaayo, nga [[Martin Luther King Jr.]] afuuka omukulembeze omututumufu ku ntandikwa y’emyaka gya 1960.<ref>{{cite web |title=The Civil Rights Movement |url=https://www.pbs.org/wgbh/americanexperience/features/eyesontheprize-milestones-civil-rights-movement/ |access-date=January 5, 2019 |publisher=PBS}}</ref> Enteekateeka [[Great Society|y'ekibiina ekinene]] eky'obufuzi ku bwa Pulezidenti bwa [[Lyndon B. Johnson]] yavaamu amateeka, enkola n'okukyusa [[Twenty-fourth Amendment to the United States Constitution|mu ssemateeka]] okumenyawo n'okugaziya okulwanyisa ebimu ku bisinga obubi ebyava mu [[Institutional racism|kusosola mu mawanga okw'ebitongole]] okwaliwo.
[[Ekibiina ekyali kikontana n’obuwangwa]] mu Amerika kyaleeta enkyukakyuka ez’amaanyi mu mbeera z’abantu, omuli n’okuteekawo eddembe mu [[kukozesa ebiragalalagala mu kwesanyusaamu]] [[n’okwegatta]].<ref>{{Cite web |date=August 25, 2022 |title=Playboy: American Magazine |url=https://www.britannica.com/topic/Playboy |access-date=February 2, 2023 |website=[[Encyclopædia Britannica]] |quote=...the so-called sexual revolution in the United States in the 1960s, marked by greatly more permissive attitudes toward sexual interest and activity than had been prevalent in earlier generations.}}</ref><ref>{{Cite web |last=Svetlana Ter-Grigoryan |date=February 12, 2022 |title=The Sexual Revolution Origins and Impact |url=https://study.com/learn/lesson/sexual-liberation-movement-origin-timeline-impact-revolution.html |access-date=April 27, 2023 |website=study.com}}</ref> Era yakubiriza abantu okujeemera okuyingira amagye (okutuusa ku nkomerero y'okuyingira amagye mu 1973).<ref>{{Cite web |date=August 15, 2016 |title=Selective Service Records |url=https://www.archives.gov/st-louis/selective-service |access-date=June 15, 2025 |website=National Archives |language=en}}</ref> n'[[okuwakanya okw'amaanyi]] ekya Amerika okuyingira mu Vietnam, nga Amerika evaayo mu 1975.<ref>{{cite magazine|last=Levy|first=Daniel|date=January 19, 2018|title=Behind the Protests Against the Vietnam War in 1968|url=https://time.com/5106608/protest-1968/?amp=true|magazine=[[Time (magazine)|Time]]|access-date=May 5, 2021|archive-date=October 14, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211014120640/https://time.com/5106608/protest-1968/?amp=true|url-status=dead}}</ref>Enkyukakyuka mu mirimu gy'abakyala ye yaviirako okweyongera kw'abakazi abakola emirimu egisasulwa okuva mu myaka gya 1970 era mu 1985 abakyala b'omu Amerika abasinga obungi ab'emyaka 16 n'okusingawo baatandika okukola.<ref>{{Cite web |year=2013 |title=Women in the Labor Force: A Databook |url=https://www.bls.gov/cps/wlf-databook-2012.pdf |access-date=March 21, 2014 |publisher=U.S. Bureau of Labor Statistics |page=11}}</ref>
Okugwa kw’Obukomunisiti n’okusasika kwa [[Soviet Union]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1991 kwalaga nti [[Ssematalo ow’endowooza]] yaggwaawo era n’aleka Amerika ng’eggwanga lyokka ery’amaanyi ennyo mu nsi yonna. <ref>{{Harvnb|Gaĭdar|2007|p=102}}; {{Harvnb|Howell|2006|p=352}}; {{Harvnb|Kissinger|2011|pp=781–884}}; {{Harvnb|Mann|2009|p=432}}{{Harvnb|Hayes|2009}}</ref> Kino kyanyweza obuyinza bwa Amerika mu nsi yonna, ne kinyweza endowooza ya " [[American Century]] " nga Amerika efuga ensonga z'ensi yonna ez'ebyobufuzi, eby'obuwangwa, eby'enfuna, n'eby'amagye. <ref>{{Cite magazine|last=Frum|first=David|date=December 24, 2014|title=The Real Story of How America Became an Economic Superpower|url=https://www.theatlantic.com/international/archive/2014/12/the-real-story-of-how-america-became-an-economic-superpower/384034/|access-date=December 10, 2024|magazine=[[The Atlantic]]|language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|url=http://www.politifact.com/texas/statements/2014/jun/13/ken-paxton/us-army-was-smaller-army-portugal-world-war-ii/|title=U.S. army was smaller than the army for Portugal before World War II|work=Politifact|access-date=January 23, 2018|archive-date=December 9, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191209073422/https://www.politifact.com/texas/statements/2014/jun/13/ken-paxton/us-army-was-smaller-army-portugal-world-war-ii/|url-status=dead}}</ref>
== Omulembe gwa kati (1991 – kati) ==
Emyaka gya 1990 gyalimu [[1990s United States boom|okugaziwa kw'ebyenfuna okusinga obugazi mu byafaayo bya Amerika]], [[Crime in the United States#Crime over time|okukendeera okw'amaanyi mu miwendo gy'obumenyi bw'amateeka mu Amerika]], n'okukulaakulana [[Technological and industrial history of the United States#Computers and information networks|mu tekinologiya]]. Mu myaka gino gyonna ekkumi, obuyiiya bwa tekinologiya nga [[World Wide Web]], enkulaakulana ya [[Pentium (original)|Pentium]] microprocessor okusinziira ku [[Moore's law|tteeka lya Moore]], bbaatule za [[:en:Lithium-ion_battery|lithium-ion batteries]] nga zino zaakolebwa okugezesa [[:en:Gene_therapy|gene therapy]] okwasooka n'[[Gene therapy|okukola ebintu oba cloning]], kwakolebwanga mu Amerika oba byalongoosebwayo. Mu myaka gya 1990, [[Human Genome Project|pulojekiti ya Human Genome Project]] yatongozebwa, ate [[Nasdaq]] n’efuuka akatale k’emigabo akaasooka mu Amerika okusuubula ku mitimbagano.<ref>{{Cite web |last=((CFI Team)) |title=NASDAQ |url=https://corporatefinanceinstitute.com/resources/career-map/sell-side/capital-markets/nasdaq/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231211163114/https://corporatefinanceinstitute.com/resources/career-map/sell-side/capital-markets/nasdaq/ |archive-date=December 11, 2023 |access-date=December 11, 2023 |website=[[Corporate Finance Institute]] |language=en-US}}</ref> Mu [[Gulf War|lutalo lwa Gulf]] mu 1991, [[Coalition of the Gulf War|omukago gw'amawanga ogw'ensi yonna ogwakulemberwa Amerika]] gwagoba eggye [[Ba'athist Iraq|lya Iraq]] eryali liwambye [[Kuwait]] ku muliraano. [[War in Afghanistan (2001–2021)|Ennumba za 11 Ogwomwenda]] 2001 obwakolebwa ku Amerika nga bwakolebwa ekibiina [[Pan-Islamism|ky'abatujju ekya]] [[War on terror|al]] [[Iraq War|-]] [[Al-Qaeda|Qaeda]]. <ref>{{cite news|author=Walsh, Kenneth T.|date=December 9, 2008|title=The 'War on Terror' Is Critical to President George W. Bush's Legacy|newspaper=U.S. News & World Report|url=https://www.usnews.com/news/articles/2008/12/09/the-war-on-terror-is-critical-to-president-george-w-bushs-legacy|access-date=March 6, 2013}}</ref><ref>{{cite news|last=Wong|first=Edward|date=February 15, 2008|title=Overview: The Iraq War|newspaper=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/ref/timestopics/topics_iraq.html|access-date=March 7, 2013}}</ref><ref>{{cite book |last=Johnson |first=James Turner |year=2005 |title=The War to Oust Saddam Hussein: Just War and the New Face of Conflict |url=https://books.google.com/books?id=SF7U27JsLC4C&q=iraq+invasion+removes+hussein |publisher=[[Rowman & Littlefield]] |isbn=978-0-7425-4956-2 |page=159 |access-date=October 25, 2015}}</ref> [[2000s United States housing bubble|Ekizibu ky’amayumba mu Amerika]] kyatuuka ku ntikko mu 2007 n’okusereba [[Great Recession|kw’eby’enfuna]], okukendeera kw’ebyenfuna okusinga obunene okuva mu kusereba kw’eby’enfuna kuli okwali okw'ammanyi.<ref>{{Cite news|last1=Hilsenrath|first1=Jon|last2=Ng|first2=Serena|last3=Paletta|first3=Damian|date=September 18, 2008|title=Worst Crisis Since '30s, With No End Yet in Sight|work=[[The Wall Street Journal]]|url=https://www.wsj.com/articles/SB122169431617549947|url-status=live|url-access=subscription|access-date=July 28, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20141225040616/https://www.wsj.com/articles/SB122169431617549947|archive-date=December 25, 2014}}</ref>
Okutandikira mu myaka gya 2010, n’okugenda mu maaso mu gya 2020, Amerika efunye [[Political polarization in the United States|okwekutula kw’ebyobufuzi okweyongedde]] <ref>{{Cite web |last=Geiger |first=Abigail |date=June 12, 2014 |title=Political Polarization in the American Public |url=https://www.pewresearch.org/politics/2014/06/12/political-polarization-in-the-american-public/ |access-date=June 30, 2024 |website=[[Pew Research Center]] |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Murray |first=Mark |last2=Marquez |first2=Alexandra |date=June 15, 2023 |title=Here's what's driving America's increasing political polarization |url=https://www.nbcnews.com/meet-the-press/meetthepressblog/s-s-driving-americas-increasing-political-polarization-rcna89559 |access-date=June 30, 2024 |website=NBC News |language=en}}</ref> n’okudda [[emabega okw’amaanyi mu demokulasiya]].<ref name="Grumbach 2021">{{Harvnb|Grumbach|2021}}.</ref> Okukutula eggwanga lino kwalabikira nnyo mu [[bulumbaganyi obwaliwo mu Gwolubereberye 2021 mu Capitol]], <ref name="Kleinfeld-2023">{{Cite web |last=Geiger |first=Abigail |date=June 12, 2014 |title=Political Polarization in the American Public |url=https://www.pewresearch.org/politics/2014/06/12/political-polarization-in-the-american-public/ |access-date=June 30, 2024 |website=[[Pew Research Center]] |language=en-US}}</ref> ekibinja ky'abayeekera <ref name="Pape-2022">{{Cite web |last=Pape |first=Robert |author-link=Robert Pape |date=January 5, 2022 |title=American Face of Insurrection: Analysis of Individuals Charged for Storming the US Capitol on January 6, 2021 |url=https://cpost.uchicago.edu/publications/american_face_of_insurrection/ |access-date=September 13, 2024 |website=cpost.uchicago.edu |publisher=[[University of Chicago]], Chicago Project on Security and Threats}}</ref> abawagira Pulezidenti [[Donald Trump]] bwe baayingira mu [[United States Capitol|Capitol ya Amerika]] ne banoonya okulemesa okukyusa obuyinza mu mirembe <ref>{{Cite news}}</ref> mu [[kugezaako okuwamba gavumenti]]. Gwali [[mulundi gwa pulezidenti ogwasooka okugaana]] [[okukyusa obuyinza mu mirembe]]. <ref name="Multiple Sources"><templatestyles src="Plainlist/styles.css"></templatestyles>{{multiref2|{{Cite book |last=Harvey |first=Michael |url=https://www.taylorfrancis.com/chapters/edit/10.4324/9781003110361-1/introduction-michael-harvey |title=Donald Trump in Historical Perspective |date=2022 |publisher=Routledge |isbn=978-1-003-11036-1 |editor-last=Harvey |editor-first=Michael |chapter=Introduction: History's Rhymes |doi=10.4324/9781003110361-1 |quote=As with the Beer Hall Putsch, a would-be leader tried to take advantage of an already scheduled event (in Hitler's case, Kahr's speech; in Trump's, Congress's tallying of the electoral votes) to create a dramatic moment with himself at the center of attention, calling for bold action to upend the political order. Unlike Hitler's coup attempt, Trump already held top of office, so he was attempting to hold onto power, not seize it (the precise term for Trump's intended action is a 'self-coup' or 'autogolpe'). Thus, Trump was able to plan for the event well in advance, and with much greater control, including developing the legal arguments that could be used to justify rejecting the election's results.}} (p. 3)|{{cite journal |last1=Pion-Berlin |first1=David |last2=Bruneau |first2=Thomas |last3=Goetze |first3=Richard B. Jr. |date=April 7, 2022 |title=The Trump self-coup attempt: comparisons and civil–military relations |journal=Government and Opposition |volume=58 |issue=4 |pages=789–806 |doi=10.1017/gov.2022.13 |s2cid=248033246 |doi-access=free |hdl=10945/72654 |hdl-access=free}}|{{cite journal |author1-last=Castañeda |author1-first=Ernesto |author2-last=Jenks |author2-first=Daniel |date=April 17, 2023 |title=January 6th and De-Democratization in the United States |editor-last1=Costa |editor-first1=Bruno Ferreira |editor-last2=Parton |editor-first2=Nigel |journal=Social Sciences |publisher=[[MDPI]] |volume=12 |issue=4 |page=238 |doi=10.3390/socsci12040238 |doi-access=free |issn=2076-0760 |quote=What the United States went through on January 6th was an attempt at a self-coup, where Trump would use force to stay as head of state even if abandoning democratic practices in the U.S. Some advised Trump to declare martial law to create a state of emergency and use that as an excuse to stay in power.}}|{{Cite report |url=https://www.brookings.edu/research/trump-on-trial/ |title=Trump on Trial: A Guide to the January 6 Hearings and the Question of Criminality |last1=Eisen |first1=Norman |last2=Ayer |first2=Donald |date=June 6, 2022 |publisher=Brookings Institution |language=en-US |quote=[Trump] tried to delegitimize the election results by disseminating a series of far fetched and evidence-free claims of fraud. Meanwhile, with a ring of close confidants, Trump conceived and implemented unprecedented schemes to{{snd}}in his own words{{snd}}"overturn" the election outcome. Among the results of this "Big Lie" campaign were the terrible events of January 6, 2021{{snd}}an inflection point in what we now understand was nothing less than an attempted coup. |last3=Perry |first3=Joshua |last4=Bookbinder |first4=Noah |last5=Perry |first5=E. Danya |access-date=December 16, 2023}}|{{cite court |litigants=Eastman v Thompson, et al. |opinion=8:22-cv-00099-DOC-DFM Document 260 |pinpoint=44 |court=S.D. Cal. |date=May 28, 2022 |url=https://storage.courtlistener.com/recap/gov.uscourts.cacd.841840/gov.uscourts.cacd.841840.260.0.pdf |access-date=December 16, 2023 |quote=Dr. Eastman and President Trump launched a campaign to overturn a democratic election, an action unprecedented in American history. Their campaign was not confined to the ivory tower{{snd}}it was a coup in search of a legal theory. The plan spurred violent attacks on the seat of our nation's government, led to the deaths of several law enforcement officers, and deepened public distrust in our political process... If Dr. Eastman and President Trump's plan had worked, it would have permanently ended the peaceful transition of power, undermining American democracy and the Constitution. If the country does not commit to investigating and pursuing accountability for those responsible, the Court fears January 6 will repeat itself.}}|{{Cite web |last=Graham |first=David A. |date=January 6, 2021 |title=This Is a Coup |url=https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2021/01/attempted-coup/617570/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210106224049/https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2021/01/attempted-coup/617570/ |archive-date=January 6, 2021 |access-date=December 16, 2023 |website=[[The Atlantic]]}}|{{Cite web |last=Musgrave |first=Paul |date=January 6, 2021 |title=This Is a Coup. Why Were Experts So Reluctant to See It Coming? |url=https://foreignpolicy.com/2021/01/06/coup-america-capitol-electoral-college-2020-election/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210106235812/https://foreignpolicy.com/2021/01/06/coup-america-capitol-electoral-college-2020-election/ |archive-date=January 6, 2021 |access-date=December 16, 2023 |website=Foreign Policy}}|{{Cite web |last=Solnit |first=Rebecca |date=January 6, 2021 |title=Call it what it was: a coup attempt |url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/jan/06/trump-mob-storm-capitol-washington-coup-attempt |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210107000436/https://www.theguardian.com/commentisfree/2021/jan/06/trump-mob-storm-capitol-washington-coup-attempt |archive-date=January 7, 2021 |access-date=December 16, 2023 |website=The Guardian}}|{{Cite web |last=Coleman |first=Justine |date=January 6, 2021 |title=GOP lawmaker on violence at Capitol: 'This is a coup attempt' |url=https://thehill.com/homenews/house/532944-gop-lawmaker-on-violence-at-capitol-this-is-a-coup-attempt |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210106212600/https://thehill.com/homenews/house/532944-gop-lawmaker-on-violence-at-capitol-this-is-a-coup-attempt |archive-date=January 6, 2021 |access-date=December 16, 2023 |website=[[The Hill (newspaper)|The Hill]]}}|{{Cite web |last=Jacobson |first=Louis |date=January 6, 2021 |title=Is this a coup? Here's some history and context to help you decide |url=https://www.politifact.com/article/2021/jan/06/coup-heres-some-history-and-context-help-you-decid/ |access-date=January 7, 2021 |website=[[PolitiFact]] |quote=A good case can be made that the storming of the Capitol qualifies as a coup. It's especially so because the rioters entered at precisely the moment when the incumbent's loss was to be formally sealed, and they succeeded in stopping the count.}}|{{Cite news |last1=Barry |first1=Dan |last2=Frenkel |first2=Sheera |date=January 7, 2021 |title='Be There. Will Be Wild!': Trump All but Circled the Date |work=[[The New York Times]] |url=https://www.nytimes.com/2021/01/06/us/politics/capitol-mob-trump-supporters.html |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20211228/https://www.nytimes.com/2021/01/06/us/politics/capitol-mob-trump-supporters.html |archive-date=December 28, 2021 |url-access=registration |url-status=live |access-date=December 16, 2023}}|{{cite encyclopedia |last=Duignan |first=Brian |date=August 4, 2021 |title=January 6 U.S. Capitol attack |url=https://www.britannica.com/event/January-6-U-S-Capitol-attack |url-status=live |access-date=September 22, 2021 |encyclopedia=[[Encyclopædia Britannica]] |quote=Because its object was to prevent a legitimate president-elect from assuming office, the attack was widely regarded as an insurrection or attempted coup d'état. |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20230117232629/https://www.britannica.com/event/January-6-U-S-Capitol-attack |archive-date=January 17, 2023}}}}</ref> Abayivu mu bugazi bagamba nti Amerika eri mu kukyuka okuva mu byobufuzi bya [[demokulasiya ow'eddembe]] okudda mu [[nfuga ey'ekintabuli]] okuva mu 2025. <ref name=":6">{{Cite web |last=Geiger |first=Abigail |date=June 12, 2014 |title=Political Polarization in the American Public |url=https://www.pewresearch.org/politics/2014/06/12/political-polarization-in-the-american-public/ |access-date=June 30, 2024 |website=[[Pew Research Center]] |language=en-US}}</ref> We bwatuukira mu 2026, okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya [[London School of Economics]] kwazuula nti bannassaayansi b'ebyobufuzi abasinga obungi abaabuuzibwa tebaali bakkiriza nti [[okulonda kwa Amerika okwa 2026]] kwandituukiriza ebisaanyizo by'okubeera " [[eby'eddembe era eby'obwenkanya]] ".<ref name=":5">{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-01 |title=Political scientists studying democracy and autocracy think that US democracy has declined significantly |url=https://blogs.lse.ac.uk/usappblog/2026/05/01/political-scientists-studying-democracy-and-autocracy-think-that-us-democracy-has-declined-significantly/ |access-date=2026-05-30 |website=[[London School of Economics]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2026, eggwanga lino era lyajaguza [[emyaka 250 bukya litandikibwawo]].<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-01 |title=Political scientists studying democracy and autocracy think that US democracy has declined significantly |url=https://blogs.lse.ac.uk/usappblog/2026/05/01/political-scientists-studying-democracy-and-autocracy-think-that-us-democracy-has-declined-significantly/ |access-date=2026-05-30 |website=[[London School of Economics]]}}</ref>
== Enkula y’ensi ==
Amerika y’ensi [[eyookusatu mu bunene]] mu nsi yonna okusinziira ku bunene bwonna ng’eddiridde Russia ne Canada. [ c ] [[Amasaza 48 ne Disitulikiti ya Columbia]] byonna awamu gali ku bugazi bwa 3,119,885 square miles ( sikweya kiromita 8,080,470) . <ref name="CensusGov2010HTML">Areas of the 50 states and the District of Columbia but not Puerto Rico nor other island territories per {{cite web |date=August 2010 |title=State Area Measurements and Internal Point Coordinates |url=https://www.census.gov/geographies/reference-files/2010/geo/state-area.html |access-date=March 31, 2020 |work=[[Census.gov]] |quote=reflect base feature updates made in the MAF/TIGER database through August, 2010.}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Field Listing: Area |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/279.html#as |archive-url=https://web.archive.org/web/20200707180005/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/279.html#as |archive-date=July 7, 2020 |access-date=April 21, 2020 |website=The World Factbook |publisher=cia.gov}}</ref> Mu mwaka gwa 2021, Amerika yalina ebitundu 8% ku nnimiro n’amalundiro ag’enkalakkalira ku Nsi kuno ate ebitundu 10% ku ttaka lyayo ery’ebirime. <ref>{{cite web |last=Lew |first=Alan |title=PHYSICAL GEOGRAPHY OF THE US |url=https://www.geog.nau.edu/courses/alew/gsp220/text/chapters/ch2.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20160409112252/https://www.geog.nau.edu/courses/alew/gsp220/text/chapters/ch2.html |archive-date=April 9, 2016 |access-date=December 24, 2014 |website=GSP 220—Geography of the United States |publisher=North Arizona University}}</ref>
Okutandikira mu buvanjuba, olusenyi lw’oku lubalama lw’ennyanja Atlantic luwa ekifo ebibira ebiri munda mu nsi n’obusozi obuyiringisibwa mu kitundu ky’olusenyi lwa Piedmont . [1] Ensozi za Appalachian ne Adirondack Massif zaawula olubalama lw'Ebuvanjuba ku Nnyanja Ennene n'omuddo ogw'omu maserengeta ga Midwest . [2] Enkola y'emigga Mississippi, enkola y'emigga ey'okuna mu nsi yonna mu buwanvu, esinga kutambula mu bukiikakkono–obugwanjuba okuyita mu makkati g'eggwanga. Ekiwonvu ekipapajjo era ekigimu eky’omu Great Plains kibuna mu maserengeta, era nga kitaataaganyizibwa ekitundu eky’ensozi mu bukiikaddyo obw’obuvanjuba.[2]
Ensozi z’amayinja, mu bugwanjuba ga Great Plains, ziwanvuwa okuva mu bukiikakkono okutuuka mu bukiikaddyo okwetoloola eggwanga, era nga zituukira ku ffuuti14,000 (mmita 4,300 ) mu [[Colorado]] . <ref>{{Cite web |last=Harms |first=Nicole |title=Facts About the Rocky Mountain Range |url=https://traveltips.usatoday.com/rocky-mountain-range-11967.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20220212094150/https://traveltips.usatoday.com/rocky-mountain-range-11967.html |archive-date=February 12, 2022 |access-date=December 24, 2014 |website=USA Today}}</ref> [[Supervolcano|Olusozi olusozi oluwanda omuliro olukulu]] oluli wansi wa Yellowstone National Park mu nsozi z'amayinja, [[Yellowstone Caldera]], lwe lusozi oluwanda omuliro olusinga obunene ku semazinga ono. <ref>{{Cite web |last=O'Hanlon |first=Larry |date=March 14, 2005 |title=America's Explosive Park |url=https://dsc.discovery.com/convergence/supervolcano/under/under.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20050314034001/https://dsc.discovery.com/convergence/supervolcano/under/under.html |archive-date=March 14, 2005 |access-date=April 5, 2016 |publisher=Discovery Channel}}</ref> Ewala mu bugwanjuba waliwo [[Great Basin|ekiwonvu ekinene]] eky’amayinja n’eddungu lya [[Chihuahuan Desert|Chihuahuan]], [[Sonoran Desert|Sonoran]], n'eddungu lya [[Mojave Desert|Mojave]]. Mu nsonda ey’obukiikakkono bw’obugwanjuba bwa [[Arizona]], eyayoolwa [[Colorado River|omugga Colorado]], waliwo [[Grand Canyon]], ekiwonvu ekiriko enjuyi empanvu era ekifo eky’obulambuzi ekimanyiddwa ennyo <ref>{{Cite web |title=Executive Summary of Grand Canyon Tourism |url=http://www.nau.edu/hrm/ahrrc/reports/G_C_EXEC_SUMMARY.pdf#search=grandcanyon |archive-url=https://web.archive.org/web/20100928184338/http://www.nau.edu/hrm/ahrrc/reports/G_C_EXEC_SUMMARY.pdf#search=grandcanyon |archive-date=September 28, 2010 |access-date=January 4, 2007 |publisher=Northern Arizona University |format=PDF}}</ref> ekimanyiddwa olw’obunene bwakyo obw’okulaba obusukkiridde n’ebifo ebizibu, ebya langi. Ensozi za [[Cascade Range|Cascade]] ne [[Sierra Nevada]] zitambulira kumpi n'olubalama [[West Coast of the United States|lw'ennyanja Pacific]]. [[Extreme points of the United States|Ebifo ebisinga wansi n’okugulumizibwa mu Amerika eririraanyewo]] biri mu Ssaza ly’e California,<ref>{{Cite web |title=Mount Whitney, California |url=https://www.peakbagger.com/peak.aspx?pid=2829 |access-date=December 24, 2014 |publisher=Peakbagger}}</ref> nga mayiro 84 ( kiromita 135) nga baawukanye.<ref>{{Cite web |title=Find Distance and Azimuths Between 2 Sets of Coordinates (Badwater 36-15-01-N, 116-49-33-W and Mount Whitney 36-34-43-N, 118-17-31-W) |url=https://transition.fcc.gov/fcc-bin/distance?dlat=36&mlat=15&slat=01&ns=1&dlon=116&mlon=49&slon=33&ew=1&dlat2=36&mlat2=34&slat2=43&sn=1&dlon2=118&mlon2=17&slon2=31&we=1&iselec=1 |access-date=December 24, 2014 |publisher=Federal Communications Commission}}</ref>Ku buwanvu bwa ffuuti 20,310 ( mayiro 6,190.5 ), [[Denali]] mu Alaska (era eyitibwa Mount McKinley) ye ntikko esinga obuwanvu mu ggwanga ne ku ssemazinga ono.<ref>{{Cite web |last=Poppick |first=Laura |date=August 28, 2013 |title=US Tallest Mountain's Surprising Location Explained |url=https://www.livescience.com/39245-us-tallest-mountain-location-explained.html |access-date=May 2, 2015 |publisher=LiveScience}}</ref> [[List of volcanoes in the United States|Ensozi eziwanda omuliro ezikola mu Amerika]] zitera okubeera mu bizinga byonna ebya Alaska ebya [[Alexander Archipelago|Alexander]] ne [[Aleutian Islands|Aleutian]]. Ekizinga kino ekya Hawaii ekisangibwa ebweru wa North America yonna, kirimu ebizinga ebirimu ensozi eziwanda omuliro [[Physical geography|mu bifaananyi]] [[Ethnology|n’amawanga]] kitundu kya kitundu kya [[Polynesia]] ekya [[Oceania]].<ref>{{Cite web |date=January 12, 2018 |title=Is Hawaii a Part of Oceania or North America? |url=https://www.worldatlas.com/articles/is-hawaii-a-part-of-oceania-or-north-america.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190711143815/https://www.worldatlas.com/articles/is-hawaii-a-part-of-oceania-or-north-america.html |archive-date=July 11, 2019 |access-date=June 24, 2019 |website=WorldAtlas}}</ref>
Ng’oggyeeko obugazi bw’ettaka lyayo lyonna, Amerika erina ekimu ku bitundu ebisinga obunene mu nsi yonna eby’ebyenfuna eby’enjawulo ebikwata ku nnyanja ebibunye square miles nga obukadde 4.5 (11.7 million km <sup>2</sup> ) ez’ennyanja. <ref>{{Cite web |title=The United States is an Ocean Nation |url=https://www.gc.noaa.gov/documents/2011/012711_gcil_maritime_eez_map.pdf |access-date=September 14, 2025 |website=[[NOAA]]}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Marine Regions · United States Exclusive Economic Zone (EEZ) |url=https://www.marineregions.org/gazetteer.php?p=details&id=8456 |access-date=September 15, 2025 |website=www.marineregions.org}}</ref>
== Embeera y'obudde ==
Olw’obunene bwayo n’ebifo eby’enjawulo, Amerika erimu ebika by’embeera y'obudde ebisinga obungi. Ebuvanjuba bwa [[100th meridian]], embeera y’obudde etandikira ku kika ekiyitibwa [[Humid continental climate|Humid continental]] mu bukiikakkono okutuuka ku kya [[Humid subtropical climate|humid tropical]] mu bukiikaddyo.<ref>{{cite web |last=Boyden |first=Jennifer |title=Climate Regions of the United States |url=https://traveltips.usatoday.com/climate-regions-united-states-21570.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20220212094152/https://traveltips.usatoday.com/climate-regions-united-states-21570.html |archive-date=February 12, 2022 |access-date=December 24, 2014 |work=USA Today}}</ref> Ebiwonvu ebinene ebiyitibwa The western Great Plains eby'obugwanjuba biba mu kika kya [[Semi-arid climate|semi-arid]]. Ebitundu bingi eby'ensozi mu bugwanjuba bwa Amerika birina [[Alpine climate|embeera y'obudde ey'ensozi]] . Embeera y’obudde [[Desert climate|nkalu]] mu Bukiikaddyo bw'obugwanjuba, [[Mediterranean climate|Mediterranean]] mu [[Coastal California|lubalama lw’essaza lya California]], ate eri [[Oceanic climate|oceanic]] mu lubalama lw’e[[Oregon]], [[Washington (state)|Washington]], n’obukiikaddyo bwa [[Alaska]] . Ekitundu ekisinga obunene ekya Alaska kiri mu kitundu kya [[Subarctic climate|subarctic]] oba [[Polar climate|polar]]. [[Hawaii]], [[ekitundu ky'obukiikaddyo bwa Florida]] n'ebitundu bya Amerika mu [[Caribbean]] ne [[Pacific Ocean|Pacific]] biri mu mbeera ya [[Tropical climate|Tropical]].<ref>{{cite web |title=World Map of Köppen–Geiger Climate Classification |url=https://koeppen-geiger.vu-wien.ac.at/pdf/kottek_et_al_2006_A4.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220126115149/http://koeppen-geiger.vu-wien.ac.at/pdf/kottek_et_al_2006_A4.pdf |archive-date=January 26, 2022 |access-date=August 19, 2015}}</ref>
Amerika efuna ebizibu [[by’embeera y'obudde ebisukkiridde]] ebikosa ennyo okusinga mu mawanga amalala gonna.<ref>{{cite web |last=Rice |first=Doyle |title=USA has the world's most extreme weather |url=https://www.usatoday.com/story/weather/2013/05/16/extreme-weather-north-america/2162501/ |access-date=May 17, 2020 |website=USA Today |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Borenstein |first=Seth |date=April 2, 2023 |title=Why the U.S. is leading the world in extreme weather catastrophes |url=https://www.pbs.org/newshour/science/why-the-u-s-is-leading-the-world-in-extreme-weather-catastrophes |access-date=June 25, 2024 |website=PBS News |language=en-us}}</ref> Amasaza agali ku nsalo ya [[Gulf of Mexico]] gatera okubeera n'embuyaga, era ensoke ezisinga obungi mu nsi yonna [[zibeera mu ggwanga lino]], okusinga mu [[Tornado Alley]].<ref>{{cite news|author=Perkins, Sid|date=May 11, 2002|title=Tornado Alley, USA|url=https://www.sciencenews.org/articles/20020511/bob9.asp|archive-url=https://web.archive.org/web/20070701131631/https://www.sciencenews.org/articles/20020511/bob9.asp|archive-date=July 1, 2007|access-date=September 20, 2006|work=Science News}}</ref> [[Olw’enkyukakyuka mu m,beera y’obudde|Olw’enkyukakyuka mu mbeera y’obudde]], embeera y’obudde embi efuuse ya bulijjo mu Amerika mu kyasa 21, ng’omuwendo [[Heat waves|gw’ebbugumu]] ogwaweebwako alipoota gukubisaamu emirundi esatu bw’ogeraageranya n’emyaka gya 1960. <ref>{{Cite web |last=US Environmental Protection Agency |date=March 26, 2025 |title=Climate Change Indicators: Weather and Climate |url=https://www.epa.gov/climate-indicators/weather-climate |archive-url=https://web.archive.org/web/20250530120153/https://www.epa.gov/climate-indicators/weather-climate |archive-date=May 30, 2025 |access-date=June 9, 2025 |website=www.epa.gov |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=US Environmental Protection Agency |date=April 18, 2025 |title=Climate Change Indicators: Heat Waves |url=https://www.epa.gov/climate-indicators/climate-change-indicators-heat-waves |archive-url=https://web.archive.org/web/20210512213757/https://www.epa.gov/climate-indicators/climate-change-indicators-heat-waves |archive-date=May 12, 2021 |access-date=June 9, 2025 |website=www.epa.gov |language=en |url-status=live }}</ref> <ref>{{Cite web |last=US Environmental Protection Agency |date=April 18, 2025 |title=Climate Change Indicators: Heat Waves |url=https://www.epa.gov/climate-indicators/climate-change-indicators-heat-waves |archive-url=https://web.archive.org/web/20210512213757/https://www.epa.gov/climate-indicators/climate-change-indicators-heat-waves |archive-date=May 12, 2021 |access-date=June 9, 2025 |website=www.epa.gov |language=en |url-status=live }}</ref> Okuva mu myaka gya 1990, ekyeya mu [[Bukikkaddyo bw'obugwanjuba bwa Amerika]] kyeyongera okubeera eky’amaanyi era nga kitwala ekiseera ekiwanvu. <ref>{{Cite web |last=US EPA |first=OAR |date=December 2024 |title=A Closer Look: Temperature and Drought in the Southwest |url=https://www.epa.gov/climate-indicators/southwest |archive-url=https://web.archive.org/web/20170105075435/https://www.epa.gov/climate-indicators/southwest |archive-date=2017-01-05 |access-date=June 19, 2025 |website=www.epa.gov |language=en |url-status=live }}</ref> Ebitundu ebitwalibwa ng’ebisinga okusikiriza abantu bye bisinga okubeera mu bulabe. <ref>{{cite web |last1=Waldron |first1=Lucas |last2=Lustgarten |first2=Abrahm |date=November 10, 2020 |title=Climate Change Will Make Parts of the U.S. Uninhabitable. Americans Are Still Moving There. |url=https://www.propublica.org/article/climate-change-will-make-parts-of-the-u-s-uninhabitable-americans-are-still-moving-there |access-date=November 25, 2024 |website=Propublica |publisher=Rhodium Group}}</ref>
== Ebitonde eby’enjawulo n’enkuuma yaabyo ==
US y’emu ku [[nsi 17 ez’enjawulo]] ezirimu ebika by'ebitonde ebingi ebibeera mu kitundu kino : ebika [[Vascular plant|by’ebimera]] nga 17,000 bibeera mu Amerika ne Alaska, era ebika [[by’ebimera ebirina ebimuli]] ebisukka mu 1,800 bisangibwa mu Hawaii, ebitono ku byo bibeera ku lukalu. <ref>{{cite web |author=Morin, Nancy |title=Vascular Plants of the United States |url=https://www.fungaljungal.org/papers/National_Biological_Service.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20130724222726/https://www.fungaljungal.org/papers/National_Biological_Service.pdf |archive-date=July 24, 2013 |access-date=October 27, 2008 |website=Plants |publisher=National Biological Service}}</ref> Amerika erimu ebika by'ebisolo [[Mammal|ebizaala]] 428, ebinyonyi 784, ebisolo ebyewalula oba reptiles 311, ekika kya [[Amphibians]] 295, <ref name="Current Results # of native species in the US">{{Cite web |last=Osborn |first=Liz |title=Number of Native Species in United States |url=https://www.currentresults.com/Environment-Facts/Plants-Animals/number-of-native-species-in-united-states.php |access-date=January 15, 2015 |publisher=Current Results Nexus}}</ref> n'ebika by'ebiwuka nga 91,000. <ref>{{Cite web |title=Numbers of Insects (Species and Individuals) |url=https://www.si.edu/Encyclopedia_SI/nmnh/buginfo/bugnos.htm |access-date=January 20, 2009 |publisher=Smithsonian Institution}}</ref>
Waliwo [[amakuumiro g'ebisolo 63]], n’ebikumi n’ebikumi by’ebijjukizo ebirala ebiddukanyizibwa gavumenti eya wakati, ebibira, n’ebitundu by’eddungu, ebiddukanyizibwa ekitongole kya [[National Park Service]] n’ebitongole ebirala.<ref>{{Cite web |title=National Park FAQ |url=https://www.nps.gov/aboutus/national-park-system.htm/index.htm |access-date=May 8, 2015 |website=nps |publisher=National Park Service}}</ref> Ebitundu nga 28% ku ttaka ly'eggwanga lino lya gavumenti era liddukanyizibwa gavumenti eya wakati,<ref name="NYTimes Federal Land">{{cite news|last1=Lipton|first1=Eric|last2=Krauss|first2=Clifford|title=Giving Reins to the States Over Drilling|url=https://www.nytimes.com/2012/08/24/us/romney-would-give-reins-to-states-on-drilling-on-federal-lands.html?pagewanted=2&_r=0|access-date=January 18, 2015|newspaper=The New York Times|date=August 23, 2012}}</ref> okusinga mu masaza g'amawanga g'obugwanjuba . <ref name="AKLeg CRS Federal Land">{{Cite report|url=https://www.akleg.gov/basis/get_documents.asp?session=31&docid=47224|title=Federal Land Ownership: Overview and Data|publisher=Congressional Research Service|date=March 3, 2017|access-date=June 18, 2020|last1=Vincent|first1=Carol H.|last2=Hanson|first2=Laura A.|last3=Argueta|first3=Carla N.|page=2}}</ref> [[Protected areas of the United States|Ettaka lino erisinga likuumibwa]], wadde ng’erimu lipangisibwa okukozesebwa mu by’obusuubuzi, era eritakka wansi wa kimu ku buli kikumi likozesebwa mu by’amagye. <ref name="Federal Land Ownership">{{cite web |last1=Gorte |first1=Ross W. |last2=Vincent |first2=Carol Hardy. |last3=Hanson |first3=Laura A. |last4=Marc R. |first4=Rosenblum |title=Federal Land Ownership: Overview and Data |url=https://fas.org/sgp/crs/misc/R42346.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150124032234/http://www.fas.org/sgp/crs/misc/R42346.pdf |archive-date=January 24, 2015 |access-date=January 18, 2015 |website=fas.org |publisher=Congressional Research Service}}</ref><ref name="Fed Land Uses">{{Cite web |title=Chapter 6: Federal Programs to Promote Resource Use, Extraction, and Development |url=https://www.doi.gov/pmb/oepc/wetlands2/v2ch6.cfm |archive-url=https://web.archive.org/web/20150318005744/https://www.doi.gov/pmb/oepc/wetlands2/v2ch6.cfm |archive-date=March 18, 2015 |access-date=January 19, 2015 |website=doi.gov |publisher=U.S. Department of the Interior}}</ref>
Ensonga z'obutonde bw'ensi mu Amerika mulimu okukubaganya ebirowoozo ku by'obugagga ebitazzibwa buggya [[n'amaanyi ga nukiriya]], obwonoona kw'empewo n'amazzi, ebitonde eby'enjawulo, okutema emiti n'okutema [[Deforestation in the United States|ebibira]], <ref>{{Cite web |last=The National Atlas of the United States of America |date=January 14, 2013 |title=Forest Resources of the United States |url=https://www.nationalatlas.gov/articles/biology/a_forest.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20090507195541/https://www.nationalatlas.gov/articles/biology/a_forest.html |archive-date=May 7, 2009 |access-date=January 13, 2014 |publisher=Nationalatlas.gov}}</ref> <ref>{{Cite web |year=2003 |title=Land Use Changes Involving Forestry in the United States: 1952 to 1997, With Projections to 2050 |url=https://www.fs.fed.us/pnw/pubs/gtr587.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20080228031404/https://www.fs.fed.us/pnw/pubs/gtr587.pdf |archive-date=2008-02-28 |access-date=January 13, 2014 |url-status=live }}</ref> [[Climate change in the United States|n'enkyukakyuka y'obudde]] . <ref>[[United States#Daynes|Daynes & Sussman, 2010]], pp. 3, 72, 74–76, 78</ref> <ref>Hays, Samuel P. (2000).</ref> Ekitongole kya America ekikuuma obutonde bwensi ekya [[Environmental Protection Agency]]<nowiki/>i (EPA) kye kitongole kya gavumenti eya wakati ekivunaanyizibwa ku [[Environmental policy of the United States|nsonga ezisinga ezikwata ku butonde bw'ensi]]. [[Endowooza y’ettale]] ebadde ewa enzirukanya y’ettaka ly’olukale okuva mu 1964, n’etteeka [[Wilderness Act|ly’ettale]]. <ref>Turner, James Morton (2012).</ref> [[Endangered Species Act of 1973|Etteeka ly’ebika by'ebitonde ebiri mu katyabaga k’okusaanawo erya 1973]] liwa engeri y’okukuuma ebika ebiri mu katyabaga n’ebisangibwa mu katyabaga k’okusaanawo n’ebifo mwe bibeera. Ekitongole kya Amerika ekivunaanyizibwa ku byennyanja n’ebisolo by’omu nsiko ekya [[United States Fish and Wildlife Service]] kissa mu nkola etteeka lino era ne lissa mu nkola. <ref name="Office">{{cite book |year=2003 |title=Endangered species Fish and Wildlife Service |url=https://books.google.com/books?id=a8BEuUPJb58C&pg=PA1 |publisher=General Accounting Office, Diane Publishing |isbn=978-1-4289-3997-4 |pages=1–3, 42 |access-date=October 25, 2015}}</ref> Mu 2024, Amerika yakwata ekifo kya 35 mu mawanga 180 mu [[muwendo gw'enkola ku butonde bw'ensi]].<ref>{{Cite web |date=July 10, 2024 |title=Environmental Performance Index |url=https://epi.yale.edu/measure/2024/EPI |access-date=July 10, 2024 |website=epi.yale.edu}}</ref>
== Gavumenti n’ebyobufuzi byayo ==
Amerika ggwanga lya federo eririmu amasaza 50 n’essza ekkulu erya federo, erya Washington, DC. Amerika ekakasa obwannannyini ku bitundu bitaano ebitali mu mateeka n’ebintu by’ebizinga ebiwerako ebitaliimu bantu. <ref name="HRI-2012">{{multiref2|{{Cite web |publisher=U.S. State Department |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/179780.htm |title=Common Core Document to U.N. Committee on Human Rights |date=December 30, 2011 |at=Item 22, 27, 80 |access-date=April 6, 2016}}|{{Cite web |publisher=U.S. General Accounting Office Report |url=https://www.gao.gov/archive/1998/og98005.pdf |title=U.S. Insular Areas: application of the U.S. Constitution |archive-url=https://web.archive.org/web/20131103093032/https://www.gao.gov/archive/1998/og98005.pdf |archive-date=November 3, 2013 |date=November 1997 |pages=1, 6, 39n |access-date=April 6, 2016}}
}}</ref> Y'ensi erimu federo esinga obukadde mu nsi yonna, <ref>{{Cite web |last=Desjardins |first=Jeff |date=August 8, 2019 |title=Mapped: The world's oldest democracies |url=https://www.weforum.org/agenda/2019/08/countries-are-the-worlds-oldest-democracies/ |access-date=June 25, 2024 |website=[[World Economic Forum]]}}</ref> era [[enkola yaayo ey'obwa pulezidenti]] eya gavumenti eya federo ebadde etwalibwa, mu bulambalamba oba mu kitundu, amawanga mangi agaba gaakafuna obwetwaze mu nsi yonna oluvannyuma lw'[[okuva mu mikono gy'abafuzi b'amatwale]]. Ssemateeka wa Amerika akola nga [[ekiwandiiko ky'amateeka eky'oku ntikko]] mu ggwanga.
Amerika ye yali esinga okumanyika [[Liberal democracy|mu demokulasiya ow’eddembe]] okumala ekitundu ekinene eky’ekyasa eky’abiri n’okutandika kw’ekyasa kyabirimwekimu, naye ebadde n’okudda [[Democratic backsliding in the United States|emabega okw’amaanyi mu demokulasiya]] n’okukyuka okudda mu [[Hybrid regime|nfuga ey’ekintabuli]] nga muno mulimu enkola y’ebyobufuzi egatta ebintu [[Authoritarianism|eby’obwannakyewa]] ne [[Democracy|demokulasiya]]. <ref name="Grumbach 20212">{{Harvnb|Grumbach|2021}}.</ref> <ref name=":4">{{Cite web |date=March 17, 2026 |title=DEMOCRACY REPORT 2026: Unraveling The Democratic Era? |url=https://v-dem.net/documents/75/V-Dem_Institute_Democracy_Report_2026_lowres.pdf |access-date=March 22, 2026 |website=[[V-Dem Institute]] |quote=One notable shift is the transformation of the Republican Party to endorsing a far-right, nationalist, and anti-pluralist agenda. Nationalist, anti-liberal, far-right parties and leaders have largely driven the “third wave of autocratization.” Yet the USA stands out as the only case where such movement seized control over one party in a rigid two-party system.}}</ref> [[Gerrymandering in the United States|Gerrymandering]], nga kino kirimu okukozesa obubi disitulikiti olw’okuganyulwa mu byobufuzi, kusaasaanidde nnyo era nga kibadde kivugibwa ensala za kkooti ey’oku ntikko mu myaka gya 2010 ne 2020. <ref name=":52">{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-01 |title=Political scientists studying democracy and autocracy think that US democracy has declined significantly |url=https://blogs.lse.ac.uk/usappblog/2026/05/01/political-scientists-studying-democracy-and-autocracy-think-that-us-democracy-has-declined-significantly/ |access-date=2026-05-30 |website=[[London School of Economics]]}}</ref> Waliwo okukubaganya ebirowoozo okugenda mu maaso mu bannassaayansi b’ebyobufuzi oba eggwanga lino lisinga kuteekebwa mu kibinja kya [[Electoral autocracy|demokulasiya ow’eddembe mu kulonda]] oba [[Illiberal democracy|demokulasiya atali mu ddembe]], nga batono abakyalowooza nti etuukana n’embeera ya demokulasiya ow’eddembe omunywevu. <ref name=":62">{{Cite web |last=Geiger |first=Abigail |date=June 12, 2014 |title=Political Polarization in the American Public |url=https://www.pewresearch.org/politics/2014/06/12/political-polarization-in-the-american-public/ |access-date=June 30, 2024 |website=[[Pew Research Center]] |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Langfitt|first=Frank|date=2025-04-22|title=Hundreds of scholars say U.S. is swiftly heading toward authoritarianism|url=https://www.npr.org/2025/04/22/nx-s1-5340753/trump-democracy-authoritarianism-competive-survey-political-scientist|access-date=2026-05-25|work=[[NPR]]|language=en|quote=A survey of more than 500 political scientists finds that the vast majority think the United States is moving swiftly from liberal democracy toward some form of authoritarianism.}}</ref> <ref name=":52" />
== Gavumenti ya federo ==
Gavumenti ya federo erimu amatabi asatu, nga gonna ekitebe kyago ekikulu kisangibwa mu Washington, DC. Gavumenti ye gavumenti y'eggwanga lya Amerika. Ssemateeka wa Amerika assaawo [[Separation of powers|okwawula obuyinza]] okugendereddwamu okussaawo enkola y’okukebera [[Checks and balances|n’okutebenkeza]] okutangira amatabi gonna ku asatu okufuuka ag’oku ntikko. <ref>{{cite web |author=Killian, Johnny H. Ed |title=Constitution of the United States |url=https://www.senate.gov/civics/constitution_item/constitution.htm |access-date=February 11, 2012 |publisher=The Office of the Secretary of the Senate}}</ref> Enkola y’amatabi asatu emanyiddwa nga [[Presidential system|enkola ya pulezidenti]], okwawukana ku [[Parliamentary system|nkola ya palamenti]] ng’ekitongole ekifuzi ekitundu ku kakiiko k’amateeka. Amawanga mangi okwetoloola ensi yonna gaakwata ensonga eno eya Ssemateeka wa Amerika eya 1789 naddala mu Amerika [[Postcolonialism|ezaaliwo oluvannyuma lw’abafuzi b'amatwale]].
== Olukiiko lw’ababaka ba Palamenti ==
[[Olukiiko lwa Amerika]] olwa Congress lukiiko luliko enjuyi z'ababaka bbiri olwa [[Senate]] [[n'olukiiko lw'ababaka]]. Senate erina bammemba 100 nga mulumi abatuuze babiri okuva mu buli ssaza era nga balondebwa abalonzi b’essaza eryo okumala ekisanja kya myaka mukaaga. Olukiiko lw’ababaka ba Palamenti lulimu abakiise 435, nga balondebwa okumala ekisanja kya myaka ebiri okuva mu kitundu kya [[disitulikiti ya congress]] gye babeera. [[Olukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’essaza lwe]] lusalawo ensalo za disitulikiti, ezikwatagana mu ssaza. Buli disitulikiti ya Amerika mu lukiiko lwa Congress erimu abantu abenkanankana era esindika omukiise omu mu lukiiko lwa Congress.<ref>{{cite web |title=The Senate and the House of Representatives: lesson overview (article) |url=https://www.khanacademy.org/humanities/us-government-and-civics/us-gov-interactions-among-branches/us-gov-congress-the-senate-and-the-house-of-representatives/a/lesson-summary-the-senate-and-the-house-of-representatives |website=Khan Academy |language=en}}</ref> Emyaka gy’okulonda eri aba senate gikyusibwakyusibwa ne kiba nti kimu kya kusatu kyokka ku bo kye kijja okubeera mu kulondebwa buli luvannyuma lwa myaka ebiri. <ref>{{Cite web |title=US midterm election: What you need to know – DW – 11/07/2022 |url=https://www.dw.com/en/us-midterm-election-what-you-need-to-know/a-63656210 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240216134445/https://www.dw.com/en/us-midterm-election-what-you-need-to-know/a-63656210 |archive-date=February 16, 2024 |access-date=February 16, 2024 |website=Deutsche Welle}}</ref> Ababaka ba Amerika bonna bagenda kulondebwa mu kiseera kye kimu buli luvannyuma lwa myaka ebiri. Olukiiko lwa Amerika lukola amateeka ga federo, lulangirira olutalo, luyisa endagaano, lulina obuyinza bw’ensawo,<ref>{{cite web |title=The Legislative Branch |url=https://usa.usembassy.de/government-legislative.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211115122604/https://usa.usembassy.de/government-legislative.htm |archive-date=November 15, 2021 |access-date=August 20, 2012 |publisher=United States Diplomatic Mission to Germany}}</ref> era lulina obuyinza bw’okugoba omuntu mu ntebe.<ref>{{Cite web |title=The Process for impeachment |url=https://library.thinkquest.org/25673/process.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20130408102119/https://library.thinkquest.org/25673/process.htm |archive-date=April 8, 2013 |access-date=August 20, 2012 |publisher=ThinkQuest}}</ref> Ogumu ku mirimu gyayo egisinga obukulu egitali mu mateeka bwe buyinza okunoonyereza n’okulabirira ekitongole ekifuzi.<ref name="tws2010Sep11t11">{{Cite web |title=US midterm election: What you need to know – DW – 11/07/2022 |url=https://www.dw.com/en/us-midterm-election-what-you-need-to-know/a-63656210 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240216134445/https://www.dw.com/en/us-midterm-election-what-you-need-to-know/a-63656210 |archive-date=February 16, 2024 |access-date=February 16, 2024 |website=Deutsche Welle}}</ref> Okulondoola kwa Congress kutera okuweebwa obukiiko era kuyimirizibwawo obuyinza bwa Congress okufulumya ebiragiro.<ref name="tws2010Sep11t13">{{cite news|author=Ferraro|first=Thomas|date=April 25, 2007|title=House committee subpoenas Rice on Iraq|url=https://www.reuters.com/article/idUSN2518728220070425|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20210114214442/https://www.reuters.com/article/idUSN2518728220070425|archive-date=January 14, 2021|access-date=September 11, 2010|work=Reuters}}</ref> Emirimu mingi egya Congress gikolebwa okukuŋŋaanyizibwa kw’obukiiko, nga buli kalondebwa olw’ekigendererwa oba omulimu ogw’enjawulo. Obwammemba bw’akakiiko buba bwa nnono n’amateeka g'enkola ya bipartisan, naye obukiiko bwonna bukubirizibwa mmemba aw’ekibiina ekisingamu abantu abangi, y’ateekawo enteekateeka y’akakiiko.<ref>{{Cite web |title=Rules – Committee on Standards of Official Conduct |url=http://ethics.house.gov/Media/PDF/110th%20Committee%20Rules.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100707024139/http://ethics.house.gov/Media/PDF/110th%20Committee%20Rules.pdf |archive-date=July 7, 2010 |access-date=August 23, 2010 |df=mdy-all}}</ref>
== Akakiko kaalyo akakulu ==
Pulezidenti wa Amerika ye [[Head of state|mukulembeze w’eggwanga]], [[Commander-in-chief|omuduumizi]] w’okuntikko, era [[Head of government|akulira gavumenti eya federo]]. Pulezidenti alonda [[Cabinet of the United States|abakiise ba kabineti]], nga Senate ekkirizibwa, era n’atuuma amannya g’abakungu abalala abaddukanya n’okussa mu nkola amateeka n’enkola ya federo nga bayita mu [[List of federal agencies in the United States|bitongole byabwe]] . <ref>{{cite web |title=The Executive Branch |url=https://bidenwhitehouse.archives.gov/about-the-white-house/our-government/the-executive-branch/ |access-date=February 11, 2017 |website=The White House}}</ref> Pulezidenti alina obusobozi okukuba akalulu [[Bill (law)|ku biteeso by'amateeka]] okuva mu lukiiko lwa Amerika olwa Congress nga tegannafuuka mateeka. Wabula [[Veto power in the United States|obuyinza bwa pulezidenti obw’okukuba akalulu]] buyinza okusasulwa n’obululu [[Supermajority#Use in governments around the world|obw’ebitundu]] bibiri ku bisatu mu bibiina byombi ebya Congress. Pulezidenti era alina obuyinza bw'okusonyiwa emisango gya federo era [[Federal pardons in the United States|asobola okufulumya okusonyiwa]] . N'ekisembayo, pulezidenti alina obuyinza okufulumya " [[Executive orders|ebiragiro by'abakulira emirimu]] " ebigazi mu bitundu by'enkola ebiwerako, nga bigenda [[Judicial review in the United States|kwekenneenyezebwa abalamuzi]] . Abeesimbyewo ku bwa pulezidenti batera okunoonya akalulu [[Running mate|n’omumyuka]] wa pulezidenti gwe baba balonze, era bombi batera okulondebwa awamu, oba okuwangulwa awamu, mu kulonda kwa pulezidenti. Okwawukanako n’obululu obulala mu byobufuzi bya Amerika, kuno mu by’ekikugu [[Indirect election|kulonda okutali kwa butereevu]] nga muno omuwanguzi y’agenda okusalibwawo [[United States Electoral College|ekitongole ky’ebyokulonda mu Amerika]]. Eyo, obululu bukubwa mu butongole abalonzi ssekinnoomu abaalondebwa [[State legislature (United States)|olukiiko lw’ababaka ba gavumenti mu ssaza lyabwe]]. <ref>{{cite web |title=Interpretation: Article II, Section 1, Clauses 2 and 3 {{!}} Constitution Center |url=https://constitutioncenter.org/the-constitution/articles/article-ii/clauses/350 |website=National Constitution Center – constitutioncenter.org |language=en}}</ref> Kyokka mu nkola, buli limu ku masaza 50 lironda ekibinja ky’abalonzi ba pulezidenti abeetaagibwa mu mateeka g’amasaza okukakasa omuwanguzi w’akalulu k’abantu bonna mu ssaza lyabwe. Buli ssaza liweebwa abalonzi babiri nga kwogasse n’omulonzi omu omulala ku buli disitulikiti ya ttabamiruka mu ssaza lino, mu butuufu nga kino kigatta okwenkana omuwendo gw’abalonde essaza ly’esindika mu lukiiko lwa Congress. Disitulikiti y’e Columbia, etaliimu bakiise wadde ba senate, eweebwa obululu busatu obw’okulonda. Pulezidenti n’omumyuka wa pulezidenti bombi bakola ekisanja kya myaka ena, era pulezidenti ayinza okuddamu [[Twenty-second Amendment to the United States Constitution|okulondebwa mu ofiisi omulundi gumu gwokka]], okumala ekisanja ekirala eky’emyaka ena.[ q ].
== Essiga eddamuzi ==
[[Federal judiciary of the United States|Essiga eddamuzi erya Amerika erya federo]], ng’abalamuzi baalyo bonna balondebwa pulezidenti obulamu bwabwe bwonna nga Senate ekiwagidde, okusinga kirimu [[Supreme Court of the United States|kkooti ensukkulumu mu Amerika]], [[United States courts of appeals|kkooti ezijulirwamu mu Amerika]], ne [[United States district court|kkooti za disitulikiti mu Amerika]]. Omutendera ogusinga wansi mu kitongole ekiramuzi ekya federo ye kkooti ya disitulikiti eya federo, esalawo emisango gyonna egitwalibwa okuba wansi wa" [[Original jurisdiction#Federal and state courts|obuyinza obw'olubereberye]]", gamba ng'amateeka ga federo, amateeka ga ssemateeka, oba [[International treaties|endagaano z'ensi yonna]]. Oluvannyuma lwa kkooti ya disitulikiti eya federo okusalawo omusango, ensala yaayo eyinza okuvuganyizibwa n’esindikibwa mu kkooti enkulu, kkooti ejulirwamu eya federo. Enkola y’ekiramuzi mu Amerika ey’ebitundu 12 ebya federo byawula eggwanga lino mu bitundu 12 eby’enjawulo ebifuga eby’ettaka okusalawo ku kujulira. Kkooti eddako era esinga obukulu mu nkola eno ye Kkooti Ensukkulumu mu Amerika. <ref name="FedJud">{{cite news|title=Beyond politics: Why Supreme Court justices are appointed for life|first=Roger|last=Cossack|url=https://archives.cnn.com/2000/LAW/07/columns/cossack.scotus.07.12/|work=CNN|date=July 13, 2000|archive-url=https://web.archive.org/web/20120712085825/https://archives.cnn.com/2000/LAW/07/columns/cossack.scotus.07.12|archive-date=July 12, 2012}}</ref> Kkooti eno evvuunula amateeka n'ekyusa [[Judicial review in the United States|amateeka g'esanga nga tegakwatagana na ssemateeka]].<ref name="FedJud" /><ref>{{Cite web |title=Supreme Court Procedure |url=https://www.scotusblog.com/supreme-court-procedure/ |access-date=October 20, 2024 |website=SCOTUSblog |language=en-US}}</ref>. Kkooti Eno efuna okusaba nga 7,000 okwa [[writs of certiorari]] [[Chief Justice of the United States|buli]] mwaka, naye n’ekkiriza nga 80 zokka. Wadde erina ba mmemba 9 nga bakulirwa Ssabalamuzi wa America,kkooti eno ekola ensala yaayo nga esinziira ku muwendo omunene kye gusazeew. Mu musango gw’okuggyamu omuntu obwesige omusango gw’okugoba pulezidenti mu lukiiko lwa Senate, ssabalamuzi y’akubiriza. Nga bwe kiri ku balamuzi abalala bonna aba federo, abakiise balondebwa pulezidenti ali mu ntebe obulamu bwabwe bwonna nga Senate ekkirizza ng’ekifo kifuuse ekikalu.<ref>{{cite news|title=Beyond politics: Why Supreme Court justices are appointed for life|first=Roger|last=Cossack|url=https://archives.cnn.com/2000/LAW/07/columns/cossack.scotus.07.12/|work=CNN|date=July 13, 2000|archive-url=https://web.archive.org/web/20120712085825/https://archives.cnn.com/2000/LAW/07/columns/cossack.scotus.07.12|archive-date=July 12, 2012}}</ref>
== Ebitundu byayo ebitonotono ==
Mu [[Federalism in the United States|nkola ya Amerika eya federo]], obuyinza obw’obwannannyini bugabanyizibwa wakati w’emitendera esatu egya gavumenti egyalambikibwa mu Ssemateeka: gavumenti eya federo, amasaza, n’ebika by’Abayindi. Amerika era ekakasa obwannannyini ku bitundu bitaano ebibeeramu abantu bannansangwa: [[American Samoa]], [[Guam]], [[Northern Mariana Islands]], [[Puerto Rico]], ne [[United States Virgin Islands|US Virgin Islands]].<ref name="HRI-20122">{{multiref2|{{Cite web |publisher=U.S. State Department |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/179780.htm |title=Common Core Document to U.N. Committee on Human Rights |date=December 30, 2011 |at=Item 22, 27, 80 |access-date=April 6, 2016}}|{{Cite web |publisher=U.S. General Accounting Office Report |url=https://www.gao.gov/archive/1998/og98005.pdf |title=U.S. Insular Areas: application of the U.S. Constitution |archive-url=https://web.archive.org/web/20131103093032/https://www.gao.gov/archive/1998/og98005.pdf |archive-date=November 3, 2013 |date=November 1997 |pages=1, 6, 39n |access-date=April 6, 2016}}
}}</ref>
Abatuuze b’amasaza 50 bafugibwa gavumenti y’amasaza gye balonda, wansi wa [[State constitutions in the United States|ssemateeka w’amasaza akwatagana ne ssemateeka w’eggwanga]], ne [[Local government in the United States|gavumenti z’ebitundu]] ezirondebwa nga zino ze bitundu ebifuga eby’essaza. <ref>{{cite web |last1=Levy |first1=Robert A. |date=October 2011 |title=Rights, Powers, Dual Sovereignty, and Federalism |url=https://www.cato.org/policy-report/september/october-2011/rights-powers-dual-sovereignty-federalism# |access-date=January 13, 2024 |website=Cato Institute}}</ref> Amasaza gagabanyizibwamu amagombolola oba ageefaananyiriza amagombolola, nga (okuggyako mu Hawaii) gasobola okukkiriza okutondebwawo kwa munisipaali ezeetongodde eziddukanyizibwa abalonde baago. Disitulikiti ya Columbia, [[Federal district of the United States|disitulikiti ya federo]] erimu ekibuga ekikulu ekya Amerika, [[Washington, D.C.|Washington, DC]] <ref>{{usc|8|1101}}(a)(36) and {{usc|8|1101}}(a)(38) U.S. Federal Code, Immigration and Nationality Act.</ref> Disitulikiti ya federo kitundu kya gavumenti eya federo ekifuga.
== Ebibiina byayo eby’obufuzi ==
Ssemateeka asirise ku bibiina by’obufuzi. Wabula baakulaakulana nga beetongodde mu kyasa eky’ekkumi n’omunaana n’ebibiina bya Federo n’ebya [[Anti-Federalist]] . Okuva olwo, Amerika yakola nga enkola ya ''de facto'' [[Ey’ebibiina ebibiri|ey’ebibiina]] [[Ey’ebibiina ebibiri|ebibiri]], wadde ng’ebibiina byakyuka okumala ekiseera.<ref name="Blake-2021">{{cite news|last1=Blake|first1=Aaron|date=November 25, 2021|title=Why are there only two parties in American politics?|url=https://www.washingtonpost.com/news/the-fix/wp/2016/04/27/why-are-there-only-two-parties-in-american-politics/|access-date=May 4, 2024|newspaper=[[The Washington Post]]}}</ref>
Okuva mu makkati g’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda, ebibiina by’eggwanga ebibiri ebikulu bibadde [[Democratic Party]] ne [[Republican Party]]. Bannasayansi w’ebyobufuzi n’okunoonyereza ku byobufuzi okugeraageranya bassa ekibiina kya Democratic Party eky’omulembe guno ng’ekibiina eky’eddembe ng’omusingi gwakyo ogw’ebyobufuzi guyimiridde okumpi n’amasekkati g’endowooza z’ebyobufuzi eby'enjuyi zombi,<ref>{{Harvnb|Martone|Piccio|2023|p=167}}</ref><ref name=":7">{{Cite news|last=Chinoy|first=Sahil|date=2019-06-26|title=What Happened to America's Political Center of Gravity?|url=https://www.nytimes.com/interactive/2019/06/26/opinion/sunday/republican-platform-far-right.html,%20https://www.nytimes.com/interactive/2019/06/26/opinion/sunday/republican-platform-far-right.html|access-date=2026-04-26|work=[[The New York Times]]|quote=The Republican Party leans much further right than most traditional conservative parties in Western Europe and Canada, according to an analysis of their election manifestos. It is more extreme than Britain's Independence Party and France's National Rally (formerly the National Front), which some consider far-right populist parties. The Democratic Party, in contrast, is positioned closer to mainstream liberal parties.}}</ref> n’ekibiina kya Republican Party eky’omulembe guno ng’ekibiina eky’oku ddyo ekiwagira abantu n’eggwanga ng’ekibiina kyakyo eky’ebyobufuzi kiri ku ddyo okudda ku ddyo ennyo.<ref name=":42">{{Cite web |date=March 17, 2026 |title=DEMOCRACY REPORT 2026: Unraveling The Democratic Era? |url=https://v-dem.net/documents/75/V-Dem_Institute_Democracy_Report_2026_lowres.pdf |access-date=March 22, 2026 |website=[[V-Dem Institute]] |quote=One notable shift is the transformation of the Republican Party to endorsing a far-right, nationalist, and anti-pluralist agenda. Nationalist, anti-liberal, far-right parties and leaders have largely driven the “third wave of autocratization.” Yet the USA stands out as the only case where such movement seized control over one party in a rigid two-party system.}}</ref><ref>{{Cite web |title=An International Far-Right Alliance? A Comparative Analysis of the Linkages Between the Republican Party and European Far-Right Parties |url=https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=4739346 |access-date=April 26, 2026 |ssrn=4739346 |quote=Norris's findings conveyed that the Republican Party is as far-right ideologically as many prominent European far-right parties. The Republican Party was measured to be more conservative in comparison to various mainstream European parties. More specifically, the Republican Party was valued to be as economically conservative as the Swiss People's Party and as socially conservative as the German Alternative for Germany (AfD).}}</ref><ref name=":7" />
== Enkolagana n’amawanga amalala ==
Amerika erina ensengeka eteereddwawo ey’enkolagana n’amawanga amalala, ng’ekwata [[ekifo ekyokubiri mu nsi yonna mu bunene bw’abakungu]] we bwatuukira mu 2024. Eggwanga lino kkiise mu [[ery'enkalakkalira mu lukiiko lw'amawanga amagatte olw'ebyokwerinda]]<ref>{{cite web |date=June 28, 2022 |title=Where is the G7 Headed? |url=https://www.cfr.org/backgrounder/where-g7-headed |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220718145403/https://www.cfr.org/backgrounder/where-g7-headed |archive-date=July 18, 2022 |access-date=July 15, 2022 |work=[[Council on Foreign Relations]] |location=New York City}}</ref> era nga mwe muli [[ekitebe ky'ekibiina ky'Amawanga Amagatte]]. Amerika mmemba w'ebibiina bya gavumenti ebya [[G7]],<ref>{{cite web |date=June 28, 2022 |title=Where is the G7 Headed? |url=https://www.cfr.org/backgrounder/where-g7-headed |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220718145403/https://www.cfr.org/backgrounder/where-g7-headed |archive-date=July 18, 2022 |access-date=July 15, 2022 |work=[[Council on Foreign Relations]] |location=New York City}}</ref> [[G20]],<ref>{{Cite web |date=July 6, 2022 |title=The United States and G20: Building a More Peaceful, Stable, and Prosperous World Together |url=https://www.state.gov/the-united-states-and-g20-building-a-more-peaceful-stable-and-prosperous-world-together/ |access-date=July 15, 2022 |website=[[United States Department of State]]}}</ref> ne [[OECD]].<ref>{{Cite web |title=Our global reach |url=https://www.oecd.org/about/members-and-partners/ |access-date=July 15, 2022 |website=[[OECD]]}}</ref> [[Kumpi amawanga gonna galina ebitebe byago]] era mangi galina ba consulates (abakungu abakiikira) mu ggwanga lino. Mu ngeri y’emu, kumpi amawanga gonna gakyaza [[emisomo emitongole egy’ababaka]] ne Amerika, okuggyako [[Iran]],<ref>{{cite report|last1=Fialho|first1=Livia Pontes|last2=Wallin|first2=Matthew|title=Reaching for an Audience: U.S. Public Diplomacy Towards Iran|date=August 1, 2013|publisher=American Security Project|jstor=resrep06070}}</ref> [[North Korea]],<ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-asia-42351336|title=Which are the countries still talking to North Korea?|newspaper=[[BBC News]]|location=London|date=December 19, 2017|access-date=July 15, 2022|last1=Oliver|first1=Alex|last2=Graham|first2=Euan}}</ref> ne [[Bhutan]].<ref>{{cite news|url=https://thediplomat.com/2014/12/the-case-for-a-stronger-bhutanese-american-relationship/|title=The Case for Stronger Bhutanese-American Ties|newspaper=[[The Diplomat (magazine)|The Diplomat]]|date=December 22, 2014|last=Ferraro|first=Matthew F.|access-date=July 15, 2022}}</ref> Wadde [[Taiwan]] terina nkolagana ntongole ya bubaka ne Amerika, ekuuma enkolagana ey’oku lusegere etali ntongole.<ref>{{Cite web |date=September 28, 2022 |title=US will continue to strengthen 'unofficial ties' with Taiwan, says Harris |url=https://www.scmp.com/news/china/diplomacy/article/3194126/us-will-continue-strengthen-unofficial-ties-taiwan-vice |access-date=September 28, 2022 |website=South China Morning Post |language=en}}</ref> Amerika bulijjo [[egabira Taiwan ebikozesebwa mu magye]] okuziyiza obulumbaganyi bwa China obuyinza okubaawo.<ref>{{cite news|url=https://www.npr.org/2020/09/22/915818283/formal-ties-with-u-s-not-for-now-says-taiwan-foreign-minister|title=Formal Ties With U.S.? Not For Now, Says Taiwan Foreign Minister|publisher=[[NPR]]|date=September 22, 2020|last=Ruwitch|first=John|access-date=July 15, 2022}}</ref> Okufaayo kw'eggwanga lino mu by'obufuzi kweyongedde okudda ku Indo-Pacific, Amerika gye yeegatta ku Quadrilateral Security Dialogue ne [[AUKUS]].<ref>{{Cite web |last=Saaliq |first=Sheikh |date=2026-05-26 |title=Quad ministers announce new Indo-Pacific initiatives on maritime security and energy |url=https://apnews.com/article/india-quad-rubio-1c7426e104b7663ed01a727f943c9715 |access-date=2026-05-26 |website=[[Associated Press]] |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Li |first=Wentong |date=2025-12-05 |title=AUKUS and the Reconfiguration of Indo-Pacific Security: An Analysis of the Trilateral Security Partnership |url=https://www.thediplomaticaffairs.com/2025/12/05/aukus-and-the-reconfiguration-of-indo-pacific-security-an-analysis-of-the-trilateral-security-partnership/ |access-date=2026-05-30 |website=thediplomaticaffairs.com |language=en-US}}</ref>
Amerika erina "Enkolagana ey'enjawulo " [[ne Bungereza]] n'enkolagana ey'amaanyi ne [[Canada]], <ref>{{cite web |author1=Ek, Carl |last2=Fergusson |first2=Ian F. |name-list-style=amp |date=September 3, 2010 |title=Canada–U.S. Relations |url=https://fas.org/sgp/crs/row/96-397.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200113064224/https://fas.org/sgp/crs/row/96-397.pdf |archive-date=January 13, 2020 |access-date=August 28, 2011 |publisher=Congressional Research Service}}</ref> [[Australia (ssemazinga)|Australia]], [[New Zealand]], <ref>{{cite web |author=Vaughn, Bruce |date=May 27, 2011 |title=New Zealand: Background and Bilateral Relations with the United States |url=https://fas.org/sgp/crs/row/RL32876.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210122111903/https://fas.org/sgp/crs/row/RL32876.pdf |archive-date=January 22, 2021 |access-date=August 28, 2011 |publisher=Congressional Research Service}}</ref> [[Philippines]], <ref>{{cite web |author=Lum, Thomas |date=January 3, 2011 |title=The Republic of the Philippines and U.S. Interests |url=https://fas.org/sgp/crs/row/RL33233.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210813201651/https://fas.org/sgp/crs/row/RL33233.pdf |archive-date=August 13, 2021 |access-date=August 3, 2011 |publisher=Congressional Research Service}}</ref> [[Japan]], [ <ref>{{Cite web |last=Chanlett-Avery, Emma |display-authors=etal |date=June 8, 2011 |title=Japan-U.S. Relations: Issues for Congress |url=https://fas.org/sgp/crs/row/RL33436.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200113063914/https://fas.org/sgp/crs/row/RL33436.pdf |archive-date=January 13, 2020 |access-date=August 28, 2011 |publisher=Congressional Research Service}}</ref> [[South Korea]], <ref>{{cite web |last1=Manyin |first1=Mark E. |last2=Chanlett-Avery |first2=Emma |last3=Nikitin |first3=Mary Beth |date=July 8, 2011 |title=U.S.–South Korea Relations: Issues for Congress |url=https://fas.org/sgp/crs/row/R41481.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200113064241/https://fas.org/sgp/crs/row/R41481.pdf |archive-date=January 13, 2020 |access-date=August 28, 2011 |publisher=Congressional Research Service}}</ref> Israel, <ref>{{Cite web |last=Zanotti, Jim |date=July 31, 2014 |title=Israel: Background and U.S. Relations |url=https://fas.org/sgp/crs/mideast/RL33476.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190305033453/https://fas.org/sgp/crs/mideast/RL33476.pdf |archive-date=March 5, 2019 |access-date=September 12, 2014 |publisher=Congressional Research Service}}</ref> n'amawanga agawerako ag'omukago gwa Bulaaya nga [[Bufalansa]], [[Yitale]], [[Girimane|Girimaani]], [[Spain]], ne [[Poland–United States relations|Poland]] . <ref>{{Cite web |date=January 20, 2021 |title=U.S. Relations With Poland |url=https://www.state.gov/u-s-relations-with-poland/ |access-date=June 19, 2023 |website=State.gov}}</ref> Amerika ekolagana nnyo n'emikwano gyayo egya [[NATO]] ku nsonga z'amagye n'ebyokwerinda by'eggwanga, era n'amawanga agali mu Amerika ng'eyita mu kibiina ky'amawanga ga Amerika n'endagaano ya Amerika–Mexico–Canada Free Trade Agreement . Amerika ekozesa obuyinza obujjuvu mu by'okwerinda mu nsi yonna n'obuvunaanyizibwa ku [[Micronesia]], [[ebizinga bya Marshall]] ne [[Palau]] ng'eyita mu ndagaano ya Compact of Free Association.<ref name="FedJud2">{{cite news|title=Beyond politics: Why Supreme Court justices are appointed for life|first=Roger|last=Cossack|url=https://archives.cnn.com/2000/LAW/07/columns/cossack.scotus.07.12/|work=CNN|date=July 13, 2000|archive-url=https://web.archive.org/web/20120712085825/https://archives.cnn.com/2000/LAW/07/columns/cossack.scotus.07.12|archive-date=July 12, 2012}}</ref> Eyongedde okukola enkolagana ey’ekigendererwa ne [[Buyindi]] <ref>{{Cite web |title=INDO- PACIFIC STRATEGY OF THE UNITED STATES |url=https://bidenwhitehouse.archives.gov/wp-content/uploads/2022/02/U.S.-Indo-Pacific-Strategy.pdf |access-date=February 3, 2022 |publisher=White House}}</ref> ate ng’enkolagana yaayo ne China yeeyongera okukendeera.<ref>{{cite report|last=Meidan|first=Michal|title=US-China: The Great Decoupling|date=July 1, 2019|publisher=[[Oxford Institute for Energy Studies]]|jstor=resrep33982}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Bala |first=Sumathi |date=March 28, 2023 |title=U.S.-China relations are going downhill with 'no trust' on either side, Stephen Roach says |url=https://www.cnbc.com/2023/03/28/us-china-ties-on-dangerous-path-with-no-trust-on-both-sides-roach-cohen.html |access-date=May 7, 2023 |publisher=CNBC |language=en}}</ref> Okutandika ne 2014, Amerika yali efuuse omukwano omukulu ogwa Ukraine. <ref>{{cite news|last1=Rumer|first1=Eugene|last2=Sokolsky|first2=Richard|url=https://carnegieendowment.org/research/2019/06/thirty-years-of-us-policy-toward-russia-can-the-vicious-circle-be-broken?lang=en|title=Thirty Years of U.S. Policy Toward Russia: Can the Vicious Circle Be Broken?|newspaper=[[Carnegie Endowment for International Peace]]|location=Washington, D.C.|date=June 20, 2019|access-date=July 14, 2022}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macias |first=Amanda |date=June 17, 2022 |title=Here's a look at the $5.6 billion in firepower the U.S. has committed to Ukraine in its fight against Russia |url=https://www.cnbc.com/2022/06/17/russia-ukraine-war-summary-of-weapons-us-has-given-to-ukraine.html |access-date=September 28, 2022 |publisher=CNBC |language=en}}</ref>
== Amaje gaayo ==
Pulezidenti ye [[Commander-in-Chief of the United States|muduumizi w’amagye ow'okuntikko]] mu Amerika era yaalonda abakulembeze baago, [[United States Secretary of Defense|omuwandiisi w’ebyokwerinda]] n’abakulira bann[[Joint Chiefs of Staff|amagye]] . [[United States Department of Defense|Ekitongole ky’ebyokwerinda]], ekitebe kyayo kiri ku [[The Pentagon|Pentagon]] okumpi ne Washington, DC, nga kino kiddukanya amatabi ataano ku mukaaga ag’obuweereza, nga gano galimu [[United States Army|eggye lya Amerika]], [[United States Marine Corps|Marine Corps]], [[United States Navy|Navy]], [[United States Air Force|Air Force]], ne [[United States Space Force|Space Force]] . <ref>{{cite web |title=Our Forces |url=https://www.war.gov/about/our-forces |access-date=July 12, 2024 |publisher=[[United States Department of Defense]]}}</ref> [[United States Coast Guard|Abakuumi b’oku nnyanja]] baddukanyizibwa [[United States Department of Homeland Security|ekitongole ky’ebyokwerinda mu ggwanga]] mu biseera by’emirembe era nga basobola okukyusibwa ne batwalibwa mu [[United States Department of the Navy|kitongole ky’amagye g’oku mazzi]] mu biseera by’olutalo.<ref>{{cite web |last=Lindsay |first=James M. |date=August 4, 2021 |title=Happy 231st Birthday to the United States Coast Guard! |url=https://www.cfr.org/blog/happy-231st-birthday-united-states-coast-guard |access-date=July 16, 2022 |publisher=[[Council on Foreign Relations]] |quote=During peacetime it is part of the Department of Homeland Security. During wartime, or when the president or Congress so direct, it becomes part of the Department of Defense and is included in the Department of the Navy. |location=New York City}}</ref> Amagye gonna awamu gali nga akakadde 1.3 nga bano be bakola obutereevu okwo n'oteekako ne 400,000 ab'okwekuumisa.
Amagye ga Amerika wangi gatwalibwa ng’amagye agasinga amaanyi era ag’omulembe mu nsi yonna.<ref>{{Cite news|date=January 27, 2012|title=United States country profile|url=https://www.bbc.com/news/world-us-canada-16761057|access-date=July 6, 2025|work=BBC News|language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite news|last1=Ryan|first1=Missy|last2=Jeong|first2=Andrew|last3=Masih|first3=Niha|last4=Sands|first4=Leo|last5=Somasundaram|first5=Praveena|last6=Wu|first6=Daniel|last7=Haspel|first7=Tamar|last8=Dougherty|first8=Jesse|last9=Nusbaum|first9=Spencer|date=April 1, 2021|title=The U.S. system created the world's most advanced military. Can it maintain an edge?|url=https://www.washingtonpost.com/national-security/china-us-military-technology/2021/03/31/acc2d9f4-866c-11eb-8a67-f314e5fcf88d_story.html|access-date=July 6, 2025|newspaper=[[The Washington Post]]}}</ref> Amerika yasaasaanya obuwumbi bwa ddoola 954 ku magye gaayo mu 2025, guno muwendo ogusinga obunji mu nsi yonna, nga zikola ebitundu 33% ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna era nga zikola ebitundu 3.1% ku nnyingiza y’eggwanga lino.'''''<ref name="SIPRI-20202">{{Cite web |date=April 2026 |title=Trends in Military Expenditure 2025 |url=https://www.sipri.org/sites/default/files/2026-04/2604_milex_2025.pdf#page=2 |access-date=26 April 2026 |publisher=[[Stockholm International Peace Research Institute]]}}</ref>''''' Amerika erina ebitundu 42% ku by’okulwanyisa bya nukiriya mu nsi yonna nga ekwata ekifo ekyokubiri oluvannyuma lw’eya Russia.<ref name="Stockholm International Peace Research Institute-20242">{{Cite web |date=June 17, 2024 |title=Role of nuclear weapons grows as geopolitical relations deteriorate—new SIPRI Yearbook out now {{!}} SIPRI |url=https://www.sipri.org/media/press-release/2024/role-nuclear-weapons-grows-geopolitical-relations-deteriorate-new-sipri-yearbook-out-now |access-date=June 18, 2024 |website=Stockholm International Peace Research Institute |language=en}}</ref> Amerika erina amagye agakwata ekifo eky'okusatu mu bunene, nga eddirira amagye ga [[People's Liberation Army|China People's Liberation Army]] [[Indian Armed Forces|n'amagye ga Buyindi]]. Ng’oggyeeko omukutu omunene ogw’enkambi z’amagye ku ttaka lyayo, Amerika ekuuma ebifo ebirala nga 800 okwetoloola ensi yonna,<ref>{{Cite web |last=Harris |first=Johnny |date=May 18, 2015 |title=Why does the US have 800 military bases around the world? |url=https://www.vox.com/2015/5/18/8600659/military-bases-united-states |archive-url=https://web.archive.org/web/20200924114313/https://www.vox.com/2015/5/18/8600659/military-bases-united-states |archive-date=September 24, 2020 |access-date=September 23, 2020 |website=Vox}}</ref> era eteeka abakozi abasukka mu 100 abakola emirimu mu buli emu ku nsi 25 ez’ebweru.<ref>{{Cite web |date=March 31, 2010 |title=Active Duty Military Personnel Strengths by Regional Area and by Country (309A) |url=https://siadapp.dmdc.osd.mil/personnel/MILITARY/history/hst1003.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20130724211511/https://siadapp.dmdc.osd.mil/personnel/MILITARY/history/hst1003.pdf |archive-date=July 24, 2013 |access-date=October 7, 2010 |publisher=Department of Defense}}</ref> Amerika yeenyigira mu bikolwa by’amagye ebisukka mu 400 okuva lwe yatandikibwawo mu 1776, nga ebitundu ebisukka mu kitundu ku bino byaliwo wakati wa 1950 ne 2019 ate 25% byaliwo mu mulembe ogw’oluvannyuma lw’olutalo olw’endowooza.
[[Amagye g’amasaza|Amagye g’amasaa]] oba [[State defense forces]] (SDFs) bibinja by’amagye ebikola wansi w’obuyinza bwa gavumenti y’essaza yokka. SDFs zikkirizibwa mu mateeka g'amasaza ne federo naye nga ziduumirwa [[gavana w'essaza]]. <ref>{{Cite web |date=September 17, 2024 |title=StateDefenseForce.com |url=https://statedefenseforce.com/ |website=StateDefenseForce.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=State Guard Association of the United States – Supporting the State Defense Forces of the United States |url=https://sgaus.org/ |website=sgaus.org}}</ref><ref>{{Cite web |title=32 U.S. Code § 109 - Maintenance of other troops |url=https://www.law.cornell.edu/uscode/text/32/109 |website=LII / Legal Information Institute}}</ref> Okwawukana ku ekyo, ebibiina 54 [[eby’abakuumi b’eggwanga lya Amerika|ey’abakuumi b’eggwanga lya Amerika]] [ r ] bigwa wansi w’obuyinza obubiri obwa gavumenti z’amasaza oba ez’ebitundu ne gavumenti eya federo ; ebibinja byabwe nabyo zisobola okufuuka ebitongole ebya federo, naye SDF teziyinza kufuuka za federo. <ref>{{Cite web |title=National Guard: FAQ |url=https://www.nationalguard.mil/About-the-Guard/Army-National-Guard/FAQ/ |access-date=August 23, 2025 |publisher=[[United States National Guard]] |archive-date=September 9, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250909195612/https://www.nationalguard.mil/About-the-Guard/Army-National-Guard/FAQ/ |url-status=dead }}</ref> Abakozi mu by'okwerinda ab'eggwanga oba ab'essaza oba ekitundu basobola okufuuka aba federo nga kino kikolebwa pulezidenti wansi w'ennongoosereza mu [[tteeka ly'ebyokwerinda mu ggwanga erya 1933]] ; etteeka lino lyatonda ekitongole ky’ebyokwerinda era ligatta ebibinja by’abakuumi b’eggwanga n’abakuumi b’omu bbanga n’abakozi mu magye ga Amerika ne (okuva mu 1947) eggye ly’omu bbanga erya Amerika.<ref>{{Cite web |year=2013 |title=Legal Basis of the National Guard |url=http://www.arng.army.mil/aboutus/history/Pages/ConstitutionalCharteroftheGuard.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20130521130934/http://www.arng.army.mil/aboutus/history/Pages/ConstitutionalCharteroftheGuard.aspx |archive-date=May 21, 2013 |access-date=May 17, 2013 |publisher=Army National Guard}}</ref> Omuwendo gwonna ogwa bammemba ba National Guard guli nga 430,000, ate nga amaanyi ga SDFs agabalirirwamu omugatte oguli wansi w'omu 10,000. <ref>{{Cite web |date= |title=2023 Demographics Profile of the Military Community |url=https://download.militaryonesource.mil/12038/MOS/Reports/2023-demographics-report.pdf |access-date=May 18, 2026 |website=Military OneSource}}</ref>
== Okukwasisa amateeka n’okunoonya obwenkanya ku misango ==
Mu Amerika mulimu ebitongole bya poliisi mu nga 18,000 okuva ku mutendera gw’ekitundu okutuuka ku mutendera gw’eggwanga lyonna. Amateeka mu Amerika gasinga kussibwa mu nkola ebitongole bya poliisi eby’omu kitundu n’ebitongole bya [[sheriff]] mu bitundu byabwe ebya munisipaali oba mu masaza. Ebitongole bya [[poliisi mu ssaza]] birina obuyinza mu ssaza lyabyo, era ebitongole bya federo nga [[Federal Bureau of Investigation]] (FBI) ne [[US Marshals Service]] birina obuyinza bw’eggwanga n’emirimu egy’enjawulo, gamba ng’okukuuma [[eddembe ly’obuntu]], ebyokwerinda by’eggwanga, okussa mu nkola ensala za [[kkooti za Amerika eza federo]] n’amateeka ga federo, n’emirimu gy’obumenyi bw’amateeka wakati w’amasaza. <ref>{{Cite web |title=U.S. Federal Law Enforcement Agencies, Who Governs & What They Do |url=https://www.chiff.com/police/federal-police-agencies.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210040432/https://www.chiff.com/police/federal-police-agencies.htm |archive-date=February 10, 2014 |access-date=November 10, 2021 |publisher=Chiff.com}}</ref> [[Kkooti z’amasaza]] zikola kumpi emisango gyonna egy'abantu baabulijjo n'abamenyi b'amateeka, ate kkooti za federo zisala emisango emitono ennyo egy'abantu baabulijjo n'abamenyi b'amateeka egyekuusa ku mateeka ga federo.<ref>{{Cite web |date=November 7, 2014 |title=Introduction To The Federal Court System |url=https://www.justice.gov/usao/justice-101/federal-courts |access-date=July 14, 2022 |website=[[United States Attorney]] |publisher=[[United States Department of Justice]]}}</ref>
Mu Amerika mulimu ebitongole bya poliisi mu nga 18,000 okuva ku mutendera gw’ekitundu okutuuka ku mutendera gw’eggwanga lyonna. Amateeka mu Amerika gasinga kussibwa mu nkola ebitongole bya poliisi eby’omu kitundu n’ebitongole [[Sheriffs in the United States|bya sheriff]] mu bitundu byabwe ebya munisipaali oba mu masaza. Ebitongole bya [[State police (United States)|poliisi mu ssaza]] [[Police power (United States constitutional law)|birina obuyinza mu ssaza lyabyo]], era [[Federal law enforcement in the United States|ebitongole bya federo]] nga [[Federal Bureau of Investigation]] (FBI) ne [[United States Marshals Service|US Marshals Service]] birina obuyinza bw’eggwanga n’emirimu egy’enjawulo, gamba ng’okukuuma [[Civil rights|eddembe ly’obuntu]], [[National security of the United States|ebyokwerinda by’eggwanga]], okussa mu nkola ensala za [[U.S. federal courts|kkooti za Amerika eza federo]] n’amateeka ga federo, n’emirimu gy’obumenyi bw’amateeka wakati w’amasaza. <ref>{{Cite web |title=U.S. Federal Law Enforcement Agencies, Who Governs & What They Do |url=https://www.chiff.com/police/federal-police-agencies.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210040432/https://www.chiff.com/police/federal-police-agencies.htm |archive-date=February 10, 2014 |access-date=November 10, 2021 |publisher=Chiff.com}}</ref> [[State court (United States)|Kkooti z’amasaza]] zikola kumpi emisango gyonna egy'abantu baabulijjo n'abamenyi b'amateeka, ate kkooti za federo [[Subject-matter jurisdiction|zisala emisango emitono ennyo egy'abantu baabulijjo n'abamenyi b'amateeka egyekuusa ku mateeka ga federo]].<ref>{{Cite web |date=November 7, 2014 |title=Introduction To The Federal Court System |url=https://www.justice.gov/usao/justice-101/federal-courts |access-date=July 14, 2022 |website=[[United States Attorney]] |publisher=[[United States Department of Justice]]}}</ref>
Wadde nga waliwo enkola ez’enjawulo ez’okusiba abantu, ebitongole bina ebikulu bye bifuga: amakomera ga federo, amakomera g’amasaza, amakomera g’omu kitundu, n’ebifo [[awagunjulirwa abaana abato]] . <ref name="National Academies Press-2014">{{Cite book |date=April 24, 2014 |title=The Growth of Incarceration in the United States: Exploring Causes and Consequences |url=http://www.nap.edu/catalog/18613 |publisher=National Academies Press |isbn=978-0-309-29801-8 |location=Washington, D.C. |bibcode=2014nap..book18613N |doi=10.17226/18613}}</ref> Amakomera ga federo gaddukanyizibwa ekitongole ky'amakomera ekiyitibwa [[Federal Bureau of Prisons]] era nga gakwata abasibe nga tebannawozesebwa wamu n’abantu abasingisiddwa emisango gya federo. <ref name="National Academies Press-2014" /> Amakomera g’amasaza, agaddukanyizibwa ekitongole ky’okutereeza abantu mu buli ssaza, gakwata abantu abasaliddwa ebibonerezo era n’okusibwa (ebiseera ebisinga okumala omwaka gumu) olw’emisango eminene. <ref name="National Academies Press-2014" /> Amakomera g’omu kitundu bye bifo by’amasaza oba munisipaali ebisiba abawawaabirwa nga tebannawozesebwa; era bakwata abo abamala ebibonerezo ebimpi (ebiseera ebisinga nga tebannaweza mwaka mulamba). <ref name="National Academies Press-2014" /> Ebifo ebitereeza abaana abato biddukanyizibwa gavumenti z’ebitundu oba ez’amasaza era bikola ng’ebifo eby’ekiseera ekiwanvu eri omwana yenna [[omuto asaliddwawo ng’abadde akola emisango]] era n’alagirwa omulamuzi okusibwa.<ref>{{Cite web |last=Foundation |first=The Annie E. Casey |date=November 14, 2020 |title=Juvenile Detention Explained |url=https://www.aecf.org/blog/what-is-juvenile-detention |access-date=July 6, 2023 |website=The Annie E. Casey Foundation |language=en}}</ref>
Mu Gwolubereberye 2023, Amerika ye yali ekwata ekifo eky’omukaaga mu nsi yonna mu kusiba abantu era nga erina bantu 531 ku buli bantu baamu 100,000 era nga ye yali esinga obunene mu makomera n’amakomera mu nsi yonna, ng’abantu abasoba mu bukadde 1.9 be basibibwa.<ref name="Sawyer-2025">{{Cite web |last=Sawyer |first=Wendy |last2=Wagner |first2=Peter |date=March 11, 2025 |title=Mass Incarceration: The Whole Pie 2025 |url=https://www.prisonpolicy.org/reports/pie2025.html |access-date=May 19, 2025 |website=Prison Policy Initiative |language=en}}</ref> <ref>[http://www.prisonstudies.org/country/united-states-america United States of America].</ref><ref name="WorldPrisonBrief">[https://web.archive.org/web/20231118142542/https://www.prisonstudies.org/highest-to-lowest/prison-population-total Highest to Lowest].</ref>[[World Health Organization|]] [[Gun deaths in the United States|Okwekenneenya kwakolebwa ekitongole ky'ensi yonna ekikola ku By'obulamu]] nga kikozesa obubaka obukwata ku kufa okugeza okuva okuva mu 2010 kyalaga nti okuttingana mu maka kwali kwekubisizzaamu emirundi mukaaga okusinga ku kw'omumawanga agayingiza ennyonga kino kireetebwa okuttingana n'emmundu omuwendo kwagwo okwalinnya okutuuka mu muwendo gwa mirundi 25 okusingawo".
Enkola y'amateeka mu ggwanga lino abamu ku bannassaayansi b'ebyobufuzi n'abakugu mu by'amateeka bagiteeka mu kibinja ky'abakoera wansi w'enkola ya "partial [[rule of law]] ", okusinziira ku kunoonyereza okw'emirundi ebiri okw'omu 2026 okwakolebwa [[Bright Line Watch]] ne [[London School of Economics]].<ref name=":53">{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-01 |title=Political scientists studying democracy and autocracy think that US democracy has declined significantly |url=https://blogs.lse.ac.uk/usappblog/2026/05/01/political-scientists-studying-democracy-and-autocracy-think-that-us-democracy-has-declined-significantly/ |access-date=2026-05-30 |website=[[London School of Economics]]}}</ref>
== Ebyenfuna byayo ==
Amerika erina ebyenfuna ebyebika ebibiri ebikulaakulana ennyo,<ref>{{Cite web |last=Moffatt |first=Mike |date=January 27, 2020 |title=A Mixed Economy: The Role of the Market |url=https://www.thoughtco.com/overview-of-a-mixed-economy-1147547 |access-date=May 30, 2025 |website=ThoughtCo |language=en |quote="The US has a mixed economy because both private businesses and the government are important."}}</ref> ebibadde ebisinga obunene mu nsi yonna mu bwatiikirivu okuva nga 1890 . Ennyingiza yaayo mu 2024 [ e ] eyali esukka mu buwumbi bwa ddoola 29<ref>{{Cite web |title=United States Datasets |url=https://www.imf.org/external/datamapper/profile/USA |access-date=February 10, 2025 |website=International Monetary Fund}}</ref> yakola ebitundu ebisukka mu 25% ku bifulumizibwa mu by’enfuna by’ensi yonna, oba 15% ku bungi bw’amaanyi g’okugula (PPP). Okuva mu 1983 okutuuka mu 2008, okukula kwa GDP okwa Amerika okwa ddala okwagattibwa buli mwaka kwali 3.3%, bw’ogeraageranya n’obuzito bwa 2.3% mu bitundu ebirala ebya [[G7]] . Eggwanga likwata ekifo ekisooka mu nsi yonna okusinziira ku kweyongera kw'ennyingiza<ref>{{Cite web |date=March 30, 2023 |title=Gross Domestic Product, Fourth Quarter and Year 2022 (Third Estimate), GDP by Industry, and Corporate Profits |url=https://www.bea.gov/news/2023/gross-domestic-product-fourth-quarter-and-year-2022-third-estimate-gdp-industry-and |website=U.S. Bureau of Economic Analysis |publisher=[[United States Department of Commerce|U.S. Department of Commerce]]}}</ref> ekwata kyakubiri bwe kitereezebwa okusinziira ku miwendo gy’amaanyi g’okugula (PPP), ate mu kifo kya mwenda okusinziira ku nnyingiza ya ssekinnoomu. Mu Gwokubiri 2024, ebbanja lyonna erya gavumenti eya wakati wa Amerika lyali obuwumbi bwa ddoola 34.4.<ref>{{Cite news}}</ref>
Ku kkampuni 500 ezisinga obunene mu nsi yonna okusinziira ku nfuna yaazo, [[138 zaali n’ebibebe byazo mu Amerika]] mu 2025,<ref name="Fortune-2025">{{Cite web |title=Global 500 |url=https://fortune.com/ranking/global500/ |access-date=October 25, 2025 |website=[[Fortune Global 500]] |language=en}}</ref> omuwendo ogusinga obunene mu nsi yonna. <ref>{{Cite web |last=Hyam |first=Benji |date=November 29, 2023 |title=Most Profitable Companies: U.S. vs. Rest of the World, 2023 |url=https://www.growandconvert.com/research/most-profitable-fortune-500-companies-in-2023/ |access-date=July 16, 2024 |website=www.growandconvert.com |language=en-US}}</ref> [[United States dollar|Ddoola ya Amerika]] ye ssente esinga okukozesebwa [[mu nkolagana y'ensi yonna]] era ye ssente esinga mu nsi yonna okuterekebwa, nga ekyo kiva ku maanyi g'ebyenfuna by'eggwanga, [[United States Armed Forces|amagye gaayo]], enkola ya [[petrodollar]], akatale kaayo akanene ak'eggwanika lya Amerika, ne [[Eurodollar]] yaayo ekwatagana. <ref name="federalreserve.gov">{{Cite web |title=The Implementation of Monetary Policy – The Federal Reserve in the International Sphere |url=http://www.federalreserve.gov/pf/pdf/pf_4.pdf |access-date=August 24, 2010}}</ref> Amawanga agawerako gagikozesa nga ssente zaago entongole, ate mu ndala ye [[De facto currency|ssente ''entuufu'']]. <ref name="Benjamin J. Cohen 2006, p. 17">Benjamin J. Cohen, ''The Future of Money'', Princeton University Press, 2006, {{ISBN|978-0-691-11666-2}}; ''cf''.</ref> <ref>{{Cite web |date=March 31, 2014 |title=US GDP Growth Rate by Year |url=http://www.multpl.com/us-gdp-growth-rate/table/by-year |access-date=June 18, 2014 |website=multpl.com |publisher=US Bureau of Economic Analysis}}</ref> Amerika erina endagaano z'ebyobusuubuzi eby'eddembe n'amawanga agawerako omuli ne USMCA . <ref>{{Cite web |title=United States free trade agreements |url=https://ustr.gov/trade-agreements/free-trade-agreements |access-date=May 31, 2019 |website=[[Office of the United States Trade Representative]]}}</ref> Newankubadde nga Amerika etuuse ku ddaala ery’enkulaakulana y’ebyenfuna oluvannyuma lw’okukulaakulanya amakolero,<ref name="Collins-2023">{{Cite web |last=Collins |first=Michael |date=August 11, 2023 |title=The Post-Industrial Service Economy Isn't Working for the Middle Class |url=https://www.industryweek.com/the-economy/data-and-statistics/article/21271497/the-post-industrial-service-economy-isnt-working |access-date=August 10, 2024 |website=[[IndustryWeek]] |language=en}}</ref> era etera okuyogerwako ng’erina ebyenfuna by’obuweereza,<ref name="Collins-2023" /><ref name="Econ">{{Cite web |title=USA Economy in Brief |url=https://usinfo.state.gov/products/pubs/economy-in-brief/page3.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20080312123609/https://usinfo.state.gov/products/pubs/economy-in-brief/page3.html |archive-date=March 12, 2008 |publisher=U.S. Dept. of State, International Information Programs}}</ref> ekyali y'amaanyi mu by’amakolero<ref>{{Cite web |date=July 2010 |title=The State of Manufacturing in the United States |url=http://trade.gov/manufactureamerica/facts/tg_mana_003019.asp |archive-url=https://web.archive.org/web/20130226011512/http://trade.gov/manufactureamerica/facts/tg_mana_003019.asp |archive-date=February 26, 2013 |access-date=March 10, 2013 |publisher=International Trade Administration}}</ref> nga mu 2024, ekitongole ky’amakolero mu Amerika kyali kyakubiri mu nsi yonna mu bunene mu kwongera muwendo ku bifuluma oluvannyuma lwa [[China]].<ref>{{Cite web |title=Manufacturing, Value Added (Current US$) |url=https://data.worldbank.org/indicator/NV.IND.MANF.CD?most_recent_value_desc=true |access-date=October 25, 2025 |publisher=[[World Bank]]}}</ref>
[[Ekibuga New York]] kye [[kifo ekikulu eky'ebyensimbi]] mu nsi yonna,<ref /><ref name="NYCFintechAndFinancialCapitalWorld">{{Cite web |date=March 21, 2024 |title=The Global Financial Centres Index 35 |url=https://www.longfinance.net/publications/long-finance-reports/the-global-financial-centres-index-35/ |access-date=May 1, 2024 |publisher=Long Finance}}</ref> era ekitundu kyakyo ekinene kye [[List of cities by GDP|kisinga obunene mu by'enfuna]] mu nsi yonna.<ref name="NYCEpicenterUSMetroEconomy">{{Cite web |last=Ghosh |first=Iman |date=September 24, 2020 |title=This 3D map shows the U.S. cities with the highest economic output |url=https://www.weforum.org/agenda/2020/09/united-states-america-economic-output-new-york-la/ |access-date=March 5, 2023 |publisher=World Economic Forum |quote=The New York metro area dwarfs all other cities for economic output by a large margin.}}</ref> [[New York Stock Exchange]] ne [[Nasdaq]], zombi ezisangibwa mu kibuga New York, ze [[List of stock exchanges|zisinga obunene]] mu nsi yonna okusinziira ku katale n'ebyensimbi [[n'obusuubuzi]].<ref /><ref name="sfc.hk">[http://www.sfc.hk/web/doc/EN/research/stat/a01.pdf Table A – Market Capitalization of the World's Top Stock Exchanges (As at end of June 2012)].</ref> Amerika eri ku mwanjo mu nkulaakulana ya tekinologiya n'obuyiiya mu bintu bingi eby'ebyenfuna naddala mu [[Artificial intelligence|by'obwakalimagezi]]; [[eby'amasannyalaze]] ne kompyuta; n'eddagala ly'ebyobujjanjabi; n’ebikozesebwa mu by’obujjanjabi, eby’omu bwengula [[Military equipment|n’eby’amagye]].<ref name="CIA-2018">{{Cite web |title=The World Factbook: United States |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/united-states/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210107073924/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/united-states/ |archive-date=January 7, 2021 |access-date=November 10, 2018 |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> Ebyenfuna by'eggwanga bifukibwako amafuta olw'eby'obugagga eby'omu ttaka ebingi, [[Infrastructure policy of the United States|ebikozesebwa]] ebikulaakulanye obulungi, n'ebibala bingi.<ref name="Wright, Gavin 2007 p. 185">Wright, Gavin, and Jesse Czelusta, "Resource-Based Growth Past and Present", in ''Natural Resources: Neither Curse Nor Destiny'', ed.</ref> Abasinga okusuubulagana ne Amerika b'eboomu mukago [[gwa Bulaaya]], Mexico, Canada, China, Japan, South Korea, Bungereza, Vietnam, Buyindi, ne Taiwan.<ref /> Amerika ye nsi esinga okuyingiza ebintu mu nsi yonna era y'ekwata ekifo ekyokubiri mu kufulumya ebweru . [ s ] Ye nsi esinga okutunda obuweereza ebweru w'eggwanga mu nsi yonna.<ref />
Abamerika be basinga [[List of countries by average wage|okuyingiza ssente]] mu [[Household income|maka]]<ref>{{Cite web |title=Income |url=http://www.oecdbetterlifeindex.org/topics/income/ |access-date=September 28, 2019 |website=Better Life Index |publisher=OECD |quote=In the United States, the average household net adjusted disposable income per capita is USD 45 284 a year, much higher than the OECD average of USD 33 604 and the highest figure in the OECD.}}</ref> n’abakozi mu mawanga agali mu mukago gwa OECD, era be basinga [[Median income|okuyingiza ssente mu maka era baali mu kifo]] kyakuna mu 2023, <ref>{{Cite web |title=Median Income by Country 2023 |url=https://wisevoter.com/country-rankings/median-income-by-country/ |access-date=July 28, 2023 |website=Wisevoter |language=en-US}}</ref> okuva mu kifo eky’omukaaga mu 2013.<ref name="Household Income">{{Cite journal |date=March 18, 2014 |title=Society at a Glance 2014 |url=http://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/society-at-a-glance-2014_soc_glance-2014-en |journal=Society at a Glance 2014: OECD Social Indicators |publisher=OECD Publishing |doi=10.1787/soc_glance-2014-en |isbn=978-92-64-20072-2 |access-date=May 29, 2014 |doi-access=free}}</ref> Nga [[Consumer spending|ensaasaanya y’ensimbi]] z’omuntu ku buwumbi bwa doola ezisukka mu buwumbi 18.5 mu 2023,<ref>{{Cite web |date=March 28, 2024 |title=Personal Consumption Expenditures |url=https://fred.stlouisfed.org/series/PCECA |access-date=July 24, 2024 |website=fred.stlouisfed.org |language=en}}</ref> Amerika erina nnyo ssente [[Consumer economy|ezitambulira mu baguzi]] nga bano beebaaatambuza [[Consumer economy|ebyenfuna]] era nga ye [[List of largest consumer markets|katale akasinga obunene mu nsi yonna abakozesa]]. Amerika [[List of countries by number of billionaires|yasooka mu muwendo gwa ba buwumbi]] [[List of countries by number of millionaires|n’obukadde]] bwa ddoola mu 2023, nga balina obuwumbi 735 ne kumpi obukadde 22.<ref>{{Cite web |last=Napoletano |first=E. |date=October 20, 2023 |title=Here's How Many Billionaires And Millionaires Live In The U.S. – Forbes Advisor |url=https://www.forbes.com/advisor/retirement/how-many-billionaires-and-millionaires-live-in-the-u-s/#:~:text=As%20of%202023,%20there%20are,your%20own%20definition%20of%20wealth. |access-date=November 20, 2023 |website=Forbes}}</ref>
[[Obugagga mu Amerika]] bungi nnyo; mu 2011, abantu abakulu 10% abaasinga obugagga baalina ebitundu 72% ku bugagga bw’amaka g’eggwanga, ate ebitundu 50% ebya wansi baalina ebitundu 2% byokka. Obutali bwenkanya mu by’obugagga mu Amerika bweyongera nnyo okuva ku nkomerero y’emyaka gya 1980, era obutafaanagana mu nfuna mu Amerika bwatuuka ku likodi mu 2019. <ref>{{Cite news}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, eggwanga lino lyalina ebimu ku bisinga obunene mu bugagga n’ennyingiza mu mawanga ga [[OECD]]. <ref>{{Cite web |date=June 20, 2024 |title=Society at a glance 2024: OECD social indicators |url=https://www.oecd.org/en/publications/society-at-a-glance-2024_918d8db3-en/full-report/income-and-wealth-inequalities_7ac4178f.html |access-date=April 12, 2025 |website=OECD}}</ref> Okuva mu myaka gya 1970, wabaddewo okukutula kw’amagoba g’emisaala gya Amerika okuva ku kukola kw’abakozi.<ref>{{Cite news}}</ref> Waaliwo abantu nga 771,480 abatalina mwasirizi mu Amerika mu 2024.<ref>{{Cite news}}</ref> Mu mwaka gwa 2022, abaana obukadde 6.4 baafuna obutaba na mmere emala. <ref name="ers.usda.gov">{{Cite web |title=USDA ERS – Key Statistics & Graphics |url=http://www.ers.usda.gov/topics/food-nutrition-assistance/food-security-in-the-us/key-statistics-graphics |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200119024909/https://www.ers.usda.gov/topics/food-nutrition-assistance/food-security-in-the-us/key-statistics-graphics.aspx |archive-date=January 19, 2020 |access-date=December 4, 2019 |website=ers.usda.gov}}</ref> Ekitongole kya [[Feeding America]] kyabalirira nti abaana nga omu ku buli bataano, oba obukadde nga 13, bafuna enjala mu Amerika era tebamanyi wa oba ddi lwe banaafuna emmere yaabwe eddako. <ref name="FactsAbout">{{Cite web |title=Facts About Child Hunger in America {{!}} Feeding America |url=https://www.feedingamerica.org/hunger-in-america/child-hunger-facts |access-date=December 4, 2019 |website=feedingamerica.org}}</ref> Era mu mwaka gwa 2022, abantu nga obukadde 37.9, oba 11.5% ku bantu ba Amerika, baali babeera mu bwavu.<ref>{{Cite web |title=National Poverty in America Awareness Month: January 2023 |url=https://www.census.gov/newsroom/stories/poverty-awareness-month.html |website=Census.gov}}</ref>
Amerika erina eggwanga ettono [[Welfare state|eririmu abantu abatali mu jmbeera nnungi]] era eddaamu okugabanya ensimbi entono okuyita mu bikolwa bya gavumenti okusinga [[World Bank high-income economy|amawanga amalala agasinga obungi agafuna ssente ennyingi]].<ref>{{Cite web |last=Joumard |first=Isabelle |last2=Pisu |first2=Mauro |last3=Bloch |first3=Debbie |year=2012 |title=Tackling income inequality The role of taxes and transfers |url=https://www.oecd.org/eco/public-finance/TacklingincomeinequalityTheroleoftaxesandtransfers.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20140513203915/https://www.oecd.org/eco/public-finance/TacklingincomeinequalityTheroleoftaxesandtransfers.pdf |archive-date=2014-05-13 |access-date=May 21, 2015 |publisher=OECD |url-status=live }}</ref> Lye gwanga lyokka elirina enkulaakulana eyaawaggulu era nga abakozi mu lyo ekyokubeera nga bausasulwa mu mpumula kyabulijjo, <ref>{{Cite news|date=The United States is the only advanced economy that does not federally mandate any paid vacation days or holidays.}}</ref>[[Parental leave in the United States|]] wamu n'okuba erimu ku mawanga amatono agatalina ky'akusasula bantu bagenda mu kuwumulamu ko okuva ku mirimu ne famire zaabwe nga tteeka.<ref>{{Cite news}}</ref> Amerika erina ebitundu by’abakozi [[Working class in the United States|abafuna]] ssente entono okusinga kumpi ensi endala zonna ezaakulaakulana, okusinga olw’enkola ennafu [[Collective bargaining|ey’okuteesa okw’omuggundu]] n’obutaba na buwagizi bwa gavumenti eri abakozi abali mu bulabe.<ref>{{cite news|last=Van Dam|first=Andrew|date=July 4, 2018|title=Is it great to be a worker in the U.S.? Not compared with the rest of the developed world.|newspaper=The Washington Post|url=https://www.washingtonpost.com/news/wonk/wp/2018/07/04/is-it-great-to-be-a-worker-in-the-u-s-not-compared-to-the-rest-of-the-developed-world/?noredirect=on|access-date=July 12, 2018}}</ref>
== Sayansi ne tekinologiya waayo ==
Amerika ebadde ekulembedde mu kuyiiya okwa tekinologiya okuva ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda n’okunoonyereza kwa ssaayansi okuva mu makkati g’ekyasa eky’amakumi abiri.<ref>{{Cite web |last=Mowery |first=David |title=Technological Change and the Evolution of the U.S. "National Innovation System", 1880-1990 |url=https://www.bbvaopenmind.com/en/articles/technological-change-and-the-evolution-of-the-u-s-national-innovation-system-1880-1990/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220127224449/https://www.bbvaopenmind.com/en/articles/technological-change-and-the-evolution-of-the-u-s-national-innovation-system-1880-1990/ |archive-date=January 27, 2022 |access-date=July 10, 2024 |website=OpenMind |language=en-US}}</ref> Enkola z’okukola ebitundu ebikyusibwakyusibwa n’okutandikawo amakolero g’ebyuma ebikozesebwa mu byuma byasobozesa okukola ebintu mu Amerika mu bungi ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda. Ku ntandikwa y'ekyasa eky'amakumi abiri, okussa amasannyalaze mu makolero, okuleetebwawo kwa layini y'okukuŋŋaanya, n'obukodyo obulala obw'okukekkereza abakozi byatonda enkola y'okufulumya ebintu mu bungi.<ref>{{Hounshell1984}}.</ref>
Mu kyasa 21, Amerika ekyagenda mu maaso okuba emu ku mawanga agasinga mu nsi yonna mu bya ssaayansi, wadde nga China evuddeyo ng’evuganya ennyo mu bintu ebingi. <ref>{{Cite web |title=U.S. science no longer leads the world. Here's how top advisers say the nation should respond |url=https://www.science.org/content/article/u-s-science-no-longer-leads-world-here-s-how-top-advisers-say-nation-should-respond |access-date=February 10, 2025 |website=www.science.org |language=en}}</ref> Amerika y’esinga okusaasaanya ssente mu kunoonyereza n’enkulaakulana okusinga ensi yonna endala,<ref>{{Cite web |last=Desjardins |first=Jeff |date=December 18, 2018 |title=Innovators wanted: these countries spend the most on R&D |url=https://www.weforum.org/agenda/2018/12/how-much-countries-spend-on-r-d/ |access-date=May 22, 2024 |website=www.weforum.org}}</ref> era eri mu kifo kya mwenda okusinziira ku nnyingiza.<ref>{{Cite web |last=Fleming |first=Sean |date=November 16, 2020 |title=These countries spend the most on research and development |url=https://www.weforum.org/agenda/2020/11/countries-spending-research-development-gdp/ |access-date=May 22, 2024 |website=www.weforum.org}}</ref> Mu 2022, Amerika ye yali (oluvannyuma lwa China) ensi eyakwata ekifo ekyokubiri mu mpapula za ssaayansi ezifulumizibwa. <ref>{{Cite web |title=SJR – International Science Ranking |url=https://www.scimagojr.com/countryrank.php?order=itp&ord=desc&year=2020 |access-date=February 5, 2022 |website=Scimagojr.com |language=en-uk}}</ref> Mu 2021, Amerika yakwata kyakubiri (nayo oluvannyuma lwa China) mu muwendo gw’okusaba patent, n’ekyokusatu mu kusaba kw’obubonero bw’obusuubuzi n’okukola dizayini yz’amakolero (oluvannyuma lwa China ne Germany), okusinziira ku [[World Intellectual Property Indicators]]. <ref>{{Cite book |last=World Intellectual Property Organization. |year=2021 |title=World Intellectual Property Indicators 2021 |url=https://www.wipo.int/publications/en/details.jsp?id=4571&plang=EN |publisher=World Intellectual Property Organization (WIPO) |isbn=978-92-805-3329-3 |series=World IP Indicators (WIPI) |language=en |doi=10.34667/tind.44461 |access-date=April 27, 2022}}</ref> Mu 2025 <ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/united-states-of-america |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref> Amerika yakwata ekifo eky'okusatu (oluvannyuma lwa Switzerland ne Sweden) mu muwendo gw'obuyiiya mu nsi yonna . Amerika etwalibwa ng’ekulembedde mu nsi yonna mu kukulaakulanya tekinologiya wa [[Artificia Intelligence]]. <ref>{{Cite web |date=November 21, 2024 |title=Global AI Power Rankings: Stanford HAI Tool Ranks 36 Countries in AI |url=https://hai.stanford.edu/news/global-ai-power-rankings-stanford-hai-tool-ranks-36-countries-ai |access-date=January 1, 2025 |website=hai.stanford.edu |language=en}}</ref> Mu 2023, Amerika yakwata ekifo ekyokubiri mu nsi yonna mu tekinologiya (oluvannyuma lwa South Korea) okuva mu magazini ya ''Global Finance'' . <ref>{{Cite web |last=Getzoff |first=Marc |date=December 1, 2023 |title=Most Technologically Advanced Countries In The World 2023 |url=https://gfmag.com/data/non-economic-data/most-advanced-countries-in-the-world/ |access-date=July 29, 2024 |website=Global Finance Magazine |language=en-US}}</ref>
== Okulambula kwayo mu bwengula ==
Amerika ekuumye enteekateeka y'obwengula okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1950, okutandika n'okutandikawo ekitongole kya [[National Aeronautics and Space Administration]] (NASA) mu 1958.<ref>{{Cite web |date=July 26, 2023 |title=65 Years Ago: The National Aeronautics and Space Act of 1958 Creates NASA – NASA |url=https://www.nasa.gov/history/65-years-ago-the-national-aeronautics-and-space-act-of-1958-creates-nasa/#:~:text=President%20Eisenhower%20signed%20the%20National,of%20the%20International%20Geophysical%20Year. |access-date=September 6, 2024 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=September 4, 2024 |title=National Aeronautics and Space Administration {{!}} US Space Agency & Exploration Achievements {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/topic/NASA |access-date=September 5, 2024 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref> Mu 1961, Amerika yafuuka ensi eyookubiri (oluvannyuma lwa USSR) [[okusindika obulungi omuntu mu bwengula]] . [[Enteekateeka ya NASA eya Apollo]] (1961 – 1972) yatuuka ku [[kugwa ku Mwezi]] okwasooka nga kuliko abakozi n’omulimu gwa [[Apollo 11]] ogwa 1969; kikyali kimu ku bikulu mu kitongole kino. <ref>{{Cite web |date=August 29, 2024 |title=Apollo {{!}} History, Missions, Significance, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/science/Apollo-space-program |access-date=September 5, 2024 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=July 4, 2019 |title=The Apollo Missions |url=https://www.ibm.com/thought-leadership/the-apollo-missions/ |access-date=September 5, 2024 |website=The Apollo Missions |language=en-US}}</ref> ebirala ebyamaanyi ebyakolwa NASA mulimu pulogulaamu eyatuumibwa [[Space Shuttle program]] (1981–2011) <ref>{{Cite web |title=Space Shuttle – NASA |url=https://www.nasa.gov/space-shuttle/ |access-date=September 5, 2024 |language=en-US}}</ref>[[Space Shuttle program|]][[Voyager program|]] ne pulogulaamu ya [[Voyager program]] (1972–leero), eya [[Hubble]] n'eya [[James Webb]] [[space telescopes]] [[Hubble Space Telescope|]][[James Webb Space Telescope|]]<nowiki/>nga zino 9zaatongozebwa mu 1990 ne 2011 nga bwe zeddiringana)[[Space telescope|]]<ref>{{Cite web |title=Quick Facts |url=https://hubblesite.org/quick-facts |access-date=September 5, 2024 |website=HubbleSite |language=en}}</ref> ne wabaayo n'eyakolebwa nga erimu emirimu mingi eya [[Mars Exploration Program]] (''[[Spirit]]'', ''[[Opportunity]]'', ''[[Curiosity]]'', and ''[[Perseverance]]'') <ref>{{Cite web |date=August 12, 2024 |title=Quick Facts |url=https://webbtelescope.org/quick-facts |access-date=September 5, 2024 |website=Webb |language=en}}</ref>[[Mars Exploration Program|]]''[[Spirit (rover)|]][[Opportunity (rover)|]]'', <ref>{{Cite web |date=February 27, 2008 |title=Mars Exploration – NASA Science |url=https://science.nasa.gov/planetary-science/programs/mars-exploration/ |access-date=September 5, 2024 |website=science.nasa.gov |language=en-US}}</ref> NASA kye kimu ku bitongole bitaano ebikolaganira ku kitongole ekigatta abakolera okunoonyereza mu bwebungula ekya [[International Space Station]] (ISS); <ref>{{Cite web |title=International Space Station Facts and Figures – NASA |url=https://www.nasa.gov/international-space-station/space-station-facts-and-figures/ |access-date=September 5, 2024 |language=en-US}}</ref> Ebikozesebwa Amerika byekola mu kitongole kino mulimu emirimu egiwera nga, ''[[Destiny]]'' (2001), ''[[Harmony]]'' (2007), ne ''[[Tranquility]]'' (2010), wamu n’obuyambi obugenda mu maaso mu nteekateeka n’emirimu. <ref>{{Cite web |last=Howell |first=Elizabeth |date=August 24, 2022 |title=International Space Station: Facts, History & Tracking |url=https://www.space.com/16748-international-space-station.html |access-date=September 5, 2024 |website=Space.com |language=en |edition=updated, last}}</ref>
Ebitongole by'obwannannyini mu Amerika bye bifuga ekisaawe ky'okutambulira mu bwengula okuvaamu ssente. <ref>{{Cite news}}</ref> Aba Amerika abamanyiddwa ennyo mu kukola ennyonyi mu bwengula mulimu [[Blue Origin]], [[Boeing]], [[Lockheed Martin]], [[Northrop Grumman]], ne [[SpaceX]]. Enteekateeka za NASA nga Commercial Crew Program, [[Commercial Resupply Services]], Commercial Lunar Payload Services, ne NextSTEP ziyanguyizza okwenyigiramu kw’ebitongole by’obwannannyini okweyongera mu nnyonyi z’omu bwengula mu Amerika.<ref>{{Cite web |title=Commercial Space – NASA |url=https://www.nasa.gov/humans-in-space/commercial-space/ |access-date=September 5, 2024 |language=en-US}}</ref>
Mu mwaka gwa 2023, Amerika yafuna amasannyalaze gaayo ebitundu nga 84% okuva mu bisigalira oba fossil fuel, era ensibuko y’amasannyalaze gaayo esinga obunene yali [[y'amafuta ga mafuta]] (38%), n’eddirirwa [[ggaasi ow’obutonde]] (36%),eza [[renewable sources]] (9%), [[amanda]] (9%), [[n’amasannyalaze ga nukiriya]] (9%).<ref>{{Cite web |title=U.S. energy facts explained – consumption and production – U.S. Energy Information Administration (EIA) |url=https://www.eia.gov/energyexplained/us-energy-facts/ |access-date=November 21, 2023 |website=eia.gov}}</ref> <ref name="visu">{{Cite web |date=March 2022 |title=Energy Flow Charts: Charting the Complex Relationships among Energy, Water, and Carbon |url=https://flowcharts.llnl.gov/ |access-date=May 16, 2023 |publisher=Lawrence Livermore National Laboratory}}</ref> Mu 2022, Amerika yakola ebitundu nga 4% ku [[bantu b'ensi yonna]], naye [[yakozesa ebitundu nga 16%]] ku masannyalaze g'ensi yonna.<ref>{{Cite news}}</ref> Amerika ekwata ekifo kyakubiri mu kufulumya omukka ogwonoona obutonde oluvannyuma lwa China. <ref>{{Cite web |last=US Environmental Protection Agency |first=OAR |date=February 8, 2017 |title=Inventory of U.S. Greenhouse Gas Emissions and Sinks |url=https://www.epa.gov/ghgemissions/inventory-us-greenhouse-gas-emissions-and-sinks |access-date=December 3, 2020 |website=US EPA |language=en}}</ref>
Amerika ye nsi [[Nuclear power by country|esinga okufulumya amasannyalaze ga nukiriya]] mu nsi yonna, ng’ekola ebitundu nga 30% ku masannyalaze ga nukiriya mu nsi yonna. <ref>{{Cite web |title=Nuclear Power in the USA - World Nuclear Association |url=https://world-nuclear.org/information-library/country-profiles/countries-t-z/usa-nuclear-power |access-date=March 1, 2025 |website=world-nuclear.org}}</ref> Era erina omuwendo gwa riyaaktori z’amasannyalaze ga nukiriya ezisinga obungi mu nsi yonna. <ref>{{Cite web |last=Rouse |first=Sabina |date=November 5, 2019 |title=Where are the world's 449 nuclear reactors? |url=https://www.weforum.org/stories/2019/11/countries-that-have-the-most-nuclear-power-alternative-energy-electricity-climate-change/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250214075151/https://www.weforum.org/stories/2019/11/countries-that-have-the-most-nuclear-power-alternative-energy-electricity-climate-change/ |archive-date=February 14, 2025 |access-date=March 1, 2025 |website=World Economic Forum |language=en}}</ref> Okuva mu mwaka gwa 2024, Amerika eteekateeka okukubisaamu emirundi esatu amasannyalaze aga nukiriya mu mwaka gwa 2050. <ref>{{Cite web |date=November 12, 2024 |title=U.S. Sets Targets to Triple Nuclear Energy Capacity by 2050 |url=https://www.energy.gov/ne/articles/us-sets-targets-triple-nuclear-energy-capacity-2050 |access-date=March 1, 2025 |website=Energy.gov |language=en}}</ref>
Amerika erina enguudo eziweza mayiro obukadde buna ( obukadde bwa kiromita 6.4 ), kumpi zonna za gavumenti z’amasaza n’ez’ebitundu, oukutu gwazo gwe [[List of countries by road network size|gusinga obuwanvu]] mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Roadways – The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/roadways/country-comparison |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210712201909/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/roadways/country-comparison |archive-date=July 12, 2021 |access-date=July 15, 2021 |website=Cia.gov}}</ref><ref>{{Cite web |title=Public Road and Street Mileage in the United States by Type of Surface |url=https://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20150102141414/https://www.rita.dot.gov/bts/sites/rita.dot.gov.bts/files/publications/national_transportation_statistics/html/table_01_04.html |archive-date=January 2, 2015 |access-date=January 13, 2015 |website=United States Department of Transportation}}</ref>[[List of U.S. state and insular area departments of transportation|]][[Interstate Highway System|]] Enkola eno eyongera okugaziyizibwa [[State highway#United States|enguudo za gavumenti]] [[Toll road|n'enguudo ezimu ez'obwannannyini]] ezisasulwa .
Amerika y’emu ku nsi ekkumi ezisinga okubeera [[List of countries by vehicles per capita|n’embeera y'abuli muntu okuba n'emmotoka eyiye]] (emmotoka 850 ku buli bantu 1,000) mu 2022. Okunoonyereza okwakolebwa mu 2022 kwazuula nti ebitundu 76% ku basabaze mu Amerika bavuga bokka ate 14% bavuga obugaali, omuli bannannyini ddigi n’abakozesa emikutu [[Bike-sharing|gy’okugabana obugaali]]. Ebitundu nga 11% bakozesa engeri emu ey’entambula ey’olukale. <ref>{{Cite web |date=May 19, 2022 |title=Cars still dominate the American commute |url=https://www.weforum.org/agenda/2022/05/commute-america-sustainability-cars/ |access-date=May 21, 2023 |website=World Economic Forum |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Humes |first=Edward |date=April 12, 2016 |title=The Absurd Primacy of the Automobile in American Life |url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2016/04/absurd-primacy-of-the-car-in-american-life/476346/ |url-access=subscription |archive-url=https://web.archive.org/web/20160412125602/https://www.theatlantic.com/business/archive/2016/04/absurd-primacy-of-the-car-in-american-life/476346/ |archive-date=April 12, 2016 |access-date=July 12, 2023 |website=[[The Atlantic]] |language=en}}</ref>
[[Public transportation in the United States|Entambula ey’olukale mu Amerika]] erina enkulaakulanalana ennungi mu bitundu by’ebibuga ebisinga obunene, naddala mu kibuga New York, Washington, DC, Boston, Philadelphia, Chicago, ne San Francisco Bay Area; bwe kitaba ekyo, okutwalira awamu okusaasaana kwayo si kungi nga mu nsi endala ezikyakula. Amerika nayo erina ebitundu bingi [[Car-dependent|ebyesigama ku mmotoka]] .
Olugendo oluwanvu wakati w’ebibuga lusinga kukolebwa kkampuni z’ennyonyi, naye okutambula n’eggaali y’omukka kusinga kubeera ku luguudo lwa [[Northeast Corridor]], [[High-speed rail in the United States|eggaali y’omukka yokka ey’amaanyi mu Amerika]] etuukana n’omutindo gw’ensi yonna gy’ekola. [[Amtrak]], kkampuni y’eggaali y’omukka ey’eggwanga ey’abasaabaze eyambibwako gavumenti y’eggwanga lino, erina omukutu mutono bw’ogeraageranya n’ogw’amawanga ga Bulaaya ey’Obugwanjuba. <ref>{{Cite news}}</ref> Empeereza esinga mu Northeast, California, Midwest, ne Pacific Northwest. <ref>{{Cite web |date=2019-03-16 |title=Amtrak Five Year Service Line Plans |url=https://www.amtrak.com/content/dam/projects/dotcom/english/public/documents/corporate/businessplanning/Amtrak-Service-Line-Plans-FY20-24.pdf#page=5 |access-date=2026-07-04 |website=[[Amtrak]]}}</ref> [[Rail transport in the United States|Omukutu gw'entambula y'eggaali y'omukka mu ggwanga lino]], [[List of countries by rail transport network size|ogusinga obuwanvu]] mu nsi yonna ku 182,412.3 mi (293,564.2). km), <ref>{{Cite web |title=Railways – The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/railways/country-comparison |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181124012056/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2121rank.html |archive-date=November 24, 2018 |access-date=July 14, 2022 |website=[[The World Factbook]] |publisher=[[Central Intelligence Agency]]}}</ref> esinga kukola [[Freight transport|ku by’emigugu]] <ref>{{Cite web |year=2021 |title=Seasonally Adjusted Transportation Data |url=https://www.transtats.bts.gov/osea/seasonaladjustment/?PageVar=RAIL_PM |archive-url=https://web.archive.org/web/20210422132507/https://www.transtats.bts.gov/osea/seasonaladjustment/?PageVar=RAIL_PM |archive-date=April 22, 2021 |access-date=February 16, 2021 |publisher=Bureau of Transportation Statistics}}</ref> <ref>{{Cite news}}</ref> (okwawukana ku ggaali y’omukka esinga okutambuza abasaabaze mu Bulaaya <ref>{{Cite web |last=The Antiplanner |date=May 13, 2016 |title=Comparing European and American Transport |url=https://ti.org/antiplanner/?p=11847}}</ref> ). Olw’okubaemirimu gitera okubae gy’obwannannyini, eggaali y’omukka mu Amerika zisigaliddemudde emabega mu nsi yonna mu by’amasannyalaze. <ref>{{Cite journal |last=Thomas |first=Maddock |date=March 7, 2023 |title=US Railroads Lag Behind the World in Railroad Electrification, and the Reason is Private Ownership |url=https://brownpoliticalreview.org/us-railroads-lag-behind-the-world-in-railroad-electrification-and-the-reason-is-private-ownership/ |access-date=March 9, 2025}}</ref>
Amerika erina omukutu omunene ogw’entambula y’ennyonyi. [[List of airlines of the United States|Ennyonyi za Amerika ez’abantu baabulijjo]] zonna za bwannannyini. Ennyonyi essatu ezisinga obunene mu nsi yonna, okusinziira ku muwendo gw’abasaabaze bonna abatambuzibwa, zisangibwa mu Amerika; [[American Airlines]] yafuuka ekulembedde mu nsi yonna oluvannyuma lw'okwegatta ku kkampuni ya [[US Airways]] mu 2013 . <ref>{{Cite web |year=2011 |title=Scheduled Passengers Carried |url=https://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20150102034843/https://www.iata.org/publications/pages/wats-passenger-carried.aspx |archive-date=January 2, 2015 |access-date=February 17, 2012 |publisher=International Air Transport Association (IATA)}}</ref> Ku bisaawe by'ennyonyi 50 ebisingamu abantu abangi mu nsi yonna, 16 biri mu Amerika, awamu n'ebitaano ku 10 ebisinga okubeera n'abantu abangi <ref name="PANYNJ 2021 report">{{Cite web |date=April 2022 |title=2021 Airport Traffic Report |url=https://www.panynj.gov/content/dam/airports/statistics/statistics-general-info/annual-atr/ATR_2021.pdf |website=Port Authority of New York and New Jersey |page=32}}</ref> Ekisaawe ky'ennyonyi ekisinga okubeera n'abantu abangi mu nsi yonna okusinziira ku bungi bw'abasaabaze ye [[Hartsfield–Jackson Atlanta International Airport|Hartsfield–Jackson Atlanta International]] mu [[Atlanta|Atlanta, Georgia]] . <ref name="BusyAirport">{{Cite web |last=Hunter |first=Marnie |date=April 11, 2022 |title=This US airport has reclaimed its title as the world's busiest |url=https://www.cnn.com/travel/article/worlds-busiest-airports-2021/index.html |website=CNN}}</ref> <ref name="PANYNJ 2021 report" /> Mu mwaka gwa 2022, [[List of airports in the United States|ebisaawe by’ennyonyi ebisinga ku 19,969 eby’omu Amerika]] <ref>{{Cite web |title=Number of U.S. Airports |url=https://www.bts.gov/content/number-us-airportsa |access-date=December 15, 2023 |publisher=Bureau of Transportation Statistics}}</ref> byali bya gavumenti ez’ebitundu era nga biddukanyizibwa, era waliwo n’ebisaawe by’ennyonyi ebimu eby’obwannannyini. Nga 5,193 ziwandiikiddwa nga "okukozesebwa abantu bonna", omuli [[General aviation|n'ennyonyi eza bulijjo]] . [[Transportation Security Administration|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’okwerinda mu by’entambula ekya Transportation Security Administration]] (TSA) kibadde kiwa obukuumi ku bisaawe by’ennyonyi ebinene ebisinga okuva mu 2001.
[[Inland waterways of the United States|Amakubo g'okumazzi ag’eggwanga lino agali munda mu ggwanga]] ge gakwata [[List of countries by waterways length|ekifo eky’okutaano mu buwanvu]] mu nsi yonna, nga gonna awamu gali 25,482 mi (41,009) nga bwe km) . <ref>{{Cite web |title=Waterways – The World Factbook |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/waterways/country-comparison |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220412005407/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/waterways/country-comparison |archive-date=April 12, 2022 |access-date=July 14, 2022 |website=[[The World Factbook]] |publisher=[[Central Intelligence Agency]]}}</ref> Zikozesebwa nnyo mu kutambuza emigugu, okwesanyusaamu, n’okutambuza abasaabaze abatono. Ku [[List of busiest container ports|myalo 50 egy’okutwala abantu abangi]] mu nsi yonna, ena giri mu Amerika, ng’esinga okubeera n’abantu abangi mu ggwanga lino gwe [[Port of Los Angeles|mwalo gw’e Los Angeles]] . <ref>{{Cite web |title=The Top 50 Container Ports |url=https://www.worldshipping.org/top-50-ports |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210813193707/https://www.worldshipping.org/top-50-ports |archive-date=August 13, 2021 |access-date=July 14, 2022 |website=[[World Shipping Council]]}}</ref>
== Ebikwata ku bungi bw’abantu baayo ==
'''<big>Obungi bw'abantu</big>'''
Ekitongole ky’okubala abantu mu Amerika kyategeeza nti abantu 331,449,281 baali batuuze nga 1 Ogwokuna, 2020, [ t ] <ref name="2020CENSUS">{{Cite web |title=Census Bureau's 2020 Population Count |url=https://www.census.gov/newsroom/press-releases/2021/2020-census-apportionment-results.htmlpid=2020CENSUS&src=pt |access-date=April 26, 2021 |website=[[United States Census]]}}</ref> ekifudde Amerika ensi ey’okusatu mu nsi yonna mu bungi bw’abantu, oluvannyuma lwa Buyindi ne China. <ref>{{Cite web |title=World Population Dashboard |url=https://www.unfpa.org/data/world-population-dashboard |access-date=February 12, 2026 |publisher=United Nations Population Fund}}</ref> Okubalirira kw'abantu mu butongole okwa 2025 ekitongole ekivunaanyizibwa ku kubala abantu kwali 341,784,857, nga kino kyeyongera ebitundu 3.1% okuva mu kubala abantu okwakolebwa mu 2020. <ref name="Vintage2025">{{Cite web|date=January 27, 2025 |title=National Population Totals and Components of Change: April 1, 2020 to July 1, 2025 |url=https://www.census.gov/data/tables/time-series/demo/popest/2020s-national-total.html |access-date=January 28, 2025 |publisher=[[United States Census Bureau]]}}</ref> Okusinziira ku ssaawa ya Bureau's [[US Population Clock]], nga 1 Ogwomusanvu, 2024, omuwendo gw'abantu mu Amerika gwafuna okweyongera kw'amuntu omu buli sikonda 16, oba abantu nga 5400 buli lunaku. <ref>{{Cite web |title=Population Clock |url=https://www.census.gov/popclock/ |website=Census.gov}}</ref> Mu mwaka gwa 2023, 51% ku Bamerika ab’emyaka 15 n’okudda waggulu baali bafumbo, 6% baali [[bannamwandu]], 10% baali baawukanye, ate 34% baali tebafumbirwangako. <ref>{{Cite web |title=Table MS-1. Marital Status of the Population 15 Years Old and Over, by Sex, Race and Hispanic Origin: 1950 to Present |url=https://www.census.gov/data/tables/time-series/demo/families/marital.html |access-date=September 11, 2019 |website=Historical Marital Status Tables |publisher=U.S. Census Bureau}}</ref> Mu 2023, omuwendo gw'obusobozi bwokuzaala mu America gwali gwa abaana1.6 ku buli mukazi,<ref>{{Cite web |last=Saric |first=Ivana |date=April 25, 2024 |title=Births dropped in 2023, ending pandemic baby boom |url=https://www.axios.com/2024/04/25/us-births-drop-2023 |access-date=July 1, 2024 |publisher=Axios |language=en}}</ref>[[Single parents in the United States|]][[Total fertility rate|]] era ku bitundu 23%, yeeyalina omuwendo gw'abaana abaali babeera n'abazadde abaayawukana mu maka mu 2019.<ref>{{Cite web |date=December 12, 2019 |title=U.S. has world's highest rate of children living in single-parent households |url=https://www.pewresearch.org/fact-tank/2019/12/12/u-s-children-more-likely-than-children-in-other-countries-to-live-with-just-one-parent/ |access-date=March 17, 2020 |website=Pew Research Center |language=en}}</ref>[[Suburb|]] Abamerika abasinga babeera mu njegooyego z'ebifo ebikulu.
Amerika erina abantu ab’enjawulo; [[American ancestries|Ebibinja ebigatta abafaanaganya obuvo]] 37 birina bammemba abasoba mu kakadde kamu. <ref name="An2000">{{Cite web |date=June 2004 |title=Ancestry 2000 |url=https://www.census.gov/prod/2004pubs/c2kbr-35.pdf |url-status=live |archive-url=http://webarchive.loc.gov/all/20041204015245/https://www.census.gov/prod/2004pubs/c2kbr-35.pdf |archive-date=December 4, 2004 |access-date=December 2, 2016 |publisher=U.S. Census Bureau}}</ref> [[Non-Hispanic whites|Abazungu Abamerika]] abava mu Bulaaya, Middle East, oba North Africa be basinga obungi [[Race (human classification)|mu mawanga]] [[Ethnic group|n'olubu lw'eggwanga]] nga 57.8% ku bantu ba Amerika. <ref>{{Cite web |title=The Chance That Two People Chosen at Random Are of Different Race or Ethnicity Groups Has Increased Since 2010 |url=https://www.census.gov/library/stories/2021/08/2020-united-states-population-more-racially-ethnically-diverse-than-2010.html |website=Census.gov |publisher=U.S. Census Bureau}}</ref> <ref>{{Cite web |year=2009 |title=Table 52. Population by Selected Ancestry Group and Region: 2009 |url=https://www.census.gov/compendia/statab/2012/tables/12s0052.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20121225031832/https://www.census.gov/compendia/statab/2012/tables/12s0052.pdf |archive-date=December 25, 2012 |access-date=February 11, 2017 |publisher=U.S. Census Bureau}}</ref> [[Hispanic and Latino Americans|Aba Hispanic ne Latino Americans]] be bakola ekibinja ekyokubiri mu bunene era nga bali 18.7% ku bantu ba Amerika. [[African Americans|Abafirika Abamerika]] be bakola ekibinja eky’okusatu mu bunene mu ggwanga lino era nga bali 12.1% ku bantu bonna mu Amerika. <ref name="An2000" /> Abamerika abava mu Asia be kibinja eky'okuna mu bunene mu ggwanga lino, nga bakola ebitundu 5.9% ku bantu ba Amerika. Abamerika bannansangwa bakola obukadde 3.7 mu ggwanga lino era bye ebitundu nga 1%, <ref name="An2000" /> era ebika binnansangwa nga 574 bimanyiddwa gavumenti eya federo. <ref>{{Cite web |title=Federally recognized American Indian tribes and Alaska Native entities {{!}} USAGov |url=https://www.usa.gov/indian-tribes-alaska-native |access-date=April 5, 2024 |website=www.usa.gov |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 2024, [[Median age|emyaka gya wakati]] egy'abantu mu Amerika gyali gya myaka 39.1. <ref>{{Cite web |last=Wilder |first=Kristie |last2=Mackun |first2=Paul |title=Median Age in 192 Metro Areas Higher Than National Median of 39.1 |url=https://www.census.gov/library/stories/2025/06/metro-areas-median-age.html |access-date=July 4, 2025 |website=Census.gov |language=en}}</ref>
== Okukula kw'ebibuga ==
Abamerika nga 82% babeera mu [[kumbi n'ebifo eby'amaanyi]] naddala mu [[njegooyego z'ebibuga]] ne mu [[Exurb|byalo]]; <ref name="CIA-20182">{{Cite web |title=The World Factbook: United States |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/united-states/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210107073924/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/united-states/ |archive-date=January 7, 2021 |access-date=November 10, 2018 |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref> nga kitundu ku abo babeera mu bibuga ebirimu abantu abasukka mu 50,000. [[Los Angeles|[]] <ref>{{Cite web |title=United States—Urban/Rural and Inside/Outside Metropolitan Area |url=https://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&-state=gct&-ds_name=DEC_2000_SF1_U&-_box_head_nbr=GCT-P1&-mt_name=&-_caller=geoselect&-geo_id=&-format=US-1&-_lang=en |archive-url=http://webarchive.loc.gov/all/20090403024532/https://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&-state=gct&-ds_name=DEC_2000_SF1_U&-_box_head_nbr=GCT-P1&-mt_name=&-_caller=geoselect&-geo_id=&-format=US-1&-_lang=en |archive-date=April 3, 2009 |access-date=September 23, 2008 |publisher=U.S. Census Bureau}}</ref> Mu 2024, munisipaali ezaali zigattiddwa zaalina abantu abaali basukka mu 100,000[[List of United States cities by population#50 states and District of Columbia|]][[Chicago|]][[Houston|]], ebibuga 11 byalimu abatuuze abaali basukka mu kakadde kamu, era ebibuga bina omuli [[New York City,]] [[Los Angeles,]] [[Chicago]], ne [[Houston County, Texas|Houston]] byalina abantu abaali basukka mu bukadde obubiri.<ref>{{Cite web |title=City and Town Population Totals: 2020-2022 |url=https://www.census.gov/data/tables/time-series/demo/popest/2020s-total-cities-and-towns.html |access-date=November 26, 2023 |website=Census.gov}}</ref> Ebifo ebyamaaanyi mu Amerika nga 56 [[Metropolitan statistical areas#United States|birina abatuuze akakadde kamu oba okusingawo]].
Ebbanga ttono emabega ebitundu ebyalimu abantu abangi n'okukula byali mu Bukiikaddyo, lwakuba nga ebitundu by'omu bukiikaddyo eby'ensalosalo za Mexico ne Gulf Coast ziri mu kabi ak'okulumbibwa omuyaga ogwamaanyi era omuwendo gw'abantu gwakendeera nnyo mu 2025. Ekibuga kya New York ekyali kyafuna ennyo abasenze mu 2024, kyaddirira nekidda mu kifo kye 13 olwensonga z'okukendeeramu mu bantu abaali bayingira eggwanga. N'olwekyo ebifo eisingamu abantu byasigala biri Houston ne Dallas-Fort Worth, ne kuddako Atlanta, Phoenix ne Charlotte.
== Olulimi lwabwe ==
Wadde ng’ennimi [[n’enjogera]] nnyingi mu Amerika, [[Olungereza]] lwe lusinga okwogerwa n’okuwandiikibwa. <ref>{{Cite web |last=Kaur |first=Harmeet |date=May 20, 2018 |title=FYI: English isn't the official language of the United States |url=https://www.cnn.com/2018/05/20/us/english-us-official-language-trnd/index.html |access-date=May 11, 2023 |website=CNN |language=en}}</ref> Olungereza olw'ekika kya ''[[De facto]]'', lwe [[lulimi olutongole]] mu Amerika, era mu 2025, [[Executive Order 14224]] yalangirira Olungereza ng'olutongole. <ref name="EOWP">{{Cite news}}</ref> Wabula Amerika tebangako na lulimi lutongole oluteekebwawo mu mateeka, anti Congress teyisangako tteeka kulaga Lungereza nga lutongole ku matabi gonna asatu aga federo. Amateeka agamu, gamba nga US naturalization requirements, wadde kiri kityo, gassa Olungereza ku mutindo. Amasaza 28 n’ebizinga [[bya Amerika ebya Virgin Islands]] galina amateeka agalaga Olungereza ng’olulimi lwokka olutongole; Amasaza 19 ne [[District of Columbia]] tegalina lulimi lutongole. <ref>{{Cite news}}</ref> Amasaza asatu n’ebitundu bina ebya Amerika bikkirizza ennimi z’omu kitundu oba enzaaliranwa ng’oggyeeko Olungereza: Hawaii ( Oluhawaiian ), <ref>{{Cite web |date=November 7, 1978 |title=The Constitution of the State of Hawaii, Article XV, Section 4 |url=https://www.hawaii.gov/lrb/con/conart15.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20130724231656/https://hawaii.gov/lrb/con/conart15.html |archive-date=July 24, 2013 |access-date=June 19, 2007 |publisher=Hawaii Legislative Reference Bureau}}</ref> Alaska ( ennimi amakumi abiri ez’Enzaalwa ), [ u ] <ref>{{Cite news}}</ref> South Dakota ( Sioux ), <ref name="LakotaCommon">{{Cite web |title=South Dakota recognizes official indigenous language |url=https://eu.argusleader.com/story/news/politics/2019/03/22/south-dakota-recognizes-official-indigenous-language-governor-noem/3245113002/ |access-date=March 26, 2019 |publisher=[[Argus Leader]]}}</ref> American Samoa ( [[Samoan]] ), Puerto Rico ( [[Spanish]] ), Guam ( [[Chamorro]] ), n’ebizinga by’obukiikakkono bwa Mariana ( [[Carolinian]] ne Chamorro ). Okutwalira awamu, ennimi z’Abamerika enzaaliranwa 169 ze zoogerwa mu Amerika. <ref>{{Cite web |last=Siebens |first=Julie |last2=Julian |first2=Tiffany |date=December 2011 |title=Native North American Languages Spoken at Home in the United States and Puerto Rico: 2006–2010 |url=https://www2.census.gov/library/publications/2011/acs/acsbr10-10.pdf |access-date=April 5, 2024 |website=United States Census Bureau}}</ref> Mu Puerto Rico, Olusipeyini lwogerwa nnyo okusinga Olungereza. <ref name="PuertoRicoTranslation">{{Cite web |title=Translation in Puerto Rico |url=https://www.puertorico.com/translation/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20131230233259/http://www.puertorico.com/translation/ |archive-date=December 30, 2013 |access-date=December 29, 2013 |website=Puerto Rico Channel}}</ref>
Okusinziira ku [[kunoonyereza okwakolebwa mu Amerika]] (2020), <ref name="ACS2021">{{Cite web |title=ACS B16001 |url=https://data.census.gov/table?q=B16001:+LANGUAGE+SPOKEN+AT+HOME+BY+ABILITY+TO+SPEAK+ENGLISH+FOR+THE+POPULATION+5+YEARS+AND+OVER&g=0100000US&tid=ACSDT1Y2021.B16001&moe=true |access-date=December 26, 2022 |website=ACS B16001 |publisher=U.S. Census Bureau}}</ref> abantu nga obukadde 245.4 mu Amerika ab’emyaka etaano n’okudda waggulu baali boogera Olungereza lwokka awaka. Abantu obukadde nga 41.2 be boogera [[Olusipeyini]] awaka, ekifuula olulimi olwokubiri mu kusinga okukozesebwa. Ennimi endala ezoogerwa awaka abantu akadde kamu oba okusingawo mulimu [[Oluchina]] (obukadde 3.40), [[Olutagalog]] (obukadde 1.71), [[Oluviyetnam]] (obukadde 1.52), [[Oluwarabu]] (obukadde 1.39), [[Olufaransa]] (obukadde 1.18), [[Olukorea]] (obukadde 1.07), [[n’Olurussia]] (obukadde 1.04). [[Olugirimaani]], olwayogerwa abantu obukadde 1 awaka mu 2010, lwagwa okutuuka ku bantu 881,000 abaabalirirwamu bonna awamu mu 2020. <ref>{{cite report|author=U.S. Census Bureau|title=Language spoken at home by ability to speak English for the population 5 years and over|website=data.census.gov|publisher=U.S. Census Bureau|url=https://data.census.gov/table/ACSDT5Y2020.B16001?q=B16001&y=2020|access-date=2026-02-24}}</ref>
== Okuyingira mu nsi ==
Omuwendo gw’abasenze mu Amerika gwe gusinga obungi mu nsi yonna mu ngeri entuufu . <ref name="UNdef">{{Cite web |last=((United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division)) |date=August 2019 |title=International Migrant Stock 2019 Documentation |url=https://www.un.org/en/development/desa/population/migration/data/estimates2/docs/MigrationStockDocumentation_2019.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20190917201246/https://www.un.org/en/development/desa/population/migration/data/estimates2/docs/MigrationStockDocumentation_2019.pdf |archive-date=2019-09-17 |access-date=June 19, 2023 |publisher=United Nations |url-status=live }}</ref> <ref>{{Cite web |title=UN Migrant Stock Total 2019 |url=https://www.un.org/en/development/desa/population/migration/data/estimates2/data/UN_MigrantStockTotal_2019.xlsx |archive-url=https://web.archive.org/web/20190917201247/https://www.un.org/en/development/desa/population/migration/data/estimates2/data/UN_MigrantStockTotal_2019.xlsx |archive-date=2019-09-17 |access-date=June 19, 2023 |publisher=United Nations |url-status=live }}</ref> Mu 2022, mu Amerika mwalimu abasenze obukadde 87.7 n’abaana b’abasenze abazaalibwa mu Amerika, nga bano bakola kumpi ebitundu 27% ku bantu bonna mu Amerika. <ref>{{Cite news}}</ref> Mu 2017, ku bantu Abamerika abaazaalibwa ebweru w’eggwanga, nga 45% ( obukadde 20.7 ) baali bannansi abasibukayo mu butonde, 27% (obukadde 12.3 ) baali batuuze ab’enkalakkalira mu mateeka, 6% (obukadde 2.2 ) baali batuuze mu mateeka ab’ekiseera, ate 23% (obukadde 10.5 ) baali [[basenze abatakkirizibwa]] . <ref name="KeyFindings">{{Cite web |date=June 17, 2019 |title=Key findings about U.S. immigrants |url=https://www.pewresearch.org/fact-tank/2019/06/17/key-findings-about-u-s-immigrants/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190617180226/https://www.pewresearch.org/fact-tank/2019/06/17/key-findings-about-u-s-immigrants/ |archive-date=2019-06-17 |publisher=Pew Research Center |access-date=2026-07-23 |url-status=dead }}</ref> Mu mwaka gwa 2019, amawanga agasinga okusibukamu abagwiira gaali Mexico (24% ku basenze), Buyindi (6%), China (5%), Philippines (4.5%), ne El Salvador (3%).<ref>{{Cite web |date=September 21, 2021 |title=Immigrants in the United States |url=https://www.americanimmigrationcouncil.org/sites/default/files/research/immigrants_in_the_united_states_0.pdf |access-date=August 18, 2023 |website=americanimmigrationcouncil.org}}</ref> Mu mwaka gw’ebyensimbi 2022, abagwira abasukka mu kakadde kamu (abasinga obungi ku bo baayingira nga bayita mu kugatta amaka ) baweebwa obutuuze mu mateeka.<ref>{{Cite news}}</ref> Omuwendo gw’abagwira abatalina biwandiiko mu Amerika gwatuuka ku likodi ya bukadde 14 mu 2023.<ref>{{Cite news}}</ref>
== Eddiini ==
[[First Amendment to the United States Constitution|Ennongoosereza esooka]] ekakasa [[Free Exercise Clause|okusoma eddiini mu ddembe mu ggwanga]] era egaana Congress okuyisa amateeka agassa ekitiibwa mu [[Establishment Clause|kugitandikawo]]. <ref name="Donadio-2021">{{Cite web |last=Donadio |first=Rachel |date=November 22, 2021 |title=Why Is France So Afraid of God? |url=https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2021/12/france-god-religion-secularism/620528/ |access-date=March 25, 2023 |website=The Atlantic |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=First Amendment |url=https://constitution.congress.gov/constitution/amendment-1/#:~:text=Congress%20shall%20make%20no%20law,for%20a%20redress%20of%20grievances. |website=Constitution Annotated |publisher=[[United States Congress]]}}</ref> Enkola y’eddiini esaasaanidde nnyo, mu [[List of countries by ethnic and cultural diversity level|zisinga okuba ez’enjawulo]] mu nsi yonna, era zijjudde nnyo.<ref name="pewreligion">{{Cite web |last=Fahmy |first=Dalia |date=July 31, 2018 |title=Americans are far more religious than adults in other wealthy nations |url=https://www.pewresearch.org/fact-tank/2018/07/31/americans-are-far-more-religious-than-adults-in-other-wealthy-nations/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200109160911/https://www.pewresearch.org/fact-tank/2018/07/31/americans-are-far-more-religious-than-adults-in-other-wealthy-nations/ |archive-date=January 9, 2020 |access-date=January 23, 2020 |website=[[Pew Research Center]]}}</ref>
Eggwanga lino [[Christianity by country|lisingamu Abakrisitaayo]] mu nsi yonna, nga muno mwe muli [[Catholic Church by country|n'ekifo eky'okuna mu bungi bw'Abakatoliki]] . <ref name="Global Christianity">{{Cite web |last=ANALYSIS |date=December 19, 2011 |title=Global Christianity |url=https://www.pewforum.org/Christian/Global-Christianity-exec.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20130730062627/http://www.pewforum.org/christian/global-christianity-exec.aspx |archive-date=July 30, 2013 |access-date=August 17, 2012 |publisher=Pewforum.org}}</ref> Enzikiriza endala ez'amaanyi mulimu [[Judaism|enzikiriza z'Ekiyudaaya]], [[Buddhism|Buddha]], [[Hinduism|Hindu]], [[Islam|Obusiraamu]], [[New Age]], [[Native American religions|n'amadiini g'Abamerika bannansangwa]]. Enkola y’eddiini eyawukana nnyo okusinziira ku bitundu.<ref name="Williams-2023">{{Cite web |last=Williams |first=Daniel |date=March 1, 2023 |title='Christian America' Isn't Dying. It's Dividing. |url=https://www.christianitytoday.com/ct/2023/february-web-only/christianity-america-pew-research-statistics-minority.html |access-date=March 25, 2023 |website=[[Christianity Today]] |language=en}}</ref> " [[Ceremonial deism]] " ya bulijjo mu buwangwa bw'Abamerika. <ref>{{Cite web |last=Merriam |first=Jesse |last2=Lupu |first2=Ira |last3=Elwood |first3=F |last4=Davis |first4=Eleanor |date=August 28, 2008 |title=On Ceremonial Occasions, May the Government Invoke a Deity? |url=https://www.pewresearch.org/religion/2008/08/28/on-ceremonial-occasions-may-the-government-invoke-a-deity/ |access-date=March 31, 2023 |website=Pew Research Center's Religion & Public Life Project |language=en-US}}</ref>
[[Abamerika]] abasinga obungi bakkiririza mu maanyi oba amaanyi ag’omwoyo agasingako, beenyigira mu bikolwa eby’omwoyo ng’okusaba, era beetwala okuba ab’eddiini oba [[ab’omwoyo]] . <ref name="Kallo-2023">{{Cite web |last=Kallo |first=Becka |display-authors=etal |date=December 7, 2023 |title=Spirituality Among Americans |url=https://www.pewresearch.org/religion/2023/12/07/spirituality-among-americans/ |access-date=December 8, 2023 |website=Pew Research Center's Religion & Public Life Project |language=en-US}}</ref> Mu " [[Bible Belt]] " ey'obukiikaddyo bwa Amerika, Obupolotesitante obw'enjiri bukola kinene mu buwangwa; [[New England]] ne Western America zitera okuba ez'ensi . <ref name="Williams-20232">{{Cite web |last=Williams |first=Daniel |date=March 1, 2023 |title='Christian America' Isn't Dying. It's Dividing. |url=https://www.christianitytoday.com/ct/2023/february-web-only/christianity-america-pew-research-statistics-minority.html |access-date=March 25, 2023 |website=[[Christianity Today]] |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Fahmy |first=Dalia |last2=Smith |first2=Gregory A. |last3=Cooperman |first3=Alan |last4=Alper |first4=Becka A. |last5=Mohamed |first5=Besheer |last6=Rotolo |first6=Chip |last7=Tevington |first7=Patricia |last8=Nortey |first8=Justin |last9=Kallo |first9=Asta |last10=Diamant |first10=Jeff |date=February 26, 2025 |title=Decline of Christianity in the U.S. Has Slowed, May Have Leveled Off |url=https://www.pewresearch.org/religion/2025/02/26/decline-of-christianity-in-the-us-has-slowed-may-have-leveled-off/ |access-date=April 22, 2025 |website=[[Pew Research Center]] |language=en-US}}</ref> [[Mormonism]], ekibiina ky’aba [[Restorationist]] ekyatandikibwawo mu Amerika mu 1847, ye ddiini esinga mu Utah era ddiini enkulu mu Idaho.
== Eby'obulamu byayo ==
Okusinziira ku [[Centers for Disease Control and Prevention|kitongole ekivunaanyizibwa ku kulwanyisa endwadde ekya Centers for Disease Control and Prevention]] (CDC), emyaka omuntu gyasuubirwa okubeera ku nsi (life expectancy) mu Amerika gyatuuka ku myaka 79.0 mu 2024, nga guno gwe muwendo ogusinga obunene ogwawandiikibwa. Kino kyali kyeyongedde emyaka 0.6 okusinga omwaka 2023. Ekitongole kino ki CDC kyavudde ku kukendeera okw’amaanyi mu muwendo [[Drug overdose|gw’eddagala erisukkiridde eritta]] abantu mu ggwanga lino, ne kitegeeza nti “obulwadde bw’omutima bukyagenda mu maaso n’okutta abantu mu Amerika, nga buddirirwa [[Kokolo|kookolo]] n’obuvune obutaba bugenderere.” <ref>{{Cite web |date=January 29, 2026 |title=U.S. life expectancy hits record high as drug overdose deaths decline in 2024 |url=https://www.cdc.gov/nchs/products/databriefs/db548.htm |access-date=February 1, 2026 |website=U.S. Centers for Disease Control and Prevention}}</ref> Mu 2024, emyaka abasajja Abamerika gye basuubirwa okubeera ku nsi gyalinnya okutuuka ku myaka 76.5 (+0.7 emyaka bw’ogeraageranya ne 2023), ate bw’abakyala giri 81.4 (+0.3 years). Okutandika mu 1998, emyaka gye basuubirwa okubeera ku nsi mu Amerika gyagwa [[List of countries by life expectancy|emabega w'amawanga amalala agagagga agakulaakulanye mu by'amakolero]], era ekituli ky'Abamerika "obuzibu mu bulamu" kibadde kyeyongera okuva olwo.<ref>{{Cite news}}</ref>
Ekitongole kya Commonwealth Fund kyategeeza mu 2020 nti Amerika ye yasinga okubaamu embeera z'okwetta mu [[mawanga agalina ennyingiza eyaawaggulu]].<ref>{{Cite web |date=January 30, 2020 |title=New International Report on Health Care: U.S. Suicide Rate Highest Among Wealthy Nations {{!}} Commonwealth Fund |url=https://www.commonwealthfund.org/press-release/2020/new-international-report-health-care-us-suicide-rate-highest-among-wealthy |access-date=March 17, 2020 |website=Commonwealthfund.org |language=en}}</ref> Nga kimu kya kusatu eky’abantu abakulu mu Amerika balina omugejjo, ate ekirala kya kusatu bazito nnyo. <ref>{{Cite web |title=Prevalence of Overweight and Obesity Among Adults: United States, 2003–2004 |url=https://www.cdc.gov/nchs/products/pubs/pubd/hestats/overweight/overwght_adult_03.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20090110002418/https://www.cdc.gov/nchs/products/pubs/pubd/hestats/overweight/overwght_adult_03.htm |archive-date=2009-01-10 |access-date=June 5, 2007 |publisher=Centers for Disease Control and Prevention, National Center for Health Statistics |url-status=live }}</ref> Ensaasaanya ku y’ebyobulamu mu Amerika esinga nnyo ey’ensi endala yonna, epimiddwa mu nsaasaanya ya buli muntu n’ebitundu ku kikumi ku GDP, naye efuna ebivaamu mu by’obulamu ebibi bw’ogeraageranya n’amawanga ga bannaabwe olw’ensonga ezikubaganyizibwako ebirowoozo. <ref>{{Cite web |year=2001 |title=The U.S. Healthcare System: The Best in the World or Just the Most Expensive? |url=https://dll.umaine.edu/ble/U.S.+HCweb.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20070309142240/https://dll.umaine.edu/ble/U.S.%20HCweb.pdf |archive-date=March 9, 2007 |access-date=November 29, 2006 |publisher=University of Maine |url-status=dead }}</ref> Amerika ye nsi yokka eyakulaakulana etalina nkola ya bulamu bwa bonna, era ekitundu ekinene eky'abantu abatalina yinsuwa y'ebyobulamu. Enkola y'okutuusa eby'obulamu ku baavu (Okusasulwa ssente okuva mu gavumenti eri abaavu ( [[Medicaid]] ) n’abo ab’emyaka 65 n’okudda waggulu ( [[Medicare]] ) weeri eri Abamerika abatuukiriza ebisaanyizo by’enyingiza oba emyaka gya pulogulaamu. Mu 2010, Pulezidenti [[Barack Obama]] yayisa etteeka eryayitibwa [[Patient Protection and Affordable Care Act]] . [ v ''[[Roe v. Wade|<nowiki>]</nowiki>]]'' ''[[Dobbs v. Jackson Women's Health Organization|]]''[[Abortion in the United States|]] [ w ] <ref>{{Cite web |date=2026-04-02 |title=Abortion regulations by state |url=https://ballotpedia.org/Abortion_regulations_by_state |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20260616004753/https://ballotpedia.org/Abortion_regulations_by_state |archive-date=2026-06-16 |access-date=2026-06-16 |website=[[Ballotpedia]] |quote=HIGHLIGHTS {{blist|As of April 2, 2026, 41 states restricted abortions at specific stages of pregnancy. |The remaining nine states and Washington, D.C., did not. |Of the 41 states that restricted abortion, 12 restricted abortion beginning at the stage of fetal viability, which was defined in ''Roe v. Wade''. |Thirteen states restricted abortion after conception.}}}}</ref>Okuva kkooti enkulu lwe yasalawo mu 2022 ng'eyita mu ''Dobbs v. Jackson Women's Health Organization, kino kyasinga ekya [[Roe v. Wade]] (1973) ekyali ku kuggyamu embuto tekikyakkirizibwa mu mateeka ga federo naye okukolebwa kwakyo kwekuusa ku mateeka agagobererwa mu masaza ag'enjawulo.''
== Eby'enjigiriza byayo ==
Ebyenjigiriza bya Amerika ebya pulayimale ne siniya, ebimanyiddwa mu Amerika nga [[K–12]] ("kindergarten through 12th grade"), biri mikono gya gavumeti wamu n'abobwannannyini. Enkola z’amasomero ziddukanyizibwa gavumenti z’amasaza, ez’ebitundu, n’oluusi eza munisipaali era nga zifugibwa ekitongole ky’ebyenjigiriza mu Amerika. Okutwaliza awamu, abaana balina okugenda ku ssomero oba [[essomero ly’awaka erikkirizibwa]] okuva ku myaka etaano oba mukaaga ( [[kindergarten]] oba [[first grade]] ) okutuusa lwe baweza emyaka 18. Kino kitera okuleeta abayizi okuyita mu [[siniya ey’ekkumi n’ebiri]], omwaka ogusembayo mu ssomero lya siniya erya Amerika, naye amasekkati n’ebitundu ebimu bibakkiriza okuva mu ssomero nga bukyali, ku myaka 16 oba 17. <ref>{{Cite web |title=Ages for Compulsory School Attendance ... |url=https://nces.ed.gov/programs/digest/d02/dt150.asp |access-date=June 10, 2007 |publisher=U.S. Dept. of Education, National Center for Education Statistics}}</ref> Amerika esaasaanya ssente nnyingi ku by’enjigiriza ku buli muyizi okusinga ensi endala yonna, <ref>{{Cite news}}</ref> nga buli mwaka buli muyizi wa gavumenti eya pulayimale ne siniya mu 2020–2021.<ref>{{Cite web |date=April 2020 |title=Fast Facts: Expenditures |url=https://nces.ed.gov/fastfacts/display.asp?id=66 |access-date=August 29, 2020 |website=nces.ed.gov |language=EN}}</ref> Mu Bamerika ab’emyaka 25 n’okudda waggulu, 92.2% baatikkirwa mu siniya, 62.7% baagenda mu ttendekero erimu, 37.7% baafuna [[diguli esooka]], ate 14.2% baafuna diguli.<ref>{{Cite web |title=Educational Attainment in the United States: 2022 |url=https://www.census.gov/data/tables/2022/demo/educational-attainment/cps-detailed-tables.html |access-date=July 20, 2024 |publisher=U.S. Census Bureau}}</ref> [[Omuwendo gw’abamanyi okusoma n’okuwandiika mu Amerika]] kumpi gwa bonna.<ref name="CIA-20183">{{Cite web |title=The World Factbook: United States |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/united-states/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210107073924/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/united-states/ |archive-date=January 7, 2021 |access-date=November 10, 2018 |publisher=Central Intelligence Agency}}</ref><ref>For more detail on U.S. literacy, see [https://nces.ed.gov/NAAL/PDF/2006470.PDF A First Look at the Literacy of America's Adults in the 21st century], U.S. Department of Education (2003).</ref> Amerika efulumizza [[abawanguzi b'ekirabo kya Nobel abasinga obungi mu nsi yonna]], nga [[List of American Nobel laureates|411]] (ewangudde engule 413).<ref>{{Cite web |title=All Nobel Prizes |url=https://www.nobelprize.org/prizes/lists/all-nobel-prizes |publisher=Nobel Foundation}}</ref> <ref>{{Cite web |title=2022–2023 Best Global Universities Rankings |url=https://www.usnews.com/education/best-global-universities/rankings |access-date=April 27, 2023 |website=[[U.S. News & World Report]]}}</ref>
Amatendekero aga waggulu mu Amerika gafunye erinnya mu nsi yonna. Yunivasite nnyingi ez’oku ntikko mu nsi yonna, nga bwe ziwandiikiddwa [[State university system|ebibiina]] eby’enjawulo ebikola ensengeka, ziri mu Amerika, nga ku 25 ezisinga 19 ku zo ziri mu America <ref>{{Cite web |last=Fink |first=Jenni |date=October 22, 2019 |title=U.S. Schools Take 8 of 10 Top Spots on U.S. News' Best Global Universities |url=https://www.newsweek.com/us-news-best-global-universities-american-schools-dominate-top-10-1466768 |access-date=April 18, 2023 |website=Newsweek |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=April 19, 2023 |title=Best Countries for Education: North American and European countries are seen as offering the best opportunities for education. |url=https://www.usnews.com/news/best-countries/best-countries-for-education |website=U.S. News & World Report}}</ref> Amatendekero g’awaggulu mu America agasinga ga gavumenti wadde nga ag'obwannayini gayingiza abayizi Abamerika ebitundu 20%. KKolegi ez'omu kitundu okutwalira awamu gawa okuyingira mu lujjudde, ebisale ebitono, n’okukola emisomo egivaamu diguli ey’emyaka ebiri ey’omuyambi oba satifikeeti etali ya diguli.<ref>{{Cite web |last=Pannoni |first=Alexandra |last2=Kerr |first2=Emma |date=July 14, 2020 |title=Everything You Need to Know About Community Colleges: FAQ |url=https://www.usnews.com/education/community-colleges/articles/2015/02/06/frequently-asked-questions-community-college |access-date=July 9, 2022 |website=[[U.S. News & World Report]]}}</ref>
Ku nsaasaanya ya gavumenti ku by’enjigiriza ebya waggulu, Amerika esaasaanya ssente nnyingi ku buli muyizi okusinga ku kigero kya [[OECD]], ate Abamerika basaasaanya ssente nnyingi okusinga amawanga gonna mu nsaasaanya ya gavumenti n’ey’obwannannyini wamu.<ref name="education spending">{{Cite news}}</ref> Amatendekero ga kkolegi ne yunivasite agaweebwa ssente butereevu okuva mu gavumenti eya federo era tezisasula ssente za kusoma era zitwala bantu bamu omuli bannamagye n'abakozi ba gavumenti, omuli: abayivu mu by'obuweereza mu Amerika, essomero lya Naval Postgraduate School, n'amatendekero g'abakozi b'amagye. Wadde nga waliwo enteekateeka ezimu ez’okusonyiwa ebbanja ly’abayizi, <ref>{{Cite web |title=The Biden administration cancelled $9.5B in student loan debt. Here's who it affects. |url=https://usafacts.org/articles/the-biden-administration-cancelled-95b-in-student-loan-debt-heres-who-it-affects/ |access-date=July 15, 2022 |website=USAFacts |language=en}}</ref> [[ebbanja lya looni y’abayizi]] lyeyongera ebitundu 102% wakati wa 2010 ne 2020, <ref>{{Cite news}}</ref> era ne lisukka doola akawumbi 1.7 mu mwaka gwa 2022.<ref>{{Cite news}}</ref>
== Obuwangwa n’embeera z’abantu ==
Amerika maka ga, embu z'amawanga, obuwangwa, n'ennono ez’enjawulo.<ref>{{Cite news}}</ref><ref>{{Cite web |last=Jackson |first=Lucas |date=August 22, 2014 |title=America's Tipping Point: Most Of U.S. Now Multicultural, Says Group |url=https://www.nbcnews.com/news/latino/americas-tipping-point-most-u-s-now-multicultural-says-group-n186206 |access-date=July 30, 2024 |website=[[NBC News]] |language=en}}</ref> Eggwanga lino libadde lyogerwako ng'erina empisa z'okwefaako kwa ssekinnoomu n'okwefuga kw'omuntu, <ref>{{Cite news}}</ref> wamu n'empisa z'emirimu ez'amaanyi [[n'okuvuganya]] . [[Okufaayo]] ku balala nga kyeyagalire nakyo kikola kinene; <ref>{{Cite web |date=September 9, 2022 |title=World Giving Index 2022 |url=https://good2give.ngo/wp-content/uploads/2022/09/2022-CAF-World-Giving-Index.pdf |access-date=April 27, 2023 |website=[[Charities Aid Foundation]]}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Country-level estimates of altruism |url=https://ourworldindata.org/grapher/cross-country-variation-in-altruism |access-date=March 14, 2023 |website=Our World in Data}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Marsh |first=Abigail |date=February 5, 2018 |title=Could A More Individualistic World Also Be A More Altruistic One? |url=https://www.npr.org/sections/13.7/2018/02/05/581873428/could-a-more-individualistic-world-also-be-a-more-altruistic-one |access-date=March 14, 2023 |publisher=[[NPR]]}}</ref> okusinziira ku kunoonyereza okwakolebwa mu 2016 okwakolebwa ekitongole kya [[Charities Aid Foundation]], Abamerika baawaayo 1.44% ku nnyingiza yaabwe yonna eri abazirakisa , nga gwe omuwendo [[List of countries by charitable donation|ogusinga obunene]] mu nsi yonna n’enjawulo ennene. <ref>{{Cite web |date=January 2016 |title=GROSS DOMESTIC PHILANTHROPY: An international analysis of GDP, tax and giving |url=https://www.cafonline.org/docs/default-source/about-us-policy-and-campaigns/gross-domestic-philanthropy-feb-2016.pdf |access-date=July 18, 2022 |publisher=[[Charities Aid Foundation]]}}</ref> Abamerika okuva edda [[Stereotypes of Americans|babadde bamanyiddwa]] olw'enzikiriza y'ebyobufuzi ebagatta mu " American Creed " essa essira ku kukkiriza kw'abafugibwa, eddembe, obwenkanya wansi w'amateeka, [[demokulasiya]], [[obwenkanya mu bantu]], [[eddembe ly'obwannannyini]], n'okwagala [[gavumenti eriko ekkomo]]. [ x ]<ref>Hoeveler, J. David, ''Creating the American Mind: Intellect and Politics in the Colonial Colleges'', Rowman & Littlefield, {{ISBN|978-0-7425-4839-8}}, 2007, p. xi.</ref> Amerika efunye obuyinza obw'amaanyi amakalubo era n'amagonvu okuyita mu buyinza bwayo obw'obwenkanya, amaanyi gaayo mu by'enfuna, emikago gy'amagye, n'okutunda ebweru w'eggwanga eby'obuwangwa nga firimu z'Amerika, ennyimba, emizannyo gya vidiyo, emizannyo, n'emmere.<ref>{{Cite magazine|last1=Fergie|first1=Dexter|date=March 24, 2022|title=How American Culture Ate the World|url=https://newrepublic.com/article/165836/american-culture-ate-world-righteous-smokescreen-globalization-review|access-date=July 3, 2022|magazine=[[The New Republic]]|issn=0028-6583}}</ref><ref>{{Cite news}}</ref> Enkola ya Amerika mu kuleetera ensi endala okugifaanana ng'eyita mu maanyi amagonvu eyitibwa [[Americanization]].
Kumpi Abamerika bonna abaliwo oba bajjajjaabwe baava mu [[Bulaaya, Afirika, oba Asia]] (" [[Old World|Ensi Enkadde]] ") mu byasa bitaano ebiyise. Obuwangwa bwa Amerika [[obukulu]] buwangwa bwa mawanga g’obugwanjuba okusinga obusibuka mu nnono z’abasenguka Abazungu nga bulina ebikwatibwako okuva mu nsonda endala nnyingi, gamba [[ng’ennono ezaaleetebwa abaddu okuva mu Africa]]. Okusenguka okusembyeyo okuva mu [[Asia]] n’okusingira ddala [[Latin American culture|Latin America]] kwongera ku kutabula kw’obuwangwa okubadde okwogerwako ng’ensuwa esaanuuka, n’ebbakuli [[Salad bowl (cultural idea)|ya kachumbaali]] ow’enjawulo, ng’abasenguka bayamba, emirundi mingi [[Assimilation (phonology)|okugatta]] mu buwangwa bwa Amerika obukulu.
Mu [[nnongoosereza eyasooka mu Ssemateeka]], Amerika etwalibwa ng'erina [[obukuumi obw'amaanyi obw'eddembe ly'okwogera okusinga ensi endala yonna]] . Okutyoboola bendera, okwogera eby'obukyayi, okuvvoola, okuyisa amaaso mu mukulembeze w'eggwanga byonna ngeri za kwolesa okukuumibwa.<ref>{{Cite web |date=September 19, 2012 |title=Held Dear In U.S., Free Speech Perplexing Abroad |url=https://www.npr.org/2012/09/19/161439562/held-dear-in-u-s-free-speech-perplexing-abroad |access-date=March 4, 2023 |publisher=[[NPR]]}}</ref><ref>{{Cite web |last=Liptak |first=Adam |date=June 11, 2008 |title=Hate speech or free speech? What much of West bans is protected in U.S. |url=https://www.nytimes.com/2008/06/11/world/americas/11iht-hate.4.13645369.html |url-access=limited |access-date=February 21, 2023 |website=[[The New York Times]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Durkee |first=Alison |date=April 25, 2018 |title=What if we didn't... have the First Amendment? |url=https://www.mic.com/articles/188402/what-if-we-didnt-have-the-first-amendment |access-date=February 6, 2023 |website=Mic |language=en}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa ekitongole kya Pew Research Center mu 2016 kwazuula nti Abamerika be basinga okuwagira eddembe ly’okwogera mu byobufuzi byonna ebipimiddwa. <ref>{{Cite web |last=Wike |first=Richard |date=October 12, 2016 |title=Americans more tolerant of offensive speech than others in the world |url=https://www.pewresearch.org/fact-tank/2016/10/12/americans-more-tolerant-of-offensive-speech-than-others-in-the-world/ |access-date=February 6, 2023 |website=Pew Research Center |language=en-US}}</ref> Okugatta ku ekyo, be "basinga okuwagira eddembe ly'amawulire n'eddembe ly'okukozesa yintaneeti awatali kusengejja gavumenti". <ref>{{Cite web |last=Gray |first=Alex |date=November 8, 2016 |title=Freedom of speech: which country has the most? |url=https://www.weforum.org/agenda/2016/11/freedom-of-speech-country-comparison/ |access-date=February 6, 2023 |website=World Economic Forum |language=en}}</ref> Amerika nsi ekulaakulanye mu mbeera z'abantu <ref>{{Harvnb|Norris|2023}}.</ref> ng'erina endowooza ey'okuguminkiriza ezeetoolodde kikula ky'abantu . <ref name="Derks-2020">{{Harvnb|Derks|van den Berg|2020|p=338}}.</ref> Eddembe lya LGBTQ mu Amerika lye limu ku lisinga ly'awaggulu okusinziira ku mutindo gw’ensi yonna. <ref name="Derks-2020" /> <ref>{{Cite web |last=Leveille |first=Dan |date=December 4, 2009 |title=LGBT Equality Index: The most LGBT-friendly countries in the world |url=https://www.equaldex.com/equality-index |access-date=January 26, 2023 |website=[[Equaldex]] |quote=13.) United States}}</ref> <ref>{{Harvnb|Garretson|2018}}.</ref>
Ekirooto ky’Amerika, oba endowooza nti Abamerika banyumirwa emitendera egy’okuyukakyuka mu bantu, kikola kinene mu kusikiriza abagwira. <ref>{{Cite web |last=Clifton |first=Jon |date=March 21, 2013 |title=More Than 100 Million Worldwide Dream of a Life in the U.S. More than 25% in Liberia, Sierra Leone, Dominican Republic want to move to the U.S. |url=https://www.gallup.com/poll/161435/100-million-worldwide-dream-life.aspx |access-date=January 10, 2014 |publisher=Gallup}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kulkarni |first=Jay |date=January 12, 2022 |title=Attracting Immigrant Talent With A New American Dream |url=https://www.forbes.com/sites/forbesbusinesscouncil/2022/01/12/attracting-immigrant-talent-with-a-new-american-dream/ |access-date=July 24, 2024 |website=[[Forbes]] |language=en}}</ref> Okuba kw'endowooza eno entuufu ebadde nsonga ya kukubaganyako birowoozo. <ref name="socialmobility">{{Cite web |year=2010 |title=A Family Affair: Intergenerational Social Mobility across OECD Countries |url=https://www.oecd.org/tax/public-finance/chapter%205%20gfg%202010.pdf |access-date=September 20, 2010 |website=Economic Policy Reforms: Going for Growth |publisher=OECD}}</ref> <ref name="CAP">{{Cite web |date=April 26, 2006 |title=Understanding Mobility in America |url=https://www.americanprogress.org/issues/economy/news/2006/04/26/1917/understanding-mobility-in-america/ |website=Center for American Progress}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Gould |first=Elise |date=October 10, 2012 |title=U.S. lags behind peer countries in mobility |url=https://www.epi.org/publication/usa-lags-peer-countries-mobility/ |access-date=July 15, 2013 |website=[[Economic Policy Institute]]}}</ref> Wadde ng’obuwangwa obukulu bugamba nti Amerika nsi etaliimu madaala g'awula bantu, abakenkufu balaba enjawulo ennene wakati w'amadaala g’abantu mu ggwanga, ekikosa [[enkolagana y’abantu]], olulimi, n’empisa. Abamerika batera okutwala ennyo ebituukiddwaako mu by’enfuna by'abantu ng’ekikulu, naye okubeera owa bulijjo oba owa wakati kitumbulwa abamu ng’embeera ey’ekikungu nayo.
[[Ekitongole kya National Foundation on the Arts and the Humanities]] kitongole kya gavumenti ya Amerika eya federo ekyatandikibwawo mu 1965 n'ekigendererwa eky'oku "kulaakulanya n'okutumbula enkola y'eggwanga eyalowoozebwa mu bugazi ey'okuwagira eby'obuntubulamu n'eby'emikono mu Amerika, n'olw'ebitongole ebikuuma eby'obuwangwa bya Amerika." <ref>{{Cite web |title=National Foundation on the Arts and the Humanities |url=https://www.federalregister.gov/agencies/national-foundation-on-the-arts-and-the-humanities |access-date=October 1, 2022 |website=[[Federal Register]]}}</ref>
== Ebyagiwandiikibwako ==
Abawandiisi b’Amerika ab’amatwale baakwatibwako [[John Locke]] n’abawi b'endowooza abalala . Ekiseera ky'enkyukakyuka mu Amerika (175–1783) kyeyoleka nnyo olw'ebiwandiiko by'ebyobufuzi ebya [[Benjamin Franklin]], [[Alexander Hamilton]], [[Thomas Paine]], ne [[Thomas Jefferson]] . Akaseera katono [[ng’olutalo lw’enkyukakyuka terunnabaawo]], olupapula luno lwalinnya mu ttutumu, ne lujjuza obwetaavu bw’ebiwandiiko by’eggwanga ebyali biwakanya Bungereza. <ref>Mulford, Carla.</ref> Omuzannyo ogwasooka gwe gwa [[William Hill Brown]] ogwa ''[[The Power of Sympathy]]'', ogwafulumizibwa mu 1791. Omuwandiisi era omuvumirira [[John Neal]] ku ntandikwa okutuuka mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomwenda yayamba okutumbula Amerika okutuuka ku biwandiiko n’obuwangwa obw’enjawulo ng’avumirira abasooka nga [[Washington Irving]] olw’okukoppa bannaabwe ab’e Bungereza, era ng’akwata ku bawandiisi nga [[Edgarn Poe]], eyatwala ebitontome by’Amerika n’ebitontome ebimpi mu makubo amapya. [[Ralph Waldo Emerson]] ne [[Margaret Fuller be]] baatandikawo ekibiina kya [[Transcendentalism]] ekyalina amaanyi mu bantu; <ref>{{Cite web |last=Finseth |first=Ian Frederick |title=The Emergence of Transcendentalism |url=http://xroads.virginia.edu/~ma95/finseth/trans.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20230718205554/http://xroads.virginia.edu/~MA95/finseth/trans.html |archive-date=July 18, 2023 |access-date=November 9, 2014 |website=American Studies @ The University of Virginia |publisher=[[The University of Virginia]]}}</ref> [[Henry David Thoreau]], omuwandiisi w'ekitabo ''[[Walden]]'', yasikirizibwa ekibiina kino.
Enkaayana ezaali zeetoololera ku [[enkola y’okuggyawo abaddu|nkola y’okuggyawo abaddu]] zaaluŋŋamya abawandiisi, nga [[Harriet Beecher Stowe]], n’abawandiisi abaali boogera ku baddu, nga [[Frederick Douglass]] . Ekitabo kya [[Nathaniel Hawthorne]] ekiyitibwa ''[[The Scarlet Letter]]'' (1850) kyanoonyereza ku ludda olw’ekizikiza mu byafaayo bya Amerika, nga bwe kyali mu kitabo kya [[Herman Melville]] ekya ''[[Moby-Dick]]'' (1851). Abayimbi abakulu mu Amerika ab’omu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okuzzaawo eddiini y’Amerika kuliko [[Walt Whitman]], Melville, ne [[Emily Dickinson]]. [[Mark Twain]] ye muwandiisi omukulu Omumerika eyasooka okuzaalibwa mu mawanga g'obugwanjuba. [[Henry James]] yafuna okusiimibwa mu nsi yonna n’ebitabo bye nga ''[[The Portrait of a Lady]]'' (1881). Ng’omuwendo gw’abamanyi okusoma n’okuwandiika gweyongera, aba periodicals baafulumyanga byafulumya emboozi endala ezaali zeetooloolera ku bakozi mu makolero, abakyala, n’abaavu ab’omu byalo. Enzikiriza y’obutonde ([[Naturalism]]) enkola y’ebitundu, ([[regionalism]]) n’enkola ey’amazima ( [[realism]]) bye byali ebibiina ebikulu omwaggyibwanga emiramwa mu biwandiiko mu kiseera ekyo.
Wadde ng’okutwalira awamu [[enkola y’omulembe]] yafuna okusaasaana mu nsi yonna, abawandiisi ab’omulembe abaali bakola munda mu Amerika baali batera okusimba emirandira gy’emirimu gyabwe mu bitundu, abantu, n’obuwangwa ebimu. Oluvannyuma lw’okusenguka okwamaanyi okugenda mu bibuga eby’obukiikakkono, abawandiisi Abafirika-Abamerika n’abaddugavu [[aba West Indian]] ab’omulembe gw’okuzzaawo eddiini mu Harlem baakola ennono eyetongodde ey’ebiwandiiko eyavumirira ebyafaayo ebyalimu enjawukana mu madaala g'abantu era nga bakuza obuwangwa bw’abaddugavu. Ekikulu eky'obuwangwa okutunda ebweru w'eggwanga mu [[kiseera kya Jazz]], ebiwandiiko bino byali bikulu nnyo ku ''[[Négritude]]'', nga eno yali ndowooza eyajja gya 1930 mu bawandiisi aba francophone ab'omu Afirika abali mu nsi endala.<ref>[[Hortense Spillers|Spillers, Hortense]].</ref>[[Great American Novel|]] [[Beat Generation|]] <ref>{{harvnb|Lauter|1994b|pp=1975–1977}}.</ref> Mu myaka gya 1950, ekirowoozo ky'okuba n'embeera ezifaanagana yaleetera abawandiisi bangi okugezaako okuwandiika ekitabo ekya [[Great American Novel]],nga omulembe gwa [[Beat Generation]] bo baagaana endowooza eno nga bakozesa engeri ezaasitula ebyali biva mu kwogera ebitaali bya kukola bikolwa okunnyonnyola okukozesa ebiragalalagala, embeera z'ekikula, n'okulemwa mu bantu. Ebiwandiiko eby’omulembe guno bitunuulira nnyo ebintu mu bungi okusinga mu mirembe egyayita, ng’ekintu ekisinga okuba okumpi n’ekintu ekigatta abantu gwe muze gw’okugezesa olulimi . Aba Amerika 12 abawangula baabawa ekirabo kya [[Nobel Prize in Literature]].<ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |title=All Nobel Prizes in Literature |url=https://www.nobelprize.org/prizes/lists/all-nobel-prizes-in-literature/all/ |access-date=August 6, 2024 |website=The Nobel Prize |publisher=Nobel Prize Outreach AB 2024}}</ref>
== Ebyempuliziganya byayo ==
Ebitongole ebina ebikulu ebiweereza ku mpewo mu Amerika byebya; kampuni ya [[National Broadcasting Company]] (NBC), [[Columbia Broadcasting System]] (CBS), [[American Broadcasting Company]] (ABC), ne [[Fox Broadcasting Company]] (Fox). Emikutu gya ttivvi ena emikulu egy’okuweereza ku mpewo gyonna gya bya busuubuzi. Ekitongole kya [[Public Broadcasting Service]] (PBS) kye kitongole ekinene mu ggwanga ekiweereza ku mpewo z'olukale ezitali za bya busuubuzi ; <ref name="About PBS">{{Cite web |title=About PBS – Overview |url=http://pbs.org/about/about-pbs/overview/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180907224131/http://www.pbs.org/about/about-pbs/overview/ |archive-date=September 7, 2018 |access-date=September 10, 2018 |publisher=PBS}}</ref> era egaba pulogulaamu z’ebyenjigiriza ng’eyita mu ndaga PBS ez’omu kitundu.<ref>{{Cite web |last=Terbo |first=William |title=Video Documentaries |url=https://www.teslamemorialsociety.org/TMSud_Documentaries.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230326025950/http://www.teslamemorialsociety.org/TMSud_Documentaries.htm |archive-date=March 26, 2023 |access-date=June 26, 2023 |website=Tesla Memorial Society |quote="Tesla, Master of Lightning", New Voyage Communications for PBS Television Network, 2000, 90 minutes.}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ray Suarez |url=https://www.carnegiecouncil.org/people/ray-suarez |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220612035410/https://www.carnegiecouncil.org/people/ray-suarez |archive-date=June 12, 2022 |access-date=July 14, 2022 |website=Carnegie Council for Ethics in International Affairs |quote=Suarez joined the PBS NewsHour in 1999 and was a senior correspondent for the evening news program on the PBS television network until 2013.}}</ref> <ref>{{Cite web |title=PBS Television Broadcasts |url=https://www.insidepeacemovie.com/pbs/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220628122359/https://www.insidepeacemovie.com/pbs/ |archive-date=June 28, 2022 |access-date=July 14, 2022 |website=Inside Peace |quote=We are pleased to announce the release of Inside Peace throughout the PBS television network in the United States.}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Federal Funding for Public Broadcasting |url=https://www.wfyi.org/federal-funding-for-public-broadcasting |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211111083755/https://www.wfyi.org/federal-funding-for-public-broadcasting |archive-date=November 11, 2021 |access-date=October 26, 2021 |publisher=WFYI}}</ref> Enkola ya [[U.S. cable television system]] egaba ebikumi n’ebikumi by’emikutu egikola ku bifo eby’enjawulo. <ref>{{Cite news}}</ref> Mu 2021, nga 83% ku Abamerika abasukka mu myaka 12 baawuliriza [[leediyo ku mpewo]], ate nga 40% baawuliriza [[podcasts]]. <ref>{{Cite web |date=June 29, 2021 |title=Audio and Podcasting Fact Sheet |url=https://www.pewresearch.org/journalism/fact-sheet/audio-and-podcasting/ |access-date=July 3, 2022 |publisher=[[Pew Research Center]]}}</ref> Mu mwaka ogwali guyise, waaliwo leediyo 15,460 ezaalina layisinsi okukola wonna mu Amerika okusinziira ku kakiiko k’ebyempuliziganya aka Federal Communications Commission (FCC). <ref>{{Cite web |title=BROADCAST STATION TOTALS AS OF SEPTEMBER 30, 2020 |url=https://docs.fcc.gov/public/attachments/DOC-367270A1.pdf |website=docs.fcc.gov}}</ref> Okuweereza ku leediyo z'olukale kusinga kuweebwa [[leediyo ya ggwanga]] (NPR), eyassibwawo mu Gwokubiri 1970 wansi [[w'etteeka ly'okuweereza ku mpewo mu lujjudde erya 1967]] . <ref>{{Cite news}}</ref>
Empapula z'amawulire mu Amerika ezituuse mu nsi yonna era ezimanyiddwa ennyo mulimu ''[[The Wall Street Journal]]'', ''[[The New York Times]]'', ''[[The Washington Post]]'', ne ''[[USA Today]]'' . [[List of Spanish-language newspapers published in the United States|Ebiwandiiko nga 800]] bifulumizibwa mu lulimi Olusipeyini. <ref>{{Cite web |title=Spanish Newspapers in United States |url=https://www.w3newspapers.com/usa/spanish |access-date=August 5, 2014 |publisher=W3newspapers}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Spanish Language Newspapers in the USA: Hispanic Newspapers: Periódiscos en Español en los EE.UU |url=https://www.onlinenewspapers.com/usstate/spanish-language-newspapers-usa.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20140626114455/https://www.onlinenewspapers.com/usstate/spanish-language-newspapers-usa.htm |archive-date=June 26, 2014 |access-date=August 5, 2014 |publisher=Onlinenewspapers.com}}</ref> Ng’oggyeeko abatono, empapula z’amawulire za bwannannyini, oba enjegere ennene nga [[Gannett Company|Gannett]] oba [[The McClatchy Company|McClatchy]], ezirina empapula z’amawulire amakumi oba n’ebikumi; nga bakozesa enjegere entonotono ezirina empapula entonotono; oba mu mbeera eyeeyongera okubeera etali ya bulijjo, mu bantu ssekinnoomu oba amaka. Ebibuga ebinene bitera okuba n’empapula [[z’amawulire endala]] okujjuuliriza empapula z’amawulire enkulu eza buli lunaku, gamba nga ''[[The Village Voice]]'' mu kibuga New York ne ''[[LA Weekly]]'' mu Los Angeles. Emikutu etaano egisinga okukyalibwa mu nsi yonna ye [[Google]], [[YouTube]], [[Facebook]], [[Instagram]], ne [[ChatGPT]] — gyonna gya Amerika. Emikutu emirala egyamanyiddwa ennyo egyakozesebwa mulimu [[X (social network)|X]] (eyali Twitter) ne [[Amazon (company)|Amazon]] . <ref name="alexa-topsitesus">{{Cite web |year=2021 |title=Top Sites in United States |url=https://www.alexa.com/topsites/countries/US |archive-url=https://web.archive.org/web/20200621221154/https://www.alexa.com/topsites/countries/US |archive-date=June 21, 2020 |access-date=October 6, 2021 |publisher=Alexa}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 9, 2026 |title=Similarweb Top Websites Ranking |url=https://www.similarweb.com/top-websites/ |access-date=January 9, 2026 |website=[[Similarweb]]}}</ref> Mu 2025, Amerika ye yali ekwata ekifo ekyokubiri mu nsi yonna mu katale k'emizannyo gya vidiyo okusinziira ku nfuna (oluvannyuma lwa China). <ref>{{Cite web |title=Top countries and markets by video game revenues |url=https://newzoo.com/resources/rankings/top-10-countries-by-game-revenues |access-date=October 28, 2025 |website=Newzoo}}</ref> Mu 2015, ekitongole ky’emizannyo gya vidiyo mu Amerika kyalimu kkampuni 2,457 ezaawa abantu emirimu nga 220,000 era nga ziyingiza obuwumbi bwa ddoola 30.4. <ref name=":02">{{Cite web |last=Takahashi |first=Dean |date=February 15, 2017 |title=The U.S. game industry has 2,457 companies supporting 220,000 jobs |url=https://gamesbeat.com/the-u-s-game-industry-has-2457-companies-supporting-220000-jobs/ |access-date=July 4, 2025 |website=GamesBeat |language=en-US}}</ref> Mu California yokka mulimu abafulumya emizannyo, abagizimba, n’abakola ebyuma ebikozesebwa mu kukola emizannyo 444. <ref>{{Cite web |date=July 20, 2017 |title=California (CA) |url=https://www.theesa.com/video-game-impact-map/state/california/ |access-date=December 14, 2022 |website=ESA Impact Map |language=en-US}}</ref> Okusinziira ku [[Game Developers Conference|lukungaana lwa Game Developers Conference]] (GDC), Amerika kye kifo ekisinga okukulaakulanya emizannyo gya vidiyo, nga 58% ku [[bakola emizannyo]] mu nsi yonna baali basinziira eyo mu 2025. <ref>{{Cite web |date=March 25, 2025 |title=Number of Devs Aged 45 or Older Has Tripled Since 2015 |url=https://80.lv/articles/number-of-devs-aged-45-or-older-has-tripled-since-2015 |access-date=July 4, 2025 |website=80.lv |language=en}}</ref>
[[Eddembe ly'emikutu gy'amawulire]] lyateekebwa mu kibinja kya "ekirimu ebizibu" ekitongole ekya [[Reporters Without Borders]] mu 2026, era abamanyi bakirabye nti okusengejja n'okwesengejja kwa ssekinnoomu kweyongedde nnyo mu myaka egiyise. <ref name=":32">{{Cite web |title=Index 2026 – Global score |url=https://rsf.org/en/index?year=2026 |access-date=2026-05-01 |website=[[Reporters Without Borders]] |language=en}}</ref>
Amerika emanyiddwa nnyo olw’ebifo awazannyirwa katemba. Ekifo ekikulu mu Amerika kiva mu nnono ya katemba enkadde ey'Abazungu era abadde akwatibwako nnyo [[katemba w'Abangereza]]. Mu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomwenda, Amerika yali etonzeewo engeri empya ez’enjawulo ez’emizannyo mu [[Tom Shows]], [[Showboat|showboat theatre]] ne minstrel show.<ref>Meserve, Walter J. An Outline History of American Drama, New York: Feedback/Prospero, 1994.</ref> Ekifo ekisinga obukulu awazannyirwa katemba mu Amerika ye Theatre District mu Manhattan, ng'erina enjawulo zaayo okuli [[Broadway theatre|Broadway]], [[off-Broadway]], ne [[off-off-Broadway]].
Bangi ku [[basereebu]] ba firimu ne ttivvi bafunye empummula zabwe ennene nga bakola mu kufulumya kw'omu New York. Ebweru w’ekibuga New York, ebibuga bingi birina kkampuni za katemba ez’ekikugu ez’omu kitundu oba ez’abatuuze ezikola sizoni zaazo. Ebikolwa bya katemba ebisinga okubeera ku mbalirira biba bya nnyimba. Katemba wa Amerika alina obuwangwa bwa katemba w’ekitundu obukola.<ref>Stephen Watt, and Gary A. Richardson, ''American Drama: Colonial to Contemporary'' (1994).</ref>
[[Tony Awards]] zisiima okukola obulungi mu katemba wa Broadway obutereevu era nga ziweebwa ku awaadi za mukolo ogutegekebwa buli mwaka mu [[kibuga Manhattan]] . Engule zino ziweebwa ku pulodyusoni za Broadway n’okuyimba. Ekimu era kiweebwa ku [[katemba w'ekitundu]] . <ref>Staff (undated).</ref>
== Ebifaananyi n'ebisiige byayo ==
[[Ebifaananyi n'ebisiige ebikwata ku buuvo bw'abantu]] mu [[Colonial america|Amerika ey’abafuzi b'amatwale]] byakula okuva mu [[Workmanship|by’emikono]] mu bitundu ebyasobozesa abantu abatendekeddwa bulijjo okulaga kyebasobola ssekinnoomu. Byali bya njawulo ku nnono ya Bulaaya ey’ebifaananyi [[eby’ekika ekya waggulu]], nga byo bali bizibu nnyo okusanga era okutwalira awamu nga tebirina nnyo mugaso eri abasenze b’Abamerika abaasooka. <ref>American folk art the art of the common man in America, 1750-1900.</ref> Enteekateeka z’ebyobuwangwa mu by’emikono mu Amerika ey’amatwale okutwalira awamu zaali zisigadde mabega w’ezo ez'obugwanjuba bwa Bulaaya. Ng’ekyokulabirako, omusono ogw’omulembe ogw’omu makkati ogw’[[okukola embaawo]] [[n’okubumba]] eby’edda gwafuuka gwa mugaso nnyo mu by’emikono eby’abantu ab’omu Amerika ebyaggyangayo obuvo, wadde [[ng’emisono gy’okuzzaawo eddiini]] gyavaayo mu Bungereza ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkumi n’omukaaga n’okutandika kw’ekyasa eky’ekkuminoomusanvu. Emisono emipya egy’Abangereza gyandibadde gyeyambisibwa nga bukyali okusobola okukola kinene ku by’emikono eby’abantu b’omu Amerika, naye emisono n’engeri z’Abamerika zaali zannyikira dda mu bantu n’amaanyi. Emisono tegyakoma ku kukyuka mpola mu Amerika eyasooka, naye waaliwo omuze gw’abakozi b’emikono ab’omu byalo eyo okugenda mu maaso n’engeri zaabwe ez’ennono okumala ebbanga eddene okusinga bannaabwe ab’omu bibuga era nga ng'ekiseera kyali kiwanvu nnyo okusinga ekyabo ab'omu Bugwanjuba bwa Bulaaya.
Essomero lya [[Hudson River School]] lyali kibiina eky’omu makkati g’ekyasa eky’ekkuminoomwenda mu nnono y’ebifaananyi [[eby’obutonde]] bw’Abazungu . [[Omwoleso gw’eby’okulwanyisa ogwategekebwa]] mu kibuga New York mu 1913,gwali omwoleso ow’ebifaananyi [[Modern art|eby’omulembe]] eby’Abazungu, gwawuniikiriza abantu era ne gukyusa ekifo ky’ebyemikono mu Amerika.
[[American Realism]] ne [[American Regionalism]] zaafuba okwefumiitiriza n’okuwa Amerika engeri empya ez’okwetunuulira. [[Georgia O'Keeffe|Georgia O’Keeffe]], [[Marsden Hartley]], n’abalala baagezesa emisono emipya era egy’omuntu ssekinnoomu, egyandimanyiddwa nga [[American modernism]] . Enteekateeka ennene ez’eby’emikono nga [[abstract expressionism]] eya [[Jackson Pollock]] ne [[Willem de Kooning]] n’enkola ya [[pop art]] eya [[Andy Warhol]] ne [[Roy Lichtenstein]] zaakulaakulana nnyo mu Amerika. Abakubi b'ebifaananyi abakulu kuliko [[Alfred Stieglitz]], [[Edward Steichen]], [[Dorothea Lange]], [[Edward Weston]], [[James Van Der Zee]], [[Ansel Adams]] ne [[Gordon Parks]] .
Omuyaga [[Modernism|gw’ebyomulembe]] n’ebyaddirira oluvannyuma [[Postmodernism|lw’omulembe]] guleese ettutumu mu nsi yonna eri abakubi b’ebifaananyi ab’omu Amerika, omuli [[Frank Lloyd Wright]], [[Philip Johnson]], ne [[Frank Gehry]]. [[Metropolitan Museum of Art]] mu [[Manhattan]] lye [[Art museum|kkaddiyizo ly’ebyemikono]] erisinga obunene mu Amerika <ref name="METLargestArtMuseum">{{Cite news |last=Lester |first=Alfred |date=December 6, 1993 |title=Letter: The Louvre: tourism on the grand scale |url=https://www.independent.co.uk/voices/letter-the-louvre-tourism-on-the-grand-scale-1465736.html |access-date=December 2, 2023 |work=[[The Independent]]}}</ref> era lye [[List of largest art museums|lyokuna]] mu nsi yonna. <ref>{{Cite web |date=May 30, 2017 |title=The Largest Art Museums In The World |url=https://www.worldatlas.com/articles/the-largest-art-museums-in-the-world.html |website=WorldAtlas}}</ref>
Ennyimba z’abantu mu Amerika ez'obuwangwa zizingiramu ebika by’ennyimba bingi, eby’enjawulo ebimanyiddwa nga ennyimba ez’ekinnansi, ennyimba z’obuwangwa, ennyimba z’abantu ez’omulembe, oba ennyimba z’obuvo. Ennyimba nnyingi ez’ennono ziyimbibwa mu ttuluba ge gamu oba mu kibiina ky’abantu okumala emirembe, era oluusi zidda mu nsibuko ng’[[ebizinga by’e Bungereza]], [[Bulaaya enkulu]], oba [[Afirika]]. <ref name="afc">{{Cite web |title=Folk Music and Song: American Folklife Center: An Illustrated Guide (Library of Congress) |url=https://www.loc.gov/folklife/guide/folkmusicandsong.html |website=Loc.gov}}</ref> Emisono gy’ennyimba naddala egy’ennyimba z’Abafirika-Abamerika gifudde ku nnyimba z'Abamerika. <ref>{{Cite web |date=September 22, 2016 |title=Musical Crossroads: African American Influence on American Music |url=https://music.si.edu/story/musical-crossroads |access-date=April 14, 2023 |website=Smithsonian}}</ref> [[Banjo]] zaaleetebwa mu Amerika nga ziyita mu kusuubula abaddu. [[Ebivvulu bya Minstrel]] okuyingiza ekivuga kino mu bikolwa byabwe era kyakiviirako okwettanirwa ennyo n’okufulumizibwa ennyo mu kyasa eky’ekkuminoomwenda. [[Electric guitar|Endongo ey’amasannyalaze]], eyasooka okuyiiyizibwa mu myaka gya 1930, era n’ekolebwa mu bungi mu myaka gya 1940, yalina kinene nnyo kye yakola ku nnyimba ezimanyiddwa ennyo, naddala [[rock and roll]] . <ref name="axe">{{Cite web |date=April 18, 2014 |title=The Invention of the Electric Guitar |url=https://invention.si.edu/invention-electric-guitar |website=Lemelson Center Studies in Invention and Innovation |publisher=Smithsonian Institution}}</ref> The [[synthesizer]], [[turntablism]], ne [[electronic music]] nabyo byakolebwa nnyo mu Amerika.
Emiramwa egy'enjawulo egyaggyibwa mu bisoko by'obuwangwa bw’abantu nga [[blues]] n’ennyimba ez’edda byatwalibwa ne bifuulibwa [[ennyimba ez’ettutumu]] eri abalabi ab’ensi yonna. [[Jazz]] yakula okuva mu blues ne [[ragtime]] ku ntandikwa y'ekyasa eky'amakumi abiri, n'ekulaakulana okuva mu buyiiya n'okukwata ennyimba z'abayimbi nga [[W.C. Handy|WC Handy]] ne [[Jelly Roll Morton]] . [[Louis Armstrong]] ne [[Duke Ellington]] baayongera okwettanirwa ku dikwa y’ekyasa eky’amakumi abiri. Ennyimba eziyitibwa[[country music]] zaakyaka mu myaka gya 1920, <ref>{{Cite web |last=Stoia |first=Nicholas |date=October 21, 2014 |title=Early blues and country music |url=https://blog.oup.com/2014/10/early-blues-country-music/ |website=OUP blog |publisher=Oxford University Press}}</ref> eza[[Bluegrass music|bluegrass]] <ref>{{Cite web |title=Bluegrass music |url=https://www.britannica.com/art/bluegrass-music |access-date=June 19, 2020 |website=Encyclopædia Britannica |language=en}}</ref> and [[rhythm and blues]] mu myaka gya 1940, ne rock and roll mu myaka gya 1950. <ref name="axe2">{{Cite web |date=April 18, 2014 |title=The Invention of the Electric Guitar |url=https://invention.si.edu/invention-electric-guitar |website=Lemelson Center Studies in Invention and Innovation |publisher=Smithsonian Institution}}</ref> Mu myaka gya 1960, [[Bob Dylan]] yava mu [[American folk music revival|kuvumirira ennyimba ennansi]]<nowiki/>n’afuuka omu ku bawandiisi b’ennyimba abasinga okumanyika mu ggwanga. <ref>{{cite magazine|date=April 10, 2020|title=No. 1 Bob Dylan|url=https://www.rollingstone.com/interactive/lists-100-greatest-songwriters/#bob-dylan|magazine=Rolling Stone|access-date=January 29, 2021}}</ref> Ebika by’ennyimba ebya [[Punk rock|punk]] ne [[hip hop]] byombi byasibuka mu Amerika mu myaka gya 1970.
Amerika y’erina [[List of largest recorded music markets|akatale k’ennyimba akasinga obunene]] mu nsi yonna, ng’omuwendo gwa ddoola obuwumbi 15.9 mu 2022, <ref>{{Cite web |title=2022 Year-End Music Industry Revenue Report |url=https://www.riaa.com/reports/2022-year-end-music-industry-revenue-report-riaa/ |access-date=November 26, 2023 |publisher=Record Industry Association of America |language=en-US}}</ref> era y’esinga okutunda ennyimba ebweru w’eggwanga. <ref>{{Cite web |last=Posada |first=Susana Pérez |date=2025-11-06 |title=Made in the USA: American artists rule Spotify at home and abroad |url=https://www.bellinghamherald.com/entertainment/article312069840.html |access-date=2026-05-28 |publisher=[[The Bellingham Herald]] |quote=America exports more music than any other country.}}</ref> <ref>{{Cite news |last=Savage |first=Mark |date=2021-06-16 |title=British music exports reach a record high |url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-57486272 |access-date=2026-05-28 |publisher=[[BBC]] |language=en-GB |quote=According to the BPI, the UK is still the largest exporter of music in the world, after the USA [...]}}</ref> [[Record label#Major labels|Kkampuni ezisinga ezikola ddisiki]] mu nsi yonna zisangibwa mu Amerika; bakiikirirwa ekibiina ekigatta amakolero agakwata ennyimba ekya [[Recording Industry Association of America]] (RIAA). <ref>{{Cite web |last=Hennessy |first=Eoin |date=March 27, 2014 |title=How American Music Took Over the World |url=https://universitytimes.ie/2014/03/how-american-music-took-over-the-world/ |access-date=April 28, 2023 |website=[[The University Times]]}}</ref> Abayimbi ba Pop mu Amerika mu makkati g’ekyasa eky’amakumi abiri, nga [[Frank Sinatra]] <ref>{{Cite web |date=December 8, 2015 |title=10 ways that Frank Sinatra changed the world |url=https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/12/08/10-ways-frank-sinatra-changed-world/76381754/ |access-date=June 24, 2021 |website=USA Today}}</ref> ne [[Elvis Presley]], <ref>{{Cite news |date=April 12, 2022 |title=Universal Music can't help falling for Elvis Presley, to manage song catalog |url=https://www.reuters.com/article/us-universal-music-elvis-idCAKCN2M40UH |access-date=April 12, 2022 |work=[[Reuters]]}}</ref> baafuuka [[Superstar|basereebu mu nsi yonna]] [[List of best-selling music artists|n’abayimbi abasinga okutunda ennyimba]], nga n’abayimbi ab’oku nkomerero y’ekyasa eky’amakumi abiri, nga [[Michael Jackson]], <ref name="RIAA">{{Cite web |date=December 16, 2015 |title=Michael Jackson's 'Thriller' First Ever 30X Multi-Platinum RIAA Certification |url=https://www.riaa.com/michael-jacksons-thriller-first-ever-30x-multi-platinum-riaa-certification/ |access-date=December 17, 2021 |publisher=Recording Industry Association of America}}</ref> [[Madonna]], <ref>{{Cite news |last=Marcos |first=Carlos |date=August 17, 2022 |title=Madonna has been scandalizing people for 40 years, and nobody's going to stop her |url=https://english.elpais.com/culture/2022-08-17/madonna-has-been-scandalizing-people-for-40-years-and-nobodys-going-to-stop-her.html |access-date=August 17, 2022 |work=[[El País]]}}</ref> [[Whitney Houston]], <ref name="Rolling Stone-2023">{{cite magazine|date=January 1, 2023|title=The 200 Greatest Singers of All Time|url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-singers-all-time-1234642307/whitney-houston-11-1234643211/|magazine=Rolling Stone|access-date=January 2, 2023}}</ref> ne [[Mariah Carey]], <ref>{{Cite web |title=Mariah Carey To Receive Global Impact Award At Recording Academy Honors Presented By The Black Music Collective |url=https://grammy.com/news/mariah-carey-global-impact-award-recording-academy-honors-black-music-collective |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240202011657/https://www.grammy.com/news/mariah-carey-global-impact-award-recording-academy-honors-black-music-collective |archive-date=February 2, 2024 |access-date=February 2, 2024 |publisher=Grammy Awards}}</ref> n’aba ku ntandikwa y’ekyasa 21, nga [[Eminem]], <ref>{{Cite web |date=September 12, 2017 |title=11 Guinness World Records Eminem Still Holds |url=http://www.southpawer.com/2017/09/12/eminem-guinness-world-records |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914224707/http://www.southpawer.com/2017/09/12/eminem-guinness-world-records/ |archive-date=September 14, 2017}}</ref> [[Britney Spears]], [[Lady Gaga]], [[Katy Perry]], [[Taylor Swift]] ne [[Beyoncé]] . <ref>{{Cite news |date=September 14, 2023 |title=Taylor Swift and Beyoncé reporters wanted by biggest newspaper chain in US |url=https://news.sky.com/story/taylor-swift-and-beyonce-reporters-wanted-by-biggest-newspaper-chain-in-us-12960828 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231109015600/https://news.sky.com/story/taylor-swift-and-beyonce-reporters-wanted-by-biggest-newspaper-chain-in-us-12960828 |archive-date=November 9, 2023 |access-date=November 8, 2023 |publisher=[[Sky News]]}}</ref>
== Emisono gyabwe ==
Amerika y’esinga akatale [[Apparel|k’engoye]] mu nsi yonna okusinziira ku nfuna. <ref>{{Cite web |date=June 19, 2024 |title=Global Apparel Industry Statistics (2024) |url=https://www.uniformmarket.com/statistics/global-apparel-industry-statistics |access-date=August 25, 2024 |website=uniformmarket.com |language=en-US}}</ref> Apart from professional [[business attire]], emisono gy’Abamerika gya njawulo era nga gisinga kuba gya mu butongole. Emirandira gy’obuwangwa egy’enjawulo egy’Abamerika gyeyolekera mu ngoye zaabwe; wabula, [[Sneaker|enkampa]], [[Jeans|jjiini]], [[T-shirts|ebiteeteeyi]], [[Baseball cap|n’enkoofiira za baseball]] kabonero ka sitayiro z’Abamerika. <ref name="AmericanClassicFashion">{{Cite web |title=American Classics How seven everyday clothing items became American style staples. |url=https://www.cnn.com/interactive/2019/01/style/american-style-classics/ |access-date=December 4, 2023 |publisher=[[CNN]]}}</ref> New York, ne [[New York Fashion Week|wiiki yaayo ey'emisono]], etwalibwa ng'emu ku "Big Four" [[Fashion capital|ebibuga ebikulu eby'emisono]] mu nsi yonna, wamu ne [[Paris Fashion Week|Paris]], [[Milan Fashion Week|Milan]], ne [[London Fashion Week|London]] . Okunoonyereza kwalaga nti okutwalira awamu okubeera okumpi [[Garment District, Manhattan|n’ekitundu ky’engoye mu Manhattan]] kibadde kikwatagana n’emisono gy’Abamerika okuva lwe gyatandikibwawo ku ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abiri. <ref name="GarmentDistrictNYCFashionSymbolUS">{{Cite web |last=Caplin |first=John |date=September 1, 2021 |title=Made In New York: The Future Of New York City's Historic Garment District |url=https://www.forbes.com/sites/johncaplan/2021/09/01/made-in-new-york-the-future-of-new-york-citys-historic-garment-district/ |access-date=December 5, 2023 |website=[[Forbes]] |quote=Spanning just about 20 square blocks between [[Times Square]] and [[Penn Station (New York)|Penn Station]] along [[Seventh Avenue (Manhattan)|Seventh Avenue]] (also known as "Fashion Avenue"), the vibrant and always-busy neighborhood has a long and rich history that has become synonymous with American fashion since its inception more than a century ago.}}</ref>
[[Designer label|Abayimbi abamanyiddwa ennyo abakola engoye]] abawerako nga mu bano mulimu [[Tommy Hilfiger (company)|Tommy Hilfiger]], [[Ralph Lauren Corporation|Ralph Lauren]], [[Tom Ford (brand)|Tom Ford]] ne [[Calvin Klein (fashion house)|Calvin Klein]], ekitebe kyabwe kibeera mu [[Manhattan]] . <ref>{{Cite web |title=About Calvin Klein, Inc. |url=https://www.calvinklein.us/en/about-us.html |access-date=June 8, 2025 |website=calvinklein.us |archive-date=June 8, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250608132020/https://www.calvinklein.us/en/about-us.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=About US – Polo Ralph Lauren |url=https://corporate.ralphlauren.com/our-company |access-date=June 8, 2025 |website=[[Ralph Lauren Corporation]]}}</ref> Labels cater to [[Niche market|niche markets]], gamba nga abaana abato. [[New York Fashion Week|Wiiki y’emisono mu New York]] y’emu ku mwoleso gw’emisono ogusinga amaanyi mu nsi yonna, era buli mwaka gutegekebwa emirundi ebiri mu Manhattan; <ref name="USNYCFashionWeekGlobalIndustryTonesetter">{{Cite news |last=Juarez |first=Diana |date=October 4, 2023 |title=The Economic Impact of New York Fashion Week |url=https://thefordhamram.com/93053/news/fashion-week/ |access-date=December 5, 2023 |work=The Fordham Ram}}</ref> ekivvulu kya [[Met Gala]] ekitegekebwa buli mwaka, era nga kiri mu Manhattan, kibadde kiyitibwa "ekiro ekisinga obunene mu nsi y'emisono". <ref name="MetGalaFashion'sBiggestNight1">{{Cite web |last=Bauman |first=Ali |date=May 1, 2023 |title=Met Gala 2023: Fashion's biggest night honors Karl Lagerfeld |url=https://www.cbsnews.com/newyork/news/met-gala-2023-red-carpet/ |access-date=April 30, 2024 |publisher=[[CBS News]]}}</ref> <ref name="MetGalaFashion'sBiggestNight2">{{Cite web |date=April 29, 2024 |title=Met Gala 2024: How to Watch Fashion's Biggest Night |url=https://www.glamour.com/story/met-gala-2024-how-to-watch |access-date=April 30, 2024 |publisher=[[Glamour (magazine)|Glamour]]}}</ref>
== Firimu zaabwe ==
Ekisaawe kya firimu mu Amerika kirina [[Global Hollywood|obuyinza mu nsi yonna era kirina abagoberezi]] . [[Hollywood, Los Angeles|Hollywood]], disitulikiti eri mu masekkati ga Los Angeles, ekibuga ekyokubiri mu ggwanga mu bungi bw’abantu, nakyo [[Metonymous|kimanyiddwa nnyo]] mu mulimu gw’okukola firimu mu Amerika. <ref>{{Cite book |year=1914 |title=Annual Report of the Controller of the City of Los Angeles, California |url=https://books.google.com/books?id=1VbOAAAAMAAJ&q=Hollywood+merged+with+City+of+Los+Angeles+in+1910&pg=PA193 |publisher=By[[Office controller|Office of Controller]] Los Angeles, CA (1914) |access-date=February 22, 2014}}</ref> <ref>{{Cite book |year=1913 |title=Report of the Auditor of the City of Los Angeles California of the Financial Affairs of the Corporation in Its Capacity as a City for the Fiscal Year |url=https://books.google.com/books?id=cPo2AQAAMAAJ&q=Hollywood+merged+with+City+of+Los+Angeles+in+1910&pg=PA173 |publisher=By [[State auditor|Auditor's Office]] of Los Angeles, CA (1913) |access-date=February 22, 2014}}</ref> <ref>{{cite press release|url=https://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=30707|title=Nigeria surpasses Hollywood as world's second-largest film producer|publisher=United Nations|date=May 5, 2009|access-date=February 17, 2013}}</ref> [[Major film studios|Situdiyo za firimu ennene]] mu Amerika ze zisinga okuvaamu firimu [[List of highest-grossing films|ezisinga okukola obulungi mu by’obusuubuzi]] ezisinga okutunda tikiti mu nsi yonna.
Okusinga nga yeesigamiziddwa mu kitundu ky’ekibuga New York okuva ku ntandikwa yaakyo ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkumi n’omwenda okutuuka mu myaka egyasooka egy’ekyasa eky’amakumi abiri, <ref>{{Cite web |last=Kannapell, Andrea |date=October 4, 1998 |title=Getting the Big Picture; The Film Industry Started Here and Left. Now It's Back, and the State Says the Sequel Is Huge. |url=https://www.nytimes.com/1998/10/04/nyregion/getting-big-picture-film-industry-started-here-left-now-it-s-back-state-says.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191219034718/https://www.nytimes.com/1998/10/04/nyregion/getting-big-picture-film-industry-started-here-left-now-it-s-back-state-says.html |archive-date=December 19, 2019 |access-date=January 19, 2023 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Market Data |url=https://www.the-numbers.com/market/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20110515002140/https://www.the-numbers.com/market/ |archive-date=2011-05-15 |access-date=July 11, 2024 |website=The Numbers |url-status=live }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Amith, Dennis |date=January 1, 2011 |title=Before Hollywood There Was Fort Lee, N.J.: Early Movie Making in New Jersey (a J!-ENT DVD Review) |url=https://j-entonline.com/before-hollywood-there-was-fort-lee-n-j-early-movie-making-in-new-jersey-a-j-ent-dvd-review/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191222043615/http://j-entonline.com/blu-ray-dvd-reviews/dvd-reviews-film-tv/before-hollywood-there-was-fort-lee-n-j-early-movie-making-in-new-jersey-a-j-ent-dvd-review/ |archive-date=December 22, 2019 |access-date=January 19, 2023 |publisher=J!-ENT |language=en-US |quote=When Hollywood, California, was mostly orange groves, Fort Lee, New Jersey, was a center of American film production.}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Rose, Lisa |date=April 29, 2012 |title=100 years ago, Fort Lee was the first town to bask in movie magic |url=http://www.nj.com/news/index.ssf/2012/04/100_years_ago_fort_lee_was_the.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180929115649/https://www.nj.com/news/index.ssf/2012/04/100_years_ago_fort_lee_was_the.html |archive-date=September 29, 2018 |access-date=January 19, 2023 |publisher=[[NJ.com]] |language=en-US |quote=Back in 1912, when Hollywood had more cattle than cameras, Fort Lee was the center of the cinematic universe. Icons from the silent era like Mary Pickford, Lionel Barrymore, and Lillian Gish crossed the Hudson River via ferry to emote on Fort Lee back lots.}}</ref> okuva olwo omulimu gwa firimu mu Amerika gubadde gusinga kwesigama mu Hollywood n’ebitundu ebiriraanyewo. Wadde kiri kityo, kkampuni za firimu mu Amerika zibadde zifugibwa amaanyi g’[[okugatta ensi yonna]] mu kyasa 21, era omuwendo gwa firimu ogweyongera okukolebwa awalala. <ref>{{cite magazine|url=https://www.hollywoodreporter.com/news/john-landis-rails-studios-theyre-659222|title=John Landis Rails Against Studios: 'They're Not in the Movie Business Anymore'|magazine=The Hollywood Reporter|access-date=January 24, 2015}}</ref> Awaadi za [[Academy Awards]], ezimanyiddwa ennyo nga "the Oscars", zibadde zitegekebwa buli mwaka [[Academy of Motion Picture Arts and Sciences]] okuva mu 1929, era [[Golden Globes]] zibadde zitegekebwa buli mwaka okuva mu January 1944.
Omulimu guno gwatuuka ku ntikko mu kiseera ekitera okuyitibwa " [[Classical Hollywood cinema|Golden Age of Hollywood]] ", okuva mu kiseera ky'amaloboozi ekyasooka okutuuka ku ntandikwa y'emyaka gya 1960, <ref>{{Cite news |last=Matthews |first=Charles |date=June 3, 2011 |title=Book explores Hollywood 'Golden Age' of the 1960s-'70s |url=https://www.washingtonpost.com/entertainment/books/book-explores-hollywood-golden-age-of-the-1960s-70s/2011/02/10/AGh5xJIH_story.html |access-date=August 6, 2015 |work=The Washington Post}}</ref> nga bannakatemba ba screen nga [[John Wayne]] ne [[Marilyn Monroe]] bafuuka abantu abamanyiddwa. <ref>{{Cite news |last=Banner |first=Lois |date=August 5, 2012 |title=Marilyn Monroe, the eternal shape shifter |url=https://www.latimes.com/opinion/la-xpm-2012-aug-05-la-oe-0805-banner-marilyn-monroe-icon-biography-20120805-story.html |access-date=August 6, 2015 |work=Los Angeles Times}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Rick |first=Jewell |date=August 8, 2008 |title=John Wayne, an American Icon |url=https://www.usc.edu/uscnews/stories/15465.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20080822102812/https://www.usc.edu/uscnews/stories/15465.html |archive-date=August 22, 2008 |access-date=August 6, 2015 |publisher=University of Southern California}}</ref> Mu myaka gya 1970, " [[New Hollywood]] ", oba "Hollywood Renaissance", yannyonnyolwa firimu ezisingako obugumu ezakwatibwako ebifaananyi eby'amazima eby'Abafaransa n'Abayitale [[Aftermath of World War II|eby'ekiseera eky'oluvannyuma lw'olutalo]] . Ekyasa 21 kibadde kimanyiddwa nnyo olw’okulinnya [[kw’emikutu gy’Amerika egy’okutambuza amawulire]], egyajja okuvuganya ne sinema ez’ennono. <ref name="RE">{{Cite news |last=Seitz |first=Matt Zoller |author-link=Matt Zoller Seitz |date=April 29, 2019 |title=What's Next: Avengers, MCU, Game of Thrones, and the Content Endgame |url=https://www.rogerebert.com/mzs/avengers-mcu-and-the-content-endgame |access-date=July 21, 2021 |work=[[RogerEbert.com]] |publisher=Ebert Digital LLC}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Avery |first=Hannah |date=January 18, 2023 |title=US streaming market growth continues, despite changes in the industry |url=https://www.kantar.com/inspiration/technology/us-streaming-market-growth-continues-despite-changes-in-the-industry |access-date=April 29, 2023 |website=[[Kantar Group]]}}</ref>
== Ebika by'emmere yaabwe ==
Abasenze abaasooka baayingizibwa mu Amerika enzaalwa emmere nga [[Turkey as food|enkoko]] [[Lumonde awusse|enzungu, amatooke]], [[Maize|kasooli]], [[Cucurbita|squash]] ne [[maple syrup]] . Ku byokulabirako ebisinga okuwangaala era ebibunye buli wamu bye bikyukakyuka mu mmere enzaaliranwa eyitibwa [[succotash]] . Abaasooka okusenga n’oluvannyuma abasenguka bino baagatta n’emmere gye baali bamanyidde ddala, gamba [[Wheat flour|ng’obuwunga bw’eŋŋaano]], <ref name="Wheat">{{Cite web |title=Wheat Info |url=https://www.wheatworld.org/wheat-info/fast-facts/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20091011012758/https://www.wheatworld.org/wheat-info/fast-facts/ |archive-date=October 11, 2009 |access-date=January 15, 2015 |website=Wheatworld.org}}</ref> ennyama y’ente, n’amata, ne bakola emmere ey’enjawulo ey’Abamerika. <ref>{{Cite web |title=Traditional Indigenous Recipes |url=https://aihd.ku.edu/recipes/index.html |access-date=September 15, 2014 |publisher=American Indian Health and Diet Project}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Akenuwa |first=Ambrose |date=July 1, 2015 |title=Is the United States Still the Land of the Free and Home to the Brave? |url=https://books.apple.com/us/book/is-the-united-states-still-the-land-of-the/id1017814038 |publisher=Lulu Press |isbn=978-1-329-26112-9 |pages=92–94 |access-date=November 20, 2020}}</ref> [[New World crops|Ebirime by’ensi empya]], naddala [[Pumpkin|entangawuuzi]], kasooli, [[Potatoes|amatooke]], n’enkoko enganda ng’emmere enkulu kitundu ku mmenyu y’eggwanga egabanyizibwa ku [[Thanksgiving (United States)|lunaku lw’okwebaza]], ng’Abamerika bangi bateekateeka oba bagula emmere ey’ekinnansi okujaguza omukolo guno.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
<references />
4dnrfx821zo4tkfkdhmqj9wcsc7s2lj
Category:Baminisita b'Ebyentambula mu Uganda
14
15311
66062
2026-08-01T21:54:04Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
66062
wikitext
text/x-wiki
Bano be baminisita b'Ebyentambula mu Uganda
k79rqvl4ohr6i89vj1ig7vsj1p8u1co
Category:Abaazaalibwa mu 1963
14
15312
66065
2026-08-01T22:03:16Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
66065
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abaazaalibwa mu 1963
ss53gu8nusbbvhe8myfwdl9n88vlmj5
Category:Abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo
14
15313
66066
2026-08-01T22:04:35Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
66066
wikitext
text/x-wiki
Bano be bayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Kyambogo
dxkxh4k6zvjssa3dt66s0twcoc3rzdu
Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge
14
15314
66067
2026-08-01T22:06:53Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
66067
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Mayuge
ehqhdqkd8z6eii9hevekawiybd4qgip
Category:Bannabyabufuzi abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda
14
15315
66068
2026-08-01T22:09:03Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
66068
wikitext
text/x-wiki
Bano be bannabyabufuzi abasibuka mu kitundu ky'Obuvanjuba bwa Uganda
mdk39n3jg4w14wtrrpjh6tffle4n0a0
Alamara Nhassé, munnabyabufuzi
0
15316
66074
2026-08-01T23:07:05Z
24RAY
11014
24RAY moved page [[Alamara Nhassé, munnabyabufuzi]] to [[Alamara Nhassé,]]
66074
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Alamara Nhassé,]]
cjyt2sm75ec8fqaq8m6z5d533n11un4
Category:Date of birth unknown
14
15317
66088
2026-08-02T09:13:11Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66088
wikitext
text/x-wiki
Bano ennaku z'omwezi tezimanyiddwa
bsf7i72q7w88prih6hfn6zi942257uy
Category:Ennaku z'omwozi ze yazaalibwako tezimanyiddwa
14
15318
66089
2026-08-02T09:14:15Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66089
wikitext
text/x-wiki
bano Ennaku z'omwozi ze yazaalibwako tezimanyiddwa
nxh1ecc1l3fu0kn6jr49n8ysg47sm4j
Category:Oboolyawo abantu abalamu
14
15319
66090
2026-08-02T09:14:50Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66090
wikitext
text/x-wiki
bano be Oboolyawo abantu abalamu
2941blvgh48ym4bl05gai8sj8m56wdu
Category:Abazannyi ba cricket mu Uganda
14
15320
66091
2026-08-02T09:15:28Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66091
wikitext
text/x-wiki
bano be Abazannyi ba cricket mu Uganda
r1d23djjajm412g8ctdwpk5xsnfqmeg
Category:Abazannyi ba cricket mu East Africa
14
15321
66092
2026-08-02T09:16:02Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66092
wikitext
text/x-wiki
bano be Abazannyi ba cricket mu East Africa
jxxmnks0pxtq7pwhqx7xt2abwi5w79i
Category:Bannayuganda ababundabunda
14
15322
66093
2026-08-02T09:16:40Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66093
wikitext
text/x-wiki
bano be Bannayuganda ababundabunda
t9mja3lkuaacml18yqdd7iufkhtz0ro
Category:Bannayuganda abasibuka mu Goan
14
15323
66094
2026-08-02T09:17:14Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66094
wikitext
text/x-wiki
bano be Bannayuganda abasibuka mu Goan
dvmkvwwdjr3im38z2qdfjb71869ahbf
Category:Amagombolola g’e Missouri
14
15324
66096
2026-08-02T09:25:11Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66096
wikitext
text/x-wiki
gano ge Amagombolola g’e Missouri
bhjjcosffztwvjy218rin8awwv6gag4
Category:Missouri, United States
14
15325
66097
2026-08-02T09:26:02Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66097
wikitext
text/x-wiki
lino lye ssaza Missouri, United States
r8jhdsf852sk45rx9e55dcnmxqqvfaz
Category:Ebifo ebisangibwa mu Missouri
14
15326
66098
2026-08-02T09:26:41Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66098
wikitext
text/x-wiki
bino bye Ebifo ebisangibwa mu Missouri
hqgbvbykzkg83dkpzhxuhdqpkhm2ho8
Category:Missouri
14
15327
66099
2026-08-02T09:27:19Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66099
wikitext
text/x-wiki
lino lye ssaza Missouri
aahqzijkuoq774equ68i3wh0b3xjbom
Category:Abaazalibwa mu 1985
14
15328
66102
2026-08-02T10:14:31Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66102
wikitext
text/x-wiki
bano be Abaazalibwa mu 1985
ow9c5vy8k4v3nugjzphwi0ljzwkqxjk
Category:Abayimbi abakyala mu Uganda mu kyasa 21
14
15329
66103
2026-08-02T10:15:22Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66103
wikitext
text/x-wiki
bano be Abayimbi abakyala mu Uganda mu kyasa 21
ebywl61ck6l1vk9tykpvg7vr15nql6g
Category:Kumusha
14
15330
66104
2026-08-02T10:16:03Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66104
wikitext
text/x-wiki
ono ye Kumusha
m6qyy43z5khj3rjb442f58yqjt4hm4e
Category:Abazaalibwa mu 1928
14
15331
66109
2026-08-02T11:31:30Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66109
wikitext
text/x-wiki
bano be Abazaalibwa mu 1928
6xnngra2urlevew0exb0guf3y7bbzju
Category:Abaafa mu1973
14
15332
66110
2026-08-02T11:32:11Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66110
wikitext
text/x-wiki
bano be Abaafa mu1973
hmz7smx6bd50tsz1m5brzqi381kljyz
Category:Abasosodooti ba Roman Catholic mu Uganda
14
15333
66111
2026-08-02T11:34:00Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66111
wikitext
text/x-wiki
bano be Abasosodooti ba Roman Catholic mu Uganda
03s9jar32cnvy5yi61za0c59lz1hjpo
Category:Bannamawulire ba Uganda
14
15334
66112
2026-08-02T11:34:37Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66112
wikitext
text/x-wiki
bano be Bannamawulire ba Uganda
qr9v05tsrhtm3brucfikaoiqtl1qsm4
Category:Bannayuganda abattiddwa
14
15335
66113
2026-08-02T11:35:13Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66113
wikitext
text/x-wiki
bano be Bannayuganda abattiddwa
i19603u3us0zztviwxrja1i44809y89
Category:Abantu okuva mu Disitulikiti y'e Masaka
14
15336
66114
2026-08-02T11:35:49Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66114
wikitext
text/x-wiki
bano be Abantu okuva mu Disitulikiti y'e Masaka
ps3vcsst41fhew7i6osre6x8r0p4dzd
Category:Bafaaza Abakatuliki ab’omu kyasa eky’amakumi abiri
14
15337
66115
2026-08-02T11:36:26Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66115
wikitext
text/x-wiki
bano be Bafaaza Abakatuliki ab’omu kyasa eky’amakumi abiri
lenqbvpl8hnloc522zp7resnoku7997
Category:Abantu battiddwa mu Uganda
14
15338
66116
2026-08-02T11:37:01Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66116
wikitext
text/x-wiki
bano be Abantu battiddwa mu Uganda
cmwclokfp2nzdh1g0a3715m4p18tiqv
Category:Abantu abatemuddwa mu Uganda
14
15339
66117
2026-08-02T11:37:55Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66117
wikitext
text/x-wiki
bano be Abantu abatemuddwa mu Uganda
bxuyiknu7u61nydxcph1swpn90inj4u
Category:Eklezia Katolika mu Uganda
14
15340
66119
2026-08-02T11:39:58Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66119
wikitext
text/x-wiki
eno ye Eklezia Katolika mu Uganda
2wcrn2um923k41po87sio7l7fe8bpzx
Category:Bannayuganda abalwanirira eddembe ly'obuntu
14
15341
66120
2026-08-02T11:40:39Z
Ssuuna Peter
6900
ngasseeko amatuluba
66120
wikitext
text/x-wiki
bano be Bannayuganda abalwanirira eddembe ly'obuntu
ay8gr0jgwuupi9la6smy26wj0a7mwzn